Vikerraadio. Kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Laupäev on ja 27. september ja kell on 11, null viis ja käes on siis tund aega, analüüsi ja mõtisklusi möödunud nädala kõige olulisematest sündmustest. Tänasest teenivad rahvast ajakirjanikud, minu kolleegid Eesti ekspressist Mikk Salu ja Neeme Korv Postimehest ja mina siis saatejuhina Aarne Rannamäe, Eesti televisioonist. No täna on kahtlemata meil väga oluline ja väga kurb päev, sest täna 20 aastat tagasi läks parvlaev Estonia viimasele reisile, täna õhtul toimus see siis ja 28. September toimus siis kõige traagilisem juhtum Eesti. Kui me jätame nüüd kõik sõjad ja küüditamised välja, siis Eesti rahva ja riigi ajaloos vaieldamatult kõige ohvriterohkem ja kõige kõige kurvem sündmus üleüldse. No meie meedia on praegu mälestusi täis eeskätt just ellujääjate mälestusi, kõik väga paljud on siis välja otsitud ja ja kõik on ka meelsasti, tundub mulle nii oma loo tekkinud isegi need, kes olid seal laeval, aga ei olnud nii-öelda veel kuidas öelda, päris inimesed või alles alles ema kõhus veel sündimata lapsed Rida tuntud tegelasi, kelle käest me teadsime, et nad seal olid ja, ja nad pääsesid ja ja täna on siis 20 aastat juba möödas sellest ajast. Minule mis mulle teeb praeguse selle Estonia katastroofi kajastuse juures tegelikult head meelt on see, et meie ajakirjandus on suutnud ennast kuidagi tagasi hoida nende kõikvõimalike vandenõuteooriatega. Üksikuid intervjuusid on olnud aga, aga üldiselt üldiselt kõik need, need teooriad, mida siin on üles haibitud viimase 20 aasta jooksul, on, on seekord kuidagi väga-väga õnnelikult varju jäänud või kuidas teile tundub? Ma mõtlesin, et siin võiks olla üks selline vaikusepaus vahel, et kui sa rääkisid mõtisklustest ja analüüsist, et et ühest küljest on see selline teema, kus kus ei tahakski väga palju rääkida ja teisest küljest on see selline teema, millest räägitakse ilmselt aegade lõpuni ja, ja väga palju. Et ma alustaks hoopis sellise pildikese ka, et kuidas ma olin suvel ühes Alpide kämpingus kohtusin rootslastega ja selline. Ma ei mäleta, kuidas tuli järsku lauda see teema, et sel aastal saab 20 aastat Estonia hukust. Lauas istunud sellised juba mõnusalt, sihuke joviaalne motomatkajate seltskond järsku jäi vait mõneks hetkeks ja siis igaüks rääkis järjest selle loo, kus ta täpselt oli, mida ta täpselt tegi. Ja see on tegelikult täiesti hämmastav, kuidas ikkagi? Me kõik mäletame seda, kuidas, kus, kus me olime, mida me tegime, see ikkagi lõikas meile meile sisse igatepidi, et kõigil oli keegi, kes, kes, kes oli seal laeva pardal või. Ja, või kui isegi ei olnud, siis me mäletame seda hommikut väga-väga eredalt. Sest isegi need, kellel ei olnud nagu otsest sidet, ei olnud ka ühtegi tuttavatega sugulastega ei puudutanud nagu sind otseselt, aga aga see, see tragöödia ja see lein oli. Muidugi üüratu ja kui sa räägid sellest 20-st aastast, siis ma mõtlesin just selle peale, et uskumatu oli see toona ja uskumatu und aganüüd kui noh, järjest enam saab temast selline ikka paljude inimeste jaoks ka selline noh, mingi selline poolenisti nagu, nagu muinasjutulaadne asi, eriti eriti nooremate inimeste jaoks. Kui nüüd hakkasime tegema seda täna Postimehe vahel ilmunud erilehte, siis ma lugesin läbi 94. aastal kõige selle kõige vahetuma raamatu, mille kolleegid BNS-ist tegid meid Estonia. Ja siis. Ma ma tõin selle raamatu siis ka töö juurde ja, ja ma vaatasin paari nooremat kolleegi, kes seda raamatut lugedes noh, sõna otseses mõttes tardusid, sest et ka paljud need mälestused, mida me, mida me praegu siin loeme ka lehtedest ja nii edasi, et need on mõne mõnedki mälestused, on sellised natukene nagu, nagu distantsilt võttes, seikluselaadsed, aga need, mis olid seal vahetult pärast pardale, see oli ikka, see oli ikka väga julm mäng, mis, mis kokkuvõttes toimus. Mida mina olen, mina olen üks neist, kellel vähemalt kui ma ma ei tea, et mul oleks seal olnud sugulasi või tuttavaid, et selles mõttes noh, võib öelda, et mina vaatasin kohe algusest peale natuke distantsilt, et et aga ma olen, ma olen helmega nõus, et, et kui ma, kui ma nagu loen praegu nagu lesbi natuke nendes mälestustes, eks ole, on selline No mingi selline seikluse või noh, et kunagi ammu juhtus midagi. Aga tollal, 20 aastat tagasi, mina olin Tartus, oli ilmselt mingi esimene elu suur šokk. Nunnaks. Jah, et nende vandenõuteooriate kohta, mida Aarne siin rääkis, et, et on, on hea, et neid ei ole väga palju esile tõstetud, eks olgem ausad, ega eks need on vaikselt ka selles mõttes ju ju ju ära vajunud, et et ikkagi see Aja jooksul kuidagi, noh, mõned asjad muutuvad lihtsalt selliseks poolmüütiliseks ja mõnedest asjadest saadakse aru, et, et et ei ole mõtet nagu üle mõelda, aga eks nad elavad sellepärast, et inimesed ühtepidi armastavad sellist salapära ja põnevust, aga teistpidi on see muidugi ka täiesti inimlikult arusaadav, et võib-olla mõne nende vandenõuteooriaga on seotud teatavat mõne inimese päris reaalsed lootused ja ootused veel mingisuguste asjade suhtes ja ja eks, eks, eks nad, eks nad sellepärast sellepärast elavad ja, ja ajakirjandus on need, need niimoodi vaikselt ka üle käidud, aga, aga pole ju, pole ju põhjust. Tänapäeval enam nagu, nagu väga palju nendest asjadest rääkida, eks. Ega nendel vandenõu teooriatel ei ole ka enam midagi uut lisada, nendest on omal ajal on ette-taha räägitud, et. Näiteks üks üks asi, mis on neid vandenõuteooriaid kindlasti iga toitud, on muidugi see samane olukord, mis oli 20 aastat tagasi, valitses näiteks kas või selles samas meedias, et et mis, mis vot see ongi, ongi see kummaline asi, et et tegelikult on maailm ikka nagu tehnoloogilises mõttes tohutult muutunud ja võiksime ainult ette kujutada, kui palju meil oleks informatsiooni näiteks tänapäeval kõikvõimalikke nii öelda detailide kohta, paljud asjad oleksid kindlasti paljud