Mul on hea meel tervitada stuudios trikki meest, pakiiri, illusionisti, mustkunstniku, silma, moonde, see peaks andma aimu, kellega tegemist on. Tere, Jürgen Veber. Tere päevast. Mis tiitlit sa ise kasutad? Täitsa ükskõik, pigem täpselt seda, mis mulle parajasti mingis olukorras antakse. Aga generatsioonide kaupa ei ole, nii et vanad, sellised ütleme, erudeeritud härrad, siis nimetad ennast tere, mina olen fakiiri Jürgen ja siis sellised mõnusad mammid siis neile räägid, et oled silma moondaja. Jah, ja siis ütleme, nii-öelda šikimas seltskonnas olen illusianist ja, ja, ja jah, eks ta nii umbes kujuneb. Pööbli mustkunstnik, täpselt maag maag ja täna on rahvusvaheline muusikapäev, et kui oluline muusika sinu jaoks on. Väga oluline juba kasvõi mustkunsti juures, minu etendustes on muusikal väga oluline osa. Ja ja seetõttu ütleme nii, et ma püüan alati olla väga kursis sellega, mis nii-öelda muusikamaailmas toimub ja püüan alati kuulata selliseid uusi Võid lugusid kuidas sa etendustesse muusikat valid, sellist müstilist, mingeid siukseid asju ütleme niimoodi. Nii et ma olen tohutu tohutu tegelikult filmimuusika fänn ja mulle metsikult meeldivad sellised suured noh, nii-öelda siis orkestreerinud või kuidas seda nüüd nii-öelda korrektselt nimetada. Ja, ja ma vaatan väga palju filme ja ma saan sealt väga palju inspiratsiooni ja see ongi üks selline nii-öelda koht, et ma üritan kuulata neid erinevaid lugusid, on tõesti päevi, kus ma kuulan ma arvan, päris julgelt, kuigi ütleme, et noh ikka selline 50 60 erinevat lugu päevas. See on juba see, et lõpuks ta ei tekita, üritan nagu tunnetada, et millise emotsiooniga minu arust tekitab, et kas ta sobib ühe või teise illusiooni alla või ei sobi ja ka ütleme niimoodi, et juba peale tegelikult kuskilt edasi 20-st on juba väga raske nagu kõik on juba lihtsalt nagu muutub, nagu läbikuulamiseks, sellepärast ongi. Muusikas eriti kui on uue etenduse ettevalmistamine, siis on sellist nagu kuulamist päevast konkreetselt istudki maha paned klapid pähe ja kuulad muusikat. Kaks-kolm tundi rahulikult, kuulad erinevaid lugusid. Aga mis filme vaatad, mis su lemmikžanr on? Õudusfilmid? Ju seal on selliste kriitid, muusikat, seal on vägagi loomulik, et aga mulle. Absoluutselt ei meeldi, hooldusin vaid ma ei tea, miks see on minu jaoks nagu. Ei ole vaja nii-öelda maksta kinopiletiraha ja minna sisesaada, hirmutatud ehmatatud, et see on minu jaoks liiga jube, on võib-olla liiga suur argpüks selle jaoks. Et ma vaatan väga palju komöödiafilme, vaatan väga palju väga palju filme, mis tegelikult annavad nagu midagi rohkem, natukene kunstilist või mis annavad midagi rohkem kui see võib-olla see on päris nagu tavaline mainstream film, kuigi ma vaatan ka neid, neid on, on väga lahedad ja viimasel ajal tund ka need nii-öelda väga-väga häid viimane hea elamus oli, vaatasin seda hotell Budapesti. Palju väga andekaid näitlejaid tegemas väga lihtsaid lühikesi rolle ja, ja see, see film mõjus kuidagi nii värskendavalt, et ta oli täiesti nagu teistsugune ja oma tempolt ja selliselt kogu sellelt nagu stsenaariumi ja kõige selle arengult ta oli lihtsalt ääretult ääretult kaasahaarav minu jaoks. Aga kuidas sa üldse oma etenduse üles ehitada, et sul on olemas, oled kuulanud neid lugusid, onju ma oletan, et enne ikkagi on trikid ja siis valid muusikat. Kas see tegelikult sünnib täiesti juhuslikult, vahel on olemas muusika, mille pealt tekib inspiratsioon ja idee vahel on olemas trikk, mille pealt mõtled, et vot näed sellise asja, et oh, näed nüüd on selline trikk, et selle võiks kauba panna, üldjuhul on alati nagu midagi tegelikult ennem trikki, et kas on olemas mingi lugu, mille tahaks rääkida läbi mingisuguse triki? Või on olemas, ongi täpselt mingisugune muusika või mingisugune inspiratsiooniallikas või idee ja siis sünnib see trikk järgi, et kui on olemas kõige esimesena triked, vot näed, mul on selline tehniline trikk ja siis seda hakata kuidagi nagu etendusse