Tuttavaks saanud töid. Ja meeskond oli niisugune mõte kutsuda külla samad. Loojad, et pisut juttu puhuda võib-olla neli töödest kui ka võib-olla ka muid küsimusi pooltele. Täna on meil siis siin professor Eugen Kapp, professor Tuudur Vettik, Villem Kapp, Edgar Arro ja te lubate, algaksime jutu seitsmes kapiga. Käsn, ütles konservatooriumi direktor, nagu me teame. Ja enne, kui me tema laulu kuulame. Võib-olla ajame pisut juttu, kuulame, kuidas saavad noored heliloojad konservatooriumis. Ja sa ise oled seal ka õppejõud. Sellel on kõige ilusam kihed, kõige täiuslikum ülevaade. Nii et sa jutustasid meile Avaiksin jutustada. Me teame ka, et, et meil selline olnud võrdlemisi palju noori, heliloojad juba võrsunud ja kes nii oma loomingu on näidanud ka, et nad on võimelised töötama meie kunstipõllul heliloojate liidu kongress näitas seda ja just selle loete, leidub kongress ja nemadki on üritusi on olnud. Kus meie noored heliloojad tõepoolest on näidanud oma niisugust väga eeskujulikku oli Heakooni kõigepealt ja loomulikult oma püüdlusi. NATO on tõepoolest on, aga võtame Eino Tambergi ja teisigi nooritz koha siin. Ester Mägi teisedki hele loeb tornis rääts ja Jaan Rääts kindlasti temal ka tõepoolest kirjutanud juba kolmandat sümfooniat. Ja sa arvad, mis, mis on selle põhjuseks, et need heliloojad nii vähe kirjutavad Kurimusketena, just koorikontsert ja hind õieti ei olegi palju nendelt meestelt veel võtta. Ma pean ütlema, et sellest oli meil juttu juba kongressidel. Ja tõepoolest tundub niiviisi, et meie noored peaksid tulevikus rohkem huvi tundma ka kooriloomingu vastu. Aga luban nüüd küsida, mis sul omal praegult ka vastutav. Tead, see on alati olnud raske rääkida midagi endast. Kuigi ma tõepoolest meeskoorile olen alati hea meelega kirjutanud ja just selle tõttu, et nii maestro ise meie peadirigent Gustav Ernesaks, kui tulebki vastu tema esimeseks küsimuseks enne enne pered said ka midagi mõtlika, kirjutu ka meeskoorel naa, samuti võiks öelda ka Uno Järvela, umbes nädal tagasi tuli mulle vastu ja küsis, kas teil on ka midagi kavatsusel? No loomulikult kindlasti ma kirjutan ka edaspidi meeskoorile ja, ja ausalt, teised toetavad meie noorimat, heliloojat ja samuti, kes praegu viibivad nii Edgar Arro, Tuudur Vettik ja Villem Kapp ja eks sina isegi kindlasti sul on juba kavas midagi suuremat, nii nagu umbes sinu kaveri süüt. Ei teatajat vaja. Nüüd meil on tahe, meie laulud, sind ei unustanud ma ära seda ette kanda, aga enne seda jutustamile, millal sa selle kirjutasid, sellele kirjutab selle ma kirjutasin vististi, kui ma mitte ei eksi 1940 840 90. aastal. See on üks ulatuslikumad ja jah, mul tulles. Need sõnad olid niivõrd sügavad ja niivõrd nii, ma usun, et paljud meist on seda läbi elanud, seda suurt võitlust, mida tol korral maailma Isamaasõjas Peeti fašismi vastu ja tõepoolest, need sõnad olid niivõrd huvitavat ja südamelähedased, et tundub minule isiklikult ka, et, et võib-olla senini otse minu õnnestunum laadal. Nüüd on meil mikrofoni ees, lind läks magama, autor Edgar Arro. Temalt me oleme ka kuulnud, kuulnud väga palju häid koorilaule, kirjutanud segakoorile, meeskoorile kõigile kooriliikidele, soolohäälele, mis on sinul kavas just vokaalalal edaspidi meile anda? Praeguni Azini võrdlemisi ähmane tulevikutöö suhtes