Tere hommikust, järjekordne talvine pühapäev ja jutusaate stuudios Margit Kilumets, kes eelmisel nädalal nii oma kuulajaid kui ka külalist haiguse tõttu alt vedas. Vähemalt külaline on mulle andeks andnud ja ka omaette kannatlik. Ta on täna taaskord stuudios. Tere hommikust, Pille Lill. Tere hommikust. Seal on ikka karvane natuke, eks ole ju, väga ilus, et siis me oleme tõestanud kuulajale, et ma olin tõesti haige, mitte lihtsalt ei tahtnud poppi visata, aga sina haigutad lakkamatult. Kas see tuleb sellest, et sul on raske aeg? Võib-olla jah, päris palju kontserte kogu aeg, nii et selles mõttes võib-olla küll sellepärast haigutan, aga ma nägin täna paha und. Kas talvefestival, mille niisugune käimalükkav jõud sa oled, kas see veel kestab ei kesta, lõppeski ära laupäeval, siis saab haigutused sulle andeks, on. Selle festivali käigus on Eesti inimesed saanud nautida erinevates paikades väga erinevaid kontserte. Millal see niisugust suurüritust planeerima? Eks ta peaks hakkama kõik varem pihta, aga tavaliselt ikka lükkub kõik viimasele minutile, nii et põhisel programmi peab kokku panema kuskil ma arvan, pärast suvefestivali, nii et siis me hakkame selle talvefestivaliga pihta ja ja eks siis, kui hakkab see reklaami nii-öelda käivitamine ja siis ta peab olema valmis, ma arvan, kuskil seal oktoobri lõpuks on ta valmis. Kas sa oled ka niisugune aja hädasse kippuv inimene? Ja vot ei raatsi mitte midagi, mitte ühtegi asja ei raatsi ära jätta. Et kogu aeg mõtled, et küll ma ikka kuidagimoodi hakkama saan. Sul ei ole selliseid märkmikke ja aasta plaane, mis on täis kirjutatud juba kaks ja kolm aastat ette, nagu Neeme Järvi ja Eri Klas, sil. No mitte päris nii, aga, aga eks seal on ikka päris palju palju kirjas küll, et ma just mõtlen, et kui oleks keegi kalendritegija, siis võiks ikkagi olla olemas niisugune aastate plaan, viie aasta plaan, küll see oleks tore, mina ei ole niisugust märkmikku leidnud, võib-olla välismaal kuskil on eesti keeles ei ole. Mind ajas muidugi ahastusse, kui ma teaksin, mida ma teen aastal 2000 916. juunil, et, et nagu igasugune mängulisus ja improviseerimisvõime kaotab siis ju mõte, et sa ei saa mitte midagi ei saa mitte midagi juhuse hooleks jätta, isegi nokumit. Interpreet on tõesti selles mõttes niisugune tüüp inimesi või kes peab kogu aeg oma mõtte tõepoolest käivitama ja kuskile teise mõttega ühildama, nii et meil ei ole võimalik öelda, et vot kolme aasta pärast mul sellel päeval on mingi haigus või sellel päeval on näiteks pahad päevad. Sest lauljate puhul nõukogude ajal olid ka näiteks naistel olid niisugused perioodid koosseis, kus ta võis mitte laulda ja proovides esineda ja ma mäletan, kui ma läksin Inglismaale õppima, siis isegi seal ei, ei saadud üldse aru, millest ma räägin. Sest ma olin ikkagi tulnud siit süsteemist ja siin arvati, et sellel perioodil naisterahval ei ole kasulik laulda. Nii et ei mingeid pahasid, päevisid mitte mingeid haiguseid, interpreet peab olema kogu aeg Rõõmus tujus, hea, terve särama. Kui palju sinu tavalisest elust praegu kulub ütleme kontserdite organiseerimise peale ja kui palju ise kontsertide andmise peale saab kuidagi protsentuaalselt seda aega jagada. Ma tean, et sul on elus 1000 muud asja nendest Me jõuame rääkida laste kasvatamisest laste õpetamisest, kuni ma ei tea söögitegemiseni. Aga kui me proovime võtta nagu see kontsert, tegevus nüüd solistina ja kontserttegevus mänedžeri. Ma ei saa neid eraldada, ikkagi on neli põhiasja mu elus praegusel hetkel, need on pere õpetamine, laulmine ja fond haigades, mulle meeldis see järjekord, ütle uuesti, hästi rahulikult. Piimale ta endale ära järjestanud. Pere pere. Okei, vahetan laulmine. Ei enam ei saa Vaher, eiei, pere, laulmine, õpetamine ja fon selge. Just pere on igal juhul esimene, sellest ma ei loobu ja kui vere leiab, et mind on liiga vähe ja tahab loobuda, siis meil ei ole pääsu. Lapsed ei saa minust kuskile jääda. Nii, aga võtame siis esialgu punkti number kaks, see on laulmine. Kui palju sa selle talvefestivali raames näiteks ise praegu kontserte andsid? No see oli üldse praegu ime, et ma ikkagi kahel kontserdil planeerisin ennast ka, sest ausalt öeldes kammermuusika festivalil see aasta ma enam ise ei laulnud, see ei ole võimalik, kuid kammermuusika festival suvel on tõesti see, kus meil on terve nädal kogu aeg kontserdid, iga päev on kaks kontserti ja seal on see kuidagi väga kontsentreeritud, kõik see aeg ja väga lühikeses ajas on palju kontsert ja seal tõesti ei olnud võimalik, aga talvefestival meil kestab ja tegelikult kolm nädalat. Me alustame ennem vana-aastale puuandes niisugust meeleolu, võib-olla vanasse aastasse natukene inimestele ja siis uuel aastal tahaks neid jälle kuidagi käima lükata. Siia