pookima, siis ta hästi tihti tundub nii-öelda sinna natukene nagu pressituna või natuke nagu surutuna, et ta ei ole nii-öelda nagu naturaalne seal. Et väga tihti on ikkagi midagi ennem, et trikk on, ütleme seal kuskil sünnib seal siis selle nii-öelda idee ja selle käigus ja vahel tõesti on nii-öelda muusika muusika ennem. Aga mis lugu sai oma trikkidega, jutustad, vaadake, saagisin naise pooleks ja mõlemad pooled suudavad edasi elada. Ja mõlemad pooled saavad iseseisvalt edasi elavad, nüüd on mul kaks naist, miks nad peale etendust ei saa niimoodi poolikuna edasi liikuda? Vot see on väga hea küsimus, see on väga hea. Küsimus, ja kui ma mõtlen, must on võib-olla nagu sõda, nagu varem ka küsitud, et miks see nii ei ole, saavad küll, aga noh, ütleme nii, et viisakas oleks ikkagi nagu nii-öelda kokku tagasi panna nagu lõpuks, et on tulnud küll ette olukordi, kus ta on jäänud. Lase jalad lähevad minema ja keha jääb, mis siis teed, sain mõne teise külalise pooleks, vaatab, paneb kenad pikad jalad alla ja see on üks variant. Paljusid trikke tead, tänaseks. Ma arvan, et ma tean ja nii-öelda ma tean, valdad diaania Walden on väga erinevad. Okei, ma tead ja palju sa vahel ma arvan, et ma tean. Ma julgeks, öeldakse 2000 äkki erinevat. Aga mida ma valdan, on võib-olla 20 erinevat ehk et see, need, mis on just parasjagu nii-öelda repertuaaris ja mis on just hetkel nii-öelda vallatavad, vajavad nagu vaevad, proovi harjutamist ja, ja, ja tihti on nii, et kui sa oled kasvõi midagi noh, väga aktiivselt teinud võib-olla aastaid järjest, siis panete näiteks üheks aastaks kuskile ja selle juurde tagasi lähed siis väga tihti vajab ta taas nii-öelda meeldetuletamist ja see, et sa see, et see, et sa teda tead ei jah, ei, ei saa veel nii-öelda öelda, et sa teda kohe ka valdad. Et, et see on hoopis teistsugune töö, on selle taga siis kui jovialt, teadmisest valdamiseni milline on kõige keerulisem trikk, mis sa oled teinud. Kõige keerulisem trikk, neid on päris mitu, tegelikult tahaks öelda, et kõige keerulisem alati see, mis on praegu nii-öelda käsil ja väljatöötamisel, sest et see tundub alati nii, et sellega vist ei saagi mitte kuidagi hakkama. Aga het hetkel ma arvan, et kindlasti üks keerulisemaid oli Tallinna teletorni kaotamine, mis siis nii-öelda noh, mis seal salata, kahel esimesel korral siis nii-öelda untsu läks ja tuli tõesti häbi nägu ees astuda, publiku ette öelda, et kuulge, vabandust täna käpid tänasest trikki teha ei saa, et ühel juhul oli tuul liiga suur ja meil oli see kardin seal, seal, mis pidi torni hetkeks kinni katma ja tuulist puusale minema. Ja siis lihtsalt ei olnud võimalik, ei olnud võimalik Puusta puruks, kuna ta oli väga-väga suur, vist mingisugune 16 meetrit korda 18 meetrit meeletult suur, siis ta oli lihtsalt selline Burja ja, ja ühel ühel juhul ühel juhul rikkus ilm selle elamuse ja nii meil tuligi publikut kutsuda tagasi praktiliselt nagu kolm päeva järjest, aga publik oli väga mõistev ja ja inimesed said aru, et tegelikult selle koha peal on vägagi tegu nii-öelda mais asjaga, et tegu on illusiooniga, et see ei olegi võib-olla selline sõrmenipsuga ime, vaid vaid asi, mis tegelikult vajab mingi asja õnnestumiseks mingeid konkreetseid kindlaid tingimusi ja et, et seal on nagunii väga palju selliseid pisikesi tehnilisi aspekte, mis peavad toimima ja, ja hoolimata siis tõesti sellest suurest ettevalmistusest veetsime me lõpuks Tallinna botaanikaaia territooriumil vast mingisugused kaks nädalat, kuni me siis lõpuks saime selle nii-öelda illusiooni purki ja, ja publiku oma elamuse kätte sai. Aga alati need, kes tulid, ei pidanud pettuma, et me tegime neile vähemalt nii-öelda siis mutrit. Tegid topeltkaarditrikke just tegin topelt, pidin rohkem kaarditrikke. Sa ei olegi imemees, et sa oled ikkagi trikimees, et kui mul on nagu palve, et hästi tüütu kolleeg tahaks seda ära, kaotaks ta ikka saab. Aga see on ikkagi ajutine, on ju. Järgmisel päeval ta tuleb jälle. Ja