Tere õhtust, kell sai kuus ja päevaga Oja võtab nüüd kokku kolmapäeva, 24. septembri olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Peaminister Taavi Rõivas andis valitsuse nimel üle Riigikogule järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning nimetas seda kindlustunde talveks. Opositsioon kritiseerib eelarvet, öeldes, et järgmisel aastal hakatakse elama reservide arvel. Soodne maksusüsteem ei otsusta veel kõike, ka suhtumine on oluline ja Eesti riik ei suhtu ettevõtjatesse hästi. Leiti suurettevõtjate ootusi ja hirme, kes ütlevad äriseminaril. Maailmapank langetas Venemaa selle aasta majanduskasvu prognoose ning ennustab kaheks järgmiseks aastaks majanduslangust. USA, kuidas viis uut õhurünnakud äärmusrühmituse islamiriik positsioonidele Iraagis ja Süürias. USA president Barack Obama ütles, et USA jätkab islamiriigi mässuliste sõjalist survestamist. Venemaa arvates ei ole USA õhurünnakud aga legitiimsed. Tööalase ekspluateerimise ulatust on raske. Naerata. Sellest probleemidest jõuab avalikkuse ette vaid väike osa. Kõige paremini aitaks võõrtööliste kasutamist ära hoida nende parem teavitamine, leiti täna toimunud seminaril. Avati linna kunstisündmus Lasnamäel, eesti ja soome kunstnikud on Lasnamäele teinud 11 kunstiteost. Linna kunstisündmused on tõusev trend, ütles Soome kuraator kaisu Koivisto. Spordist Jaapanis jätkuvatel jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel sai Tanel Kangert eraldistardiga sõidus 19. koha. Ilm on öösel ja homme Päeval pilves selgimistega, mitmel pool sajab vihma ja puhub tugev tuul. Sooja on öösel neli kuni üheksa, homme päeval 11 kuni 15 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Peaminister Taavi Rõivas andis täna riigikogule ülejärgmise aasta riigieelarve eelnõu, mida valitsus on nimetanud kindlustunde eelarveks. Reene Leas. Peaministri sõnul tähendab kindlustunne heaolu kasvu korras rahandust, aga ka garanteeritud julgeolekut. Lisaks pensionite, lastetoetuste ning avaliku sektori palgatõusule on suurenenud ka kaitsekulutused. Rõivase sõnul peaks kindlustunnet lisama ka see, et eelarve on struktuurses ülejäägis. Taavi Rõivas. Prognoosi kohaselt kasvab majandus järgmisel aastal 2,5 protsenti kuid riskid on suured ja asjad võivad minna ka teisiti. Ja see tähendab, et meie plaanid peavad olema tehtud varuga. Riigieelarve koostatud on loomulikult konservatiivselt. Meie eesmärk on valitsussektori struktuurne eelarve ülejääk 0,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Seal märgatavalt enam kui kevadel kavandatud 0,2 protsenti. Oleme valmis ka puhuks, kui tegelik elu ei hooli prognoosidest. Kui valitsus räägib ülejäägist, siis opositsioon hoopis puudujäägist ja tasakaalust väljas olevast eelarvest. Urmas Reinsalu Riigikogu Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioonist. Ma pean oluliseks rõhutada seda, et selles eelarves on kulud ületamas tulusid. Varasemalt oli Eesti rahanduspoliitiline eesmärk viia eelarve 2015.