Tere, Rainer Sarnet, kre. Aastal 2007 on just mööda saanud, ikka räägitakse aasta lõpus ja alguses, et kuidas aasta läks. Kuidas sinul eelmine aasta läks? Noh, hästi läks. Töö mõttes ma sain. Filmi valmis noorte filmi, kuhu põgenevad hinged ja ega, ega ma tegelikult aga noh, nagu aastanumbritega võib-olla ei panegi tähele, et kus see tööots või tegemised nagu pooleli on, et tegelikult on paljud tegemised niimoodi, mis lähevad sujuvalt hakanud juba pikemalt ette tegema ja niimoodi, et nüüd see aasta on nüüd nagu väga hea või see aasta on nagu halb või et noh, mingisugused niuksed, õnnestumised ja ebaõnnestumised käivad nagu pikemalt. Ma just tahtsingi tegelikult alustuseks rääkida sellest sinu viimasest filmist, kuhu põgenevad hinged. Ja ma mõtlesin, et kuna ma olen ükskord sinuga kohtunud, siis sa jätsid sellise natukene laisa inimese mulje ja siis ma mõtlesin, et ma alguses võib olla ärgitaksinud, aga noh, ma arvan, et seda artiklit, mida ma selle tsiteerin, oled sa võib-olla ka ise lugenud, et Margitta Adolfi artikkel sirbist ja ta kirjutabki selle sinu filmi kuhu põgenevad hinged kohta, et mõned loojad teevadki oma parimad filmid alguses ära. Mis sa sellise lause peale kostad, kas see vihastas sind või solvas, et mingis mõttes on see ikkagi ju sina, kes sa ei ole väga vana mees noh, öelda, et võib-olla seal parimad filmid on nüüd tehtud ja ja oled nüüd sellisele populaarsele teele läinud või lihtsalt filme teha, et midagi sellist öelda, siis päris nagu julge. Et mis sa sellest arvad? No eks see võib nii ja naa olla, et see võibki nii olla ja võib ka vastupidi olla, et keegi ei tea, mis ees ootab, eks ole. Ja nii nagu mina ei tea, seda ei tea Margit Adolf seda. Nii et noh, see on nii, keegi ei tea seda. Ja selle artikli lõpus Margitta Adolf kirjutab ka seda, et ta vaatas seda filmi pohmelusega ja loodab, et Sarnet saab järgmise filmiga taas raja peale. Et mulle tundub tihti, et Margiti Adolf enda kriitikat kirjutabki sellises igikestvas pohmellis või mingisuguses surmatõvest, et, et see on nagu väga kuri ja õel, mida ta kirjutab. Aga mingis mõttes ma nagu need, kus ma olen näinud sinuga varasemaid filme just ka nagu tudengipõlves tehtud filme, siis ma nagu aiman, mida ta nagu mõtleb selle alla, et sa saad raja peale tagasi, et eks see mingisugune selline eksperimentaalses või, või mingisugune selline hullus filmikeeles võib-olla on, mis nagu selles, kuhu põgenevad hinged ei olnud ja mingis mõttes ei saagi vist olla. Või saab. No selles mõttes muidugi, et et kuhu põgenevad hinged oli, oli ikkagi suhteliselt selline žanrifilm või mida me selle all mõtleme nüüd tal ikkagi nagu noortefilm ja oli olemas stsenaariumi lugu, eks ole, mida siis noh, ütleme mingites mingites raamides nende tegelaskujude seal oli tegelaskujuks. Ann, eks ole, Aidi Valliku tegelaskuju et mingi mingites raamides oli võimalik seda muuta. Ega tegelikult ju keegi otseselt nüüd nagu mingisuguseid käske või keelde ette ei pannud, aga see oli rohkem niisugune enda enda tunnetus, et, et selle filmi võib sootuks teistsuguse teha ka siis ta ei oleks enam see noorte Anni lugu ja nii edasi, onju, et sind mingi sisemine selline tunne on ka ees, et, et ei ole mõtet teha ühe stsenaariumi järgi mingit teist sõlmida selles stsenaariumis ei ole või noh, lihtsalt ära lõhkuda mingisugune struktuur või või nii edasi. Mulle tundub, et need, kus on olemas sinu noortefilm, kuhu põgenevad hinged ja ja Ilmar Raagi juba kuulsust lõiganud klass ja Renee Vilbre teeb Sass Henno raamatu põhjal kah noortefilmi. Et tundub, et see on nagu mingisugune nagu riiklik tellimus või, või et kuidas see materjal sulle kätte jõudis. Noh, see jõudis minu kätte küll produtsendi pakkumise kaudu, ma ei tea, kuivõrd see riiklik tellimus on, aga, aga nii palju kui ise võib siit järeldada, siis eks ikka ole iga aasta vähemalt üks siis lasteaia või noortefilm olnud või tulemas või tehtud ja noh, mingis mõttes on seal nagu loogiline või kuigi me mõtleme, et, et Eesti on nii väike ja tehakse nii vähe lugusid, et võiks nagu siis lähtuda sellest, mis tegijad ise teha tahavad ja, või tal on nagu pakuvad, eks ole, et see oleks kõige õigem, aga mingi mingisugune suunamine kindlasti käib jah, et filmid ei oleks, kõik võib olla ühel aastal liiga ühtemoodi ja, ja et oleks erinevale sihtgrupile film kindlasti seda jälgitakse. Aga oli see film sinu jaoks oluline tähis selles mõttes, et see on esimene täispikk mängufilm, ütleme libahundi needus, mis ETV tootis, oli täispikk