Margus Saare jutusaade Jutusaade, et inimesed vikerraadio, kuuldel, oleme taas eetris jutusaatega pühapäeva hommikul, 18. veebruaril. Kui kõik sportlikud inimesed on Tartu maratonil. Aga mina siin saatekülalisega soojast, kuidas, sest me ei ole sportlikud inimesed. Aga külla on palutud ja tulnud hiiu naine. Ada. Tere hommikust, Adalundaja keeri hommikust. Te ikka mäletate, et te olete Hiiu naine. Miks ma ei mäleta, see on. See on üks põhiasju, mida ma mäletan. Et ma olen hiidlane. Aksi hiiu verises lööb vahel välja ka võix. Hiinlane on teistsugune kui Tallinna. Noh, kuni seitsme aastani ma olin ju Hiiumaal ja ma rääkisin hiiu keeles ja mul siiamaani tulevad veel sellised sõnad või väljendid millest, nagu keegi aru ei saa või näiteks ma ütlen, need asjad peavad olema, piiras. Nii. Noh, tähendab viis, mina ütlen, need asjatad viiras olema. Nii et maja on teinekord segamini ja mõned sõnad Me enne saadet leppisime kokku, et me võime teineteisele sina öelda, ma teen selle eest vabalt. Aga ma siis küsingi, Adalundver, kuidas sul käsi käib? Aitäh, ma ei kurda. Pensionär, ma võin sõita trammiga bussiga, võin linnale tiiru peale teha, eks ole. Ja ei, ma ei kurda, normaalne pension. Mis ta nüüd nii normaalne on ka? 3000 ringis ja ja siis kultuurkapital andis seal elu lõpuni, see on elu lõpuni 3006 ja nii, et mina saan hakkama. No nädalapäevad on suurest sünnipäevast sünnipäev, mõjub see on ergastavalt ja hellitavalt või valdab seda aegagi melanhoolia. Ei, üldse mitte. Ma mäletan seda, kui ma sain 30. Jamal, ma nutsin lahinal siin nüüd on elu läbi kõik kolmekümneaastane, see on ju kohutav. See on kohutav. Kui ma sain 40, siis me olime veel Mikuga abielus ja vases tegi suure sünnipäeva, too oma 40 inimest, seal ma ainult naersin. Aga ema tuletas mulle meelde, olgu muld talle kerge. Ema tuletas mulle meelde Kumari kuskil, noh siis ma olin tantsu ja pidude hull. Ma elasin tuukri tänaval, aga peda oli ümber nurga, eks ole, Pedas, käisin tantsimas ja siis ma olevat emale öelnud niimoodi. Mina ei tea miks need vanad mullad käivad seal Perastantsiva vedas tantsimas ja ema olevat küsinud, kui vanad nad siis on, et vanad mul, no vähemalt 25. No aga viie, viie 50. sünnipäeval nutsid jälle. Siis ma kadusin täiesti ära. Mu sõbrad ja kolleegid ja tuttavad nad olid täiesti pahased mu peale. Aga ma mõtlesin niimoodi, et ei mingit sünnipäeva. Kustutasin tuled korteris ära. Ma käisin küünlaga. Umbes mind ei ole telefoni, lülitasin välja, mind ei ole, oi, ma sain selle eest ikka paraja sauna muidugi. Aga vot see läks nii. Aga kas see on sellest, et et, et sa ei ole nagu väga kindel, kas sünnipäeva ajal sind üldse meelde meeles peetakse või ei? Ei, ei, ei, ma lihtsalt ei tahtnud mingisugust nihukest, täht, päeva või, või pidustusi või midagi, ma ei tahtnud. Tegelikult ma ütlen sulle, ma olen natukene tujude inimene, Veevalaja ongi selline mulje, arvamatu täiesti ette aru, ma ise ka ei tea, mis minuga toimub. Et ma. Kuidas öelda, et ma vaat, ma ei taha seda ja kõik antud hetkel ei soovi, seda ma ei taha. Ja siis ma ei lase ennast sundida. Ma ei ole dresseeritav. Kui me eelmise nädala reedel sulle helistasin sünnipäeva päeval, me rääkisime viis minutit telefonis selle aja jooksul, teine telefon helises kolm korda, erinevad inimesed