Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad, et selle 2007. aasta oktoobrikuu esimese nädala lõpul meie tänaseks külaliseks on filmimees ja tänase kohtumise kontekstis filmi stsenarist Mati Põldre. Tere hommikust, dünaamikat. Suur film suurmehest Giorgist on valmis ja seda enam muuta ei saa. Selliseks ta jääb. Neljapäeval elustus suurel kinolinal pikki aastaid teha tahetud ja ja siis nii-öelda filmi peale võtmist oodanud käsikiri. Kuidas te vastu pidasite seal esilinastuse peast? Astu mulle. Ma ütlen mulle Peetri film meelde, ma, ma ei olnud koguni näinud seda eestikeelset varianti, see lõppkokku, seepärast läks nii kiireks juba ja ja ma ei olnud näinud, ma olen näinud filmi venekeelset varianti, kui ta oli originaal. Pärast dublaaži nägin ma esimest korda saalis ja ja mul oli, ma olin meeldivalt üllatanud, et need asjad jooksid ikka lõppkokkuvõttes kokku. Te olete teinud Georg Otsast kaks muusikafilmi, ühe dokumentaalfilmimuusika, Rüütel küll juba pärast Georg Otsa surma. Et mitu aastat te olete tahtnud teha temast eluloofilmi mängufilmi. No see idee tekkis tegelikult peale Valgre-filmi esilinastusel uhke esilinastus New Yorgis või maailma esiettekanne ja sealt tekkis jutt sellest, et et vaata nende meeste saatust mõjutanud sõda nii valgeid kui Georg Ots seal maal, küllap need olid keegi väliseestlastest seal. Nad võtsid selle filmi ootamatult hästi, vastus oli just niisugune keeruline aeg, üks, 91 92 92 oligi see esietendus ja ja tagasi tööle. Mul oleks väga tore produtsent Raymond velt. Kuule, aga teeme siiski otsast ka filme ja sinna. Ja nii see nii see läks, nagu öeldakse. Ja ja vist esimene käsikiri sai valmis 94, nii et see on õige vana projekt Kunivataja mitu-mitu käsikirja Georg Otsa filmis tegelikult tuli siis lõpuks, kas Georg Ots osutus liiga raskeks pähkliks suureks tükiks? Vot see on, ütleme, kui teha eluloofilm. Et kus alustada, kus lõpetada, eks ja. Et kui palju sinna sisse mahub. Ja sellepärast esialgne variant sellest stsenaariumist oli planeeritud kaks tundi. Pikka aega pikka aeg läks edasi ja nüüd on juba. Inimestel on nii kiire. Enam keegi ei viitsi vaadata filmi, mis kestab kaks tundi, eks ta seal kuskil on produtsendid välja mõelnud, et filmi pikkus peaks olema 100 minutit, mitte rohkem, seal siis tund, 40, eks seda on hea planeerida. Seal mahuvad reklaamid, kõik, jah, täpselt niimoodi, inimesed tulevad sisse, lähevad välja ja täpselt kirjutavadki. Teist algab kell 20 46 kell kaheksa. Selle võrra on ütleme, eluloofilm. Hirmus keeruline oli teha, mahutad sellesse tundi 40-sse minutisse. Lisaks ta pidi ju veel ka laulma. Just laul laul võtab ju. Nii, et siin oli, sellevõrra oli, oli keerulisem. Aga ma ei mäleta seda küsimust. Ei. Andestust, te ise olete. Ja filmirežissöör, kuidas teil süda lubas anda käsikirja teisele teha? Nonii, see läks nii, see läks mööda kell 97. aastal pidi olema, pidi esimest korda minema see film käekäiku ja oli meil sama produtsent Raymond vält, kellega me olime teinud vanad vanad armastuskirjad, olime Moskvas suur niisugune uhke presentatsioon olis niukene ja mingi vene kombe kohaselt. Ja et järgmine kuu kirjutaks alla suur leping ühistööks nii Venemaa, Soome kui kui Eesti vahel. Ja no me olime siis juba kaks aastat teda proovinud kate käima kuidagi ei saanud, sellepärast et see oli noh, raske aeg üldse, Eestis oli vähe raha, Soomes oli vähe raha. Ja võib-olla soomlased ei oleks ka tulnud niimoodi, kui oleks Eesti ja Venemaal, nad olid nõus tulema kolmanda osapooled. Ja. Siis, kui me selle kokkuleppe saavutasime, kirjutasime selle dokumendi alla. Et järgmine kuu kirjutame alla tõsise lepingut film lähedes. Ja siis oli kaks nädalat tagasi, kaks nädalat hiljem, ma tulin tagasi, tuli see Venemaal suur Praha krahviks. Nii jäi ta seisma 10-ks aastaks kui Venemaa ütles oma rahast ära. Eesti seisu ei olnud 87. aastal teatavasti väga olid meil ka börsikrahh. Nii et nii ta jäi seisma. Ükskõik