asjad, mis, mis jäid toonastes oludes nii-öelda justkui salapäraseks, eks ju. Kasvõi see, et kui, kui see nimekirjade koostamise moment tekkis, et 24 tunni jooksul seda on nagu päris huvitav lugeda ja, ja, ja kui alguses tekkis nagu selline foon, et Eesti riik oli selline noor ja rabe ja ja arvutid ei, ei toiminud siin ja, ja ei olnudki ja neid polnudki õieti, eks mobiilside ja mis iganes. Vaatame, kuidas toimis Rootsi riik näiteks Rootsi riik toimis täpselt samamoodi rabedalt ja mitte ainult riik, vaid ka erasektor, et kui, kui vaadata seda, et kuidas, kuidas noh, mis, mis toimus näiteks sealsamas selles Estline'i rootslaste nii-öelda teades, et täpselt samasugune samasugune rabedus ja täpselt samasugune situatsioon Aga ära sa ütlemik, et vandenõuteooriatele pole enam midagi lisada, vandenõuteooriatele on tegelikult alati midagi lisada. Ja me tänase päevani arutame, et kes ikkagi tappis president Kennedy ja ja, ja tulevad uued, sellised nüansid ja paljastused ja, ja ega siis need nii-öelda vanadele teooriatele uute müüride peale ehitamine, see, see käib ikka jai ei käib käib ka siis, kui, kui sellest õnnetusest on möödas 30 aastat või viis, 10. muidugi. Et see on kuidagi väga-väga inimlik, et, et inimestele meeldib nendega nendega tegeleda ja ja loomulikult, ega ka Estonia puhul ju tegelikult on ju palju vastuseta küsimusi ja ei ole, ei ole üheseid vastuseid, et miks üks asi oli nii või teisiti. Ja sellepärast sel teemal me saame rääkida veel veel 10 aasta pärast, kui on järgmine nii-öelda ümmargune kurg, juubel või, või 20 aasta pärast ja nii edasi ja nii edasi, niikaua kuni meie meie silmad ja seda mäletavad ja niikaua kuni kuni on elusad inimesed, kes, kes seal pardal olid ja kes kes õnnega pääsesid. Estonia puhul kindlasti ka nendesamade vandenõuteooriate või salapära mõttes mängib kindlasti päris suurt rolli see laeva, selline tahtmatu tähenduslikkus müütilisuste, mis, mis on ühest küljest seotud selle nimega, nii nagu nii nagu mõnes mõttes ka nagu Titanic, eks ju, mis oli nii-öelda nagu nagu uppumatu titaanesime võimeliseks nimemaagia Estonia. Uue aja tulek, valge laev, noh me võime öelda Euroopa avanemine, mis, mis kõik, mis sellega sellega seotud maailm nii-öelda raudtee raudmees oli just kukkunud maailm oli meie jaoks nagu, nagu läinud lahti see, see, see kõik, see, see on sellega hästi tugevasti seotud kogu selle, selle kogu selle looga ja annab sellele teatava sellise On on seda uurinud, seda muide maailmas ka ka uuritud ja sellele tähelepanu juhitud, et et sellised noh, ütleme transpordivahendite, mitte ainult laevad vaid, ka, vaid ka teised liikumisvahendid ei tohiks tegelikult kanda sellist noh, riigi nimesid või, või, või midagi, midagi sellist, mis, mis kannavad väga suurt ja rahvast või rahvust ühendavat väärtust, et öelda, et eesti läks põhja Estonia ja, või Eesti, eks ole, see, see kõlab väga halvasti ja kuna tõesti oli ju see alguse aeg 94, kui, kui me olime uuesti vabad väga lühikest aega olnud. Et see, see, see andis, nagu veel jah, lisa sellele, et valge laev, mida eestlased olid nii kaua oodanud ja mis oli, oli nagu lõpuks tulnud. Ja valge laeva nimi oli siis 94. aastal Eesti ja see läks põhja, et see seal on, on, on kõva. No eks ta tollal ju mis, mis, mis siin salata, eks ole, nii-öelda lääne või sellise vana lääne poolt ikkagi ka vaadata, et noh, siin. Ja noh, need need laevade külge, eks ole Jah jaa, vaadake tegelikult missugune paradoksaalne lugu, et nüüd, kui me oleme siis sellises olukorras, et Läänemere suurim ja võimsaim reeder on Eesti ettevõte ja sellesama ettevõtte tegelikult ju juured ulatuvad sellesse samasse. Estlanding. See oli selles mõttes, see oli nagu nende laev. Seal tänase firma Nädal on firmal nagu õigusjärglane jah. Lisaks veel suur ja võimas Soome kompanii on, on, on ära ostetud. Jaa, superfaas samamoodi, nii et ikkagi Läänemere suurim reedel ja ja, ja see, see on, see on selle, selles mõttes üldse üldse tegelikult on nii, et sageli selliste suurte traagiliste lugudega on nii, et et selles on väga palju lõppu ja samas on sellest palju algust. Et kui, kui vaadata seda, mis, mismoodi see nüüd, 20 aastat hiljem, kuidas, kuidas on mõjutanud tegelikult väga paljude valdkondade arengut ja, ja et see on? See on hästi tähenduslik olnud igas mõttes? Nonii, aga jätame siis selle suure leina ikkagi nende omastele, kes igavese vaikuse vaikusesse vajusid siis tollel 28. septembri tormisel ööl. Ja läheme oma jutuga edasi, aga sellega otseselt mu meelest või noh, mis otseselt selles mõttes otseselt, et et kui me räägime nüüd tänapäeva laevadest ja praamidest, siis meil on praegu üks teine teema käsil, kus siis suur poliitiline triangel käib ümber meie praamilaevanduse ehk siis ühendustee mandri ja saarte vahel. Ja näib, et juba rohkem kui 10 aastat tagasi alanud suur võitlus, suur poliitiline kemplemine ja, ja muud asjad sinna juurde. Poliitika ja äri seosed ja kõik muu. Et see ei näita mingeid vaibumise märke. Selles mõttes lõppev nädal oli, oli jällegi, oli jällegi sugune etapiline, et üks praamihange kuulutati läbikukkunuks ja, ja nüüd siis tuleval nädalal me ootame selles vallas uusi sõnu, sõnumeid. Noh, me olime, olime aasta tagasi enam-vähem aasta tagasi, täpselt samas seisus, et ka siis pidas juba MKM läbirääkimisi, küsis erinevatelt laevafirmadelt infot teha selliseid poolametlikke pakkumisi ja noh aega on mööda läinud tähtsat nagu samas seisus, et et nagu teoorias arvaks, et võiks tekitada mingisuguse konku konkurentsi, seal võiks nagu vaadata, et mis on erinevad võimalused, aga aga jõutud pole eriti kuhugi. Jah, et vist olen ka siin mitu korda juba seda sedasama lauset korranud, aga et kui esitada küsimus, miks üks selline asi ikkagi nii on, et, et on ju, mõnikord, kui ma seda vaatan, kuidas selle asja ümber kemplus käib, siis on selline tunne, et, et võiks ju rääkida täpselt samamoodi