ma planeerisin kaks kontserti, ma pean ütlema, et ühes ma olin küll ainult väike osaline ja siis oli nagu suurem niisugune ette astumine koos Marko Matverega. Sellises perioodis on see võimalik? Ei ole hull. Miks sa ütled, et see ei ole võimalik või see on võimalik, kas tuleb häälele koormuse andmise probleemist või see tuleb ajalisest probleemist või miks sa seda kasutad, seda sõna võimalik? Tegelikult on küsimus ikkagi energias, et kui palju sul on seda energiat, sest ülesastumine ütleme, publiku ees nõuab teatud osa inimese energiast, mida sa taastad, miks ma näiteks täna haigutangi siin sellepärast et see oli ikkagi väga suur koormus, mis nõuab. No ma arvan, kui sa tegid ise jõulutunnelit, näiteks, ma kujutan ette, järgmine päev oled ikkagi päris läbi. Ma usun, et sa tunned seda. Et nii on vähemalt kõik tippmuusikud mulle rääkinud, need, need, kelle juures ma olen õppinud elus. Et ükspäev peab olema lihtsalt taastumiseks, sa ei ole võimeline muidugi neid päevi tõepoolest ütleme kui nii palju asju korraga siis neid päevi taastamiseks, et ma lähen ja kodus lihtsalt vedelen voodis, mida ma vanasti muuseas olin võimeline tõesti tegema, et läksin ikkagi pärast etendust koju ja tõesti ainult magasin, kas magasin või lugesin või midagi, aga olin pikali päev. Siis nüüd niisugust aega enam ei ole, aga põhimõtet tõeliselt on näiteks, miks kahte etendust järjest kahel õhtul on väga raske laulda sest energia ei taastu, seal on üks niisugune, ilmselt sportlased peavad seda ka väga hästi, sa teed ikkagi ühe suurvõistluse, just, ma lugesin. Kui see meie, Kaia Kanepi, eks ole, mängis selle maailma tippmängijaga ja ja kirjutas sel nädalal, et kuus päeva järjest oli vist mänginud, ütles, et oli lihtsalt niivõrd väsinud, siis nendel on loomulikult see kõik, need treeningperioodide võistlusperioodide määratakse ära, eks meil ütleme tippmuusikutel on sama. Sa pead kogu aeg seda energiataset jälgima, sest vastasel korral sa jooksed tühjaks. Kuidas saab praegusel ajal, kui sa oled 40 ei hakka ütlema, aastane neljakümneaastane, et kuidas sa praegusel ajal taastud, kui sul ei ole enam aega vedeleda näiteks ka poolt päeva voodis mida sa siis teed, on sul mingeid selliseid, ainult sulle, ainuomaseid? Trikke nippe, räägi, ma mõtlen. Ma pean leidma endale igal hommikul või kuskil päevas, siis kus ma ära nii-öelda tunnen, et nüüd enam ei jaksa, ma pean leidma endale ühe hetke, kus ma olen iseendaga. Ja ma mõtlen enese sisse läbi hingamise, armastust, rahu, jõudu, tervist. Mõtlen. Kus sa sellega reeglina teed. Üks, kus reeglina nüüd ma olen läinud, kuna mul on uus ülesanne, sest meie teine laps läks kooli ja see on täiesti uus elu minu jaoks alates septembrist, sest ma pean iga hommiku viima ta kooli. Ja siis toimub nagu reeglina siis, kui ma tulen sealt koolist viimast autos. Ei, ei, ei, ikka kodus. Aga seda saab teha ka autos, seda saab teha ükskõik kus, lähed korraks väljakäiku ja istub seal näiteks kolm, neli minutit ja lihtsalt lihtsalt püüad nagu ennast lõdvestada. Ma julgen küll soovitada kõikidele inimestele, kellel on väga kiiret perioodi, ega me kuskilt mujalt seda abi ikka ei saa, kui tuleb lihtsalt läbi oma mõttehetkeks istuda, end lõdvaks lasta. Ja nagu avada enda sees mingisugune niisugune rahu, rahu, meeleolu või niisugune rahulik seisund ja siis selles rahulikus seisundis oma mõttega läbi hingamise hingan sisse enesesse armastust, hingan sisse enesesse tervist. Mõtlen selle peale, kas keegi õpetas sulle seda või elu, on sulle seda õpetanud ikka õpetusi, õpetaja. Poeg ütleb, et ma ei oska vist nüüd enam viimasel ajal ei ole olnud, aga ikka Gunnar Aarma oli mu viimane suur õpetaja ja eks see õpetamise meetod, mida ikkagi need suuremad õpetajad õpetavad, on ikka mõtlemise õppimine. Sa rääkisid oma väiksemast lapsest, kes läks kooli mida suurem laps teeb suurema kasvata poolega lapsi, meil on kaks lapselast, üks on kahe ja poole aastane ja teine on viie kuune. Tea ja lee. Ja leelo ise on selle aja jooksul veel juhatanud mu fondi ja lõpetanud bakalaureuse. No see nüüd ära kaks last, need igavene vägev tüdruk. Aga kui ma sind vaatan ja kuulan lugusid sinu päevakavast ja aasta kavas, siis ma sain aru, et vanaemaks olemise jaoks eriti aega ei ole. Jah ja ei ole küll, sa oled liiga noor ka selle jaoks. Aga nad käivad väga palju kodus. Ta võtab oma kogu Mansofti kaasa koos mehega ja tulevad, nii et sellest on mul väga hea meel. Et ma vähemalt näen neid õhtuti ikka päris tihti, et selles mõttes on suur õnn, et ma vähemalt lapselapsed ei kõnni mööda. Tädi see niisugune on, eks ole, kes tõmbub registrid lahti, laulab valija, ei, ei, ei, üldsegi mitte, ikka oli, kes on, see suurem lapselaps ikka teab täpselt, et seal maja ja ja mõtle, et