kui palju ma ka proovisin, ükskõik kuskohas proovinud, küll oli proovitud teda teatesse andaja ja vahepeal oli juba niisugune lootused, et Ugala võtab selle teha teatritükina ja ma oleksin kirjutanud selle ümber, aga oleks võimalik kirjutada olnud teadlase täiest filmirežissöörist, kes tahaks oma oma filmi näidata, tähendab, tal on juba mingi video peal mingid jupid olemas, eks ju. Ja kuidagi see ei lähe ükskõik kus kohal ta ei proovinud. Ja nii ta seisis kaua aega. Ja mõtlen, et mis seal kohe ma mõtlen, see Olizzixins? Jah? 2000. Ma kolisin ära Pärnusse. Ja kui sa oled juba tähendab sellest metropolis teemadeks. Ja see oli just selline aeg. Juba tulid hulk noori filmitegijaid peale ja need vanad ei ole vaja neile midagi. Ja ka nii see läks, eks ju, midagi ei olnud. Kuni. Märten, kas nad olid Peetriga teinud ühe filmi? Märten oli teinud siis oma isast Jaan Krossist ja neil töö klappis. Märtin oli, oli kinnisvaraärimees tegelikult fotograaf, oled tore poiss. Tema ütles, et kuule, see on üks päris tore käsikirja. Et me teeme selle ära. Ja, ja kuna neil Peetriga töö väga klappis. Ja Me leppisime kuidagi niimoodi kokku, et Peter lööb selle filmi, ma olen tema juures abiks konsultandiks, seni. Nii läks käima, läks käima sellepärast, et, et Moskvas oli tekkinud raha Venemaa venelased hakkasid kultuur panustama, meeldiks naftadollareid, eks. Ja, ja see raha, mis hakkas kultuuri voolama, see oli seda lihtsalt kerge kerge kätte saada. Et venelastel on seda raha nüüd meelelahutuse jaoks olemas. Kulle raig on kirjutanud mahuka ülevaate otsast. Helga Tõnson, muusikateadlane teab otsa. Kas te olete järgmine Eestis, kes otsa elulugu väljastpoolt pereringi teab, kõige paremini? Ei ole? Ei ole, ma olen küll, ma tean võrdlemisi palju tänu sellele muusika Rüütlile Helga Tõnson oli väga põhjalik inimene. Ja me tegime väga põhjalikult sedasama muusikarüütlit. Mõng Saint nii palju teada on. Täitsa otsa pereelu ei teadnud ju peaaegu üldse midagi, eks, aga aga kõik see, mis puutus tema teatritegemisse, see oli Tõnissonil üleskirjutatu tundis sealt, mida oleks väga hästi. Nii et ma võin öelda, et ma nii palju, kui pelgad on mind õpetanud ja me tegime koos stsenaariumi selle muusika rüütli jaoks ja see panus on, aga ma ei, ei võta endale sellist vastutust, et ma ja ma ei tunne nii palju nukuteatri ja muusika see, pigem rohkem küsitud küsimus nüüd selle filmi juures nii otseselt eile kui ka võib-olla vaatajatelt, et et miks te, Georg, Otsal endal ei lasknud lugu jutustada vaid baritoni naisel. Selline materjal tähendab kui võtta sellest, jutustas. Me vajasime legendi pead, valge oli legend, valguse tegi endast tõepoolest legendide, kirjutas oma eluloost oma kallile tütarlapsele Niinale, oma ingliskeelsetes kirjades kirjades ja ta. Ta lõi selle legendis endast. Otsal meil sellist materjali ei olnud, mis saanud, võtan, ma ei oska öelda, parteikoosoleku protokoll aluseks, eks. See oli tema üks niisugune, ma olen lugenud neid parteikoosoleku protokolle Estonia parteikoosoleku protokoll. Jaa. Jaa. No ei usu hästi, et see on Georg Otsa kirjutatud, eks ta ometi tema käekirjaga oma ja tal oli väga korralik käekiri, seda oli kena kena lugeda ja ja see oli see otsene päras aegne aeg. See, mis oli tegelikult noh, tema tema kujunemise aeg. Nii et kui me selle legendi, Me leidsime sellest aastast, kes jutustas tegelikult oma versiooni Georg Otsast. Aga miks ta rääkis selle loo, kas keegi polnud veel lihtsalt enne osanud küsida või, või teistest põlatult naiselt ei ole keegi tahtnud küsida? Ma ei saanud aru, põlatud, mis mõttes on öeldud seda, et, et astavali nagu ära teistelt? Jaa, ei, muidugi, see on üks põhjus tegelikult, eks ta oli ju kadunud kuskil õige tükk aega. Ma saingi temaga esimest korda kokku 94. aastal. Mis ta siis oli juba 74 75924 ja. Aga kuna ma ütlen, et ma olin ma teadsin seda Tõnissoni versiooni Georg Otsast siis me läksime tema juurde, siis selgus üks täiesti teine Georg Ots millest ma ei olnud mitte midagi kuulnudki. Tõenäoliselt oli väga palju inimesi kest, kes teadsid, mis toimus nende juures, koduks, perekonna. Aga neid ei olnud palju, minu jaoks oli see suur üllatus. Aasta siis oli 90.