Päevatee suvekülaline. Päevatee suvekülaline on poris, lehklaan, mina olen Ülle Karu. Tere päevast. Tere päevast Kõigepealt, ma jäin mõtlema, et sind kutsutakse Borkas, kas sind on eluaeg porgaks kutsutud või ütle mõni inimene poriska sulle? Kuidas keegi tahab? Suvi hakkab läbi saama, kuidas sul suvi möödunud on? Suvi on hästi möödunud, tahaks öelda, et minu lemmiksuvi oleks, kui oleks temperatuur 22 veetemperatuur 20 ja toatemperatuur 22, aga vahest on jah, toas on liiga soe, kui soojad ilmad. See väga kuuma ei armasta. Ei no ma usun, et keegi ei ole harjunud sellise kuumaga nagu siin praegu oli ikka soojad ilmad, mida me liikuma ka näiteks käime lauluväljakul ja sõitma mööda Lõuna-Eestit ja siis siis on ikka sõites mitu-mitu tundi, see on ikka nagu palavustiga kannatamite nautima. Enne kui me päris pikka juttu alustame, Boris Lehtlaane ka valime ühe laulu ja esimese laulu valisin mina. See on Ahto Veermäe, maailm samme täis. Mida sa ise selle laulu kohta ütled? Seal all valmis Ahto 70. aastal ja ta pakkus seda mulle laulda ja. Sina olid esimene, kellele ta pakkus. Ja, ja ta pakkus seda ja suure orkestriseade oli juba tehtud ja ma olin selle seade tegemise juures ka ja ja seda juhatas siis Peter Saul ja tegime selle fonogrammi ja ma tean, et mul oli selle vilega raskusi, sest ma helistasin niimoodi aa niimoodi sirgelt, nagu siis sel ajal nautides kõike hästi puhas, aga laul mulle meeldis ja sai ka populaarseks ja soovib. Mõnelgi korral seda esitati ja siis kunagi paar aastat hiljem või isegi aasta hiljem tuli minu juurde Georg Otsa palusid, kas seda lugu võiks ka tema laulda, aga vene keeles mõtlesin loomulikult, aga ma usun, et kui ta seda stuudios laulis, siis nendele stuudio Erressidele, nii see meeldis, tema see variant, et öeldi, et kuule Loronendiku eesti keeles ka ära ja praegu nagu see kõlabki rohkem Georg Otsa esituses. Mul ei ole selle vastu midagi, et eluaeg ma olen lugusid kinkinud ära. Kui ma ise jumala mõnest loost nagu tüdinud ja mulle tundub, et liiga palju lastakse siis ma kingin ära ja loodan, et järsku see, kes tõesti teeb, see mõjub nagu värskena, nii nagu valgete roosidega minema. Ning siis ansambli palderjan ja kui nad välja tulid ja ja nad tegid huvitava variandi sellest mitmehäälse, mis kahjuks küll Tarmo Pihlap pile ei meeldinud ja tegi uue variandi, aga mulle see vana variant meeldib kõige rohkem ja nii see oligi selle looga, et ma muuseas küsisingi rassa käest, et kuule, kui sina tahad seda lauda, siis kas mina võin Saaremaa valsi laulda? Nii et te nagu vahetasite laule Poes nägin, kui 68. aastal laulsime koos varem valssi Soomes ja seda tegime nagu haltuura, kuigi meil oli ansambel kaasas Kustas kirbuansambel, näeksime salaja ühte suveaeda, kuna neid kutsuti sinna ja tegime seal neli-viis lugu Soome orkestriga ja selle raha saime siis puhtalt endale ja selle eest ma ostsin siis oma ansamblile, kus me parajasti mängisin optimistidele niuksed, valged ballonendid, me olime siis nagu nagu pildid. Praegu kõlab meile Ahto Veermäe laul, sõnad Heldur Karmo, maailm samme täis. Sealjuures. Ja. Sul hävinees läksid ja ei vaikus välja ei õiged ja kui südameis mul ringe Päevade suvekülaline on meil Boris Lehtlaane ja no ikka selles saates me räägime ka inimeste lapsepõlvest, sina oled pärit Hiiumaalt. Ja ma olen sellega väga rahul, sest meil oli nagu keelutsoon ja kuna siin on nii kergesti pääsenud, siis seal ei olnud nagu niisuguse vargusega midagi rahulik elu ja vene keelt kuulis ka seal väga harva ja seal võis laulda ka. Kuna ma juba päris varakult hakkasin seal ka niimoodi natukene laulma, väiksed ansamblit, siis need laulud olid ka niuksed mitte päris isamaalisus rahvalikuna kaugel, kaugel ja Läänemere lained ja keegi pannud pahaks, sest Mats alati on tubli mees ja, aga üldiselt neid lugusid kuskil raadiotes eriti ei tahetud ja isegi õrna ööbikud ei lubatud lauda viimast sõlme, aga ma ikka kuskil 70.-te alguses võib-olla viimase sõlmega ära ja uue ilul säramale täiesti muistne moodi, isegi seda Moskvas konkursil ei teadnud, millest see lugu räägib ja lugu oli ikka väga hea lõpuga. Seepärast ei või kunagi hiljem teada. Me juba jõudsime laulude juurde ka, kuidas see sinu lapsepõlv seal Hiiumaal möödus, sa käisid seal koolis? Lasteaias ja koolis ei lõpetanud, keskkoolis põgenesin Hiiumaalt Tallinnasse KSA ära tulid sealt, kuna tahtsin õppida mingit eriala, et saada mingisuguseks tõeliseks ehitustehnikumi, kus mind huvitas, see ikka ei huvitanud, võib-olla tahtsin põgeneda Hiiumaalt, et midagi muud õppides, siis oli võimalus minna kutsekoolidesse ja tehnikumi sisse ja siis ehitustehnikum kuidagi hakkas mulle vastu, sest ma sain sellest erialast täpselt teada, mis ma õppisin, et see oli nagu kümnik ehitus, kümnik oleks pidanud kasutama, tahtsin nagu ise. Siis läksin teise kooli järgmisel aastal, nii et ma olin tükk aega Tallinnas ja siis vahepeal natuke olin suviti niimoodi ja Hiiumaaga olin kogu aeg seotud. No