mingisugusest. Ma ei tea, bussihankest või bussiliinist või trammiliinist või mis iganes. Ja tegelikult mina kui ikkagi ka saartelt pärit inimene, mida ma pean siin jälle üle kordama, et ütlen seda, et vaatame seda asja tegelikult juba nagu sünnipära tõttu hoopis teistmoodi, see on üks ja ainus nii-öelda elutee kahe maakonna jaoks. Üks nendest on tegelikult Eesti mõistes täiesti korraliku suurusega maakond ehk siis Saare maakond. Ja see on üks ja ainus tee ja igasugune nii-öelda poliitiline ämber selle kohapäev lõpeb ilma igasuguse šõu jäeta lõpeb põhimõtteliselt väga sügavalt selle poliitiku peas, kes selle selles mingisuguse nii-öelda saatusliku kala teeb. Jah, ma olen sellel lõppeval nädalal väga mitmel korral kuulanud minister, palun etteasteid kõikvõimalikes väljaannetes kirjalikes ja elektrooniliste ja vaatasin muuhulgas ka tema pikemat intervjuud ETV saates kahekõne. Ja mul ei teki nagu ministri puhul seda kahtlust, et tal ei ole kõige paremad kavatsused. Ma usun, et olen kindel, et tal need tõepoolest on. Aga vaadates nagu seda konteksti või, või siis objektiivset reaalsust meie ümber ma kuulasin Palot kus ta ütles, et see saab olema tema prioriteediks, tema kõige suuremaks ülesandeks, et ta 2016. aastal lähevad siis liinidele need laevad, mis on tekkinud terve konkurentsi tingimustes. Ja ta väga soovib, et et need, need, need laevad oleksid siis noh, riigi omanduses või ka siis eraomanduses, kes opereerib, pole, pole parasjagu nii tähtis. Aga et terve konkurents paned nendele sellele liiklusele nii-öelda normaalse hinna, mis, mis kujuneb turul ja keegi siis ei saa nii-öelda monopoolset seisundit ära kasutades seda hinnapoliitikat ja kogu seda praamiliikluse poliitikat dikteerida. Eesti riigile väga-väga üllas eesmärk. Aga loomulikult paadunud sellise poliitikute kriitikuna ma mõtlesin kohe, et proua Palo, et meil on esimesel märtsil 2015 ju valimised. Et, kes on aprillis 2015, rääkimata juba aastast 2016 majandus- ja kommunikatsiooniminister, seda me ju veel ei tea. Et väga-väga suur oht loomulikult varitseb, varitseb selles osas, et, et, et minister, kuigi tal võivad olla kõige paremad kavatsused, lihtsalt need kavatsused jäävad ellu viimata, sellepärast et vahepeal vahepeal otsustatakse, mängitakse kaarte palju ümber. Ja nii lihtne see ongi. Eks oleme me praegu veel ju ei tea, mis 2016. Mis tulemuseni jõuame, aga kui me nagu tullakse hetkel sellise konkurentsisituatsiooni tekitamisel ei jõua, siis noh, minu arvates, kui mina peaksin nagu näpuga mingit poliitilist süüdlast otsima, siis mina ütleksin, et see on Reformierakond. See ei ole Palo, see ei ole parts, vaid see on Reformierakond. Ja tegelikult näiteks Meelis Atonen, kes on ka reformierakondlane, näitab näpuga tegelikult ju iseenda erakonna poole. Kella teatud liikmed on kogu seda asja nagu ma ei tea, mis põhjustel. Venitanud ja venitanud ja venitanud. Laanem. Ah, ei ma kui rääkida sellest poliitilisest poolest, siis ma ootan täitsa suure põnevusega poliitilistes ringkondades on ju räägitud sellest, et võib-olla ei peaks reisijad üldse maksma selle üleveo eest, et me veel ei tea, mis siin kampaaniates välja käiakse ja ja noh, ma arvan, et mõnigi tagatuba mõlgutab nagu seda mõtet, et võib-olla oleks Saaremaal see nii-öelda valimiste nii-öelda võitmise või häälte võitmise nagu, nagu küsimus, et öelda, et polegi vaja. Et see dotatsioon katab ära ja, ja on olemas ka juhtumisi üks sõbralik ärimees, kes on valmis ka käsi lööma, selles küsimuses võib olla. Selles samas juba mainitud kahekõne saates Indrek Treufeldtil siis ministri käest, et et kas te, kas te tõesti arvate või tsiteerin nagu peast, et või, või või loodate, et teie koalitsioonipartner ei loobidele jätkuvalt koik kaikaid kodaratesse ja, ja, ja Palo vaatas väga-väga sügavmõtteliselt saatejuhile otsa ja ütles, et ma tõesti loodan seda. Et see, see hetk selles saates see mõni sekund ütlesid rohkem kui, kui nii, nii mõnedki sõnad, nii et et kahtlemata tuleb vaadata Reformierakonna poole, tuleb vaadata ka Tallinna Sadama nõukogu koosseisu poole, kes siis on tegelikult seda, seda üritust ju Torpideerinud ja kõik see segadus, mis oli seal seal ümber nüüd miks Tallinna sadam ei osalenud hankes ja nii edasi, et seda tuleb otsida jah, poliitilistest mängudest, suure tõenäosusega. Et niisugune, see niisugune, see väike väike Eestile. Et seal saates oli veel üks huvitav moment, mida ka saatejuht korduvalt mainis ja üle küsis, see on see, see jõud, et mida, mida Urve Palo mainisite. Ta võttis nagu saatejuht võttis tema sõnast kinni, et et kas see jõud on siis nagu Eesti riigi vastu, mis seisab, aga seal on tõesti selle protsessi ümber on käimas väga-väga suured jõud ja, ja, ja noh, me, me tegelikult näeme, kuidas, kuidas et siin võib ju kirjutada niisuguseid kirju, et, et see ei ole piilar, seda ajakirjad ei ole avalikud ja, ja ma ma ei tea, kas siis nagu Saaremaa laevakompanii avalike suhete eest toimetavad ettevõtjad või siis kujutavad ette, et tänapäeval kirjad käivad niimoodi, et kiri läheb muide Leedo, et või Tõnis riskilt Palo kätte, siis ta loeb seda kuskil üksinda lambi valgel õhtul käsikirjas kirjutatud ainus koopiat. Kirjanduses põlatud pärast kaminas ära, sööb ära. Asja ära, et need kirjad on tegelikult kõik avalikud ja, ja kogu see, kogu see kogu see protsess on avalike, need jõud, mis siin omavahel kemplevad, need noh noh, neid, neid, neid me näeme ja tunnetame, aga aga, aga tegelikult on, on kuskil kuskil on reaalselt olemas mingisugune rahaline tõde. See on seesama, et, et kui me räägime sellest, et asi ei ole, asi, ei ole olnud siiamaani piisavalt läbipaistev, riik ei tea täpselt, mida ta selle raha eest ikkagi saab kuni lõpuni välja. Et ma usun, et miks, miks ministrit paar viimast ministrit on, on tõesti ja mul ei ole ka kahtlust selles, et nad tegutsevad tegelikult täie jõuga, et seda asja hästi