Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Massocel aktisse Reti jäädore Tere, Natalja ja Vitali. Tere. Tere. Täpsustage kohe teie Nataliaga, Nava, olete pärit komist ja teie vitaali rõbakov Marist. Nii et kovi maalt ja Marimaalt ja seega üks soome-ugri segaperekond ja kena, et nõustusite meie sarjas osalema ja lausa suurepärane on see, et olite valmis ka laulma. Kumbki ühe oma rahvusliku pala. Äsja laulis Dahlia teie kord, Vitali on veel ees. Aga Natalja, millest sa komi laul rääkis? See. On ikke armastusest et kallis tuli minu juurde seisab akna all ja ootab siis see ongi selline, et põsed lähevad punaseks, et tüdruk oli siis, kuna ta näeb, et tema kallis pois ootab teda seal aknal ikka noortest armastusest. Nii palju siis komi rahvalaulust, aga tõlgem nüüd teie Eestisse jõudmise loo juurde. Miks ja millal te Eestisse tulite, teie mõlemad Natalja ja Vitali. Tulime ühel ja samal aastal 98 ja siis hõimurahvaste programmi järgi. Just see on ilmselt sarnane, millest rääkis ka meie avasaate külaline Natalja prossimova hõimurahvaste programm. Ja sellega seoses saite siis siia õppima tulla just täpselt nii. Ja Natalja tuli komist ja Vitali tuli marist ja kuidas ta siis kokku saite, võib-olla rongis. No põhimõtteliselt tulime sama rongiga kell aga teatud põhjustel, mina jäin näitageni hiljaks kuus tundi Tallinnasse ehk sellepärast saime järgmine päev alles kokku ja meid tutvustati pedagoogikaülikoolis tolajal veel. Tallinna pedagoogikaülikoolis saime tuttavaks ja siis koos õppisime eesti keelt, eesti keele kursused olid meil terve aasta. Need olid need eesti keele intensiivkursusest. Olen ikka küsinud siin elavate teistest rahvustest inimeste käest, et kuidas need esimesed emotsioonid olidki, tulite rongist maha ja Balti jaamas, jah. Mina sain maha Narva raudteejaamas siis esimene, esimene kohtumine eesti keelega oligi siis Narva ja Tallinna bussis, kus kaks naisterahvas suhteliselt omavahel eesti keeles siis esimene šokk oligi saadud sealt, kus ma nagu absoluutselt aru ei saanud. Kas oli üks lause, kas see oli üks sõna, millest jutt oli ja, ja nii edasi, siis oli kyll mõte, et kas ma olen õiges kohas. Natuke ehmatas ära teie, Vitali, tulite siis läbi Narva? Mina tulin läbi kohe Moskva Tallinn rongiga ja siis tulin Tallinnas maha. Eks see, noh, see oli minu esimene kord, kui ma üldse Eestisse tulin, ma varem Eestis kunagi polnud käinud ja olin alles 18 aastat vana. Täitsa üksi, vanemad jäid kõik sinna kodumaale. Eks ikka oli hirm tuleviku ees ja selline nagu ärevustunne. Noh, hirm oli küll tuleviku ees, aga, aga tegelikult ei ikka ise mõlemad selle otsuse langetasite, et jah. Ma tahan minna, saite teada sellest hõimurahvasteprogrammist ja see otsus sündis kohe või natukese aja jooksul, aga see otsus oli kindel. Jah. Tolle minu puhul võib-olla jah, kohe, aga noh, alguses ikka oli nagu huvi, et võimalus välismaale minna, et noh, selles mõttes, et peale oma Joscorolaat eriti nagu kuskil käinud ei ole ja siis oligi nagu esimene nii-öelda nagu uudishimu võib-olla rohkem alles siis, kui nagu juba detailid ja tehniline nüansid nagu hakkasid tulema, siis juba nagu natukene teistmoodi tunne oli alguses