sinu kohta on öeldud ja sa ise ei ole ka seda ümber lükanud, et kirstutegija Hiiumaalt, kas sa siis tegi puutööd ka tegelikult ikkagi tegid ja oskasid teha, oskad siiamaani? No kirste tegi ka meister, kes seda ei tee, sest kisse tuli ainult ja üks võib-olla kahe kuu surmas oli seal ikka väga vähe ja võib-olla mõni tegi kodus ise selle valmis kuskile, aga ma ei tea, kes selle välja mõelnud on, aga las ta olla. Aga poode, et ma teen isegi siiamaani ja mulle meeldib eriti restaureerida vana mööblit ja vanad asjad mulle väga meeldivadki. Ja mul Nõukogude ajast on ka head mälestused ja isegi sellest, et kunagi olin tore leht nagu raadioleht. Kas sa mäletad seda lehte loomulikult, et ma võtaksingi pragusid ühe raadio välja, mis on antud välja 1908. aastal ja sai terved lehed ja raadio, kalaskoteete laulab enge Hamperding laulab Ungari ansambel, akadeemiline Esko ja soovi kontserdid, kõik nimed olid kirjas, mis pärast tulid. Kuhu kõik need lilled jäid? Kriiensclivaateri Paywel juba esines. Ma võin juhtida tähelepanu, et mina tegin soovikontserti, tol ajal. Tõsi ka ja oligi juba Eesti raadios, jah, aga näiteks 10 aastat hiljem juba leht oli juba natukene positiivsem, siin näiteks kirjutatakse lauluteatri häälit, näiteks sain teada. Ma armastan Subertit, ajalugu, loodusraamatuid ja seeni metsas käia. Isa arvas, et ei maksa lauljaks hakata, insener kindlam. Vaata, mis siin soovikontserdis oli. Aa ja siin on huvitav jah, et sümfoonia Niuke levi laul käis nagu käsikäes ja siis on niisugused huvitavad asjad nagu 20 minutit. Georg Ots laulab siis Erich Krieger laule. Väga vahva oli juba niukene, praegu hea meelega loeks, ma tahaks teada midagi, sest ma raadiost praegu ei kuule, aga ma kunagi konkreetsest saated nagu luuleruumi natuke pikemad ja siis tahaks 40 minutit, mitte 20 minutit, nagu ta praegu on, ja väga hea saada Ta esmaspäeval õhtul kell 90, mida ma tahan, kuuleme praegu, kuulan eriklassi, mälestusi. Nalja ei, ma kuulen just kongressi aegadel, aga, aga ma tean, et sa oled samal ajal tulevad, eks, aga lehest oleks mingi niisugune asi. Keegi võiks sirvida neid vanu lehti ja midagi taastada sealt. Aga sa sirvid neid tihti, miks sa. Ma ei viitsi raamatuid lugeda mulle palju lehti igasuguse, alles hiljuti ma lugesin lehti, kus oli Pealkiri Trubetsky, seletab Ilvese. Huvitav lugeda, mis seal oli, mul juba meelest polnud seda. Nägin ilvest, ütlesin talle, ta ei olnud seda kuulnud üldse kuidagi, vaatas kuidagi kurva pilguga selle peale ta oleks tahtnud, et vastupidi, oleks võib-olla olnud. Niukseid vana tehti, on hea sirvida, seal on huvitavaid asju lugeda ja nõukogude ajal seepärast pead mina lausa aineid, vanu laule, mitte keegi teine ei tahtnud neid laulda. Mul polnud üldse seepärast, et keegi hakkas Läänemereraadio, seal on minu eest praegu neid laule laulad, kõik teised. Nüüd ongi hea, et selle plaadi peal, mis nüüd viimati ilmus, on need kõik load olemas, siin vanad ja uued. Ja kui me kuulasime veel ühte lugu, kui sa arvasid, mõtlesin, et järsku meenutas, kuidas mu hääl kõlas 40 aastat tagasi, siin on üks Rootsi rahvalaul, kaunis kodumaa, ja siis isamaa siis laulsid, päris, ei tehtud kuusi, aga sellel niuke hea tekst ja selliseid laulame, otsisime, laulsin, meil on kuldne kodu, katus ja pagana kena kohakene seda lugu kuulates, sest mul ei ole midagi häbeneda, mis ma tegin 40 aastat tagasi või mõni nagu häbeneb seda perioodi, aga kui midagi oligi halvasti, mitte midagi, sest mul ei ole. Ja nüüd kõlabki rahvalik viis mu kaunis kodumaa. Armas. Ja siin ta. Roos. Siin. Alati jaga. Siin. Ja ta. Siin. Päevade suvekülaline on Boris Leht, Laan need räägime sellest, mida tegi üks Hiiumaa poiss Tallinnas. Kõigepealt läksid sa ühte tehnikumi, siis läksid. Tööstuskooli lõpetasin selle, sain viienda kategooria mööblitisleriks töötama välismaale laevade peal, mis olid siin sadamates, kopli sadamates, tegin neile seal parandustöid ja midagi meeldis sulle ikkagi, tegin paar aastat, sest mul kohustus loomulikult meeldis seal käia kuskil kaugele laeva peale minna, seal midagi teha, rahulik elu, üksinda pidigi kassi tegema. Omaette elanud, aga ma laulsin koorides ja ansamblites, üks on Sander, oli huvitav, mida juhatas Arved Haug ja Ahto Nurk vaheldumisi ja seal kolmena Sander ja siis ma mäletan, et seal ma sain niimoodi, läksite lõikelauda üksinda nagu pisikesed terved laulu, nagu ei saanud kuskile lubatud eino ei olnudki võimalik, ei saanud hakkama, võib-olla, et nii oli jah, siis ma ostsin muusikakooli ja läksin Tartu muusikakooli, kuhu ma sisse ei saanud, sest ma tahtsin sinna trummi minna mängima, aga ei saanud kuidagi. Kas olid mingit pilli õppinud? Trummiansamblites ja mulle meeldis trumme mängida, et koos pasunad näinud, samal ajal poleks laulda saanud, siis tavaliselt oli vaja ikka nii, et keegi, mis mingit pilli mingis alas ka kasvõi taustavokaali näiteks me võtsime mitmel korral Jaak Joala enda kaasa, kuna ta oskas basskitarri mängida