telemängufilm, et eks pärast võib-olla veel räägib, et mis nende nagu vahe on, aga et oli see, kuhu põgenevad hinged selles suhtes ka nagu sinu kui režissööri jaoks oluline, et, et see on su esimene täispikk mängufilm või, või mida see film või noh, see materjal selle pakkus. Tähendab see tähist ongi, et on esimene pikk-pikksilm et nüüd selliseid suuri manifest või midagi väga karmi nagu filmikeele või, või mis, mis iganes asja kohta nagu selliseid äraütlemisi seal nagu polnud sellest selles mõttes oli ta ikkagi žanrifilm ja ka, aga kui sa loed selle loo läbi, eks ole, siis sa kõigepealt paned paika mingisuguse teema ja millega tegelased tegelevad. Ja mulle tundus, et kaks tüdrukut, kes tegelevad saatanaga, et see on piisavalt piisavalt hea nagu punkt kuskilt minema hakata. Et ma enda arust sain endale mingisuguse rosina sealt ise kätte vähemalt. Kusjuures saatana asi on ikka päris huvitav küll, et sinu filmides on see mingisugune tume poolus hästi tugevalt esindatud, et mõtlen kas või libahundi needus, kus on mingisugune libahundi lugu, lahatakse, et, et mis, mis needus selle looga seotud on. Libarebased ja kooliad. Selline sünge ja segane lugu Hiina muinasjuttude põhjal sinu varasemat filmid, kus on ka mingid ufod, teisikud või, või noh, ühesõnaga on kaheldav, et kes nad täpselt on, ega sellest ei räägita, aga ja siis peale selle ka, et sinu telefoninumbris on järjestikku kolm kuuta. Televiisoriparandaja käis siis ta küsis ka, et miks mul on kolm kuute seal sees ja see ei ole minu, minu, minu valitud need numbrid sinna. Aga tegelikult on need kit nagu juhtunud ühest küljest küll, et ka see esimene diaatriteks lumi, et selle kirjanik Stanislaw psukesevski oli satanist ja, ja tema nimi nagu figureeribki rohkem satanistlikel saitidel kui, kui kirjanduslik ja sellepärast võib-olla need on lihtsalt netis rohke, kellel on, torkavad silma. Aga, aga see tuli nagu hiljem mulle teadmiseks ja ühesõnaga, et selles mõttes on nagu kuidagi kuidagi juhuste kokkulangemine olnud, sellepärast et ka libahundi needus oli, oli, oli stsenaariumis mulle, mida mulle Ilmar pakkus. Et võib-olla mõistlik, tõmban ligi või, või ma ei tea, ma ei ole ise ise nüüd nimme nagu selle üle mõelnud, et miks see nii on just sellised lood. Ütlesite seda. Et kui sa seda, kuhu põgenevad hinged filmi tegid, et siis seal ei olnud nagu soov midagi manifesteerida või eksperimenteerida või midagi meeletut lõhkuda, seda tekstipõhiselt siis võiks rääkida sellest koolist peda filmikursusest mis on tegelikult hästi huvitav või võimas kursus, kus sina ja Jaak Kilmi ja ja Markoraat ja, ja veel mitmed teised on välja tulnud, et see on nagu tänase Eesti filmi minu meelest üks nagu väga kandev osa režissöör sellelt kursuselt on pärit Need inimesed on sealt välja tulnud, on see sellest koolist või on see noh, valmisolek, see valmisolek olnud lihtsalt olemas, et selline aeg ja inimesed, kes tahtsid mingit filme teha ja noh, oma filmidega ka midagi mõnifesteerida või. Noh, ütleme niisuguse kool oli ikkagi ütleme õppetegevusele minimaalne, et ta oli pigem selline võimalus, et said kokku inimesed, kes tahtsid filme teha ja kes sattusid ühtepidi nagu õnnetusse aega, sellepärast et tollel ajal ju ei tehtud Eestis filme peaaegu üldse. Ja mitu aastat siis hakati tegema üks, kaks filmima. Nii et see oli see 90.-te mingisugune algus ja keskpaik, kui, kui nüüd meil seal õppisime, siis just lagunesid ära kõikidelt tallifilmid ja need laborid ja kogu see tehniline baas, eks ole. Ja kui me lõpetasime, siis parasjagu ei olnud veel uusi asemele tekkinud, olid mõned üksikud niisugused erafirma tagasi siukest filmi tootmist kui sellist, nagu käisid ka väga põlve otsas see asi, et ühtepidi oli, oli see aeg, kui teine külg võib-olla oli selles, et et film üldse hakkas nagu muutuma mitte ainult Eestis, vaid üle maailma, et hakatigi tegema video peal odavamalt võib-olla ka suhtumine filmi, kui sellisesse oli natukene kergem mängulisem. Ja meie käisime oma kursusega kõvasti Soomes filmifestivalil armastus ja anarhia, kus just seda poolt filmikunstist palju oli kinodes jooksnud, aga kõikvõimalikud plätterid, erinevad sellised žanrid Aasia film hakkas just sellel ajal esile tõusma. Igasugused žanri sellised hübriidid või mida varem polnudki olemas või ja et see kõik nagu hakkas järsku tekkima ja plahvatus selles mõttes, et tekkis nagu uus arusaam kinost ja meil oli just see külg nagu noh, väga huvitav, et kui just kusjuures sihuke klassikalist filmiõpet kui sellist