Kell on saanud kuus ja Päevakaja võtab kokku esmaspäeval aga 29. septembri. Mina olen toimetaja Reene Leas. Eesti keele instituut on sunnitud rahapuudusel loobuma uuest aastast mitmest töötada heast keeleinimesed peavad toimuvat kahetsusväärseks. Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarve näeb ette kultuuritöötajate palgatõusu. Noor treenerid saavad sotsiaalset garantiid. Loomemajandusmeetme kaudu jõuab kultuuri valdkonda Euroopa Liidu lisaraha. Venemaa president Vladimir Putin kutsus Euroopa liitu üles tegema süstemaatilisi parandusi Euroopa Liidu ja Ukraina vahel sõlmitud assotsiatsioonileppes. Afganistani president Ashraf Ghani andis täna ameti Nende. Tal seisab ees jõulise valitsuse moodustamine ja majanduse jalule toomine. Samuti vastasseis Talibani. Iga. Eesti omanike keskliit tegi uue muinsuskaitseseaduse eelnõusse muudatusettepanekud, mis aitaksid kaitsta omanikke rahalisi huvisid. Paljud inimesed ei saa rahapuudusel õigusabi puudu jääb ka õigusteadlikkusest mulje Järvamaast läbi fotokaamera on mitmekülgne ja annab hea ülevaate nii Järvamaa loodusest kui inimestest. Eesti jalgpallikoondise esiväravavaht Sergei Pareiko pole Venemaa esiliigas Nižni Novgorodi meeskonnas tänavu mänguaega saanud. Pareiko loodab pärast eelseisvaid koondise mänge lepingu ühepoolselt lõpetada. Hakul võib Ida-Eestis vähest vihma sadada. Ta mujal on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Tuul on puhanguline ning ulatub rannikul 18 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on kolm kuni üheksa, rannikul kohati kuni 11 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub loode ja põhjatuul viis kuni 12, põhjarannikul 15 meetrit sekundis, õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on 11 kuni 13 kraadi. 14 aasta emaks ja isaks valiti mitut inimest saatsid riigikogule ning president Toomas Hendrik Ilvesele avaliku pöördumise, kus paluvad riigijuhtidel austada nende ideaale ning panna kooseluseadus rahvahääletusele. Nende sõnul on menetluses olev kooseluseadus põhiseadusega vastuolus. Allakirjutanute sõnul tunnetavad paljud inimesed üle Eesti, et väärtused ja eluviisid, mis on olnud rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna aluseks alahinnatud ning nende asemel tõstetakse meedias, meelelahutustööstuses ja ka haridussüsteemis esile selliseid hoiakuid, eluviise ja suhtumisi, mis ei saa olla eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise aluseks. Lääne-Viru maavanema kandidaadiks sai Rakvere linnavolikogu esimees Marko Torn. Siseminister Hanno Pevkur saatis täna Lääne-Virumaa omavalitsusliidule kirja, milles teeb ettepaneku nimetada torm Lääne-Virumaa uueks maavanemaks. Torm on lõpetanud sisekaitseakadeemia kohtueelse uurijana ja tal on magistrikraad riigiteaduste erialalt Tallinna ülikoolist. Uue aasta riigieelarve eelnõu ei toonud loodetud leevendust Eesti keele Instituudi rahastamisele, mistõttu tuleb eesti keelel säilitamise eest vastutaval teadus- ja arendusasutusel asuda loobuma oma töötajatest. Mirko ojakivi lugu. Iseenesest on see erinevate ministeeriumide ja riigieelarvetoetusest end majandavate asutuste puhul tavaline, et kui nad raha juurde ei saa, peavad nad kulusid kokku hoidma ja näiteks töötajatest loobuma. Eesti keele instituut