seda ta teeb tõesti, et ja muidu ma arvan, et kapo juba koputas mu uksele ja ostsid talupidamisi ebasoovitavate poliitikute ja muude kahtlase elemendi. Jaa jaa. Ütleme, seal aga kus sinu trikke praegu näha saab, selles mõttes, et viimasel ajal sind pole tükk aega näha olnud, et eelmine aasta sul oli suur šõude tuur anud plaag mis läks vist väga hästi. Jah, ja see oleks tõesti väga hästi üle ootuste hästi, et ma ei olnud enne seda teinud kolm aastat Eestis ühtegi etendust, et viimased olid Tour de Estonia etendused. Ja siis me otsustasimegi teha sellise hoopis teistsuguse asja, kus me võtsime suured mastaabilt suured illusioonid ja viisime nad suurtel spordisaalide asemel nagu Saku Suurhall. Esmakordselt siis uvastesse teatrimajadesse Ugala Teatri R ja käisime Haapsalus. Jaa. Jaa. Tore oli tõesti, esialgu oli plaanitud teha ainult kuus etendust, kuid lõpuks sain vist kokku, kas vist 21 26 midagi sellist, et et tõesti väga hästi võeti vastu ja väga huvitav, selline natuke teistsugune formaat, võib-olla minu seni tehtud senitehtuga seoses. Aga nüüd üsna pea, ma tean, et järgmine nädalavahetus saab siin näha, Tartu publik. Täpselt, ja me teeme seda väga-väga lahedat asja, tulge kindlasti vaatama, et see ei ole küll nii väga, võib-olla kuidas öelda etendus, kuivõrd pigem selline võiks võrrelda natukene nii öelda teletorni kaotamisega, selline ühekordne huvitav stamp. Et täidame inimeste väga lahedaid kingisoove. Et me paneme välja ühe kingipaki, mõelge ise, et kui te võite kõndida näiteks ühte suurt kaubamaja vaata kõiki neid asju, mis seal on ja te võite soovida ükskõik mida te tahate ja täpselt see soov nagu täituks, kas poleks lahe, ilma et ta peaks sellest sentigi maksma. Et ma võin tervet kingaosakonda ka see on võimalik, see on võimalik, väga raskesti teostatav trikk, aga võimalik, äkki me jõuame kokkuleppele, võib-olla tõesti, et ühesõnaga jah. Üritame. Ütleme nii-öelda aimata, mida inimesed soovivad ja paneme välja siis kolm sellist väga, kuidas öelda maagilist kingitust inimestele üritame täita siis nende nii-öelda suured suured ostusoovid Nii et see toimub siis järgmisel nädalavahetusel reedel-laupäeval, Tartu moekuulutaja päevadel, eks trikid, trikkide trükitad jah, trikkide, et seal kaks päeva, eks ju. Kahel päeval ja kahel päeval saab kindlasti astuge ligi, astuge läbi ja kindlasti saab väga lõbus olema, et minu jaoks on natukene selline teistsugune formaat kui tavaline lavaasi, et publik saab olla ümberringi peal hästi avatud, selline ja ma usun, et sellest tab hästi kihvt asi. Ma ise ootan juba suure põnevusega. Äkki me saame sinuga teha sellise salatriki ka, et lähme nii-öelda tuuritama kaubamaja peale, siis sa iga kord, kui me jõuame mingi ihaldusväärse objektini, mida ma sooviks endale soetada, siis sa kaotad sealt lõpus lõpust nullid ära ja 1500 seda asjad muutuvad 15 euroseks ja nii edasi ja nii edasi, kuni vaja endale kõik. Mõnusad saanud või siis ma kaotanud lihtsalt sealt ära ja nad ilmuvad koju koti sisse. Jah, aga nii nõme, kui neid järgmisel päeval seal enam ei ole. Igatahes järgmisel nädalavahetusel moekuulutaja päevadel saata, siis vaadata, kuidas Jürgen trikitab Tartu kaubamajas. Praegu kuulame vahepeal natuke muusikat, et palusin, et võtaks oma lemmiklaule kaasa, mis me kuulame järgmisena. Ma arvan, et alustada oleks paslik ühe väga positiivse looga. Pharrell, Williams, Happy. Pharrell Williamsi häppi, Jürgen Weberi valitud Pala tõesti väga mõnusa minekuga. Räägime sinust su elus mustkunstist, millal sul esimest korda tekkisid sellised mustkunstnikuks saamise mõtted või nii vaatasid, et vau, milline valdkond, et hakkaks selles toimetama, et kuidas sinust sai mustkunstnik. Kuueaastane poiss ja mu emal õnnestus reisida Rootsi see oli siis nii-öelda nõukogude aeg-ajalt, piirid olid kinni ja tegelikult sõita ei olnud võimalik ja ta tahtis minna muidugi minu ja vennaga, aga ainuke tingimus, millega ta minna sai sealseid sugulasi külastama, oli