ja samal ajal kalaulisid, mis kaks asja ühe hoobiga nagu ja neid tilli mängijaid eriti hinnati nagu Toivo Hunti ja paljude, kes ka samal ajal, kui nad pilli mängis, oskaksite laulda isegi Ehala klaveri taga. Väga hästi laulis taustavokaali soolot laulnud Olav Ehala. Tartu muusikakoolis ei saanud aga. Kohe samal aastal läksin Tallinna, Musk olid seal, õnnestus, aga juba mitte trummi lööks vaid lauljaks kogemata päris laulmist õppida. Aga see kõik, mis mulle õpetati, ma kasutasin seda ainult tunnis ja seal oli õpetajaks Mihkel sildus. Ja nii kui tunnist välja Sänni lauset. Kas ta leidis, et sa oled siiamaani valesti laul või üritati sind õpetada teistmoodi laule? Ma õppisin ooperilaulu ja ooper laul, hoopis teistmoodi laulmine ja, ja ma laulsin tunnis ja ma sain päris hea hinde, sain. Tol ajal ju on ju võimas hääl, sa oleksid ooperilaulja, võib-olla sa ei tahtnud ooperilauljaks saada. Ei, siin on kaks erinevat, vaat see on kunstnik, laulmine, ooperilaulmine kellest me mõlemat. Nojah, aga ma tahan öelda, et kui oleks juhuslikult tenor olnud ja siis ma muidugi ei laulnud, aga, aga nüüd bariton on terve, maailm oli siis täis ja neid oli nii palju. Oi, oli oli, oli Hillar Orav oli ja siin oli veel väga-väga palju ja ma nagu seda ei tahtnud küll mulle meeldis, et ma saan nagu isamaa eest otsustada, et mitte, et keegi lavastaja midagigi dirigeerib ja, aga ise dirigeerimine ise lavastan. Halloo. See on ikka palju mugavam kui ooperilaulmine ja ma olen siiani rahul sellega ja siiani veel rõõmustan paljusi, vanainimesi, kus ma käin hooldevõõraks ja vana, nii et jäävad seal magama ja mind see ei sega. Hea olla eriti see oli Iru, vanade, kas ma mäletan, seal oli väga vanad inimesed, aga kui ma näiteks nüüd järgmine rida Poska tänavale või laupäeval esinema, siis seal ei ole enam pahade inimest, seal on eakad inimesed kübarat ja nad on nii ilusad ja nii rõõmsad ja hoopis teistsugused. Ja muidugi hooldekodudes ka natuke parema vanadekodud, need on mõned jah, neist Eesti inimesed on väga kahju, aga loodame, et neil on seal ja oled nende eest hästi hoolitsetakse. Aga see oli huvitav, et mind kutsuti nüüd päevade saates, sest ma olen kunagi siin käinud, aga minu meelest väga ammu ja siis kutsus mind Peeter Hein. Väga huvitav. Romeeto mees oli ja, ja seal on meediasaadetisele huvitav esineda siin nende kuulsate näitlejate laulda vahepeal valges saalis saateid tehti ja ma olen jah, eluga rahul, nii et laul, mis on ja isegi on õnnestunud Tartu laululavalt sellel suvel juba kolm korda esinetud ja Tallinna lauluväljakul ükskord, nii et ühesõnaga on ka suuremad hulgad inimesi mind kuulnud. Mina pean ikka jälle oma joont. Sa lõpetasid muusikakooli ära. Kas sa sealt midagi kasulikku ka enda jaoks said? Sa ütlesid, et sinu laulmismaneeri teed, seda nad väga ei muutnud. Ei, nemad tahtsid muuta, aga ma ei soovinud, et aga midagi, sest seal kindlasti kasu. Ma usun, et seal ei olnud peale laulmise veel palju muid aineid. Sulle meeldis muidugi muusikakoolis käia ja õppida seal. Ei meeldi seal ainult üks aine, ei meeldinud ühiskonnaõpetus. Aga muidu küll meeldis ja seal nii hea seltskond, sellepärast mulle meeldis Lauri Nebel, Olav Ehala ja Vello Salumets on, meil oli seal ikka niukesi naljamehi kõvasti ja ma olin üks nendest. Millega sa hakkama said, seal Lätis räägib mõne nalja. Nüüd naljalt ei tule enam nii hästi välja, sest neil oli seal igasugusi, noh, niisuguse esinemisega, kus me tegime nalja ja kõikvõimalike, aga mäletan, et kui me käisime esinemas, siis trummikomplekt mul oli selline, et statiiv piinsele alla kinnitama Jassi kogu aeg lendas nimed, kõik jooksid eest ära, laval olid, et pihta ei saaks, kui see mingi tugevam löök stati vastu käis, et me seal igasuguseid nalja tegime ja tore aeg oli. No sina olid ka selline laulja, kes armastas laval väga palju rääkida. Sa rääkisid publikuga, no siiamaani suhtled sa publikuga ja ma tean, et siis alati kardeti, mida nüüd see lehtla seal räägib, kõik olid väga kontrollitud, kogu stsenaarium oli omal ajal nõukogude ajal ju paigas, et kes mida ütleb, kui palju ütleb. Aga kui sina läksid lavale, siis keegi ei teadnud kunagi, mida sa parasjagu räägid. Ja ma ütlesin, prouad ja härrad, mitu korda läks läbi. Ja seal prouade pärast. Luunjas vist 22 aastat sõitsin mööda siin maailma ringi ja siis fermoone direktor kutsus mind enda juurde, ütles selle mehe nimi oli Rait Ivalo. Kirjutage seletuskiri, miks te nii ütlesite? Ma ütlesin talle, et ma võin teile ainult ühe kirja kirjutada, lahkumisavaldus ja selle peal jutt, et minge välja ja jäin ikka edasi. Sest nad ei tahtnud lahti lasta, sest ma olin seal nagu nõukogudesolist, sest keegi ei tahtnud käia Venemaal. Sest Venemaal oli minule huvitav käijana Vladivostoki ookeane ja Norriskit ja karusi kõndimas hotelli kõrval. Aga mulle see kõik meeldis ja, ja ma olin ka kannatlik ootaja kõvasti lennuk kolm-neli päeva hilines. Samas paljudele ei meeldinud, aga publik oli