lahendada, et nad teavad tegelikult seda, et sealt on võimalik, seda on võimalik seda teenust nagu kuidagi soodsamalt pakkuda. Kahtlemata isegi ministeeriumis on tehtud ju arvutused ja juba Juhan Parts tõi need välja vahetult enne kui ta kui ta sellest oma ametikohast ootamatult ilma jäi. Et mitte mitte haige miljonit saab aastas kokku hoida, kui, kui see asi sünniks nii-öelda õiglase ja, ja vaba konkurentsi tingimustes, aga, aga paraku ei toimunud. Ja noh, mina lisaksin seda, et mina ei süüdista antud juhul nagu Leedot, et tema nagu võitleb oma huvide eest, see on täiesti nagu okei, aga lihtsalt kuna kogu see äri on üles ehitatud, eks ole, riigipoolsele dotatsioonina ehk see on nagu meie kõigi raha siis peaks selles nagu jäme ots olema nagu riigis jänes. Et ja see tulemus peaks olema riigi, tõusis rahvale või kodanikele või mis iganes suuri sõnu me kasutame nagu kõige soodsamat. Nonii, aga täna oleme olnud sunnitud nimetama juba mitut ETV saadet, mitte sellepärast, et ma oleksin lihtsalt ETV suur patrioot, mida ma loomulikult olen ju ka ja peangi olema, kuidas saaks teisiti olla, aga aga kolmapäevane saade pealtnägija tõi siis nii-öelda tegi puust ette ja punaseks ja tõi avalikkuse ette kogu selle problemaatika, miks meie teed meie maanteed nii nii kehvad on. Ja noh, Pealtnägija teine oli muidugi selles, et ta, et avalikustas selle, kuigi väga meeldiv on, on tõdeda, et, et tegelikult on asja kätte võtnud maanteeamet ise. Ja tuleb ilmselt müts maha võtta maanteeameti uue juhi või noh, mis ta enam väga uus on, aga aga, aga uue juhi Aivo Adamsoni ees, siis, kes, kes on nüüd sunnitud need Augeiase tallid puhtaks kandma. Ja, ja see, see pilt, mis seal avaneb, on, on päris ehmatav. Tõtt-öelda on ma ütleks, et, Ütleme niimoodi, et ega, ega see nüüd nagu suur avas, avastas avalikuks Või ei ole, aga, aga, aga ma ütlen, et, et kui ma sellest võtsin seal sõnasabast kinni, et et on väga huvitav näha ühte kõrgel tasemel töötavad nii-öelda rikas riigiametniku taks näoga poliitikut loomulikult alati, kes ütleb, et sõna otseses mõttes, et meil tuleb ise endale peeglisse vaadata, mitte mitte, et süüdlased on alati kuskil kolmandad isikud kuskil mujal, et et loomulikult see, see, ilmselt see, neid, neid süüdlasi tõepoolest on, vastutajaid aga aga ütleb sõna otseses mõttes, et Meil tuleb siin iseendale iseendast tuleb kord majja lüüa, luua, sest tegelikult on nii, et kui kui me mõtleme selle avaliku huvi peale, et me saaksime sõita korralikel teedel ja et iga kulutatud euro oleks läinud nagu õigesti ja efektiivselt kulud kulutatud, siis me peaksime mõtlema ka sellele, et oleks see protsess niisugune, et sellist asja ei saaks juhtuda. Nagu on seal selle Mäo ristmiku juures juhtunud neli aastat tagasi valmis. Kohe-kohe hakkas, kohe hakkas lagunemine ja nüüd on siis selgeks saanud ka, et hakkab vaikselt selgeks saama. Uurimine ei ole veel täielikult avalikud, avalikustatud kahe tuleb ka kohe lähiajal peaks tulema. Aga on ju täiesti selgeks saanud, et seal on täiesti olulisi möödalaskmisi. Ja üks asi on see, et me nagu teame, et asjad on vist niimoodi käinud, teine asi on põhimõtteliselt ju ju see, kui kui meile laotakse ette konkreetsed numbrid, võetakse asfaldiproovid, tehakse laboris analüüsid ja öeldakse, vaadake, siin peaksid olema niisugused numbrid, aga tegelikult on sellised numbrid ja ükski nendest numbritest ei ole tee-ehitajate kasuks ja kaudselt ka maa maanteeameti kasuks, kes ei, ei viitsinud või tahtnud või ükspuha, mis see põhjus on põhjalikult kontrollida, et mis, mismoodi siis tee-ehitajad ikkagi ehitasid, asjad, asjad on, me teame, et need toimingud on olnud ehitajate poolt väga-väga küünilised, tähendab, teed peaks valmis ehitama nii, et nad peaksid selle garantiiaja ehk viis aastat vastu. Ja no siis on jälle põhjus riigilt raha küsida, et näed garantiiaegse läbi ja nüüd te peate ju raha siia sisse Summima selleks et me saavad seda teedele hooldada ja korda teha, saaksime. Aga nüüd on asjad läinud juba juba nii küüniliseks, et, et need teed ei pea isegi mitte garantiiaega vastu. Ja need uuringud väga, väga selgelt tõestavad. Segud on valed kokteilid, mida segatakse nendes masinates, on, on valed. Osad pinnasekihid on jäetud kohati hoopis panemata ja nii ongi ja paneme siia juurde meie meie kliima ja külma ja kuuma vahetumise ja kõik muud asjad ja mõnede teedelõikude väga-väga suure liiklusintensiivsuse ja, ja tulemus ongi see, mis ta peab olema nii nagu ta on kavandatud. Ehk need ei peagi vastu. Minu tegelikult muidugi on maanteeameti selles protsessis Peale sees olnud, et noh, nemad on ju nende samade firmade partnerid ja siis, kui saad neid suuri nagu teesõlmi avada, on ka nagu maanteeameti ja majandusministeeriumi ja võib-olla kui mõni eriti suur nagu teelõik, on isegi nagu peaministri kohal olnud nagu lipp püsti nagu näidata, et tegime ära jalgele. Tegime ära, aga kolme-nelja aasta pärast, kui teed juba lagunevad, siis seda, seda ministrit või peaministrit või linnapead, keda ei, ei ole enam ju meenutamast ta viitsigi ametis olla, aga ta ei ole enam ei meenuta, et näed see teelõik, mis me avasime, see nüüd on. Raivo magma pigem viitsa, et see huvi nagu kehvalt ehitada on, tuleb mitmelt poolt ütleme, mitte kehvalt ehitada, ehitada võimalikult palju ja võimalikult odavalt kokku hoides ja kokku hoides ja kiiresti. Ja see, mis saab nagu kolm, neli või viis aastat hiljem, et noh, selle peale ärme praegu mõtleme, see huvi, nagu on, on mitmelt poolt maanteeametis olnud, see on tee-ehitajate nendes firmades olnud. Jah, aga see on puhtalt maanteeameti kohustus, selles mõttes Adolf Adamsoni see väide ka pealtnägijas, mis ta ütles ja, ja kinnitas, et ei, me ei lähe kohtusse, me ei hakka nii-öelda süüdlasi tagant ja süüdlased on teada, et ehitajad tagantjärgi nii-öelda väga avalikkuse ette tooma, sellepärast et see on meie tegemata töö, me