see, et just nii-öelda tema lapsed ehk siis mina ja minu vend jäävad maha, et siis on kindel, et ta tuleb tagasi. Ja, ja seal Rootsis ostis ta videomakki ja kuna see nii-öelda tema rahaline ressurss sellega päädis, siis soetas ta tühje videokassette, sest filmideks sellisteks asjadeks raha ei olnud ja ta lindistas nii-öelda meie sugulaste juures satelliitkanalitelt erinevaid mustkunsti programme. Vaban, vabandust, vabandust, vabandust, erinevaid igasuguseid muusika, filmide ja just selliseid programme, selliseid noh, et saada mitmekülgset meelelahutuse, täita neid linte ja ühe nii-öelda kahe filmi vahele jäi siis üks klipp, kus üks vanem härrasmees tegi Las Vegases kasiinos kaarditrikke ja see oli selline lühike 10 15 minutit ja see oli minu jaoks metsikult paeluv, kui ma seda nagu esimest korda nägin, siis ma kohe ise tundsin ka, et ma tahaks midagi sellist teha. Aga tol ajal ei olnud raamatukogudes võimalik saada selliseid raamatuid ja ja, ja ütleme, et kõik, mis olid, olid sellised pigem nagu noh, kuidas öelda füüsika ja keemia baasil olevat trikid ja, ja hästi palju oli sellist pigem raamatut, mis rääkisid Leninist ja Stalinist. Või mäletad 100 Kolumbuse muna, kui sa ütled füüsika ja keemia, ma ei tea, kas sa mäletad põhitrikki raamat, kus olid. Jah, täpselt oligi see, et pane, pannes nii-öelda siis nii-öelda valad klaasi vett teisemalt paberipealise paberist ei kuku välja. Et mäletan tõesti nõnda, aga et jah, et kuidagi, et saada nii-öelda kuidagi teada, et kuidas nüüd see kaarditrikk käis, ei jäänud muud üle, kui võtta valge paberite kaardipakk kätte ja hakata seda videolinti uuesti uuesti üle vaatama ja ja mul võttis üks viis-kuus kuud aega ennem kui ma tervest sellest Kaarditrikist sain ühe pisikese killukese siukse, sellise nagu noh, tõesti nagu viiesekundilise osa selgeks või mõtlesin, et vot seda võiks teha niimoodi. Aga selline mõtlemine juba, vot vot seda võiks nagu teha niimoodi tõi või ennast nii-öelda viis kuidagi sellest nagu kastist välja aitas näha seda teist kogu seda asja nagu teise nurga alt, nii et ülejäänud 15 minutit ma arvan, et võttis kaks, kolm kuud, kui oli see nii-öelda siis kätteharjutatud ja sealt see huvi ärkaski, et ma palusin ja sugulastel ka edasi edasi saata videosid. Ja muidugi tol ajal ainsad asjad, mis on nagu kõige rohkem kätte said, olid David koperfildi trikid ja, või siis pigem sellised suured illusioonid ja, ja kui ma selle nii-öelda video taaskord videomakki sisse panin, sinna Johadi jalutab läbi Hiina müüri, no kust ma selle müüri võtan. Et siis siis tuli mulle appi minu vanaisa, kes aitas mulle ehitada selliseid pappkastidesse teatri makett, jah, ma olen neid hästi palju pööningul alles oma 20 ja need olid sedasi kaugelt opereeritavad ilusti eesriietega ja valgused ja siis sa sõnnid traatidest tõmmata ja siis need laval olevad asjad nii-öelda saagimiskastid ja asjad ilmusid, traktorid, puus, traktorid, ma mäletan, olid ühed asjad, vanasid traktori, siis ma võin seda ilmuma ja kaduma, sellisest tegin, ühesõnaga suuri illusioone väikeses formaadis. Nii et ma arvan, et ma olin üks selline seitsme kaheksa aastane. Juba tegelikult tundsin, et need kaari trikid on ja nad on küll põnevad, aga tegelikult tahaks teha nagu just midagi muud. Ja kui ühe kuni ühe hetkeni, mil ei tulnudki enam neid videosid peale, sellepärast et ega neid ju siis tol ajal telekas ei olnud ka nüüd nii palju, kui nüüd täna Youtube ja kõik võimaldab, eks ole seda vaadata. Siis ei olnud see nii kättesaadav ja jäänudki muud üle, kui lihtsalt iseendale hakata eesmärke seadmata tegi valge paber ette ja mõeldagi, et noh, selle klaasi, mis mu ees laual on, panemasid punktist A kaduma ja ilmuma punkti B ja kuidas ma võiks seda teha ja siis tegin neid jooniseid ja asja ja kõike seda sahtlisse. Sest minule meeldis lahendada must kunstide trikkide saladusi nagu mõni lahendab ristsõnu. Ja mul ei olnud kunagi soovi esineda kuni selle hetkeni, mil ma sain 18 ja tegin