Vikerraadio Reporteritund. Tervist tänases reporteritunnis räägime pikemalt Hiinast. Meil on stuudios kaks inimest, lisaks saatejuhile Hiinas on elanud ja õppinud Urmas Pappel, tere. Tere. Ja siis just käis pikemal ringreisil kolleeg Aktuaalse kaamera uudistetoimetusest Astrid Kannel, tervist. Tervist ja mina olen saatejuht Tarmo Maiberg. Urmas, alustame siis vast sinust, kuidas sa sattusid Hiina ja miks sind just see riik ja see keel huvitav. See on iseenesest pikk lugu, aga Hiina Ta hakkas mind huvitama juba ülikooli algusaastatel, olgugi et et Tartu ülikoolist oleval Hiinalt õppida ei saanud, siis ma keskendusin alguses hiina religioonidele ja sealt siis jõudsin tasapisi Hiina poliitikani, Hiina tänapäeva ühiskonna. Nii, ja seda ma siis täna uurin. Kuivõrd raske oli hiina keel, ma tean, et oskan natuke, hiina keel on endiselt raske, ma oskan natukene, aga, aga ma ütleks, et see on elukestev õpe, et kogu aeg läheb natukene paremaks ja siis sa saad aru, et oo, et avastad uusi uusi nii-öelda maid ja saad aru, et veel kaugemale võimalik linnalt põnev keel. Aga kuidas on lood selles mõttes keelega, keelekeskkonnaga oled käinud kohapeal õppimas, suhtlevad inimestega, keelekeskkond on selline, selline huvitab. Hiinased tavainimestega saab väga hästi rääkida ja nendega saab põhimõtteliselt kõik kõigest rääkida. Kõigest saab aru, aga kui näiteks püüduda intervjuud mõne Hiina ajaloolase, aga siis peab tunnistama, et vesi läheb ikka kahe üle pea niimoodi kokku ja ei saa ikka väga palju aru, millest nad räägivad, et see nii-öelda igapäevakeel on, on mõistetav, aga, aga selline spetsiifiline keel võib olla ikka väga-väga raske. Läheme natukene laiema maailmapildi juurde, et kuidas Hiina ümbritsevat näeb, kuidas Hiina, näe Ta üldse kogu seda maailmavaadet sellele küsimusele Lähme hakata vastama hoopis nimelt, kuidas Hiina näeb ennast? Hiina on läbi aastasadade näinud, eks ole, aastatuhandete näinud ennast kui maailmakeskust nii-öelda tongu asesõna iseenesest see tähendab keskmaad või kes kuningriiki. Ja, ja ma arvan, et, et tänapäeval näeb ta ennast ka, et tema on nagu maailma kese. Olgugi et me elame nüüd natuke teistsuguses maailmas rahvusriikide maailmas, eks ole, kus juriidiliselt kõikidel ühesugused õigused siis siis Hiina ikkagi peab ennast. Tuuriliselt vähemalt selliseks ülimaks riigiks ülimaks kultuuriks. Astrid, sa just saabusid Hiinast, see kõlab nagu üks tuntud multikas, aga just saabusid Hiinast ja olid kaks poolt. Nädalat, et miks sa seal olid? Mind kutsusite Hiina võimud sellisele üritusele, mille korraldajaks oli instituut, mis tõstab ajakirjanike kvalifikatsiooni, mul on ka vastav sertifikaat, minu kvalifikatsioon on tõstetud. Mõte oli selles, et Hiina pool tahtis meile tutvustada vähemalt esialgu niiviisi seda presenteeriti. Seda kuidasmoodi töötab Hiina meedia. Tegelikult veeti ka meid mööda seminare ja foorumeid, kus räägiti sellest kuidasmoodi, Hiina üritab taastada selle vana siiditee mis siis käib mööda maismaad. Ja kui ma olin seal kaks ja pool nädalat ära olnud, siis ma sain aru, et tegelikult vist selle kõige mõte oli siiski kombata maad, kas oleks võimalik müüa oma propagandat siis kõikvõimalike seriaalide ja saadete kaudu nendesse riikidesse, kes kohal olid kutsutud et tegelikult teha oma propagandat, see oli justkui üles ehitatud nii et see on justkui kahepoolne, et meie justkui ostame teilt ka midagi, et me rohkem nagu õpiksime tundma teisi riike ja kultuure. Ja siis teie ostate meie produkte tegelikult kui nagu asi konkreetsemaks läks, siis tuli välja, et nemad ikkagi ei taha midagi osta, nemad tahavad ainult müüa ja kutsutud olite tegelikult siis Kesk-Aasia ja nii-öelda Ida-Euroopaga, tegelikult olid siis endised Nõukogude liiduvabariigid kõike esindajad ja kutsutud olid telejaamade raadiojaamade kõrged esindajad, nii et mingisuguse vea tõttu olin mina siis eestist ainukese inimesena sattunud lihtsalt ajakirjanikuna sinna. Kui raske selles seltskonnas oli olla, oli raske, ma ütlen, et mingid hetked olid sellised, kus ma tundsin, et ma raiskan oma elu seal, aga teisest küljest väga õpetlik. Nagu ikka tihtipeale selline ka negatiivne kogemus või kurnav kogemus on väga õpetlik ja see seltskond, kellega ma koos viibisin, oli tõesti endine NSV Liit. Ma ei tea, missuguse valemiga ma veel oleks sattunud aastal 2014 suhtlema, usbekid, kirgiisid kasahhid valgevenelaste ja, ja armeenlaste Aserbaidžaani inimestega koos ühes seltskonnas, nii et selles mõttes see kõik oli tore. Kogemus oli selles mõttes ikkagi täitsa muljetavaldav, et kogu selle ürituse lõpuks Baltimaade gruusia hoidsid kokku. Ülejäänud seltskond oli eraldunud oma kampadesse, nii et kõik toimus nii nagu Nõukogude Liidu aega nüüd aastakümneid hiljem, aga kurnav oli see kõik sellega pärast, et ega meile siis ei hakatud näitama seda hiina kultuuri ja kõike seda, millest Urmas räägib vaid meid vehiti seminaril, seminarile, loengust, loengusse ja meile lihtsalt pehmelt öeldes edastati kõige jõhkramalt määral igasugust propagandat, mille suhtes ma imestasin, et nad ei ole aru saanud, et näiteks balti riigid on elu lõpuni vaktsiin häiritud. Ja et see kõik ikkagi ülimalt lapsik, primitiivne ja täiesti ajusid torpedeerima. Aga siis ei olnud seda seda, millest Urmas rääkis, et selline keskmaa üritab nagu näidata, kui suur ja võimas riik on või millisel moel seda tunda. Ja seesama asi väljenduski selles, et me justkui pidime tegema kaupa, et nemad ostavad ja meie ostame, aga tegelikult tahtsid nad andnud, et meie, meie, meie ostaksin, emad ei peaks nagu midagi omalt poolt pingutama. Ja kõik loengut, mis meile peeti, oli tegelikult selle alatooniga, et, et vaadake, kui vinge on Hiina, vaadake kui võimaluseni, aga seal oli mitu momenti, mis wind panid üllatama. Esiteks olid lapsikud loengud, et nad ikkagi ei olnud üldse pingutanud tõsiselt, et mõelda, et missugune see propaganda olema peab, et ta näiteks mõjuks. Kõik on ju endised NSV Liidu riigis, kõik on ju nõukogude liidus elanud ja kujutavad ette, mida totalitarism tähendab, paljud neist elavad diktatuuririikides siiamaani. Teine asi oli see, et, et, et ikkagi minu meelest nendest loengutest lõi läbi ka väga primitiivne. Ühelt poolt