ka alati väga meeldiv, sest seal alati oli eestlasi ka sees. Ja igal pool iga igal pool eestlasi radio stockis ja neid oli ikka 20 ja 15 ja alati oli. No mida sa Venemaal laulsid, kas sul oli? Eesti rahvalaule ja biitlid ja nihukesi võimalikult ilusa meloodiaga laule, nüüd laulud, mis mul alati ilusa meloodiaga on pidanud olema ja, ja siis tekstidega niuke hea olema ja kaugel kaugel laudas nendele inimestele, kes on kunagi sinna välja saetud Krimmi ja see oli mul ikka südamelähedane ja kui mõni kunstiline juht, kes meil oli, seal hakkas pärast midagi tegelema, siis me panime selle inimese paika, et midagi ei juhtunud, kuskil kaebusi esitatud. Üks seik juhtus nii, kui ma oodanud paar-kolm päeva lennukeid, siis ma, kus kohas võib-olla selliseks kar kusagil kaugel ja kui ma lennukist maha jäin, kuna mas ainult telli, et ühe koha, aga kuna polnud ju mitu päeva maganud, siis keegi ei teadnud, ma sinna läksin ja keegi mind sealt üles ei leidnud ja lennuklex minema. Aga meil juba järgmises kohas kontserdid kõvasti hiljaks jäänud ja siis oli meeldivaks üllatuseks, kui see lennuk tagasi tuli viie tunni pärast lihtsalt tormid olid selles linnas ja, ja lennuki tagasi pöörduma samasse kohta. Et sain sama sõpradega jälle kokku. Kuidas need elamistingimused Venemaal olid? Ega nad eriti head ei olnud, hotellis on seal igasuguseid putukaid. Aga samas välja minnes oli jälle huvitav hotellid eriti mugavad ja nii nagu ma siin paar päeva tagasi olin siinsamas kõrval Hiltoni hotell valmib Hiltoni hotellis Londonis, siis seal oli natukene mugavam olukord, paremad tingimused, aga sel ajal me olime ju vähenõudlikud ja me olime kõigega nõus, et reisida ja, ja hästi elada. Sa puutusid kokku ka Venemaa lauljatega, sa oled vist alla Pugatšovaga mingitel võistlustel koos olnud? USA-s mul on ainult see pahameelest 74, kui me kokku saime emaga Moskvas mis kestis tükk aega, kus oli üle 100 laulja ja keegi bisnis võitma ja siis ta kuulas mul tihtilugu, mis oli lappa looma lahkumissuudlus, mille teksti kirjutas mulle kuidagi aasta S60 kaheksa juba sisse lappa looma talle nii meeldis ja nüüd vikerraadios kõlab, tema esituses on minu esitlust ei lasta, see oli suur viga, mis temaga tegin, aga jah, see koos võitsime ühe koha, saime laureaatideks sellel konkursil, mis toimus iga nelja aasta tagant ja kus kunagi on ka laureaatideks saanud Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Venemaal ei ole esinemas käinud, nüüd. Ei ole soovinud ka, kuna ma olin, see oli suur au olla Eesti riikliku filharmoonia solistina laines oli Orumets, siis töö võeti nagu alati vastu selle sees, nagu keegi ära ei öelnud ja ma pidin seal ikka tegema teist osa ja ma olin seal ses mõttes tähtis tegelane, et kui minuga midagi juhtub, siis kontsad ära jääma, aga ükski kontserte kunagi ära ei jäänud. Ja siis olid ka kontserdid siin Eestis toimusid ja Eestis kui oli mingisugune vahepaus ja siis ma sain siin Olav Ehala ansambliga kontsert ja mäletan, kontserdid toimusid Estonia kontserdisaalis, kus esimeses osas esinesid siis Jaak Joala, Ivo Linna, Merlya poplaulja ei saa, sest ma sain laulda omanid rahvalikke laule, mis mulle meeldisid viire takka ja Ma tahaksin kodus olla ja ilusates Ehala seadetes lugusi ja siis natukene ka mingeid pop lugusi. Lõpuks need intervjuu teise osana. Kuuekümnendatel aastatel tulite te palju teid nüüd oligi? Viis tükki. Jaak Joala, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, sina, enam-vähem, Ahti. Vanused Ardo Juhkov Pärnust. See oli senine plejaad, kus tuli enam-vähem ühevanused ja väga tugevaid lauljaid. Siis oli vahepeal tühi maa või kuidagi. Ja mäletan, et ühes intervjuus keegi neist ütles ka, et et väga tahaks, et keegi tuleks kõrvale, liiga palju me jõudnud seal tööd ära teha, mida pakuti, väga palju tööd pakuti väljaspool Tallinnat ja siis jõudnud kõik minna niukseid õhtuid tehti, kus pidi rääkima ja küsimustele vastama ja mõned on üks hea nali. Kui Tarmo Pihlap käis Austria, siis me läksime kolmekesi, Tõnu, mina läksime ühte kohta esinema ja, ja siis oli vaja küsimustele vastata. Aga kõik on häbelikud, need inimesed, kes istuvad kuuls, solist Tarmo Pihlap tuli kohale ja veel Austriast, nüüd esitage küsimusi, keegi midagi küsinud, siis ma läksin ka sinna julgustama. Esitage küsimusi. No kas tõesti midagi ei huvita, siis üks julge mees küsis viimases reast, Tarmo, millised naised olid Austrias härmatis? Naised nagu, nagu siingi, esitage küsimusi. Aga oleksin meiega koos, Eino Baskin, siis ta oleks, kas räägid austria tüdrukutest? Ükskord me käisime, Ervin Aabel, mina ja Sulev Nõmmik kolmekesi ja seal pidi olema kohalik akordioni, kus kohas mängija, see oli kuskil vilja kolhoosis kuskil kolhoosipeol, suur niisugune lõikuspidu alati nõmmikut sõita autoga. Kuna ta siis sõitis, siis Haaveli oli seal midagi kaasas, niimoodi sai seal natukene juba nagu rõõmsamaks ennast tehtud ja kui me kohale jõudsime, siis akordionist kõike teadma, minu lugu