sul on isegi nimi juba, eks ole. Ja isa aisa on siis jaakmees. Neli naissoost järeltulijad Me võime ümmarguselt öelda, eks ole. Kas keegi neist näitab üles mingit tavalisest suuremat vaimustust? Laulmise suhtes ja pisike on hästi andekas, ma pean ütlema, suur oli ka andekas, aga tol ajal mul ei olnud üldse aega seda annet näha. Sest ma olin ikkagi nii palju noorem, eks ole, sest laste vahe on 16 aastat. Ja ise pides veel, ma ei osanud nagu seda annet näha, sest ta oli tegelikult muusikas ka väga andekas, aga ta läks hoopiski õppima haldusjuhtimist, nii et ta lõpetas bakalaureuse haldusjuhtimise alal, mis on kahtlemata väga tähtis jälle meie sellele kogu ettevõtmisele, mis me siin mõne söörimineid, muusikud või õigemini aitame neid natukene. Mõnedel puhkudel aga, aga pisike on vist küll andekas. Tal on niisugune omapärane anne, ta kuuleb korraks ära laulu ja kohe on tehas. Väga imestunud selle üle ma tean, et minul oli ka suhteliselt hea muusikaline mälu, aga aga ma ei mäleta, et mul sõnart kohe pea selleks olnud, aga temal on niimoodi nii, et korra kuuleb või klassis lauldakse korraks ja esitleb koju, laulab sellega itaalia keeles. Või mis laul neil oli veel võtta, mis keeles oli noh, inglise keeles ka muidugi. Et ma arvan, et seal on, ma ei oska öelda, ma arvan, kuidas sa kavatsed seda annet hoida, kuidas sa kavatsed seda arendada emana õpetajana? No ma ise usun, nagu sellesse, et tegelikult kui inimesel on niisugune kaasandud anne, siis need õpetajad ja kõik see tee läheb iseenesest, nii et kui seda Anne, et ikkagi nii suurt ei ole, et ta võiks läbi selle anda hakata ütleme, teistele inimestele rõõmu tooma. Mulle väga meeldib Pavarotti lause, mis oli lehtedes pärast tema surma, kus ta ütles, et jumala õnnistus mu häälepaelu ja mul oli terve elu võimalus läbi selle õnne teha õnnelikuks, oma publikut, rahvast. Et mul on niisugune tunne, et need, kellel on ikka tõeline anne antud selleks, et tõepoolest hakata läbi selle siis inimestele kasulik olema inimestele rõõmu valmistama siis see tee läheb iseenesest, ega see, kui sa hakkad teda väga vedama ühte kohta, teise kohta ja kolmandasse võib-olla mõnda aitab, võib-olla mitte, aga mul on niisugune tunne, et kõik need asjad on ikkagi kuidagi ära paika pandud ja ja ma vaatan, et see pisike tüdruk on ilmselt nii nagu suur tüdruk ja mine tea, võib-olla selle Inglismaale sattusin hoopis suure tüdruku pärast. Sest tema sai inglise keele puhtal perfektselt ta ilma mingisuguse aktsendita ja mu mees sai eriala endale ja et me ei tea ju kunagi, miks me kuskile või kuhugile satume, aga pisikene tüdruk on küll ka jah, ta nüüd seitsmene ja kõik tal on vahva, kooldage Harku järve koolis ja seal on väga tore lauluõpetaja, see on üldse üks väga fantastiline kool, ei tohi reklaamida, ärge minge sinna, seal on liiga palju juba. Kuule, Villega, kas see oleks nüüd selline koht, kus me võiksime kuulata näiteks ühte lugu paar otilt sa kuidagi tulid tema juurde ja kuna me ei ole väga selgeks mõelnud, milliste lauludega tänast saadet kaunistame inimestele rõõmu toome, et siis äkki see võiks olla midagi Bovorotilt ja väga hea mõte. Mulle väga meeldis. Ma loomulikult tahaksingi rääkida meestest ja lastest ja koolidest ja hingamisest, aga, aga aeg-ajalt peab olema ka natukene kainem ja küsima asjalikke küsimusi ja ja täna, kui ma sinu saate peale mõtlesin, tuttav, aga sellest rääkisin, siis ta küsis minu käest hoo Pille Lill, kas ta on väga rikas? Mille peale? Ma mõtlesin korraks, siis ma sain aru, miks ta seda küsis, sellepärast, et kui inimesel on omanimeline toetusfond, siis tal peab olema ka ju natuke materiaalseid otsi sealt seda toetust jagada. Ära naera, Pille, räägi nüüd inimestele, kes sa oled rikas või mis on need sellised materiaalsed baasid, majanduslikud hoovad, mis sinu fondi liigutavad. Ma ei oskagi öelda, see fond tuli väljastpoolt mind, ma arvan, et kõik niisugused suured asjad inimestel tulevad jällegi nii, nii et ega sa ei oska neid ette planeerida, ega siis ma ei osanud oma lauljateed kaete planeerida. Armastasin kogu aeg laulda ja kolme aastasena olin ma juba oma küla parim laulumees. Poole küla meeles, sellist asja ei ole, lihtsalt see ei kordu, et inimene on sündinud metsa poole külas. Just kindlasti oli ma seal kõige kuulsam laulja, sellepärast et see, vaat siin on see kuulsus. Tähendab, sa oled juba kolmeaastane, eks ole, korraga sealt metsa pole, külast oled sa Georg Otsa kõrval, eks ole, Estonia laval ja muidugi terve küla teadis, eks ole. Et noh, mida sai siin ema või isa selleks teha, eks ole, lapsel oli juba mingisugune asi kaasa antud, samamoodi sündisse fon täiesti väljaspool minu mõtlemist, sest ma ühel hetkel lihtsalt hakkasin nagu tajuma, et tippmuusikutele väga raske