kindlasti rohkem uudishimu, ilmselt. Ja hirm oli ju ka sellepärast, et pigem sellepärast, et ma ei teadnud, kuidas ma hakkama saan, kuidas ma keelega hakkama saan, sest seal programmis on ikka tingimused, kui aasta jooksul keelt ära ei õpi, siis peab tagasi minema, et noh, ei tahtnud aastat niisama ka kaotada ja siis oligi see hirm, et kas ma saan hakkama, kas ma õpin keele ääre, kas ma suudan pärast ülikoolis sellel keelel edasi õppida? Te läksite elama ühiselamusse ja kas sarnaselt versalanna Natalja prossimovale olid teil ka näiteks seal naabertubades Eestit? Olid ja me kogu aeg tahtsime nendega rääkida, et keelt harjutada. Alguses nad väga ei tahtnud, lihtsalt meil on ju veel sõnavara nii väike. Aga tasapisi saime ikka sõpradeks ja saime siis esimesed keeleoskused harjutada. Meiega lausa võtsime endale tuppa eesti poissi, et temaga nagu natukene rohkem praktiseerida, rääkida, aga kahjuks ta läks nii vara teele tööle ja siis tuli nii hilja nagu eriti ei saanudki rääkida. Aga tegelikult me suhtleme siiamaani teiste naabritega. Kes on need, olid eestlased. Ja et eks need sõbrad ongi jäänud ühiselamust ja ülikoolist ja siiamaani suhtleme ühiselamunaabritega ja oleme sõbrad. Aga paralleelselt kõige sellega ju arenes ka teie kahe tutvumise ja armumise lugu, kuidas siis sellega läks ja kui kaua see Eestisse tulekust alates aega võttis, et otsustasite abielluda? Suur osa sellest ilmselt ühiselamu, kuidas neid oli valvur, keskonni lukkumeid, Pärnu maantee ühiselamu ühika rõdu peal, kus ta nagu ei näinud, et me oleme seal istunud ja nautisime e'd ja siis ta pani lukku lihtsalt ukse ja siis me jäime sinna natukeseks ajaks natukeseks terveks ööks apelsinitaimel Jõketelempuks. Aga aasta aega me elasime ühiselamus ja siis järgmine aasta meile juba ühiselamu juhataja andis nagu peretu. Siis hakkasime juba seal elama koos, aga abiellumise läksik? Seitse aastat, seitse aastat meil oli nagu me olime elukaaslased, peale seda abiellusime ja siis ajast pärast sündis ka esimene poeg ja veel seitsme aasta pärast siis teine poeg. Nii et abiellusite kuskil 2005 ja 2004 ja ka 98 saime tuttavaks 2005, abiellusime 2006, sündis siis poeg. Pulma tulid Eestis või pulmad olid Venemaal marimaadel. Marimaal ja Vitali Lindaali kodukohas, no kuidas need pulmad välja nägid koos kõigi rahvuslike kommetega või? No esimene rahvuslik kombe oligi, et pulmad tehakse peigmehe juures, sellepärast pulmad olidki Marimaal seal nüüd Mori komme ja koomiga Komiga. Kahjuks väga kõiki nagu ei saanud nii-öelda rahvusriietes ja nii edasi. Aga nahk, siis see oli esimene päev, kus meil nagu registreerisime ja nagu suurem pidu ja siis järgmine päev siis oli minu vanemate poolt korraldatud, kus olid nagu rohkem need traditsioonid Seal olid juba ja rahvariietes inimesed ja rahvamuusikaga ja teie pulma teine päev oli siis rahvuslikus stiilis. Aga esimene päev oli selline nagu pigem pigem selline juba kaasaegsem. Ja kas oli ka eestist külalisi, seal teie pulmas olid ja needsamad ühiselamunaabrid olid kaasas? Sõitsime autoga lausa terve nende nagu Venemaa avarustes. 