oma esimese kaardiriiki nii-öelda suuremale avalikkusele oma vanaisale, vanaisa sünnipäeval. Ja siis vanaisa ikka ütles, et tükk aega pärast kehta oled, kuuled sa ikka, sa ikka pean minema. Et siin ei ole siin ei ole variant, et sa, sa pead minema. Ja siis ma otsustasingi, et ah, mis seal siis ikka saatsime umbes 200 erinevat kirja välja. Mina esinejale mustkunstnik ja täpselt kaks vastust oli et üks selliseid Ikla piiri lähedal üks pisikene kool, ma mäletan, kus sai tehtud esimene esinemine ja teine täiesti üllatuslikult, kes sellest asjast kinni haaras, kohe oli suur meelelahutusgigant Olympic Casino ja kus siis nii-öelda jäingi juba silma teleinimestele ja kust kogu see nii-öelda kõik ääretult ootamatult kiiresti, kuidagi nagu eskaleerimise meedia keskpunkti tõusis. Et ja see oli omamoodi selline väga turbulentne kiire aeg. Jah, eks laiem auditoorium saigi sinuga tuttavaks ju Kanal2 saate trikimees kaudu, et see oli selline suur pauk, käid nüüd voo, vaatasid muudkui, kuidas trikke tuleb ja räägiti ka, et Eesti Kuperfiild ja nii edasi ja nii edasi. See oli tõesti hästi hästi hästi tore aeg ja väga-väga palju. On olnud ka mõtteid, et kas tasuks seda uuesti uuesti tuua, nagu uuesti on võib-olla natuke värskemas võtmes nagu teleri ekraanile. Aga praegu on nagu selline sisetunne on öelnud, et et tahaks nagu midagi uut, et tahaks teha midagi teistmoodi, tahaks teha midagi, midagi sellist liikuda nagu kogu aeg edasi, et jah, et see oli edukas, oli lahe. Las ta olla, las ta oli oma need nii-öelda hooajad ära mis ta oli ja, ja ja pigem otsiks selliseid lahedaid uusi väljakutseid, mis oleksid inspireerivaid nii telealaselt kui ka siis nii-öelda lavalaselt. Aga kuhu sa tahad jõuda, kas sa tahad, et sinust saab järgmine koperfiild? Noh, ta on vaieldamatult kõige tuntum läänemaailma ilusöömist. Absoluutselt, ja ta on kindlasti hästi palju ka mind mõjutanud, võib-olla just nagu minu nii-öelda varasemaid just neid nii-öelda algusaastatel tehtud trikke, illusioon. Meil on hästi palju, on väga suur au on mind temaga võrreldud. Ja, ja paratamatult, eks ole, kuna ma alustasin niimoodi, et ma vaatasin neid tema trikki ja üritasin neid nii-öelda siis seal kuidagi pappkastide järgi teha siis vaieldamatult see mõjutas kindlasti see annab tunda ja ja, ja kindlasti ta on üks nendest inimestest, kelle tegevust ma väga-väga palju jälgin ja keda ma väga austan. Aga mingil imelikul põhjusel jäävad sellised nii-öelda suuremad iidolid, kes on minu jaoks või kes on sellised väga metsikud nii-öelda inspiratsiooniallikad on jäävad just nagu pigem natukene ka teistesse eluvaldkondadesse nagu näiteks nagu näiteks üks kindlasti on muusika ja kindlasti siis nii-öelda seda planeeti külastanud vaieldamatult üks võib-olla tuntumaid muusikuid, eks ole, Michael Jackson. Et, et tema on kindlasti olnud üks artist, kes nii-öelda on nagu pannud ka mind mõtlema, et tegelikult Tal on olnud väga nagu revolutsiooniline kestnud läbi aastate, teinud väga erinevaid asju ja ja pannud mind mõtlema, et tegelikult nagu noh et peaks vaatama, võib-olla nendel asjadel võib-olla natukene teise nurga alt, kui on kõik seni tehtud asjad ja, ja tema on üks nii-öelda ka, kes mind kindlasti on väga-väga palju mõjutanud just eriti need väiksed Peale eksamit kuulame varsti enne, aga tahan veel mõnda asja teada, et ma hüppan natuke sellisest normaalsusest kõrvale, et mul pühapäevases saates hallo Kosmos käis kunagi külas selline selgeltnägija nagu Paide, Anna noh, väga värvikas markantne tegelane ja tema rääkis, et tema lendab Sisastraalis ringi ja seal kohtub kogu aeg David koperfildiga kümnet, seal jagelevad ja võitlevad ja suhtlevad ja mida kõike veel. Kuidas sinul selle nii-öelda nähtamatu maailmaga on, et kas sul on ka mingid ebatavalisi võimeid, et illusionist, see on täiesti tehniline, need trikid on nii-öelda reaaltasand, eks ju. Kui sa lähed üle juba sinna kategooriasse, et võtad oma üheks ametinimetuseks maag, siis