Tere hommikust, head raadiokuulajad ja mul on väga hea meel, et te olete asunud jutusaadet kuulama. 20 aastat tagasi, 28. septembri öösel kella ühe ja kahe vahel uppus parvlaev Estonia 989 inimesega pardal. Hukkus 852 inimest. Leiti 95 inimese surnukehad. 737 inimest jäi kadunuks. Ohvrite arvult oli see suurim rahuaja laevahukk 20. sajandi Euroopa vetes. Ametlik põhjus, vööril rebenes visiir, mis tõmbas lahti rambi ja vesi pääses autotekile. Sellest õnnetusest pääses vaid 137 inimest, eluga 111 meest ja nendest ainult 26 naist. Üks nendest naistest on täna hommikul jutusaade stuudios. Tere hommikust, silisame. Tere hommikust. Siiri kui palju see sama õnnetus käib teiega täna veel 20 aastat hiljem kaasas? See õnnetus käib alati minuga kaasas septembri lõpus ja ma olen sellega ka leppinud ja arvestanud, et septembri lõpus on minu elus selline periood. Aga lisaks sellele septembri lõppudele käib ta alati minuga kaasas, siis kui ma näen merd või vahel ka siis, kui ma näen televiisorist merd. Et mis siis juhtub teiega, kuidas see, kuidas see mõjub teile. Ta mõjub psühholoogiliselt kuidagi kuidagi stressi tekitavalt, selles mõttes, et et kui mul jälle tulevad need, et mälestused ja jälle tulevad need asjad kõik meelde, siis, siis ma saan aru, kui habras on elu, kui kiiresti või kui, kui väheste hetkedega võib kõik sinu elus muutuda. Olles ise olnud öösel ühe ajal oma soojas voodis, siis juba ütleme võib-olla 20 25 minuti pärast olin ma äkitselt avamerel ilma ilma riieteta, ainult teksapüksid olid jalas ja keset keset tormis töist avamerd. Et kui äkki võib kõik kõik need asjad juhtuda ja, ja see õnnetus on minu jaoks väga palju minu elu muutnud ja, ja väga palju, tuleta mulle meelde ka ka ise reisides, et noh, näiteks kui ma lennukiga lendan või kui ma ise näiteks laevaga sõidan, siis loomulikult, esimene asi, ma vaatan, kust täpselt saab välja, kus on väljapääsud. Kuidas saaks ennast aidata, et see peab mul olema kogu aeg tagataskus, ma pean teadma. Aga tuleme tagasi selle septembri juurde või õigemini enne veel, kui me läheme selle septembri õnnetuse juurde, ma tahaksin teilt küsida, et Teie tegelikult ei olnud sugugi mitte juhuslik reisija Estonia pardal, vaid töötasite raamatupidajana. Ja mina töötasin raamatupidajana juba 93. aasta juulist, nii et, et ma olin selle laevaga sõitnud rohkem kui aasta ja olin ise tegelikult kapten pihimeeskonnas, aga tol õhtul olin noh, just esimest korda meil vahetus nii-öelda see oma vahetus, mis kahenädalane tsükkel ja ma pidin tulema ühe reisi varem laeva. Aga läks nii, et et see reis jäi ühtlasi viimaseks reisiks Estonial. Siiris ame, aga läheme tagasi sellesse 28. septembri õhtusse, kell oli 19 15 ja Estonia väljus Stockholmi Tallinnast. Mismoodi see õhtu algas? Reis, see reis hakkas nagu üks üks tavaline reisijateta tulles ühedki veel tagasi, siis ma mäletan seda, et mul abikaasa tõi mind sadamasse, nagu ma ütlesin, see oli, see oli minu vahetuse esimene reis siis? Jaa. Ja ma ütlesin mehele, et, et ma ei taha minna, et, et see oli nagu esimest korda ma ise sain aru, et aga noh, too hetk, ma ei saanud aru, ma ütlesin mehele nagu väga selgelt, et ma ei taha, ma ei taha, ma ei taha siin laeva minna. Ja siis järgmine hetk oli minu jaoks see, kui noh, nagu ma ütlesin, oli täiesti tavaline tööõhtu. Aga siis siis ma ise tundsin, et, et ma, ma ei ole kunagi, ma ei maga päeval ma jään lihtsalt magama. Et aga tol õhtul oli niimoodi, et, et ja ma ei hakka väga enne kahteteist tavaliselt magama ja siis tollel õhtul oli niimoodi, et ma läksin kajutisse. Mul oli kolm viimast kuud oli mul kajutikaaslane ja tema jäi siis valuutat vahetama ja läksin kajutisse. Jaa, jaa. Ja viskasin pikali ja mõtlesin, et, et Siiri, sa pead puhkama ja ma ei saanud aru, mis asi see minuga on ja olin noh, silmad olid lahti, aga lihtsalt olin voodis ja ja noh, nagu sihest sisendasin endale, et Siiri, sa pead puhkama. Ja, ja ma ei saanud seda aru, ema rähklesin, aga noh, ma jäänud muidugi loomulikult niimoodi sügavalt magama, eks ole. Aga, aga jah, tagantjärgi ma sain aru, et ma pidingi puhkama enne seda suurt võitlust, mis seal oli merega, mis edasi sai, kui te seal püüdsite puhata. Püüdsin püüdsin ja rähklesin ja, ja edasi oli siis see, et noh, kajutikaaslane lõpetas valuutavahetuse ja õhtul meil kombeks, et me läksime kuskil poole, 12-l läksime sööma. Et siis toodi just restoranidest noh, ülejäänud toidudeks ja siis me sellise noh, tavaväga tavapärane. Jaa, jaa ja kogu see laevapere oli ka väga ühtne, nii et me nägimegi 11 hommikusöögi lõunalauas õhtusöögile, et õhtul nägin ka väga palju inimesi seal ja, ja see oli selles mõttes kummaline, et ma nägin koridoris ka oma ülemust kes küll uppus ja ta oli sellise näoga, ta tahtis mulle midagi öelda, ma ei lähe nagu see, see, tema pilk kuidagi nagu, ma ei saa seda enda peast välja ka. Sellise mulje jäi, et ta tahtis midagi öelda, et ma mäletan, ma tollel õhtul veel rääkisin kapten Andresson, iga reis tegelikult suhtlesin kaptenite, kaptenid olid ikka tõesti. Ma ütlen, müts maha, see oli Eesti Eesti tipptase tollel ajal, nii et kaptenite süüks või tüürimeeste süüks tüürimehed, kes tegelikult suutsid pärast edastada meid ei, ja ja välja arvatud koordinaadid, et tänu nendele ju see 137 üldse tegelikult ellu jäi, et kui nemad poleks suutnud koordinaat edastada, siis tegelikult oleksime võib-olla kõik sinna pimedusse kadunud. Kui suur see torm sel hetkel oli, sest et tuule kiirus oli üle 20 meetri sekundis vist ja ka aga nii kummaline, kui see ka ei ole, siis noh, me olime väga palju torme üle elanud ja näiteks on hästi selgelt meeles, et isegi eelmise vahetuse ajal oli, kuigi oli varasem aeg, eks ole, ei olnud päris sellised hullud sügistormid, aga oli võrda tere, torm ehk et see torm ei olnud midagi nii erakordset, et ma mäletan, et mulle ma olen ise tehes pidanud, noh, ütleme, et ma tegin oma tööd laua taga, eks ole, muid rahad ja aruanded ja nii edasi. Et istusin laua taga ja siis väga