soovisid õnne ja kas sünnipäev, mis, mis oli nüüd? Suutis kuidagi sind üllatada ka, et, et tõesti nii palju rahvast või ma ei tea, või tema ei helistanudki vä? Ei, mulle ei mõju sellised asjad, et oh tema ei helistanud või? Ei, üldse mitte, ma ei pea sünnipäeva nii nii tähtsaks, kui ma sain 60 siis kinoliit, kuna ma olen Kinoliidu liige. Ja lausa mulle nagu noh, see on inetu sõna, mis ma praegu ütled, pressis mulle peale et Ada, sa ikka pead tegema juubeli, mõtlesin, tore. Teie tehke. Mina tulen, öelge mulle koht ja kellaaeg. Ja täpselt nii oligi. Kuidas aastatega on, kas sõpru tuleb aina juurde või vähemaks jääda? Sõbrad vahetuvad ka vä? Ei, vahetu. Mina ma olen selles mõttes kuidas öelda, truu hing. Mul on ühed sõbrad ja uusi tutvusi, ma ei. Ei eriti, Maiu, ei enam nagu ei jaksa ligi lastele. Ja ma ei mäleta, mis raamat see oli. Mingi kass oli Hemingway. Ja ma kaunis nooruses lugesin ja ma ei saanud sellest päris hästi aru. Et kuidas see nii on? Ei olnud Emming või nüüd ma eksin. Et kui inimene sünnib, ta on nagu männipuu, männipuu kasvab ja siis need alumised oksad kaovad ära ja jääb järele ainult vot kui sa näed, vaat see tutt üleval. See see tüvi jätult üleval, tühi, tühi tüvi üleval ladvas ja mida sa sõprus tähendab? Väga palju. Nagu ohkan Väga palju minu jaoks küll väga palju. See on niimoodi, et. See kas on või seda ei ole. Ja see ei pea olema selline. Kuidas öelda, et mida ma sinuga SA mida ma sulle annab, see ei ole see saamine võtmine, see selline kasulik olema, kasulik olla, ei pea nii olema. Aga midagi ikka sõber annab. Mis asi, see, mingi turvatunne või turvatunne see? See annab südamesse No ma võin öelda niimoodi, et mul ei ole palju sõpru Aga? Paar-kolm sõpra eluaegsed, ütleme muu suu, see tähendab Vello Orumets umbes 45 aastat. Anne Palu ver, Anne Velli. Need on mu sõbrad. On siis alati olemas, nad on alati olemas. Alati olemas näiteks. On ka olnud niimoodi, et me oleme elanud hirmus vaeselt. Õlipudel teisel kartulid Ja siis Anne ütleb niimoodi, et Paluveer mina ei tea, mis nüüd saab sul kartulid ja mõtlesin, et mul on õliga. Aga tead, mul ei ole bussirahamatšenkuraat. Sõida jänest. Ja õnnestus. Ja on sul selliseid aegu tõesti sees olnud. On? On, aga miks sa arvad, et pole olnud? Ma tean täpselt, mis tähendab. Viletsus ja vaesus ja ega ma ei ole mingi primadonna. Vot mulle vahel tundub, et, Et, et kui toimuvad mingid seltskonnaüritused, eks ju siis Adalundver kui seal aeg-ajalt kohal on, siis alati pildistatakse, eks ju. Aga ma ei tea, miks, ega mina jälle seda palunud. Ega ma ei ole selle eest ka maksnud. Aga see oli, meeldib seltskonnas ikka käia. No viimasele seal aina vähem ja vähem aina vähem ja vähem. Aga ma ei taha ka päris kõrvale jääda. Aga. Ma lähen, aga nüüd vanasti oli niimoodi jäätunud. Vanasti oli niimoodi. Mina olin viimane, kes peolt lahkus. Püsti. Ja. Jõin mehed ka laua all, muidugi ma ei joonud siis palju. Ja eriti veel, kui virus oli viru grill, eks ole, algul grilli, tulime pikalt Venemaa reisilt, Viru grilli oksis alla varietees. Ja siis juba kelnerid teadsid, oh issand issand, kui õudne. Oh issand, lund võrdub nüüd on, peitub kella neljani ja siis nad olid kuidagi nii lahked ja kenad. Et vot sealt tagant uksest saab välja, meie läheme, me oleme küll nii väsinud, meie