üleväärsuskompleks jah, et meil on ülejäänud maailmas täiesti ükskõik aga teisest küljest ka mingi alaväärsus kompleks. Majandusteemaline loeng algab sellega, et nii-öelda õppejõud või kes ta seal ka ei olnud, ütleb ahah, lugesin täna hommikul ajalehest, et Ameerikas ka majandus areneb. Haa, no tore on. Siis tekib küsimus, aga miks te peate sellise repliigiga välja tulema, kui sellele järgnevalt kõik suurepärased numbrid, mis näitavad, kuidas Hiina areneb ja arenebki, seda võib silmaga näha. Ja ostetakse pruss liiste sinna juurde, lisatakse videoklipp, kuidas üks Hollywoodi näitleja ütleb, et ohoo, et, et see mees on maailmale näidanud, et hiina mehed võivad olla seksikad, siis tekib küsimus, et aga kas teil on siis nagu küsimus sellega seoses siiamaani, et näitate seda vana klipi siiamaani nagu siis väliskülalistele, et palju oli sellist primitiivset ja hullumeelselt mõtlemapanevat just selles mõttes, et see on see suur Hiina, mida me kardame? Kas siis hiina põeb sellist? Et alaväärsus kompleksi, Urmas, kuidas sulle tundub olevat, et kauem olnud ja elanud seal alaväärsus kompleksi on kindlasti mingil määral olemas seal ja ma tahaks võib-olla astriti kommentaari natukene täpsustada, et, et kui sulle tundub see propaganda, niisugune lapsik ja väga lihtne ja ilmselt aitäh, eks ole, vähemalt mitte-eestlaste peal, siis esiteks ma arvan, et Kesk-Aasia rahvaste, ta võib päris hästi töötada. Täname hiljem ma sain sellest aru, nii see oli, teiseks see propaganda, mida, mida Hiina pakub väljaspoole, erineb oluliselt sellest, mida ta nii-öelda teeb riigis sees. Ehk siis ja riigist väljapropagandat ma ei ole nii väga uurinud, aga riigisisest propagandat üha rohkem. Ja mulle tundub, et see riigisisene propaganda on väga-väga arenenud. Nad oskavad väga hästi manipuleerida inimeste mõttetaja massid massidega. Et, et ma ei julgeks küll üldistada, üldistada, et Hiina propaganda lapsik ja lihtne. Et ta on tegelikult väga-väga arenenud ja palju on kusjuures üle võetud, mitte siis enam niivõrd ütleme, sotsialismibloki maade ja, ja, ja Moskvalt, eks ole vait, vaid hoopis lääne Piaar, eks ole, selline tänapäeva väga arenenud meetmed on kasutusele võetud. Muuseas, alles hiljaaegu tuli välja üks uuring ajakirjandusest, mida ma küll ise näinud, aga uuriti siis välisajakirjanike vabadusi Hiinas alates 2008.-st aastast kuni tänapäevani 2008 teatavasti oli olümpiamängud ja Hiina Hiinas oli välisajakirjanikel väga head tööd teha ja tähendab tänaseks päevaks on siis see vabadus tugevalt juba alla käinud. No ma just olümpiamängude ajal seal töötasin kuu aega ja iga päev pidin Pekingist ühe loo tegema. Et selles mõttes ma olen sinuga nõus, et mis mind üllatas, et Hiinas on ju tohutult julgeolekut, näed oma silmaga, noh pluss siis see, mida sa ei näe. Ja minu meelest olümpiamängude ajal see seda julgeolekut nii palju isegi ei näinud. Kõikvõimalikke politseinikke ja lihtsalt mehi, kelle tupe peale on kirjutatud security pluss sõjavägi on tänavatel ka Pekingis plussis, et need nukumehikesed, ma ei tea, kuidas neid nimetatakse, igal pool seisavad tänaval sajameetrise vahega ja neil on täpselt ühesuurused ülikonnad seljas, nii et sinna sisse valitakse ühesuguse suurusega mehi. Et sel korral ma nägin nüüd siis juba ka, et nende meeste kõrval tihtipeale siisid, seisis ka veel üks teine mees, kes oli riietatud valgesse pluusi ja mustadesse viigipükstesse ja kellel oli siis mobiiltelefon käes ja selline asi on iga 100 meetri tagant pluss siis iga umbes kilomeetri tagant võid sa näha sõjaväelaste seal vahepeal marsivad veel mingid mehedki security selja peale kirjutatud. Nii et noh, sellistes tingimustes välisajakirjanikuna töötada päris lõbus. Ja eks see, eks ole, mida rohkem sa pekingi kesklinna poole lähed, seda rohkem sa näed neid, seda nii-öelda turvakontsentratsiooni. Jah, ja see, et sa metroosse sisenedes pead minema sellest asjad plaadiksest aparaadist läbi minema, mis valgustab sinu pagasi ära, et lennujaamas ma lugesin kokku sel hetkel lennujaama sisse jõuate lennuki peale oled sa pagasi lasknud läbi sellest läbivalgustamise aparaadist neli korda ning passi näidanud seitse korda. Et ei ole küll nii palju neid on. Ja ma täiesti öeldakse pekingi Urunud siia iili lennujaamad töötab täpselt nii. Aga see on tõsi, et eks meil ole kerge paranoia ja õigustatult, eks ole, sest et viimase viimase aasta pooleteise jooksul me oleme näinud tunduvad sellist terrorismiaktideks seal, nemad vähemalt nimetavad neid terrorismiaktideks, mis nad tegelikult muud on, kui eks ole, tapetakse nugadega kummini rongijaamas kümneid inimesi ja saadan haiglaselt. Teeks need ongi mõeldud terroriseerimiseks ja üha üha rohkem on selliseid intsidente viimase pooleteist kahe aasta jooksul. Aga tegelikult selle siinjuures ma just mõtlesin selle peale, et Hiina on küll suur ja võimas, aga ta on ikkagi ühiskond, kus on näha, kuidas võim ei usalda oma rahvast. Et sa pead oma rahva järel nuhkima. Iga teine hiinlane nuhib iga esimese järel, seal on nagu kaks kärbest ühe hoobiga tabatud ühest küljest kõikidel nendes inimestes, ütelge, kes töötavad julgeolekus on ju töö. Sest et leida nendele inimestele tööd, kui Hiinas igal aastal lõpetada seitse miljonit inimest ülikool ja neil on tööd vaja leida, siis noh, mis siin veel rääkida teistest inimestest, et väga lihtne on panna hiinlast lihtsalt mingisugust asja kontrollima teist hiinlast ja samal ajal süsteem on ju suurepärane, kõik on kontrolli all. Üllatav, selle juures on siiski hetkel veel mingit terrorit. Teil on võimalik jah, loomulikult ütleme jällegi siin me peame helistama, eks ole, kahte Hiina ühiskonnagrupi või tegelikult rohkemaid, et kõigepealt seal on, eks ole, han-hiinlased ütleme nii-öelda need tavalised hiinlased, kellest, kellelt, keda me oleme harjunud nimetama hiinlasteks ja siis siis sul on, eks ole, sellised grupid nagu tiibetlased, uiguurid, korealased, kasahhid ja nii edasi. Ja, ja minu meelest Tiina ühiskond endiselt käärib ikkagi tugevalt käega, et võib-olla see Hanhina han hinnang, elanikkond on suudetud nii-öelda rahva maha rahustada ja, ja noh, eelkõige nemad ju saavad kasu majanduskasvust ja, ja suurematest ärivõimalustest, heast haridusest, tervishoiust ja