sageli selliseid kordi, kus ma hoidsin ühe käega lauast ise kinni, sest muidu sõitis ratastega tool minema, eks. Et hoidsin käega kinni, aga tollel õhtul ma ei mäleta, et oleks nagu nagunii hulludest kinni hoidnud, mäletan sööklas oli veel see, et et noh, need toidu kasutatud nõudeks ole kandlikute peal ja kandikud olid suurte selliste aluste peal ja ma mäletan, et tollele natuk tollel ööl nüüd natuke liikusid, et aga nad olid meil varem teinud palju uhkemaid mürtse, nii et, et tegelikult see selline tavapärane torm, et ma ei ütleks, et see oli selline täiesti erakordne. Nii, käisite seal söömas ära, söömas käisime ära ja siis jälle oma kajutisse ja üritasime, üritasime magama jääda, aga eks see tormiga on, on see magama jäämine täpselt nii nagu on, aga aga ma arvan, eks. Me olime sellel ajal vast sellises poolunes, et me üritasime magama jääda. Et noh, teada on see, et, et see järgmine päev noh, kui me olime, Stockholmist oli täispikk tööpäev hommikust õhtuni, nii et selles mõttes sa ei jaksa noh, vastu pidades kaks nädalat järjest tööl ja sa pead magama. Nii et, et me olime poolunes ja täpselt kuni kuni sellise sellise väga kõva auguni. Ma siiamaani ei saa aru, mis see täpselt on, ju võis olla, aga aga tõesti, see viskas meid voodist välja ja kõik, mis meie kajutis olid, kõik lahtised asjad, meil oli näiteks teadupärast noh, laevas on need lauaääred on sellised noh, selline sentimeetrine või noh, peaaegu selline metalläär, eks ole, et asjad ei liiguks maha ja mäletan, et mul olid need veneaegsed, kassetid veel niimoodi laua peale laeti laotud, eks ole, ja need ka viskasin, sahtlid viskas lauast välja, sahtel, see peab olema kõva jõud, et see sahtel niimoodi sealt välja tuleb ja kõik, mis neid kajutist, toolid ja kõik, mis oli lahtine, kõik oli äkitselt ukseaugus, nii et siis esimene mõte on, kui te teete silmad lahti ja näete sellist asja. No esimene mõte enam, mina olen niisugune tegutseja tüüpi inimene, et et minu esimene mõte oli, et ma pean siit kajutis kindlasti kohe välja saama ja vaatama, mis, mis juhtus, et oh, esi esimene pauk, millest ta häiret ei olnud antud ja ma oleks nii või teisiti üritanud ennast sealt välja kaevata. Ja see käis kuidagi niimoodi, et me ei jõudnudki kajutikaaslasega mingi noh, midagi jõudnud arutada ega midagi, hakkasime kiiresti neid asju. Tegelikult ennem üks sek siiski oli, et mul kajutikaaslane oli minust vanem ja siis esimene hetk oli küll, et ta kysis. Siiri, mis nüüd juhtus ja mõtlesin, et hoidsin tal kaest, kes kinni, et Tiinat, tule nüüd rahulik, et me peame siit köitist välja saama. Edasi, me räägi midagi, et siis käiski kõik asjad, mis olid ukse peal, seal käisid lihtsalt nagu välgusähvatused siiapoole, teisele poole ruttu ära ja jalaga siis kohe selle meil oli ukse kõrval oli kohe noh, pani toanurk ja jalaga kohe toore jõuga ühele poole. Ja surusime, et sest et see uks oli ka ju tegelikult noh, laev oli juba kreenis, eks ole, Ustoli väelise toore jõuga lahti tõmmata. Ja nii kui me olime oma selle ukse, sest noh, jõud oli allapoole, aga sa pead ukse tõmbama sissepoole. Ja siis siis nii kui me sealt muidugi oma kajutist välja saime, nii käisime suure mürtsuga kohe vastas, kajutiuks oli lahti, olime seal pundi ja siis ma sain ilmselt selle õlavarre peamurru, nii et, et noh, see peegel, mis seal oli, reegel oli kildudeks, ega ma kuulsin selle peegli klirinat ja, ja õudne, õudne mats, et see oli, laev oli juba niipalju siis kreenis, et, et ma ütlen, et ma ei jõudnud ei, mitte midagi karjatada, müüdud käsi ette panna mitte midagi, see oli nagu nii äkki ja põmm nagu oleks kuskil auku, kui nüüd täiesti niimoodi noh, et, et see ongi, et, et see jõua käsi ette panna ega mitte midagi. Ja siis pidime sealt muidugi selles kajutist ronisime välja ja siis juba sai ei valinud sugugi mitte kõige lähemalt treppi, mis tegelikult oli, praktiliselt ei tajuta kõrval, vaid hakkasite pöörasite nii-öelda paremale hakkasite kaugema trepi poole minema miks? Ega neid valikuid tegelikult sellel teekonnal oli väga palju ja esimene valik oli juba see, et aga miks mitte ka aknast minna. Et aga mu esimene mõte oli see, et, et okei, kui me selle lahti kruvima, siis me lendame laeva alla, eks nagu, nagu sinna ja, ja noh, kuna see laev ise ju vaiksed. Ta ei seisnud paigale, ta ju liikus, eks ole, siis tundus see esimene valik, et ma nagu väga kaalutletud, mõtlesin kõik valikud läbi, et aken, et siis oli see, et, et me saaks sealt uksest välja ja siis oligi, et kas sa lähed paremale või vasakule paremale olid tõesti trepid lähemal, aga ma ei läinud sinna sellepärast et seal oli kahhelplaadid ja meetrite kaupa kahhelplaadid, sellid, laeva sissepääs, kus oli fuajee, eks, ja noh, see oli selline suurem rahvakogunemise koht. Ja mõtlesingi, et kui ma lähen sealt, siis ma libisen mööda kahvli plaate alla ja pole nagu üldse lootust noh, treppideni jõuda. Ja siis sellepärast sai valitud valitud selt teisest kajutist välja ronides tõesti jah, pikem tee, aga Me hüppasime kajutiustest üle. Noh, osad uksed olid lahti, osad osad kinni ja inimesed liikusid, liikus ikka teised samas suunas ja ma teadsin, et ma pean tõesti pool laevakeret, aga nohjah hüppasime sinna taha ja taga oli järgmine takistus oli see, et kuna seal oli ööklubi uksi ukse eest ja täpselt Repakata ja siis oli ka saada paar meetrit ja ma mäletan, et üks meesterahvas ulatas mulle käe, neil tuli laevas oli kolm koridori, eks ole, kolm pikka koridori ja tema tuli mina tulin siis ühest äärmisest, tema tuli keskmisest siis ta noh, temal oli väga kerge, keeras kohe nii-öelda ümber nurga, aga minul oli see Nike labi ukseesine, et ma pidin tegema paarimeetrisi, et ma ei tea, kust ma selle jõu võtsin, aga mind toetas see käsi, ma nägin lihtsalt, et keegi ulatas mulle käe. Ja edasi oligi see, et, et tõesti Green oli nii suur juba, et tõesti oma käte toore jõuga pidin neljandalt lihtsalt ongi lihtsalt käte jõuga. Seepärast, et jalad olid teab kus juba, kui palju neid inimesi