ei kontrolli ja maanteeamet kui riigi esindaja ja majandusministeerium üks osa noh, peab peab lihtsalt sellega tegelema. Ja kõik, ja kui kujutada ette, et minnakse niimoodi kohtusse veel modi rapsivalt tohutut avalikke süüdistusi loopides pannakse püsti tohutult suure kallis kohtuasi ja siis on mingisugune väike juriidiline Finess, et kõik tegelikult avalikkus näeb seda, et kes, kes on antud juhul kui on justkui nagu süüdi, aga riik selle kohtuasja kaotab, siis on nagu maksumaksja kaotanud, jälle kaotanud, nii et selles mõttes Me olemegi tegelikult isegi mingi väike juriidiline Finess, et seal võib olla niimoodi, et ma ei tea, see teine pool näiteks ehitusfirma ütleb, aga vaadake, teie komisjon käitub siis ja siis ja siis te võtsite siis proove, võtsid teda vastu Eesti, kirjutasite siia allkiri alla. Ja siis te ütlesite, et kõik on tehtud nagu super hästi, et mis te nüüd, neli aastat hiljem. Et, et noh, et, et eks need, eks need vastutavad nooled tulevad nii või naa sinnasamasse maanteeameti poole tagasi. No mõtlesin seda, et kui sellesama näiteks selle Mäo ristmiku puhul, et seda peeti üheks selliseks buumia sümboliks ühes tähenduses, nimelt selles, et noh, et umbes ehitati selline suur pompöösne asi, selline võib olla tegelikult ikkagi suhteliselt ebaotstarbekas Eesti tingimustes ja nii edasi sellist noh, seda juttu on ka räägitud siin. Aga minu meelest nüüd praegu on see pigem nagu selles suhtes sümboltähendusega, et see oli nagu mingisugune hetk, kus kuskile sellisesse suhteliselt kuidas öelda väga jõukasse kohta hakkab järsku voolama kuskilt tohutul hulgal sularaha, mingi tsirka, 80 protsenti sellest näo ristmikule tulnud rahast tuli eurooplasteks ja, ja mul on tunne, et see on hoopis selline, pigem selline nagu teistpidi buumiaja märk, et, et, et selle see, et kui järsku hakkas nii palju sularaha tulema inimeste kätte, kes võib-olla ei osanud selle sellega nii hästi nagu ümber käia, siis nagu selles mõttes märk No väga tore, et sellega tegeldakse, muide ma tahtsin vahele öelda, et ega see, et nüüd teede pealt firmad ökonoomitavad ja loodavad nii-öelda, et see tee siis peab garantii vastu, selles ei ole midagi, midagi uut ka ka need asjad, mis seal tee peal vuravad, ehk siis autod Hoiu ehitatakse samamoodi, et saab garantiiaeg läbi või maksimum viis aastat ja ja iga iga tootjafirma on huvitatud ju sellest, et inimesed oma vanast autost vabaneksid ja järjest uusi ostaksid, sest et kus nende leib siis lauale tuleb või, või kuidas nad siis muidu saavad maailma valitseda. Et see on, see on normaalne või noh, see on jutumärkides normaalne, aga see on, see on tavapärane, et, et niimoodi käitutakse ja ainult repliigina veel, mis läks mul selle parvlaeva või praamiliikluse juures meelest ära. Seal oleks meil olnud tegelikult päris hea võimalus ka Saaremaa sild valmis ehitada ja üks, üks suur mure oleks murtud, ma tean, ma tean saarlaste vastuseisu ja et nende nende paradiisisaar siis lörtsitakse ja retsitakse ära kõik need jutud. Me oleme nüüd aastaid aastakümneid kuulnud, aga ma arvan, et ega, ega tulevikku silmas pidades sellel sellel nagu alternatiivi ei, ei ole eriti et ei, ei lörtsite midagi, ma tean 90.-te keskel, kui ja alguses, kui piirid läksid lahti ja Saaremaale Hiiumaale sõitmiseks enam piiritsooni luba vaja ei olnud, siis nii mõnedki saarlased toimer oli vanasti hea elu, et ei tulnud siia igasuguseid mandri untsakaid. Aga, aga noh, see selline mõtlemine ei vii vabas ühiskonnas ju mitte kuskile, nii et targem oleks tegelikult see sild ja ja kas või maksuline sild ja tõenäoliselt ta maksuline peakski olema, et see, see raha osaliselt tagasi tuleks ja sinna saaks panna muidugi Euroopa Liidu raha. Ja nii edasi ja tegelikult tegelikult see ei ole ju nii roppkallis ja see vahemaa, mida see silt peab katma üle meres, on ju, see on ju nii väike. See, see laevukene sõidab ju sinna allapoole tunni ja sellest ka kolmandiku võrra võtab ära sadamast välja sõita sadamast sisse sõitmine. Enam ei võta sellepärast et need praegused laevad on niimoodi konstrueeritud, et nad saavad sõita lihtsalt põhimõtteliselt edasi-tagasi ja ma ei pea, aga muidugi ma ei taha, et see päriselt kõlama jääb, mis sa ütlesid, kuigi see selles asjas on kindlasti oma selline oma iva ka, aga, aga põhimõtteliselt on see, et kui me vaatame avaliku arvamuse uuringuid, mis on Saaremaal läbiviidud ja neid on viidud päris palju läbi, ma ei mäleta, millal see viimane oli kindlasti sellel kümnendil, siis tegelikult on neid, kes toetavad lahendust, on olnud siiski siiamaani päris suur päris ülekaalukalt rohkem ehk siis sild või silda või mida sa, mis mida iganes võib. No ühesõnaga, mitte mitte mitte nagu laevanduslik püsiühendus, vaid, vaid ikkagi pigem sildakse mingi kinnisvara mingi seitse, 70. Protsess soovivad seda sisaldus on ülekaalus, on jumal tänatud, tegelikult piike murtud selle üle, ega me pole jälle mingisuguseid jalgratta leiutajad või maadeavastajad, et mäletatavasti samad protsessid täpselt käisid ka siis, kui, kui hakati ehitama mousse'i tunnelit ja, ja mis oli kõvas kahjumis alguses aastaid ja samad samad protsessid käisid siis, kui ehitati Malmö-Kopenhaageni silda ja nii edasi, nii et ega noh, mis on, mis on tõeline Malmö-Kopenhaageni sild on ju sajandi ehitus ja mis on siiamaani tasuline ja ja päris päris kõva kõva raha eest tuleb seda osta, seda, seda sillapiletit, et sealt otse üle saada, aga tänapäeval keegi enam ei, ei ei kujuta ette, et kuidagi peaks seal popaati istuma või autopraami peale veeretama ja siis noh, ilmselt nad käivad inimesed rahulikult ühest riigist teise tööl ja kõik kõik on väga õnnelikud või tööl või odavamaid kaupu ostmas teises riigis ja, ja see on imelihtne. No vot nii, aga siis valimiste lähedus, valimised on alati üks, üks kehv aeg ühelt poolt muidugi väga palju nagu vaieldakse ja mõnikord vaieldakse ka selgemaks, aga