Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte. Stuudios on Kai Vare. Apteekide võrgu toetamise asemel tuleks raha suunata suurte ravimikuludega haigete toetamisele. Maapiirkondade apteegiteenuse toetamise analüüsist selgus muu hulgas, et praegu takistab ravimite kättesaamist eelkõige ravimi hind. Eesti arstide töökoormuse uuring näitab, et pea kolmveerand meie arstidest teeb ületunnitööd, aga ainult pooltele pannakse see kirja. Valitsus tegi riigimetsa majandamise keskusele ülesandeks puhastada idapiiril võsas piiriäärne. Maavalitsuse hinnangul saab suure osa piiri väljaehitamise eeltöödest, kata metsamaterjali müügist, aga RMK tunnistab, et tegelikult pole teada, millise väärtusega metsamaterjali idapiiri korrastamise käigus saadakse. Eesti ettevõtjad kogusid üle 1200 toetusall kirja pöördumisele, milles kutsuvad riigikogu üles andma maksumuudatustega kohanemiseks mõistliku aega. Kõik riigikogu fraktsioonid toetavad ettevõtjate seisukohta. Eestis pole tänasest Ungari saatkonda ja Budapestist lahkub Eesti suursaadik. Jõhvis varastas politseivormis realine noormees tanklas kütus ning põgenes sündmuskohalt. Politsei oli sunnitud kihutavate vargapoiste peatamiseks auto esirehvi tulistama. 28. septembrini toimuv disainiöö kutsub märkama head disaini. Disainikeskuse juhataja Jane oblikas loodab, et disainiauhinna nominentide edulood Lähevad teed tihedamaks koostööks ettevõtjatega. Spordist. Käsipallikoondise liidrid Mait Patrail ja Dener Jaanimaa käisid mõlemad operatsioonil ega saa Eesti koondist eelseisvates valikmängudes aidata. Ilm on vihmane, öösel on sooja kolm kuni üheksa, rannikul 12 kraadi, päeval on sooja 13 kuni 15 kraadi, tuule puhangud ulatuvad rannikul kuni 23 meetrini sekundis. Riigikogu sotsiaalkomisjon vaagis täna, kas ja kuidas aitaksid riiklikud toetusmeetmed apteegiteenusel maapiirkondades alles jääda. Mari Rebane, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus uuris nelja võimaliku apteegituru riikliku mõjutamise vahendit, maa-apteekide rahalist toetust, apteegiteenuse tegevusalale, lisatingimuste seadmist, riigi apteekide loomist ja omandipiiranguid. Kokkuvõttes leidsid teadlased, et analüüsitud meetmetest on eelistatud apteegitoetus maapiirkonna apteekidele või riikliku ravimite kaugmüügiga lülitamine, sest need on eesmärgipärased teostatavad. Üks on kindel ilma toetuseta ei ole võimalik tagada apteegiteenuse kättesaadavust piirkondades, kus selle osutamine ei ole majanduslikult tasuvus, seisab teadlaste järeldustes. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi sõnul on komisjon seda kaalunud. Üks võimalus on kindlasti siis tegevusloamaks ja siis seda käibe pealt ja seda tegevusloamaksu saaks siis kasutada maa-apteekide üleval hoidmiseks. See võib aga tõsta ravimite hinda, nagu ka igasugune muu toetus, mis tuleb mujalt kui riigieelarvest. Kuigi riigikohus on apteegi asutamispiirangud kuulutanud põhiseaduse vastaseks, leidsid nii sotsiaalkomisjoni esimees kui ka Eesti Apteekide Ühendus, et mingid piirangud peavad jääma, jätkab Eesti apteekide ühenduse volikogu liige Kadri Tammepuu. Apteekrid on Eestis piiratud arv ja meetmed tuleb võtta kasutusele sel moel, et kõik apteekrid ei koguneks linnadesse, et need jääks ka maale, sest selge on see, et maa-apteekide käive ja toimetulek on raskem kui linnades. Ja selge see, et kui on võimalus minna apteekrite linna teenust osutama, siis