oli, kui palju sa tegelikult võitlus oli üle teiste inimestega. Võitlus, kui sellist üldse ei olnud, et see oli selgelt, et kõik liikusid ülesse, et igaüks liikus erineva kiirusega, et mingi hetk, kuna mina olen juba seitsmendast keskkoolist tuntud maratonijooksja, siis nagu mingi hetk oli mul ma teadsin, et mul on siht. Ma pean minema häire korral konkreetselt seitsmendale tekile sinna välja. Siis siis mingi hetk ma nutsin, ma pean kiiremini minema, eks ole, see oligi nagu minu jaoks täpselt nagu nagu selline maraton, eks ole, et, et sa nagu lähed, lähed nagu, nagu korrus kiiremini, mitte jumala pärast mitte kedagi takistada, ega, ega nagu noh, sest et et eesmärk oli, minu eesmärk oli aru saada, et mis seal siis juhtus laevaga? Sellepärast et nagu ma ütlesin, sees me keegi ei uskunud, et see laev üldse põhja minna. Ja mina mõtlesin, ma lähen nüüd vaatan, mis, mis toimub, et häire, antide koosnik inimene, lähen nüüd vaatan, eks ole. Aga jah, aga see, see tõesti neljandal 70 tõesti see tee oli, teekond oli hästi pikk ja noh, see. Ma nägin ühel korrusel, kus tagaosas olid need noh, restoranid, eks ole, ja see oli noh, ütleme, kogu see mööbel muidugi oli seal liikunud ja nii edasi, eks ole, aga aga noh, eks eks inimesed proovisid äärimöödi mööda pidi noh, treppideni jõud, eks ole. Ja siis noh, ma nägin ka inimesed noh, ühtegi, kes oli jäänud sinna mänguautomaadi alla, et noh, seal olid mänguautomaadid ja noh, ütleme et noh, mis on nagu väga hea. Väga hea õppetund oli ka endale see, et, et kui sellised asjad juhtuvad, sa peadki olema valmis ja vaatama, et sa kuskile ette või alla või taha ei jää. Et, et selline noh, ma lihtsalt ise õppisin, ma nägin, eks ole, et kus inimesed olid kuskile vahele või taha jäänud, et et aga, aga nendeni liikuda ei olnud võimalik, sellepärast et sa ise olid nende kahe käega lihtsalt rippusid ja ja oli vaja edasi liikuda. Et, et see oli juba näha, noh, et nii kui sa sealt kuskilt olevast lahti lasknud, mis oleks nii-öelda sinna musta augu adunud. Et ma nägin neljandal korrusel, mäletad seda, et seal oli konverentsikeskuse seal seal mon nagu sillerdas võib-olla oli see nende klaas, aga mulle tundus, et seal võis olla vesi ja noh, see pani mind ka natukene noh, kiiremini, võib-olla seal trip vahepeal, eks ole, tegutsema pärast, aga aga jah, kui mina tõesti seitsmendale jõudsin, siis oli tõesti see uks nii kõrgele ja siis tõstis meesterahvas aitas meid välja. Ma vaatasin veel üleval tagasi, viskasime veel päästeveste lihtsalt, et inimestel noh, keegi jõudnud nagu, väga palju enam välja ronida, sellepärast et, et et noh, lihtsalt Green oli nii suur, aga viskasime ka inimestele lihtsalt turvatunde mõttes ka sinna kõrvale, eks ole, päästeveste. Ja, ja siis ma vaatasin enda taga, siis oli see käsipuu, eks ole, aga käsipuud ja asjad hakkavad järgi andma, siis ma kuulsin, kuis kiiksuse ma vaatasin, et issand, see käsipuu võib lennata kogu täiega, eks ole. Ja siis ma sain aru seda, et, et on vaja, kui sain uksest välja, lükkasin inimesi ukse pealt edasi. Sellepärast et hästi hea õppetund jälle, et see uks ju tegelikult lendab ka mingeid sisse. Noh, kui see jõud on nii suur, lükkasin inimesi edasi ja siis ma mäletan selgelt, et siis ma kõndisin juba juba laeva külje pääl. Et, et siis too hetk mul hakkas, hakkas kohale jõudma, et et issand, et, aga ma ei tea, kas sealt enam üldse oli võimalik nagu seest välja pääseda. Ja see, see torme raju, mis seal väljas oli, et sellise nägid lihtsalt et inimkujusid, noh, täpselt ei näinud ennast paari meetri kauguselt nägid, et inimesed on ja, ja lained, see, see pritsmed ja see oli, see oli ikka nii meeletu Songi tartorm ja selline raju, et kui ise seda seda ette kujutad, et, et see oli. See oli midagi nagu, nagu sõnades kirjeldamata ja, ja, ja, ja siis, ja siis ma mõtlesin ise edasi, et issand jumal, et et mõtlesin seda, et issand, kas tõesti, et, et ma ütlesin, et ei tee, see laev ei saa ju põhja minna, eks ole ja siis mõtlesin, et äkki teeb sinna hulpima või midagi sellist, eks ole, aga vaatasin veel üle ääre alla, vaatasin, et issand, kas ma julgeks hüpata. Ja enda sees jõudsin tõdemuseni julgeks küll, kui väga on vaja, aga siis hakkas jälle see see loogika tööle, mõtlesin, et issand, et aga vaatate, et aga need lained või see jõud tuleb nii-öelda, see viskab mind laeva vastu tagasi. Et see ei ole nagu kõige targem ja siis oligi, ma olin seal oma selle parve juures ja meid oli, ma arvan, kuskil kuskil 25 30 inimest, keda siis meie õnneks võttis üks suur laine, ma ei ole siiamaani aru saanud, kas olid, kas see on loogiline, et laine tuli, kuna laev oli külje peal, kas on loogiline, et laine tuli ühelt poolt ja võttis kaasa pidi võtma? No kus see laine tuli selles mõttes, et, et minuga koos ma arvan, tulis kuskil 25 inimest vähemalt ja ma teen osad inimesed, kes on, kes on ka ellu jäänud noh, nendest, keda, keda ma too õhtu nägin. Aga see laine pidi olema nii nii tugev, et see tõesti võttis terve Trovikonna koos meie kõikide oma parvede ja kõikide asjadega, mis seal oli seal peal. Ja, ja minu, no ma ei tea, õnn või õnnetus oli see, et ma jäin trip, noh, taga on üleval, helikopteritekile on seitsmendalt trepid, eks ma jäin sinna trepi käsipuudesse kinni ja siis oli minu jaoks. Kuna ma olen kuus aastat talve ujumistentsiva, julgesin teha silmad lahti ja nägin suured mullid, eks ole, valge laevakere ja noh, kõik asjad käisid ringi. Ja, ja siis ma enda mõttes mõtlesin, et, et issand, nüüd ma siis tean, mis keeris kullaev läheb põhja, aga ma ei saa seda enam mitte kellelegi mitte kunagi rääkida. Ja siis ja teine järgmine mõte oli see, et, et nende trepi käsipuudest tõmbaski ma olin nagu pesumasinas, tõmbas mind kolm korda pea eest ja teise käsipuu peale tõmbas jalad ees ja siis keerdus mind nii palju, kui ma sain nendel iga sellel pöördel ma tundsin, et ma saan mingisuguse vigastuse. Et mul õlg juba oli ära, aga ütleme, ta mul jala lõikas täpselt täpselt põlvest, noh ütleme