ju tegelikult ei saanudki, et mul on ikkagi nagu rääkinud, õppisime režissöörideks, aga aga selle aja jooksul ei, ei noh, näiteks Stanislavski süsteemist ei, ei kostet sealt koolist poolt sõnagi, nii et ühtepidi oli see nagu kahju, mis tuli endale ise hiljem selgeks teha. Aga teistpidi, Danny, selle siukse vabaduse me ikkagi ise 11 väga palju, nagu toetasime, arisime, vaatasime tohutul hulgal filmer ja rääkisime, kohtusime, on just noh, videoõhtuid selliseid asju tegi, nii et selles mõttes oli ta küll huvitav aeg, jah. Kui sinu neid varasemaid filme vaadata, mis on merehaigus ja Eestimaa kaunimad paigad ja noh, seal võib Noh, erana öökull ja kana oli auto ost oli nii keeruline nimi. Automsica super Vegas. Et noh, need filmid on täpselt sellised, kas on näha, et need on nagu tõesti see, mida sa selle armastuse ja anarhia festivali kohta ütlesid, et see kestis kuidagi tunda selline vaba suhtumine ja lollitamine isegi ja, ja samas ka see, et, et seal on ära tunda need noh, nii-öelda näitlejad või kes teil oma kursuselt, et on olnud, et sa ise mängid seal Jaak Kilmi, Reinbok Markoraat, Taavi Eelma, et tundub, et see on nagu mingisugune mingi manifestilaadne ettevõtmine olnud või et ja enne kui sa siia tulid, siis ma helistasin ja küsisin, et, et kas teil on olnud ka mõni monitest Ja siit manifest, meil tekkis filmiga autom tüka super veegos seoses. Et need ülejäänud olid sellised poolilised nagu lõbusad naljafilmid, mis tegelikult ütleme see Eestimaa kaunid paigad oli huvitav lugu, et oli, oli tollel ajal Eesti telefilm ja ma olin vist teisel kursusel, kui siis Eesti Telefoni poolt pakuti, et, et on neil 16 millimeetrit filmilinti üle ja keegi sellega niikuinii midagi ei tee, et tudengid võiksid teha selliseid ülevaatefilm Eestimaast. Ja anti ette teema Eestimaa kaunimad paigad. Et sellised nagu pool Lokumentaalsed filmid, Missy seadvustaksid kellelegi kodupaikasid, ilusamaid kohti. Ei ainuke, millest see film on, on need kohad, kus suviti ta on ja, ja siis ma pakkusin talle sellise, sellele tolleaegsele direktorile siukese poolteist lehekülge stsenaariumit, kus, kus, mis lugu räägib sellest, et tulnukas on jäänud Eismale elama, teda saadetakse sinna otsima, ta ei taha tagasi minna, sellepärast et talle meeldivad, et need on need kohad, et need on Eesti ilusamad paigad. Stsenaariumide sirvides kiiruga läbi ütles. Väga hea. Anti meile bussioperaator. Minge tehke see asi ära ja ta jäi helistamata osalt ka selle tõttu, et, et siis oli juba tekkis idee, et, et neid filme võiks näidata kuskil noh, nagu klubiõhtutel või siis hakkas tulema voodise klubi kultus. Thatcher mängib seina peal ekraani ekraaniga film ja siis muusika, mida ta kitsi parajasti mängib, et see siis ükskõik milline ta ka ei ole. Et see ongi siis selle filmi helitaust nii jäiga öökull ja kana, Jelindamata ja automaatselt ka superego oligi spetsiaalselt selleks tehtud. Ja siis me kirjutasime küll siukse manifesti laadse äsja. Manifest põhimõtteliselt Mõnishisteeris sellist automatism, ime et ma mäletan, meil olid seal mingisugused suhteliselt lühike oli see, aga siuksed laused olid nagu sisselülitus ja väljalülitus, nagu et no põhimõtteliselt midagi taolist, et, et siukene, motiveerimatu, võib-olla automaatne tegutsemine ja mingid emotsioonid, millel ei ole mingisuguseid psühholoogilisi põhjendusi või mingi mingis taolises vaimus. Siis meile tundus see idee kuidagi nagu religioosne olevat ka, et et järsku tekib mingi tunne või tegutsemismotiiv ja meil oli isegi mõte see Kiri paavstile saata või see manifest peame, olime Läksime kõik, palju meid seal oli, seitse, kaheksa. Esiläksime Marko Raadi autosse oli vana sihuke Žiguli. Hakkasin sellega sõitma linna poole ja lõppes see sellega, et et liikluspolitsei võttis võid kinni ja ei old Markole lube ei põlenud tulede ja siis ta küsis, et kust üldse tuleb. Ja ta ütles, et meil on üks suvila seal, kus me sind huvitab. Ühe siis liikluspolitseinikud selle autoga sõita ei luba, et nutan nagu pooled inimesed kaasad, näidake ära, kus see suvila algust ööbite. Siis kui sinna suvilasse jõudsime, siis osa meist sinna tee peale. Siis selgus, et need suvila võtmed nagu jäid tegelikult tee peal on meil ei olnud nagu võtvaid ka ei saanud sisse. Et me ei saa siia sisse neljale võtmeid, aga siin põhimõtteliselt. Politsei ronisime akna peale, näitasid, et seal on filmitudengitel Filbjased köögiaknast oli näha põrandal neid kaameraid ja mingi statiive, eks ole, et, et me teadsime, et nad on seal