2000 kilomeetrit sõitsime kahe autoga, sest neil olid siit sõbrad ja siis needsamad eesti sõbrad kaasas ja neile väga meeldis seal. Ja ma arvan, et jäid kustumatut muljet sellest marimari siis nendel ka. Sellest võib järeldada, et kohanemisraskused olid selleks ajaks juba ületatud ja selleks ajaks ammu juba ja selleks ajaks olid läbiga teie õpingud ja te olete mitmes kohas töötanud, kuni te olete jõudnud oma praeguste töökohtadeni ehk siis teisisõnu olete te ju väga tublid olnud. Natalja on praegu Estraveli kliendisuhete spetsialist ja vitaali. Seda te olete praegu ja selleni te olete jõudnud, aga tollal teel olid teised töökohad. Mina töötasin siis vahepeal need kaubanduskeskuste prismas õppimise ajal lihtsalt saalitöötajana ja siis sealt ma läksin TNT suur rahvusvahelisse firmasse. Olin alguses laooperaatorina, siis kommertsanalüütikuna ja siis peale seda 2007 läksin panka. Saite nagu kõigega hakkama ja ja ei olnudki mingit sellist tunnet, et see on nüüd raske või too on raske või kuidas ma hakkama saan, vali mingeid selliseid emotsioone juba pärast seda, kui te olite abiellunud või kõik läks nii. Ludinal võiks olla õis. Võtke midagi ainukesed võib-olla tehnilised nüansid, kus kus need asjaajamised dokumentidega, need elamisload, tööload noh, sellised tehnilised asja, et pigem on takistuseks olnud, aga noh, õnneks need kõik läbitud ja praegune meil pikaajaline, et elamisluba, mis võimaldab nii-öelda reisida Schengeni tsoonis ja töötada, ilma et ma taotleks mingit eraldilis saada luba. Ja noh, meil selles mõttes nagu väga ilusti sobib see süsteem praegusel hetkel sellepärast et Venemaale tagasi, et tema juurde külla minemiseks, ehk siis me ei pea viisat taotlema. Ja kodakondsust ei ole hakanud taotlema, niimoodi on lihtsam sõita ka vanematekoju. Praegu on niimoodi ja eks me siis peame tulevikus vaatama, kuidas ja põhjus, et noh, selles mõttes, et palju lihtsam meil praegu sõita Venemaale, aga viisat Euroopas meil ei ole vaja ja, aga no kuhu vaja siis nagu selles mõttes võimetavadeldav. Teie kodumaade nimed on siis vastavalt Komi vabariik ja Mari Eli vabariik, et oleme sellise sihi võtnud, et siin sarjas me poliitikast ei räägi, aga lihtsalt vahel ise mõtlen, et need vabariigid kõlavad selles kontekstis, et ikkagi Venemaa koosseisus olete natuke naljakalt, aga nii ta on. Aga nüüd elades siin Eestis, no ma isegi käisin teil korra kodust läbi Peetri külas ja nagu te ütlesite, et te saate suurepäraselt oma naabritega läbi, kuidas teile tundub, et te olete tõesti 100 protsenti ja siin kohanenud ja kõik, mis on Eestile omane, on ka omane teile või tekib vahel siiski mingi selline lõhestatud moment, et ei, et vot meil kodumaal oleks see või teine asi teisiti või ei teki üldse sellist mingit sisemist konflikti. No eks siis erinevused kindlasti erinevate rahvuste puhul, et noh, kui meil on nagu tuttavad nii-öelda sõbrad on ka nagu Soomest Eestist ja noh, tahes-tahtmata nagu ikka mingisugune võrdlusmoment mingil hetkel nagu tekib. Et, et ka nagu siin täpselt samamoodi. Et kui me oleme nii-öelda Marimaal, siis seal on nagu kuidas ma ütlen, kui mingi väliskülaline nagu tuleb siis need nagu ikka väga-väga sihukesed, kuidas, nagu nagu lugupeetud ja siis nagu need suhtlemine kääbedala kitt kutsutakse külla sama