olukord ja isegi ühel momendil istudes Estonia teatris ma vaatasin seda proovi ja ja ma nagu tunnetasin, mul on nii valus hinges, et sest ma olin seda teed juba nii kaua ikkagi käinud juba 15 aastat oma valusid ja asju näinud ja siis kuidagi tunnetad, et oh, issakene ei saanud raha selle eest ja mitte midagi ei ole võimalik teha, sellepärast et õppida edasi ei ole võimalik, see nõuab kõik raha ja vot mingi asi minus tõmbus kokku. Hakkasin nutma, ma mäletan seal saalis üksi Jeesuseni lohistasin ja läks vist ma ei tea, kas paar kuud mööda, kui tuleb üks suur inglise väga, väga tore niisugune meesterahvas, lord Kaarlil, kellega võib-olla Eestis on paljudel olnud kokkupuudet, sest ta on tõepoolest õppinud ära eesti keele millest on küll raske aru saada järjest see kogu aeg areneb ja ta on niisugune hästi Eestit armastav inimene. Inglane siis inglise lord, kes tuli mu juurde, ütles, et till ma olen teid käinud kogu aeg kuulamas, kuidas ma saan teid aidata? Ja mine vaata endale otsa ja ütlen, et minul küll mingit abi pole vaja, et aga Eesti muusikat on raske, teeme fondi. No mis te arvate? Hirmsasti olin ette valmistatud, mis on fon, mis tähendab, te panete talle nimeks oma nime? See on tema tingimus, mina korraldan kõik selle toimub vastuvõtt, me teeme väga uhkelt kõik kutsed, asjad nii edasi. Nii sündis fond. Kas sa ei karda sellist asja, sa mõtle, milline vastutus, sa pead seda fondi terve elu lohistama siis ära lõpetada. No kus ma oskasin siukse asja peale mõelda, küll mõtleksin, kui sa rasedaks jääd ja last hakkad ootama. Kas sa mõtled selle peale, et uisk, milline vastutus? Ei no see on ikka teine, ei ole siin midagi. Mina arvan, kõik need asjad on ühtemoodi kõik, mis sealt ülevalt sulle pähe kukub, sa mõtled korraks okei, ja hakkad seda tegema. Esimene aasta ta seisiski seest, Lord annetas 25000 krooni sinna fondi arvele ja seal ta mul seisis, ma ei osanud sellega mitte midagi peale hakata, aga mõte miskipärast nagu ikkagi töötas ilmselt ja siis tuli jälle teine inimene, kes hakkas aitama, aitas teatud osas, mitte rahaliselt, rahaliselt toetab met Eesti Kultuurkapital, Eesti riik, linnavalitsused, omavalitsused ja millele me oleme väga tänulikud ja teatud ka osa ikkagi erakapitali on hakanud vaikselt liikuma, nii et. Nii me saame kogu aeg seda heategevust teha. Kas sina ometi oma isikliku raha ei pea sinna panema, sul on nii palju vaja sinna panna hingejõudu, vaimujõudu, füüsilist jõudu, energiat, et, et ma loodan vähemalt, et sa ei pea oma honorari annetama. Pille Lille toetusfondile. Ei, aga fondi raames muidugi kõik, mis ma laulan, seal on loomulikult kingitus fondile, noh see on, minu meelest ei tuleks ja kõik see töö loomulikult on kingitus, sest miks, miks ta muidu minunimeline oleks, aga kuna härra lord tõepoolest soovis, et ta peaks olema nimeline, siis nüüd ma saan sellest natukene vist aru ka miks seda mõtles, sest tõepoolest vot niisuguseid fonde, millel ei ole ees midagi, mis on mingid noh, ma ei tea, loodusfond ja mis on väga ilus, eks ole, aga kui inimene sinna annetab, siis ta nagu ei tea õieti, kuhu see siis nüüd läheb, mis, mis asi see on nüüd, kui inimene annetab, eks ole, ta teab konkreetselt, vot see on seotud minuga. Ja kui ma talle ütleme, meeldin, siis ta annetab, kui ma talle ei meeldi, siis ta ei ole, eks. Ja muidugi, mis on veel teine asi, et ikkagi nimi nii-öelda, ma küll absoluutselt ei pea enda isikut üldse ja oma nime mingiks, et inimesed teavad seda või tunnevad aga ilmselt mingisuguse selle aastateni 20 aastat juba laval öeldud, et see nimi ikkagi kuskilt on tõenäoliselt siis sattunud, et Mullen tõesti mõned väravad rohkem avatud, ilmselt kui ma läksin näiteks Paula keedus või, või ükskõik mis nimi, ma ei tea, jumala eest, äkki on olemaski Poola keedus, eks lihtsalt tuli niuke nimi. Et noh, et ma arvan, et see on kergendanud, et ma lähen ja helistan ja ütlen, et teate, ma olen Pille Lill, Te kindlasti ei tunne, et aga siis ta ütleb oioi, ma tean, et need, need on need asjad, mis väikeses riigis väikeses riigis omavad ilmselt väga suurt tähtsust. Ja noh, mingis plaanis Sa oled ka ju sellesama fondi kontsertide kaubamärk, et keegi tuleb Pille Lille toetusfondi korraldatud kontserdile, siis ta teab, et, et see peab olema kvaliteetne kaup, mida ta kuuleb, sa ei saa nagu latti alla lasta, sinu nimi seal ees on, eks ju. Kui seal midagi anonüümset ja tee kamba peale seda korraldaksite, siis natuke annab järele ja teine, aga, aga nüüd on nii, et, et need, kes siin uksele koputavad ja ja kritiseerivad ja kaebekirju kirjutavad, kui see halva kontserdikorraldajad siis siis sa lähed, tuleb isiklikult sinu kapsaaeda. Ja, ja ma arvan, see on väga hea, see sunnib nagu inimeste muidugi tegelikult läbi