-ks aastaks nominaalselt tasakaalu, sest praeguse eelarveprojekti puhul on selge üks. Seda eesmärki ei suudetud täita. Me jõuame olukorda, kus meil on 320 miljonit eurot võlgu rohkem kui reserv. Eriti oluline on jälgida seda, mis toimub tegeliku rahaga ehk laenude ja reservidega. Ja me vaatame otsa faktile, et selle eelarvega riigi varad vähenevad kokkuvõttes ja me elame kogutud reservide arvelt. Ka põllumehed on jõudnud väljendada oma rahulolematust seoses valitsuse otsusega mitte maksta aasta eelarvest lisatoetust. Euroopa Liidu reeglite järgi oleks riigil õigus põllumehi toetada 2015. aastal 23 miljoni euro ulatuses. Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatajale Roomet Sõrmus ütles, et langevad turuhinnad teravilja ja piimandusvaldkonnas ei kata enam tootmiseks tehtavaid kulutusi. See pidurdab kindlasti investeeringud põllumajandussektoris ja edasist arenguvõimet. Mõeldud, et see top-up või siis see üleminekutoetused ei olegi nagu mingit kriisiabimeede, et me oleme sellega iseenesest nõus, et tegelikult see üleminekutoetus on Euroopa liidu poolt lubatud selleks, et kompenseerida meie põllumeeste Hammond toetustasemeid võrreldes teiste liikmesriikidega ja teatavasti Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustoetused jäävad ka uuel perioodil kõige madalamaks Euroopa liidus. Eesti suurettevõtete juhid rääkisid Tallinnas Nordea kontserdimajas toimunud konverentsil äriplaan 2015 oma ootustest ja hirmudest, eelarvest ja äriplaanidest aastaks 2015. Uku Toom teeb ülevaate. Ettevõtjad ei ole riigiga rahul see mõte kõlas täna mitmes ettekandes. Põhjus neile tundub, et riik ei ole omakorda rahul ettevõtjatega ja seda ebaõiglaselt. Riik ei ole ise haldussuutlik aga süüdistab ettevõtjaid, ehitus- ja projekteerimisettevõtte huntor omanik mailis lint. Loom tõdes, et sellise suhtumisega teeb riik kahju nii ettevõtjatele kui iseendale, sest annab vastava sõnumi ka väljaspoole. Alexela suuromanik Heiti Hääl vaatab muidugi omalt positsioonilt. Tänane valitsejate minu meelest kallutatud hoiak taastuvenergeetika suunal ehk biokütuste suunal ei ole majanduslikult pragmaatiline, sest nad ei ole majanduslikult lihtsalt jätkusuutlikud ilma olulise riigi dotatsioonita kas maksusoodustuste või või otsetoetuste näol ehk lühidalt öeldes, kõik, mis on taastuv, ei pruugi tingimata olla mõistlik. Teiseks see, et keskkonda saab hoida ka oluliselt lihtsamalt ja pragmaatilisemalt, et proovime transpordisektorit maksimaalselt viia gaasile paistab oluliselt vähem loodust ja parandab olulisel määral meie väliskaubandusbilanssi. Kuidas aga mõjutab äriplaane ja sedasama gaasimajandust, suhete jahenemine Venemaaga? Suhted Venemaaga on teada. Samas on Gazprom äriettevõte, kes oma balanssi peab kuidagi hoidma ja valikulise gaasi sulgemine ainult ühele Euroopa liidu liikmesriigile. Ma arvan, et ei tule neil väga hästi välja, aga teiseks eks see ongi põhjus, miks Alexela on tegelenud juba palju aastaid ennem kui keegi selle peale Eestisse mõtles LNG terminali rajamisega, et Eesti turule on vaja tekitada võimalus alternatiivse pastan loomiseks ja sellega likvideerime me ka selle Venemaa riski, sest see on ju teada põhimõte kõigil läbirääkimistel meie idanaabriga, et see peab olema võrdne läbirääkimise positsioon. Ning üks vaadega kõrvalt Mainori juht Ülo Pärnits. Meil niisugusi erilisi kontakte ei ole ja kui ma lehti ei loeks, siis ma teaks, et Venemaa kunagi formuleerime. Aga, ja mis on hakanud silma just eriti viimasel ajal et liigub