juhtum, kus meil on pulmades sõbrad, käisid siis ütleme vahepeal me isegi ei teadnud, kus nad on, sellepärast nad olid parasjagu naabri juures külas. Sõbrad just need kõik tahtsid kutsuda hirmsasti endale hoiu kogu aeg näidata oma kodu ja kostitada kombeks kombeks. Noh, siin olles teatud vaidleme, mõnede puhul me nagu näiteks külas käinud noh, meil on nagu väga suurepäraselt, saame hästi hakkama, aga näiteks kui maakondades kuskil nagu võru või lõuna eestis, eks ole, siis noh, sinna nagu ei ole lihtsalt olnud. Näiteks läks erinevus, ike minemine, märkan. Aga muidu mulle on hästi südamelähedane kõik, mis Eestis toimub ja kõik kui noh, nagu need kombed ja käitumine ja on hästi lähedane kommi lastele ka minu arust, et kommilased on ka sellised tagasihoidlikud ja vaoshoitud ja noh, pigem sellised, et noh, selles mõttes oleme sarnased. Kuna me oleme juba siin, et noh, selles mõttes, et see enne, kui meid ei häiri Me oleme vist nõmmel juba 16 aastat siin elanud ja me vist ise oleme ka juba nii harjunud sellega, et et võib-olla ise oleme juba muutunud natuke ka sisemiselt. Testid on saanud natuke eestlased. Aga kui tihti ja kuidas te eesti kultuurist osa saated käite teatris või kontserdil või selliseid käike tuleb ka ette või? Tuleb vahest tuleb, praegu on meil pisike beebiaastane kodus ja tema kõrvalt väga ei satu, aga aga nali, teater, näiteks kui sinna pileteid saab, siis on üks selline koht, kus saab nii nutta kui ka naerda. Käisime koos vahetamas, näiteks mina armastasin sakslast, et endast ja pisarad tulevad silma. Samas naeru saab ka näiteks lantimis kunstnikud oli vist etendus, kus me käisime siis juba sõbrannadega, aga aga no seal siis sai naerda väga palju, et Linnateater on vist üks lemmikuid ja siis lastega nukuteatris oleme käinud. Ja nagu eelpool sai juba mainitud sõpradest teil Eestis elades puudust ei ole. Ja võib öelda, et palju kõik koolikaaslased, töökaaslased, naabrid, ja siis on meil ka soomeugrilased, kes on samamoodi tulnud näideks samal aastal nagu meie nagu Natalja, kes esimeses saates salli või siis kes on natuke varem tulnud soome-ugri üliõpilased, kes tulid, siis sealt me ikka hoiame, üritame koos kokkuhoida. Meil on ühised mingid üritused ka meil on väiksed lapsed, kes omavahel nagu mängivad sport igasuguseid, ma ei tea, mis suhtlemist nagu päris, piisavalt. Veedame jõulud näiteks ka viimati oli siis Mari kombete järgi võtveeletsime, jäi selline, noh, ta oli tehtud selline korraldatud ihuläige jõulupidu mis oli lastele ka väga huvitav ja endiste töökaaslastega praeguste töökaslaste käika ikka tuleb neid. Samamoodi nagu vene rahvusest inimestega, suhtleme meil kas töö juures või siis lihtsalt sõbraks olemine kuskil saanud. No on ju koomi sellised rahvuslikud tähtpäevad ja mari, rahvuslikud tähtpäevad, et kas te peate neid nii kodus kui ka, ütleme väljaspool kodu ja kohtute väljaspool kodu oma rahvuskaaslastega, kes siin Eestimaal elavad. Ja ma olen väga tihedalt seotud Marilaste nagu seltsiga vanasti, see oli eesti Maliselt siis, tänavu oli Mailaste kogukond Eestis ja nüüdseks ta on Tallinna mari, selts on ka seltsid Tartus. Ehk siis nagu me teame kyll nii-öelda rahvusnetipühi. Üks