siia saatma, pidu oli juba käinud natuke hiljaks ja kõik olid juba natukene niimoodi, aga see kolhoosi esimees, mõtlesin, lähme nüüd esinema ka. Istuge siin, sel õhtul me küll raha teenisime, aga keegi ei esinenud, kuvada seal midagi, keegi tegimegi nalja sulle. Aga mina ei ole olnud ühtegi laulu seal. Ja niisuguseid asju on veel olnud, isegi Kirovi kolhoosi suur nende aastapäeva pidu oli, metsa toodi bussi Kraas kokku ja kõik seal, mitut solisti oli seal ees, kõik esinesid ära. Tahtinamisel, viimasena esinesid, ma pidin pärast teda minema esinema, hakkas niuke vihm peale kõik bussidesse ja see oli mul ka niuke meeldiv kontsert, kus ma ei peagi esinema. Kas sul on aega, kus esined, kas sa esined lauluväljakul või hooldekodudes pensionäride klubides? Kui rahast rääkida, siis võib-olla see vahe on, et meeldib rohkem? Jah, kui ma saalis näen inimesi ka, kui see oli Tartu laulu üheksa ja 20 aastat vanaks, et siis kuidagi rahvas on nii kaugel, ma ei näinud neid. Ma ei kuule ennast täpselt õieti, eks hiljem, kui keegi telekas näitab seda kontserti, siis ma näen, mis seal toimus, aga rahvaste nägude pealt. Aga vahva on jah, kui on kuskil mingi sadakond inimest, kes on ennekõike näeb ja nagu kontsertsaalis esineda näiteks mõnedes väiksemates kohtades, siis on tõesti vahva. Ja kas nendel vabariigi aastapäevadel? Ma olen alati kinni, kus president kutsub enda juurde, pole praktiliselt sinna saanudki minna. Mulle meeldibki rohkem samal niukse tähtpäeva, näiteks kuskil esineda eelmisel aastal Saaremaal või suur kontsert 20. augustil sel aastal siis Londonis, palju parema meelega lähen kas või kuskile maakultuurimajas, kus on 25 inimest koos, laulan neile isamaalisi laule, selle asemel, et minna sinna roosiaeda trügima, nagu ütles Heinz Valk, et Eesti inimene peab läbi trügima, liiga passiivsed. Mulle ei meeldi trügida, tahaks rahulikult olla. Ei taha kedagi eest ära lükata, kui keegi tahab mingeid laule laulgu hea meelega. Annan ära, võtku, saagu ka populaarseks ja mulle meeldib, kui ma saan esineda orkestriga, siis on kuidagi palju sümpaatsem. Nüüd me olimegi koos orkestriga seal Londonis, esinesime, seal nimetatakse seda püha rahvaveoks, sinna alla käivad kõik sisse, mis 60 aastat tagasi oli küüditamine, lastelaagrid ja mis seal kõik toimub, kõik on üks niisugune suur pidu, teaksid lehtedest, varem juba mainitakse ära, et see pidu on, siis tulevad üle Inglismaa kohal, nüüd saavad kokku ja tulevad ka Itaaliast ja Prantsusmaalt. Eestlased ja nende, sest mulle ka väga meeldivad Kanada, eestlased ja Toronto kuidagi nii südamelähedased mulle, et alati koos olla, kas siin Tallinnas või kuskil tore juttu vesta. Sa ütlesid, et sa oma laulud oled leidnud juba lapsepõlvest Läänemere lained ja laulsid neid juba laseb. Ei, mulle meeldis neid lõbusaid laudest, keegi ei julgenud laulda. Ja inimesed ristiteel on kui juba 66., kui me niisugust esimesed televisiooni niuksed võimalused olid, siis anti valida laule, oleks võinud võtta ka mingi Bobloolaste karmul testi teha, aga siis ma nägin, et ainult eesti lugudega läbi üles ma pidin võtma ka mõne niukse Eurovisiooni võidulaulu laulma. Ma ei saa niimoodi teha, et keegi mu kontsert enam ei käi või midagi, et ma pidin ikka vaatama seda, mis publikule meeldida. Aga see logumistena verised, vaikne kena kohakene selle kohta öelda, et et selle laulu soovitas mul lauda selle helilooja tütar ja ütlesin, et miks te minu isa laule laule ja siis ta andis mulle originaal noodi ja nüüd täna, kui see laul kõlab kohakene, selle teksti oli juba ammu enne teinud mees, kelle nimi oli Martin Emil kõrver, siis hiljem tegi Ferdinand Münchausen selle viisil ja nüüd see tekst, mis seal nüüd selles laulus kõlab see nüüd täpselt nii, nagu sellel noodi all oli, nagu see Ferdinand Münchausen sele kunagi tema käekirjaga sinna alla kirjutas, võib olla. See tekst on natuke teistmoodi, ma mäletan, et see peakiri ei olnud siis selles noodis mitte minu isamajakene, vaid minu isa, kohakene. Me võime. Ja nende ema emaga. Ta. Maas Isamaa eake. Kõlas Verdinad, Münchauseni laul Martin Körberi sõnadele. Vaikne, kena kohakene. Päevade suvekülaline on Borissi leht, Laan. Ma näen lugudega vaeva ja oma plaatide kujundusega, mida ma olen suurem osa ise teinud, kõik? Ma ei tahaks, seal plaatidel on niuksed vead sees kunagi esimene plaat, mis ilmus 1999. aastal, jah, seal oli ainult üks viga sees oli üldisel tasemel kirjutatud üdiselt. Tahad plaati, läks uuesti trükki, mis minu käsul ma ise organiseerinud selle, kõik, ma pean kõike teha, ei luba enda kohta valetada. Kas sulle meeldib sinuga? Ma tahtsin öelda, et ma ei, nagu ei häiri isegi. Kohta vist väga igasuguseid imelikke asju pole kirjutatud ka või on? Ma ei tea, nagu jah, aga vot see on nagu huvitav, et sa küsisid jah, et ei ole. Me oleme rääkinud lauludest ja laulmisest, kas sa millegi muuga oled tegelenud või oleks kogu elu, no mis see nüüd, mitukümmend aastat sa oled laulnud 50 