nii edasi. Siis siis sisemine käärimine on endiselt olemas ja kui tulla Tarmo küsimuse juurde tagasi, et kuidas nagu Hiina maailma näeb siis. Ma arvan, et üks asi, mis kindlasti tulevikus saab kahjustama Hiina sellist välispoliitilist ambitsiooni ja ja plaane, on just see sisemine käärimine, et neil ei ole võimalik olla kahel mõlemal rindel tugevad. Ja Hiina ei saa olla tugev, välispoliitiliselt väga tugev, kui talle sisepoliitiliselt on suured suured vastuolud, samamoodi näiteks sina ei saa olla väga suurt globaldage tegija, kui tal on suured vastuolud näiteks oma naabritega nagu Jaapan, Taiwan ja, ja Vietnam ja Lõuna-Hiina meres. Just et kuidas Hiina sisemine käärimine siis toimub, sest ses mõttes, et propaganda siseriiklikult ju ikkagi mingil määral peab inimesi rahustama siis kuivõrd see vastuolu on, on kasvama siis, kui kaua selle vastuolud nii-öelda välja kasvamisega aega läheb, et see ühiskond plahvataks, kas seda ohtu on? Vot seda on väga raske ette ennustada. Mina seda ei tea, kas, kas ühiskond plahvatab? Ma loodan, et mitte, et minu seisukohast igasugused sellised suuremad plahvatused, revolutsioonid on, on pigem suurte halbade tagajärgede aga praegu tendents on sinna suunas, et see ühiskond pigem liigub stabiilsusest eemale kunstid stabiilsuse suunas, vähemalt mis puudutab, eks ole, sisul kuure, tiibetlasi, teisi vähemusele eraldisi sulgur. Tiibeti puhul tundub, et asi on just nimelt maha rahustatud, et seal ei, sealt ei tule signaale küll enam välja või see on niivõrd raudse eesriide taga, et sealt ei lasta signaale. No üks asi on see, et jah, et seal eesriide taga sinna on raske aeglane ajakirjanikel minna tööd tegema. Aga paar aastat tagasi nägime suurt enesepõletamise lainet Tiibetis, et ma ei ütleks, et asjad on nüüd maha rahunenud ja Tiibetis ja käivad need asjad nii-öelda lainetena, et et võib-olla nüüd viimased mõned aastad olnud olnud rahulikumad see ei tähenda, et lähiaastatel jälle midagi võib, võib puhkeda, et et ühiskond elab ikkagi suure pinge all, seal. Vot minu jaoks oligi suur üllatus see, et seda Hiinat väljastpoolt vaadates mul on jäänud niisugune tunne, et noh, ta on ikkagi nii tugeva keskvõimuga riik, et tantsele Tiibeti lootusetult vallutanud ja kõik on seal ikkagi nagu paigas. Ja lennates siis chisse, mis on siis paranda mind, kui ma valesti hääldan. Songi uiguuri autonoomse regiooni pealinn oli minu jaoks kaks šokeerivat kogemus, kohe esimesel õhtul. Üks oli see, et Jaama jõudes ma mõtlesin, et no mis seal ikka, et meid on kutsutud kui vabu ajakirjanikke nii-öelda. Et vaatasin, et lennujaama ees seisid sõjaväelasi, täpselt sama pilt sama relvastust pealt vaadates minu jaoks kus need mehedki olid, kes oli nii-öelda rohelised mehikesed seal Krimmis lennujaama ees, kui, kui seda Krimmi okupeeriti ja see tundus mulle niivõrd tohtega muu täielik ja mõtlesin, ma teen pilti, et saan kaks ühesugust pilti ja no vähe jäi puudu. Eks see fotoaparaat läbi tulistatud, segi pekstud, et noh, see oli, reaktsioon oli meeletu ja selle peale tuli hiina saatja minu juurde ja ütles, nii et ära iial ära proovigi siin oiguurias neid üldse pildistada, ära nende poole isegi pikalt vaata. Ja mina küsisin, milles asi. Ja siis ta ütles selle peale, nii, siin töötavad tõeliselt politseinikud. Ja teine kogemus oli minu jaoks õhtul, kui hotelli jõudes ütles seesama hiinlane, et kuulge, aga ärge linna linnapeale minge, mõtlesin, mis mõttes, ma ei lähegi linna peale, et sügavalt soovitan mitte minna. Ja muidugi läksime, see linn nägi välja, ütleme, keskelt turul konkreetselt nagu mis tahes islamilinn absoluutselt. Ja kui mõelda, et selles regioonis elab 39 protsenti, siis nii-öelda neid han-hiinlasi ja kõik ülejäänud tantsis uiguuri tuiguuran, seal võib olla vähemusrahvustest kõige rohkem, vaid seal meenet, rahvaste konglomeraat. Siis ma kogesin seda, mismoodi hiinlane kardab omaenda riigis minna õhtul välja. Et mismoodi hiinlane tunneb väga suurel alal omaenda riigis ennast vähemuses olevana. Ja see oli ikka selline vaatepilt, hotelli, kus siis oli palju välismaalasi, valvas märulipolitsei ja noh, esimesele, kas tal oli mulle juba selge, et seda regiooni hoitakse ikkagi jõuga enda käes ja veel rohkem sõjaväelasi oli tänaval Pekingis oli näha ja teine asi, millest ma ei saanudki aru, et mismoodi ja miks nad meiesuguseid välisajakirjanike sinna üldse viisid seda kõike nägema. Eks ikka ilmselt harimiseks. Nojah, ja meid viidi ikka jälle seminaril seminarile bossiga ja arvati, et seda kõike ülejäänut ei näe, aga ikka nägime, kui tugev Julgeolekuhaare Hiina ühiskonnas on, kuidas tunda välismaalasena On olnud enda enda sellised halvad kogemused, ma pean ütlema, ma ei, ma ei tahaks minna ja äärmustesse ja hakata siin Hiina ühiskonda niimodi kritiseerima. Et, et kõik on täiesti halvasti, sest et paljud välismaalased elavad Hiinas, neil on seal pere, et aastaid-aastaid elavad ja neil ei ole tõepoolest mitte midagi seal viga. Et kõik on halvasti, aga Tal on olnud ja mõned sellised kummalised kogemused. Üks näiteks oli Shangai EXPO ajal 2010, kui meid veeti samamoodi bussi bussiga, eks ole, oli väljasõit, näidata mingisugust Shangai äärelinna väikest vanaaegset keskust, kus oli siis põhimõtteliselt see oli selline turistilõks. Ja see oli tore, niimoodi, et üks viis kuus bussipeatus maantee ääres kõndisime sealt välja, läksime siis sinna sinna külla ja siis mingil hetkel, noh, mina, kes ma olen Hiinas pikemalt elanud. Ma olen, ma sain aru, et mul ei ole siin midagi teha, et see on igast see nii-öelda Potjomkini küla, eks ole, et tahaks kuhugi minna kõrvale, vaatame, kuidas päris inimesed elavad. Ja, ja me ei saanud sealt välja, sest et kui sa kõnnid ühte tänavat pidi, hakkad nagunii-öelda välja minema, sind kutsutakse tagasi, teisel pool on lihtsalt selline politsei müüres, sealt ei saa üldse välja. Siis lõpuks meil õnnestus põgeneda läbi ühe kohaliku restorani köögi tagaukse kaudu välja. Ja siis me nägime seda kohalikku elu, mis oli iseenesest huvitav, aga selline tõmmatakse sind ikkagi. Kui on vaja, siis, siis sind ohjatakse ja kontrollitakse, et põhjus ei olnud mitte selles, et et nad tahaksid meid nii väga rullida, vaid nad pigem kartsid meie turvalisuse pärast, et