eeldab nagu sellist nähtamatu maailma manipuleerimisvõimet. Ja ma olen mingisugustel põhjustel võib-olla taas sellepärast, et ma siin nagu natuke argpüks, et ma olen sellisest nagu mustast maagiast ja sellisest asjast ennast natukene võib-olla distantseerunud, et hoidnud eemale just nagu sellepärast, et on öeldud, et sa võid pöörata nii-öelda sinu enda vastu pöörabki lõpuks sinu enda vastu ja et et seda ei tasu torkida ja võib-olla ma sellepärast olengi jäänud just rohkem nagu selle juurde, et, et pigem. Oleks see kõik, mis mina teen meelelahutus ja seotud just ennekõike meelelahutusega ja, ja mitte siis nii-öelda sellise noh, kuidas öelda paranormaalse ka, kuigi see vaieldamatult ka mind väga huvitab ja ja ma väga jälgin, mis selles vallas tehakse ja, ja noh, ütleme nii, et ega see illusionism ei ole ka puhtalt tehniline, eks ta ikkagi ole tegelikult nii psühholoogia kui kui füüsika kui matemaatika kui keemia, kui kõik sellised asjad kokku ja ja sellepärast võib-olla ta paelub ka mind hästi, paljud see žanr on nagu väga lai, täiesti nagu suurtest illusioonist, millel on nii-öelda oma spetsiifika kuni siis nii-öelda kellelegi vaimse mõjutamiseni kaudselt öeldes panna keegi tegema midagi, mida ta võib-olla ei taha. Kas teha jah, ega sinagi tegeleda inimeste vaimse psühholoogilise mõjutamisega, ütleb hästi, palju on viimasel ajal räägitud sellest, et kõik see on illusioon, noh, seda räägivad mõnes mõttes budistid, aga seda räägitakse ka tänapäeval palju sellistes alternatiivsetest mõttesuundades, et kogu meie reaalsus on tegelikult üks suur illusioon, mida sina sellest arvad? On ta ikkagi reaalne või on see siis illusioon? See on hästi, see on tõesti hästi hea, hästi huvitav paralleel, mis on nagu tõmmatutesti selle reaalse maailma vahele ja, ja ja seda on tõesti viimasel ajal väga-väga palju rohkem. Just nagu kuulda olnud inimesed on just hästi sellisel arvamusel jah, et see on nii, aga mina samas võib-olla sellepärast, et see, mis ma teen, mis ma ise teen, et minu jaoks on, see on illusioon on ja siis on nagu hea sellest illusiooni maailmast ikkagi korraks nagu kahe jalaga maha tulla nii-öelda reaalsuse peale, et mina olen jäänud selle juurde, et pigem see, mis on reaalne, reaalne, et ärme seda sassi ajav, et miks ma ei tea, et ma pigem kipun arvama, et see kõik, mis on, on, on ikkagi reaalne. Ja, ja see, mis mina laval teen, et see on illusioon. Me kõik, kes on näinud filmi Matrix maatriks, teavad seal sellist väikest kutti üleloomulike võimetega, kes siis õpetas filmi peakangelasele nii ole, et et painutas lusikat ja siis ütles, et mittelusikas ei paindu, vaid sina paindud, et kuidas lusika painutamise triksis käib? Saju tead? Jah, loomulikult ma tean seda, ma olen oma elus nii mõnegi lusika, kahvli-noa veiniklaasi, jala, mis veel painutanud mis iganes, nii-öelda tahke objekti. Loomulikult ma tean, kuidas ta käib oma, aga ma ei saa seda teile kahjuks rääkida. Kuidas läks? Aga ikkagi, mis seal siis muutub, kas muutub see trikki vaatleja või muutub see konkreetne ise? See nii, seal küsimus muutub nii trikki vaatleja, kui muutub. Kui see nii põnev, paneme vahepeal loo mängima, siis ma saan sind fin-eetriväliselt natuke pinnida. Äkki avaldad mulle saladusega, räägi Matiliseksani palast, mis sa tahad selle kohta öelda? See on selline lugu, mida teavad vist ma arvan küll kõik inimesed, aga see on selline lugu, mida võib-olla tema repertuaarist väga paljud ei tea. Ja see on just sellise väga inspireeriva sõnumiga lugu, mis mulle endale väga meeldib. Jackson Gray laulab meil siin raadio kahes stuudios, kus külas Jürgen Veber, Jürgen, mis, mis sa sellised suured plaanid ja ambitsioonid on, et mäletame meediast ju seda, et läksid Ameerikasse vallutama? Mu loomulikult alati ilmselt jääb sinuga kaasa käima küsimused, kuidas sa selle 150000 eurot siis välja võlusid, kas see on tänaseks juba läinud, mis sellest sai ja nii edasi ja nii edasi, et võid natuke valgustada siis veel ka