Ma tahan, et sa saate alustuseks loeksid ühe tutvustuse ühe luuletuse. Ma arvan, et sa tead, mis luuletest. Ma mõtlen ühte sinu luuletust. Kasse. Päris vana luuletus, mille nimi on, keegi ei tea minu nime. Keegi ei tea minu nime. Keegi ei tule mind ära. Mu isiku tausta Piva, mind ümbritseb salapära. Kohata mind oleks ime, keegi mind kuskil ei märka, keegi ei tea minu nime, mu nimi on Veiko märka. Aga enamlased ulatus suurt ei kehti, sest et üldiselt siis kui ma kirjutasin, siis see nagu vastas tõele, aga tänapäeval teatakse palju. Aga kas midagi on sellest luuletusest ka jäänud või et ma võtan seda, et näiteks paar aastat tagasi kui toonase Loomingu peatoimetaja Udo Uibo käest küsiti noorkirjanduse või noor luule kohta siis ta vastas midagi sellist, et noh, et see on üldse nagu keeruline küsimus, mida siis nagu mõelda selle noore luule all või kes need noored luuletajad on. Et noh, näiteks Karl Martin Sinijärv, kes toona vist oli veel alla 30 aasta, eks, et teda ei saa ju enam ammu noor luuletajaks pidada, aga näiteks Veiko märka on kindlasti noor luuletaja, olgugi et ta on juba 40 Ma ei seal ikkagi seotud pigem sellega, et ma olen kahe asjaga seotud, et ma olen Noorte Autorite koondise liige ja selle kohta on juba küllaltki palju irooniat avaldatud. Ja teine põhjus on see, et ega ma ei ole ju väga palju raamatuid välja andnud, ma olen luuleraamatuid välja andnud ju ainult kaks ja nendest ei ole ka mitte üks minu tehtud, vaid on suvaliselt kokkupandud. Ma ei teagi, kas Kauksi Ülle või Kivisildniku poolt ja ma kirjutan väga vähe luuletusi, nii et selles mõttes ma olen sinijärvega võrreldes olen noh, selles mõttes, et ma olen tõesti palju vähem kirjutanud. Kuigi ma olen temast nii palju ma nüüd ka vanem ei ole olnud, ma olen 15, kuus aastat vanem. Ja Noorte Autorite koondise kohta ma mõtlesin ka välja, et seda ikka ei saa ümber nimetada, et kui ta juba on säärane asi ja mina sealt välja ei kavatse astuda. Ja siis lihtsalt leidsin mingi analoogia sellega, et meil on olemas säärane koht Eestis nagu Vastseliina mis ei vastne ega linn, aga ometi võib seda nime kanda. Miks siis võib ka noorte autorite koondis kanda seda nime edasi. Aga miks sa oled nii vähe kirjutanud, siis? Ma arvan, et mitte mina ei kirjuta vähe, vaid teisedki ütlevad liiga palju. Sellepärast et ma ei ole kunagi mõtelnud, et ma peaksin ennast kirjanikuna suutma ära elatada. Aga tundub, et väga paljudel inimestel see eesmärk on, vähemalt varem oli, tänapäeval on juba nagu see Algne majandamine on juba igaühe teadvusesse nii kohale jõudnud, et tänapäeval vist selliseid õhulisse ehitavad ikkagi päris noored veel. Aga mina kirjutasin ka kunagi väga palju 80.-te lõpus ja enamus nendest üllatustest olid halvad. Ja siis ma sain aru, et ükskõik kui palju ma kirjutan, häid luuletusi, tuleb ikka ühepalju. Kui ma kirjutan 10 luuletust aastas, siis nüüd 10 on ka tõeliselt head luuletused, kui ma julgen sadama luuletust aastas, siis on 10 head luuletust nende hulgas. Nii et see kaotas üsna kiiresti. See nagu viljakus ei olnud mulle juba siis on eesmärgiks. Ei ole ka enam. Veiko mainisid seda Noorte Autorite koondist kes sinna praegu kuuluvad, noh, seal on väga palju inimesi ja sellest mina kunagi kuulusin sinna näiteks sellest ajast peale me peamegi 11. Aga praegu noh, see on järgi jäänud üks selline punt, kes koos nagu tegutseb, õlad, sina kontro Apo ilves, Jaan Pehk, Olavi Ruitlane ja veel mõned näiteks Afanasjev ja veel mõned tegelased mis kooslus või seltskond sulle annab. Ta on ikka rohkem nagu käib juba elustiili juurde, sellepärast et lihtsalt elu ei olnud ennem nii huvitav kui Nokloodia Nokloodi, siis ta muutus nagu huvitavaks. Ja miks sa oled peaksin sellest huvitavast elust lahti ütlema lihtsalt? Iseenesest, ega loominguliselt ma ei oskagi, kui paljud on mudelit praegu annab, sest praegu ma olen ikkagi rohkem seotud Eesti Ekspressi areeni ka ja ma olen rohkem ajakirjanik, ma üldse oma eluperioodidel olnud, mõnikord olen väga ajakirjanike olnud ja mõnikord on nagu rohkem kirjanik olnud. Aga see on nagu omavahel asjade arutamine ja üksteise üksteisega võistlusmoment on olemas, et kes ikkagi paremini kirjutab seal nokkis täiesti olemas. Ja see nagu sunnib, kui sa loed teiste häid asju nokilistist siis sunnib ka ennast pingutama, isegi kui mõned finalisti vastuseks saada, meil on nagu sellised kontra ja Wimberg on rohkem säärased inimesed, kes vahel saadavad sinna 10 luuletust päevas. Mina nii ei tee, aga, aga ma mõtlen küll selle üle, et see tänu nokila mul kirjutamine on kogu aeg ehk nagu ja looming just nimelt on kogu aeg teadvuses olemas. Mis muidu ma võiksin ju. Ma ei tea, mida ma võiksin teha näiteks ma tea kuhugile üksikus maa kohta elada ja seal mediteerima hakata või või pigem küll hakata raamatuid lugema seal mulle rohkem omale tegevust, kui mediteerimine. Ja kalok sunnib kogu aeg nagu sadulas alale. See punt nokib hunt ka, loeb enda tekste ette, lauldakse, isegi tantsitakse ja jumal teab, mida selle juurde tehakse. Ja näib, et see on ka väga oluline ja noh, näiteks sina käid mingitel, alates mingites kõrtsipidudest kuni kuni kooli kirjandusõhtute nii välja käinud esinemas. Et sinu tekste luuletekste lugedes ongi tunne, et nad ongi kirjutatud just nagu esituse jaoks, et teda enda jaoks seda vahet ka ja miks sa nagu neid esitad. Kõvahäälselt. Ja see on täiesti õige, et ma hakkasin kirjutama testi teksti esitamiseks just siis, kui Nokloodia nakakas koos esinema. Need väikeperenaine ja väike narkomaania, kõik need luuletused olid tegelikult mõeldud just selleks, et oleks, mida lugeda ette rahvale ja mingid inimesed