läheme minema. Ja kui te soovite, et seal on siis konjakipudeli ka, ega ma ei joonud palju med tantsisid meie lõbus oli kõik. Aga nüüd ma olen niimoodi esimene, kes lahkub peolt. Kas need, kes seal, see noorem põlvkond, kes sellistel üritustel käib, kus fotoaparaadid sähvivad kas nad vahel küsivad ettevaatamatult seda ka, et Okisse Ado lund veel üldse on, et mis ta teinud on? No minu käest ei ole küsitud, aga võib-olla küsivad küll fotograafi käest või, või või perenaise käest, kes emana morn veel on. No ma ei saa, ma ise olen vahel mõelnud küll, et et järsku hüppab ajapikku tõesti vähemaks neid, kes mäletavad seda põhjust. Ja. Näiteks, anna mulle andeks, ma hiljaaegu lugesin ühest lehest. Ma ei mäleta, võib-olla see oli õhtuleht või? Lugesin, vaatasin telekast, tead, infot on nii palju, et lihtsalt enam ei jaga. Ja siis. Mul oli minu jaoks nii naljakas ütlemine, küsiti soome neiu käest, ta võis olla 16 17. Ei, see oli ikka telekas. Et mida te arvate? Matti Nykänen? Materjal on selline nool selline, ikka ikka ikka suusapoiss, suusapoiss ja jäiga maailmakuulus, eks ole. Ja siis neiu tegi suured silmad, ütles mitt ta mitte käele. Kas tema on spordiga tegelenud sellepärast et tema ümber on nii palju skandaale tagantjärgi tagandil ja ta ei teadnud absoluutselt, ta mõtles, et see on üks kriminalist. No minu jaoks te olete esimene näitleja ja tahtest raadilt vahet teha, aga, aga miks ikkagi seitsmeaastaselt tuli tulla Tallinnasse pere tuli lihtsalt ära. Ei lugu oli selles, et ma sündisin Hiiumaal Käinas ja kuna ma olen vallaslaps, minu bioloogiline isa jättis meid maha, sest oli väga kõrge politseinik miilits, miilitsa, väga kõrge. Ja, ja siis tema jättis meid maha emaga. Ja põgenes Kanadasse. Ja jättis meid maha. Aga mina jäin vanaema ja vanaisa juurde. Ja ema tuli Tallinna ja kohtus siis paar aastat hiljem minu kasuisa papaga. Ja. Kui ma sain seitsme aastaseks, siis nad tõid mu Tallinna kooli. Nii et Hiiumaal ma ei ole koolis käinud. Kui palju ema ja, ja papa siis on suunanud sind sellele sellele tööle, mis sa teinud oled? Üldse arvasid? Oi, ei, oi ei, ei. No papale sihuke rahumeelne, hästi rahumeelne meremees. Tema ei sekkunud absoluutselt minu kasvatusse ega midagi. Las laps teeb, mis tema tahab, läheb sinna, kuhu tema tahab. Aga ema, minu emme olgu muld talle kerge. Tema oli hirmus, tappis nagu apteeker. Ja kui siis emme sai teada? No ma olin siis juba peaaegu kümnendas klassis ja et mina tahan minna näitlejaks õppima. See oli absoluutne šokk. Tüvel shokad, absoluutselt välistatud. See oli, noh, ma sain aru, et see oli, see oli tema jaoks karrauul katastroof. Aga kas need näitlejad olid tema arvates siis nõmedad inimesed nii-öelda või arvasite, et sina vaadake, ei kuulu sinna? Ja ta ütles, et vali ikka üks üks tõsine õige elukutse. Monoreeno vabrik. Näitleja see ei ole ju. See ei ole ju elukutse. No aga mina jäin oma juurde nagu kindlaks ja lõpetasin siis 21. keskkooli. Aga vaata, siis oli see aeg. Et kui. Sinna Panso kooli võeti üle nelja aasta, no mitte üle kahe ja üle nelja aasta. Aga eelmine aasta oli võetud nii, et järelikult mul pidid kolm aastat ma pidin ootama. Aga selle aja peale Noh, ma lõpetasin keskkooli, mis nüüd saab siis? Ema ütleb, et mine siis kõrgkooli, õpi midagi, mingiks tõsine amet? Ei mina siis läksin läbi sugulase kommunari tööle. 