muusikuks ole ja sellest muusikuna eksisteerimine ütleme, kui me tahame kõrgemal kvaliteedil ikkagi teha oma tööd, siis see nõuab niikuinii mõttepuhtust ilma mõttepuhtuse, ta ilma armastuseta, oma publiku, oma maa, oma rahva, oma, noh, see hakkab pihta loomulikult oma pere ja nii edasi oma lapsed, emad, isad ja nii edasi, ilma selleta kõrgemale kvaliteedile lihtsalt ei ole võimalik pääseda, et see töö on kinni. Sa saad küll kuskile mingi mingise Lätile kuskil ühel hetkel ja, ja kindlasti saad ka olla publiku ees mingisuguse aja, kuid igal juhul sinu kvaliteet mõtlemises peab olema tõusnud, nii et ma olen väga õnnelik, et tegelikult see fonda, ma, mul ei ole võimalik seal mitte midagi teha niisugust, mis ei oleks hea. Sest seal on minu nimi esiteks taga, aga õnneks on seesama ajal ka muusikuna meie eriala kahjuks ei jah, ei võimalda niisugust negatiivset mõtet, sa kukud sealt alla potsti. Ja vahepeal ma sellepärast kukkusin natuke. Sest ma ei ole nagu väärtustanud seda positsiooni, et mis õigustab siis muusikul olla, mis õigus on mul seest rahva ees, kuhu sa kukkusid, siis kukkusin natukene selles mõttes, et eriti ei tahetud mind enam tööle ja vot niisugused asjad tekkisid, vot see ongi potsti, kukud alla, sest tegelikult me ikkagi sõltume ju tööandjatest. Esimene kuulmine, millal see siis oli, minu meelest oled sa nagu kogu aeg olnud pildile, kriis on väga hästi, ei räägi, vastupidi, see on just selline asi, millest tuleb ka rääkida pühapäeva hommikuti, et inimestel ei tekiks muljet, et, et maailmas läheb elu ainult ülesmäge ja raadiosse kutsutakse selliseid, kellel on alati kõik hästi ja kunagi ei ole mingeid mõõnaperioode. Ma tean seda, et sa käisid Inglismaal õppimas. Ja kui sa tulid Eestisse tagasi, siis sul läks ju alguses väga hästi. Ei passi, selge, aga sa proovid nagu lihtsalt filosoofilisel tasandil seda potsu nagu analüüsida. Ja see oli elu suurim kingitus. Nii seb otsa, oli tegelikult kui nüüd tagantjärgi mõelda, siis sellel hetkel ma kahtlemata sellest aru ei saanud. Pots oli 10 aastat tagasi täpselt ja ja nüüd juba ikka kuskil juba väga kaua ma saan sellest aru, et see oli elu suurim kingitus sesse, avas hoopis teise vaatevälja, ma arvan üldse, et inimestele ongi kõik niisugused raskused saadetud ikkagi selleks, et ta näeks teist võimalust. Arvan, et, et selleks hetkeks ma olin siis 10 nüüd ma olen 20 aastat laval, eks ole olnud, ma olin 10 aastat olnud laval. Uksed olid kõik kogu aeg lahti, muudkui mine ja astu, eks ole, ja ja õpi või tee ükskõik mida tahad. Aga ma ei olnud nagu päriselt enda jaoks saanud sellest aru, et mis on see asi, miks inimene on korraga laval, miks ta ei ole publiku seas? See ei ole niisama, selles peab ise sisemiselt aru saanud, seal, seal on olemas väga paljud tegurid. Miks ikkagi osad seal seisavad ja peavad vastama aastakümneid. Sest on väga palju ja need, kes lähevad, läbime, tunneme, eks ole siin ju noh, praegu näiteks vaata, kus on suur rõõm, kui palju noori, ilusaid, säravaid, eks ole, estraadilaule neid talente kõiki, keda me siin näeme, otsitakse ajaks on ju väga suur. Kuidas öelda, väga suur rõõm, et meil niisuguseid talente on, noh, vaatame, mis toimub 10 aasta pärast. Need, kes on nüüd läbi tulnud, ütleme, 10 20 30 aastat olnud areenil. Nendel on vist teatud omadus, sest nad teavad, miks nad seal on seal, rahva ees tahavad seal olla. Sest nad vahendavad oma armastust. See ongi see kunst, ei, võib-olla kõige suurem sõnum miks ühed kunstnikud on arusaadavamad ka, ütleme, maalikunstis miks ühed pildid kiirgavad miks teised pildid ei kiirga, miks ühed näevad neid, seda kiirgust, miks teised ei näe. Aga silmad on tegelikult kõigil ühesugused. Et selles mõttes peabki alati olema neid kiirgajaid, et siis ka selles niisuguses pimedas nurgakeses ikkagi see valgus kogu aeg oleks kusagil olemas, sest me ei tea iial kustel pimedusest, eks ole, keegi tõuseb püsti, keskpotsti korraks kogub ja hakkab mõtlema. Et kas kusagil üks kiirekene Sa ütlesid, et see see muutis sinu elulauljana, kas see muutis sinu isikliku elu näiteks ka ma hakkasin mõtlema praegu selle peale, et, et pärast potsulex, mõni aasta ja siis sa said oma teise tütre ja kas need on seotud omavahel. Jaa jaa, laudselt tähendab, ta on seotud ikka igas mõttes, sellepärast et kui ennem seda oli kõik orienteeritud selle isiksusele ja selle noh, isiksusekeskselt tohutult. Kui ma kogu aeg mõtlesin, kuidas minul läheb ja kuidas minu tee on minu elu, minu lapsed, minu mees, minu vanemad, eks ole, kõik oli nagu seostatud minu, mina, mina, mina siis, kuigi ma armastasin kahtlemata kogu aeg teisi inimesi, aga nad olid nagu minust ikkagi eemal. Siis sellest hetkest peale. Ma väärtustasin selle elu ümberjama, hakkasin otsima seda