nimelt, ja teataval määral nivoole ka saladuskatte all ei taasta kinnist ümbrikut veel avada. Isegi mida konkreetselt just tulevikus mingi tegema hakkama siis? Ei, mitte seda, aga siis kuna siin on nii mõtted on jälle lavateose juures, siis ei, oleme üksi selles vaja libreto. Ja nagu me teame, see selle loome on vahest keerukam, kui muusika kirjutada läheb mitu aastat vahest, ja selle tõttu ei, ei oska Brave kaua Eugen sulle tasu lekkida lib, natuke läks aega. Üle aasta kindlasti üks Potteist aastat, minul läks ka mõlema viimase ooperiga läks ikka kaks, kolm aastat läks ja rohkem. Nii et on sul siis kavas ooperi- või balletioperett, võib-olla ooperiteks laulumängu ei ole, lauamäng on hädasti tarvis, ka keegi päevitades nuputab midagi, vaatame, kuidas tuleb olla väga tublid koorid ja head rahvamajad ja need võiks väga hästi ka oma tegevusse lülitada isegi võib-olla mõne mõne ooperi ette kanda. Seda veel, kus on nii rohkem valikul, ütleme, soliste on head, koorid niikuinii täidavad oma ülesande. Nüüd, mis sa arvad, missugused pretensioonid on teil meeskoorile või kuidas sa näeksid riikliku akadeemilise meeskoorielu tulevikus ja võib-olla mitte üksi lina vaidleksin Eugenia Villem või nastikud muidugi, olles erilisi pretensioone ei ole, kuid kui ma mõtlen, nii, saavutasinad olete saavutanud viimasel ajal, siis tahaks nagu rohkem näha suur vormiliste teoste ettekannet kandmist. Ja siin on muidugi erinevad isegi kasvõi nagu ütleme vähe, ise need kirjutanud. Nii nagu nats garaažilaulud on, seal ei ole ühtegi meil no nüüd tänu külmkapile, lepp Turmele on nad andnud suure vormilised teoseid ja see on nagu nagu ergutanud ja natukene ka meeskoori panema, nii maksimum välja ja ma mõtlen, edaspidi peaks ilud rohkem mõtlema teoste loomisele. Neil oleks huvitava ette kanda väsitiivsed kolme ja 20-ks laulmis, muidugi nõuavad jälle väga suurt tööd välja voolimist kindlasti. Nüüd on veel üks küsimus arrole, kuidas suurendada sidet koorihelilooja ja koorijuhtide vahel? Mul on niisugune tunne, et meil on siiski palju rohkem laule kirjutatud, kui kurjuli tunnevad. Kas ei oleks mõtteliidus korraldada mõni õhtu tutvustamise õhtu spetsiaalselt koorijuhtidele, kus nad tunneksid üksikute autorite laule? Muidugi siis mitte kõikide autorite korraga, vaid võib-olla võib-olla isegi üks heliloojad tutvustab ühel päeval ja teine teisel päeval nii edasi. Aga et see oleks teada kõigile, mis sa arvad, kas nii saaks, niisugune asi oleks vajalik, mõte on uudne ja minu arvates huvitav jaa, jaa. Peaks nii tähelepanu leidma, kui me selle kutse. Nii kui me teeksime enda juurde, kutsuksime ja teine asi veel, võiks igast eksemplar eksemplarist jätta ühe heliloojate liitu ja moodustada nii, ütleme, ühe noodi kogub, kus igaüks, kes sõidab Tallinnasse, võiks tutvuneda uute lauludega. No siin on praegu nii, et muusikafondi juures on ju, nagu me teame, võib-olla paljud ei teagi seda, küll on meil niisugune korraldas keri loojatele antud, et igast teosest jääb mus fondi üks eksemplar kuid ka kooriteostest mõningad heliloojate alati toovad oma uue laulu sinna kogusse, jagi lastaks ära kihutada. Aga teised aga ei tee seda. Võib-olla me peaksime ise olema ka nõudlikumad enda suhtes. Ja teine kord, kui elu nii väga kiirelt tuksub ja kiire tempoga mees haarab meid