kui me lähme sealt kuhugi kaugemale, eks ole, siis midagi juhtub, see on ju suur häbiasi Hiina, Hiina mitte ainult siis kohalikel organisaatoritele, vaid ka tervele riigile. Kui välisajakirjanikku näiteks sinuga peaks midagi juhtuma, siis kas sa tundsid siis ennast ohustatuna, kui sa said korraeinele teisele poole? Ei, ei, aga, aga ma ei süüdistaks hiinlasi selles, et ütleme, et see tuli pigem hoolivusest, mitte sellepärast, et nad tahavad meid kuidagi nagu nurka suruda, aga on ka selliseid näiteid, loomulikult, kus nad püüavadki sind ikkagi kontrollida. No, mul on meeles just pekingi olümpiamängude ajal, kui lihtsalt mingisugune suvaline mees mul akrediteering kaelas ja kõik astus tänaval minu juurde ja ütles ja operaatori juurde ütles, et nüüd lähete, nüüd läheme nüüd läheme kuhu hiina keelt, et nad ju enamasti see on ainuke keel, mida nad oskavad. Läksime kusagile keldrisse, kus kästi meid täita ankeet ja ei osanud seda inglise keelt, seal inimene, kes käskis ankeeti täita ka üleüldse mitte keegi, praktiliselt ankeet oli hiina keele, mõni rida oli inglise keeles ja väga tore oli vaadata, et keegi oli kirjutanud juba enne meid ankeeti asukohamaaks, kust ta pärit on, Batman, mida nad ei olnud suutnud siis kuidagi kontrollidega sellele reageerida. Et Ühest küljest kõik on hästi turvaline, aga seekord minuga sellist asja juhtunud, käisin nostalgitsemas sellesama tänava lõigu peal, kus, kus see juhtus, aga ikkagi ütleme täiesti mittevormis, inimene võib sinna juurde astuda ja sind mingisse keldrisse rebides pead täitma seal mingit. Ankeedis on minuga juhtunud kuus aastat tagasi. See minuga ei ole juhtunud õnneks. Aga kui seda juttu nagu natukene kokkuvõta viisikest laiemat pilti taustaks on ta siis siis mulle tundub, et tegemist on hiinlased, loomulikult isa ei näe seda kui represseerivad trikki, eks ole, et meie, meie elame, autoritaarne riik, eks ole, väga halb, kõik on kontrollitud. Aga hiinlased ise seda kindlasti niimoodi ei näe, vähemalt enamik kindlasti loomulikult on dissidente, kes seda, kes seda kritiseerivad. Ja mis viimaste viimaste aastate võib-olla kümnendi jooksul on juba välja kujunenud, on, on see Hiina vähemalt poliitmõtlejate soov kujundatagi välja mingi selline erinev maailmakord, erinev ühiskonnamudel, eks ole, mida nad siis ka on püüdnud võib-olla eksportida, eks ole, teistesse riikidesse. Ja ehitada üles selline seal mis oleks vastukaaluks lääne liberalistlikule turumajanduslikule mudelile, aga töötas, töötaks paremini, et see, kas me tulevikus näeme seda, kas ta töötab paremini, see on, see on iseasi. Aga propaganda eestlemiseni ühiskonna kontrollimine on kindlasti osa sellest uuest mudelist. Vot see oli meil terve loeng, mis on Hiina edu võti ja see võeti siis kokku järgmiste punktidena. Hiina edu võti on, nagu sa ütlesidki, eks ole, et see, et meil on oma tee, Me õpime tihtipeale läheb oma teed mööda. Et Hiina edu võti on patriotism. Õpetus enda erilisusest ja kõige aluseks on kollektiiv. See ongi Hiina edu võti, see tehti meile selgeks. Kõlab väga. Kui panna needsamad sõnad, ütleme ei aega ei saa aega, siis tullakse religioosselt. Aga üks huvitav asi, mida just Urmas, sinu käest on hea küsida, millele ma palju mõtlesin kõikidel nendel seminaridel ja võib kõikvõimalikelt bankettidele asjadel, kuhu meid veeti. Et minu meelest kõiki kõik see, mis toimus, sisu oli vähe, ütleme tõesti, isegi pagandat oli minu jaoks nagu naeruväärselt vähe, see oli nagu hiina keeles tõlkega vene keelde see kohutavalt naljakas. Hästi, palju oli tseremoniaalses tohutult palju, me alustasime seminari minu meelest neli päeva reli päävame, juhatasime seda ikka veel nagu sisse. Hästi palju oli neid hetki, kus nad täiesti mõttetult räägiti, mitte midagi. Ja hiinlased ise, kes olid korraldajad, istusid tagareas ja magasid hetkel, kui see kõik sai läbi, tõusti püsti ja siis põhikorraldaja kargas püsti ja plaksutas teistele ette, et me kõik saaks aru, nüüd tuleb plaksutada, nüüd me kõik plaksutasin jälle naljakas ja siis tänati erakordselt huvitava vestluse eest, mille peale hiinlased ise ka nagu magasid. Mõtlesin sellele, et mis asi see on, mis asi see on ja ma hakkasin mõtlema, et Aasias on ju nii palju igasuguseid tseremooniaid, jaapani, teetseremoonia, mis kõik. Et kas ei ole nagu mingisugune sellest ajast jäänud, kui inimene oli inimesele ikka nii suur vaenlane. Tseremoonia mõiste teisele inimesele lähenemine on nii riskantne protsess. Et seda siis tehakse pikalt. Põhjalikult kontrollitakse samm-sammult ja tegelikult muud ei toimugi, sellepärast tundubki sisutu, nad lihtsalt kontrollitakse, teiste inimestega ta sind ära ei söö. Ja ei, ma arvan, et sul on õigus, reaalsus, kindlasti on Hiina ühiskonnas endiselt väga-väga oluline. Osati, see on siis selline traditsiooniline tseremoniaalses, eks olemist panime fina traditsiooni skulptuurist, teisest küljest on ta kindlasti osa aga sellisest kommunistlikust pärandist, mida me oleme näinud ka siin, eks ole ka selline pompöössus tseremoniaalses. Aga jällegi, see oleks jällegi väga lihtlihtsustatud pilt Hiinast, kui palju ta on hiinas aru saanud, et niimoodi edasi minna ei saa, et seal lihtsalt ei ole mõtet eriti suhtluses, aga eriti näiteks õpetades oma oma üliõpilasi, et seal lihtsalt see ei tööta, on vaja mingisugust uut lähenemist ja selline suhtluse avatus on ka Hiina juba jõudnud. Et näiteks eriti hästi on seda näha siis ülikoolides, jah, kus, kus tseremoniaalses asemel ja lihtsa, lihtsa elu nii-öelda otsese propaganda asemel pigem räägitakse avatult ja, ja püütakse argumenteerida, eks ole, tekib mingi dialoog, mitte ainult nii-öelda ülevalt alla suhtlus. Muutused on toimumas mõttes edaspidi, ma arvan, et see, ütleme kümne-viieteist aasta pärast enam ei ole sellist pompööselt tseremoniaalses nagu sina. Vot mina käisin päris mitmel seminaril, kus seminar nägi välja järgmine, et kõigepealt tuli ettekanded, kus räägiti nii tühja juttu, et see on lihtsalt võimatu kirjeldada ja siis toimus nii-öelda paneeldiskussioon. Neli inimest istusid sedasi toolide peal kõrvuti, noh nagu me oleme näinud näiteks Lennart Meri konverentsil või nii ja igaüks tegi nagu oma siis avalduse ja keegi ei esitanud kellelegi ühtegi