on aga üks olulisemaid eesti keele säilitamise arendamise eest vastutavaid teadus- ja arendusasutusi. Juba kevadel viitas Eesti keelenõukogu, et Eesti keele Instituudi rahastus on tekitanud olukorra, kus eesti keelt piisava kiirusega arendada enam ei suudeta. Instituudile lubati leevendust uue aasta eelarvest, Eesti keele Instituudi direktori Urmas Sutropi sõnul aga leevendust niinimetatud kindlustunde eelarvega neile ei saabu. Urmas Sutrop. Ka on valdkond, kus kindlustunne kaob ja see ei ole mitte keele valdkond, vaid saab kogu Eesti teadus, mis on täielikult alarahastatud ja sealhulgas siis eesti keel, teine valdkond on täielikult alarahastatud. Siin ei ole probleem, mida Eesti keele instituudiga vaid vaid teiste keelteõppega keeleõppega, kõigil kõikide kõikide muude keelevaldkonna küsimustega. Trumpi sõnul on ta juba praegu asunud laiali jagama koondamisteateid ning välja jäetakse kuulutamata konkursid lõppevatele, tähtajalistele, teadlaste ametikohtadele. Paljud inimesed on saanud teate, et nad esimesest jaanuarist ei tööta enam Eesti keele instituudis. Mõnes on sellest väga kahju, inimlikult väga kahju ja need ei ole mitte nii, nagu räägitakse. Propaganda ütleb, et viletsad langevad välja vaid vastupidi, kõige paremad. Protsentuaalselt kõige enam kaotab instituut oma eelarves seoses negatiivsete hindamistulemustega institutsionaalsete uurimistoetuste taotlemisel. Haridus ja teadusministeeriumi hinnangul dramatiseerinud Sutrop oma uue aasta eelarvest rääkides üle, räägib ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand. Meile teadaolevalt on on Eesti keele instituudil institutsionaalse uurimistoetuse taotluse hindade olnud väga halvad, selle tõttu on see osa nende rahastamisest arvatavasti löögi all teatud määral, mis on küll vähem kui 60 protsenti, mida, mida Eesti keele Instituudi direktor mainib. Üks on kindel, uue aasta riigieelarvega suurendatakse instituudi baasrahastust, mis on vähem kui kümnendik kuue aasta instituudi eelarvest. Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Langi hinnangul on Eesti keele Instituudi olukord talle muljettekitav. Kui rääkida konkreetselt Eesti keele instituudist, siis Eesti keele instituudil on väga mahukad projektid nii sõnaraamatute väljaandmiseks kui ka terminoloogiatöös kui ka korpuste loomisel, et mina isiklikult olen küll väga mures, et mis sellest kõigest saab. Mirko Ojakivi, Tartu. Välissõnumites teeb ülevaate Maria-Ann Rohemäe. Saksamaa tõkestab Venemaa katseid muuta Euroopa Liidu ja Ukraina assotseerumis lepingut, kirjutab Briti majandusleht Financial Times. Nimelt kutsus Venemaa president Vladimir Putin Euroopa Liit üles tegema assotsiatsioonileppes süstemaatilisi parandusi, et seal oleks arvesse võetud ka Venemaa huvisid. Financial Times kirjutab, et Putin esitas oma üleskutse Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosole saadetudki. Putin saatis kirja pärast teadet, et Euroopa Liit Raina otsustasid 2015. aasta lõpuni lükata edasi vabakaubandusleppe, mis on Ukraina ja Euroopa liidu vahel sõlmitud assotsiatsioonileppe osa. Edasilükkamine tähendab, et Euroopa liidu ettevõtted saavad alles siis vabaks pääsu Ukraina turule. Kuid Ukraina eksportijad, teil avaneb, Euroopa Liidu turg ikkagi kohe, kirjutab