moodustava lihtsalt ära, selle. Ja niisugune moodus on olemas ja seda peab. Tihti on nüüd nii, et laul ilmub ja kahe-kolme aasta pärast alles kuidagi ulatub see see nii-ütelda, kuulen ja kahju siiski on neid inimesi, kes käivad meil seal muusikafondis, ma olen ise näinud, tulevad maal kusagilt Pärnust via tutvunevate peamiselt muidugi vokaalloomingust, soololaulude romanssidega. Niikaua kuni veel käsikirjades on, kui nad ei ole veel trükitud, aga muidugi see mõte, mida sa ütlesid, seda me võime tõesti pale ellu viima hakata. Ja võib-olla peaks kohe kuus laud tuleb teatud eksemplaride arvus paljundava, et isegi ühele teisele kätte anda, kes seal võimaldada. Millal sa kirjutasid, lint läks magama? Hästi ei mäleta, kuid ma teadsin, et ma tegin. No nii, umbes 154 või 55 ja tegin seda laulu kahes järgus. Alul natukene õige, pisut algmotiivid ja, ja siis siis ta mind enam ei võlunud, nii võrdega inspireerinud pooleli seisis, seisis. Ma ei tea aasta-poolteist. Kuni sa minu poole pöördusid ja ütlesid, et oleks aeg midagi mees kooli kirjutada, siis ma võtsin selle mõte jälle uuesti käsile ja ja nii ta jooksis lõpuni. Et siin, nagu me juba kuulsime, siin teinekord on inspiratsioon või mis siin on teinekord haara lihtsalt tekst haaras küll, aga ei läinud vist edasi lugu. Muud asetatud vahel ja võib-olla ka ei olnud, aga kui kiirelt on võimalust keskust korrale kirjutama, kas sellel on aegade olemas, ei ole saanud pääste, kuidas tekst, kuidas ta reageerib ja mina mäletan ka kahte juhustaval küsiva kirjutasin vist viie-kuue minutiga, aga teise viie aastaga. Viieaastane on siiski veel ka ette kandmata. Sellest, mis alati vist on nii, et hiljem vaatab, vaatab jälle läbi selle laulu ja tuleb korrigeerida salati kasuks. Nii kuuleme siis Edgar Arro, lind läks magama. Koorisaade sa võid olla, jutustatakse mõne sõna oma loomingulisest loomingulisest, ütleme diis Eesti saladuste siis kuidas Türni seal selles sul varemeid tähendab? See on jää varem kirjutatud, äge. See oli. Esiteks kirjutasime ta sõjameeskoorile vististi ei mäleta enam. Ja siis tsin teisi, üks segakoor ümber. Ja nüüd ma ei mäleta, kumb see originaal on. Eeskuju, segadus, mõlemad, mõlemad lähevad ise isesuguse ühisuguseni mõlemaid originaaliks. Nimed, mis on käsil, on koorile, hommikuna. Mul on meeskoori kirjutatud terve rida. Niisuguseid tugevamaid suurimaid mingisugune mind huvitab ja kõik, et sinu ettekanne. Aga ega heliloojate liidus ka ei ole ette näidata ei, kõik ei ole Pole sel aastal palju näidatud. Ma olen muu tööga nii kinni olnud ja meil vist järgmises kavas. Järvela kavas, on ette näha, et minu käest küsis minu käest, küsis Uibo Uiblumisena. Meil on mõlemal nendel mõlemal on uus kava, kus esimene kahepeale teevad või ei, eraldi kava. Võib-olla on niisugune kava, esimene pool on kaasaegse ja teine pool on Evald A ja Järvela siis tahab kavade, hakkas siis võib-olla ka ning kaasaegne looming ja teine pool oleks rahvaste laule. Kuna klassika oli justele viimane kava, nii et me saame siis nii täiendust igas igas osas, kas Anni sügiseks määrat ronib üles jõuab, suureneb ka meie sõitudest? Jaa, oleneb oleneb väga palju õiega jänese pisikesest enne söömist ei ole võimalik, ei ole võimalik. Ja nüüd sügisel on ka nii, me ei tea veel täpselt, kas me sõidame Kesk-Aasiasse, kui