olemas ja see kuidagi või ma ei tea, kas see või igatahes jätsid meid rahule ja lõid käega. Aga me enam teist korda ei läinud seda kirdi sinna posti viima. Sa oled ka animatsiooni teinud, et ajakirjas teater, muusika, kino lugesin, et kui sa 89. aastal sõjaväest tagasi tulid, siis Läksid sa Rein raamatustuudio peesse. Mis stuudios seal selline oli ja mida sa seal tegid? See oli Rein Raamat tahtis teha lastele seriaali, joonisfilmi seriaali aga ta lõi selle stuudio niimoodi nullist peale, valeta ta, oli alguses nagu kool, kus olid siis kursused nii multiPikaatoritele, Fazeerijatele, värvijatele, operaatoritele, režissööridele ja siis nende kursuste käigus, siis paralleelselt hakati juba tegema filmi, mõnda aega töötas ka sellise filmistuudiot, tehti seal isegi vist paar seriaali valmis, ma ei tea. Ega neid, kuidas neil nagu läks, aga seda ma täpselt ei tea, näid ikkagi, näidati ka siin vist kinos jooksid, aga kuna nad olid algajat nagu tehtud, siis, siis tegelikult vaikselt see sihuke sujuvus, professionaalse hakkas juba tulema mingite seriaalidega. Aga siis sai see, ma ei tea, mis põhimõtteliselt seal olid, mina läksin sealt juba siis ära, sinna vedas õppima. Aga mingitel majanduslikel ilmselt põhjustel jäi stuudio seisma. Aga üksvahe jah, kui see oli seal need koolitus või selline, siis sealt voolas väga palju inimesi läbi, et kõige rohkem nagu igasuguseid tutvusid ja kontakte ongi mul sellest stuudioajast pärit, et seal oli sadu ja sadu inimesi liikus sealt läbi, et kõikvõimalikud kunstihuvidega poisid ja tüdrukud, kes siis hiljem läksid, kes siis kunstiakadeemiasse või kes kuhu, eks ole, seal vähemalt mingid mingid mingid paar kuud figureerisid. Nägusid mäletan väga palju seal stuudiomehest, kes sealt läbi käis. Aga mida sina seal konkreetselt tegid? Mina läksin alguses multiplikaator, eks see tähendab, et ma siis joonistasin seda tegelaskuju ütleme siis põhiliikumisfaaside põhiilmad. Ja siis Fazeeria joonistab sinna vahele, et kuidas siis ühest punktist teise läheb, et kuidas üks jalg jõuab, kuhu ja kuidas üks näoilme muutub, eks ole, et mina tegin neid nii-öelda põhifaas, eks ole. Mis sisuliselt on siis nagu no tegelikult joonisfilminäitleja on sisse multiplikaator, et vastavalt tema sellele temperamendile see, kuidas tal käsi ja mõte koos nagu on vastavalt sellele, siis see, see, see tegelane noh, elab ja liigub, eks ole. Aga siis hakkasin ma käima seal režissööride kursusel vaikselt mis toimusid paralleelselt joonisfilmirežissööride kursusele ja siis me tegimegi seriaale. Tegelikult oli meid grupis ütleme ühe filmi peal kolm-neli režissööri, et kõik sihukesed sisulised otsused tegi ära Rein Raamat. Kogu selle nii-öelda, missugune on sellise seriaali nagu üldine laad ja vorm ja stiil ja mis ta üldiselt kümnendas kujutama sel otsustas ära raamat, ja meie olime siis ta on nagu siuksed väikesed sellid kõrval realiseerisid seda Ma tahtsin välja tulla sellise mõtteavaldusega, et et Rainer Sarnet, Su nüüd sa oled teatris lavastanud kaks asja selle sellesseski lume ja kurki, ema, kus on veel lisaks teisi materjalile juurde võetud ja nüüd sa, lavastajad ühte uut näidend on Krahli teatris jällegi. Ja ma tahtsin selle sellise avaldusega välja tulla, et noh, eriti just selles Gorki ema, see oli hästi palju just nagu selliseid filmilik võtteid või, või selliseid vaatemängulisi asju. Aga samas sinu filmides on noh, ütleme selline üldine atmosfäär just sinu nagu nendes varasemates filmides on selline hästi teatraalne. Ja samas kui rääkidagi sellest teatriloolisest filmist libahundi needus, et noh, seal on ka konkreetselt nagu teatriga nagu pistmist. Kas sa oled sellise mõtteavaldusega nagu nõus või, või see on ka kuidagi juhuslik? Ei, ma olen sellega nõus, täiesti, et noh, ilmselt ikkagi see ongi nii, et need filmid on siiamaani suhteliselt neutraalsed ja teatris ma olen noh, ütleme, mis nüüd otseselt selliseid filmitsitaate kasutanud ei ole, aga võib-olla sellist sellist asja nagu kaamera oma peas ütleb, et viia tegelane kuhugile noh, siis akna taha võib kasutada teda teda ruumis nagu justkui filmis kasutatakse, et tegelikult mul oli see päris suureks üllatuseks. Mida kõik inimesed küll teavad, et teater on üks niisugune liikumatu ruum üks niisugune kast, kus tegime seda esimest näidendi lumeproove, kus ma siis poolte proovide pealt sain aru, et et see ruumi ei muutugi ja ta jääbki selliseks. Et kui ma tahan mingisuguseid liikumisi teha, siis ma pean selle ruumi sees tegema, et et filmifilmis