majandusleht. Saksamaavalitsus taotleb Brüsselilt selget vastust Putini nõudmisele. Ühtlasi on Saksamaa seisukohal, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone ei tohi nõrgendada. Hispaania valitsus kaebas plaanitavaga Kataloonia iseseisvushääletuse konstitutsioonikohtusse. Kataloonia autonoomse piirkonna president Artur Mas kuulutas iseseisvushääletuse välja üleeile. Hääletus Hispaaniast lahkulöömise üle peaks toimuma üheksandal novembril. Hispaania peaminister Mariano Rajoy ütles aga, et massisamm on seadusevastane. Läheb mööda. Raatiaste lõhestab kata laane. Peaministri sõnul saatis valitsus konstitutsioonikohtusse apellatsiooni. Rahoi lisas, et kohe kui kohus apellatsiooni menetlusse võtab, peatatakse Kataloonia hääletus seda, kuni otsuse langetamise nii rahu ei väitis, et õigus otsustada mõne regiooni staatuse üle kuulub vastavalt põhiseadus selle kogu Hispaania rahvale. Maas on varem vihjanud, et kui keskvalitsus referendumi blokeerib, kuulutab ta Kataloonias välja ennetähtaegsed piirkondlikud valimised mis oleksid sisuliselt hääletuseks iseseisvuse üle. Afganistani president Ashraf Ghani andis täna Kabulis presidendipalees ametivande. Tegemist on esmakordse demokraatliku võimuvahetusega Afganistanis. Mall Mälberg jätkab. Kõik Kabuli politseijõud olid täna rakendatud presidendi ametisse vannutamise tseremoonia julgestamiseks. Tänavad olid praktiliselt inimtühjad presidendipalees, see oli kogunenud sadakond afganistani ülikut, kes asse afgaani vande andmist jälgisid. Kuna vaidlusteks, kes saab presidendiks, on läinud nii palju aega taha basse afgaani ilmselt kohe tegutsema hakata. Poliitikavaatlejad on ritta pannud tema viis kõige tähtsamat ülesannet. Üks kuna paljud usuvad, et ka nii võitis ikkagi pettusega on ta esimene ja kõige tähtsam töö hoida iga hinna eest moodustada valitsus koos ja teha sellest jõuline tervik. Teiseks tuleb majandusele elu sisse puhuda. Pole kahtlust, et maailmapanga endise ökonomistina on ka nii selleks tööks väga Califits veeritud. Rahandusministeerium teatas muide nädalavahetusel, et valitsus on omadega nii läbi, et riigiteenistujatele palga maksmine on edasi lükatud. Kõige suurem takistus majandusreformide teel on Afganistanis laialt levinud korruptsioon. Korruptsiooni ei saa välja juurida ühe päevaga, aga viie aasta pärast näete uut trikki, siis lubas ka nii edasi, ka nii võtab võimu üle just enne, kui rahvusvahelised jõud selle aasta lõpuks Afganistanist lahkuvad. Tulevast aastast seisavad Talibani vastas 350000 kohati armetult relvastatud afganistani oma sõdurit. Talgupoliitikud vaidlesid presidendivalimiste tulemuste üle on Taliban oma mõju mitmes piirkonnas kõvasti kindlustanud. Ka nii teab, et Afganistani sõjavägi sõltub lähiaastatel suuresti USA sõjalisest abist. Erinevalt oma eelkäijast Hamid Karzai st on ka nii lubanud juba homme alla kirjutada kauaoodatud julgeolekukokkuleppele Washingtoniga. Selle kohaselt jääb paigale vähemalt mõni 1000 välisriikide sõjaväelast. Neljandaks, kas pidada läbirääkimisi Talibani ka või mitte? Päranduseks kõnelused, mis ei ole viinud kuhugi. Ta usub, et konflikti saab lahendada rahumeelselt. Ta keelitas juba oma tänases ametisse astumiskõnes valitsusvastaseid osalema poliitilistel läbirääkimistel. Taliban tundub, eelistavad