me sinna sõidame, siis, siis need lükkuvad veel edasi, sest see reis on kindlasti pikemat liiki Kesk-Aasias uskuda sinna kõik need, kes ka ilma tagasi ja seal ei ole käinud ta Founse ja väga huvitavaks välismaal olles käisime seal juba tükk aega mööda kadette suve oleme ikka nõus akna taga ja kuidas on noorte koorijuhtide peale, kas, kuidas Silmedit tuleb, et noori korjate nii palju kui tarvis on ja ja minu arust tuleb. Meil igalühel on muidugi oma oma klassis terve rida õpilasi nendest mõnekam päris andma neile marssalid unustatud tunnused juba juuleris mõnberis ämber ja, ja eks nad näid, eks nad juba ole ikka, kes on juba tööle asunud terve rida nagu sinugi Uibo ja need on ju kõik tublid mehed juba. Rattasse Kaljuste järve ja terve rida tõstmine. Ja igaüks on asutanud omal kuhugile koori kiilas peavadki konservatiiv California, nende need meiega meiega aadressil seisus välja ei sure. Nii et me peame hoolitsema, et neil Jaa. Küsimusi võib olla Nutika kuidas oma kooripotsik, nullide Eeemme elemendid, Tartu laugude valmistamine. Küll, aga läheb ühtlasi ka. Mis sa arvad, kas me praegu üldlaulupeost vist kõneleb vist liiga vähe, minu meelest lauluke hirmus lähedal ja, ja paljud ei teagi, laulupidu tuleb, on ukse taga. Vahest on niisugune tunne, et nagu ei tulekski. Jääga nii vähe, nii vähe on teha, räägitakse mõõdud ja ei ole koorid registreerinud, veel. See oleks pidanud juba, oleme tehtedigambrid teada, missugune vägi meil tuleb juba esimene RING proovitaks toimunud ja muidugi seda osa täidab võib-olla ka suviselt rajooni laulupäeval, aga ega siis sinna ei võeta jälle kõiki neid laule, mis on laulupeo kavas, võetakse ikka osa neid laule, mis kõige kergemini vähe kergemad laulud ja raskemad jäävad siis nii, ütleme ainult ühe talve ühe talve õppida väga oleks üldse huvitavat nii et enam hoogu ist laulu betoonis, selge. Kuuleme. Üheks toredamaks lauluks on kujunenud viimasel ajal Villem Kapi põhjarannik, seal figureerib peaaegu kõikide meeskonda kavas. Meil on kena tervitada sind meie peres ja tänada sind selle toreda laulu eest. Ka Gustav Ernesaksa. Mina sulle selle teema teadnud teevad, leidsid ikka. Aga vist ütlesin ainult, et kirjuta orelile ja meeskoorile. Ma võtsin sellest kinni ja siis põhjaranniku teksti. Ma sain loomingust. Kersti Merilaas tekst. Ja aga seal puudus siiski kesklinnaosa, ma tahtsin keskuse osa kirjutada solistile ja siis pöördusin ka mesilase poole ja meri, las hiljem. Kirjutas juurde keskmise osa soolopartii. Kui sa oled kirjutanud, sul on väga huvitav, et sinu laulud kõlavad hästi koorile, mis võiks selle põhjuseks olla, kas sa ise oled kooris kaua laulnud või koori juhatanud või tundub, et et nõndanimetatud kooris spetsiifikat tunned sa nii väga hästi? Kahtlematult, kui koorile kirjutada, siis palju aitab selleks kaasa kolm isega tegelenud kooriga ja laulud mida väga palju ei ole juhtunud kooriaga umbes 15 aastat tagasi. Siis ma ka paar-kolm aastat juhatusest, laulukoori. Ja varem, kui konservatooriumis õppisin, laulsin ka konservatooriumi koolikooris, need kahtlematult me vist koos laulsime, õppisin tundma seda. Aga näiteks niisugune küsimus minu käest vahest küsitakse, kuidas toimub üldse heliloomingut, mõned inimesed tulevad, lauljad küsib. Kas sa võid ütelda, kuidas toimub loominguline