küsimust ja see oli nagu õhus tunda, et küsimus ei tohigi esitada see, et keegi nagu lisaks veel midagi ütles, oligi siis nagu diskussioon. Ja sellist asja ma nägin korduvalt ja siis kõik asi nagu lõppes ära ja siis tänati erakordselt sisuka diskussiooni eest kõiki. Ja seal Aga see, mida sina nägid, seal oli ise tunnistad seal ikkagi propagandaüritus. Ja sellises kontekstis ma üldse ei imesta, raadiovaheline propaganda eriti siin on nali sellegipoolest, aga, aga kui näiteks vaadata Hiina majandusalaseid diskussioone siis nad ikkagi lähevad teinekord täiesti nugade peale, nad vaidlevad asjadele. Vaata huvitav, ma käisin ka Expol ja Expol ma vaidlust ei näinud, võib-olla see ei olnud see koht. No ja seal ka suur propaganda ja seal magati väga kõrgel tasemel, mis oli kohutavalt naljakas, aga põhimõtteliselt ikkagi selline selline kriitika minu jaoks, see oli hästi huvitav see, et mina võtsin kohe algusest peale seda üritust, nii et maa ei sekku millessegi. Ma vaatan etenduse, mis toimub kaks ja pool nädalat järjest, ilma saalist välja võid minna kuldsete käeraudadega aheldatud kuldselt rooli külge, et ma vaatan selle nagu ära lihtsalt, aga oli inimesi, kes meie, et me nii-öelda delegatsioonist siis ajakirjanike telekaid väljusid endast. Näiteks Venemaad esindas üks Jakuut mees, suur nagu Kamtšatka karu ja mingil hetkel, kui Hiina meil oli järjekordne loeng, kus räägiti, miks Hiina mitte iialgi ei lagune. Kõik need põhjused loetilist ette sisse akuut küsis, aga kuulge, meil on siin laua ümber praegu terve hulk inimesi, kes on just nimelt esindavad riike, mis on lagunenud ühe samasuguse suure riigi küljes, mis ta nagu sellest arvata mille peale Hiina pool noh, sellises situatsioonis lihtsalt ei kuule su küsimust lihtsalt kas edasi. Ja, ja oli ka hetki, kus esitati teist sorti kriitikat, näiteks kirgiise esindajat ütles, et räägite siin mingist kaubavahetusest, aga te ju ei osta meie kaupa, et meil on ju väga head toidud, mis ei ole kemikaalidega segatud nagu teie enda omad, ostke midagi, tehke meiega tööd. Me oleme teie naabrid. Ja kõik plaksutavad, kõik ajakirjanikud plaksutavad selle selle jutu peale Hiina pool ei plaksutab, lihtsalt ignoreeritakse seda, et see on nagunii külm ja jõhker ja minnakse nagu edasi ja siis küsimused hakkavad oma juttu rääkima. Rõõmsalt naeratatakse, võetakse järgmine teema ette, ütles, et tegelikult nad on ikka jube nahaalselt ja kasvõi see, et mingil hetkel, kui tuli veel üks hiinasisene lend tehases, mõned inimesed ei kannatanud seda enam välja ja ütlesid, et nad ei taha. Nad ei taha lennata, et nad tõesti ei taha, nad jäävad hotelli, ootavad, kuni me tagasi tulema need, kes jaksavad lennata neile lihtsalt Öeldi, et seal konkreetses linnas on meil üks tseremoonia. Et kuidas nad on vene keelest tõlkinud, jõhkralt öeldes kannatage välja ja need inimesed lihtsalt lükati lennukisse, viidi sinna linna-ist angaari, kus lihtsalt tuli tseremoonia ja kõik ja toodi tagasi ja kõik. Vaata, ma arvan, et selles, selles olukorras, kus, kus sul need küsimusi küsiti, ei olnud lihtsalt sellel delegatsiooni Hiina poolaadilgatsioonil siis pädev pädevust, pädevust, nad ei julgenud midagi öelda, et neil ei olnud, ütleme, luba, kui nad oleksid midagi öelnud, noh, nad oleksid võtnud suure riski endale, et parem on mitte midagi öelda, parem on endale mitte pahandust kaela tuua sellega. NSV Liidu lagunemine on omaette teema, Hiinasse on osati tabuteema, aga seda uuritaks ühtlasi väga hoolega erinevates ülikoolides, sest et sealt tuleb õppida, et mitte teha sedasama. Nimelt Nad nimetavad seda Gorbatšovi veaks, mitte teha seda Gorbatšoviga, nii nagu Gorbatšov lasi Nõukogude liidul laguneda Corvetit, Gorbatšov on siis selline nagu antikangelane. Nendes ringkondades aga, aga mingisuguseid teemade ignoreerimine ja ütleme, vaikimine ka kindlasti osa sellest taktikast, kuidas asju ajada pärises ebaviisakas taktika. Meie jaoks võib-olla see on ebaviisakas, aga, aga ma arvan, et Hiina kontekstis see on pigem või eba ebaviisakas. Kui sa küsid seda küsimust, siis nemad näevad seda niimoodi, et, et kui ma ei vasta sellele, siis ma, ma parem ei tee seda olukorda hullemaks sinu jaoks mitte mitte enda jaoks, sest kui noh, kui sa küsid juba siukest küsimust, siis parem oleks, kui sa ei küsi, sest on väga ebaviisakas kiituseks selge, et. No just, et, et kas seesama Nõukogude Liidu lagunemine, kas siis Jürgen džiis, kus Astrid käis Kuivõrd tähelepanu pööratakse Hiina meedias sellele vabandust, millele siis JÜRI-le kogu figuuride probleemile, et kas seal oodatakse tükk aega küsitakse kõrgemalt luba siis avalikustatakse teema juhul kui seal toimub mingi suurem mäss või see on, paisatakse kohe Hiina meedia töötab, töötab huvitavalt, seal on mingid reeglid, tihtilugu need reegleid siis eiratakse. Või need reeglid lihtsalt, et ütleme, ei jõuta Välgi piisava kiirusega kehtestada mingisuguseid keelde, eks ole, mingi asi lipsab läbi, eks ole ju, ja Hiina näiteks sotsiaalmeedia on ju, on ju on ikkagi väga elav, et kui mingisugune suurem üritus toimub, keegi saab selle mobiiliga kuskil üles pildistatud või lindistatud, paneb kohe Hiina sotsiaalmeediasse ja see läbib viirusena ülaterve riik kiiresti. Nüüd teinekord lastakse seal niimoodi toimub toimuda, teinekord jälle lõigatakse see nii-öelda läbi, et Hiina võimudel on need meetmed, kuidas mingi konkreetne teema kinni panna ja sellest lihtsalt ei räägita enam edaspidi, Räki rääkimata, siis nagu riiklikus meedias ka sotsiaalmeedias jagatakse need asjad läbi. Vaata vaata, huvitav, minu jaoks ongi see, et mida sina oskad kommenteerida, et Facebooki ju Hiinas ei ole, kuigi seal olid mitmed välismaalased venelastega kohtusin, kes olid hiina keele ära õppinud ja seal siis näiteks vene keel siis Hiina telekanalis töötasid ja neil oli Facebook, neil olid omad süsteemid, mismoodi nad selle Facebookil saanud, aga minu jaoks jäi muidugi, kuna ma ju hiina keelt üldse ei oska, jäi täiesti arusaamatuks, mida see kohalik sotsiaalmeedia endast kujutab, sest et noh, ma saan aru, et mingi paralleelne maailm, Meil on olemas, aga ikkagi sellega, mis on siis nagu ülejäänud läänes kusagil mujal maailmas statist ühendust ei saa või kuidas? Saavad ikka