viskist ütlesid, et kui nad olid hirmud ka raamatus, keeld arretises, et seal nad ei paistagi üldse silma eriti või et nad ei ole üldse nii huvitavad kui lavalt esitatuna. Aga laval esineda, mulle on meeldinud juba lapsest saadik ja noh, ma arvan, et see käib nagu esinemise juurde. Tõesti, kui sa ütlesid, et koolikoolis esinemistest kirjandustundides esinemistest kuni kõrtsiõhtu tennisist kõrtsides mulle ei meeldi, esineda seal lihtsalt ikkagi ainult kinnist tuttav kutsub, et siis on nagu raske ära öelda, aga tegelikult ega kutselist keegi kuule küll sind mul käinud üsna palju, kui Soomes esinemas ja peab ütlema, et Soomes on see täpselt sama moodi, et kui on ikka kirjandus, publik, siis kirjanduspubliku kõrtsi publiksis loelile mida tahes, keegi kuulasid. Aga miks sa üldse luuletusi kirjutad, et pärast tahaks kohe jõuda selle selle juurde, et sa kirjutad humoreski või teed nalja. Aga miks sa, need luuletused on naljakad. Aga miks sa luuletusi kirjutad, mis see sinu jaoks on? Kunagi ma kirjutasin edevusest, et rohkem silma paista, see oli keskkooli ajal, siis ma kirjutasin väga halbu luuletusi aga kuna ma andsin välja klassi ajalehte sealt ka päris minu välja anda, võtame rohkemat pool selle sisust oli minu tehtud, ilmus kord kuusk üksi ühes numbris ainult käsitsi kirjutatud ja seda oli vaja täita ja mulle tundus, et tuletistega seda lihtsam täita, samas kui nüüd hiljem olen neid numbreid vaadanud, siis ilmselgelt oli mul luuleand oli täiesti null ja, aga samas jällegi mingit ajakirjanikuandja uik või proosa india oli mul juba siis olemas. Et need ei tundu nii hirmsad, vaat nii, tagantjärgi vaadates luuletused on täiesti õudsad. Ja luuletusi ma kirjutan ja miks nad on naljakad, ma arvan, et üldse mingi huumor või oimukused, see on sarnane asi, mis lihtsalt peab olema kirjanduses, et mul on kohutavalt häbiväärne või mitte kohutavalt häbiväärne, natukene häbiväärne lugeda kõiki neid tekste, mis on kirjutatud lihtsalt puhtalt ainult stiiliosavusest ja mingid teatud kirjandusliku kirjandusliku oskuse kätte õppimise tõttu puhtalt nagu manerismist. Et kus tegelikult lugudesse või ka luuletustest sisu tegelikult ei ole ja ei ole mitte mingit annet, vaid on lihtsalt ainult puhas kirjaoskus. Sellist sellist teksti vestis kohutavalt palju, sest me oleme nii kirjaoskaja rahvas, jaga lugeda armastav rahvas. Ja ma olen kogu aeg rahulikku kirjutada selliseid asju, kus oleks mingi vaimukusse, istungist nimetatakse uimukuseks uisis originaalsusega ka, sest et kõik need Maleristlikud tekstid ei ole originaalselt, nad on kõik nagu. Kui ma kuulen sõnu eesti kultuur tekib mul tahtmine haarata kärbsepiitsa järele. Ja kas mõnikord tuleb välja luuletus, mõnikord tuli välja proosatekst, siis üldiselt ma ikkagi armastan kirjutada. Proosatekste luulel on mul rohkem säärane madja nagu magustoit peale praadi või ma ei, ei pea ennast üldse ise üldse luuletajaks, mõeldakse kohutavalt nalja, kui mind kuskil tituleeritakse ajalehes luuletajaks. Veel naljakam Comentituleeritakse lõunaeesti luuletajaks, kus ma üldse pärit ei ole. Sa oled sauel pärit aga samas, kui sa rääkisid sellest manerismist või et noh, sa ju ise olid samasugune, kui sa ei osanud kirjutada ja ja proovisid ja midagi välja ei tulnud ja siis lõpuks hakkas tulema, aga mis hetkel see hakkas midagi üldse välja tulema. Mis toimus luuletades, seda on natuke keerulisem seletada, kõige lihtsam seletada seda, mis sul üldse alguses ma olin kõva pikali Lugaja ja piklised, kuhu koolinoorte huumorivõistlused sel ajal esimene 81, siis ma olin liiga noor, siis ma võtnud osa 83 oli teine, sealt võtsin osa ja sain kaeramärkimisel. No vot huumoriga ongi selline lugu, et kui ma kuna ma hakkasin kohe kirjutama huumorit, siis seal on lihtsalt ta nagu kunagi kirjutanud Juhan peegel etab. Nali nalja, kanal kaks astet, et kas teda on olemas või ei ole. Ja selle tõttu on ka huumorit väga lihtne kirjutada, et siis sa oled läbi, et saad aru, kas nagu on midagi või ei ole. Et ei ole selliseid, noh, ma tean, kui raske on nagu nendel luuletajatel, kes alustavad ja noh, et eneses selgusele jõuda, et kas nüüd on, kas seal ka sellest on midagi, millega välja tulla või ei ole. Aga huumori kui sellist probleemi ei teki naljakal ainult see mure, et huumori või nalja liikvel maailmas suhteliselt vähe ja ja elamus on nagu kõik ära tehtud. Et see vigane ainult ja see, see, seda ma kartsin ka kunagi. Siin mingi selline mõte ei Poina, et nad olengi selline naljamees ja tahaks olla mingis sügav ja rääkida maailmavalust ja vaadata kaugusse. Kui ma 96 tulin Tartusse ajakirjandust õppima, siis ma olin vist kaks aastat kirjutanud varem ajalehtedele 94.-st alates ja kõik oma tõsised asjad sama ajakirjanduse kaudu ära ajada. Et mul ei ole vaja oma loomingusse nendele tõsiste läbi, on mind noh, maailma valu puudutavatele asjadele üldse rõhuda ja sellega mul ei olegi mingit erilist maailma valu enam kunagi noorena oli ehk. Ja samas tegelikult ma olen tähele pannud, et näiteks Kivirähki juures üldse kõikide paremate humoristide kasti tunnetada, et tegelikult ega huumor on hea huumor on ikkagi põhinebki sellel kontrastiprintsiibil, et seal on ka väga kurbi asju tegelikult võtta näiteks kas või Kivirähki Romeo ja Julia kus on tegelikult toimub mingi laostunud külaelu taustal ja kui seal on nagu kõik on poolhullud ja joodikud ja see on tegelikult õudne, on see maastik, aga samas nagu väga naljakas on lugeda. Mulle ikkagi meeldib kirjutada sellise viimasel ajal hakanud. Ma olen sellest rohkem aru saama hakanud, meeldibki kirjutada üsnagi kurbadest asjadest ja kus siis nagu muuseas raamatus