nendest on mari sangari päev, mida me nüüd aprillikuus täpselt samal päeval mus mil mul naise sünnipäev, 26. Aprill. Siis hõim, Sõime päevi peame jõule küll, nagu päris sellises traditsioonilises Eesti Eesti jõule, nagu nagu Eestis jõue seal muidugi, aga noh, me suregiol Bayremm sihuke, mida, nagu me ka peame. Tallinnas on olemas mari selts, komi seltsi veel ei ole, et seda ei ole veel loodud, eks ole, aga et kirjeldage mõnda sellist rahvusliku tähtpäevapidamist näiteks Tallinna mari seltsis? Noh, tavaliselt see näeb välja niimoodi, et noh, kogu selle ma arvan, et nagu kõik Gidenet soome-ugri rahvusteseltside bussi eesmärk ongi, et hoida üheskoos tutvustada oma nagu traditsioon kultuuri oma eripärasust Eestimaal Eestimaa inimestele, eks ole, ja Eestis elavatele teistele rahvustele ja üks sihuke tore päev, kuidas näeb välja niimoodi, et nagu me noh, muidugi töö on see, et kokkusaamine, need kokku, neid kutsuda see ka omajagu muidugi oma probleem, sellepärast et noh, enamus on ikka need vanemaid inimesi, kellega nagu suhteliselt võib-olla raske nagu need ühte päeva nagu leida. Aga kui me leiame, siis ongi nagu saame kokku mingite rahus toidus toidud, igaüks võib-olla teeb, toob kaasamineja siis viimati, kui me kolime, siis mingi tutvustav presentatsioon sellest nii-öelda nagu peost vaidleme rahvuskombeks kuumuse eest, kuid andis võidu, näiteks on tähistatel ja ja siis siis söömine ja laulmine, tantsimine, mängimine, mängimine endised ja keeringutasime, see oli siis ulukitele ja eriti nitaksaks muutubki kuidagi lapsi kaasata, kuna nagu lapsi on ka nagu päris palju, eks ole, siis neid ka üritasime seekord kokku viia ja tutvust tutvust teinud. Teisel no kuna komidel veel oma seltsi ei ole, eks ole, aga ehk ikka tekib siis teie Natalja käituma koos vitaaliga näiteks Tallinna mari seltsis, võtate sealsetest võtmistest ettevõtmistest osa, siin kõlas sõna rahvustoidud, mis siis on näiteks Mori rahvustoidud, mida te seal sööte ja kodus on seda võimalik kõike teha. Kõige lihtsam on, mida nüüd käepäraste vahenditega Eestis elades nagu saab teha, on see podcoolio putku, palju see tähendab, see on kuhu piimast siukesed väiksed nagu variinikut või. Kellele sa nägubereenikud suuremad kui pelmeenid, aga sellise hästi ilusa mustriga ääre ei ole lihtsalt kokku niimoodi kleepitud, veidike tehakse muster taignast taignast ja sees on siis täidiseks kohupiim, kartuliroheline. Pool ja see on täitsa See tähendab saab igasuguseid asju seinal, parassi, rõhk sellel võib-olla ongi see muster minu arust, kus igaüks nagu seda ei saa teha isegi sinimina minu peres, seda oskasin ainult minu isa, kes on kahjuks olnud juba ja mina. Mis muster seal siis on selline, et kõik need on väga, sihuke rahvuslik, väga spetsiifiline, näputsade otsadega tuleb nagu näppida näpistada tuleb peenike naine ka selline hästi udupeinik. Kui on liiga ilus, siis ei raatsi süüa. Muidu neid süüakse külmalt või soojalt lõigata pidi. Ruh ikka parem kui soojalt. Kui need lähevad külmaks, siis neid võib Õiga praadida, siis nad on neilgi maitse, ameti hapov, kaarega. Seda ma olen isegi teinud oma töökaaslastele. Aga kui me korraks teie koju tuleme, et tütaalide