noh, paralleelmaailm on olemas neil ütleme, et kui meil on siin Twitter, siis neil on võimu, eks ole, kaks paralleelset asja ja teinekord on need hiina paralleelsed maailmad suuremat kui. Seda küll numbriliselt, aga kuidas nad hiinas ise, kuidas nad ülejäänud maailmaga suhtlevad selle kaudu mina võin näiteks saata ju kuhu tahes välja arvatud Hiinat. Puki sõnul ütleme, et nii nagu mõnel hiinlasel on Facebooki Ma konto, nii ka mõnel välismaalasel on oma Veyboga mingisugune konto, eks ole, Hiinas olemas. Mul on mitmed sõbrad, kellel on olemas Hiina vastavate siis selliste klientide kontod olemas ja suhtlevad küll omavahel väga hästi. Nüüd paljudel hiinlastel ei ole Facebook'i kontot, sest et nad ei saa sellele otseselt ligi, küll aga nad saavad sinna ligi, kasutades VPN, mis on selline põhimõtteliselt suunab sinu internetiliikluse läbi mingisuguse teise serveri kuskilt välismaalt ja seal seda? Jah, seda nad kasutavad ka selleks, et VPN kasutada peab, sul on kõigepealt huvi selle üldse saada oskama mingit hiilib inglise keelt, eks ole, ja sul peab olema huvi, et suhestada, suhestuda siis välismaailmaga tihtilugu seda, seda huvi, ütleme, piisab täiesti sellest, mis hinna sees on ja sellepärast nagu Hiina, ütleme võimuorganid, nii väga pea selle pärast muretsema, et kõik kindlasti järsku läheksid Facebooki, kui ütleme Facebook oleks avatud hina. Vot see on ka minu kogemus, et tegelikult paljud asjad ei ole Hiinas üldse mitte keelatud, nagu meie arvame, vaid nende vastu lihtsalt puudub hiinlastel huvi, sest nad ei oska midagi muud peale hiina keele või siis selle oma mingisuguse väikerahva keele, mida nad räägivad. Et mina näiteks arvasin, et BBC on seal keelatud, kuna esimeses hotellis, kus ma elasin, seda ei olnud ka Urunud, siis näiteks oli BBC pipsid ei ole lihtsalt sellepärast, et keegi vaata seda hotell ei taha seda üldse paketi, võtke, see on täiesti mõttetu. Keelatud ei ole absoluutselt üks hästi oluline asi, figuuriaga seoses mõtlesime unustamiseks rääkida, muidu praegu on Šotimaa referendum tulemas ja see huvitab hiinlasi väga. Et kui nad muidu ei võta sõna eriti välismaa teemadel, et selles mõttes, sest nende noh, mina hiina keelest aru saada mõned asjad on neil siiski ka inglise keeles. Et vaatad, kui neutraalselt nad kõike vaatavad. Huvitav oli see, et Ukraina oli ikkagi kogu aeg esiuudis, kuid Euroopa tundub meile väikse mõttetu kandina, kus on palju ühesuguseid riike, kus mitte midagi ei toimu. Siis nüüd Šotimaa referendum läheb neile väga korda ja nad samuti rõhutavad seda, et Suurbritannia muutub nõrgemaks. Šotimaa ise muutub nõrgemaks, et näha on seda, et selline lahkulöömise teema on neile väga valuline sedavõrd valuline, et nad teevad eraldi ja kommenteerivad seda. Ja samas, eks ole, Ukraina puhul, mis, kus on ka lahkulöömisest juttu, eks ole, siis seal on ei ole, ei ole see üldse nii selge, et Laculemine on. Just ja nad on väga neutraalsed. Nad ei kommenteeri seda. Mulle jäi vähemalt selline mulje, et nad lihtsalt annavad teada, et mis seal toimub. Ja kogu lugu Šotimaa juurde korraks tagasi tulles, siis see on minu spekulatsioon, aga, aga mulle tundub, et tegelikult Šotimaa lahkulöömine Suurbritanniast oleks hiinlastele tervitatav, sest et hiinlased on viimasel ajal ajanud seda Põhja-Jäämere nii-öelda ühendusteed kaubateede Euroopaga, eks ole, mis tuleb siis üle Venemaa ja, ja sealt Norra ranniku juurest, eks ole, Euroopasse. Ja Šotimaa tegelikult jääb sinna tee peale Islandiga, nad on väga häid suhteid viimasel ajal ajanud, et et ja kui Šotimaal nüüd ise seisubja Londoni haardest nii-öelda saab iseseisvat välispoliitikat hakata ajama, siis võib-olla Pekingile avaneb seal jällegi mingisugune uks, mida ära kasutada. Aga noh, seal loomulikult spekulatsioon, et eks me seda No äri, äri on hiinlaste jaoks väga oluline, minul jäi ka selline mulje, et ajakirjanduse põhieesmärk Hiinas on ikkagi äri, aga sellest eespool on ikkagi veel üks asi ja see on seitse, riik seisaks koos, nii et nad on nõus maksma, ükskõik kui palju riik seisab koos ja noh siis kõik ülejäänud. Hiinas on Hiina meedia, siis kui me räägime sellistest, mitte siis sotsiaalmeediast, vaid tavameediast on, põhimõtteliselt on kaks rada, on, sul on, eks ole, kõigepealt on see meedia äriline külg, kus, mis tõesti peab müüma, eks ole, et raha teenida ja kes on paratamatu, sest et olgugi, et, et kõik ajalehed on Hiinasse, riigi oma, ei ole nad, nad peavad raha teenimata ennast üleval hoida. Samas on olemas siis riiklik propagandameedia. Aga see oma iseenesest raha ei teeni. Nüüd põhimõtteliselt need need väljaanded, mis teenivad raha, nad ongi ellu kutsutud, selleks, et kanda välja siis riigimeedia propagandameedia osa nii-öelda, et nad on alati olnud kaks tükki, lähevad, käivad käsikäes. Minu arust iseloomustab väga hästi ühiskonda tänapäeval kõikides valdkonda. Ja selle propaganda osana sõnastasid väga osavalt nad ütlesid, et et ajakirjanikuks olemine on väga suur vastutus, noh, kes saab selle vastu vaielda, et ajakirjanik ei tohi kunagi eksida, kes saab selle vastu vaielda, et selles mõttes ajakirjanik peab täpselt teadma, mida ta räägib, mida ta teeb, sest tavainimene võib eksida, aga ajakirjanik ei või eksida, istuda, kuulata, seal ei ole muud teha kui noogutada selle peale, jah, tõesti. Parem oleks, parem oleks kui palju Hiina meedias Ukrainast üldse räägitakse, Astrid mainisid neutraalne teema, aga, aga kui seal põhjalikumalt loed neid eriväljaandeid, siis milline mulje on jäänud? No ongi jäänud neutraalne mulje, ega kui ma pean tunnistama, ega ma ei ole viitsinud väga palju neid lugeda, sest et seal ei ole midagi uut või noh, nii-öelda sealt ei, sealt ei tule välja midagi sellist ohuväärilist. Küll aga on huvitav lugeda pigem mingisuguseid kommentaare, selliseid, mis näitavad, mida see siis võib-olla hinnale võib tähendada. Analüüs, eks ole, mitte siis lihtsalt sündmuste kirjeldus ja sealt on küll väga huvitavaid tähelepanekuid välja tulnud, näiteks. Üks hiina, Ta oli õppejõud, aga nõustel kolonel väitis, et vaadake nüüd, mis, mis, kui hambutu on Lääne poliitika Ukrainas, eks ole, et Venemaa võtab osa Ukrainast üle ja lääs Washingtoni eesotsas ei suuda mitte mitte midagi peale hakata. Kas