võib-olla mingi kümmekond sentimeetrite kõrgemalt lõikes kõik lihased läbi, noh, see metall sa lähed, eks ole, metalljärvest täpselt, mis, mis ta kellelegil ära murdis või rebida jõudis, et, et oleks natuke Albolt oleksid põlvest ka jala rebida, aga aga saga Lebis kuni kuni luuni, siis noh, kõik lihased lihtsalt lõikas läbi ja all jäi mingisuguse asja taha, all oli siis selline niukene paari sentimeetri suurune auk, mis pärast siis ilmselt mingi naga mingisuguse naga või mingi sellise asja taha, eks ole. Ja, ja, ja ilmselt sain ühe ringi peal siis, kummal maid ribid täpselt südame pealt sees, nii et, et ja, ja kolm luumurdu oli siin õlas, nii et, et ma olin ikka päris päris korralikult läbi Klohmitud. Pärast seda, kui ma sealt nii-öelda pesumasinast välja sain ja siis ta pidi siis see laine pidi tulema ilmselt ikkagi ühelt poolt laeva ja ta viskas mind ju noh, ikkagi veel peale seda. Kogu seda pesumasinat viskas mind ju nii palju ikkagi piisavalt laevast eemale. Ja muidugi, ja peale seda kogu selle noh, nii-öelda nende keerdude ajal mul kadus ära, mul oli päästevest, oli umbsõlmes päästevest, läks kõik mu riided, eks ole, jalanõud, kellad, värgid, kõik viskas kõigi seest puhtaks ja mul jäid ainult teksapüksid jalga. Teksapükste taskus olid need võtmed, kus mul oli see, need, need rahad, eks ole, seda, seda ma ei julgenud ju sinna oma kajutisse kohusetundlik inimene, nagu ma olen võtnud, mõni inimene oleks võtnud oma dokumendid ja kõik noh, raha ja nii edasi. Et siin kõik selle võtsin võtme, no igaüks teeb oma valikuid, aga valikuid tuli teha kiiresti, et ma arvan, kogu see pääsemise lugu väga paljudel võiski näiteks takerduda sinna toima, võtan veel need asjad ja võib-olla ma võtan oma passi Ta midagi, et et see käis lihtsalt nii kiiresti, et sa pidid tegema hästi kiireid otsuseid, otsustamegi, et mida sa teed ja, ja mida mitte. Situatsioon oli seal seitsmendal tekil. Kui te jõudsite sinna enne veel, kui lainerit kaasa võttis, kas see valitsus paanikas inimesed hoiavad sel hetkel ühte ja muretsevad kõik sellest, et ellu jääks või on seal karjumine või on seal, mis seal toimus, tegelikult kui palju te suudate seda üldse valatuna meenutada? Karjumust kui sellist, noh, ütleme, et see torme raiun ise nii kõva, et ega sa tegelikult ei kuuleks ka, kui seal keegi, nii noh, keegi väga karjuks, aga, aga ei, sellist paanikat kui sellist ei olnud, me olime lihtsalt seal parvede juures. Me pidimegi seal olema. Jaa, jaa. Mäletan seda, et et üks parv seal hirmsasti avanes ja ega ei olnud niimoodi, et keegi nüüd roniks hirmsast sinna sisse, mina nagu sellist paanikat ja, ja samamoodi me näinud nagu treppide peal, et kõik liikus lihtsalt ülespoole ja ja lihtsalt kiirus oli erinev, aga aga ma ütlen tõesti, võib-olla mul vedas, aga ma kuskilt kuskil tõesti näinud, et keegi oleks kedagi kellegist nagu üle jooksnud või, või et, et seal oleks keegi midagi kellegist ära rabanud või ei, pigem pigem ma mõtlen, et need hetked ei olnud ka väga minu õnneks nad ei olnud väga kaua, eks ole, et see laine tuli ja ma ei pidanud ise otsustama, kas nüüd hüpata, eks ole, sealt ma ei tea, paarkümmend meetrit sügavasse auku nii-öelda, eks ole, või maitselaine lihtsalt. Lihtsalt päästis meid, aga aga iial sellist sellist noh, ma ütlengi, et võib-olla kui ka keegi karjus, noh, lihtsalt sai seda ei kuulnud või see sumbus niimoodi, kuhu see laine teid viis kõikide nende vigastustega ja nende luumurdudega, mis, mis te sellest keerises saite siis laevalt maha sõites. No peale seda oligi, et kuna muidu ei olnud päästevesti, siis ma lihtsalt vajusin, teksapüksid on ka rasked ja, ja mul jäi, ma sain, just, olin tollel ajal popp tüdruk, sain just eelmises, eelmise vahetuse ajal just eelmise vahetusele rõhutan saine täks friiste XL T-särgis reklaamsärk ja, ja kuna see liik seltsis ta jäi mulle, mõtlesin, mis ma sellega teen ja siis kasutasin ühe särgina ja kuna ta oli nii suurik seal, siis ta mulle lõuad, Ta kinni, et muidu mul poleks särki ka olnud. Et aga mul olidki teksad ja siis lõua all ja siis ma ketrasin selle pluusi endale särgi särgi selga tagasi ja noh, midagi ei olnud ju mind ülespoole tirimas, ma olin ainult vajumas vajumas allapoole ja keset pimedat ja ikka sügaval vee all lainet ma olen lugenud kuskilt, et lained olid neli kuni kuus meetrit sel hetkel ümber Estonia. Ma arvan, et lained võisid isegi veel veel kõrgemad olla. Ma olen isegi kuskilt lugenud, et noh, kuni 10, aga noh, see on, seda on väga-väga keeruline öelda. Aga vesi oli kaheksa kraadi ja siis oli kaheksa kraadi, aga seda oma tollel hetkel veel õnneks ei tundnud. Et et tundsite, mis te tegite siis niipalju kui te mäletate, nendest hetkedest? Oligi, et ma vajusin ja vajusin kohe vee alla ja siis esimene mõte oli see, tegin silmad lahti, mõtlesin, et kas ma olen elus veel võimalik lihtsalt ennast, eks ole, kuna ma arvasin, et ma olin, oleks keerisest, eks ole läbi käinud, kui laev läks põhja, järgmine mõte siis selgeks, mõtlesin, et issand ta, kuhu ma nüüd lähen, onju, eks ole, et aga mul on ju kuueaastane poeg kodus. Et, et noh, et ei, ma tahan tema juurde. Ja siis olin, ma hakkasin täiesti mehaaniliselt vastassuunas ülespoole ennast, niipalju kui mul üldse jõud oli, lihtsalt kraavidki nagu koher, eks ole, ennast ennast ülespoole ja siis ma nägin üleval, kui noh, see vesi hakkas natuke heledamaks minema, eks ole, nägid, et ma olin, ma käisin ikka päris sügaval ära, et mul oli vahepeal juba selline selline hetk, kus nagu uppumissurmasid, nagu, nagu sa enam ei kardagi, eks ole, läheb nagu, noh, ei ole sooja, noh, tähendab sooja külma sulle õieti lihtsalt kõik läheks siukseks mõnusaks ja nii edasi, aga mõtlen Tartusse see poja mõtte, hakkasin ülespoole kraapima, nägin, et veekihid lähevad heledamaks, aga seda hetke kuuma õhku võtsin, seda ma tõesti ei mäleta. Ja minu õnn oli see, et, et siis ei olnud ka lainet minu suunas, eks ole tulemas. Küll aga oli see, et ma käisin pärast seda veel mitte enam nii