aastat? Tuleb kindlasti. Peaaegu ei tule veel 49 praegu, aga muu asi on just mulle. Vabal ajal meeldib nii nagu mulle meeldivad vanad laulud, mulle meeldib ka vana mööbel ja siis vana mööblit restaureerida ja selleks on vaja teadmisi. Mul on siiani meeles. No sa õppisid omalajal Kuna mõned detailid on näiteks mõnel kapil tehtud teisest puust, mis on nagu heledam näiteks kasest ja mis on tugev mändi, ei saanud treida, eks ju. Ja kui treitud detail on, siis tuleb, seda peitsid, tuleb, peitsid, segad vastav värv mitu korda proovid mingi teise puu peal, et siis, et see värv oleks niuke täpselt sellega isegi läheks kokku. Ühesõnaga tuleb vaeva näha, palju vaeva näha ja eriti nagu siin ma näen, et mul on mingi must laudja niuksed, mustanöörid puhastada, see on hirmuste vanasti korralik tammemööbel värviti mustaks millegipärast ja see on nii suur vaest, mu naine ja lapsed ei saa aru, miks ma kuskil kinnises toekas metsik tolm ja kohutav vana värvi laanid, mis ma seal on kaks-kolm päeva ühe laua pärast. Kui seal nikerdused, siis tuleb kõik vastavalt puhastada, mida jätta ja mida vastu ja niisuguste asjadega tegelenud, võin tundide viisi niimoodi vaeva näha. Ka muusika lingistamisega tegelen ja tänu sellele, et ma olen muusikakoolis käinud. Mulle meeldib ka klassikaline muusika ja. Nii kassa kontsertidel käid klassikalise muusikaga? Sa oled Neeme Järvi kutsus mind septembris, ma pean, pean minema, siis pead tulema Neeme Järvi tunne, et me elame, kui ta Tallinnas päris lähestikku temaga ja ma olen ta kodus viibinud ja tema abikaasat väga meeldivat abikassat natuke temaga rääkinud, muusikast rääkinud dirigeerimisest, kuigi ma ise ei ole mingi dirigent. Ma leian, et jah, et Eestis dirigenti pole kunagi käinud. Ei, ma mõtlen, välismaa dirigent on ikka praegu on ikka nii heas vormis, et kellel vähegi võimalus on siis minge vaatama teda Estonia kontsertsaalis, kus ta pärast esineb. Vaata, sina ei käi kontsertidel. Ei, nüüd ma pean minema. Pead muidugi minna, aga ma kuulan plaatide pealt. Ma teen sulle viktoriiniküsimusega, kas sa tead, kes on autor lool? Andanteffest Ivo teelias? Vaata, kui tubli sa oled. Vana soovikontsertide lugu. Läksin küll praegu on, eks paljud ei tea, et ma olen paljudes küsinud nende muude asjade paljud ei teadnud. Kui me räägime nüüd veel lauludest, siin tähistasime taasiseseisvumispäeva, paljudel muusikutel, ütleme, kellel läks paremini, see muutis lihtsalt repertuaari. Mõnel läks kehvemini, kes uute oludega lihtsalt ei kohanenud, aga ma mõtlen praegu sinu repertuaari peale, see on täpselt seesama. Oli sul siis ja on ka praegu sina vist kunagi päris selliseid nõukogude laule ei laulnudki või laulsid kuigi palju. Sõna otseses mõttes nõukogude ajal oli see näiteks, kas ihkab seda meie maal, Ma isegi keeldusin isegi niuksed selles talus, nagu Arnold kirjutas, tuhaväljade tuul, muidugi võistkond seal laulsin, aga lindistanud seda ma olin nõus ükskord seda laulma, õppima, midagi mulle hakkas vastu selles tekstis ja kui midagi hakkab tekstis vastu. Ja kui oli siin raadios pidevalt lindistused juba Eesti vabariigi ajal tehti igasugu erinevaid plaate siin kogu aeg oli mingit ühte-kahte laulu laulda peale ja siis ilmus niuke praegused joogilaulud ja, ja siis ma ütlesin, mina sellel plaadil ütles ei esine ja hakkasime raadiomajast välja minema. Järsku tuli meelde, et aga üks joogilaul mulle meeldib sind ainult, palun, isa, ära joo purju ennast, see pandi sinna plaadi peal ilusti ja see sobis, mulle. See tekst sobis, aga nii, et joo ennast täis ja niukseid laule ei taha laulda. Aga sinu repertuaari oluliselt muutunud? Ivo Linna, Tõnis Mägi hakkasid laulma väga ilusaid isamaalisi laule. Bakalaureuse varem ka ta ikka loolis nõukogude ajal ka juba päris ilusaid, mis praegu isegi noorte seas on populaarsed isegi laulupeol ei kõla võib-olla, ja tal on üks päris huvitav. Lihtsalt tuleb jälgida seda asja. Ivo Linnat kõiksuse laule, igasuguseid laule, mis teil pakkuda, seda kõik lauad ära ja teda pole nagu Elvis Presley, Elvis Presley oleks ka kõikide teiste laule, enda laule ja ja mul on väga hea meel, et nüüd Ivo Linna, Läänemere lained minu esitas, seda enam kuskil kuulda. Väga hea värskelt kõlab, aga mina laulan kontserdil viimasel ajal ka Sven Lõhmuse laule ja teistel juhtudel, aga ma hakkan lindistama, sest nende lindistused on juba olemas, aga lihtsalt rahvaga koos. Kui rahvas mõnda lugu jube hästi teab, miks mitte laulda. Kas sulle noored heliloojad on ka pakkunud laule? Praegu pakuvad mõned, aga praegu ei saa ju lindistada lugusid site see noor helilooja häbiks, kui ta mulle annab loomislugu, jääks seisma, seda ei lasteraadios. Aga kui tähendab selle Taukarile, siis läheb kohe, seal on juba oma tiim taga, lihtsalt selle eest hoolitseb, et see hakkab kõlama. Ja siis muutubki laul populaarseks. Sellele kuulsin seda lugu pandi raadiosse, kuidas omaette emale laulnud ainult seal ja siis oleks siiamaani istunud seal olnud omaette