on alati ikkagi sed kaamera tegelikult, jutustab kaamera, paneb need rõhud paika, et mida sa näitad, mida sa ei näita, kui suurelt sa midagi näitad, eks ole, kui vähe sa midagi näitad. Tegelikult lavastused teatris on ka need asjad kõikvõimalikud, aga noh, ütleme teatri vahenditega teha, et võib-olla sellist kaameraliku mõtlemist nagu olen kasutanud külleriti jah, korki emas või viia ja aegluupi või või justkui luua nagu suuri või väikseid plaane, noh ütleme, räägitakse teatris ikkagi näitleja mängib asja suurde plaani, loomulikult teatris on, on noh, võrreldes filmiga näitleja tükk maad nagu olulisem, kes teeb väga suurt tööd ja sellepärast on ka teatriproovid niimoodi valmistatakse tegelikult ju see on nagu näitleja aeg, mida seal ettevalmistatakse. Filmides on võib-olla noh, ütleme näitlejana oluline küll, ta on eelkõige oluline inimene, ta on sellest välja, näeb mismoodi ta mõtleb, niukene. Šarm tal on. Aga just niisugune nagu näitlejameisterlikkus on nagu, mis diaatristilt kannab, et. Ja ka filmides on olnud ka seesama võlglased filmidest, ma just mõtlen, et niukse ruum nagu noh, et tead. Tead, mis, ma ütlesin, et saax kaamerat kasutada siis filmides just tuleb või tahad ma tahan, et see ruumis kaamerat kuidagi mingisuguse meeleoluga või kuidagi korrastatud võetel oleks mingisugune atmosfäär või et võib-olla mingites asjades pingutan üle filmis sellega ma üritan seda ruumi liiga organiseerida, aga aga just see, et tekivad sama samasugused mõtted, mis, mis teatriruumi puhul, nagu filmis. Aga kuidas sa enda esimese lavastuseni teatrisse jõudsid, selleks oligi seeski lumi. Ja sellel oli mingi sihuke eellugu, et tegelikult oli sellest lumest mõttesilm teha ja koos Peeter Sauter iga põhiliselt ikkagi Peeter, Peeter ise, Peeter Sauter ja mina üritasin selle stsenaariumi kokku panna, kasutasin sellel, vähemalt mõtteliselt, mitte tegevustik usava mõtteliselt Dostojevski ülestähendusi põranda alt just mõtteliselt, ma ei tea, mida siis, aga pidasin seda silmas kogu aeg ja see realiseerus tegelikult. Loomingu raamatukogus ilmus Peter lauthil jutustus pori, mis oligi siis selle lume ja ülestähendusi põranda alt nagu miks? Loomulikult sellises Sautheri kuues või autorivormis. Aga kuna sellele loole me raha ei saanud filmi tegemiseks, aga mulle see lumi nagu tohutu meeldis tekstina, siis, siis ma läksin sellega Von Krahli ja Taavi Eelmaaga, kellega me üsna tihedalt suhtlesime sellel porikirjutamisel peale tema osales seal ka idee ideede mõtlejana pidigi seal mängima hakkama siis tema just sellel hetkel oli just draamateatrist lahkunud ukraali tööle läinud näitlejaks ja siis Taavi tegelikult kutsus, et sa võiksid midagi tegema tulla ja noh, kuna tema seal juba ees oli, siis, siis mul oli nagu julgust minna seda teksti sinna pakkuma. Et kas sa mainisid Taavi Eelmaad siis võib-olla ma eksin, aga vist peaaegu kõikides alates tudengifilmidest kuni kuni nüüd selle, kuhu põgenevad hinged ja ka need lavastused kaks tükki. Et kõigis nendes asjades on Taavi Eelmaa kaasa teinud. Et on ta su lemmiknäitleja. Taavi on, on küll jah, Taavi Taaviga Me ütleme, Taavi nagu sõber või olema ikka väga tihti nagu suhelnud ja ja koos igasuguseid asju välja mõelnud ja noh, jälle üksteisele, kes midagi huvitavat on leidnud, kuskilt või lugenud, noh niimoodi näidanud ja kõik enam-vähem on nagu koos läbi arutatud, mis, mis teoksil või mis tuleb viimasel ajal võib-olla vähem, aga aga, aga Taavi on mulle nagu selles mõttes nagu tugi ka, et, et kuigi tal seal, kuhu põgenevad hinged, on väike osa, aga aga alati, see on niisugune hea tunne, kui on keegi nagu niisugune tuttav või sõber või, või omast sellist ringist nagu platsil, et see annab kohe siukest teist head tunnet, et sa, tema kui näitleja kohta ka midagi äkki öelda. Taavi on see, kelle kohta öeldakse, mõtlev näitleja, nagu paljud paljud sellised actiorrektiorovitšid on öelnud nagu irooniliselt, et mõtlev näitleja ei ole hea näitlejad, siis ta mõtleb, siis ta ei mängijaga. Taavi puhul see nii ei ole, et, et see noh see mõtlemine teda oleks kuidagi seganud vaid, vaid pigem vastupidi. Ta noh, minu arust nii palju, kui ta inimesena isiksusena oleneb, see kõik tuleb talle tegelikult lavale kaasa või see põhjatel nagu välja, et see annab talle uut kvaliteeti juurde, et Taavi on ju jah, just selline inimene, kes toob sellist omaenda kordumatut või sellist harvaesinevat siukest isiksuse võlu nagu ja tont võluvaid sellist kaalu ka lavale ja filmis kõik, kus ta ka teeb, et