sügaval, aga ma käisin, ma arvan, üks kolm-neli kord veel uuesti veel ära, sellepärast et selle aine lihtsalt viskasin. Mul ei olnud kuskilt kinni võtta ja mäletan, et ühe korra, kui ma tulin vee alt üles, siis, siis ma nägin, et kuna tollel tol hetkel oli veel veepiiril olnud laevatuledeks Su midagi nägin, nägin mingid tumedad kogud tulevad minu poole, ma suutnud ennast kuidagi muud moodi kaitsta. Kui mul ikka sinna peaga eemale üks ühele poole, teine teisele poole, siis ma hakkasin mõtlema, et huvitav, et mis nii kergelt, et kas see võib olla parv. Käisin uuesti veel ära, jälle tulin üles, siis sain juhuslikult ühe Juumasid, lükkasin ta endast suhteliselt lähedal, noh kui palju sa ikka peaga jõuad lükata ja, ja sain kinni ühe parve nurgast, aga see ongi see, et kui sa kuskilt kinni saad, siis tahad seal kramplikult kinni hoida. Ei tahakski sinna jää ja nüüd oleks kuskilt kinni kinni hoidma saanud. Aga edasi oli jah see, et, et siis jälle hakkas loogika tööle, mõtlesin, et issand jumal, et aga et siin peab olema. Igal parvel on ju auk, eks ole, või noh, see uks nii-öelda, eks. Ja siis ma hakkasin, tajudes seda, et kuidas lained liiguvad, täpselt kui oli suur laine, ära hüppasin järgmisse nurka, jälle ootasin natuke, hüppasin järgmisse nurka, hüppasin noh, niikaua kuni ukse leidsin, aga sees oli üks reisi, üks meeskonnaliige esmasest meeskonnaliikmega hoidsin täpselt niimoodi näpuotstest hoidsime kinni, sest see äär metsikult kõrge parvel ja külma proovisin ennast veidi ta juba olin, olin saanud niimoodi, et jalad saad üles, aga kere on nii raske, et ei jaksa ja vigastused ka. Et ma ütlengi, et ega tegelikult nendesse parvedesse sai, ainult et noh, siis kui kas keegi aitas, tuli laine tagant näiteks või siis ikkagi pidid redeli üles leidma ja mina otsisin käega redelit leidnud, aga noh, ise natuke shokis kogu sellest ja möllust väsinud kaheksale, mis ma seal vee all ja üles v jälle tagasi. Et et noh, siis too hetk oligi niimoodi, et, et hoidsin nendest sõrme sõrme otsast nagu ma ütlesin, aga proovisin, proovisin ei saanud ja siis hakkavad siis toet, tundsin, et, et on külm, et jalad hakkavad krampi tõmbama. Ja, ja siis ma olin, ma olin selleks ajaks juba nii väsinud kogu sellest võitlusest oma oma elu eest ja ja siis oli niimoodi, et mul lihtsalt, kuna mul selles vasakus vasak käsi ka tõesti peale seda õnnetust liikunud, aga üheksa kuud peale seda ju tehti mulle ise otsisin Soomes arstid ja nii edasi, nii edasi. Aga, aga see haige haige nii-öelda käsi ma lihtsalt ei suutnud enam ja siis käsi kukkus mul lihtsalt alla, ta kukkus redelipulga peale, siis ma sain aru, et redel on minu all ja siis ma sain oma ühe tervema põlvega sain natukene ja ma arvan, üks paarkümmend sentimeetrit ennast kõrgemale tuli laine tagant, laine viskas mind selle meeskonnaliikmele talle otsa, nii et, et siis oli lõpuks lainega koos seal parves, nii et et see oli ka väga selline selline suur võitlused, et sinna parve saada, nii et ma kujutan ette, et, et väga paljud jäidki samasugused takistused, mis mul võisid, võisid olla osad inimesed paradisse ei saanud, oli see parv pääsemise tunne, see, et nüüd on võitlus läbi. Keeruline öelda mingiks hetkeks küll selles mõttes, et, et too hetk oli, et ma olin nii palju võidelnud ja ponistanud, et sinna sisse võidelnud praegu, eks ole, ja unistanud, et sinna sisse ronida, siis, siis noh, esimene hetk loomulikult oli, et oo, et jumal tänatud, aga, aga noh, ma nägin, et, et seal on sihuke noh, põlveni vesi sees ja, ja noh, et ega see nüüd nagu sellist kohe noh, 100 protsenti kindlasti ei andnud, eks ole, et kui sa oled ikkagi veega kuskil mingi asja küll parves, eks ole, aga noh, vett nii palju, et see võib ju Ja, ja ei tea ju, kui mis seisus juba arv on ja nii edasi, eks ole. Mis sai edasi ja see oli, see oli ö kelleli ühe-kahe vahel. Oligi aga nagu, ega teha polnud midagi, parvetasime selle oma oma parvega hommikuni. Et aga, aga sees oli, niimoodi, tekkis nagu lootusetuse tunne ja loomulikult mitu korda, et et ma, selle, ma arvan sulle tunni pärast kuskil noh, olime tund aega loksunud, siis siis ma küsin selle teise meeskonnaliikme käest, et kas ma kuskile, et kas on võimalik, et me kuskile kalda kaldale jõuame välja triimi. Sest ei tunne olnud, et me oleme avamerele. Siis tekkis nagu niimoodi, et okei, et ma nüüd kunagisele varrega kuskile välja ei barretagi ja noh, teine, mis tekitas eriti lootusetust, oli see, et et me nägime sealt parve august, kuidas suured laevad olid ju meie läheduses ja ühele laevale viskas täiesti niimoodi, et kogu aeg keset, aga kuna need lained olid nii ettearvamatud ja nii suured, siis me läksime lõpuks kuskil, ütleme paar meetrit laeva ahtrist, teise laeva ahtrist, eks ole, et nägid juba peaaegu õpeta, too lae siin aga, aga noh ei ulatanud ja, ja viskas meid ka teistest päevadest ja lõpuks oligi nii, et me olime laevadest ka suurtest möödas ja muudkui sa seal oled, oled ja kuskile välja ei parvetena, siis tekkis küll selline lootusetus ja loomulikult kli külm ka, nii et, et aga, aga sellele vaatamata me ei me ikkagi kogu aeg tegutsesime seal sees, nii et meil oli üks reisija ka selles parves, et tema oli no ilmselgelt šokis, aga aga mina sain teha seda, et, et ma otsisin sealt asju, me leidsime igasuguseid meditsiini, küll igasuguseid narrarkete leidsime loomulikult. Ja noh, raketid, ma andsin teisele meeskonnaliikmele, kes neid lasi. Ma mäletan hästi selgelt, et ma hoidsin viimast raketti, mis siis lõpuks, millega meid ka märgata, võitsin täpselt enda, selle külje ja parve vahel siin. Et et noh, me vahepeal lasime siis oli ka niimoodi, et helikopter seal on ja ei ole ja, ja noh, me mõtlesime, et okei, et noh, võib-olla nad ei näinud ja nii edasi, et et ega seda lootusetuse tunnet oli ikka ikka seal tegelikult järjest oli ikkagi tundide viisi ja mäletan, ma leidsin hommikul siis kui juba hakkas valgeks minema, siis ma leidsin termokotid Velselt. Noh, ja kõik sujus ja kõik oli seal. Ja