-te keskpaik. Kas Asta Ots oli selles nelja tunnises intervjuus, mida ta teile tollal vist lausa kandress andis hiljem see oli siis aastal 2000, siis ta pidi saama 80 ja siis ma läksin ükskord kaameraga tema juurde, ühe päeva panin selle kaamera omavahel rääkisime, aga siis oli juba ammu see stsenaarium oli tehtud, see oli hiljem, nagu ütlesime, rääkisime üle selle asja. Sest tema tagant järgi vaadates kooselule Georg Otsaga, kas on ta pettunud ja kibestunud või jurisarmast armastava naise lugu oma mehest. Ma arvan, et soliš armastava naise luua meest. Ma tundsin seda, et tal tihtipeale vaatamata sellele, et ta suhtus noh, ma ei oska mitte kurjasti, vaid noh, ütleme mitte mitte hästi. Tihtipeale, aga aga samas ta ütles, et rääkis sellest, Georg silmad hakkasid. Seal ma arvan, et see oli suur armastus, see pidi olema midagi ehk siis, kui see 22 aastat kestis, eks õpika aeg. Kuidas inimesed elavad, kui nad ei armasta 11. Inimesed võivad kakelda, aga nad lepivad ja armastus pidi hoidma neid, neid koos. Mon mitu versiooni, et ta. Ei saanud lahutada Malaisiast parteilastele ei olnud kombeks kombeks raamatut või ma ei tea, võib-olla Tseegolini. Sest paljud on nüüd filmi näinud ju vist isegi juba kirjutanud või nii-öelda rahvas on rääkinud, et jääb veidi arusaamatuks, et mis neid hoidis koos 22 aastat ja mis oli see viimane tilk, mis mis lõpetada viimane piisk, mis lõpetas selle kooselu? No see viimane piisk, ma arvan, oli siiski mitte nii nagu praegu filmis, vaid oli see, et ta seal see olnud viinapiisk ei, ei, ma arvan, et see viin teda niimoodi ei. No ei vaevanud mõjutut, armastas veini, armastasid nad koos napsutada. Noh, mitte niimoodi, ma ei, ma ei ole teda kunagi näinud purjus ka siis, kui ma olen temaga juba palju korda aastaga kohtunud ja. Aga plaatripsutas vein jahti, armastan teha koduveini ja ja ma arvan, et see vein natukene küll, võib-olla oli see põhjus selles, mitte selles, siis ta hakkas oma korteris tegema koduveini kodu v selles suhtes niisugune. Mustalt ta ei lõhna eriti hästi, kui suured pudelid sul mulksuvad köögis, eks ju. Rääkis mulle Pinos, Viive Ernesaks ja, ja siis oli kuskil üks niisugune murdepunkt, kui astakas nõudma, et ta tahab laulda ja laisad laisad Georg, ütleme ta on praegu noh, teate isegi juhtival kohal siis ta enam ei olnud partorg, aga aga ta hakkas nõudma, et muretse mulle see osa. Kusjuures ta võttis laulutunde, Viive Ernesaks õpetas teda ja nägi, nägi tõsist vaeva tantsija laulma panna. Jah. Laulu ajal oli muidugi, ta on kõrbelaulus vist ühe pisikese osaga võsaga laulnud, seal esimeses variandis võid või isegi teises variandis. Aga aga ma arvan, et siin oli kuskil piir. Kuskil ütleme, sai nagu otsa, ütleme seal. Ja nad lahutasid. Nii nad lahutasid. Võib-olla, et ta, see oli seotud ka veel niisugune, ma mõtlen, et see on ka võib-olla võikalanegend. Aga natuke sellelt, nagu tõepõhja on. 64. aastal. Kui kuulutati välja esimesel jaanuaril, tollel ajal kuulutati välja Lenini preemia saajad. Ja selle kultuuri Lenini preemia kandidaat hulgas oli kolm võrdlemisi kanged nimel. Oli Rostropovis Olipeszetskaja ja oligi arguts. Preemiad kuulutati välja Lenini sünnipäeval, just need 20 223. Aprill. Ja ta ei saanud seda Lenini preemia. Ja nädal pärast seda ta lahutas. Nüüd ma olen mõelnud, et noh, et võib-olla ta pidas selle kõige raskema perioodi veel kuskil vastu. Et mitte lahutada, et mitte äratada tähelepanu, et vot lahutab, tal on selline naine, eks. Ma ei tea, võib-olla see ei ole õige. Aga see võib olla, see ongi nagu legend. Et võib olla järgmise filmi teemad. Eile ma just mõtlesin, et Georg Otsast võiks teha veel palju ta nii rikasse materjal. Täiesti vabalt võiks teha teise filmi, mille