üldiselt valimised on niisugune ebamäärane hall tsoon, kus kus noh, nagu päris seda õiget või riigimehelikku poliitikat on väga, väga raske ajada. Mina ei tea, nüüd mul mul isiklikult puudub seisukoht, tunnistan ausalt, et nii et selles selles küsimuses mul tõesti puudub isiklik seisukoht, et Siim Kallase ettepanek teha meile nii-öelda ülemkoda parlamendi juurde mis pälvis ka tähelepanu. Aga üldiselt need arvajad, keda otsiti, siis ajakirjandus otsis välja põhiliselt riigikogu liikmete hulgast siis arvamused olid nii-öelda noh, nad jätsid küll välja ütlemata, kuna kuna tegu oli ikkagi Siim Kallase ettepanekuga ja kohe prügikasti visata ollakse väga inetu, aga aga üldiselt jäi niisugune mulje, et arvatakse, et nojah, intellektuaalselt huvitav, kui me mäletame, mida see, mida see lause tähendab. Aga, aga tegelikult noh, ei ole meil selle selle ideega nagu midagi midagi peale hakata, et ta ei oma nagu erilist nagu praktilist väärtust. Kallas ise ütleb küll, et see tema peas on juba formeerunud see idee aastaid ja nüüd siis konkreetsemalt vist viimane aasta ja nüüd sai sisse nagu valmis või või kirjutamisküpseks nii Ekspressis siis selle, selle selle looga avaldas ja ja, ja selline see idee siis on, aga midagi konkreetsemat loomulikult vist öelda ei oska. Kallas isegi ei ole täpsustanud. See on ikkagi samm sellise korporatiivse maa riigi poole, mida, mida Kallas pakub ja ja noh, paljudes riikides on, eksole on parlamendi kahe koja lisada ka, aga seal on teine, teised põhjused ja hoopis hoopis nagu teistmoodi, noh näiteks Ameerika Ühendriikides on kaks korda sellepärast et ülemine koda on mõeldud nagu tasa kaalustamaks. Või ütleme, nimede ülemises kojas on proportsionaalselt rohkem hääli, eks ole, väiksema rahvaarvuga ja väiksemad tal osariikidele üldse kunagi. Ameerika ühendriigid on seda täpselt ja see sealt tullakse nagu kahekojaliseks ja see põhjus, et leida sellist nagu tasakaalu siin Eestis seda nagu ei ju ei oleks, Kallas ei paku ja see, mida ta pakub, on lihtsalt pinni sellist. Noh, ma ütlen niisugune korporatiivse nagu riigi poole samm. Nende valimiseelsete vaidlustega on tõepoolest kõige üldisemas mõttes, et päris kunagi ei tea, et kas seda vaidlus kutsutakse esile show pärast ja avalikku tähelepanu pärast või siis on nagu tegelik soov ka midagi midagi muuta, aga aga mis nüüd konkreetselt sellesse Kallase ettepanekusse puutub, mina vaatasin kõigepealt seda. Üks rohujuure tasandil retseptsioon ja muidugi Ekspress pani muidugi kõvasti asjale pööret juurde sellega, et ta võttis sealt välja nii-öelda avalikuks kasutuseks. Mitte tasu, mitte tasuliseks kasutuseks, võttis välja ühe lõigu, aga ta pealkirjastas selle sõnaga lord lordide koda, eks. Et põhimõtteliselt noh, ma ütleks niimoodi, et Kallas ise seda sõnasel essees minu meelest ei kasutanud ja. Kallase Kallas oleks hiljutisel sõnastiku professorite koda või. Ei, no ta nimetas neid ameti ametikandjaid, kes seal siis selles kojas võiksid olla, aga noh, loomulikult sellele järgnes nagu, nagu päris räme ilkumine minu meelest sildistamine ei olnud nagu päris õige sest idee ju iseenesest seda võib arutada küll ja ideed on Eestis ka enne enne arutatud. Seda see ei ole, see ei ole kuigi selles mõttes nagu kuigi uus ja võib-olla natukene nihukest. Niukest nagu lisa on sellele pakkunud siin viimastel aastatel see Talgute liikumine kõik ja, ja igasugused kuli rahva koguni välja kaasavad rahvakogu on ju põhimõtteliselt ongi nagu midagi taolist, eks ju, nagu midagi president teda ka juhtiseks. Mõned on inimesed rääkinud, president võikski, ei saa juhtida, minu mõte liikus sellele kohe, et kui Kallas võiks siis tulevikus olla president, et kas ta siis võiks olla nii-öelda oma kogu ja kas sellel võiks olla riigis mingisugune tähenduseks. Et, et aga, aga üldiselt üldiselt, et meil on siin viimastel aegadel arvatud, et kuna ajad on, on väga pingelised ja vahepealsed majanduslikud, pingelised, need julgeolekupoliitilised pinge, seda, et meil on vaja tegelikult sellist kiiret otsustusprotsessi ja kunagi minu mäletamist mööda Urmas Reinsalu on kunagi selle idee kohta öelnud see kahe kojalisuse kohta. Et, et see võiks olla selline otsustusprotsesside pidur, see, see, selline tarkade klubi, kes siis kokku tuleb ja hakkab ütlema, et ei, ei, me peame ikka asja vaatama strateegiliselt, et teetasid kiiret, mingit käike on ju. Et on nagu kritiseerinud seda ideed. Teistpidi võttes jälle meil kogu aeg räägitakse seda, et just selliste strateegiliste pikaaegset vaadet ei ole, et otsuseid tehakse kiirustades ainult mingi aasta või kahe perspektiivi vaadates, et noh mis on õige ja mis on nagu õige. Aga mõlemad on õiged, aga mis, mis nagu sunniks seaduseandjaid ja valitsust neid arvestama, millised oleksid selle kogu eesmärgid on selged, aga ütleme volitused kuidas nad seadustatakse, milline oleks selle kogu suhe. Noh, kui kui sa, Micketised, seal ülemkoda või tõid võrdluse USA senati ka, et, et siis alamkoda oleks nagu riigikogule Kallas oma tekstis jättiski sellel suhteliselt ähmase ja ta ütles ka intervjuus ühes, mida ma nägin, mis toob kaasa, et see peaks olema suurem, palju suurem, kui see koosseis peaks olema palju suurem, kui kui on praegu riigikogus. Ehk siis seal peaks istuma sadu inimesi. Aga. Või, või kes nad valib või, ja, ja milline on nende suhe siis alamkojaga näiteks ja kõik see on niisugune noh, tähendab see, et peaks nagu olema niisugune visiooni visioon ja, ja peaks olema mingisugune kogu, kes vaatab natukene kaugemale, kui on valimistevaheline periood, kes ei vaataks valimistest valimisteni, sest meil on, me oleme kogu aeg mingisuguses pidevas valimisstaadiumis ühed lõpevad ja teiseks hakatakse valmistuma ja on selge, et valimiste perioodid ja valimiste vahelisel perioodil ei ole, ei ole väga produktiivsed nii-öelda riigimehelikkuse seisukohalt. Ja võib-olla pigem oleks meil vaja