50.-te aastate lõpust või 60 60. mina lõpetasin. Ja, ja siis ma töötasin kolm kuud kommunaris jooksutati minna, kaheksateistaastane küll siin, küll tänna, küll kolmandasse kohta, küll üle õue, kas ma ei pannud mantlit peale midagi, siis ma sain kopsupõletiku. Ja. Olin kodus pikali kopsupõletikus ja loen lehte. Ja lehes on niimoodi, et. Filharmoonia avab õppestuudio ja sinna võetakse Lamp küll žonglöörija, küll sõnakunstnikke, küll tantsi. Assa kurivaimul, kopsupõletik, leks. Mina tõmbasin riided selga, soengu pähe, soengut mul tuhkagi soengut seal midagi, mis mul oli siis hall seelik, Ma mäletan, valge pluus nagu koolilaps. Ja kui ma läksin filharmooniasse, siis mina mõtlesin küll, et võtad niisugust lollust. Ma poleks küll pruukinud teha, seal oli ja selgus 284 soovijat. Aga no kuna ma olen hiidlane, siis ma olen natukene Veevalaja, eks ole. Ma olen niisugune. Kui tahan, siis saan järjekindel või, või kuidas seda viisakalt. Ja siis ma ütlesin ei, ma ei lähe siit ära. Oi, jummal, kui palju ilusaid seal oli? Tead, niukse dekolteega ja, ja, ja niuksed, oh issand kui ilus ja mina oma valges, kuhu siis ja halli seelikut? Oi-oi joiguma seda meenutan, ma olin nagu, ma ei tea nagu seitsmes b klass. Ja Eino Baskin oli siis žürii esimees. Siiamaani mäntsile ütleb niimoodi, et vaata seda suppi pead sina nüüd helpima elu lõpuni. Ja ja midagi siis tulid sealt lavalt ära niimoodi. Minut minut pool minutit, kõik, kõik saadeti konveieril nagu konveierilt või nagu. Ja ja siis Läksin mina ja ma ei tea, kas mutt Miksuga tegin, vaevalt küll. Ja ja siis Baskin ütleb ja mida teinud, see on nii. Ja siis ma lugesin ühe. Teet Kallase õppisime ühes koolis Laste niisugune mida mõtleb elust nelja-aastane laps, kuidas ta suhtub, kuidas ta näeb inimesi maailma? Ja? Ens niimoodi vaatab mind. Ütleb. Tore, tore. Kas teil on veel midagi? Mõtlesin, et ma võin teile lugeda veel ühe Bayroni luuletuse. Naera puruks, ma praegu mõtlen. See kõlab nagu anekdoot. Luges endale Bayroni luuletust merele. Tore. Ega ega. Sinna nii kõik mokas. Ega ema ei teadnud, et ma sinna läksid. No ja siis ma hakkan sealt lavalt loba tagant bee, saaled kurgus, niimoodi. Ents tuleb tagant uksest vastu. Ütleb kuidas see nimi oli? Sõnadal andur. Ma sooviksin teiega homme kohtuda. Aga ma ei saanud millestki aru, miks. Siis kui üliesimest ajab isegi Ja siis kurjem plaanid olid, olid, olid, olid pärast ta mulle tunnistas, et talent kurvi, tal olid hoopis teised plaanid, minuga. Räägivad paljud, käivad. Sest ma ei näinud kõige hullem välja Ta ise pärast tunnistas mulle. Ja siis ta ütles mulle üks kinni. Mis asi see oli siis. Mis asi see oli? Et ma sulle meeldinud martsinieynx kullakene, ma vaatasin sind nagu rumalust. Siis ta jäi väga rahule, õnnelikuks. Vaat need on naljad, aga need on tõestisündinud naljad. Mis oli seal filharmoonia juures, oli ta siis juba tollal, eks ju. Et seal seal seal Mareerimise töö nagu siis on hea. See on ropp töö või see on uhke. Imetlusväärne töö või see on selline rutiin. Ei, ma olin nii noor ja ma olin nii õnnelik. Noh. Üheksateistaastaselt pandi mind juba suurele lavale Georg Otsaga, eks ole, konfereerima ja. Ja siis. Kas on see tase nagu tänapäeval tuleks Võrno või, või sander