et selles mõttes on ta unikaalne kuju. Praegu. Käivad seal proovid Von Krahli teatris ja selle näidendi pealkiri on mis juhtus pärast seda, kui Nora oli oma mehe maha jätnud. Ehk ühiskondade toed. Nojah, see näidend algab täpselt sellest hetkest, kui Ibseni näidend lõppes. Et Noora jätab oma mehe ja lapsed maha ja läheb iseseisvat elu elama või noh, tahab vähemalt ta nagu Ibseni oli veel ju Noora siis nukkuma ja et siis selle etenduse Noora on selle alguseks etenduse alguseks nagu nukumajast, nagu välja kasvanud, ehk hakkabki ennast teostama ja, ja aga kuna ta on olnud ikkagi niisugune koduperenaine ja, ja mehe ülal pidada, haridust tal ka ei ole, siis ta alustab täitsa nullist, alustab tehase liinitöötajast liinitöölisest helinaid, kellel üldse omane see, et paneb nagu erinevat keelekasutus, et kokku, et seal on väga palju sihukest taanduslikus, argood, poliitilist siis sellist ütleme noh, põhi põhimõte on see, et ta paneb sellist nagu seksi ja majandus nagu puudutavad nagu keelekasutused nagu kokku ja, ja see on noh, selles mõttes meil nagu väljakutse, et see ei ole orgaaniline keel, eks ole, et kuidas seda mängida ja kuidas see välja tuua, aga igatahes ta tal on nagu see omapära nelinekil ka ta räägib või tähendab, tegelaskujud räägivad nagu otse seda, mida inimene mõtleb. Muide, ta seda välja ei ütle või, või, või see on nagu rohkem sellised noh, nagu lahtine tekist või selline nagu monoloogiline küll dialoogid, aga aga et, et see, see jälile, seda teksti nagu igat moodi nagu töötleb ja ja just nagu noh, mitte mitte nüüd ei vigurda, aga, aga, aga sellega nagu kõvasti vaeva nähtud ja tõlkija on sellega nagu tohutut vaeva oleme näinud, et seda, seda teksti sellisena nagu erinevaid lollina ära tõlkida. Aga jah, aga sisu on või läheb sinna tehasesse tööle ja, ja tegelikult on see ikkagi noh kõik lood enamuses nagu armastuslugu ikkagi armub ühte mehesse, kes tuleb, kes on ettevõtja, kes tuleb seda tehast ära ostma. Tehasetööline ja üks omanik, nagu armuvad siis ja nii ta läheb. Kuni siis Norra jälle lõpuks oma mehe juures tagasi anud humas kodus oma lasteaia oma vanamehe juures. Tundub, et sulle meeldivadki sellised lood, kus noh, et sa ei võtagi seda Ibseni Noorad, sa ei võtagi korki ema et mingid sellised lood, kus on, mille sees on veel omakorda mingisugune lugu, et ma tooks ka kohe näiteid, et selle Pauli laululaeka sees on lugu paralleelmaailmast, kus kus ta laulab seda temis russo, see laulu. Ja hiljem saab vist aru, et tegelikult see ei olegi tema laule, aga ta ikkagi laulab seda laulu. Ja samas ka sa andsid mulle näidata filmi Rehepapp b pilooti, kus siis oli seal piloot, oli lumemehe jutustus, kus siis räägiti kurvast ja ja õnnetust paarist, kes on Veneetsias enam kunagi kokku ei saa, ta rääkis omakorda lumemen. Ja samas see libahundi needus, mis otsib siis libahundi näidendi tagant mingit lugu. Ja see Elineki, see Noora lugu, mis on kaht võetud, kus sellest Ibseni Nora nukumajast ma ei tea, võib-olla see on ka vägivaldne, aga, aga tundub, et selle, nagu mingid lood lugude sees on, on kuidagi, et sa oled nendega kokku puutunud. Jah, tegelikult ju noh, ühte või teist lugu nagu tegema hakates ikkagi alati kaevad välja selle või vähemalt loob mingi konstruktsiooni mingist teisest loost või et, et, et see peab olema mingisugune paralleellugu, aga, aga midagi rohkemat kui see tekst esialgu nagu tundub, ma arvan iga lavastaja otsib just seda, et mis, mis selle teksti taga veel on ja mis, mis nende tegelaste vahel noh, võib olla tegelikult toimus vaid see sellise nagu lähenemisel või sellise sellise paranoia, aga noh hakkad teksti nagu lugema või vaatama. Aga mis asi see teatris lavastamine sinu jaoks on, noh, ma mõtlen seda, et selleni, kui sa tegid endale esimese lavastuse Von Krahli Teatris lavastasid filme ja erinevaid, olla dokfilmi teinud, seda animatsiooni rida ajanud. Ja noh, enda mängufilme siis teinud. Aga on seal mingisugune filmi tegemise aseaine see teatris lavastamine või, või mis asi see on? Kindlasti mitte. Ta on noh, ütleme, nagu teatris on, see, mul on nagu noh, esmamulje, kui tuleb teatris, mul tuleb ikkagi mingi teatriruum ette nagu pildis silma ette mingisugune lava. Aga noh, paljud näitlejad on ka nagu räägi, mingist maja vaimustab, kuidas nad seal ikkagi tahavad olla, vat keegi tahab seal linnateatris olla või kes tahab seal Draamateatris olla? Viiding on sellest isegi luuletuse kirjutanud, isegi neid arhitekte maininud, et selleks on vaja ja ruum on nagu miski