maale lihtsalt kedagi ei jää. Mingid piirangud peavad ikkagi säilima, et paraku on nii, et kui me ka mäletame maa-apteekide säilimist, ütleme üht või teist viisi ka rahaliselt või mingi toetuse näol või kasvõi ruumide näol või mis, kuidas iganes, et kui nüüd need piirangud päris äkitselt ära kaovad, siis ikkagi maalt apteegid kipuvad tulema linna linnas on lihtsalt kasumlikum apteeki pidada. Heljo Pikhof lisas, et riigile võiks olla koostööpartneriks loodav proviisorite koda, kes sarnaselt notarite kojaga vastutaks selle eest, et apteegiteenus on kättesaadav kõikjal riigis. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuse teadlased nimetasid lõppjärelduse, et tegelikult on apteegiteenuse kättesaadavus marginaalne probleem võrreldes ravimite hindadega ning raha tuleks suunata pigem neile haigetele, kes ei suuda ravimeid hankida. Heljo Pikhof. Mõlemaga tuleb tegeleda, et aga praegusel hetkel tegeleme me selle eelnõuga, mis on päevakorras ja õiguskantsler on pöördunud sotsiaalkomisjoni poole just nendele piirangute kehtetuks tunnistamiseks, aga mitte nüüd ravimi hinna osas. Arstide liit uuris Eesti arstide töökoormust, arstide sõnul ei saa nad töötada vastavalt töö- puhkaja seadusele, sest muidu ei suudaks haiglat kaugeltki täita neile pandud ülesandeid. Uku Toom. Selle aasta juunikuus korraldas arstide liit veebiküsitluse eesmärgiga välja selgitada, kui palju ja millise intensiivsusega meie arstid töötavad. Kokku vastas 862 arsti, tulemus oli ettearvatav, tööd tehakse normaalsest rohkem, mõnikord ka seadust rikkudes ja tihti jääb see tasustamata. Aga üldkokkuvõtte Eesti nooremarstide juhatuse liige Natalia Jefimova. Esiteks tuli välja, et 72 protsenti Eesti arstidest töötavad suurema koormusega kui 1,0. Ja pooltel arstidest on lisatöökoht, kus nad erinevas ulatuses ka lisatööd teevad. Mis puudutab ambulatoorsed vastuvõtu, siis kuigi viimase kollektiivlepingu tulemusena tõsteti esmaste korduvad visiiti 25-le ja 15-le minutile see peaks võimaldama arstidel võtma kolm patsienti tunnis, siis meie küsitlusest selgus, et 72 protsenti arstidest võtavad rohkem kui kolm patsienti tunnis ja vaatamata sellele, et arstid nii intensiivselt polikliinikusse teevad, saavad enamus nendest ainult põhipalka. Mingit lisatasu ei saa. Mis puudutab ületundide arvestamist, siis selgus, et ainult 40-l protsendil arstides arvestatakse kõiki või enamikku töötunde. Ja kolmandikul arstidest ei hüvitata ületunnitööd ei rahaliselt ega ka vaba ajaga. Uuring näitas, et ei ole harvad juhtumid, kus arstid töötavad kuni 36 tundi järjest. Esineb praktikat, kus tunnis võetakse vastu üle viie isegi kuni 10 patsienti. Selge on see, et tööd tehakse reeglina palju. Muidugi on küsimus, mida sellest uuringust saadud teadmisega pihta hakata. Erakorralise meditsiini arst Märt Põlluveer esindab kampaaniat, normaalne on töötada normaalselt. Talle vaieldakse vastu, kui töötada normaalselt ehk vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele ei suuda haiglat kaugeltki täita neile pandud ülesandeid. See on muidugi igavene vaidlus. Enam on arstid ühel meelel selles, et kui teha lisatööd, peab saama ka lisatasu. Valitsus andis tänasel istungil riigimetsa majandamise keskusele korralduse alustada idapiiri väljaehitamiseks vajalike eeltöödega. Kokku peaks idapiiril lähikuudel korda saama ligi 100 kilomeetrit piiriäärset ala. Mirko ojakivi annab teada. Et