pealkiri oleks ütleme, baritoni lese jutust. See oleks täiesti teine film. Aga materjali lesk ei ole andnud intervjuud, mälestusi jaganud ei tunne. Ja aga, aga need kaks naist ei oleks mahtunud ühte filmi. Ma arvan, et nad ei oleks mahtunud. Ja ma saan ka sellest aru, saan ka Ilona väga hästi aru, et see oli tema suur armastus. Pedjorgi suur armas. Aga, aga talle ei mahtunud tõenäoliselt tema hinge see, et seal eespool on veel üks elu üks. See on arusaadav, ma kujutan ette, et see on arusaadav kõigile teistele, eks ta minutit me isegi rääkisime kunagi sellest telefoniga. Kui see lugu, mis nüüd kinolinal on lugu naisest, kes tegi Georg Otsa, kas sellel aasta nii-öelda kinnismõttel et tema tegi Georg Otsa oli palju pooldajaid. Kas te ise usute seda lugu tõi muidugi ei usu. Aga ta on selle mulle rääkinud õige niimoodi, et ta uskus seda. Ta uskus, seda ma ei tea, lihtsates asjades. Aga Estonia parteirakuke tuli kokku ja üks hääl oli veel otsa poolt just mõnes asjas ehk aitas, igatahes ma arvan, et aitaski kaasa see selle peale võib-olla osta mulle üsna tihti ta küll natukene seda niimoodi ütleme see nüüd on tagantjärele, seda on seda ju nagu paha rääkida või ütleme, ta ei taha seda tunnistada, aga kui sa need parteikoosoleku protokollile siis saad sellest aru küll. Partei liikmeid oli Estonias tollel ajal kaheksa. Nendest kolm olid otsad, Karl Georg ja Asta aasta, kusjuures oli veel komsomolisekretär selles samas ja kõiki asju praegu ütleme see põlvkond, kellega me siin noh, ütleme noored mehed, kes see on, nad ei saa sellest, mina olen seal päris hästi aru või, või enam ei mahu see sinna sisse, et tuleb üks niisugune organisatsioon, mille nimi on Nõukogude Liidu kommunistlik partei, selle rakukene otsustab, mida teater mängib. Mismoodi mängib, kellele antakse peaosa. See, ma arvan, et siin oli aastal niukene oma väike rolle ta proovis, et tema mehest saaks suur artist ja kiiresti. Ja siit tegelikult vaat tema seisukohast tähendab, võis nii mõelda, ma ei saa öelda, et see oleks vale. Aga aga tõmmis niimoodi tunda, sellele otsustavatel hetkedel oli tema hääl ta kaalukeeleks ja, ja kogu noorsooorganisatsiooni toetus kaver. Jah, nii, nii see võis olla lisaks, lisaks ta kuna Taali baleriin siis ta no ma usun, et ta oskas õpetada Georgil liikumist. Georg oli nii, jutu järgi ma seda aega ei ole kunagi näinud. Aga ma olen ka lugenud ka Tõnissoni raamatut, rääkinud Tõnissoniga etallasnäki kohutavalt palju vaeva enda liigutamisega. Et oli väga puine kinni, kus see tõde on seal raamatus on sellest päris hästi kirjutatud, minu jaoks ma ei mäleta, kas oli Nuulides lavastas turbe laulu kui saanud kuidagimoodi. Nonii, nagu filmis, kannet tuli Talebani raamatuga pähe eksanis, et natukene natukene liigub. Ta oli sportlik figuur Ühel päeval näitas, kuidas sportlased käivad, sportlased liiguvad nagu kunagi pantrid või talunike sportlasega sportlase kõnnak, mitte mitte see aristokraatlik kõnnak, mis seal lõpuks pärast oli see, mis tom, millest teda eraldas kõikidest teistest, kui ta üle lava läks, eks ju. Venelastel oli selle kohta, mida oleks väga tore väljend, ma ei mäleta, kes oli Peterburi filharmoonia raamatupidaja, üks juudi tahavad, eks lause, mida ma siiamaani Need on mõeldud, et on jazz, sosistan ta kandis oma keha lavale. See käik üle lava, see on, võttis, ma arvan, paljudel hinge kinni, kuni ütleme seal, kas seal selles samas saalis või kus aga ei läinud ja see, see aristokraatlik hoiak, see oli, tal tekkis hiljem siukene. See oli uhke, see oli uhke, ma arvan, et siin on võib-olla Asta, mõtlesin, et noh, et siin on ka tema osa selles. Baleriini nautisid vaata, liigu nii või naa, mida see on ka üks, miks ta ei võinud seda uskuda, eks ju. Et tema jaoks on tegemist, aga mina? Mina olen see. Aga see ei olnud ju nii, ma tean, kui kuiv ja kõik teavad, kui töökas Georg Ots, kui paljude tegi enda kallal tööd. Aga legendi nõudis üks naine niimoodi. Jutusaate