mingisugust, ma ei tea, visiooni ministrit või visiooni ministeeriumi või kes siis koondaks enda ümber kes siis koondaks enda ümber sellise tarkade meeste, naiste kogu. Ja samas selle, selle kogu juht istuks näiteks võrdväärsena. Noh, ma ei tea, majandus- ja rahandusministri kõrval valitsuskabinetiistungitel ja ja kellel oleks niisugune suur moraalne autoriteet, väga-väga tugev maine, kellest ei saa nagu juba sellepärast üle astuda, et targad mehed, naised on, on sellise otsuse nagu formuleerinud. Et võib-olla oleks, oleks nagu seda vaja. Või kui seda Siim Kallase esseed ikkagi veel lugeda, et, et seal on neid aspekte, millest on nagu varemgi rääkinud, üks asi on see, et mida Siim Kallas nagu põhimõtteliselt ei salli ja ta ütles minu meelest mitte ainult seal, vaid eelse arvamusfestivali, rääkis seda nagu detailsemalt lahti, et kuidas selles samas erakondade sees tegelikult ikkagi käib selline protsess, et mängitakse häälte põhiline häältesaak ja tegelikult eesmärk pühitseb abinõu ja käivad sellised poliittehnoloogiad, kuhu kedagi ei kandideerinud, seal selline selline selline mäng, et kes, kellele kleepuvad hääled külge ja nii edasi. Ja siis tegelikult tegelikult on see, et need suured ideed, mida peaks teostama, mis, mis ühiskonna ees seisavad, need jäävad nagu, nagu tahaplaanile tegelikult, et, et nii kui millega niikuinii muidugi vastamisi seistakse, võimule jõutakse, aga, aga noh, see on see, et tuleb kogu aeg reitinguid jälgida. Aga ma tulin sealsamas, et ma olen mõnevõrra skeptiline sellise nagu lähemisse suhtes, et et siin on mingisugused institutsionaalsed lahendused, et kui suured ideed toppavadel siis tuleb luua mingisugune mingi, eriti eriti Akkadi inimeste kogu. Ma mäletan, kuidas, nagu kunagi aastaid tagasi räägiti näiteks arengufondi nagu loomisest, kuidas meil majandus siin teadsin, seisab, aga võtame nagu mingi värgi ja paneme nagu eriti targad inimesed kokku ja anname erilised volitused, et siis nagu küljele. Ja nende mõju vähendamist ja niisugust naeruvääristamist veebiga asjaga tekitada ja kunagi meil ei ole ju garantiid, et, et meil on ametis kõige targem valitsus või kõige targem valitsus, juhted. Aga ma arvan, et inimeste elukogemus nende senine töö, nende teadmised teatud valdkondades mõnes mõttes kindlasti kaaluvad üles meie poliitikute väga paljude poliitikute, nii nii teadmised kui ka kui ka suhtumise, kui ka, kui soovite, siis aususe. Selles mõttes ma jah, et võib-olla natuke jätsin vale mulje, ma ei taha nagu naeruvääristada, aga ma pigem oleksin nagu skeptiline. Arvates, et kui luua nakkuno uusi kogusid või mingeid uusi asju teha, siis järsku need probleemid kuidagi saavad lahendatud. Laiemalt on ju tegelikult küsimus selles, et mida Kallas Raik näiteks erakondade puhul, et seal otsustab liiga kitsas ring inimesi, lõppude lõpuks selle näiteks, kes. Ja ja see on ka üks sellest situatsioonist. No täpselt, eks et, et noh, tegelikult see, see, see, see laiem kaasatus, et, et kuidas seda, kuidas seda nagu seda demokraatiat siis ikkagi nagu, nagu kõige paremini realiseerida, et demokraatlike protsesside kirjeldus on keeruline ja otsuste vastuvõtmine on keeruline, seda, seda hoiuse kallal. Noh, jah, et, et rahva arvamus läheb korda ja ja nonii, positiivseid näiteid meil ju on. Sel nädalal tuli ka kaks minu meelest niuksed narri uudist. Üks oli siis see, et, et nüüd on siis lõplikult ikkagi langetatud otsused, alkoholi, avalik tarbimine taas keelatakse ja see on, see on iseenesest okei, me oleme selle üle ilkunud ja palju vaielnud ja mis iganes. Aga see surve tuli alt. Ja mina ei tea, kas nüüd Keskerakonna või Tallinna linnavalitsuse või keskerakondliku linnavalitsuse need imelikud sildid, et Toompeal ja Kadriorus kuidagi mõjud mõjuvad või mõjutasid. No see selleks, aga, aga oli selge, et igasuguste küsitluste järgi rahvas oli selle vastu ja, ja noh, kuna tegu ei ole ju põhimõtteliselt niisuguse mingi tapva küsimusega. Et sellepärast ilmselt ka nii kiire järeleandmine, et ei olnud nii-öelda väga-väga poliitikutele kordamine ja see on, see on hea ja lihtne koht, kus nii-öelda näidata, et rahva arvamust ka arvestatakse, aga minu meelest jällegi tore, me oleme siin saates ka vaielnud selle üle, et kas seda lubada või keelata, mina olen, mina olen keelamise poolt ja, ja mõned meie klubi liikmed on olnud lubamise poolt ja see selleks, aga, aga valdav enamus igasuguste küsitluste järgi Vox Populit, tänavatelt ja muud on on öelnud, et tegelikult see meie ühiskond lihtsalt ei ole selleks valmis ja, ja, ja see asi muudetakse ära Mul jäi küll seda protsessi vaadates pigem nagu selline mulje, et, et mitte ei võetud vastu mingi lubamise seadus, vaid võeti vastu otsused käsk tänaval juua. Põhimõtteliselt, kui vaadata seda silte, ei, no üle üleüldse vaadata seda silti kogu seda kogu seda avalikkuse reaktsiooni, see oli nagu selline tunne, et noh, nüüd tulebki vanduda pudel laua viina minna, seda tänaval ära juua. Antud käsk sõna otseses mõttes. Ja teine teine narr uudis muidugi minu jaoks oli see peaministri kagupiiril käimine. Et Eesti on 45000 ruutkilomeetrit suur meie ükskõik kust ühest piirist teiseni mõõdad, tuleb ikka väga vähe maad. Ja nüüd Meie uus valitsus, uus koalitsioon avastas järsku, et tõepoolest Eestis on niisugune piir, mis on välja ehitamata, kus on võsa ja mida, mida tegelikult on väga, väga raske valvata. Ja nüüd anti kiiresti lisaraha selleks, et selleks, et saaks hakata siis seda piiri kindlustama, esialgu anti küll natukene alla miljoni, vaja läheb 20 miljonit, aga aga kui me vaatame nagu sellele probleemile nagu tagasi, siis mu meelest on see küll niisugune isegi kuritegelik julgeolekuga Eesti julgeolekuga mängimine, mida on aastate viimase tegelikult viimase 20 aasta jooksul meil siin arendatud, et silmad on kinni pigistatud? Oli, oli sügav. Venemaa on teine, maailm on muutunud, külm sõda on