Eesti piir peab, selles valitsus ei kahtle, aga et metsas viibivad seenelised ja marjulised ootamatult Venemaale ei satuks ja piir oleks senisest paremini jälgitav, tuleb kiirkorras piirile, aastatega kasvanud võsa maha võtta, kännud välja juurida ja 10 meetri laiune liivariba rajada. Neid tööd peakski nüüd tegema hakkama tänase valitsuse korralduse alusel riigimetsa majandamise keskus, mida valitsus täpselt RMK tellis, räägib RMK juht Aigar Kallas. No meie plaan on täna niimoodi, et kuna meil ei ole piiriga siiani mingisugust puutumust olnud, et siis me esimese asjana ja läheme ja vaatame üle, mis seal täpselt ikkagi on, kes siis milline metsseal kasvab, millist tehnikat seal tarvis on, selleks et need puhastustööd ette võtta ja, ja kuidas seal noh, eelkõige ka pinnasest tulenevalt, need võimalused on üldse sinna ligi pääseda, aga kava on selline, et järgmise nädala jooksul püüame siis selle saad 136 või 137 kilomeetrit, et mis te siis täpselt on selgeks saada. Kallas möönis, et väga kiiresti töödega alustada ei saa, sest esmalt tuleb kurssi viia end sellega, kust jookseb täpselt ikkagi riigi piir ja ka sellega, kus on eramaad. Aigar Kallas. No karta on, et see number üks tingimus sinna tööd tegema minna on see, et me teame täpselt, et kus jookseb siis ühtepidi selle teise riigipiir ja teistpidi ka ikkagi naabrite katastri piir. Ei tahaks ka küll kellegiga tülli minna selles osas, et oleme siis ka piiri puhastamise eesmärgil kellegi metsa maha raiunud. Samas loodab valitsus, et riigimetsa majandamise keskus teenib suure osa Piiritöödeks kuluvast rahast, metsamaterjali müügist. Samas lubab riik omalt poolt rahaga juurde panna. Siseminister Hanno Pevkur. RMK-l on kokkulepe, et suure osa katest peaksime saama ka sellest, mis siseneda metsa nalja võetakse, kui me saame RMK-ga kokkuleppele, et RMK teeb eelkõige piirisihipuhastamise ja kändude väljavõtmise, siis siis järgmisena see, et kas me mahume nii-öelda hindade sisse ka sellega, et nad saaksid ära randaalida selle ja et nende raadamise lõpeks sellega, et mul sile piiririba. Peaminister Taavi Rõivas ütles tänasel valitsuse pressikonverentsil, et uue aasta riigieelarve eelnõuga suunatakse piirivalvesse ka lisaraha. Taavi Rõivas. Me soovime järgmisel aastal välja vahetada kõik piirivalve patrullsõidukid suurusjärgus 15 miljonit eurot kulub ka selleks, meil on investeeringud kokku lepitud juba tehnilistesse seadmetesse, see on enam kui 900000 eurot ja nii edasi, nii edasi, et kindlasti need investeeringud veel täienevad ja plaan on see, et et raha taha see, see piiri väljaehitamine ja ta ei saaks. Eesti ettevõtjad tahavad, et riik maksumuudatusi pikemalt ette planeeriks. Uku Toom jätkab. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhid andsid täna riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle ettevõtjate toetusallkirjad, sisuks uute regulatsioonidega kohanemiseks mõistliku aja andmine ettevõtjatele, millest siis probleemi nähakse. Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman. Iga aasta kui riigieelarve jõuab Riigikokku, siis sageli isegi mitte veel päris kohe esimeses paketis. Sageli tuleb see menetluse käigus tulevad uued ja huvitavad mõtted, ehk piltlikult öeldes raha kipub riigil kuluma rohkem kui kehtivate maksuseadustega kokku korjatakse. Ja siis aasta lõpu eel, kui riigieelarve vastu võetakse, võetakse küllalt sageli vastu ka suur pakett igasuguseid maksuseaduste muudatusi, millega siis kohanemiseks ja nende nii-öelda rehkenduste juurutamiseks ettevõtjatele jääb kole väike aeg. Niisiis esinetakse ettepanekuga, et valitsus arvestaks riigieelarves ainult selliste maksuseaduste ja määradega, mis on jõustunud. Kuus kuud enne uue eelarveaasta algust uurisin riigikogu fraktsioonide suhtumist ja see paistab olevat üksmeelselt positiivne. Rahanduskomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev. Ma arvan, et iseenesest on see väga mõistlik põhimõte, et sellest on üritanud ka see koalitsioon lähtuda. Endine rahanduskomisjoni esimees Sven Sester IRL-ist. Tegemist on igavesti mõistliku ettepanekuga, tuleb arvestada, et ettevõtjatel erinevate maksumuudatuste jõustumisel peab olema igal juhul aeg, mis annab neile võimaluse ka siis oma vajaduse korral oma tootmist oma oma struktuuri ümber sättida või. On täiesti kas või infotehnoloogilisi muudatusi, et siin mõnedel aastatel on läinud olukorrani, kus valitsuses tulid eelnõud riigikogu sõna otseses mõttes peale seda, kui veel eelarve ei ela antud, et, et see on väga mõistlik. Reformierakonna fraktsiooni esimees Kristen Michal leiab samuti, et mõte on mõistlik. Sama printsiipi oleme me varem pannud ka kirja isegi koalitsioonilepetes. Aga alati ei ole see sugugi nii olnud. See on tõsi jah, ja eks ettevõtjad ise on ka ju öelnud, et nad loomulikult mõistavad, kui kriisi ajal see on olnud teisiti, aga üldjuhul peaks see nii olema ja ja selles osas me oleme ühel arvamusel. Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson märgib, et kiusis tahavadki ettevõtjad oma pöördumisega meelde tuletada, et kriis on möödas. Aga tema on ka ainus, kes ideele absoluutset toetust ei jaga. Ettevõtjatele tuleks anda teatav kindlustunne seadusemuudatuste ees. Teisalt tuleb silmas pidada, et Eestis on valimised märtsikuus ja kui valimised toovad võimule teistsuguse valitsuse, kui tänane, siis ajalimiidi panemine paari kuuga hauka maksumuudatuse väljatöötamiseks takistaks sel uuel valitsusel oma poliitilisi eesmärke ellu viia. Kaitseministeeriumi rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse iga-aastasel julgeoleku konverentsil keskenduti sel aastal tehnoloogia arengu ja julgeolekuseostele. Mall Mälberg käis osalistega rääkimas. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt julgeolekus ja kaitses muudab palju asju. See võib saada otsustavaks sõjalise konflikti korral. See võib muuta riikide kaitse põhimõtteid. Kaitseminister Sven Mikseri sõnul on tehnoloogia väga suurel määral see tegur, mis määrab sõjalist edu lahinguväljal. Kindlasti on tänapäeva maailmas väga oluline olla tehnoloogia valdkonnas vastasest ees tähendab, tuleb investeerida piisavalt mitte nii-öelda laialt ainult kaitsesse vaid ka seda kaitse-eelarve sees piisavalt investeerida nendesse tehnoloogia valdkondadesse, mis on lahinguväljad, otsustavad, olgu selleks informatsioonitehnoloogia või ka nii-öelda automatiseeritud süsteemid. Alati on hetkeolukordi, mida peab arvestama näiteks mida näitab Ukraina sõda Venemaa sõjalise arengu ja uue tehnoloogia rakendamise kohta või pikemas perspektiivis, kuidas areneb Aasia ropaga, võrreldes Norra kaitseminister, iine Eriks, söör ei tee, peab väga oluliseks, et Lääs säilitaks oma sõjalise üleoleku. Hüved Me püüame sõjalist üleolekut säilitada tarkade investeeringutega ja ka laiema kohustusega Audru teiste