või Reikop kontserti või mingit üritust juhtima, et no enam-vähem ja ja nii-öelda kõrgem klass Ikka-ikka-ikka-ikka jaa, aga sa said sellest aru, et see on tähtis ja ma sain sellest aru. No tähendab, ma ei ole kunagi läinud ülbeks ega uhkeks selle pärast mitte iialgi. Aga see kuidagi tundus mulle nii normaalne ja see noh, see oli nii. Lihtsalt oli nyyd see minu saatus. Hiiumaaplikast sai järsku filharmoonia konferentsi, star no mis ta Arno tänapäeval on kõik staarid. Kõik staarid laulab kaks laulu sisse. Kaks nädalat teeb ühte laulu. Aga mõlemad ajakirjad kirjutavad ja Aarne kuulame vahepeal muusikat, see on selline kurb laul tegelikult filmile toritus Andres lõpetavusega ilmumata ikkagi juhtu. Laulu Helgi Sallo laulab. Sussi hilinema on magavad sussi ma ta. Ei aita. Te kuulate jutusaadet ja külas on Ada lund verre. Filminäitleja konferentsee ja ikkagi minu jaoks. Tähtlavalt. Ada klimpsutab minna, aga, aga mis siis juhtus Andres lapetavusega? Või mina teaks, et ma tahaks täna ka vastust saada, mis temaga ikkagi juhtus? Kus sa olnud oled, neiule ei ole. Vot selle filmiga ma sain templi otsa ette lits, lits, mis lits. Ja ma tulin siis Venemaa reisilt ja ma läksin seda filmi vaatama, sellepärast et noh, ajad olid teised. Ja ma läksin kino sõprusesse seda filmi vaatama. Ja ma läksin niimoodi, et juba seal siis algul oli Ringvaade, eks ole. Saal on rahvast täis, aga ma sain kõige viimasesse ritta, sain pileti. Ja läksin, siis vaatasin seda filmi ja mõned asjad mulle meeldisid mõned kohad, mõned mulle üldse ei meeldinud. Oleks võinud paremini teha. Ja siis, kuna ma olin viimases reas, siis ma mõtlesin niimoodi, et ma kaon, ma ju tean, millal lõpp tuleb. Kaon siit saalist ära, enne kui saal valgeks läheb. Jäin siis vill lõpuvaatama ja minu ees kaks naist. Eelmimase sõjas. Ja seal hakkab juba valgeks minema niisugused noh, mis tal viga mängib, ta ju mängib iseennast. Vot nii. Ning proovideta kinnitati rolli. Tarmo Pihlap kuna Seal oli küll vaja kedagi teist mängida. See töö seal konverentsi eelkõigepealt ja siis kas see siis aitaski neid filmirolle läbi närida või kuskohast tuleb sisse oskus mängida. Režissöörid võtsid iga kord eraldi ette ja, ja seletatult. Tähendab ilu Pealt ju ei võta seda asja. Tähendab, kuidas mina üleüldse sattusin filmi? Mul ei olnud sellist. No jumaluke ambitsiooni või mõtted või et ma hakkan filmides mängib. Aga ma olin juba filharmoonia laval. Juba ma arvan üks kolm aastat või niimoodi. Ja oli kontsertsaali kontsert. Kaljo Kiisk oli olnud oma siisiga prouaga saalis aga tema otsis filmi jäljed talle kõik oli paika pandud, aga peaosalist, naist ei olnud. Ja otsis ja otsis ja otsis. Pärast kalju mulle rääkis, et noh, mina ei tea sellest midagi. Kalja, eks, niimoodi kui sa lavale tulid, aga ma olin hoopis teistsugune, siis kõrget koondsaadame 12 sentimeetrit ka, eks ole, nagu. Niimoodi. Aga seal ma pidin mängima maaplikat, eks ole, ta Kaljo ütleb, mõtlesin siisile, lõin ribide vahel. Nii, see on minu tüdruk, selles filmis polnud üldse tuttavat. Ja, ja siis. Järgmine päev lähen mina filharmooniasse. Ja seal on talvel õues meil niisugune tahvel, kus olid kirjad. Ja mulle kahjuks kiri. Ja seal on kirjutatud niimoodi, et Ada, helista palun numbril see ja see küsi kiiska. Ahhaa ahhaa sest