väärtust, et ikkagi me kõik oleme kõigi jaoks, hakkasin nagu panema tähele, ikkagi kogu seda inimmassi enda ümber kogu kogumass on väga kole sõna. Aivar, et ma seda ja tähendab kogu seda inimeste hulka hulka enda ümber, kui varem oli nii, et ikkagi kõik käis nagu ümber minu ja sõprade ja nii edasi, siis sellest hetkes leivalaud või kogu see asi läks, hakkas laienema ja ja oma mõtetes ma ikkagi tõepoolest liikusin kogu aeg selleni, et näha inimesi igal hetkel igal pool enda ümber. Vastasel korral sul ei ole mõtet seal laval üldse olla, vastasel korral pole üldse elus mõtet. Tal kes sai Inglismaale oma armastatud vanal heal Inglismaal käin, ikka käin ja mul oli õde seal. Kui tihti siis käid korras? Umbes ja mis on need mõnusad asjad, need mõnusad kohad, mida sa Inglismaal alati teed, kui sa sinna satud. Inglispräkvest Mul on nii kohutavalt meeldib see inglise hommikusöök. Et tol ajal, kui me seal elasime, siis ei olnud muidugi võimalik just nüüd hommikuti kogu aeg minna kuskile välja, mingisse väikesesse inglise kohvikusse, seda hommikusööki nautida, aga minu meelest on see fantastiline, need oad seal ja kui ma teen seda siin ta ei ole üldse praetud peekon, praetud saiad, punased Oakesed just, ja siis seal on mingid nende Sossitšid niisugused, aga mul ei ole ja nendel ei ole üldse mingit maitset, aga nad on väga omapärased. Ja siis üks hea kohvi sinna ei no seal on palju seal loomulikult National kääri rahvuslike galerii, mis on avatud ilma rahata inimestele ja mulle meeldib kõik maad. Seda enam niisugust asja, et, et mulle meeldib üks, mulle meeldib, meeldib maa läbi selle, et seal on niivõrd palju huvitavaid inimesi ja niivõrd palju just nimelt ikkagi läbi inimeste on need maad kõik igal maal on ju inimene. Sinu õde teeb tõsielufilme ikka edasi ikka jah, kuidas tal läheb seal Inglismaal. Ma arvan, et hästi, ma arvan, et väga hästi, ma usun, et ta on ikka väga õnnelik seal, talle on ka kaks last ja nema usun, ta on õnnelik, eks filmi, eks see kunstniku elu on üldse niisugune, nagu ta on. Ütleme kuulajale vahepeal, et sinu õe nimi on Kersti Uibo või on ta juba mingi ingliseni? Ei ole, ikka, on Kersti Uibo, tema ei vahetanud oma nime ja ja ta on teinud siin hiljaaegu just oli see vaikelunaisega, mida näitas ka Eesti televisioon. Kosovos tehtud film, kitsas on värav, mis minu meelest on tema üks tugevamaid film, siis ta läheb filmi teinud minust ja ta ikka teeb neid neid kogu aeg praegu ta plaanib jälle uut filmi, ta püüab selle inimese, selle reaalse maailma ja mitte reaalse maailma nagu kuidagi Pääle tuua kätte. No vaatame, kas tal õnnestub. Aga kuna pühapäeva hommikune saade on ikka niisugune, kus räägitakse natuke perest ja kodust ka siis kuidas elab sinu mees? Mina arvan, et ta elab igavesti, vaata kui naljakalt see vastandus teist korda kuulen juba, ma küsin, kuidas elab sinu õdesid, et mina arvan, sa ei tea, eks ju, aga sa arvad, et ta elab hästi ja nüüd sa vastasid täpselt samamoodi mehe kohta. Sinu mees Jaak Lill sai Inglismaalt endale suhteliselt haruldase elukutse ja on sellega ka Eestimaal väga palju inimesi õnnelikuks teinud. Läbi läbi oma töö. Kas sa kirjeldaksid natukene raadiokuulajatele, mis tööta teeb? Hästi huvitav töö, vot see võiks ka olla üks töö, mis ma tahaksin teha. Sest. Sellel puuduks tões, kujutage nüüd endale ette perelaulmine fond, diaater, õpetamine, reisimine ja siis ka pisut kiropraktik. Kui väärtuslikku tööd. Aga noh, see on fantastiline, sellepärast et seal on ikkagi muuseas, ta õppis varem bee mehaanikainseneriks ja ta on tipi lõpetanud, eks ole, peenmehaanikainsener, koputaja läheb vastu lauda kokku puutuda siis rohkem. Nii ta lõppedes tippi ja peenmehaanikainsenerina ja pärast siis õppis inimese mehaanikainseneriks ja sest ta tegeleb selgrooga, inimese selgrooga ja selgroos. Teadaolevalt on siis inimese kõik ka haiguste põhjused ja kõik, kõik informatsioon inimese kohta on seal seal kurakanalites olemas, seal on niisugused väiksed keskusekesed ja siis, kui need osavalt osata niimoodi katsuda ja, ja vaadata, siis on võimalik inimeses teatud pinged vabastada. Nii et ta tegeleb sellega ja ja minu meelest teeb seda päris hästi, nii et hamberst tubli. Kui tihti sina sinna tema lauale pikali heita? Nii, kuhu sisse sinu salastatud kanalite informatsioon, kes seda valdab ja kes ütleb, et Pille, sa oled nüüd nii väsinud ja ületöötanud, et aeg on võtta puhkust. Kes see inimene on, kes seda sulle? No hetkel hetkel on mul ka üks ja, ja on üks maie, väga tore, Maie on, kelle juures ma vahetevahel käin. Ei loomulikult ma käin oma mehe juures ka, aga ma ei jõua sinna Piritale seal liiga kauge. Tähe allkiri on ju täiesti kaugel, ma pean selleks võtma kätte, eks ole, pool tundi ma siit sõidan linnas, mul