mingisugune teatri juures nagu oluline, et just selles, et see noh, laval hakkavad tekkima igasugused muud toad, mäed ja metsad ja, ja kõik see, et, et see lava on nagu selline pool selline müstiline põrgukatel, kus asjad hakkavad toimuma pildid ilmuma, et, et selles on mingisugune väga tugev selline lummus, mis mulle nagu meeldib. Noh, kindlasti ei ole ta nagu filmifilmile noh, nüüd nagu mingisugune alternatiiv, et nagu oma oma asi olemas. Samas noh, ütleme, et pigem võib-olla isegi kui filmis. Film on nagu teistmoodi meedium, aga, aga filmis võib-olla isegi otsin jah sedasama asja, mis, mis, mis, mis on võib-olla teatris nagu noh, nagu, et just just see, see mingisugune ruumi ja sellise oli olemas, enam ei ole olemas mingisugune niisugune maagiline momente, et ega ma nagu päris nagu sihukese dokumentalisti pilguga nagu ei vaata küll filmi või et noh, et nagu teha nüüd nagu mingisugune jäädvustus elust, vaid ikkagi ma lavastan selle kuidagi vist keegi teatraalselt selle filmi sinna sisse ära. Aga siiski ühe dokumentaalfilmi sa oled teinud ja selle pealkiri on töö. Kus sa siis porteteerid, intervjueerid, erinevaid inimesi ja nende inimeste üks ühine joon on see, et nad on lõpetanud siis mingi oma eriala, aga nad teevad midagi muud ja samas nad räägivad, et kuidas nad ikkagi tahaksid teha seda, mida nad on. Mis eriala nad on lõpetanud, noh enamjaolt siis ikkagi humanitaarid, kunstiinimesed. Ja minu jaoks huvitav moment oli muidugi selle filmi lõpp, kus üks intervjueeritav võttis siis nagu ohjad endaga ei hakka sind, Rainer Sarnet küsima, et kuidas sul läheb ja kas sa kuhugi tööle ikka ei kavatse minna ja et sa pidid Polanski juurde minema õppima ja ja, ja see oli minu meelest väga hea, et sa selle sisse jätsid, see, ma kujutan ette, nõudis sinult ka mingisugust julgust, et et näidata, et näed, ma olen ise samasugune nagu need teised. Jah, ma mäletan, et sellel samal hetkel, kui ta hakkas seda küsima, siis mul oli lamp, kohe põles, et ahaa, et, et see läheb nagu sisse. Tegelikult mul oli valmis filmitud ka selle filmi algus, mis algaski tegelikult minu endaga. Aga, aga ta ei olnud mitte mitte et ma oleks häbenenud, aga ta juhitav jätsin selle välja, et sind niikuinii varem või hiljem jõudis sinna välja. Ma olen nagu samas olukorras või sama oma noh, tegelikult enda probleemiga tegelemisel ja võib-olla isegi määrisega teistele pähe rohkem. Et see kuidagi seletas ära Miks sa seda filmi teed või mis, mis küsimus see on, mis, mis sind nagu vaevab, et, et kuidas teha tööd ja mida üldse teha ja kust saada raha, et aga aga mida sina teed, et raha saada? Ma olen teinud pikka aega reklaamklipp. Ma olen töödanud ka reklaamibüroos kopi, Raitrina uusaastat hiljem erinevate firmade all siis klippe teinud. Ja nüüdki on mul üks tulemas, aga nüüd ma vahepeal pikka aega ei ole teinud reklaamklipp, et on kuidagi läinud, nii et oli see film, eks ole, ja tuli kohe teater ja vahest olen ka mõne artikli kirjutanud. Kas aga põhiliselt on olnud seal reklaam noh nagu reklaam ongi enamjagu ikkagi vähemalt siin Eestis nagu nooremana siukest kultuuriinimestele mingisugune teine, teine kultuurkapital, kus nad saavad oma igapäevast elu, aga ma üritan ikka olen sättinud nii, et ikkagi väga suurt vahet ei jääks kahe nagu etenduse või vahele. Sest sellega nii nagu selles filmiski töö oli, et tegelikult, mida põhjalikumalt ühte tööd tegema hakata sisse, seda rohkem läheb. Ja, ja see algne idee, selle töö dokumentaalfilmitöö tuli, mul oli niisugune raamatu asjad. Oli, oli präkk, prantsuse autor oli kes kirjeldas täpselt sama olukorda, noored humanitaarid, kes lõpetavad oma koolid, näevad, et nad ei saa selle oma erialalteenistusega nagu hakkama nakkavad tegema mingisugust muud tööd, mis ta, mis oli juba 60.-te Pariisis siis Prantsusmaal oligi reklaam, eks ole. Ja tegelikult üha rohkem kuna nagu konkurents on seal ka suure ja üha rohkem, nagu ikkagi tuleb auru panna ühele asjale ja nii, üritades hoida ennast nagu konkur printsi võimeline reklaamisse tegelikult lähedki seda rida hakkadki tegema, sest sa muretsed rohkem, paned ennast rohkem reklaamidesse, eks ole. Ja siis kunst jääbki selliseks ilusaks paleoseks siukseks jutuks, võida vaest pühapäeva õhtuti nagu heietada, aga, aga noh, sa ei tee suurt panust, say say, pinguta, ütleme siis selle nimel, et, et ma olen ikkagi püüdnud selle vahekorra nii hoidjatele pingutad nagu teatris või filmis nagunii, et saaks nende vahenditega ära elada. On sul mingeid unistusi ka, et, et