näiteks on tipp ja täpp 40 aastat hiljem ei ole küll väga originaalne, sest seda on ka tehtud. Umbes sama teemat on ju teinud ka kreisiraadio aga minul on siiski nagu noh, sisu on erinev. Ja ta 40 aastat hiljem madal metsamaja Vihula valla Vatku küla serval oleks nagu muinasjutust välja astunud. Ja elatanud vanapaar, kes kordsoliste palgetega, kuid nooruslikult, säravel silmil meid lävel vastu võtab, ongi muinasjutukangelaste mõõtu. Saame tuttavaks ETV lastesaadete kunagine esipaar tipp ja täpp. 28. mail tähistasid mõlemad oma neljakümnendat sünnipäeva. Kas te elate siin ainult kahekesi? Tipp jah, vanad tuttavad ja sõbrad jäid, kõik pealinna. Lapsi ei ole. Kahjuks on elu tõesti nii läinud, et veeretama praegu nagu kaks vana kändu oma päevi lõpu poole. Täpp. Noores põlves ei olnud aega peret soetada. Tööd oli üle pea. Lisaks närvilisele teletööle ju veel iganädalased kohtumisõhtud lastega. Hea, kui kommi söömiseks aega jätkus. Hiljem pärast 1992. aasta rahareformi selgus aga, et kõik meie säästud olid nulliks muutunud. Taas tuli otsast alata, päevad läbi rabada, et endal hinge sees hoida. Tipp sellise elustiili juures lapsi soetada oleks olnud vastutustundetu. Mis tööd te siis tegite, ekraanil teid enam näha polnud. Käisime koolides ja lasteaedades esinemas. Nukuetendused väikestele inimestele ju esimeseks kokkupuuteks teatri võlumaailmaga. Meid võeti igal pool hästi vastu tippkuigi lastele esinemiste eest ei maksta ju palju ja häbi on sellest rohkem küsidagi. Õnnestus meil siiski vanaduspäevadeks pisike kapital koguda. Võisime ka pere juurdekasvule mõelda. Tundus, et elu naeratab ometi meilegi täpp. Aga siis selgus, et tipp ei saagi enam lapsi. See pidi küll kohutav saatuselöök olema. Tip ja arst ütles, et olen juba liiga vana. Mis vana, olite siis mõlemad vaevalt üle 30. Tapp. Lukud vananevad kiiremini kui inimesed. 40 aastane nukk on sisuliselt sama vana kui kaheksakümneaastane inimene. Miks te Tallinnast ära kolisite? Ise ütlesite, et sinna kõik sõbrad ja tuttavad kurvad mälestused ei andnud rahu. Kas tahate sellest rääkida? Tippmiks, mitte täppe? Ega tagantjärele saa enam midagi muuta ei rääkimise vaikimisega. Kui selgus, et me enam laps ei saa, võtsin endale kasupoja bimbo nime järgi otsustades samuti nuku tipp. Jah, bimbo oli väike neegripoiss. Täpp kummist. Te ütlesite, oli, mis temaga siis juhtus? Täpp. Ühel pimedal sügisõhtul läks ta õue mängima ja jäi otse meie kodu eest tänaval auto alla. Surm oli silmapilkne. See oli viie aasta eest helkurita muidugi kandnud. Täpp muidugi ei kandnud, nii väikesed helkurid polegi, mis nukkudele sobiksid. Kas Virumaale kolimine aitas teid löögist üle saada? Kipp jah, selles majas tundsin ennast juba esimesest hetkest alates imeliselt hästi. Olime mitmel pool Eestis uut kodu otsides ringi vaadanud, aga siin saime aru, meie eksirännakud on lõppenud varem elanud siin üks väga heasüdamlik metsavaht, kes kõiki loomi ja linde tundis ning neid rasketel hetkedel abistas tõeline doktor tuuridel. Kas tema suli, kaera? Ei, ta oleks Inglismaale tööle, aga selles paigas püsib imeline aura, mis annab end tunda eriti jõulude eel ja kirvastab meeli. Siin leidsime tee Jeesuse juurde. Kas mõlemat korraga? Tipp ja see oli kõigevägevama armunõu, oma valgust meie mõlema palge peale paista lasta. Nüüd olete tema truud sulased. Täppe püüame komme ikka sööte veel? Täpp oh küll see üks, kui oleks. Aga mis meie pisikesest pensionist saab? Tippmeil on väga-väga suur palve kõikidele lastele, kes juhtuvad seda lugu lugema. Saatke meile komme. Täpp ükskõik milliseid, võivad isegi natukene näritud või Lutsutatud olla. Oleme igaraasukest tänulikud. Isegi ära nätsutatud nätsu võib saata, kui sellel veel lõhna küljes on. Tip ja saatke ükskõik millal täna-homme-üle-üle-ülehomme. Ma olen sinuga täiesti nõus, et sinu viimane raamat huumoriraamat lendas üle marmortahvli. Et see ongi nagu väga masendav ja sünge ja samas noh, mõned asjad on ka väga-väga naljakad. Huumoritegemine ei ole lihtsalt, et sellele, et noh, mingi naljamees vaid et seal on koostamisel eesti huumoriantoloogia et mis paneb sind seda tegema või, või mis järgusse antoloogia seal juba on. Sellele küsimusele on mul ühtlasi nii kergelt raske vastata, sest et alles kui ma käisin Pärnus seda lendasele marmortahvli esitlemas, siis Sven Kivisildnik küsis seda minu käest juba. Ja ma pidin talle piinlikkusega tunnistama nagu sinule peaaegu et üldse ei täna, sest selles suhteliselt tegelikult on ta mahult on Taivo mingi ligi miljon tähemärki. Et tõesti võiks nagu lugeda valmisolevaks. Soome on ikkagi tunnistama, et on sajased ajajärk eesti kirjandusloos iseenesest kahekümnendad aastad. Et et ma ainult läbi uurinud veel korralikult ja ma ei saa niimoodi antoloogiad teha, kui ma ei valda teemat täielikult. Kindlasti ma olen väga läbi töötanud nõukogude aegse huumori, sellepärast et siis oli neid väljaandeid oli suhteliselt vähe ja mingist ajast kuskil kaheksakümnete algusest ma ikkagi olin ise juba huumoripildist selles mõttes, et jälgija jaama nagu, mis mulle siis huvitav tundus, ma usun, et see peaks nüüd olema säilinud. See edela kuidagi mul jah, sellepärast et mul ei ole aega tööd see on ikkagi rohkem nii pealekauba ja ma ei ole ka taotlenud sellele mingeid abirahasid, sellepärast et kui ma ükskord taotlesin, siis ma ei saanud, aga siis antoloogia oli ka väga, väga algusjärgus. Ja hiljem ma lihtsalt ei ole sellepärast taotlenud, et ma ei ole kindel, kas, sest abirahast hoolimata ma suudaksin seda mingi tähtajaks valmis teha. Vot seda sinu raamatut lendasele marmortahvlil lugedes tekkis ka üks selline tunne või