ei jääpäeva sees aeg-ajalt sinna minna. Ja siis, kui mul jääks ka see aeg, aga siis ma pean panema nimekirja seal ei ole nii, et astud sisse. Kuule, ma olen su naine, tule võta mind. Ja kodus ei tööta ta väsinud. Mis on ju ka täiesti normaalne Rudki. Kumb teist perekonnas niisugune tasakaalu hoidja on, et, et kumb rohkem ringi lehvib ja, ja kumb on siis niisugune? Teemaalustala muidugi kuma kasvatab lapsed ja lapselaps. Aga kumb õhtusöögid teeb? Nii kuidas juhtub? Oleneb, kumb vanem, aga noh, praegu selles eluperioodis tõesti viimased neli vanasti tegin loomulikult mina kuni fondi, nii nagu see fond siia nüüd potsatas siis sellest hetkest on tõesti nii, et ega ma päevade päevadest hilja üheksa paiku alles kuskil ma jõuan koju ja siis me reeglina elamise. Aga lihtsalt, miks ta, miks ta jõuab nelja, on see, et mul on vaja harjutada ise päev läheb kogu aeg ära ja siis ma pean lihtsalt harjutama veel paariks tunniks, kus sa harjutad muusikaakadeemias. See on sinu ka üks töökohtadest, eks ole. See on fantastiline, et siis päeval õpetad seal teisi, käib koosolekutel ja oled asjapulk ja õhtul siis ise laulad. Nii et sa oled doktorant ja siis see tähendab seda, et sul on lauluõppejõud. Vaata nüüd läheb keeruliseks selles mõttes, et kuidas lauljat doktorikraadi kaitsnud, mida see siis tähendab? Sisuliselt lauljad tegelikult kaitsevad muidugi interpretatsiooni alal. Nii et meil on see, et, et me peame tegema neli kontserti, tee mida ma teen iga nurga peal kogu aeg, et see nagu ei ole küsimus, aga peab ikka üks töö kah olema. Ja siis meil on loengud, kus me istume, väga huvitavad, seal on palju niisuguseid põnevaid asju. Aga hetkel ma olen akadeemilisel, sest järgmisel aastal siis 2008 2009 ma peaks lõpetama. Ma valmistuma siis saama doktorlylex. Siis on kaks doktor lilledel perekonnas või kiropraktikute kohta ei öelda, doktor või? Mina ei teeks iial seda sellepärast et ma ei ole üldse õppija tüüp, selles mõttes, et noh, et ma hakkaks nüüd uurime, et mind, kuhu ta tegelikult mind huvitab loomulikult. Ja ma valisin väga huvitav teema, mind huvitab üks Eesti omaaegne itaallanna, kes tuli Eestisse, hakkas lauljaid õpetama, sest õpetamise asi on mind väga huvitanud kogu aeg. Kui doktoriks läksime, õpime ainult ühel väga lihtsal põhjusel, sellepärast et Eestisse tuli maailmanimega mees ja on siiamaani viiendate kuues aasta vist läheb nüüd juba või on viies, ma ei tea, igal juhul sellest hetkest, kui ta siia tuli. Tema nimi on professor Jaakko Riho, olen sellest hetkest ma tema õpilaseks läksin ja siis mul hakkas loomulikult ei pea kohe nokkima, et kuidas ma saaksin päriselt õpilane olla. Sest vanus oli selline, et enam midagi muud teha ei saanud, kui ainult astuda doktorisse. Jäned jumal tahtis nii, et võeti meditsiini vastu, aga ta õpetab sind laulma. Loomulikult. Loomulikult Jaak on fantastiline õpetaja, ma olen talle hinge põhjani tänulik, sest nüüd on viies aasta jah, ikka viis. Ma olen neli aastate juures olnud ja ei tea, mis ta põhiliselt on teinud, ikka muutnud mõtlemist. See on nende suurte õpetajate üks põhiline, sellepärast et tema peas oli maailmamõtlemine. Ta on 20 aastat olnud maailma lavadel, kuigi Inglismaal muu õpetaja oli ka päris kõva. Johanna biitors oli, oli ise ka olnud, tähendab ikkagi maailma lavadel, kuid mitte kaua. Jaago on seal olnud 20 aastat ja olnud siis kõikidele nii Domingo tagubava rottidega koos laval ja laulnud kõikidel maailma tipplavadel, nii et mis ta põhiliselt andis, esimene oli, see ta andis usu. Usu ikkagi selles, et laul ja tee on inimesele antud. Sa võid sellest ju korraks kõrvale minna, kuid kui sa oled ikkagi laulmist õppinud nii palju aastaid, siis on nagu mõttetu sõdajat. Ja teine on muidugi mõtlemine, kõik selline mõtlemine sellest kultuurist, Ooperikultuurist kui selline, sest ma ma lihtsalt ei suuda seda kuulda, kui öeldakse, et milleks ooper ja milleks et see on aegunud ja et seal on butafooria ja kõik saanud teada pärijaid, jama ja keegi laulda ei oska ja, ja noh, kogu aeg, need jutud, mis siin meie meie väiksel maal käivad, siis tegelikult muidugi vara on, ma arvan, üks kuningliku mais laande. Ma armastan väga seda žanri, ma usun, et kõige suurem elamus muusikast on võimalik ikkagi saada ooperis. Sest hääl, inimese hääl on otseselt ühenduses hingega. Ja hääl läbi hinge on võimeline väga tugevalt mõjutanud tama teist inimest väga tugevalt jõudma teise inimese mõtetesse, teise inimese hinge südamesse. Ja see on kunsti põhiidee, eks, et sa oleksid võimeline seda ilu, sest muusika ilu seal vapustav. Ilmselt on mingisugune imelik mõte lihtsalt inimeste peades, et klassikaline muusikat seal midagi rasket. Ma ei tea, kust sa mõtte saab tulla, sest klassikaline muusika äärmiselt ilus kui