ringi siin venelasi suurte raha pakaga ja tahavad paigutada mingisugust osa Eesti varadesse või Eesti ettevõtluse, mul on endal ka paar siin läbirääkimised käimas. Ja Eesti on selles suhtes väga soodne koht, venelast siinsed vene keeles rääkida ei ole kauge tulla ja ega meie nende arusaamad nii väga erinevaid ei ole. Olulisemad välissõnumid võtab kokku Maria-Ann Rohemäe. USA korraldas viis uut õhurünnakut, sunniitlik äärmusrühmituse islamiriik positsioonidele Iraagis ja Süürias, teatas uuest ja sõjavägi. Kurdistani patriootliku liidu ametniku sõnul sai õhurünnakus surma ja vigastada mitmeid pühasõdalasi. Ametnik lisas, et rünnak leidis aset kesköö paiku. Üks löök tabas Süüria-Iraagi piiri ääres asuvad linna Alcaimi. Põhja-Iraagis olid kaks õhulööki suunatud arbili linna lähedale. Samuti tabasid kaks õhulööki Bagdadist läänes asuvaid alasid. USA sõjavägi kinnitas, et kõik lennukeid suutsid pärast õhulööke ohutult rünnakualadelt lahkuda. President Barack Obama lubas ÜRO peaassambleel, et USA jätkab islamiriigi mässuliste sõjalist survestamist. Obama lisas, et islamiriik tuleb hävitada ning kutsus üles Iraagis ja Süürias mässulistega liitunuid seni kuni veel võimalik lahinguväljalt lahkuma. Venemaa välisministeerium seadis USA õhurünnakute legitiimsuse kahtluse alla üteldes, et selliseid rünnakuid võib läbi viia ainult ÜRO heaks kiiduga ning Süüria ja Iraagi valitsuste selgesõnalise loaga. Süüria valitsuse minister Ali Haider teatas aga täna, et USA juhitud õhurünnakud islamiriigi mässuliste positsioonidele lähevad õiges suunas, sest USA teavitas enne nende algust Süüria valitsust ja õhulöögid ei tabanud tsiviilisikuid ega Süüria sõjaväeobjekte. Maailmapank on langetanud Venemaa selle aasta majanduskasvu prognoosi ning ennustab kaheks järgmiseks aastaks majanduslangust. Kui märtsis prognoosis Maailmapank, et Venemaa majandus kasvab sel aastal 1,1 protsenti siis nüüd langetati prognoosi poolele protsendile. 2015. aastal võib Venemaa sisemajanduse koguprodukt väheneda 0,3 ja 2016. aastal 0,4 protsenti. Maailmapanga arvates on musta stsenaariumi kohaselt võimalik, et Venemaad tabab suur majandussurutis. Seda siis, kui geopoliitilised riskid peaksid kasvama ja lääne sanktsioonid lisanduma. Juhul aga, kui pinge peaks taanduma ja lääs enne aasta lõppu sanktsioonid tühistab, siis võib Venemaa majandus taas kasvama hakata. Sel aastal peaks inflatsioon Venemaal olema kaheksa ja järgmisel aastal seitse protsenti. Politsei vahistas pretsedenditu suuroperatsiooni käigus üle kogu Euroopa enam kui 1000 organiseeritud kuritegevusega seotud isikut ning päästis inimkaubitsejate käest vähemalt 30 last, teatas Euroopa politseiorganisatsiooni Europoli juht. Septembri keskpaigast kuni eilseni toimunud haarangutes võeti sihikule jõugud, mis on seotud inimkaubitsemise, küberkuritegevuse, uimastite ebaseaduslikku relvakaubandusega. Ühtekokku vahistati 1027 inimest, neist 250 Haanjas ja 200 Bulgaarias. Ühes haarangus vabastati lastekaubitsejate käest 30 Rumeenia last, keda kavatseti kasutada seksiorjadena või panna tegema sunnitööd. Ühtlasi konfiskeerisid politseinikud 600 kilo kokaiini, 1,3 tonni kanepit ja 200 kilo heroini. Suuroperatsioonis osalesid korrakaitset kõigist Euroopa Liidu