suhteliselt ebameeldiv kõik see kõik see okse, kõik see vesi, ühesõnaga ma ikkagi otsisin, sealt on neid asju leidsin termokotid ja siis see esimesena see, see reisija. Ja, ja noh, lõpuks me saime kõike, noh, otsisin, eks ole, ja, ja leidsime kõik termokotid, aga aga jah, hästi, noh, mind aitas kindlasti see, see teine meeskonnaliige ka, kes suutis neid rakette lasta. Et aga, aga jah, aga see oli ikkagi noh, selline öö, kus noh, mina olin siis tollel 25, et et siis mul oli küll selliseid hetki, kus ma mõtlesin, et, et noh, et nüüd see asi siin nagu lõpebki, sellepärast et, et et noh, nagu ma kirjeldasin, mitu korda tekkis tõesti selline tunne, et, et noh, keegi tuleks happed, laevad läksid mööda ja helikopterid läksid ära ja kuskile kohale ei jõua kaldale ja ja noh, et kaua sa suudad, noh, niimoodi noh, vastu pidada. Külm oli ka ikkagi seda millal päästmine tuli. Päästmine tuli juba siis, kui oli valge ja meid kogu meie barbestati korraga ja viidi meid helikopteriga siis lähimale hüto saarele. Ja noh, peale meie parvest meid võeti esimesena peale seda võeti veel kuskilt parvelt, aga aga mäletan, nii hästi on meeles see, kui kui see helikopteri või noh, see, kes päästis, eks ole tõstis mind helikopterisse ja pani ise kohe täpselt sinna alla, hüppas uuesti alla ja meil täpselt niimoodi nagu talle järgima. Vaatame, all oli meri. Oot, ja siis on see, et teema veel sellest uks kuskile kaugele siis ma roomasin mööda seda märga mati, noh, mis seal maas oli, sest noh, ma olin nii läbi juba roomasin lised siis sellise jõuga lihtsalt helikopterisse taga tahapoole. Ja noh, väga suur rõõm oli muidugi need nendest inimestest, kes sinna, kes sinna helikopterisse tuli ja ma mäletan, kui mis nüüd ta saare peale viidi, siis, siis mäletan mul noh, minust jäid kiidele maha, sellised suured verised loigud, et dekanti ümber küll, aga kaovad, olid ju kõik ja ja siis seal saare peal loomulikult noh, küsiti, küsiti meil nime ja, ja mäletan, üritati vaadata ka noh, mis kellelegi viga on, vot siis oligi see, et kui see soojatunne hakkab naha vahele pugenud, eks ole, läheb soojemaks, siis hakkad igasuguseid vigastusi tundma ja siis ma sain aru, et mul midagi on ribidega või noh, siin südame peale, et midagi on halvasti, aga, aga ma ei saanud too hetki mitte midagi aru ja ega seal noh päris sellist arst vaatas küll ja ma ütlesin valusad, ega noh, selleks on vaja röntgenit ja nii edasi. Nii et, et aga küll oli neil selge see, et minuga ongi midagi halvasti, sellepärast et et mind viidi seal tüüte saare pealt Ahvenamaale haiglasse ja ma olin seal intensiivis lausa lausa kolm nädalat, nii et ma olin viimane eestlane, kes jõudis siis kolm nädalat hiljem koju sellepärast et, et ma olin seal haiglas intensiivis sellepärast, et Ma ei saanud nende ribide tõttu ja jalavigastuse tõttu ma ei saanud ise voodist püsti. Nii et ja ma ei saanud ise süüa ka. Nii et, et noh, ma ei saanud istuma, tõusta ega midagi, niiet et ütleme, sellise 25 aastase noore jaoks on see nagu nagu metsik pauk, eks ole, et sa oled füüsiliselt enne väga heas vormis ja, ja nüüd äkitselt püsti ei saa. Ma mäletan seda, et ma palusin seal haiglas, et et ma tahan, et ma tahan taevast ja päikest näha, et, et siis nad viisid mind selle voodiga, et ma mäletan, see oli nagu nii metsikult hea suhtumine nende arstide poolt ja, ja tõesti, meil oli seal psühholoog toodi ja esimene asi muidugi oli see, et nad aitasid, meil, tõid teleka noh, sellised pisiasjad on jagamis. Mis ma arvan, noh, Eestis ei oleks võib-olla isegi tollel ajal, ma arvan, kellelgi meelde tulnud tõesti, tõid telekat, me saaksime vaadata, olime seal intensiivis, neil olid väikesed kardinad, no me nägime ka teisi pääsenuid, eks ole, ja ja, ja tõesti, see telekas siis ma vaatasin, et oo, et pihinimi, siis ma ütlesin, et helistage pihile. Jaa, ja siis mäletan, et midagi nad seal helistasid, midagi, nad ei saanud seal kätte, mõtlesin, ma tahan pihid rääkida, et nad minu vahetuse kapten ju. Ja siis hakkaski mingis, et, et ei tea ja ei tea, aga ma ütlen, et see kindlalt noh, oli see nimi ja, ja ma arvan, et need meeskonnaliikmed, kes teda tõesti nägid, et noh ei töötanud ju inimesega koos, eks ole, ei saa nii, nii väga väga puusse panna. Nii, ma täitsa usun neid inimesi. Aga aga jah, mis nüüd ütleme siis teisisõnu tollele, seal oli selline olukord, kus tol ööl oleks võinud ju tegelikult juhtuda ükskõik mida, et Eesti ei olnud ju valmis noh, ütleme päästeaktsioonides seega ka see, et, et noh, kui keegi oleks ka tahtnud kellelegi nii-öelda noh, nii-öelda mujale viia või kuskil teise riiki viia, siis noh, kõik oli võimalik ju tollel ööl, sellepärast et et ega seda segadust oli seal seal ju päris palju, eks ole, ühe ühe riigi teiste riikide helikoptereid ja erinevad ja ja, ja ma ütlen, et tollel ööl oleks võinud juhtuda ükskõik mida seal merel ja, ja ega noh, kes tegi, seal seda näinud oleks, eks. Et noh, keegi, igaüks oli, oli endaga siis parves sees või mis seal, mis seal nagu väljaspool toimus, eks ole, noh siis sa saad aru, et sa oled tormisel avamerel, aga, aga seal tõesti oleks võinud olla mida iganes. Siiri nõme, kui te jõudsite sinna Ahvenamaale haiglasse olite selleks hetkeks juba oma perele helistanud ja öelnud, et olete elus või? Kuidas te kodustega kontakti saite, mis seal toimus? No ma palusin haiglast helistada ja, ja noh, et, et ka mees sinna tuleks, nii et mees tuli järgmisel päeval ka laevaga, ma mäletan, et täpselt laeva mäletab üks, üks Silja laeva, mäletan teda seal laeva peal koheldi ka ka väga, väga-väga hästi. Nii et, et ekstorm oli edasi ja eks tal ka väike kartus, aga aga hästi palju aitas see, et lubati, lubati abikaasa ja noh, muidugi aitas ka see, et ma oskasin ise keeli. Et seal Ahvenamaal oligi niimoodi, et, et pidin rääkima soome keeles ingliskeeles Rootsi keeles, sest noh, need psühholoogid olid noh, oskasid erinevat keelt ja siis siis ma rääkisin hästi palju igasugustes keeltes. Et nad sellepärast ka ilmselt noh, jätsid