kõrvad puhtaks pesta ja, ja südamekene ka korraks lahti lükata ja lihtsalt kuulata, et siis tegelikult see on, see on nii tohutult ilusad, ma ei saa üldse aru sellest tohutust tümpsust sellest jamast. Kahtlemata mulle meeldib kõik ilus muusika laadi muusikas on ju väga palju ilusaid asju ja praegu meil on siin palju lauljaid, kes laulavad imelist muusikat, aga see niisugune lärm sõna otseses mõttes lihtsalt lärm, vot ma ei saa sellest aru, mis asi seal saab neile meeldida. Sa ütlesid, et kõige suurema kunstilise elamuse võimalust pakub ooper, kas sa oma elu raalides kaevaksid nüüd minu rõõmuks välja sealt ühe niisuguse suure muusikalise elamuse ma ei väida, et see on sinu elu kõige suurem või kõige tähtsam või mis seal praegu meelde tuleb. No ikka Padar, flai, pater flai on minu elus ilmselt olnud kõige suurem mõjutaja. Ma õppisin seda ooperit väga kaua, miks ma õppisin seda kaua, sest ma ei saanud ta laulda, sest ma kogu aeg nutsin. See laps, selle lapse saatus läbisele Putšiini muusika ja läbi selle tegevuse, ma vaatasin neid erinevaid variante kõige rohkem. Mulle meeldis SF IRL-i lavastus, milles freeni laulis Mirella freeni, laulis Badeflaadi Domingo, vist minu teada oli, seal sellest on tehtud film. Noh, see oli lihtsalt elamus, pater fla ja on kahtlemata olnud minu suurim elamus ooperis. Kuidas oma elamusi hangid, kui sa ei käi just parasjagu Pille Lille toetusfondi kontsertitel. Aga kui sa näiteks sõidad reisile, sa ütlesid, et sulle meeldib maailma mitmekesisus, maade mitmekesisus, et, et kas sa näiteks mingisse sihtkohta jõudes juba tead või vähemalt uurid välja, et seal on mõni tore kontsert või etendus tulemas. Ei, ma ei tee seda kindlasti, aga ma olen loomulikult ma käin kontserditel Eestis praegu küll vähem seoses selle fondiga, et just nimelt kui ma olen väljas, siis ma nagu püüan käia nii palju kui võimalik, aga aga ma olen õppinud nagu tundma seda niisugust rõõmu. Äss tuli, lumi, see mõjub mulle kohe tohutu elamusena. Ma näen mõnda inimeste ilusat. Ma püüan temale saata armastust oma mõtetes ja keegi teeb kuskil midagi sellist, mis on, mis on midagi erilisse võib väga pisikene asi, eks ole, on keegi näiteks pakub sulle kohvitassi ja ta on keeranud lusika juba sinnapoole, et sa võtad ja segad kohe mõnusalt, seda mitte, ta ei ole panud juhuslikult, eks ole, seda väikesed asjad on niisugused asjad, mis on hakanud mulle väga palju pakkuma elamust ja, ja ma arvan, et see ongi see, et sa ei pea. Lõpuks noh, nendest suurtest elamustest peabki saama see pisikene asi, et sa lihtsalt istud siin sinuga kahekesi seal elamust kevatoopile kevadeni fantastiline aeg oli, seal on mul igasuguseid palju-palju asju, mitte Eestis kahjuks. Et selles mõttes No aga räägi veel, on see aeg, räägi lihtsalt, ma olen uudishimulik, mis on palju-palju asju. No üks asi on kõik, mis on seotud, eks ole, loomulikult laulmisega, seal on niisuguseid asju, mulle mitmed kontserdid, praegu Taanis, Rootsis sõidan Valgevenesse kohe. Et niisuguseid sõite on nagu kohe-kohe tulemas, siin veebruari lõpus olen ma praktiliselt kogu aeg ära jaanuari lõpus siin nüüd järgmine nädal juba on ära, aga aga mis puutub fondi, siis seal on mul sadaide, et ma nagu näen seda, et see, et see fondi areng tegelikult kõige rohkem veel huvitab, sest lauljana ma usun, et ma olen ikka kodus juba. Ma tean, mind väga palju aitas just see, kui rühane ütles mulle, ma küsisin, et et jaagu, millal sa tundsid seda, et sa oled nüüd valmis ja sa ütled siis ma olin 40-le oma seda ta käest küsisin, ta ütles, et ma vist 50 mullikivi läks kohe südamelt ära, ma mõtlesin, et jess-sugune ahhaa aastaid aega koju jõudes. Jah, aga ta viis mind kiiremini siin. Ta lihtsalt oskas seda teha, nii et ei ole vaja elamul otsida seda häält, mida vahepeal pidi ka nagu otsima mõtlema, et kuskohast need on, et kas ta tuleb siit või sealt. Või kolmanda koha pealt, et siis ta ikkagi ühel hetkel on jah, võimeline jõudma päris koju, et sa kohe tunned, et vaat siin ongi, et see hinge hääl saab nagu, kas inimene saab kokku, niisugune ilus tervik, ümmargune. Aitäh, Pille, jõudu ja ilusat, loodetavasti veel pikalt lumist talve. Me üritaksime selle saate nüüd lõpetada mõne niisuguse kergema lauluga. Sa ütlesid, et sa kuulad estraad ja sulle meeldivad ilusate nii-öelda popmuusikalood, et kas sulle tuleb praegu midagi meelde, mida, mida sa võiksid inimestele pühapäevasel päeval pakkuda, mis see võiks olla? Ja mul tuleb üks imeilus laul, meelde tuli just välja Dave Bentoni uus siidiplaat Generation ja selle peale üks imeilus laul, kus soleerib või külalissolistiks Pille Lill. Selle laulu nimi on memory, see on nii. No näed, mõnes kuulame siis Pillet ja aitäh sulle, Pille stuudios olid Margit Kilumets ja Pille Lill.