liikmesriikidest, samuti oli korrakaitsjaid Kolumbiast, Norrast taas Serbiasse, Šveitsist. Vein. Raidi sõnul on oodata veel vahistamisi. Tagasi Eesti teemade juurde värske uuring välistööliste ärakasutamise kohta tõi välja mitmeid ärakasutamise juhtumeid ja viise, mida mõned tööandjad kasutavad, et ekspluateerida võõrtöötajaid teenida, kasu ning bet ametivõime. Reene Leas räägib lähemalt. Kõige enam puutuvad välismaale tööle minejad kokku kolme probleemiga, milleks on lepingu puudumine, töötasust, ilmajätmine ja pikad tööpäevad. Võõrtöötajate ärakasutamist uurinud anna markina sõnul on probleemide ulatust raske määrata, sest inimesed ei julge oma kogemustest rääkida, kartes ise lollina näida. Enamasti loodetakse välismaal töötamisega lahendada Kodumaal tekkinud probleeme. Anna markina. See on selline majanduslik olukord, kuhu inimesed on sattunud, nad ei leia tööd Eestis näiteks või näiteks meil on niivõrd suur krediidi, et see töötasu, mida nad Eestis saavad ei võimalda selle tagasimaksmist või mõned lihtsalt lähevad, otsivad õnne, parimat elu. Noh, need on võib-olla üksikud inimesed ikkagi lahkuvad kodust siis kui, kui see on viimane häda. Helsingis asuva Eesti saatkonna konsulaarteenuste juhi Kerli Veski sõnul peavad nad aeg-ajalt lahendama ka Soomes töötamisega tekkinud probleeme. Meie roll on eelkõige vahendada neid kontakte, kuhugi pöörduda, kui on sellist üldisemat laadi, siis me tihtipeale alustame sellest, et näiteks Helsingi linnal on olemas migrantide nõustamisteenus, kus siis ongi mõeldud just nende peale, kes ei tea veel täpselt, millisesse ametkonda peaks pöörduma. Aastast 2008 on sotsiaalministeeriumisse laekunud kuus kaebust, mille sisuks töövahenduse eest raha küsimine. Sotsiaalministeeriumi tööturu peaspetsialisti Liis Reiter sõnul on ettevalmistamisel muudatus, mille kohaselt hakkab töövahendusbüroode üle järelevalvet tegema tööinspektsioon. Kui see praegu on rohkem selline kaebuspõhine, et see järelevalve muutuks aktiivsemaks ja seaduste järgi, mis saksa aktiivselt pidevalt jälgida, nüüd meil on tegelikult ka see võimalus, et olulise rikkumise korral me saame ettevõtjatele panna aastase majandustegevuskeelu. Et see on selline uus ja hea viis, kuidas seda ärakasutamist ka tõkestada. Anno markina sõnul on siiski positiivne hätta sattunud inimesed oskavad üha enam abi otsida. Kõige olulisemaks peab markina seda, et välismaale tööle minejad teaksid oma õigusi ja seda, kust vajadusel abi saada. Selleks, et ennetada neid kõige raskemad juhtumid, meie peame olema ikkagi väga tähelepanelikult nende niinimetatud väiksemate rikkumiste puhul selliseid juhtumeid, kus me räägime juba füüsilisest vägivallast, võix seksuaal, vägivallast, mingis psühholoogilises survest, et sellised juhtumid lihtsalt ei oleks. Kes Lasnamäel Lahtis oma pilguga ringi käinud, märganud uusi põnevaid asju, mis toimub, räägib Riina Eentalu. Soome ja eesti kunstnikud on teinud Lasnamäele 11 kunstiteost, toimub rahvusvaheline kunstifestival Lasnamäelt. See on jätk Soome tarbekunstnike algatatud festivalile. Olen linnas, mis oli ka 2012. aastal Helsingi kui disainipealinna programmis. Nüüd siis avastatakse Lasnamäed. Kuraatorid Kadri Klementi ja Kaisa Koivisto. See on tõepoolest ainulaadne