seda raha teemat, sest et kõik tahavad teiste magamistuppa rahakoti piiluda, aga tahaks teada ka sinu Ameerika plaan, et et mis seal siis seisud on tänaseks väga hästi. Seal, et kui me 2009 aastal selle kõigega nii-öelda alustasime, selle suuna endale ette võtsime ja ja natukene tõesti nii-öelda väga rasket väljakutset ja natukene isegi tundmatule kuidas öelda, siis sihtgrupile otsustasime läheneda, siis oli alguses tõesti selline raske ja konarlik ja võttis aega nii-öelda selle viie käimatõmbamine, aga tänaseks tulime sealt just tagasi äsja natukene aega tagasi ja saame õnneks veeta, et selle teise poolaasta Eestis, et siis jälle 15.-st jaanuarist ära sõita, õigemini siis täpsemalt jaanuari keskpaigast kuupäevaga eksida. Aga et siis jälle taas nii-öelda mõned kuud sealpoolveed ja ja, ja tänaseks on nii-öelda enam kui 50-l korral õnnestunud seal nii-öelda lavalaudadel üles astuda, tõesti, etendused on olnud väiksemad, ei ole olnud nii-öelda täpselt nii, nagu meil, meie nii-öelda siin Eestis alustasime. Et kõigepealt tuli käia ja teha trikke, Olympic kasiinosaalides tuli mängida, mängida. Siis nii-öelda koolimajades, väiksemates kohtades, minul ei ole olnud kunagi sellist konkreetset plaan, et ma lähen ja vallutan ja löön jalaga uksi lahti, et see on pigem nii-öelda see, kuidas meedia on seda näidanud, et meil on väga konkreetne plaan, mida me oleme jälginud, see nii-öelda tee ja mida mõõdame Läheme ja, ja tegelikult on, on hästi lahe, et tänaseks kõik need etendused jah, mis seal antud, et et suurem on olnud jah, seal poolteist 1000 inimest ja väiksemad seal nii-öelda isegi mõned isegi alla 100. Aga ka selline keskmine on selline 200 300, sellised väikesed teatrimajad ja, ja tihti on ka meie roll teha siis mingisugune üks osa mitte võib-olla siis nii-öelda täispikk etendus, aga üks osa ja, ja seeläbi siis jääb silma ja, ja, ja liikuda sellel sellel redelil ja teed mööda edasi ja, ja läheme taas kord järgmised nii-öelda kuus etendust on ootamas ees siis alates jaanuarist Ameerika läänerannikul. Et väga põnev Ja see on tõesti põnev, mis mind väga huvitab, et kuidas, mis teie plaan on, et kuhu sa seal tahaksid jõuda? Noh, ideaalis unistustes. Ideaalis on pigem nii, et ma tahan väga teha oma asja, mul on hästi palju, mina pigem on inimene, kes jälgib seda selliseid nii-öelda soove, mis ma tahaks nagu illusianistinenud teistmoodi ära teha ja ja kasvõi see uus etendus, mida me tegelikult siis ju oma produktsioonitiimiga ja USA provintsi produktsioonitiimiga nii-öelda kokku meisterdame. Mis on siis nii-öelda noh, ütleme täiesti sellise nii-öelda uudse kontseptiga mis kõlab siis umbes selliselt, et on kolme etendust kuid selle erinevusega, et nad ei ole tuur, mis toimuvad nii-öelda järjestikusel päeval või kolmel nädalavahetusel vaid kõik need kolm etendust toimuvad ühel ja samal päeval ühel ja samal kuupäeval ja algavad ühel ja samal kellaajal. Nad toimuvad kolmes erinevas linnas ja kõikidel etendustel olemine. Füüsiliselt laval, mis? Imelugu vot sellised asjad. Mida, nagu mina nii-öelda endale Mailstonideks eesmärkideks sean, et minu puhul ongi, ütleme, kogu see asi, mis on tulnud need telesaated ja etendused Saku Suurhallis ja need on pigem tulnud siis selle nii-öelda nende ideede nagu ümber nagu kestakestana kaasa või ma ei oskagi seda nagu sõnadesse panna, et et see ei ole nii, et ma pigem lähen, taastun astusin siia Eesti maastikul, et ma tahaks need tohutult teha, mingisugust telesaadet, saada, kuulsaks saada rikkaks mida iganes, et, et ei, et pigem vastupidi, et ma olen inimene, kes istub maha, mõtlen mingisuguse tõesti lollaka idee välja sõna otseses mõttes, sest nagu sellisest lollakas Tegamisesse idee alguse sai, et oh, võiks teha. Ja see sai alguse taas kord selles mõttes muusikast. Kui Robbie Williamsi kontserti kanti üle nii-öelda ka Eestist, mis toimus ju üle maailma väga mitmetesse kinodesse, inimesed said vaadata, siis siis keegi ütles, et nagu, et me võiks