külaline on täna Mati Põldre suure filmi Georgi üks käsi kirjutajatest, kuulame vahepeal Georg Otsa laulmas ja jätkame siis juttu. Mis läbi? Stuudios on Mati Põldre filmi Georg üks senaristidest, Aleksander paradianski on olnud teie kaaskirjutaja, kuidas te omavahel rollid ära jagasite? Teie käes oli nii-öelda faktimaterjal, pordianski oli dialoogimeistrile? Jah, umbes nii see oli ka, tundub, mida ma valmistasin seda materjali kaua aega, et mõlema filmi juures nii nimata ikka murret Valgres, nii valge kui selle juures mõlemad on väga põhjalikult ette valmistatud nende inimesed kelleski, kes teadsid Georg otse ja, ja samamoodi kui valged. Ja siis minu jutuajamised olid kõik eesti keeles, eks ju, siis tõlkisin ümber ja tema aitas, nagu öeldakse, seda dramatiseerida on võrdlemisi hea taamatuks siiski ütleme võib-olla. Ja 7095 film muutub väga kiiresti, tempod muutuvad, kõik asjad muutuvad, võib-olla nüüd nüüd tundub see nagu vanamoodne, võib olla, aga võib-olla ei tundu, vara on, ma ei oska öelda, sellepärast Peeter tegi niuke ütleme kaasaegseks geni režissöör Peeter Simm on ise juba ajakirjandus jõudnud öelda, et et filmi eesmärk on tajuda põlvkonna saatust, kes pidid valima halva ja veel halvema vahel. Ja see ole monument otsale. Millist lugude ise tahtsite jutustada kirja panite sellele? No ma mõtlesin, et see oli kaks tundi pikk ja ja sellel Selles oli ütleme seda valu ja sellest, sellest põlvkond nendest inimestest, kui nad tulid tagasi, vot, seesama kus läbi parteiorganisatsiooni hakati inimesi mõjutama, see, kuidas korpuses ütleme, nende inimesed korpuses ka, aga ütleme rahvakunst või selles kunstiansamblites kuidas nende inimesi, inimeste aju ja oli pestud kolm aastat. Kas mitte mehed sõdurisinelis jube käsitlenud seda teemat, jah, aga ütleme aeg läheb aina, aga jah ja ei saa rääkida, mina, ma kujutan ette, et see et see oli umbes nii nagu noh, nagu peaksime, kohustusliku parteisse astumine oli siis kohustuslik allkirja andmine. Et sa oled nõus tegema kaastööd julgeoleku organitega, eks kuna neid oli, ei olnud ju väga palju selles kunstiansamblites, nii et ma arvan, et aga siiski on see üks esimesi kordi või üks väheseid kordi, kus tegelikult nüüd kujutatakse üsna selgelt, et, et ilmselt Georg Ots allkirja andis ja, ja filmis on ka koht, kus toimub nii-öelda viimane kohtumine KGB esindajaga, mis nende kahe võimaliku kohtumise vahele veel jäi. Nende protokoll ei ole keegi lugenud? Jah, muidugi ei ole lugenud, aga loetud on küll, mina olen lugenud selles samas tema väljasõidutoimikut, kus on kirjas sama moderaator, et oleks seda lihtsalt, ma ei tea, kes siis seda. Ilmselt see on üks vahend, oli teda kuidagi hoida loa otsas, eks ju. Aga, aga ma arvan, et sellel ajal, kui inimesed said juba tunnustatud kunstnikud siis see, ma arvan, see organisatsioon jättis nad lihtsalt rahul. Puudub igasugune noh, nagu arvamused Georg Otsa oleks teinud aktiivselt kaastööd. Julgeolek, see oli lihtsalt niisugune, teda suruti lihtsalt nurka ka selles filmis on sellest nonii, võrdlemisi põgusalt, eks, ja tema tema esimese naise pärast, kes tegelikult ütleme nagu rammeeris või elas siin kokku Litzmani adjubändiga. Aga mis see tähendab? Kui tuleb sinna üle rindeteade, et sinu naine sinu esimene eelmine naine elab koos kõige kõrgema Saksa ülemuse adjutandi käsin selles Eestis. Siis see tähendab tegelikult nagu seina äärde panemist üksuses sa pead ju olema seotud saksa Lukaga ekse siin nõukogude tagalas, eksi või see on absurdne, eks ju, ei ole ju mingisugust kontakti kellelegi, aga, aga ette saadet, aga kuidas siis saab olla, sa pead olema tuli Saksa luureteenistuses üksi, kuigi see on juba nii-öelda nii-öelda mehe au pihta suur solvang teada saada, et selline asi on. Nojah, aga see võib olla ka niimoodi, et pärast selgus, et see niimoodi on, jah, aga see võis olla ka legend. Nad võisid talle seda rääkida. Keegi Georg Ots ei saanud seda kontrollida, tal puudus, neil