rääkisite nii isuäratavalt sellest teie rahvustoidust, et et kes teie koduse toidu valmistaja on, et ma kahtlustan, et Vitali on ka vahel või? Ja muidugi päris palju aitab valmistab. Aga mida te kodus teete igapäevaselt, kui on kiire supi kui on kiire, siis sukesest suppi jätkub. Läks Heigi kõrre, et supp on selline toit, mis on meil külmkapis alati olemas. Tõesti, jah, see on väga tervislik ja mis supp see on, see ei ole mingi rahvuslik. Ei ole, see võib olla Parss, võib-olla kane supp või pal seenesupp või palle välja. Sibulasupp see prantsuse sibulasupp, peaasi et supp või siis lihtsalt mingisugune juurviljasupp lihaga puljongikäik. Aga supp peab olema ükskõik kui kiire, eluga ei ole. Ja ütleme nii, et iga päev muidugi seda juua. Aga üritame seda. Aga tegelikult, miks mitte nüüd natuke kuulata seda, kuidas laulab vitaali? Jaa jaa, vitaali. Teil on üks mari, rahvalaul täiesti olemas. Kuus kuud oli üks nagu või ka. Ta oli nagu oli ja Šojeega nääli ja. Kuu Škyleshoosjaskile sho ja. Nagu õli ja Šoiga nääli. Q-sky Vesoosjaskeevee soos ja kuu. Soss ja näoga na sho Obki vu Scus. Kui iganes Kuu moora või kõnesi näeme või see? Mu la näeva või iganes. See on segu see ma nagu kuusema. Shoksoshima magi Verzemuaškiirežemmuu. Ta oli muusa, reali. Šoxošinamagi yles muu keeles muu. Suurepärane aitäh, meie prodeerime. See oli nüüd siis mari rahvalaul ja millest see rääkis? Nii nagu ka enamus soome-ugri rahvuste lauludest, nii nagu kommidest maalidest enamus lauldes ongi loodusest, elust ja armastusest ja seega ei ole erand armastusest ja see laul oli kirjutatud öisele mari filmile. Ja kui te omavahel kohtute oma rahvuskaaslastega, siis te ju laulate ka vä? Kindlasti loolane ja lisaks veel nagu meie oma mängin seda lõõtspilli ka nii, et mitte ainult laulame, vaid ka. Siis esineme ja lapsed juba esinevad, nüüd laulavad Kamari keeles juba. Kui tulla komide juurde, Natalja olete siis Komilanna jälle, tuletan meelde, siis te ütlesite, et 2011. aasta seisuga on Eestis nii 90 komi ümber, et palju neist Tallinnas on huvitav, et seda ka teate. Tallinnas, no mina tunnen ühte tüdrukut ja siis Tartus on neid natuke rohkem, pigem võib-olla kaks-kolm inimest, need on siis Sürje kommid, mitte permi kommid, sest üks permikomi, noh siin on ka, ma tunnen teda. Aga minu jaoks oli üllatus, et nii palju on siin tegelikult 90, ei ole nii vähe, aga tuleb neid üles leida kuidagi. See on minu siis eesmärk, et tuleb neid üles leida. Siis ja kuidagi võib-olla ka mõnikord kas koos laulda või mingite rahvust toitu valmistada. Kummitter poolest jagunevad ajalooliselt, eks ole, kaheks nii sülja, komid kui permi kommid on olemas. Aga jah, millega nad siin võiksid Eestis tegeleda, näiteks see tüdruk, keda te teate ja Tartus kaks-kolm inimest veel, et millega nemad tegelevad. Nemad, ka Nad tulid täpselt samamoodi hõimurahvaste programmi järgi õppisid lõpetasite nimed lõppedes kõik Tartu Ülikooli ja see tüdruk, ma tean, ta nüüd elab ja töötab Tallinnas. Aga Tartus nemad ka õpivad, tegelevad teadusega, et kõik töötavad, kõik on tublid, sellised inimesed ja kõik on eesti keele selgeks ja, ja. Ja vitaali, kuidas Marilastega lood on, palju neid võiks