samamoodi teha ja siis ma mõistsin tootega, miks me peaks nagu näitama võiks nii teha, et mina oleks igal etendusel laval ühel samal ajal seisust nagu lihtsast jutuajamisest Robbie Williamsi kontserdil. Jällegi nagu idee sündis ja nüüd me oleme seda nagu edasi arendanud ja ja loodame selle üks väike õhkõrn lootus, et me toome ta juba sellel sügisel lavale. Aga siin on hästi-hästi palju nagu nüansse ja läbirääkimisi ja me ei tea veel tegelikult tänaseks, et kas me teeme teda Eestis või me teeme teda nagu usas või me teeme seda kuidagi nagu maailm sõna, et meil oli üks soov teha, et äkki need kolm linna võiks olla nii-öelda sellel balti keti aastapäeval ehk Eesti, Läti, Leedu, siis me mõtlesime, et nagu võib-olla nagu Läti ja Leedu inimesed ei tea, võib-olla kõik nii täpselt mind ja kahtlustavad, et äkki on mingi kloon dublant, teine inimene. Aga igatahes meil kokkuleppega kindlasti maailmarekordi raamatuga, et Inglismaalt tulevad kohtunikud igasse linna ja ma pean igas lina sammuma pudel ja et oleks kindel ja veendunud, et see olen mina ja, ja ja selles mõttes üritame nii-öelda trügida rekordiraamatusse meie, aga samas tõesti me ei ole veel nii-öelda, meil on see kontsept ja idee ja etendus on ka juba 99,9 protsenti kokku kirjutatud. Aga vot nüüd, kus ta nüüd nagu lavale tuua toodud saab, et kas ta on siin Eestis, kas ta on hoopis äkki Skandinaavia, äkki on ta selline nii-öelda Läänemerele maagiline kolmnurk, nagu on Bermuda kolmnurk, et äkki tema hoopis Tallinn Soome ja, või nii-öelda Helsingi ja Stockholm või teeme lihtsalt Eestis sellise toreda kolmorga? Kuule, Eesti, Eesti, Tallinn, Tartu, Pärnu. Võta ikka Tallinn, sest kui sa lähed maailmarekordite raamatusse kuhu iganes sa peaksid ikkagi oma kodumaale nagu promo tegema, võta Tallinn, New York ja näiteks Melbourne. Ja see on väga head variandid. Variandid, aga ütleme, et isegi meie produtsendid USAs on väga, ja agente manager on väga nagu selle poolt, kui see kõik tegelikult toimub nagu Eestis ja, ja läbi selle oleks tegelikult noh, on tegelikult ka mind väga hea tutvustada, kust ma tulen, kes ma olen, mis ma teen läbi sellise originaalse asja astuda välja, et et see on, see on jälle asi, millega, millega meie nagu hetkel hästi aktiivselt tegeleme ja ütleme, et pigem need etendused, mis me seal praegu teeme, on ennekõike selleks, et saada nii-öelda tunnetust, et milline on Ameerika publik, sõidamegi neile ette ühe nendest illusioonist juba nende etenduste käigus vaatame, kuidas nad reageerivad, võtame selle prooviruumi tagasi, teeme ümber, kasutame teisel etendusel uuesti ja otsimegi pigem väljundeid, et kuidas tuua nii-öelda neid trikke, illusioone publiku ette, lavale natukene võib-olla testimiseks ise saada tagasisidet ja kui sellest natuke veel raha makstakse siis on kõik hästi. Siis sa saad õppelaenu ära maksta, oled sa ära maksnud selle ammu? Seal tehtud? Selle võib vaadavate tore kuule, kas selle supertrikki, millega sa just kirjeldasid puhul kasutad sa hologrammi või on sinu käpad jõudnud juba Telefordini? Ütleme nii, et pigem pigem viimane variant, et me meil ongi tegelikult suur soov nende kõikide linnade vahel teleporteeruda, võttes siis näiteks reisides Tallinnast Tartusse võttes siis sealt näiteks Tallinnast kaasa inimesi endaga ja viies neid Tartusse ja nii edasi ja nii edasi. Ja üks selle osa on kindlasti see, et see läheks ka kõik laivis. Telesse siis põnema surem põnevusest, aga veel ma ei saa surra, minul on veel tunnikene saadet vaja teha, küll aga on meil aeg otsakorral. Lõpulooks valisid Taylor Swifti šveiki toff. Miks. Ütlen jah, seda, et kuna on rahvusvaheline muusikapäev ja kuna siia tulles palusid mul valida viis või nii-öelda mõned lood endaga kaasa, siis ma palusin enda fännidel Facebookis hääletada lugusid ja õnnelikuks valituks osutus Davy Rapla lähedalt Haljalas, niiet tervitades teda lõpetatakse tõesti selle tänase saate Taylor Swifti. Suur tänu sulle, Jürgen Veber, soovin edu.