mind sinna nii kauaks, et nad said minuga vabalt suhelda ja ja poeg muidugi oli üksi kodus, et see on selline omaette pikem teema, sellepärast et noh, kuue aastane juba midagi adub, et mõlemad vanemad kodus ei ole ja, ja mul on ka kaasas üks joonis, mida minu kuueaastane poeg tollel ajal joonistas, kuidas tema nägi seda nägi seda laeva merepõhjas ja siirilon Kasasema poja joonistus Estonia laevast. Kas poeg Tanel, anna nimi, Tanel, kas ta joonistas selle pildi enne õnnetuste peale õnnetust? No selle on tunnistanud ikka peale õnnetust siis kui üksi kodus oli. Et ta joonistas laeva külje peale suure augu. Jah, see on hästi kummaline. Et ja, ja eespool, et see on, see on nagu selleaastase inimese visioon ja ma ja ma millegipärast millegi ma tean teda, et, et kui meil aasta tagasi vanaisa suri, siis, siis siis noh, tema oli see, kes seda seda ka ette nägi, nii et et selles mõttes jah, minu jaoks on nagu väga palju vastuseta küsimusi ka sellest pildistatud, et mis siis, mis siis ikkagi laevaga juhtus, et, et see võib olla näiteks ütleme õlivi see, aga see ei saanud olla selle koha peal, eks ole, aga ei ole leppinud selle ametliku põhjusega, et vööril rebenes visiir, mis tõmbas lahti rambi. No ütleme, see on fakt, et see visiir selt teest ära tulija ja loogiline, et sealtkaudu vesi sisse tuli. Et siin on küll väga palju vandenõuteooriaid, aga noh, eks need minus ole ka tekitanud noh, kogu see kogu see õhtu, eks ole, väga palju küsimusi. Üks oli see, et mis asi see siiski, et kas, kas see tõesti kui visiir tuleb eest ära, eks ole, et, et kas see tekitas nagu sellise augu laevale, et laev on korraga 30 kraadi kreenis, et ega see ei olnud mingi paarikümnemeetrine laev, eks ole, et see 55 meetrit pikkuse jah, et ütleme, et mis annab sellisele metall suurele konstruktsioonile sellise paugu noh, ütleme, et visiir, sellest oli ju noh, väike osa, eks ole. Et see tekitab kindlasti küsimärke. Aga noh, eks me mingil hetkel me peame leppima selle, selle ametliku versiooniga, sellepärast et et noh, eks Prantsusmaal käib see kohtuprotsess edasi ja ütleme noh, kohtusse on antud laevaehitaja Maier verd ja, ja büroveeritas, kes andis laevale loa avamerel sõita. Ja, ja noh, ütleme, et kui ikkagi ametlik versioon oli, et, et see oli laevaviga, siis noh, see on ju ka teadet. Et 80. aastal Estonia ehitati 85. aastal juba ju teda ju parandate, eks ole, selle büroo büroveeritase näpunäidete järgi ja, ja eks sellel sõsarlaeval, mis Diana kahel on ju ka olnud mingisugused mingisugused analoogsed Noh, siis konstruktsiooni konstruktsioonivead või kuidas seda nimetada, aga aga noh, see annab alust nii-öelda arvata, et see ametlik versioon võib olla õige. Aga, aga jah, eks, eks kui vastas on nad palganud 30 advokaati, kes üritavad teisipidi väita, siis siin suhteliselt keeruline, kuigi noh, praegusel hetkel võiks ju olla selgelt, et see on ametlik versioon, lähme nüüd sellega edasi. Jaa, jaa. Võtame ja miks see on ka oluline minna nende asjadega edasi, ongi see, et ikkagi aru saada, et kui oli see, siis tuleb midagi laevanduses konkreetselt ettevõtet, et selliseid asju ei juhtu, sellepärast et Diana kahel olla ka vist pärast seda leitud, et on, on midagi juhtunud selle, selle vööriosaga etet. Et noh, 20 aastat on sellest mööda läinud ja, ja praegu on ikkagi vaieldud selle üle, et kas kellelgi on õigus, mingit nõuet või mis astme kohus seda peab menetlema, aga nüüd me väga loodame, et hakatakse seda asjaga sisuliselt uurima, sellepärast et et noh, mis, mis on nüüd kõige hullem nende pääsenute ja ka ja ka kindlasti nende inimeste hinges, kes on oma lähedased kaotanud, et ikkagi see küsimus, miks ajab inimesed inimesed hulluks selles mõttes, et et kui 20 aastat ja noh, ma tean ka seda, et 75-ks aastaks on nii-öelda dokumendid salastatud see tekitab nagu väga palju küsimärke, et, et 75 aastat ma olen siis 100 aastane, kui see, kui see nii-öelda avalikuks tuleb, aga et see on hästi kummaline ja, ja hästi kummaline on ka see, et miks seda laeva taheti betoneerida ja, ja noh, see, need ei ole ju sellised tavapärased. Tavapäraselt ei käituda betoneerida tegelikult laeva, et üle on kas teie ülestõstmist pooldate, mida neil päevil väljund räägitud? Pärast seda õnnetust vahetult, et olin loomulikult selle pool, et poolt, et see laev siis oli, see tundus nii elementaarne, siis praegu on minus nagu vastakad tunded selles mõttes, et et üks osa minust, mis tahab teada, mis juhtus ja miks juhtus ütleb, et jaa loomulikult, et tõstame selle laeva laeva üles, aga teine pool on kindlasti see, et, et noh, ma arvan, et, et me ei ole kõige õigemad inimesed ka selle üle otsustama, et, et ma arvan, need hukkunute omaksed peaksid noh, ja, ja mina ei ole ka ekspert ütlema seda, et mis seisus need, need inimesed laevas on. Et, et noh, kas seda saab, eks ole, tõsta küll ma tean seda, et, et on siin küll küll ütleme, Kursk on olnud sügavamal, eks ole, ja, ja siin on teisi laeva tõstma. Ega nüüd, mis viimasel ajal need sukeldumised, mis siin on tehnika loomulikult kaareneb, eks ole. Et see näitab, et, et ta ikkagi ei ole nii sügaval, et, et see oleks nii-öelda nagu, et seda asja ei saa teha, et saab küll, aga noh, et, et jah, loomulikult ma olen selle poolt, aga siin nagu väga suur aga et mida arvavad mida arvavad need hukkunute omaksed, et ta on ikkagi nende inimeste haudet. Et noh, me ei tea ju, mis seal, mis seisus ja, ja kuidas, kes kus all või, või kus, kus on, eks ole, et osad surnukehad on ilmselt võimalik, eks ole. Sealt ära tuua, aga. Aga jah? Jah, vee all on praegu 737 inimest, kes on kadunuks jäänud. Siiri, täna on 28. september, kaste. Tähistati seda päeva kuidagi, kas te, kas te teete täna midagi teisiti? Mida ma kindlasti teen alati 28. septembril on see, et, et ma käin Rannavärava juures Paksu Margareta juures Rannavärava juures on mälestusmärk katkenud tee. Ja ma käin iga aasta kuskil 12 paiku on seal tavaliselt ka olnud, näiteks noh, mõned sõnavõtud ja ma käin jala