kui sul oleks, noh selge, on see, et film on selline meedium, mis vajab mingisuguseid ressursse, noh rohkem kui luuletuse kirjutamine. Et on seal selles suunas nagu unistusi, et kui sul oleks mingit piiramatud võimalused midagi teha, siis mida sa teeksid? Muinasjutulise mingi koega filmi tahaks nagu teha küll, kus ma ei mõtle, et sa peaksid lastemuinasjutt olema, aga, aga just seda, kus saab panna noh, nii-öelda soola ja suhkru kokku, kus saab teha asju. Fantaasia just nimelt fantaasia vabaks lasta, et sa tunned, et see asi mulle istuks ja midagi taolist tahaks nagu teha küll. Tähele nüüd, kus ma korraga vaatasin palju sinu asju ja ja panin tähele sellist asja, et, Et sul on olulisel kohal kuidagi metsloomad? Jah, et, et sul on olulised metsloomad näiteks filmide peal kirjadki, libahundi needus, libarebased ja kooliad ja, ja noh, näiteks seesama sellessevski lumi selle juures on sul klausel või moto, et kas pole see kaunis saada lõhki rebitud mingi kuningliku looma poolt. Ja sellesama lavastuse juures on ühel hetkel hästi olulisel kohal hundipea ja, ja selliseid loomi vist üks kitse pea karusselli peale on ka seda filmi juures ja noh, neid need mingeid elukaid on, on veel. Ei tea, toppis ideel oli küll selline selles etenduses, et teda oli väga talgus, tahtsin tiigrit saada, aga seda ei saanud ja siis ja siis oli, oli küll selline tunne, et ma pean selle topise saab ükskõik milline see loom on siis nii nagu hundi peale. Susi hotellis toodi ära. Et seal nurgas istuks ja algselt tahtsin, tahtsin, et tal nagu silmad ka veel nagu suu liiguks ette, räägiks. Dokist palju väntsutamine see ära, et. On loom, loomadel on nagu vist kite mingisugune sõge hull power jälgida nagu ei kontrolli ja, ja noh niisugune nagu lumi ise sihuke torm tuleb, eks ole, et siukses tyhja ta nagu sobis kokku ja see on nagu huvitav, nagu looma. Looma lähedal olla. Alguses mõtlesin, et, et ma ei küsi seda küsimust, et ju sa oled ise sellest väsinud ja ja ei taha sellest rääkida ka, võib-olla. Aga samas, kui sa saatsid mulle videokasseti peal selle Rehepapi piloodi siis lumememm jutustab Veneetsia lugu. Ja siis ma mõtlesin, et äkki seal ei olegi midagi selle vastu, et küsida, et noh, sellest, et mis siis nagu juhtus, et sellest on nagu nagu räägitud, aga kui mu saadet alustasin, sellega küsisin, et kuidas sulle eelmine aasta läks, siis kas mingi aastase rehepapi tegemine tegemine rikkus ära ka või et oli see sinu jaoks mingi põnts või, või noh, ikkagi kui sa ütlesid, et see on ikkagi nagu tähtis, et oleks olemas noh, üks täispikk mängufilm, milles on see aasta, tegid et mis pidi Rehe papiga tulema, ei, nagu tulematud. Et see võis väga kurb olla. Eks ta oli muidugi ja ma, ega ma päris oma peas ei ole sellest mõttest lahti lasknud, et seda ikkagi teha, sellepärast et see ettevalmistus jõudis mingisugusele tasemele juba valm, mis oli, ütleme mingi 90 protsenti ettevalmistusi tehtud arvestades seda, et kuivõrd nagu keeruline see film tegelikult on, et sellest oli nagu väga kahju ja ma loodan, et ma ei tea, mismoodi ikkagi mingil hetkel saan, saan seda teha. Ja noh, ta oligi seda, et kuna see ettevalmistus võttis nii palju aega ära ja siis noh, ühes ühel hetkel lihtsalt loobuda või endale kuidagi selgeks teha, ta las läks, et seda ei tule enam, et oli muidugi raske ja ja ma arvan, et ma ei olegi päris leppinud selle, selle olukorraga tegelikult siiamaani ikkagi kuidagi loodan seda edasi teha. Rainer Sarnet, kelle käest ja mida sina tahaksid küsida? Tuli pähe kohe Jaan Tooming et talt küsida võib-olla kaks küsimust, et kas ta oleks tahtnud veel filme teha. Ja siis film, mida ta tegi esimesena see lõppematu päev. Et kuidas see tekkis, et kas tal olid mingisugused tolleaegsed eeskujud kuskilt filmist olemas või, või see tekkis just kohapeal Eestis siis siis ja praegu, kui see oli 69 Et ma teen sellist saadet nagu Inemise sisu ja pean midagi niisugust, ma olen kuulnud ja seekord ma teen saadet, Rainer Sarnet teist, et see saatekülaline küsib ühe küsimuse kellegi käest. Ja, ja tema küsis, et see puutub selles suhtes teisse, ta küsis selle küsimuse teie käest, et kas te oleksite nõus sellele vastama, ei ole, ma ei tunnetada. Te kuulsite saadet filmirežissöör Rainer Sarnet, dist. Tema küsimusele ei vastanud lavastaja Jaan Tooming. Ta soovitas hoopiski filmi lõppematu päev vaadata. Saate panid kokku helirežissöör maris Tomba ja toimetaja Urmas Vadi. Inemise sisu saab kuulata ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.