pillimeestel oli niisugune komme, et nad tegid lolli nalja. Loomaaia number küsik haru. Küsi ilves, mõtlesime Ani aane ekseile. Järgmine päev uuesti. Just läksin filharmooniasse, helistatakse kinostuudiost. Et ma olen Kaljo Kiisa assistent ja paluks teid Võta photo proovile võte, proovid. No ma olin muidugi väga üllatunud, aga eks ma ikka läksid tehti siis seal fotoproovid ja tehti see väike klipp võtte proovija ja kinnitati rolli. On see laul, eks ole, ilma missugune roll kõige raskemalt tundunud kõige raskemalt? Mul ei ole ükski roll tulnud raskelt. Mitte ükski roll. Võib olla lapeteus oli esialgu sellepärast, et ma mängisin Niukest kaks elesinist kuju noh nagu jäljed ja külmale maale. No need on üks teele sinised nalja. Naised, vabandust. Aga kui siis Reet lapeteus mulle? Et nagu vannossa taevas enne seda mängis ju Liia Laats. Jumal Liia Ma olen vaadanud teda alati nagu jumalust. Aga see reet lapeteussöörniga paras frukt. Et siis ma olin küll hämmingus. Ja siis Kromanov saatis mind, oi oi, oi, küll ta mind vintsutas. Ta saatis mind loomaaeda. Et minge vaadake lõvipuuri juures tiigripuuri juures ja vaadake, kuidas ta käib ja kuidas nomina loll läksin ka, muidugi mina ei näinud seal küll mitte midagi taolist, mida minu meelest ka. Oi, ma lõkkene. Ja, ja siis ta ikka, oi oi, oi, oi oi ta mind vintsutas. Ta ei uskunud minusse. Ja mis oli kõige hullem, ta ei uskunud nagu minusse. Ja siis ta ütles, nii et kas ma võin pikemalt sellest rääkida. Siis ta ütles niimoodi, et kätte saada, et. Palun tulge homme. Minu juurde kell 10 hommikul stuudiosse muidu. Ja esitage mulle, et tööd häbematusest kui hädematuks naine, võib-olla ahaalne, häbematu. Heldus mis mass, olin kuskil 23, neli. Aga see oli nagu saatuse sõrm. Me sõitsime filharmoonia bussiga kontserdile kuskil Eestimaal. Ja ma ei tahaks seda nime öelda, ka Draamateatri näitleja meesterahvas sõitis meie bussis. Ja kuskil minu selja taga ja kiidab ennast ja kiidab et mul kõrvad hakkavad sedasamust vett jooksma. Aga mul järsku lõi pähe, et ototot. See on ju täiesti noh, hea, et tööd ma pole elus tööd teinud, ma ei ole ju käinud konsis kuskil. Kiitis ennast maast taevani. Umbes nii, et Draamateater ilma temata ei eksisteerigi. Ja küll järgmine hommik, ma lähen. Stuudiosse Kromanov istub seal midagi, kirjutage kopp-kopp-kopp läksin sisse. Ja, ja oi tere. Noh, on teil mulle mingi etüüd Ma ütlesin, teate, mis, seltsimees Kromanab? Minul ei ole teil mingit etüüdi. Ma lihtsalt tahaksin teada. Kes selle rolli paremini mängib, kui mina. Eestimaal ei ole teist taolist, kes ta vaatas mind nagu lummutist. Istusin nagu ühe näkiga, istusin laua äärde. Lauad. Mõtlesin. Öelge mulle, palun, kes seda paremini mängiks. Saada, mis teiega on? Mõtlesin, minuga ei ole mitte midagi. Ma lihtsalt tean oma väärtust. Ja mõelge selle üle. Kui mina teile ei sobi, eks siis otsige teine äid tervit. Tänapäeval öeldakse vastik pits. Ja siis läksin ukse juurde, keerasin ringi p, Saarad, jooksin. Ma ütlesin, teate, mis oli etüüd. Siis ta võttis peast kinni, ütles nii. Teie olete rolli peal? See oli see jutt, kuidas Adalunud ver sai reede osa, mis juhtus tõusega filmis. Me praegu jätame selle jutu katki, et jätkuda jätkata oma vestlust nädala aja pärast, sest Ada Lundoriga juttu jätkub pikemalt.