mõte, mis mul on tekkinud noh näiteks ka nende meelejahutaja vihikutega. Need sinu jutud on hästi ajalised või nad ongi ilmunud Võrumaa teataja lisana enamus istungini. Üsna paljud tegelikult kirjutatud ka sirbi huumorilisale kirp, viimased aga tavaliselt mõlemas korraga, sellepärast et mul on mõlemalt toimetuselt luba, et nad ei ole konkureerivad väljaanded ja võib avaldada, aga lihtsalt mõned on kirjutanud mõttega, et see on nüüd kultuurihuumor ja mõned on kirjutatud siis lokaal huumorivõtmes. Ja, ja seal on tunda ka seda, et ahah, vot see on nüüd sellest ajast või et seal on kaks aastat tagasi või et praegu on nagu hea seda meenutada, aga, aga aga ütleme näiteks noh, mis need meelejahutaja vihikud on, siis on nad naljakad, enam ei ole, et see on nagu selline lihtsalt nostalgia, võib-olla nalja see, et kuidas inimesed proovisid nalja toona teha. Et mingis mõttes on see ka nagu noh, tänamatu või kaduv väärtus. Jah, kuivõrd need on ikka, kirjutad ajalehe, ajalehe huumorilehekülgedele paratamatult seal on sääraseid asju ja ma pidin ka väga palju välja jätma, mis olid nagu alguses väga head lugeda, aga siis ma leidsin ka, et aegunud ja selliseid asju on kogu aeg. Ja samas noh, mõningad asjad siiski oma vahelduseks kirjutan ka selliseid nagu jäävaid asju, et. Või vähemalt mitte, kas need asjad jäävad, seda ma ei tea, aga teemad on, jäävad. Minu meelest olen üllatusega tähelepanu, teistele kohutavalt läheb korda see mingisugune nagu eestlus või et inimesed on palju suuremad natsionalistid. Mina ise olen ja ma olen tegelikult kirjutatud nagu meelega selliseid mingeid müüte lahti, mis eesti rahva muistsest vabadusvõitlusest ja madja orjaajast ja kõigest säärasest, sest et inimestele inimestele korda. Ja noh, need on asjad, mis ei kaota niipea. Aktuaalsustaks. Noh, mõtlen kasvõi see lugu, kuidas Piusa koobastest avastati 1200.-st aastast tuumareaktori joonised või, või siis et tegelikult kooli kraater ei ole mitte meteoriidi langemisest tekkinud, vaid et see kaalikas, mis välja tõmmati, et et mingisugused pühad teemad, mida sa kiusad või sa oled nagu mingi pühameeste kiusaja Ja aga üldiselt teadlased on kõik inimeste poolt välja mõeldud, olete ise juba ja mitte eriti mõjukate inimeste poolt välja mõeldud ja noh, ega õigust pühadusi nende ümbert seda rüüd ära kiskuda, näidata, et kuningas on alasti tegelikult huumoris nii tavaline ja juba nii läbi aastasadade kestnud asi, et see ei ole nüüd küll mitte minule ainult iseloomulik, see on vist üks huumori olemuse üks tähtsamaid komponente. Hiiglaste julm saatus. Neid lüüakse üksnes allapoole vööd. Lisaks nagu sellistele eesti rahvast puudutavatele kangelastele ja müütidele, Onsu tekstides hästi palju loomi, kellel on mingeid selliseid ülivõimed, et nad oskavad nagu mõelda, rääkida või, või, või, või siis mingile linnavalitsuse tegelasel umbusaldust avaldada, et, et mis, mis asi seal nende loomade ja kodumasinate ja mingite kui taga on. Et see on, neid on hästi palju seal. Vot see on nüüd küll selline raske küsimus, et kõikidele küsimustele on nagu niimoodi otseselt vastane kohe aga nüüd on küll natuke mõtlenud, et tegelikult on loomad, on Kaju huumoris selline üsna üsna tavaline komponent, šveik oli ka ju koerte ka äritseja tegelikult ju kui me alustame nagu apoloogilistes teostest. Ja loomadest on loomade hea nalja teha, sest et see on ka jällegi üks selline harva jääb huumorikomponente panda loomale inimese omadused külge. Et ma ei tea, ega ma, ma ei ole mingeid ise eelmisi uusi žanre avastanud, et ma ikkagi olen lähtunud sellest, mis on juba maailmas olemas ja siis kasutan nii-öelda leid mooduleid ja ja siis panen sinna sisse, mis parajasti konkreetne sisu on. Maailmas juhtub tegelikult nii palju huvitavaid asju ja noh, kasvõi see Taani ajaleht, mis avaldas karikatuurid prohvet Muhamedist, et seal kohe ei saa nagu naeru pidada selliste asjade juures, lihtsalt sa pead sellest kirjutama. Ja et ka, sest nagu vastus loos, mis siis oli, kuidas Päevaleht avaldas, solvavad karikatuurid Arvo Pärdist, missiVirumaal ilmselt viha tekitasid siis, et seal ühes pildis on Märt on koerapoosis, kuseb klaveri najal, et noh, see ongi nagu oma loom siduda inimesega ja eriti mingisuguse nagu püha inimesega nagu Muhamedi, Arvo Pärt. Et see nagu kisub teda veel võimalikult Allase, nagu kontrastiprintsiipi suurendab ja selle tõttu nagu hästi hea loomadega samastada või sallastada inimesi. Aga on seal mingi piir ka, milles nagu üle ei osta või et kas sa nagu kardad kedagi solvata moslemeid või jumaldab keda või et need tulevad kallale või üldse, et süda ei luba? Kahjuks ma olen moslemite jaoks liiga vähetähtis nähtus ja nad ei tule mulle kallale, ükskõik mida ma teeksin nende arvel, kuidas solvaksin. Aga jah, mingid piirid on, kui ma kirjutasin nüüd Eesti Ekspressigranaati Vahur Kersna salablogist. See oli lihtsalt üks minu lugu, mille pealkiri oli väljavõtteid Vahur Kersna salablogist. Ja noh, ma kirjutasin seal nagu Kersna enda positsioonilt, kuidas ETVga tüli kiskus, sellepärast et imago Loog soovitas talle, ta on juba hea poissi mainet juba kandnud, tuleb mainet muuta, tuleb nüüd halva poisi maine endale külge luua. Ja siis ma mõtlesin ka, et seal on tegelikult mingid asjad, nagu Kersnaga seoses näiteks ei suutnud nalja teha, ma ei saa teha, naine oli ükskõik, inimesed on mingi tervisehäda. Ja samuti saama teha laide selle kallal, kui inimesel on mingi väidetavalt lapsed, keda tal tegelikult ei ole ja kui need lapsed on iseenesest olemas ja see mõjub neile halvasti. Traumeerivaid, kui ma sellest kirjutaksin. Et jah, on küll mingid piirid, mul täiesti