kõnelustele tulistamist. Ja tagasi Eestisse Kultuuriministeeriumi järgmise aasta eelarve on 206 ja pool miljonit eurot viiendiku võrra suurem tänavusest ministeeriumis tutvustati täna kultuurieelarve. Eelnõu jätkab Riina Eentalu. Ministeeriumi järgmise aasta prioriteedid ütles väljaminister Urve Tiidus. Kõigepealt riigieelarvest palka saavate kultuuritöötajate palk kasvab neli ja pool protsenti, olles üks neljast valdkonnast, kus palgatõus on suurem kui üldiselt. Minister tiidus. Kultuur 4,5 protsenti palgatõus, üldine palgatõus on kolm protsenti kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020. Kultuuritöötajate miinimumpalk peab lähenema Eesti keskmisele palgale ja see on mõeldamatu kaaslaste tõusuga tõusudega seoses. Viienda kuni seitsmenda kategooria laste ja noorte treenereid hakatakse toetama uue mudeli alusel. Palgatoetust me nimetame seda võimaldab siis lapsi ja noori juhendavatele treeneritele paremad sotsiaalsed garantiid mis ei olnud sajaprotsendiliselt alati seni olemas. Riigieelarvest tuleb 50 protsenti treeneri töötasust ja treeneri tööandja peab panustama vähemalt sama palju. Investeeringud kasvavad 18,3 miljonit eurot ja eelkõige nimetas minister Arvo Pärdi keskust, mis tuleb Laulasmaale. Ehitus algab 2015. aastal ja peab valmis olema 2018. tänavu selgus ka konkursi võitja võitis töö märgusõnaga Tabula. Autorid on Fuensantanjetaja n riike Sabehaano Hispaaniast. Teine oluline teema puudutab Eesti rahvusringhäälingut, et vana raadiomaja Kreutzwaldi tänaval renoveeritakse uudistemajas. Selle jaoks on eelarves raha ette nähtud piis, Ugala teater, renoveeritakse, võeti, jätkatakse renoveerimist. Üks investeeringu osa on ta teatavasti Telliskivi loomelinnakus olev vaba lava soovitan minna Kultuuriministeeriumi kaudu, siis rendikulusid osaliselt komplekteeritakse. Plaanis on ka nukuteatri suure saali ehitus, Vanemuise suure saali tehnika vahetatakse välja, Rakvere teatri juurde tuleb kinosaal, jätkatakse vabaõhumuuseumi külastuskeskuse rajamist. Loomemajanduse meede tuleb nüüd Kultuuriministeeriumi hallata, seda raha on 20 miljonit eurot ja seitse suunda on selle meetme raames kantsler Paavo Nõgene. Järgmisel aastal on loona suunata osades sellest 20-st miljonist 3,34. Täna on olemas Tallinnas oma majanduskeskus Tartus loomemajanduskeskus huvi on, et üks selline keskus tekiks juurde ka Ida-Virumaale. Kindlasti ekspordivõimekuse suurendamine. Nad on erinevad koolitused, toetatakse taristu välja arendamist, toetatakse nutikate uute tehnoloogiate soetamist, tegev üsna laiali. Tänasest reedeni on Eestis õigusmõistmise nädal, mille käigus antakse kuues Eesti kohtumajas soovijatele tasuta õigusnõu. Uku Toom küsis justiitsminister Andres Anveltil, kui suur puudus meil õigus, abistan. Õigusabi on see probleem, on, ma arvan, väga aktuaalne selle pärast väga paljudel inimestel tulenevalt nende rahalistest võimalustest, siis on ka need võimalused piiratud, millega ta saab pöörduda oma õiguste kaitseks erinevates instantsides kohtusse. Tihtipeale ka see, et inimesed üldse rääkisid, millised õigused ja kohustused ja võimalus üldse on, kui see kõrvale jätta, siis noh, justiitsministeeriumil on jooksvalt neid projekti palju rohkem laiemalt näiteks heaks näiteks on ka meie kodulehelt leitav interaktiivne foorum, jurist aitab punkti. Kuidas meil on, kas venekeelse õigusabiga on probleeme rohkem kui eestikeelsega? Kindlasti on venekeelsed inimesed pöörduvad väga palju otsivad lahendusi ja mis on kõige kurvem see? Nii on mulle näiteks minu mitmeid-mitmeid külaskäikudel just Ida-Virru ja Narva toodud näiteks seda, kuidas inimesed on pöördunud kohtusse on koostanud oma hagi siis tuginedes näiteks Eesti NSV tsiviilkoodeksile 80.