ei olnud sidet omavahel isa-emaga, Karl Otsa teod teadsid täiesti kindlalt, et Georg on surnud, laev läks põhja. Ja ja keegi ei pääsenud sealt, eks mingeid andmeid selle kohta ei olnud mitu aastat üks ja samamoodi ei olnud tal mingeid andmeid, mis toimub Tallinnas, mis tema naine teeb. Et see oli nagu ära lõigatud maailmas? Enne põgusalt rääkisime sellest ka, eks ju. Et kui on ühe inimese eluteed nüüd sünnist surmani kujutada tahab kalendrilehtedele ette, et kuidas võtta Georg Otsa elust need leheküljed, mis on nagu tema saatuse mõistmiseks kõige iseloomulikumad, et, et, et kui kuivõrd saab see film olla siis veel nii-öelda kunstiline ja, ja kui palju nagu elulooline, et et mismoodi see stsenaarium kokku kirjutada, kui on nii palju päevi elatada? Päev imeline, aga on olnud küll mingisuguseid etappideks niukene jaa. Noh, ütleme enne sõda, sõda, pärastsõjaaegne aeg juba kuuekümnendat aastat, kui ta elas teistel nende etappide järel võib valikut teha, aga aga ma saan aru, et praegu see film ja Peeter on selle filmi teinud niimoodi, et. Et see on noh, nagu öeldakse sajandi armastuslugudest, et Georg Ots varjas oma Suhet sellesse ühiskonnata ta tõmbus endasse, ta tegelikult oli võrdlemisi endasse tõmbunud tüüp, ta ei olnud aga lobiseade. Ja ta väljendas ennast selle laulu. See oli, mis pakkus talle rõõmu minna, tants, minna laulda üle Venemaa igale poole, ükskõik kus ta läks. Ja selle kõige lõpus, kurb on see, et kui sa tuled tagasi koju seda teadet et sind ei oota, ütleme iga kord. Ma ei tahaks nii halvasti öelda, ta on, aga igal juhul ta oli, ta oli keeruline see naine, eks ju. Ja ta armastas teha talle igasuguseid vimkasid talle elu lõpuni, selline liiga tihti kunstnikele baseerimas poseerib. Ma ei tea, aga, aga. Mul on üks selline mälestus, ma käisin tema juures ühel hommikul, siis ta sai just 80, ma läksin filmikaameraga sinna mäele, tema suvilasse ja. Ja seal on üle aia. Aed on ees, kus sa lähed, õuna jaja. Ta pidi nägemata, et me oleme kokkuleppe joometate, tegid ukse lahti. Jumal halasta. Mulle vastu. Niuksed, niuksed, vimkasid, armastus teha. Öelda, mis seal, mis sa ütled selle peale, eks te näete ikka kena välja. Modi töötasite, näed, et vähemalt 20 minutit filmist jäi nagu puudu, et see oleks pidanud olema kahetunnine film, eks kas kui nüüd see film ära vaadata, ma käisin reede õhtul seda vaatamas, päris palju rahvast oli kinosaalis ka. Et ma just mõtlesin seda, et seal on nii palju niisuguseid päev vihjeid ja episoode, mis, mis neile, kes otsa rohkem teavad, markeerivad mingisugused asjad tema elust ära. Aga need, kes lähevad eelteadmisteta vaatama otsa, nad ei saa nendest märkidest aru, kuna neid ei seletata lahti. Ei karda, et see film nagu kõnetab inimesi erinevat moodi, et nii-öelda noor põlvkond ei saagi sellest ajast ajastust aru. Ja see võib nii olla, ma ei saa, seda, see ei ole minu filmis, on Peeter Simmi, eksju. Ma ei saa muud moodi sellele vastata, mulle see film meeldib. Ma arvan, et ma, ma olen leppinud, et selline film niimoodi sündis ja võib-olla et see on ajapuudusest, aga võib-olla ta leidis selle lahenduse, et kahe inimese vahel lihtsalt niisugused suhted välja lülitada, see, see on niisugune foonile vähem tähelepanu ja ja ütleme, kahe inimese vahelise suhtele seal just niimoodi selles, et sa annad enda laulust tuled kodunt, tahaksid juurde saada, aga tegelikult saad, malatud, vastab ja vot niisugune selles kontrastis on see film tehtud. Ma arvan. Ma ei tea, ma ei oska sellele vastata, vaata, mismoodi see läheb. Läheb Soomes, soomlastel on teine suhe Georg Otsa, ma arvan. Nende jaoks, ma arvan, üllatuses see aasta on, mina ütlesin enda jaoks täielik üllatus, eks selline. Sest aasta liiga palju varem, et pigem võib-olla soome algasse testis selle järgmiselt kaasaajal, jah, tema oligi tegelikult ütleme, suu, ta liikus Soomes ju tema alates 64.