olla Eestimaal ja Tallinnas ja. Ma mäletan, 2000. aasta rahvaloenduse järgi oli 245 2010, nagu ma ei tea, võib-olla isegi rohkem, kuna need lapsed on nagu hästi broileri juurde tulnud. Kuigi ma ei tea, kas on kõik nii-öelda nagu registreerinud ennast nagu mari lasteks. Ega ei ole teada, kas emma-kumma teie rahvuskaaslane, mõni elab ka kuskil päris maaelu kuskil külas ja saab niimoodi hakkama ja on kuidagi noh, nii mõtlen, et Eesti on Eestimaal. Meil on Marisid kyll, kes nii et need on nagu mitte päris nii-öelda nagu põllumajandusega või sihukese asja nagu tegeleks, aga on maal elavaid kyll. Komi laste kohta oleks endalgi huvitav teada, et kas on keegi, kes elab niimoodi maal. Talupidajaks näiteks, et see oleks päris huvitav, eks ole, väga huvitav. Aga kui tulla teie mõlema sünnikodude juurde, et no Natalja kõigepealt, et kas teie vanematekodu on maal või on linnas? Maal 100 kilomeetrit pealinnast sektor, käärist on minu, minu siis kodukoht ja seal on siis suur majapidamine ja seal oli vanasti oli suur majapidamine ja olid lehmad ja vasikad ja põrsad ja kõike lambaid. Aga nüüd on, vanemad on ka ju vanemaks juba saanud ja ei nad rohkem ei ole nii palju seal loomi kartulit aga kasvatanud, tatakse, noh, kartulid ja sellist nagu peeti ja porgandit ja mida enda tarbimiseks, seda mahetoitu kasvatatakse küll. Aga Itaalil on jah seal palju. Suur. Võrreldes teiega natukene suurem, aga ta oli mingi 20 aastat tagasi palju kõige suurem. Ma mäletan siis, kui meil nagu esitasime endale maja, siis meil olid kaks lehma, kaks pulli, siis vasikaid ja neid lambaid isegi vahest loetud, kui palju netti ja rääkimata abortidest ja kas kanadest keegi ei teadnud välja, neid ei jaksanud kokku lugeda ja need on natuke vähemaga. Ja selle elu on nagu muutunud ja need vanemad vanemaks muutunud ja seda kindlasti nagu raskem teha. Aga tasapisi nad ikka majapidamisega tegelevad ainet mõlematel. Säilinud ainet näevad ja mul on kolm õde, need elavad Juss Karulas ja siis noh, ikka on vaja natukene mahedat toitu, kartulit ja porgandit endale. Nii et maatöö pole teile kummalegi üldse võõras, aga nüüd olete te nagu pisut linnastunud, eks ole, et, et kas vahel tuleb igatsus ka selle maatöö järel? Tuleb siis saab, muu, ütleme igasuguseid asju, tülitame, vahest isegi meie enda kodu ümbruses kasvatame. Põõsad ja sõstrad, punased sõstrad ja õunapuud, meil on selline ikka väike aed ka ja seal saab ka natuke istutada, maasikaid kasvatada. Et täitsa täitsa tegeleme, sellega ta vaikselt hulluseks jää. See on tore, aga kui tihti te siis üldse ütleme oma kodukohtadesse minna saate, et kuidas sellega on, et vahel tuleb ju ikka vanemate igatsusi oma sünnikoduigatsus ja kui tihti te üldse sellise asja võitjate võtta? Ta tudengiajal me käisime ikka paar aastast aastasse ja nüüd on, oleme üritanud korra aastas. Aga nüüd viimane poisi sünni puhul me ei saanud eelmine aasta käia, nüüd on kaks aastat käinud, seal seevastu on nagu vanemad. Tullu-Ellu, et me ikka kord aastas ikka üritame käia, aga nüüd see aasta ei käinud ja ka vanemad on mõlemad emad on siin käinud, emad on muutunud aktiivsemaks, sest alguses nad natuke kartsid seda pikka teed ei osanud