kindlasti olemas. Praegu me istume siin Tartu Kirjanike Majas, enda vasaku käega võtsid sa Saku Heleda õllepudeli parema, parema parema võtsid soku, õlad, õllepudeli, kulistasid sellest. Kui aus olla, siis üsna tihti sind nähes sa nagu joovadki õlut. Ja see paik, kus me praegu olemas Tartu Kirjanike Maja Vanemuise tänaval. Et miks ma tahtsin intervjuudest sinuga siin teha, on ka nagu oluline, et mõni aasta tagasi gaasi seal isegi pools salaja elasid mitu aastat. Ühest sellest toas. Et kuidas sul nagu õnnestus, siis ma tahaks veel juurde siia lisada, et et ma tegelikult nagu kadestan sind selliste sellise olemise pärast natukene. Et, et mina, kes ma remondimaja pangalaen ja nii ta muru ja sina siis saad mõnusalt elada või kuidagi suudad olla poolsalaja ühes nagu, nagu toas, et sind ei kannustajat, et ma pean olema korralik ja, ja ostma endale korteri. Mul ei olnud sellel ajal üldse raha korteri ostmiseks. Et mis ma siia sattusin, selline lugu, et lihtsalt ma üürisin korterit Karlova linnaosas ja kuna minu kaks korterikaaslast läksid sealt minema, siis oli see kolmetoaline korter ja selle korteri üür oli peaks mõeldamatult suur või üldiselt nagunii ära kolima. Ja ühikas mulle ka ei meeldinud elada, siis ma olin veel Tartu Ülikoolis. Ühikas oli ka väga halb elust, seal pidi olema kahekesi võõra inimesega ühes toas ja kuna see noki tuba Antud inimene mulle ei meeldinud kuigi tegelikult ikkagi elada kahekesi ühes toas on tegelikult mulle üsna vastuvõetamatu olnud juba ka varem. Et see ei ole selline formaat, kuhu mahuks sinna ära. Ja ja kuna see noki tuba oli tegelikult juba olemas ja ma olin siin isegi ööbinud sellepärast Karlova korteriga oli selline lugu, et seal oli väga vilets ahi veel kõigele lisaks. Ja tihtipeale oli öösel nii külm ja kütta ei saanud. Ja siis ma olin tegelikult siin ööbinud juba mõned korrad varem. Ma mäletan, et vaatasin mingit siis mul oli isegi televiisor siin. Ei televiisorit ei olnud, aga televiisori, vaid ikka lõpuks siia. Ja see selle, ma tean vist enne siia, kui ma päriselt tulin, tegelikult ma ei tulnud ise, elame, ma teadsin naki toas ei saa elada, et see ei ole mõeldud, et see ei ole eluruumis. Aga sa elasid mitu aastat. Et tegelikult ütleme niimoodi, et 99 sügis, Ma tõin teiste oma asjad siia ja, ja maga alati väitsin kirjand Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhatusele, et ma pidin oma asjad siia tooma, et ma tegelikult ei ela, et ma hooldan siin oma asju ja valvan nende järele. No see oli tore aeg, aga selles mõttes, et noh, iga mingit privaatses sinu ei olnud, seal ei noki tuba igal aknale, kellel olid võtmed, aga võtmed olid päris mitmetel vussi ja ju vist sinna sisse tulla ja ka muidu sellest nagu kodus ja ma ei pidanud seda mingil hetkel oma koduks, selle lihtsalt mingi hädavariant. Ja kui mul siis 2001, kui kui sõbratar kolis, kes Tartus ja elas ühikas, kolis oma koju Tallinnasse, siis ma tulin sealt tegelikult ära, nii et siis nagu päris pidevat elamist kaks aastat. Kuigi see kaks aastat oli väga pikaaegsete koos teisaldus konfliktidest Kirjanike Liidu Tartu osakonna juhatusega, kes noh, selle isegi kõige hullem ei olnud selle juures mitte minu elamine seal, vaid oli see, et seal toimusid kohutavad noki peod orgiad ja õnneks tagantjärgi mõtlen õnneks tegelikult siis tuli, siis oli see suur üllatus. Me avastasin juba Teet noki taastamine Kirjanike maja katusele ja kaks korda toodi meile ka politsei kohale. Mitte küll kirjanike poolt, vaid naabrite poolt selle majanaabrite poolt. Ja ka kahjuks akna pool, mille, mille kaudu sai sinna katusele hakata minema kiilus kinni ja nii kõvasti kiires kinni, et seda ei saanud enam lahti. Ja siis need katusel käigud jäid ära. Mis nagu veab ühte nagu nagu täiskasvanud inimest katusele. Ürgne tung kõrgustesse, et isegi noh, ma ei tea, karu ka, eks ole, kui ta märgistab oma territooriumi tõuseb kiki varvudele, kikivarvul varvastele ja siis nagu kisub seda koordiga võimalikult kõrgemalt ära puugrist, et näidata, kui suur ta on. Ja kas inimene ka kosmosesse ja mai tea lennukitesse ja üldse stratosfäär ja ja küllap see on Mis sa nägid? Ma nägin, ma mõtlen, seal vist suvi nael ja ma nägin väga ilusat, et noh, siin on suhteliselt ilus ümbrus, siin ei ole mingeid koledaid hrushovkasid ega ega ka paneelelamuid. Nägin ilusat loodust ja õhtul legiga Vislovivad päikest ja no muidugi selliseid asju ja mujal, aga mujal nagu minema pika tee ette võtma, siin oli lihtsalt, et lähed hakanud mööda natuke roninud mööda karniisi, siis sa oled juba trepikoja katusel, siis oled vastavaid päris katusel. Ja muidugi halb oli see, et see ei meeldinud teistele inimestele ja me käitunud, kas seal katusel oleksime vaiksed olnud? Keegi poleks politseid kutsunud, aga me laulsime seal ja ma püüdsin endale tähelepanu tõmmata sellest pahandused vist ka. Visko tulid kõrgustesse, ma usun küll igale inimesele loomuomane. No mulle ei ole vist niukseid sõpru või tähendab nii suurel määral ei ole kes kannaks nii suurel määral kõrgust, aga muidugi on ka inimesi, kes kardavad kõrgust. Ainult Jüri Järvet näiteks kartis kõrgust, ma olen sellest lugenud. Aga noh, ega siis need ei tulnud katus ära ja kõik. Praegu sa töötad Eesti Ekspressis, Oreenis toimetajana ja ja iga nädal kirjutad Võrumaa teatajale töörahva elu, mis on põhimõtteliselt samasugune lehekülg, nagu on Martti juurel Postimehes. Ennem oli Ekspressis iga nädal kirjutada mingil teemal lehekülg täis, et, et noh, see ei ole sinu jaoks probleem. Et just, et oleks nagu naljakas ja samas, et oleks nagu päevapoliitiline või või, või mingisugusest kaasaja sündmusest nagu tõukunud. Kui