-st aastast ja väga, väga tihti. Soomlased hakkasid teda mõru külmalt, pisut varemetes, nendes Nad peavad teda ikkagi ütleme, Saaremaa-valtsi lauldakse ja Saaremaa valsi autoriks. Eks nad, soomlased ei tea mitte midagi. Aga, aga laul on ikka Georg Otsa laul, Saaremaa. Te olete ära kuulanud pika intervjuu Asta Otsaga aasta on rääkinud ilmselt asju, mida filmi stsenaariumisse isegi ei läinud. Aga ja, ja see film, mis nüüd ekraanil on, on baritoni naise jutustus, kuigi ta võib-olla ise oleksite teinud rohkem ajastu käsitlust. Aga ikkagi ma tahan teie käest ka küsida seda, et et kellele kuulub rahva poolt, et armastatud ja imetletud kuulsuse eraelu. Kust see piir jookseb, mida panna filmi kinnistada publiku mällu? Mu Peeter on öelnud küll selle peale niimoodi, et ta tahtis teha väga konservatiivse filmi, mitte kellelegi. Georg Otsale tema lastele tema teisele naisele, aasta, nii et ta Annetab vot konservatiivne ongi võib-olla kõige õigem sõna mitte haiget teha, eks ju, niimoodi ma arvan, et see film, ükskõik mis ka ei ole. Aga igal juhul ta teeb Georg Otsa inimesena suuremaks kui interpreet, kes elab niimoodi nagu varjatud elu, eks see sellest. Ma arvan, et paljudel inimestel on, on, on kerge aru saada, kui sa. Kui sa ei taha minna koju iga kord. See on paljudel inimestel, ma arvan, et see on paljud inimesed on seda tundnud, et et lähed, vaatad tulijana aknas ei taha minna. See on sellest peab aru saama. Tollal seda sel ajal, mida see film nüüd nagu kajastab, ei ilmunud tabloida ja seltskonnaajakiri, eks ju, et jutud kuulsuste elust liikusid suust suhu kujutada paari Georgi aasta nii-öelda tänapäeva kui kättesaadavad läbinätsutatud nad oleksid. Hirmsasti ilmselt, aga ma arvan, et see ei oleks nii kaua kestnud, see ikkagi nende. Nende lugu kestis ikka tänu sellele diskreetselt selle või ei ajal. Skandaal mis igal juhul oleks olnud skandaal, lõhnadega, eksabiellus niigi, ta läks juba 64. aastal taga ta kiiresti abielus oma teise naisi. Ja ja nüüd ja sai õnnelikuks, eks, aga, aga nüüd ütleme, see tal ei olnud aastal, ei olnud võimalik anda intervjuusid kuskilt kroonikale või ükskõik millisel ajakirjal läheb õhtulehele, võiks kõikus, sealt väljundit ei olnud, eks, aga ta oleks muidugi seda teinud. Üsna hea meelega selles, vähemalt selles esialgses vihaseks. Et see, et väljundit ei olnud, kas see nii-öelda ma ei kahelnud, pikendas lõputut õudust? Või, või, või ta säästis nende kooselu? Vot seal ma arvan, seal. Aga vot see on, seda on raske ette kujutada, et, et miks see nii kaua kestis. Ma arvan, et see oli õige kaua-kaua aega oli juba. Enam ei olnud kuskile taganeda, eks, aga ikka kestis ja kestis. Ta leidis, mõtlen lahutuse selles siis mööda Venemaad ringi, kontsertidega, teatreid viivad kodust ära, jah, tal oli väga, seal oli nii suur, vastu võetakse, on teada või mismoodi venelased võtavad vastu oma armastatud artiste. Georg otserid, seesama Aleksander Polodiaanski, ta rääkis, et tema, ta kasvaski selle peal. Georg Ots raadio oli, sa Juusne raadio hakkas hommikul kell seitse mängima, eks ju. Ja ma ei, tema ei olnud vist lugenud, aga aga on, kui me tegime muusikarüütlid, siis olid seal ühed naised, kes pidasid arvet. Iga päev laulis ots vähemalt kuus või seitse, seitse laulu. Raadios. Et nad on erakordselt populaarne, mitte ainult mister x muidugi ministriks niikuinii, eks ju, seda teadsid kõik, sellel laulul on tore sõnum ja, ja ja ta on väga hea venekeelsed sõnad, kahjuks on eestikeelsed sõnad on noh, ütleme vilets või ta ei mõju niivõrd hästi kui, kui venekeelne laul, eks, aga see tegi teda väga väga kuulsaks, üks on niisugune ja tema. Võlusellest diktsioonist, see oli tema kõige kõige suurem, ma arvan, üks osa musikaalsust jah, ütleme ja rääkimata sellest, et talle äärmiselt meeldiv tämber. Hoolide sõnas, selge, ükskõik mis keeles. Kitsaid aru, see on tähtis, hinge laulad siis kuskilt nisukest. Omas suurt tähtsust, kav. Ta valdas vene keelt väga hästi prantsuse keelt, halvasti soome keelt. Nagu matvalegi määranna. Padi põlvede