sündmus rahvusvaheline kunstifestival Lasnamäel mõnda teost on mitme koopiana, selles mõttes on neid kohti natukene rohkem, mida uurida ja avastada Soomest muganalüüsi Taedel rühme. Soomest on viis kunstnikerühma ja ideid käidi kogumas kevadel, kui Lasnamäel ringi sõideti. Neist ideedest on nüüd sündinud kunstiteosed, mis Lasnamäe eri paigus inimeste arvamust ootavad. Olgu need siis betoonsohvad, helkurlühtrid või seinamaalingud või valgusinstallatsioonid või pinksiklubi. Linnakunst või linna kunstisündmused on tõusev trend, ütles Kaisa Koivisto. Kunst ei pea olema vaid väljapanek näitusesaalis vaid teos või sündmus, ükskõik kus. Tegevused toimuvad kas siis ühel õhtul või paaril õhtul või päeval ja on püsivamad asjad siis üks kunstnik on värvinud üle mahajäetud betoon elemente, mida võib siis mitmel pool Lasnamäel järsku avastada. Veel võib näiteks tuua kilekottidest tehtud troos, mis on seinale riputatud. Üks betoon sohva on pandud üsna kumu lähedale. Muuseumi peasissekäigu treppide algusse ei jõudnud ma seal kuigi kaua seista, kui kilgates tulid kolm last sabale istuma. Ema jõudis vaevalt järele. On see pink siin alati olnud, see diivan kindlasti mitte talvel on, seal on padjad, mis need onud, kivipadjad, ahaa, seal peal ei ole vist pehme istuda. Kela muidu muga. See on üks 11-st kunstiobjektid, mis on Lasnamäele linna kunstifestivali raames pandud. Lapsed on küll väga hästi vastu võetud, võtnud selle ja praegu ka lapsed kohe tulid siin ja hea meelega otsisid kohta, kus istuda ja tõsi, need korjatakse novembri selle ära. Koivuga ahju. Meie oleksime küll terve aasta läbi selle siin rõõmu tundnud, aga võib-olla mõned jäävad küll, tore, suur tänu teile. Ja täna tuli ka üks kurb teade. Täna hommikul suri kirjanik, lavastaja, füüsik ja filosoof Madis Kõiv. Madis Kõiv sündis viiendal detsembril 1929 Tartus. Õppis Tartu Ülikoolis füüsikat. Näitekirjaniku ja lavastajana valiti ta 99. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemia audoktoriks teatri alal. Ta on mitmel korral pälvinud Friedebert Tuglase novelliauhinna, viimati sel aastal novelli eest vikat. Kõivu sulest on ilmunud muuhulgas esseekogumik luhtaminek, mälestusteraamat, koolipoisid ja füüsikud ning neli köidet näidendeid. Mitmel korraldama näidendeid lavastanud Priit Pedajas meenutab Madis Kõivu. See tänane uudis on muidugi väga kurb see, mida mina temast tean või teadsin, see on ainult üks väike tahk, sest et see inimene oli noh, niivõrd andekas, nii paljude asjade peale võimeline teater ja, ja teatritekstid, tema näidendid on ju ainult üks väike osa sellest, millega ta hakkama on saanud. See, kui me ta lõpuks ühendasime teatrisse tuua tema tekstid siis ikka tõi sellesse Eesti dramaturgiat näitleja kirjandusega. Noh, väga uued tuuled ja see on väga, kuidas öelda, sügav, mahukas ja väga vaimukas. Kui nüüd meenutada, kas või viimase, millega me draamateatris töötasime, noh, mõned aastad tagasi lõputu kohvijoomine siis see oli niivõrd võimas tekst, kuid kahtlemata sisaldas nii palju niisuguseid detaile, mida tõesti peab teadma selles mõttes tema tekstide. See rikkus on täiesti hämmastav. Madis Kõivu esseed Meil aiaäärne tänavas loeb Aarne Üksküla. Olemas, siin olemine selle tänava möödapääsmatus alati