riikidega. Tavaliselt viib tehnoloogia areng kulud alla aga militaarsektoris üles, nii et see on meie jaoks suur väljakutse, ütles Norra kaitseminister. Tartu Ülikooli professori Andres Kasekampi sõnul, kuna Euroopa on Ameerika Ühendriikides sõjaliselt väga kaugele maha jäänud, tuleks investeerida teadusarendusse. NATO on soovitanud liikmesriikidele Nad peaksid kulutama vähemalt 20 protsenti oma kaitse-eelarvest teadusarenduse tööle, aga see on selline asi, mida Euroopa riigid nii väga ei taha teha, et nemad meelsamini kulutavad rohkem üldse inimressursside kulud. Tehnoloogiliste tulevikutrendide kõrval peab iga riik hakkama saama igapäevaste kaitseülesannetega. Eestil, Soomel ja Rootsil tuleb pidevalt tegemist teha oma õhupiiri rikkumisega idanaabri poolt, mida selles suhtes ette võetakse. Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak tarian. Ka Eesti riigipiiri tõepoolest sellel aastal on neli korda rikkunud Vene Föderatsiooni lennukid. Nad on kõik olnud Vaindloo saare piirkonnas, kus meie riigi piirdab sellise jõnksu ja nad lõikavad Eesti riigipiiri sisse umbes ühe kilomeetri juhatuses on seal alla minuti. See on häiriv, on halba, on see pilootide lohakus, halb väljaõpe või pahatahtlikkus? Ma ei oska seda hinnangut anda. Muretsemiseks eesti rahval põhjust ei ole. Meil on siin piirkonnas rohkem NATO hävitajaid, kui siin 10 aasta jooksul olnud on, nii et kui peaks midagi tõsist juhtuma, siis meil on võime sellele reageerida. Ungari Eesti sulgevad vastastikku saatkonna tunni aja pärast kogunevad Eesti sõbrad Ungaris Budapesti eesti saatkonna juurde, et avaldada oma tänu Eestile ja suursaadik Priit pallumile Eesti Ungari suhete hea hoidmise eest. Eesti Ungari selts ootab aga kõiki Ungari sõpru kella seitsmeks Tallinna Ungari Instituudi juurde. Välisminister Urmas Paet selgitab, miks otsustati saatkonnad sulgeda. Asjade käik oli ikkagi selles järjekorras, et jah, kõigepealt otsustas Ungari, et ta sulgeb oma saatkonna Eestis ta seda suurt millegagi põhjendanud, samas teates oli ka siis see, et avatakse Ungari saatkond Mongoolias ja Ecuadoris pärast seda sammu vaadates siis üle ta meie oma ehk siis Eesti-poolset ressursid, mis on vaegpingelised arvestades siis ka Ungari käiku saatkonna sulgemisel Tallinnas, et jah, me omalt poolt tegime ka siis otsuse, et me sulgeme ka siis oma saatkonna Ungaris ja ajame Ungariga siis asju edasi, mitte resideeriva saadiku kaudu. Ma arvan, et Ungari poolt võis olla mingi kaalutlus seotud nende eelarvega ja valikute tegemisega seal ja noh, kui meie poolt vaadata, siis Ungaris iseenesest ei ole just väga palju konsule, paar juhtumeid ei ole ka väga palju majandussuhteid või ettevõtete suhteid, mis vajaksid pidevalt saatkonna tuge. Möödunud ööl varastas politseivormis alaealine noormees jõhvis asuvast tanklast kütust ja põgenes sündmuskohalt. Politseinikud leidsid tagaotsitava sõiduki Lüganusel, kuid peatumise asemel jätkas sõiduk teekonda Lääne-Virumaale, kus tühja rehvi tõttu lõpuks teelt välja sõitis. Aga kas kohv annab teada? Ida prefektuuri politseinikud pidasid tänavatel kinni kaks kütusevarast ja nende kättesaamiseks tuli neid taga ajada jõhvist kuni Viru-Nigula, nii ehk siis peaaegu 50 kilomeetrit. Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanem Kalle Kuusik. Tegu oli siis kolme Ida-Virumaa kohaliku noormehega kaks viieteistaastast üks seitsmeteistaastane. See asi sai alguse siis kella kahe paiku jõhvi Statoili tanklas, kus teate kohaselt politseimundris noormees tankis bensiini selle eest maksmata ja sõitis ära. Politseimundris. Selline oli esialgne teada, pärast mida siis politsei sõitis sinna sündmuskohale asuti jälitama, seda tankinud autot korduvat peatumismärguannete peale sõiduki reageerinud tõusis kiirus, kohati muutus kiirus lausa metsikuks. Sõideti kuni 170 kilomeetrit tunnis, tagaajamine kestis kokku ajaliselt 40 minutit. Lõpuks politsei tegi, hoiatas laskosid pärast mida lasti. Esirehvisõiduk jätkas liikumist. Ja siis külavahel teel ta sõitis. Taavi tühja rehviga ei olnud võimalik liikuda. Viru-Nigulas jah, Viru-Nigula lähedal. Ja öelda, et sellised juhtumid on meil tihti kütust ikka varastatakse, aga nii ohtlikke olukordasid täna öösel ei juhtu, just tihti olid nad siis ka joobes, seda me ei saa täna öelda, seda ütleb meditsiinilise ekspertiisi kokku võtta, mis neid ees ootab. Hetkeks on siis alustatud väärteomenetlused vastavalt juhtimisõiguseta juhtimise eest, kütusevarguse eest vaatame üle ka politsei embleemid ja kasutamise. Täna ei saa öelda, mis neid ees ootab. Kindlasti saavad nad karistada väärteo korras. Täna algas disainimine festival märka head disaini eesti disaineri näitusesaalides ja linnaruumis tähelepanu keskmes 28. septembrini ja teatris NO99 on disainiauhindade nominentide näitus, jätkab Riina Eentalu. Üheksandal disainiööl kutsuvad disainerid üles märkama head disaini, disaini, oma paljude näitustega, saalides, linnaruumis, vaateakendel ja mujal, annab selleks võimaluse. Disainiöö kestab 28. septembrini. Head disaini pärjatakse auhindadega. Pidulik gala on homme õhtul. Nii et auhinna saajaid praegu nimetada seda ei saa. Küll võite oma auhinna välja anda nominentide näitusel teatris NO99 145-st tööst valis žürii 75 finalisti. Oleme näitusel koos disainikeskuse juhataja Jane oblikasega, kes rõõmustab, et igas kategoorias on seekord väga tugevaid töid ja eriti palju on seekord väljast tootedisainitöid. Minul isiklikult ikkagi kõige rohkem hea meel selle üle, kui ettevõtja ja disainer koostööd teevad ja Martin Saare koostöös siis sporgiga tehtud. Mõnusad istmed väärivad kindlasti järeleproovimist ja teine edulugu kindlasti on hoomi keris, see on ka täiesti ainulaadne, see on nagu suur herilasepesa just ja ta on kuidagi selle selle raskuse juures kuidagi kerge. Kuidas on arenenud see koostetootjaga, et see on ju olnud raske tee, mulle tundub, et needsamad edulood rajavad tee lahti ka teistele ettevõtetele, küllap on väga sihikindlalt tehtud ka viimasel ajal tööd rahvusvahelisel tasemel, et kuidas see meil on õnnestunud? No esialgu on ta ikka konarlik see teiega kõige rohkem jääb puudu ressurssidest. On teil mõni ettepanek, mis siin teha saaks, me peame selle vähese ressursi panema tõelistel tippudele. Ehk siis Mich jagama vähest raha paljudele. Praegu me jagame ikkagi kõigile. Kene disainerite liidu esinaise Ilona korjanaba sõnul rõõmustab, näitas silma, sest kaks aastat tagasi oli poole vähem nominente. Võib-olla on paranenud natuke disainid, turustamisvõimalused koduturu, tiraažid on nii väikesed ja sellepärast alati on eesmärk ikkagi minna välisturule. Seda me oleme nüüd saanud. Kinnitatud, et konkurentsivõimelised need tooted on. Et nüüd tuleb lihtsalt teha palju sellist tehnilist tööd, et jõuda õigetele turgudele ja seada üles siis võimaluse sealgi müüa. Kuni me auhinna saajaid ei tea, võib igaüks siseselt näituselt oma auhinnasaajad valida. Ja ja meil ongi ju rahvahääletus, palun Facebooki inimesed, hääletage Bruno auhinna on omaette Facebooki leht ja tulge külastage siis no teates head ja väga head Eesti disaini. Tere õhtust. Eeloleval ööl määrab Eesti ilma Ahvenamaa lähistelt Soome ranniku suunas liikuv ja samal ajal nõrgeneb osatsüklon. Öösel tuleb meil pilves selgimistega ilm, kohati hoovihma ja võib tekkida udu. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni üheksa, öö hakul rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Hommikul pöördub tuul saartel ja looderannikul lühiajaliselt läänekaarde. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa, rannikul kohati 12 kraadi. Homme päeval tugevneb Läänemeremaades Norra merel süveneva madalrõhkkonna haare. See väljendub eelkõige tuule tugevnemisel. Seega tuleb reede päev Eestis pilves selgimistega ja kohati sajab hoovihma. Edelatuul tugevneb järk-järgult seitsme kuni 12, saartel ja rannikul 12 kuni seitsmeteistkümne õhtul puhanguti kuni 23 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on 13 kuni 15 kraadi. Spordisõnumid võtab kokku Joosep Susi. Eesti käsipallikoondise liidrid Mait Patrail ja Dener Jaanimaa käisid mõlemad operatsioonil. Ega sa Eesti koondist eelseisvates valikmängudes aidata? Patrail opereeriti eile õlga, taastumine võtab aega neli kuud. Peab pausi tegema, täiesti niimoodi midagi teha ei tohi ja siis ütleme kolme-nelja kuu pärast peaksin sama pall jälle käes hoida, niimoodi nad väiksemale vähemalt õieti nii kõvasti haiget. Mul jäänud nagu muud varianti, et ma pidin lihtsalt selle operatsiooni tegema, kui ma tahan edasi mängida, loodame, et kunagi veebruaris-märtsis rahvastepalliplatsi peale ja ennastele näidata, heas küljes. Dener Jaanimaa vigastas eelmise hooaja lõpus tõsiselt põlve ristsidemeid, täieliku paranemiseni läheb veel mitu kuud. Mul on enesetunne on väga hea, valuvaba miski lihtsalt ma tean seda, et mu jalg on võib-olla umbes 50 protsenti praegu ja mängida, ütleme nii, et nelja kuu pärast leppisin kokku arstid, et nelja kuu pärast parem oodata natuke kauem kui liiga vara tulla. Ebaõnnes oli ka natuke õnne, et mul läks ainult selle eest ja see pandi uus ja. Jalg visati nulli tagasi ja õppisin uuesti kõndimine praegu juba esmaspäeval hakkama, nii et siiamaani kõik sujub väga ideaalselt. Sel sügisel algab suuremahuline spordiprojekt, kus järgmise kuue aasta jooksul teeb kaasa 50000 noort. Kooli projekti eestvedaja on Eesti jalgpalliliit. Kesksel kohal on noorte seas liikumisharrastuse tekitamine, oskusteabe jagamine õpetajatele nii lugemisvara kui ka koolituste abil ja sportimiseks vajaliku varustuse võimaldamine. Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak. Kas see tulemus peaks olema just nimelt see, et, et rohkem noori leiab teed spordi juurde? Me eeldame, et sellest projektist võidavad kõik spordialad, eesti rahvas on tervem, eesti rahvas liigub rohkem. Noored väljuvad sagedamini virtuaalkeskkonnast ja saabuvad reaalkeskkonda. Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani koduklubi Augsburg kaotas Saksamaa Bundesliga viiendas voorus Leverkuseni Bayer ile null. Üks. Klavan tegi kaasa kogu kohtumise. Leverkusen Müncheni Bayerni järel liigatabelis teine, Augsburgi jagab üheksandat kohta. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.