-test, heal juhul inimeste madal õigusteadlikkus ka keelest tulenevalt on riigile koormav ehk aga sellesse valdkonda pandud üks ennetus. Euro peaks kokkuvõttes hoidma miljoneid eurosid. Eesti omanike keskliidu arvates võiks riik kultuurimälestiste säilitamist konkreetsemalt toetada. Kultuuriministeerium nõustub omanike ideega ning sellel teemal jätkab nüüd Marii Kangur. Eestis on rohkem kui 5200 ehitismälestist, millest üle 80 protsendi on eraomandis. Eesti omanike keskliit esitas uue muinsuskaitseseaduse eelnõusse kolm muudatusettepanekut. Liidu juhatuse liige Priidu Pärna räägib lähemalt. Sõna toetamine ei ole piisav, et see seadus peaks ikkagi välja Toomasele toetuste paketti, et milles siis riigi rahaline toetusomanikele on teine ettepanek oli meil seotud sellega, et kui nüüd uusi ehitisi muinsuskaitse alla võetakse, et oleks tehtud ka selline väike mõju analüüs juurde, mismoodi see omaniku õigusi ja edasisi kulutusi mõjutab. Mälestiseks tunnistamine. Kolmas ettepanek oli meil see, mis puudutab muinsuskaitse eritingimused. Omanike keskliit on küll seisukohal, et nende eritingimuste tellimine peaks olema riigi poolt vähemalt pooles ulatuses finantseeritud. Eesti omanike keskliidu juhatuse liikme Priidu Pärna sõnul ei ole omanikud kindlasti ehitiste säilitamise vastu, aga kuna selliseid hooneid peab säilitama kindlate tingimuste järgi, siis oodatakse ka rohkem toetust. Sa ei tohi sinna panna igasuguseid aknaid omal äranägemisel, sa pead katusekattematerjali valima, et see on tegelikult omanikele ju seadusandja poolt peale pandud koormis, et omanike keskliit leiab, et see koormist peaks olema siis ühiskonnaga jagatud, et kui ühiskond laiemalt arvab, et need hooned vajavad erilist kaitset, siis peaks ühiskond ka sellist korrashoiukohustust aitma omanikul kanda. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Tarvi sitsi sõnul on omanike keskliit tähelepanu pööranud õigetele valukohtadele ja just nendega uues seaduses tegeleda kavatsetakse. Uue seaduse järgi kaks kohustust, mis hetkel on omaniku rahakoti peal, eritingimuste väljastamine, muinsuskaitseline järelevalve, kui tehakse restaureerimistöid, näiteks riik enda kanda, et ühest küljest, ma arvan, aitab kaasa kvaliteedi tõusu läheb, teisalt on ta selgelt omaniku rahakotile soodsad, et lõppkokkuvõttes mis kuulub ikkagi omanikuna, on ta eraomanik, kohalik omavalitsus või riik, ma usun, et ka omaniku mõte on see, et seda võimalikult hästi hooldada ja hoida. Kui muinsuskaitse sealjuures kaasa aidata nendel väärtustel tähelepanu juhtida, siis ma arvan, et mõlemad osapooled sellest võidavad. Uue muinsuskaitseseaduse läbivaks mõtteks saabki see, et omanike riik on partnerid. Tarvesits. Ma mõnes mõttes ei nõus olla sellega, et mälestiseks olemine tähendab ainult suurt koormust suund, mis juba ka praegult