ma teeksin ainult seda töörahva elu, siis see ei oleks minu jaoks probleem. Kuna Moden ka Areenis tööd ja ma teen ka Expressi põhileht ja ma olen ka granaati juba jõudnud teha vist neli või viis lugu. Pikka lugu, siis see on tõesti raske minu jaoks. Et ma olen üsna palju viimasel ajal kasutanud oma tuttavate nokk, laste, aga ka näiteks Aarne Rubeni tekste ja lihtsalt nendelt luba, et kas see võib avaldada Võrumaa teataja, siis nad on alati lubanud. Ja, ja näiteks hommikul oli mul vaja teha kell 10 on see viimane tähtaeg hommikul reede hommikul, mida peab olema lehekülg valmis ja mul ei olnud mitte midagi. Mul oli, teemad olid olemas, aga mul ei olnud aega. Tegelikult ongi niimoodi teemasid leiab ikka, millest kirjutada ja saab, selle saab sellise töökoormuse juures, nagu mul praegu on, saaks kirjutada mille poolest saaks kirjutada valmis selle lehekülje, aga lihtsalt puhtfüüsiliselt ei viitsi, ei jõua, ei taha, sest et selleks, et kirjutada mingit huumorilehekülge, peab ikkagi olema väga ergas ja heas tujus. Seda ei saa niimoodi, et näiteks õhtul, kui seal väsinud, et isegi kui seal ja teen endale kohvi ja püsid üleval, aga sa ei saa seda lehekülge ikkagi kirjutada. Ja hommikul, kui on pohmell, ega siis ka ei saa kirjutada. Nii et jah, puhtalt füüsiliselt on seda aega liiga vähe, minu jaoks, aga ideed, ideed tulevad küll igasuguses olukorras keset tööd tulla, poole une pealt võib tulla mingi hea idee, millest kirjutada. Sa iseenesest oled õppinud ka ajakirjanikuks Tartu Ülikoolis ja oled õppinud ka keemiat. Ja kumbagi neist pole lõpetanud. Aga need on väga erinevad asjad, geimet muidugi lõppema vahepeal keskkooli 83 Tartusse tulin selleks, et sõjaväkke mitte minna. Et saada mingit mõtlemisaeg-ajalt, kuidas nagu sõjaväest kõrvale viilida või hiilida. Ma olen isegi kuulnud, et sa oled hullumajas selle pärast olnud. Jah, on küll, sest et hullumaja oli kõige lihtsam variant, sest et noh, see tundus juba mulle siis 18 üheksateistaastaselt tundus väga loogilisena, et tulla ikka vene Et sõjaväe seal kardetakse hulle, et see tundus mulle kõige mõjusama meetodina, kuidas sellest kõrvale saada ja ma mäletan, et mu Tartu Ülikooli raamatukogus lugesingi mingit, kas rist Jüri Saarma oli selle raamatu auto, oli mingi psühhiaatria käsiraamat, et ma sellega tutvusin siin ülikoolis, lugesin läbi, vaatasin kõik, mis haigus olemas, skisofreenia, maniakaaldepressiivne psühhoos, igavesed hüsteeriahood ja juures teenija ja et mismoodi need avalduvad ja mis mida võiks nagu teha. Ja samas ma tegelikult ka sellest sain aru, et puhtalt teaduslikust käsitlusest nüüd küll ei piisa. Et tegelikult oli mul üsna palju nagu tuttavaid sammas nagu oma kursusel, kes teadsid rääkida oma sõpradest, kes olid hullu mänginud tekstiga vapustavaid jutte rääkisid. Kõige vapustavalt jutt oli see, ma mäletan tegelikult oma sõbrast, kes oli juba vene sõjaväes ja oli juba vandeandmisaeg ja siis, kui see pidulik vanne tuli anda, siis pidid oma väeosa lipu suudlema ja siis selle asemel suudelda, tuli hambad lipu sisse ja enam lahti lasknud ja niga hoidis hammastega lipust kinni, kuni siis ma ei tea, mismoodi ta sealt ära eraldati. Ja et selle mehe sõnadega, no päris niimoodi siukseid asju ma ei tahtnudki teha, aga vähemalt nad nagu avaldasid, avardasid minu maailmapilti olulisel määral. Ma ei söönud midagi muidugi näljastreiki. Maige kontakteerunud inimestega mul olidki. Diagnoosiks oli hosteeniline seisund Sosteerini seisundis, niipea kui ma aru saan seda muuseas Salma raamatus ei olnud sellist juttu, kui ma olin selle peatüki vahele jätnud. Et see oli mulle endalegi, see diagnoos oli mulle endalegi üllatuseks. Kas see ei olnud eriti raske haigus, et selle näljastreigi ja ma keeldusin rääkimast, et selle tagajärjeks ma sain tegelikult ainult viis aastat ajapikendust, aga viie aasta pärast oli 1991. Ja siis oli juba Eesti vabariik iseseisev vesi, seal teema kaotas akuutsuse, minu jaoks ei olnud vaja sõjaväest kõrvale hoida. Eesti oleksin loomulikult läinud, aga siis sind minna. Sinna mindi, kutsutud. Sa panid ühte patta, sellega õppisin keemiat, õppisin ajakirjandust, et selles suhtes kirjandust, see oli ikkagi mulle vajalik ja kõik need loengud, mida me seal võtsin. Ja ka mida ma ütlesin ka väljaspoolt ajakirjandusosakonda. Millest oli mul ikkagi vaieldamatult kasu, et see siiamaani tulnud. Kui ma tulin 1009 96 koma, tulin ajakirjandust õppima siiamaani tulnud nalja tegema, siiamaani on ikkagi tõsiselt. Ja see, et ma seda ikkagi ikkagi lõpetanud, see on juba seotud väga suurel määral sellesama Noorte Autorite koondise knokiga sest et elu muutus nii huvitavaks ja nii palju oli tegemisi. Pluss veel see, et ma töötasin ajakirjandusosakonna kõrvalt Postimehes Postimees Extra, nii et töö oli noh, ei olnud nii väga huvitav, aga sellesse raha nokkis oli huvitav. Aga ülikoolis ei olnud väga huvitav ja rahaga üldse makstud selle eest, nii et paratamatult oli ülikool see, mis hakkas kannatama. Jah, et 2001 ma mind eksmatrikuleeritakse, et viis aastat vist ma siis olin nimekirjas. Ma mõtlen seda sinu luuletaja kuju sellises vanas ruudulises särgis ja ruuduliste pükstes ja natuke habetunud ja vorstiga kiilaks minema ja jood õlut, nagu juba ennem sai mainitud, praegu jälle lonksasid. Et kas selline mingi puheeemmlase luuletaja kuju on sinu jaoks lihtsalt soolad selline või ongi see mingi ideaal juba olnud seal või millest need ruudud ja sukkpükstel? Jah, see on, millest need ruudud, mu pükstel võiks olla mingi laulus laulu pealkiri, väga kõva hiti pealkiri. Aga mulle meeldivad ilusad riided ja minust ruudulisemalt seda ilusamad