meie ei peaks pekingi samamoodi hakkama nii-öelda oma välispoliitikat naabri naaberriikide suhtes ümber mõtlema ja olema palju agressiivsemad ja siin on nüüd, eks ole, suur nii-öelda risk, et kui tõepoolest Lääs ei suuda Ukrainas mitte midagi teha, siis Peking täiesti vabalt võib tulevikus minna agressiivsemaks nii Jaapani, Taiwani, Lõuna-Hiina mere riikide suhtes kus on just nimelt hästi palju neid territoriaalset küsimus, just ka ka Malaisia on nimekirjas ja jah. Ma muidugi ei taha siinkohal väita, et Peking tingimata seda teeb, sest et sest et Pekingi ja Washingtoni suhted on väga delikaatsed. Et seal nad küll ei näe välispoliitiliselt silmast silma, aga majandussuhted on niivõrd läbi põimunud ja nii suure kaaluga, et, et ma ei usu, et pekki nüüd hakkab midagi nende ohustamiseks ette võtma, et ütleme, kui Washington hakkaks kehtestama Pekingile sanktsioone nii nagu praegu Venemaa suhtes, siis asi väljuks kontrolli alt ja keegi ei taha seda. Ei pekingi loosung. Positiivse hõlvamise taktika on Hiina on olnud tegelikult nii niivõrd edukas, nii hea, et miks nad peaksid sellest loobuma, aga selle naabrite ka läbisaamise kohta ja kõikvõimalike piiritülide kohtlemist Hiinal on samamoodi olemas, et Venemaal küsiti seminaril ja vastus oli selline, mis meenutas väga Venemaa vastust. Et ega meil ei ole mitte kellelegi mitte mingeid pretensioone, nemad seal tohutu nimekiri, siis, kes kõik on nagu siis halvad ei saa lihtsalt aru, kust nende piirid jooksevad. Et noh, ütleme jäi selline mulje, et kõik sellised suured ja võimukad riigid, nad tõesti näevadki ainult ühtepidi asja, et kas see võib teistest siiralt nii ollagi, et nad näevad. Ja ma arvan, et see niimoodi ongi, aga, aga samas mind millega ma nii-öelda teaduslikult praegu tegelen ja mis on väga huvitav, on just selline eiramise taktika. Et nii sisepoliitiliselt kui välispoliitiliselt ja välispoliitiliselt näiteks ütleme siis seen kaku ehk siis Isinadest savisaarte küsimus. Nad, ei, nad ei, ei, ei vaidle sinuga, vaid lihtsalt nagu ütlevad, et noh, et nii on. Ja, ja nad põhimõtteliselt sellega eiravad küsimusteni Pole mingit probleemi ei tunnista, et on probleem, kõik on lihtsalt lihtsalt Jaapan ei saa veel aru, milles on küsimus ja nad võtavad nagu sammu tagasi, eks ole, ja, ja ignoreerivad ja see ühtlasi tekitab mingisugust segadust, olukorda, et lääs või ütleme siis teised. Hino, ütleme partnerid ei saa hästi aru, kuidas siis suhestuda sellesse neil on raske, kui panda lauale mingisugust argumenti konkreetselt, kuidas sa siis sellega nagu vaidled, sa ei saa sellega suhestuda. Minu meelest erainimese tasemel toimub suhtlus niisama moodi, et selle kahe nädala kahe poole nädala jooksul ma õppisin ära, et, et nad kogu aeg katsetavad, millega sa kõik nõus oled. Et kui palju saab sind sundida mingisuguses seminaris sirge seljaga istuma, kui palju saab sundida, et sa oled igasuguste asjadega nõus, sa plaksutati, naeratad ja hiinlaste puhul on ka päris mitu asja, mida mina õppisin, et ma ikkagi üldse ei kannata, ma võin eraldi seda mainida, aga aga, aga et kui sa nagu mingil hetkel ütled selgelt, ära puuduta mind ära palun oma käega mingi katsu siis tõmmatakse kohe tagasi seda viga, teist korda enam ei tehta. Aga näiteks see, et inimene võib sinu kõrval täitsa toimud, sülitada maha. Et inimene noh, pehmelt öeldes tualetttualetti kasutada mis tahes nurka pekingi tänaval. Et, et inimesed söövad sellise nätsutamisega. Et noh, lihtsalt mingil hetkel mina pean ütlema, et ma katsusin olla tolerantne puhaga, et sa lihtsalt tõused lauast püsti, sa lähed minema. Sest see ei ole võimalik, et inimene nätsutada ikkagi nii tugevalt, et sa ei tunne enam kuulama mõtet. Muuseas, muuseas, nätsutamine on väga huvitav, kruvis ja teinekord seda, et see on, sa tunned maitseid hoopis teistmoodi, palju, palju paremini. Ma arvan, et see on üks asi, mida hiinlastel võiks mitte ära keelata. Aga silitage, säilitamine ja tänavatualeti kasutamine on, on muidugi sellised asjad, mida ka Hiina riik püüab välja juurida, et see ei ole. See ei ole midagi, mida nemad hoiaksid. Siin on väga palju, kus sa just rääkisid siin enne, eks, et et nad leiavad, et nad on eriti kultuurne rahvas ja maailma kultuuri keskpaik, mida nad ju ka tegelikult ju on siis, nähes ikkagi massiliselt inimesi tänaval, kes söövad kilekotist mingisugust maid, lihatüki ja sülitavad sinnasamma, siis kultuurile Kultuursus on kaks erinevat asja, sedagi Astrid, sa mainisid korduvalt, et olid Hiinas ka varem siis kui oli Pekingi olümpiamängud. Kui sa nüüd võrdled kahte külaskäiku sellesse riiki, milline on kõige eredam või tugevam muudatus selle aja jaoks? Kõige tugevam ongi see, et minu meelest julgeolekut, mida sa silmaga näed, on veel rohkem. Mis oli üllatav, sest noh, olümpiamängude ajal tuli turvata kõiki neid sportlasi, ajakirjanikke, keda kõik nüüd oli ikka seda kõike palju rohkem. Peking oli väga vähe muutunud, tegelikult kuigi ma olen siin olnud väga kriitiline, ma maandusin sinna ja tundsin, et ma jõuan koju. Et mul on vist maailmas kolme linna, kuhu maa, pakun alati rõõmuga, üks Reykjavik, üks on Moskva ja üks on, ma tunnen täiesti Peking et tegelikult tore koht ja, ja muudatusi oli väga vähe. Peale julgeolekuisegi needsamad monumendid ja samad hekid, lilled, peenrad, mis olid loodud selleks, et Peking oleks ilusam olümpiamängude ajal. Kõik töötas, kõik oli edasi, noh, paljud ütlesid, et olümpiamängud saavad läbi ja kõik jääb unarusse, vastupidi, kõik areneb edasi. Tohutult pilvelõhkujaid veel juurde ehitatud ja linn ikka mürinaga kasvab. Kogu oma aja jooksul, mis sa oled Hiinas käinud, milline on tugevamad just nimelt muudatused sinu arvates olla? Kõigepealt ütleme, et mina joon ka alati Hiina, ükskõik kas siis Shanghai, kus ma olen pikalt elanud, ei, Peking, et ma joon nagu koju, see on ükskõik tegelikult kus Hiinasse jõuad ka kahu komm näiteks, sest et mulle tundub, et see on nagu niivõrd erinev koht. Ja, ja alati kui sa seal oled, siis see aeg, mis sa, mis ma seal veedan, on nagu välja lõigatud sellise raami sees. Lihtsalt, sest et ta on nii erinev kõikidest teistest kohtadest, kus ma olen käinud paralleeluniversum just arvan, et see tekitab mingisuguse koduse tunde, sest