elu kergelt elu lõpupäevadel tegite temaga koos filmi. Ja teate sellest haigusele perioodist haiguse perioodil nägite teda kõrvalt, kuidas teile tundus, kas Georg Ots, teades, et ta nüüd on haige lasi ajal niisama minna või võttis veel? No ma ei oska sellele vastata niimoodi täpselt, ma ei tunne ju nii palju, tähendab, inimese sisse ei näe. Aga kui me filmisime kolabrinioonis, oli 64. aasta kevadel läks ja ta tahtis seda väga teha. Tahtis sellest, see oli üks niisugune, mitte selline etendus nagu teater. Ta oli niuke teatri romaani kokku tehtud üks niisugune muusikaline etendus dise neljandal aastal 70 74. Ta tahtis selles filmis või see oli kesktelevisiooni kell neli on tehtud ja ta oli. Ta oli vene keeles millest mul on hirmus kahju, et kaua aega teda ei dubleeritud, seal on tegelikult väga tore tore tekst seal väga tore. Tore lugu, üldiselt, eks ju, aga, aga see tähtis kõige tähtsam oli see, et ta tahtis kindlasti, et selles filmis mängiks oma tütar Marianna eks. Ja. Kui me seal olime ära filminud ja kinosaalis vaatasime seda läbi ja ja alles siis sain aru, kui me tegime seal Kadriorus lavastasime Prantsusmaad Lõuna-Prantsusmaal, kus see tegevus toimub jaa? Jaa. Selleks, et siis ütleme kadriorust natukene tehaseteest niuksed, suured puude tagant foon ära koristama, siis selleks oli meil sõjaväesuits niisugune, mis, mis tappis, pidid tankide peale, pidi varimat hankega, aga see suits oli niisugune hingimatav, eks. Ja ma siiski sellest kinosaalis avast läbi vaatas. Et et see suits oli, tegi talle kõvasti. Tal olid peavalud, peavalud, eks ju ja ja siis vahest kõikidel teistel oksendasid vastikut suitsu, välvene, vene vene tanki ajaski, lahingute varjamiseks tehtud, niisugused suured, suured pannid. Ja siis ta seal esimest korda, kui ta mulle seda rääkis, tegelikult ma ei teadnud, et on aeg ka selles pimedas kinosaalist. Käedvarissideks vaatasid ekraanilt oma last, kes läheb kaugusesse ja ta laulab talle laulu sellest, et kui mind ussid söövad, siis sina tõuseb minu seemnest üles, eks, ja, ja läks kuskile kausi, võimas, võimas muusikesele särale. Ja Marianna oli temaga kaasas, aga ta ei saanud vene keelest tekstist aru. Aga see mõjus emotsionaalselt meile kõigile siseks. Ma ei olnud seda siis üldse mõelnud niimoodi, mõtlesin seda nagu etendustega, järsku vaatasin seal elu millega ta jättis tegelikult hüvasti, pärandas oma oma tütrele epiloga. Siis ma vaatasin suitsetajaid kunagi suitsetanud elas valusalt üle. Kui te nüüd selle filminud olete, olen näinud ja käsikiri on mitme aastakümne jooksul peaaegu et valminud. Georg Ots ministriks, tsirkuse printsessist, jäi siis maskiga legendiks või mõi saite. Ei, ma arvan, et inimesed seda maski taha siiski ja ma arvan, et ei suuda laskimiseks sissepoole ja avanenud, aga mõtlen, ta leidis rahulduse selles laulus. Nii nagu selles filmis ära minu arvates selle päris hästi lahedat väsitmises. Kelle väljund on, on laul? See kontrast koduses, et ma, ma arvan, et mais ei näinud, on vaja. Ei ole olla nii, nagu on. Läks nii, kus läks? Nii see läks, niisugune pealkiri, esialgne pealkiri sellel filmil oligi, nii, see läks ja. Nii see läks, et ei tulnud. Nii see läks sellise pealkirjaga tuli teine film. Aga ometi mõlemad, kes me oleme seda filmi näinud. Meie soovitame inimestel minna kinno ja püüda maski taha piiluda, aru saada meie legendist jahiga, lõbu selleks on tehtud. Pureda toimetan, et ei ole hilja teha, teine film. Teine, teine, Georg, avastada, teine pool elu oli tal täisid täiesti teistsugune, eks kellegi teise jutustus ja aitäh Põldre filmi Georg stsenarist. Vanasti küll plaanisite ise sellega üles võtta. Aga aitäh jagamast oma mõtteid Georgi esilinastuse järel ja ausalt öeldes mitte mõtteid, vaid ma saan aru ka emotsioone. Raskelt see jutt praegu. Aga aitäh, Mati Põldre. Tead, mister yksi. Taarja jääb lõpetama seda saadet jutusaate kordus on, nagu ikka pärast südaööd. Kohtumiseni kahe nädala pärast.