laule, aga raadiot võttis kohe üles ja paljud head laulud on ju maailmas olemas, aga kui neil ei ole? Ma ütlen, mina ei ole niuke trügija, mees nagu solk tahab, et kõik trühiksite, sellest ma ei olegi nii populaarne, kui nemad praegu on, ma ei trügi kuskile ja rahulikult, elan ja. Aga esinemisi mul ikka jätkub. Paljud meie lauljad ja mitte ainult lauljad käivad ju suvetuuridel, sinul sellist asja nagu suvetuur vist ei ole, saagid aasta ringi kogu aeg esinemas aktina. Suvel ma olin kogu aeg tuuril nagu kõik nädalavahetused ja mind kasutatakse ära, siis ma olen nõus seal esinema, kus midagi sellest ei saa, aga see valmistab mulle ka rõõmus, et ma tean, et seal tõesti ei ole midagi võtta. Ja midagi ei ole ja sellepärast ma olengi valesti öelnud, et kas te teate, et ma olen kõige rohkem esinemisi mikspärast? Mul on kõige rohkem esinemisi, sest ma ühinen ka väga palju tasuta, aga miks on tasuta esinemine kasulik, ma ütlen sulle sellepärast, et siis ma olen kogu aeg vormis. Ka tasuta esinemisel peab hästi esinema ja publikuga suhtlema ja kõike tegema ja vormishoidmiseks ei aita, kui sa kuskil tühjas saalis laulad omaette, harjutan klaverisaatjaga või orkestriga lahvatada teha ja siis ei juhtunud õnnetusi laval, et jälle mingi sõna meelest ära juhtunud kaps. Ja seda ma alati pean silmas, et ma loo pealkiri oleks õige, mitte vaikne, kena kohake on Soome rahvalaul, nagu arvas Hiiumaal üks proua, kes laulis seda Eesti televisioonis raadios kuskil ei ole soome rahval. Kui palju sa praegu Hiiumaale satud? Ehkki ühe siin Hiiumaal ja mul on hea meel, et ma kasutasin seal, ma sealt kunagi raha ei võta kellegi käest. Seal oli suur kontsert Kärdla pargis, kus kõik Hiiumaa pensionärid ja toredad eakad inimesed said kokku ja oli tore esineda, aga ma ei ole rahul Hiiumaa ja mandri laevaühendusega. Pidin ootama praami harilikul nädalal, päeval neli-viis tundi, et ma sain praami peale ära sõites. Kas su kodukoht on alles või on sul seal mingi teine kohtunik? Kellel kõikidel alles kodukohad seal, aga mul on seal koostöös ma saan elada, kus ma ei pea muru niitma, kus korteriühistu rida muru, ema selle eest on tasunud, seal on kõik nii korras, ostaks hea meelega mingisuguse maja endale või midagi, aga Ma pean koos eest hoolitsema ja sellest ma soovitan kõikidel ka, kes siin Hiiumaa lähedal sõpradeks tahavad, osta seal midagi Kärdla linnas. Siis te peate seal elanud, seal peab kogu aeg korras, kõik olen muidu naabrid väga pahandavad su peale seal mingeid umbrohtu kuskil, kõik on ilusti ära niidetud ja seepärast välismaalased, kes käivadki seal vahest vaatavad, mis imemaa see on. Kuidas seal kõige ilusam ja kadakate vahel ka niikuinii rohi ei kasva ja seal on kõik, on väga-väga tiptop. Kui me räägime lauludest, kui palju sul repertuaaris laule on, mida sa võid kohe võtta ja laulda mitusada, on neid kindlasti. Vot selles ongi asi, et mul on kogemata jäänud laulud pähe hästi ja mõni laulud, mida ma pole mitukümmend aastat laulnud ja keegi näiteks kuskil esinemisel soovib seda lugu ja ja siis ma kohe laulda ei saa nagu lõkke preerias. Rahvas on seda kuulnud nii palju raadetes kõik ja siis mul on natukene mõnda kohta meelde tuletada, aga meelde tuletada, et ma ei saa värsina vaid lauldes piss kuskil, proovin kiiresti mõnda kohta laudomeetrimises ja siis tuleb lugu meelde, Elon ära. Ja kui ei ole siis inimese soovisega niuke omaettekontsern, siis pole mitte midagi, meil on sõna ära muudan. Aga viimasel ajal tahangi esitada eesti laule rohkem esinemistel, et ei oleks mitte ainult et kaveri ta lihtsalt lood, mis rahvas on juba ära unustanud nagu ja Michaeli lauludega muudeks merivälja basaliseks. Üks daam soovis seda minu esituses kuulda, nii et ma seda laulsin seal mitu korda talle ja siis ta ütles, et raadios ei ole seda, mõtlesin, et ma panen siia Loska plaadi peale, aga kahjuks ta on meie hulgast juba lahkunud. Merivälja pansionaat on niisugune koht, kus me oleme ka väga palju käinud esinemas, erist, riigeri ja are jaamaga ja seal on ka reetilina õde Eve Haug on käinud seal esinemas, kus meiega? Seal ma ütlen, et seal on kõik noored inimesed, seal elavad noored inimesed, mina mõtlesin nii kihvtid, need, need ja kes seal tantsivad, nende daamidega seal ja see on üks tore koht. Kas sa poliitikas ei ole tahtnud pürgida, sa oled selline otsustav, sõnakas naisterahvas. Oh, sa oledki, saime hea teha, no mõtlesin, et kas me siis kas manid tunniga sama? Ei, ma räägin selles mõttes, et mitte mingil juhul, kuule, aga ma olen nõus alati laulma poliitikute juubelil, ma olen alati nõus sinna minema esinema ja mulle just ei meeldi, et Eestis on liiga teravad poliitilised vahed. Ma tahaks, et oleks meil nagu ühtlasemise poliitika. Mul on hea meel, et ma ei pea esinema mõnel kontserdil, kus keegi võiks mulle viltu vaadata, siis ma võin ära öelda, vahest kui ma tahan ja on vahest kutsutud, aga kui mõni erakond mulle väga meeldib, loomulikult ma lähen tema isegi valijakampaaniat