tulla, aga siis, kui lapselapsed sündisid, siis neil oli vist motivatsioon kohe suurem ja tulid ja nüüd on teie selge ja nüüd käivad peaaegu iga aasta Eestis külas. Teie mõlema kodumaal nii komis kui maris on hästi palju metsa ja kas te olete sellised metsaskäijad ka siin, et kas see, et Eestis on ka metsa, et see teeb nagu siin olemise ka kuidagi hubasemaks ja kodusemaks või kuidas sellega on sügisel seenele või? Ma ei teagi planeerimegi minna nädalavahetusel seenele. Aga muidu iga aasta kasvõi kursa kindlasti teen, peab saama. No nii mari kui komi rahvakunst ma mõtlen lisaks muusikale, lauludele ja tantsudele on ju ka väga huvitav. Te läksite neist podcoolioodest, kus on eriline tähtsus selles, et nende äär peab olema ilusti nikerdatud, aga teil on ka vist ilusate puunikerdustega vanad majad. Ja on kindlasti olemas, aga no need on nagu natukene järjest nagu vähemaks ja muidugi need on nagu rohkem juba nii-öelda nagu ehitusmaterjalid on ka nagu kaasaegsemaks muutunud, juhul kui külas esitatakse maja, siis ta kindlasti juba nagu natukene teistsuguses stiilis Ka akna ja i ja neid piirdepiirdeid ikka tehakse ilusaks ja selliseks. Mingisugune muster kindlasti jaapaga, see mustrijäljes nagu hajutatunud maks muutub mehe no ütleme nii, et uut maja vaadates nagu niimoodi ei oska öelda, et kas ta nüüd mari või kommi või mingi muu. Ta on seda vanu maju, mis nagu meie külas olid, need tuli totaalsed nagu erinevad noh, selles mõttes, et need olid ikka esitatud niimoodi, nagu on sihuke nagu ruuduline hoov kus ütleme, majaosa, kus ütleme, saab suvel magada kus saab lehma pidada, kus on nii-öelda see haavad paiknevad, kus need saunad ja, ja nii edasi. Aga praegusel hetkel ikka üritatakse natukene teistmoodi selle pärast nagu vesi tuleb vahest isegi kohe otse automaatselt, eks ole, need kraanivesi, juuakse isegi niit. Filaadis. Muundub komidel olid vanasti siis olid sellised väga huvitavad majad kahepoolsed, ühel pool elati tal ainult talvel ja siis teisel pool elati talvel ja suvel, et 11 nagu ühes oli, ahi teises ei olnud, sest pered olid suured, lapsi palju, kuni 11 last võis olla ühes peres ja sellepärast siis oli vaja palju ruumi, aga noh, talvel need seal kuidagi siis ühes sellises ühelt pool mahutasid ennast rahvariided, on teil mõlemal olemas? Itaaliljon särk, meil lapsel on Caesar ja mina siin kavatsen endale soetada veel ei ole kahjuks. Siis paned need selga, teinekord kui jälle oma rahvuskaaslastega kohtute. Kindlasti, ega te ei kahetse, et Eestisse tulite? Mulle tundub, et te tunnete ennast siin päris hästi. Ei kahetse, muidu me ei oleks teineteist leidnud. See on veel kõige tähtsam. Teiega oli tore tuttavaks saada, Natalja ja vitaalija, te võtsite ühe plaadiga kaasa? Siin plaadi peal mängib akordionit Anatoli Irma kohta on siis mari mees ja me saate lõpetamegi siis ühe tema palaga, mis pala võiks olla? See Palva Ma arvan, et nagu võiks panna minu nii-öelda nagu piirkonna pulmamoosi pulmamuusika et seda nagu nagu hästi populaarne eest lõõtspilliga. Kuulame seda ja suur tänu teile veel kord. Lisaks Natalja kaanovale ja Vitali Rubakovile olid ennast huvides Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.