muidugi triibulised triibulist püksitriibulisi pükse või sõbraga kandes tuleks püksirihm katki ja need ei seisa ilma rihmata üleval. Nii et sellepärast on mul antud ruudulised püksid habetunud alla, sellepärast et ma lihtsalt ei jõua habet ajada. Mul on nii palju tööd. Vaata seda ka, mitte ainult sinuga rääkima, siia mul on täna või, või homme hommikul peaksime tegema intervjuu, areni hakkasin Tartus ja tegelikult oleksin pidanud tegema koguni kaks intervjuud, aga ma ütlesin ise, et ma ei jõua nagunii kahte teha, et, et mulle loaga oma habet ajada. Kas ma solvusin sind? Hei, pigem mitte, aga küsimus on selles, et et see on minu jaoks nagu enda jaoks kui ka tegelikult valus teema, et miks mul aega ei ole. Ma tahaks, et oleks palju rohkem aega. Ja tegelikult mõju selliseks asjaks nagu mingisuguseks lihtsalt vegeteerimiseks näiteks mu unistada näiteks nädalavahetusel praktiliselt läbima, võin olla, voodis vedeleda, lugeda ja kohvi juua või õlut juua, õlut joovad, siis sa nagu ei ole mõtet lugeda enam, siis hakkab nagu see arusaamine ja mälu hakkavad kergelt hägustuma. Et pigem ikkagi kohvi. Aga just, et ma teeksin mingeid mõistlikke asju, näiteks ajaksin habet või eksin hambaarsti juures näiteks? Selle jaoks jääb aega väheks, et niisama puhkamiseks ma leian ikka aega. Aga just nagu mida sina oleksid muru niitmiseks, korteri remontimiseks, maja remontimiseks, sellisteks asjadeks kohe üldse jääaega. Ja see ei ole mingi teadlik. Raha ei ole elus peamine. Peamine on see, et raha ei jala. Ära tee tööd, ära näe vaeva, milleks sulle üldse armastust? Saate alguses oli juttu sinu ja Karl Martin Sinijärve võrdlusest, et kumb on noorautori, kumb enam ei ole. Siis Karl Martin Sinijärv on? Vist on öelnud, et tema ei ole ühtegi enda luuleteksti kirjutanud päris kaine peaga. Kuidas sina kirjutad? Luuletekstide kohta ma ei oska midagi öelda. Need sünnivad nagu iseenesest nii-öelda nagu korrapealt valmis ja edu tulla, mis olekus? Ma ei saa küll väita, et ma oleksin, tähendab, ma ei usu, et et ma oleksin võimeline purjus peaga midagi head kirjutama. Lihtsalt tundub, see, see on nagu välistatud minu jaoks. No näiteks kindlasti kirjuta ühtegi lehelugu, ühtegi arvustust või, või ühtegi intervjuud ei saa kirjutada purjus peaga. Ja ka ühtegi proosa, lugu jandiks, noh need sama huumorilehekülge ei saa kirjutada ka kohe kindlasti purjus peaga luuletusi võib-olla saab. Aga mulle mul ei ole ühtegi näidet, ma oleksin, et ma nüüd ütleksin, et vot see luuletus on kirjutatud purjuspeaga, vaat ei ole. Et ikkagi vist on tavalist tulevad, mõned luuletused ei töötavad kas varahommikul või öösel ja siis ma loomulikult ei ole ju purjes. Et noh, ma, ma, ma ei tea, et ma oleksin, ma olen üritanud küll purjus peaga midagi, kirjutage see on selline jama, et et seal nagu ei ole mõtet lihtsalt. Paljud sinu luuletused ja, ja ka need humoreski ide on seotud paratamatult tänasega päevaga või, või selle ühiskonnaga ja nendes toimuvate protsessidega. See nagu väga huvitab sind, et mis, mis toimub meie ümber või, või see on nagu hästi suur osa selles sinu kirjutatud. Ja see, mis toimub meie ümber, huvitab mind väga miks on muidu 2001 Reformierakonda astusin ikka sellepärast, et näha, kuidas üks partei töötab seestpoolt seda eluna. Ja noh, seal ikkagi, et ma olen ikkagi rohkem põhjalikku kirjanik, ajakirjanik peab, peab tundma ümbritseva elu vastu kogu aeg huvi, suurt huvi. Et see on mulle vist ikkagi olnud omale juba, ma ei tea. Ütleme, et keskkooli aegadest saadik, et sisendiga juba huvitasid, ma tean, et siis oli külas oli solidaarsus mässas parajasti ja lehmal ei 100 ja Afganistani sõda oli just hakanud ja Eestis oli 40 kiri ja ja siis oli õpilaste mäss oli Tallinnas pärast propelleri kontsert ja kõik need asjad huvitasid mind väga. See on nagu säilinud selline huvi noh, poliitiliste ja ütleme ka ühiskondlike probleemide vastu. Ma ikka tahan teada, mis suunas maailm areneb. Miks sa, sa ütlesid, et miks-aastaseid Reformierakond, aga mis sa seal teinud oled miks sa seal endiselt oled ja kas erakond on sinu jaoks midagi muutnud või, või on see erakond ise muutunud? Tänu Reformierakonda astumisele ostsime tal jalgratta sellepärast et 2005 oli Reformierakonna vist teine esimese magasin maha, aga oli teine reformi rattaretk. Põlvamaal ja sellest ajendatult ostsime jalgrattad seda retke kaasa teha. See on nagu suurim asi, mis ma olen seoses reformierakonnal olevat teinud ja mitte midagi muud seal teinud ei ole, kui, et ma olen. Ma olen kirjutanud Reformierakonna listi solvavaid kaebusi erakonnakaaslaste pihta. Näiteks see on üks väga, ta ei olegi. Vala lugu, aga. Keegi Kalev Kukk Reformierakonna liige, kirjutas. Vastuseks sellele, et ma kirjutasin areeni sellest, et eestirootslaste mingi kultuuriühing on loodud ja et see on nagu väga naljakas ja totter asi. Ikkagi naljakas asi, ma ei kirjutanud, et on nagu mõttetu ja seal ikka õigesti kirjutada, sest mu vanaisa oli, oli rannarootslane. Nii et mul on tõesti põhjust sellest osa võtta, sel teemal sõna võtta. Ja siis Kalev Kukk ütles midagi niimoodi, et et avaliku kirja, mida ta soovitused areenid avaldatakse. Et et pärast sellist hirmsat lugu nagu õige korralik inimene loobuks oma töökohast. Ja see tundus mulle nii lollakad, et siis ma kirjutasin Reformierakonnale istet tatrajutu peale nüüd tegema pead ja miks, või noh, et jah, et, et kuidas käituma, peaksin sihukese idiootliku jutu peale. Aga selle peale ei tulnud mulle suurt eriti mingeid vastuseid, sest et inimesed ja leiti, et see on meie kahe vaheline asi. Ja mul on seal ikka veel mõningaid asju kirjutanud, aga neid ma ei mäleta