läbi, üleüldse mingisuguseid tsivilisatsioonide kokkupõrkeid kunagi enam ei tule. Kuulasime siin tarku lääneteoreetikuid ja, ja olime olime sügavas unes. Aga nüüd on siis äratuskellad helisenud ja, ja uni on meil üle läinud ja nüüd me siis, et see on, see on nüüd Eston Kohveri muidugi suur teene meie meie rahva ja riigi ees, et eks, eks et me hakkasime meie siis kirjandus, tähendab, hakkasime seda rohkem jälgima. Eks see, eks see on hästi tüüpiline. Midagi hakatakse tegema siis, kui midagi on enne juhtunud. Et kuidas selle piiri nagu teemal. Ma isegi. Ütleme niimoodi, et ma olin ühel hetkel isegi Atko ajakirjanduslik ajakirjandusse ja see tähendab ka iseenda vastu kriitiline, kus meie nagu olime 50 aastat tagasi, et Me olime täpselt samamoodi vait või mõelnud või ei teadnud või ei uurinud seda või tuli meie jaoks täpselt samasuguse üllatusena. Ja nagu tegu oleks mingisuguse Siberi ka, et et noh, nii tavaliselt inimesi jalg sinna ei satu. Jah, aga. Kui ikkagi võtta nende põhimõtteliselt selle maailmaga situatsiooniga, kuhu maailm oli, oli arenenud ja meie olime jõudnud ja ja see, et kuidas, kuidas toimetatakse seda tööd, et ega ei olnud ju nii, et ma ei tea, meil oleks järsku ilmunud kuskile mingi tohutu hunnik illegaale ja, ja, ja nii edasi, et see töö piiririkkujate ja käis ju kogu aeg ja, ja see kogu aeg toimis, aga tegelikult järk-järgult muutusid need olud seal piiri peal muidugi järjest kehvemaks ja millal nüüd on ka ajakirjandus kenasti näidanud ju, et seal on tõesti piirivalvur Tron juba päris raske oma tööd teha, aga samal ajal samal ajal kui võtta puhtalt statistika paberite järgi, siis noh, kõik ju tegelikult toimib, eks. Ja see, see, ma arvan, et, et ka isegi siis, kui ma ei tea, sa, Aarne tead seda täpsemalt ja paremini, kuidas seal Iisrael on oma oma uhkeid vägevaid müüre seal ehitanud, aga ka seal ei ole võimatu, et, et mingisuguse naaberriigi nii-öelda eriteenistus sooritab operatsiooni, mis ulatub üle piiri, nii et tegelikult see, see Eston Kohveri juhtum tegelikult oli nagu põhimõtteliselt selline lihtsalt mingi üks, üks signaal, aga ta ei, ta ei ole nagu päriselt see probleem. Absoluutselt see, see on, ma ütlen, et see, see tegelikult ei ole nagu omavahel üldse seotud ainult kaude enda, et me sellele tähelepanu pöörasime, no kuidas siis Komossodid üle Gaza sektori piiride ei ela ja ei käi siis kus nad siis teavad nii täpselt tuld anda? Ei, ei, see on, see on täiesti täiesti omaette omaette probleem. Aga küsimus on selles, et meie ehita sinna vist ilmselt kunagi nüüd tänapäeva maailmas ei saa öelda, et mitte kunagi, aga aga, aga me, meil ei ole kavas müüri ehitada ega sinna mingisuguseid okastraati ja muid asju panna, aga aga piir peab olema märgistatud, välja ehitatud ja see riba ja liivatada tuntud ja võsast puhtaks ja kõik, kõik see, see, palju seda on seal seal 230 kilomeetrit, millest praegu vist vastab nõuetele 11 või 10 mis on, mis on seni seni seni tehtud, nii et. Ma arvan, et paljude tuli ikkagi üllatusena just see, et, et seal on kümneid ja kümneid kilomeetrised lõigud, kus, kus need piirid põhimõttest ei ole, et sinna võid, sa võid niimoodi minna ja sa ei saa tegelikult aru seda, et kus sa nüüd oled see Eesti poole peal või oled juba vene Poolajal, kui me vaatame nii-öelda Euroopa poliitiliselt, siis siin veel aasta tagasi rääkisime vägagi lahtiste kaartidega sellest, et noh, põhimõtteliselt kohe-kohe on viisavabadus Venemaaga tulemas, Euroopa liidule on ja mis iganes. Oh, see problemaatika on suur ja keeruline ja nüüd viimastel aegadel ka õnneks väga palju juba lahti räägitud. Nii, meil on saate lõpuni ei rohkem ega vähem kui minut või natuke peale ja tegelikult selle minuti võiks pühenduda Jaak Joala kes meie hulgast lahkus üleeile õhtul. Mulle väga meeldis tema intervjuu, mille ETV paigutas siis eetrisse Vahur Kersna tehtud intervjuu vist aastast 96, kui mälu ei peta. Ja väga-väga palju valgust heitev, mis oli loomulikult korduvalt juba eetris käinud ja, ja aga nüüd väga hea, väga hea meenutus. Ja noh, tõepoolest temast kui muusikust ja muusika pedagoogist. Sellest on palju räägitud, aga just jaagu niisugune nagu võiks öelda ideoloogiline või poliitiline pool, et et tegelikult oli sügavalt rumal seda ikka seda intervjuud kuulates tema mõtteid jälgides, et see, see kõik, need kremli ööbikujutud ja muud asjad, et et me, me olime väga paljud meist olid tema suhtes aga väga ülekohtused ja loomulikult ma saan aru, et sellistel ärevatel aegadel, kus üks riigikord muutub ja läheb üle teiseks paljudele eestlastele ei, ei meeldinud, et ta jätkas oma tegevust seal ja ja laulis selles selles teises keeles, aga aga jumala ise ise väga hästi seletas lahti, miks ta seda tegi. Tal ei olnud konflikt mitte mitte Eestiga ja eesti rahvast, aga vaid tal oli konkreetselt konflikt Eesti NSV ametnikega ka kaasa arvatud niinimetatud poliitikud kui tol ajal üldse, nagu, nagu selles tänapäeva mõistes poliitikat tehti. Aga küllap tehti ja, ja see, see oli see põhjus, et ta, et ta saatis kõik pikalt ja kiusu pärast, otsustas seal jätkata. Et oli, oli jah, suurepärane laulja ja ja mina ei taha ka selle kohta praegu rohkem midagi öelda. On teil midagi lisada? Mul on üks väike, ainult väike repliiki. Lugemissoovitused tänases Postimehes on kirjutanud, järeldasid muusikakriitik Tõnis kahu. Seda ma soovitan väga lugeda. Oli väga hea kirjatükk just lugesin enne meie saatesse tulekut, nii et vaadates kasvõi seda tema lahkumise kajastamist meie ajakirjanduses, kuigi Joala oli ju tegelikult avalikust pildist ära juba kaua enam kui enam kui 10 aastat siis juba see on märk, et kui palju ta ja kui paljudele ta ta korda läks. Nii, aga sellega me täna siis ka oma jutud lõpetame. Neeme Korv, Mikk Salu ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite saates ja ega muud ei jäägi enam üle, kui soovida ilusat nädalavahetust teile kõigile.