et justkui kõik need ahelad eelnevaga läbi lõigatud sa oled eraldi, oled nagu omast täiesti omas maailmas, sa pead seal hakkama saama, sa pead leidma uued, mingisugused ahelad, uued kontaktid, uued sidemed. Aga mis on kõige suurem muutus? Ma arvan, et ma ise olen kõige suurem muutus on selle aja jooksul, kus ma olen Hiinas käinud. Heino ühiskond kindlasti on, on muutunud. Ja mulle meeldib vaadata seda, kuidas mingid hiina piirkonnad muutuvad üha Hongkongi sarnasemaks või ütleme, kong on 30, mõnes mõttes 100 aastat ees, eks ole, teistest Hiina linnadest siis kui on näha, kuidas, kuidas Shangai tõmbab järgi, et Shangai muutubkaa sarnaseks üha mõtleks lääneliku maks, aga noh, see ei pruugi tegelikult olla läänelik, modernsemaks, kiiremaks pilvelõhkujaid loomulikult paljud tulevad Hiinast tagasi pilvelõhkuja vaimustuses. Kas kommunismi selle juures kõige kõige juurest tahaplaanile? Üha enam enam? Ei noh, ütleme nii, et et kommunism on jah, mõneti on surnud. Kui ideoloogia, ütleme hakk ja nii-öelda lihtinimestele on, ta on ta suuresti surnud. Aga kui näiteks lugeda hiina haritlaste kirjutisi, siis kommunism kommunismiks, aga näiteks materialism ajalooline materialism on endiselt väga tugeva kaaluga, et maailma mõistetaksegi läbi selliste selliste võtme sõnade ja, ja see omakorda viib uute või teistsuguste maailma tõlgenduseni, näiteks, et kui meie arvame, et on olemas erinevaid tõdesid, Me saame erinevad omavahel rääkida, eks ole, sul on omatud, on, mul on omad sammud riikide vahel, siis Hiina puhul on olemas ükstuda see tõde on kättesaadav kuskilt. Me saame selleni jõuda ja noh, kui me saame ju selleni jõuda, siis järelikult keegi peab, oleme selleni jõudnud, ripub lihtsalt ja siis me peame selle lihtsalt poliitika külge rakendama ja me saame ehitada ideaalse ühiskonna, et seal on hoopis hoopis teistsugune lähenemine, eks ole, poliitikale ja ühiskonnale. Ja selles mõttes vastates sinu küsimusele, siis selline ideoloogiline maailmapilt ei ole surnud, ta on väga, väga ilus. Minu jaoks oli hästi suur üllatus, kui minuga ise hakkas rääkima üks inglise keelt oskav Hiina saatja ja ta otsis kohe bussis sellise nurga, kus ta saaks minuga omaette rääkida. Küsis igasuguseid huvitavaid asju, rääkis oma eraelust niukseid, asju, mida mina eluski ei räägiks, selles mõttes oli see minu jaoks šokeeriv täiesti võõras inimene ja muu hulgas ta küsis kuidasmoodi. Meil see ajakirjandus siis ikka töötab, et ta vaatas, et me olime nagu balti riikidega kõik ühes pundis, et me kuidagi väga ülbelt räägime, et teeme seda, teeme teist ja ja siis rääkisingi, et meil nagunii, et kui inimene on ikkagi valinud peaministri, presidendi või ministrikoha või sellele kohale läinud, siis ta peab olema valmis selleks, et teda rünnatakse ja igast nurgast ja ta tahabki seda ja ta tuleb, saab sellega hakkama selle situatsiooniga. Siis ta vaatas mind täitsa siiralt küsis, kuidas ta seal saates nende inimestega ikkagi hakkama, kes on võimul ja kes on väga rikkad. Ja siis ma sain aru, et ta ikka täitsa siiralt ta ei saa sellest süsteemist aru, et siin ei ole nagu tegu ei, ei kapitalismi ega kommunismi ega üleüldse millegi sellisega vaid see on ikkagi süsteem, kus võimul olev inimene ja rikas inimene on ületamatud inimese jaoks, see on täitsa ükskõik, kuidas me neid nimetame, et mis süsteemiga on, et need inimesed lihtsalt elavad sellises terroris ja see oli selles mõttes veel huvitav naisterahvas, et ta ma küsisin selle lastepoliitika kohta, et kui palju siis neid lapsi töölt sündida võib ja mis saab, tema oli sündinud perekonnast teise lapsena, kus teise lapsest maksti trahvi ja tema ema ja isa olid töötanud tehases ja said nii vähe raha, et ta ütles, et sellepärast, et tema sündis, neil oli kogu elu raha selleks, et süüa, osta Johmiku õnnetus. Ta sündis tüdrukuna, esimene oli juba tüdruk ja sellelegi poolest ta rääkis, et no, aga see oli ju kõik mõistetav, et, et meid, hiinlasi ongi liiga palju ja eks siis pidigi trahvi maksma ja siis sa kuulad seda juttu ja siis sa mõtled, et noh, siin ei ole tegemist ei kommunismi ega üleüldse mingi noh, sellise sellise teemaga, et siin on mingi täitsa oma teema, et sinna lihtsalt võimul olevad inimesed, kes on rikkad Jah, no eks osati on see kindlasti ka sellest tuleneb sellest, et see ühiskond lihtsalt nii suur, et paratamatult võimul olevaid inimesi saab olla ainult käputäis või noh, väike väike osa ühiskonnast ja siis ja siis need massid, eks ole, palja inimesi, kuigi mitte nii palju ja väga rikkad ja muidugi see viis, kuidas Hiinas võimule pääseda, on teistsugune, et sa pead ikkagi hüppama läbi päris mitmetest rõngad rõngastest, eks ole, alates kommunistliku partei liikmelisusega, kuhu on kusjuures on väga raske saada suhteliselt raske ja, ja siis käituma niimoodi, et sai, ei aja mitte kedagi närvi läbi kõikide nende aastate all, siis sa jõuad siis poliitilisse eliiti. Et sa pead endale põhimõtteliselt võimalikult vähe vaenlasi tekitama, siis on võimalik. Nagu et see ei ole ei, kommunism, kapitalism, see on hoopis midagi muud, ma ei tea, kuidas seda nimetab ja ma ei oska sellele nime panna otseselt. Aga ma tahaks ühest hästi ilusast mälestusest rääkida Pekingis, muidu äkki saateaeg saab läbi, et nad tantsivad õhtuti nad lähevad välja ja tantsivad kõik võimaliku muusika järgi, lihtsalt pargis pannakse makk mängima või on elus muusika ja inimesed ei tantsi mitte niisama, vaid nad oskavad peo tantsusid, tongosid särke, värke kõike väga lahedalt. Ja siis sa vaatad, et inimesed on tõesti õnnelikud ja enamus on ikkagi hinnas õnnelikult rahul sellega ja ma see sinikad, kaebaja tundsin, kuidas mul käed sügelesid korraliku kaamera, millega saaks filmida, kui ma nägin, et ühe roostes tehase värava ees tantsisid naised ennastunustavalt soomekeelse laulu järgi. Sellel hetkel tundsin et ühtlasi oli rõõm koduigatsust täitsa maksimumini keeratud. See võib muidugi olla üks eszkaabismi vorm, aga, aga ma arvan, et enamik inimesi tegelikult on õnnelikud, vaatamata kõikidele nendele probleemidele, mis ühiskonna mulle jäi, selline mulje. Selle tooniga on hea lõpetada, aitäh. Stuudiosse tulite, Urmas Pappel ja Astrid Kannel. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.