enam nii hästi, need olid varem. Ausalt öeldes, kui sind vaadata, noh õllepudel näpus, okei, ma saan aru, et ma juba liialdan sellega ja, ja tituleerinud sind selliseks puheenlas kirjanikuks, õlle joojaks, aga, aga mul tekkis mõte, et paljud võiks nagu sind edukalt ära kasutada, noh, et mingi mingi seestpoolt Reformierakonda õõnestama võib. Reformierakond on tegelikult nii ja kuidas ma ütlen nii lihtsa ja loomuliku struktuuriga ja meil ei ole mingeid erilisi saladusi. Nii vähemalt minule teadaolevatel andmetel on meie tegevus nagu avalik ja niivõrd läbinähtav ja meie seisukohad on niivõrd selged ja nende elluviimise strateegiad on niivõrd selge, et, et siin ei ole midagi nagu salatseda ja ei ole ka mingi spioonil meie juurde asja. Et võib-olla Eestis on erakondi tõesti, kus on mingisugused meeletud saladused ja mida tuleks mida paljastades saaks nagu erakonna uppi lükata, aga aga Reformierakond on nii kuidagi nii sisse lülitatud ja töökindel värk. Et siin ei ole midagi mingit nagu hammasrataste vahele mingit prügi heita on suhteliselt võimatu. Sa räägid noh, meie ja meie Reformierakond, et lisaks sellele rattaretkele on sul siis järelikult ka noh, endiselt Reformierakonnaga sarnane maailmavaade või mingid ideed, mida sa jagad koos Reformierakonnaga. See, et ma tahtsin kindlasti mõnda parteisse astuda ja see mõte oli mul ammu ja maksta, sest ma tahtsin teada, kuidas nagu poliitika nagu toimib seestpoolt võidetav. Mis asi üldse üks mingi, mis asi on üldse üks erakond on? Ma tahtsin seda teadet. Ja 2001 oli võimul nagu praegugi sisegi nagu nimed olid natukene teised, siis oli võimul Reformierakonna, Mõõdukate, praeguste sotsiaaldemokraatide ja Isamaaliidu ehk siis praeguse Isamaa ja Res Publica ühenduse koalitsioon ja ma olin kogu aeg hääletanud ise valimistel Mõõdukate poolt, ehk siis konkreetselt Andres Tarandi poolt, kes alati minu ringkonnas kandideeris, Isamaaliidus oli päris palju tuttavaid ja kui Reformierakond oli nendega koalitsioonis, siis ma leidsin, et neile sooleriidis maailmavaatelisi erinevusi ja kuna see oli esimene, kuhu kutsuti, siis ma ütleksin sinna. Ja noh, nagu see meie-tunne ta ikkagi ma pean tunnistama, et ma olen teinud intervjuu ta Andrus Ansipiga, olen tegelikult ka Laine jänesega ja on kuidagi on huvitavam ja meeldivam teha selliste inimestega intervjuusid. Ei taha ta absoluutselt seda, et ma oleksin mingisugune parteistunud ajakirjaniku ja ma ajastaksin rohkem Reformierakonna liikmete töid ja tegemisi ja rohkem kui mingeid muude mingisse muude erakonda kuuluvate inimeste tegevusi, et ma olen päris kindlasti olema, sest nendest sõltumatu ja ka oma huumori isegi oma huumorilehekülgede, ma pean sellega arvestama, et ma reformierakondlasi sõimaksin sama proportsionaalselt sama palju kui teisi. Ma jälgin seda päris hoolega. Sõda on alles noor. Ta on valitsuse poliitikat, õigustan, õhutan sõda. Kodanikukohus on massimõrv. Afganistan on õige. Iraak on õige ja Iraani on väga vaja. Vints sendi kohvikureklaamil on tassil murtud, kõrv. Lotraalse komisjoni sulane Harri Tiido on õige mees. Varblane peos, seisan ta ees. Tähelip katusel. KuriE, seal olen lahel üksikpuri, sõda on alles noor. Pole õnnistatud tuumapomm. Pühi maa pealt, moslemikonn põle veel kord Bagdad. Lõõma igavesti Teheran. Kärssa Jalta ja Potsdami. Sinu tahtmine sündigu, tark sadam. Meie valitsuse käed on kõrvuni verised, mis siis ikka? Siin on buss, siin on kapp, ootavad kerised, õnnistan sind, veresaun. Sülitan sulle hellalt pead, mu sõda. Oled alles noor, lausa laps. Tilka me kõik rõõmsalt nagu Moona Liisat fänni japs. Ole õnnistatud tuumapomm. Pühi maa pealt sõnnikust onni. Noor Veiko märka kirjutas, et tahab tappa ja põletada. Nüüd on ta reformierakonnas ja keegi ei küsi, kas tahad. Sülitan sul hellalt pead, mu sõda, oled alles noor, ikka veel laps. Me kasvame koos. Meil kasvavad karvad, kuhu vaja. Ja Harri Tiido selgitab, keda tappa, kellel põletada maja. Veiko märka, kelle käest, mida sina? Külalisena tahaksid küsida? Kuna meie vestlesime päeval kanti või mitte täna ei antud, vaid alles äsja anti, ütleme niimoodi üle Nobeli kirjanduspreemia siis ma tahaksin küsida Jaan Kaplinskile. Mida teha, et Eesti meedias ja üldse Eesti ühiskonnas lõppeks Nobeli hullustuse arvab, et iga aasta räägitakse jälle aplinskiste Krossist. Et kas on võimalik seda maaniat kas siis vähendada või siis sootuks likvideerida? Noh, ega siis ei saa ajakirjanduse suut sulide kinni panna. Aga ma arvan, et hea oleks, kui kui seda Nobeli kirjanduspreemia jagamist rohkem valgustatakse, kuidas käib. Räägitakse ka sellest, et neid, keda auhinnale esitatakse, võib olla sadu tuhandeid, seal ei ole mitte mingeid piiranguid. Iga kirjandusprofessor, iga ülikool, ka Kirjanike liitu ja selline organisatsioon kedagi. Ja kuna maailmas on üle 100 riigi, siis on loomulik, et peaaegu igaüks tahab kedagi enda poolt. Ja see üks Nobeli auhind, mis aastas jagatakse, seda naeruväärselt vähe. Millegipärast on tema saanud nii plastiis, eks, et on Nobeli auhinnasaajad ja kõik teised seal on nagu mingi kohutavalt suur vahe. Tegelikult muidugi ei ole. Ma ei tea mispoolest, Doris Lessing, on, oleks nii palju tugevam kirjandlikuid, son faux näiteks. Te kuulsite saadet humoristist luuletajast Veiko märkast. Kivisildniku luuletuse esitas Peeter Volkonski. Veiko märka küsimusele vastas Jaan Kaplinski. Saate pani kokku helirežissöör maris Tombachiya toimetaja Urmas Vadi. Kuulake meid ka vikerraadio koduleheküljelt. Head ja kohtumiseni. Veel kõnnin ma kulunud frentšis ning alussärk seljas. Vana, kuid homsest mind homode paaris näete topless-ettekandjana.