tegema, aga samas ma ei astu loomulikult sinna erakonda ja ei hakka sulle ettepanekul tehtud on, aga ma ei taha ära kasutada. Vot see ongi see trügimise moment jälle, et ma ei taha kasutada ära mingit erakondade siin, et ma saaksin lauda, kutsuti Kadriorgu enam laulmas, me tegime Kadriorus ilusaid suuri pidusid, kus ma kutsusin kokku 15 eesti paremat lauljat, aga nüüd on juba teine erakond, valitseb Kadriorus jäänuseid, kontserdi tehti, mind sinna ei kutsuta, aga mul on hea meel, et mind sinna, kus ma ei lähekski sinna esinema. Samas ma olen kuulnud, et praegu tehakse väga palju tasuta kontserdi rahvale, eks ju, Tallinnas ja nii, kogu aeg mõtlen, et kas ma peaks sinna minema, kui mind kutsutakse, ei peaks, ma olen kuue, kahe vahel, aga ise jah, poliitikasse ma küll kunagi minema hakkan, öeldakse küll, et ära ütle kunagi ei, aga minu puhul on 100 protsenti, siis ma olen eluaeg olnud põhimõtteline inimene ja põhimõtteliselt pole laulnud nihukesi laule, mis mulle ei meeldi ja niisugust teksti, mis mulle ei meeldi ja kui on elatiseks raadeenile kuskil mujal, siis ma teen suguseid mõelda, mitte laulude arvele, et ma sellepärast tahaks kuskile erakonda astuma, et ma saaks laulda kuskil. Praegu on suvi ja sügis, mida sulle sügis ja lähikuud toovad ikka esinemisi. Septembris on jah väga palju esinemisi ja toredaid esinemisi ja toredate inimeste kokkusaamist ja ma vahel esinenud mõnel juubelil juubeli esinemist tuleb võtta väga tõsiselt. Kui sind kutsutakse juubelile esinema, siis see ei ole mingi harilik esinemine seal inimesele nii tähtis sündmus, kui ta saab 50 ja 75 või 90 siis seal tuleb teha korraliku kava. Tuleb uurida kõik enne selle inimese kohta, kes ta lapsed on, selline nimed on. Sina ei tule nii minna, et lähen, teen ära kuidagimoodi ja lähen minema, millal tahan. Seal peab ikka lõpuni, oleme ilusti ja biolõpule viima, see mul hakkas seal meeldima, et juubelid on minu meelest ikka ka väga täitsa vanasti neid juubeleid tehtud. Ma olen ainult ühtegi juubelit maskil kuskil juubelil esinemas kellegi ansambliga või mõne saatjaga. Ja miks ma veel esinemas käin, nii palju sellepärast, et mind ei kutsu inimesi esinema, vaid sa oled pillimehed esinenud. Kas siis Estonian Dream Bigbänd kutsub kuskile kontserdile või, või kutsub Henn Rebane või kutsub Tiit Saluveer või keegi kolmas või kutsub mingi diskor kuskile öösel esinema Strand hotelli Pärnusse? Ma pean sinna minema, sest et muidu nemad ka sinna läheks. Sest minul nagu telefoni paljud ei kasuta, sest ei reklaami seda ja mul ei ole ka niux internetiühendust, et minuga saab kuskil Neiride rääkida. Ma olen väga tihti ka. Ma olen pattu teinud, telefoni välja lülitanud, sest kui mõnel mind vaja, mingis mõttes, aga, aga siis kui nad jäävad välja, lülitan, siis ma olen kuskil esinemisel või olen kodus ja naine ja laps on kõrvale, midagi juhtub. Saan ka hakkama ilma mobiiltelefonita. Aitäh Boris Lehtlaanejõudu. Päevade suvekülaline oli Boris Lehtlaane, mina olen Ülle Karu. Nagu me teame poris lehtla on, on pärit Hiiumaalt ja viibib seal praegugi üsna palju. Siiski mängime tänase saate viimaseks lauluks Saaremaa valsi, millest meie saate alguses oli ka päris palju juttu, kuidas Boriss lehtla küsis seda endale Georg Otsa käest. Aa, ja ma muuseas küsisingi rasva käest, et kuule, kui sina tahad seda lauda, siis kas mina võin Saaremaa valssi laulda ja samal ajal me tegime ka Saaremaa vaesist versiooni suure orkestriga, mida seade Tõnis Kõrvits minu näpunäidete järgi ja nende vahekohtadega just see oli huvitav, et ma sain nagu õige tempoga see elu, mis mulle meeldis ja niimoodi seda valsiga rõhutada selles loos, et ma olen selle saare maasika või selles mõttes, et et ma julgen seda tema kõrvale panna, sedasama passima, see laulan, ülistas Saaremaa heinamaadel, kui ilus seal on ja kui seal midagi kellelegil hästi läheb vahest jaanipäeva öösel või kuskil, siis on ka väga tore, aga, aga see ei ole kõige tähtsam. Tähtis on see loodus. Raimond Valgre sõnad Debora Vaarandi Saaremaa valss ja laulab Boris Leht, Laan. Laupäeva õhtused ka see, kui nendes saad, kui wanna viigesindu uskuda, alla see, et üle vaid kauguses joovad tale linnud. Akne luge silme ees. Ka eks neil. Maailmas puusa leidu, kus Saaremaa ja ma ju ei Eestimaailmas kruusa, leidub Saaremaa elama. Hämaras toome puudu naa vale sinu öörikuid. Miks muidu suu ja. Olen. Tallinna Laagna nii tugev mees nii ei kaitse, neid siis Hiiumaailmas kruusa leidub kui Saaremaa heinamaal ju. Maailmas leidub, kus päeva heinama. Oi, Saaremaa niitude kaste selts üle vaikuses oludes. Vedes teele laadalaevas Seageera sooduse saaresurm. Lennud talli, actioni tugev silme eest ei kaitse naisele. Eestimaailmas saagi mänginud, kui Saaremaa heinamaal ju reedeeuu. Imas muusa. Saaremaa heinamaa. Just sellisel heinamaal Tiidu, kus riik ulatab käe küdema mõõte, ei tea too. Elering rõõmule. Tuur ruut, aga alati juttu, siis kes ja missa? Ja tead? Ilusa lae heita.