on, aga mis uue seaduse mõte on, et omanikud ja riik on koostööpartnerid, et kui on mingi Tartus on ta siis hoone või arheoloogiline paik või on ta hoopis kunstiese, siis muinsuskaitseroll on kindlasti omanikuga nõustuda selle väärtuse hoidmisel, et see suund on üks selle uue seaduse aluspõhimõtteid olla omanikule toeks, nõustuda. Marii Kangur Tartu. Täna esitleti paides Järvamaa uut fotoalbumit, mille fotod on raamatu tarvis pildistanud vabakutseline fotograaf Ingmar Muusikus Järva Teataja fotograaf Dmitri Kotjov. Raamatu vaba värsilise tekstid pärinevad paidest pärit näitlejatele ja lavastajale, Andresest Noormetsalt 26 endist või praegust Järvalast kirjutavad, milline on nende pilt Järvamaast. Olev Kenk käis esitlusel. 120 leheküljelise fotoalbumi ilmumine on Järvamaal oodatud sündmus. Plaanisele avaldamiseks hakati pidama kaks aastat tagasi. Fotograafidele anti aasta aega maakonna elu-olu ja inimeste jäädvustamiseks loodusfotoga. Olaf Ingmar Muusikus ütleb, et võrreldes kaheksa aastat tagasi ilmunud eelmise Järvamaa fotoalbumiga tuli sel korral lähtuda etteantud teemadest. Maakodujõudja vaim. Meeleolu pilt oli nagu vähem teha, ma nagu teadsin, mis missugune ta võiks välja tulla umbes ja milline on Põlvamaa läbi fotokaamera vaadatuna, see oleneb, mis kohta sa vaatad läbi kaamerat, minu pilte on, seal rohkem, on loodust, maastikke, on seal linde, loomi, aga on inimesi, et ma arvan, et on mitmekesine ja raamatus. Ja sinu kolleegi Järva Teataja fotograafi Dmitri kult juhi fotod, kuidas need kaks erinevat käekiri omavahel haakuvad? No ma arvan, et raamat on kujundaja nägu ja ma arvan, et kujundaja on täiesti lotokollide. Sihtasutus Järvamaa arenduskeskus, kelle vedamisel raamat ilmus, soovis fotode kaudu näidata Järvamaa ettevõtlus- ja elukeskkonna muutumist läbi nelja. Aastaajaarenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp ütleb, et teda eriti rõõmustab, et raamatu valmimisse õnnestus kaasata kõige paremad kohalikud tegijad. See on alati olnud minul ka taotluslik, et võimalikult palju sellest rahast ressursist, mis me saane kusagilt jääks siia kohalikku kogukonda. Raamatus on sadu kauneid fotosid järvamaalt pildistatud neljal erineval aastaajal aga peale selle inimesed vaid mõni nimi, kes on kirjutanud sellest, milline on pilt Järvamaast tema arvates. Kohe meelde Teet Hanschmidt, kuna tema oli kõige viimasel lehel, aga siis on meie edukad ettevõtjad ehk Toomas Aga sild, Jaanus Murakas Unesco juht, Mart Hilton, Reow noored näitlejad, Järvamaalt pärit kunstiinimesed loodusinimestest erinevad ja, ja ka need, kes on juba jõudnud nii-öelda Euroopa Komisjoni tasemel ehk Maive Rute, kes on tegelikult Türi kooli lõpetanud. Ehk siis raamat annab kokkuvõttes hea pildi nii Järvamaa inimestest kui loodusest elust-olust kõigest aastal 2014 annab küll ka inimene, kes tahaks siia elama tulla või oma ettevõtet luua. Ta saaks pildi, et see on üks tore kant, testis rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Missuguseks kujuneb ilm, räägib meile sünoptik Eva-Maria Sula, palun. Jääme Põhja-Skandinaaviast itta liikuva madalrõhkkonna servaaladele üle Eesti töötab madalrõhulohk, mis võib öö hakul ida maakondadesse hoovihma jagada. Mujal on pilvi vähe. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul iiliti 14 kuni 18 meetrit sekundis. Õhumass jahtub ning termomeeter näitab öösel sooja kolm kuni üheksa, rannikul kohati kuni 11 kraadi. Päeval suureneb Skandinaavias tugevneva ning põhjalahele liikuva kõrgrõhkkonna idaserva mõju. Päev on enamasti päikeseline, väike, saju võimalus jääb püsima ida maakondadesse. Puhub loode ja põhjatuul viis kuni 12, põhjarannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Õhusooja on homme 11 kuni 13 kraadi. Kolmapäeval nihkub antitsükloni kese Eesti kohale ning jääb meie ilma määrama ka neljapäevaks. Ilm on kuiv ja vaikne, õhutemperatuur langeb öösiti sisemaal paar-kolm kraadi miinuspoolele. Päeva sooja tuleb 10 kraadi ringis. Ja sõna nüüd sporditoimetusele, kus tänastest spordisündmustest teeb ülevaate Joosep Susi? Eesti jalgpallikoondise esiväravavaht Sergei Pareiko pole Venemaa esiliigas Nižni Novgorodi meeskonnas tänavu mänguaega saanud. Pareiko oli üks 10-st põhimeeskonna mängijast, kes polnud augustikuu lõpus nõus palgakärpega ja oli sunnitud seejärel treenima meeskonnast eraldi. Pareiko sõnul ta peatreeneri Andrei talalajevi käe all mängida ei saa ja loodab pärast eelseisvaid koondise mängija lepingu ühepoolselt lõpetada. Praegune peatreener ühtmed, paisusel ta meiega ja me ei näe teda, meil ei ole üldse kontakti temaga ja seda, mis nad pakuvad, praegu see mulle praegu üldse nagu ei sobi. Mina tahaks natukene seda rohkem aega kehtile lepingu ees raha, et nad pakkusid kuni esimesel jaanuaril, mina tahan kuni juunini järgmisel aastal, et nad maksid mulle välja seda kompensatsiooni, aga kahjuks nad nad ei taha seda. Ja vaatame, mis edasi saab. Hakkasin korjama dokumendid praegu ja, ja võib-olla peale koondise mängud nagu tule siia tagasi ja ja, ja teen otsuse lõpetada minupoolsel lepingu ära ja, ja kõik, nagu saada Uuefast seda kinnitused. Mulle lubatakse nagu talvel minna mingi klubisse ja siis juba UEFAs. Seda meie küsimus, nagu leida lahendusi. Koondise paremkaitsja Enar Jääger otsib jätkuvalt koduklubi, viimati Belgia kõrgliigas mänginud jääger on viimased kuud treeninud FC Flora meeskonnaga. Praegu ütleme nii, et midagi nagu kiita ei ole, hetkel ei ole midagi, vahepeal mingid jutud olid, aga noh, ütleme niimoodi, et sellelt nagu pakkumast sihukest asja ei ole olnud. Et viimasel ajal tõesti siin ei ole nagu midagi nagu olnud, et isegi millegi vahel valida, nagu tõendid on väga head ja sellega ma midagi nuriseda, nagu inimene saab nagu trennis väga hästi vormis hoiduda. Täna algab suurim üleeuroopaline harrastusspordi ja füüsilise aktiivsuse teemaline liikumisnädala. Eestis on praegu sündmusi registreeritud 150, mis teeb Eestist ühe suurima osavõtuga riigi Euroopas. Liikumisnädala Eesti koordinaator Tiina Kiisler. Initsiatiiv tuleb rahvusvahelise spordi ja kultuuriliidu poolt kelle andaanis nemad teevad koostööd ka Euroopa Jalgratturite Liiduga ja kogu muu üle. Euroopa saab väga suure toe Euroopa Liidult, et rahastus tuleb Euroopa Liidult määratud üleeuroopaline koordinaator laskanenova, kes koordineerib kõikide riiklike koordinaatorite tööd. Et näiteks mina olen Eesti koordinaator, siin mina tugevalt, siis teen koostööd laskaga. Aitäh sporditoimetusele sellega on tänane Päevakaja lõppenud rahulikku õhtut kõigile ja kuulmiseni.