keerulisem küsimus kuidas neil laulatati samuti? Mõned ütlevad, et peab oodaninglust. Näiteks võib-olla võib oodata mitu aastat elu lõpuni, sageli vahest. Aga hoia, tiivustab, tuleb ikka võtta käsile ekspert maha istuda ja. Ja käesoleval juhul tekstapsis kräki inspireerinud ja vastav tekst. Mis oli sinu esimene laul, mille sa kirjutasid meeskoorile? Meeskoorilaul tuli vasara tuli juba 25 aastat tagasi, kirjutas seda, ma olen ka laulnud, linnadentinis mäletan küll. Kõige hullem meeskoorilaul. Kas selle põhjaranniku suur menu ei viisil mõttele suurema helide kirjutamisega meeskoriad, ütleme mis ulataks mis oleks, ütleme, kontserdi terve pool, sümfooniaorkestrile meeskoor, ega meil neid helitöid üldse ei ole ja võib-olla siin teised ka, kes siin meiega kaasa istuvad, praegult? Võib-olla peaks mõtlema selle pääle? Praegu ei ole mõelnud küll päris või suuremaid, aga see oleks ei tee siis aga nii, igatahes mõtted ka koos oreliga kirjutada. Seondiski tänulik. Sest kui meeskorv annab kontserdi, on vaja tuua kohanenud üks mees orelimängija ja täidab seda osalistele orkester. Kuna ühe koorilaulu pärast tervet orkestrit kohale tuua, on juba raskem läbi viia. Kellel on kyll lauljad koorilaule, tänavu lõpetab Ellerhein temate, laulsime, ka tema on juba. On õieti juba muusikakoolis oli vilu õpilane koos töötanud seitse aastat. Praegu ta lõpetab küll klaverikontserdiga. Ta kirjutab väga maitsekalt. Ja koorilaule koorilaulu rikkid meeskonnas laulis, ta ise juhatas ka seal juhatas autorikontsert ja siis ta siis ta ka on valmis suurem koori süüt. Sime segakoorile, võimetusega koorile. Mis tekstil liivi tekstidel kolm Liivi tekstidele kirjutatud laulu koos sümfooniaorkestriga ja kes teistest on veel lobalasele kolmandat kurss, Veevo õpib elu juures ka tema laul veel on ka. Nii armastab koorilaulu kirjutada ja üks laul hällilaul, see isegi möödunud võistlusel sai esimese preemia. Uibo juhatas seda kontserdilt ka suured ümmargused ka. Ei saa just öelda, et õpilased nüüd on üksikud õpilase külges vähem, eelistavad nii koolimuusikat, aga muidugi programm on suur. Ja õpilastel on väga palju puittegemist. Ja igasugused kõrvalained, mis võtab väga palju aega ära ja põhilised tööd ikka kursused, suuremat tööd näiteks kas tammekuusk kallal või orkestrialal. Ja muidugi on, meil on iga aasta ette nähtud ka paar koorilaulu kirjutada. Ja sageli, et õpilased on väga koormatud ja, ja koorile Lähen koormust kõrvaldada. Aga üldiselt palju on, kui palju on koore, kes kõik ootavad ja kui vähe tuleb laule, siis kujunevad kontsertkavaga kuidagi ühesugusteks. Mida rohkem oleks valida, seda huvitavamad on ka kontserdikavad. Kahjuks muidugi siiski teatud mure on, et noored kalduvad, kalduvad rohkem instrumentaalmuusika poole. Tõesti, meiega pedagoogide ülesanne on see, et äratada jälle rohkem armastust koori. Meil on ka praegu kavas pöörata nii noorte heliloojate pooled, et koguda nende laule ja nii Uibo kui Järvela tahavad oma järgmises kavades poolkavani jalgupäraseid töid näidata. Ja selleks siis nüüd nii-ütelda, kammime kogu heli löötajaid pere läbi. Aga siin ka muidugi neid laule me võtame, mis, mis on nii varem kirjutatud, aga mis on ette kandnud? On miljon vilja, mille mõni küsimus esitada. Minul ei ole küll midagi. Kuuleme siis Villem Kapi põhjarannik.