kohal olemine. Kodu, mida ei ole, ei saa kunagi olema, mille olemine on võimatu. Aga tegelikult sama täna sama aeg plankaed, millest üle hüppas Tomsoir, mida ta omal ajal värvis. Kuhu ka ei tule, asub sinna, asub seal, elab seal, jääb sinna, jääb sinna ja ei tule sealt enam kunagi. Ja nüüd räägib ilmast sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul kuus kuni 11, puhanguti 15, saartel ja rannikul 12 kuni 17, samuti 20 kuni 23 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval veel neli kuni üheksa, saartel kuni 12 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vihma, puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval 11-st 15 kraadini. Spordisõnumid võtab kokku Juhan Kilumets. Hispaanias Bonferaadas toimuvatel jalgratta maanteesõidu maailmameistrivõistlustel sai Astana rattur Tanel Kangert eraldistardiga sõidus 19. koha. Taaramäe oli 36. 47,1 kilomeetri pikkusel distantsil oli kiireim Bradley Wiggins, tiitlikaitsja Toni Martin kaotas talle 26 sekundiga. TomTomile jäi kolmandana maha 41 sekundit. Kangert kaotas Wigginsile kahe ja poole minutiga. Eesti koondise peatreeneri Toivo Suvi sõnul osaleb Rein Taaramäega grupisõidus Tanel Kangert mitte. Tegema oota natuke paremat. Niimoodi mõtlesin kusagil kohta kusagil 18, noh, niimoodi kalkuleerisin, püsiv oleks reaalne. Tanel on nagu midagi hullu ei olnud, aga tundus, et ta viimaseks sõiduks seda motivatsiooni nagu ikkagi jagub veel isegi jahuseks, aga eks see on selge, et viimane võidusõitja täiega pilgutada. Suhteliselt raske. Aga, aga Rein oli mul kõige parem enesetunne ei olnud ja massöör ütles samamoodi, et jalad siukest head, aga nagu oli natuke kergem, vaadake eriti head emotsioonid ja muidugi ei andnud täna nagu sõita, aga eks paistab mõned päevad aega kolm päeva aega. Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Harrison avaldas 30-st mängijast koosneva kutsutute nimekirja eelseisvat eks Euroopa meistrivõistluste valikmängudeks Leedu ja Inglismaaga. Lõplik valik tehakse teatavaks järgmisel nädalal. Septembris peetud Rootsi ja Sloveenia mängude esialgse koosseisuga võrreldes ei saanud seekord kutset keskkaitsja Mikk Reintam ning poolkaitsjad Siim Luts ja Tarmo Kink. Küll aga on nimekirjas mängujuht Konstantin Vassiljev, kes vahetult enne septembri koondise mänge põlve vigastas. Koondis koguneb Tallinnas kuuendal oktoobril ning peab kolm päeva hiljem Vilniuses valikmängu Leeduga. 12. oktoobril võõrustatakse lillekülas Inglismaa koondist. Rallisõitja Ott Tänak osaleb tänavuse hooaja viimasel maailmameistrivõistluste etapil Walesis WRC klassi Ford Fiesta. Ka Tänak on sel aastal drive tiimek meeskonna värvides sõitnud peamiselt WRC2 klassis, kuid kahel etapil olnud stardis WRC autoga. Rootsis sai ta viienda koha ja Portugalis katkestas. Eesti korvpallikoondise keskmängija Rain Raadik liitus Kariibi mere saarestikus asuva Prantsusmaale kuuluva quada luupe saare klubi Kalle Toom tegemist Anantillidegu ajana piirkonna valitseva meistriga. Pühapäeval peetud kohalikus karikamängus viskas Raadik uue koduklubi eest üheksa punkti. Aitäh Juhan Kilumets, te kuulsite kolmapäeva, 24. septembri Päevakaja järjekorranumbriga 19505. Mina olen Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.