Tywin, viine küünlaid sinna mälestusmärgile, sellepärast et need kümned ja kümned väga head sõbrad, kes minul laevas olid, et et kindlasti ma meenutan neid sellel päeval ja siis ma meenutan hästi sooja tundega, ma olen hästi, tunnen sellist tänutunnet kõikidele päästjatele. Tunnen tänutunnet nende vaprate inimestest, kes olid sillas, kes suutsid selle meili välja saata, suutsid laeva koordinaadid saata saata välja. Ja jah, jah, ega ega see päev on iga aasta on ta iga aasta on ta selline nagu kuidagi teistsugune ja kui ma lähen alati sinna mälestusmärgi juurde, siis siis noh, lihtsalt pisarad, pisarad iseenesest voolama. Et see, noh, see õnnetus on ikkagi minu sees hinges, et ma olen õppinud sellega elama. Aga ta on minu hingest nii sügaval, et see laev, noh tõesti me, me armastasime seda laeva. Et mina võtsin seda tõesti nagu oma teist kodu, et iga üle kahe nädala olid seal kaks nädalat kõikide oma asjadega sa elasidki seal, eks ole. Ja noh, loomulikult oli Eesti lipulaev ja Eesti uhkus, nii et, et kas sellepärast on. Ja noh nimigi, eks ole, sümboolset on nagu selline, mis, mis hinge kraabib ja, ja loomulikult meenutan oma. Ma kaotasin selles õnnetuses loomulikult oma kajutikaaslase kes oligi niimoodi, et tema pidi häirel minema, teise kohtasime lihtsalt treppidel, kaotasime 11 ja ja kaotasin oma eelmise kajutikaaslase ja, ja hästi-hästi noh, pallisõpru tõesti 180 oli laevapere, eks. Et aga nendest lähemalt ma arvan kuskil kuna ma ütlesin juba 45 inimest olid sellised, kellega ma olin rahalistes töösuhetes, siis siis noh, ma arvan, sellise võib-olla 60 70-ga, kellega sai niimoodi lähemalt noh, inimlikul tasandil, eks ole, suheldud kui sa, kui sa seal elasid kaks nädalat. Siilis ame, mida see õnnetus teis või teie elus muutnud on? See õnnetus on minu elus muutunud väga-väga palju asju. Kõigepealt sain ma aru, et on olemas ellujääja tüüp, inimesed ja ma sain aru, et mina olengi selline tegutsev ellujääja tüüp. Ja, ja lisaks sellele on see aidanud mind läbi elu, ma saan aru, et, et ja et ma saangi oma etet. Et sama, et ma lähen edasi praegu hetkel olen ise doktorant ja, ja samamoodi, aga see doktorantuur on keeruline, aga läksingi sellise teadmisega, et kui ma olen sellisest katastroofist nii-öelda eluga välja tulnud, siis ei ole nagu ees selliseid takistusi, kui inimene väga tahab, seda, suudab nagu väga-väga palju. Ja tolle õhtu jooksul ma õppisin ka seda ära, et, et inimese sees on metsik sisemine jõuvaru. Et, et inimene ise ei tunnetage, kui tugev ta tegelikult on, et inimesed on nii palju jõude, inimeses on nii palju elujõudu. Et aga need tulevad välja just täpselt sellistel konkreetsetel hetkedel. Aga, aga igaühel tasub uskuda, et et tema sees on need varud olemas ja tuleb need õigel ajal noh, nii-öelda endas esile esile tuua. Kindlasti kindlasti õppisin ära seda, kui, et igasugustes sellistes kriitilistes olukordades tuleb säilitada külma närvi. Et, et ükskõik, mis sinuga ei juhtu nagu ma ütlesin, siis noh, näiteks laeva lennukisse minnes ma vaatan ära, kus on see see pääsetee. Aga aga põhimõtteliselt. Noh, ma, ma vaatan ka ka oma elus kõiki situatsioone, analüüsi natuke natukene, võib-olla teise pilgu läbi et, et mis võib kõik juhtuda ja noh, eks need küsimused käivad, ma arvan, noh paljudel teistel inimestel ka. Aga, aga see õpetas mind kindlasti ka selles, et kui äkitselt võib kogu su elu muutuda. Et, et, et noh, ütleme me tänagi praegu istume, istume siin, aga aga me ei tea ju seda, mis, mis on õhtu või mis on ka näiteks järgmine hommik, samal ajal et et kui kuidas võib nii-öelda elu elu noh, millised võivad olla inimeste elu keerdkäigud, et ma tõesti line aasta peale seda haiguslehel ja ja, ja minu jaoks ta võib olla ka aitas kindlasti rääkimine, aga, aga haiguslehel olles mind õpetas ka see, et et aga mõtle, aga kui sul on ennem töökoht ja äkitselt sul ei ole, sul ei ole neid töökaaslasi kümnete kaupa. Et kuidas sa siis edasi elad ja, ja, ja kui sul ei olegi järgmine niimoodi, et sul ei ole töötöö juurde minna, et ma ei olnud füüsiliselt võimeline peale seda õnnetust tänu vigastustele nüüd füüsiliselt võimeline laeva peal töötama, et sa oledki seal kodus ja siis sul ainult tahad, eks ole, ketravad ja ja et, et see on inimese jaoks hästi hästi keeruline, et teinekord, kui keegi enda tuttav on sellises olukorras, siis kindlasti tasuks tasuks mõelda ja kindlasti tasuks talle toeks olla, et muidu ta ongi seal seal üksi. Ja, ja veel õpetas see õnnetus seda, kui oluline on inimese jaoks tervis ja tema füüsiline valmisolek sellisteks katsumusteks, et et, et olles ise väga heas füüsilises vormis enne seda õnnetust, siis, siis minu jaoks oli täiesti šokis. Kuidas ma voodist püsti, eks ole, et ma ise süüa. Ma õppisin uuesti peale seda käima, et sellised asjad ja noh, kui ma käisin selle luumurruga, käisin võimlemas, siis mul pisarad voolasid, aga, aga lihtsalt ma teadsin, et ma pean pääle seda jälle kehaliselt võimlema. Siis ma sain aru, kui oluline on see, kui inimesel on kõik käed-jalad ja kui, kui õnnelik on tegelikult inimene, kui tal kui talongi, need lihtsad asjad. Et see on nagu väga-väga oluline tõdemine. Ma olen loodust hakanud teistmoodi vaatama, olen noh, olen hakanud loodust kuulama, nägema hoopis teistmoodi, et ennem sa käidki tööle ja, ja, ja tagasi koju, eks ole. Ja praegu ma praegu ma jälgin loodust väga hoolega ja ma jälgin väga palju selliseid asju, mida ma samamoodi ma jälgin oma töökaaslasi, sellepärast et ma tahan neid teada või tunda nende inimlikku poolt. Ja, ja nii, et noh, lõppkokkuvõttes on see nagu väga-väga palju mind nii hingeliselt mõjutanud kui, kui väga palju õpetanud kuidas elus ise võib-olla paremini hakkama saada, kui oluline on loogiline mõtlemine. Ja, ja noh, Ma arvan, see on mind elus nagu hästi-hästi palju ennastki aidanud. Aitäh, Siiri, saame täna hommikul jutusaatesse tulemast, aitäh. Rõõm kohtuda. Head raadiokuulajad, meil on hea meel, et te veetsite selle tunni meiega head pühapäeva jätku.