Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja võtab nüüd kokku tänased olulisemad sündmused stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti Energia nõukogu ootab uuelt juhatuse esimehelt Hando Sutterilt eelkõige põlevkiviõli tootmise arendamist. Sutter on veendunud, et põlevkivi arendamisel on tulevikku. Kooseluseaduse vastu loodud sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks tellis Emorilt uuringu, mis näitab enamiku vastuseisu samasooliste paaride tunnustamisele. Perekonnana kooseluseaduse pooldajad näevad siin küsitavusi küsimuste asetuses. Keskerakonna aseesimees Kadri Simson võtab ettepaneku pürgida Keskerakonna peaministrikandidaadiks vastu. Intervjuus viker raadiole rõhutas ta, et selle peab siiski heaks kiitma erakonna esimees Edgar Savisaar. Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Euraasia majandusliidu leppe ratifitseerimise seaduse. Majandusliitu kuuluvad Venemaa, Valgevene ja Kasahstan. Homsetel. Läti parlamendivalimistel ennustatakse võitu Vene kuus meelele, keda toetab ligi viiendik küsitletuist. TNS Emori andmetel kallines põhitoiduainete ostukorv aastaga 1,7 protsenti. Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul ei ole tootjahindade langus veel tarbijateni jõudnud, aga tõenäoliselt hakkavad lähikuudel ka jaehinnad langema. Valminud on Eestit ja eestlasi tutvustav veebikeskkond balti filmi ja meediakooli ning Eesti Instituudi koostöös valminud veebikeskkond on mõeldud nii eesti kultuuri tutvustamiseks kui ka keeleõppeks. Rahvusraamatukogule anti täna üle Hudsooli kultuuri tutvustav raamat, mis on puhas käsitöö. See on valminud Ukraina kultuurikeskuse poeetilise punase raamatuprojekti raames. Norra võimuparteide otsus võtta tagasi 2022. vastu taliolümpiamängude kandidatuur jätab rahvusvahelise olümpiakomitee raskesse seisu. Ainsate kandidaatidena on alles jäänud pekingi. Ilmast see tuleb meil öösel ja homme päeval pilves selgimistega, kohati sajab vähest vihma. Tuul on muutliku suunaga. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni kaheksa, rannikul kohati 12 kraadi, homme päeval 11 kuni 14 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti Energia nõukogu valis juhatuse uueks esimeheks Hando Sutteri, kes praegu on elektribörsi nord pool Spoti, Balti ja Venemaa piirkonna juht. Novembri lõpuni juhib Eesti Energiat veel Sandor Liive. Hando Sutter asub ettevõtte juhi kohale. Esimesest detsembrist jätkab Kai Vare. Sandor Liive on Eesti energias töötanud alates 1998.-st aastast ja üheksa aastat ettevõtet juhtinud nõukogu esimehe Erkki Raasukese sõnul on Eesti energia olnud edukas ja hästi juhitud ettevõte ning ta tänas Liivet pikaajalise panuse eest. Lõplik valik tehti kahe kandidaadi vahel. Raasuke ei soostunud aga ütlema, kas teine kandidaat oli Liive. Päris konsensuseni jõudnudki küll, aga me üsna selge eelistuste enamusega jõudsime siis selle valikuni, kas ma seisan uue juhi valiku taga? Jah, ma seisan. Arvame, et need tema isikuomadused on hetke väljakutsete jaoks olid kõige sobivamad. Endine Eesti põlevkivi juhatuse liige Lembit Kaljuvee avaldas BNSile arvamust, et Eesti Energia juhivahetuse puhul oli kõige olulisem küsimus põlevkiviõli tootmine Enefit 280, mille käivitamisega ettevõte hakkama saanud ei ole. Erkki Raasuke. Ta ütles, et Sutterilt oodatakse omanike ootuste täitmist ja põlevkivistrateegia elluviimist eelkõige juba ehitatud põlevkiviõlitehase töölepanemist. Kui me räägime põlevkivistrateegiast, siis keskendub meie peamise maavara põlevkivi väärindamisele läbi põlevkiviõli, mis on seda väärindamist kõige mõistlikum on kõige parem teha, mis tähendab siis olemasoleva uue põlevkiviõlitehase edukas käivitamine ja siis tootmisvõimsuste järk-järguline laiendamine, kui seda väga lihtsalt öelda. Samas on nüüd ju kohe valmimas uus elektrijaam, eks ole, selle käivitamise teemad. Hando Sutter esialgu Eesti Energia juhi konkursil ei osalenud, aga lõpuks otsustas siiski kandideerida. Tegemist on minu valdkonna ettevõttega, ma olen ikka viimased aastad olnud väga sügavuti energeetika valdkonnas sees ja ma ütleks, et mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis midagi Eesti energia kõrval nagu panna ei ole ja teine asi on see, et kuna ma olen kogu oma teadliku elu olnud suurte ettevõtete juhtimisega seotud, siis nii-öelda juhtimisalane väljakutse on siin väga olemas. Sutter on rahul, et omanike ootused on väga selgelt kirja pandud. Suured väljakutsed tulenevad keskkonnas tänapäeval, et energeetikamaailmamuutused on päris kiired, elektrihinnad on tulnud turul alla, aga Eesti energia peab kogu selle maailmaga kohanema, nii et nüüd ei ole see mitte ainult Eesti tarbijate varustamine elektriga, vaid tuleb hakkama saada ikkagi väga suurel turul. Mis on siis Baltikum ja Põhjamaad vähemalt? Mis väljakutseid tooksin põlevkiviõli arendus, mida ootab teilt ka nõukogu? Noh, see on nüüd ütleme põlevkivienergeetika jätkumise väga suur võimalus, esiteks seda põlevkivi rohkem väärindada, võta temast siis nagu rohkem välja ja selgelt siis teine pool ka, et vähendada keskkonnamõjusid kui seda strateegiat hästi ellu viia ja see ongi Eesti energiavõimalus. Kooseluseaduse vastu loodud sihtasutus perekonna ja traditsiooni kaitseks tellis TNS Emorilt uuringu, mis näitab enamiku vastuseisu samasooliste paaride tunnustamisele perekonnana. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Arvamusuuring toetab seniste arvamusuuringute tulemusi, mis näitavad, et kooseluseadusele ollakse pigem vastu kui toetatakse. Uus uuring ei käsitlenud mitte seadust, vaid sellega seotud teemasid. Nagu näiteks see, kas pidada homoseksuaalseid suhteid moraalseks ja kas pooldada homoseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustes. Uurisin sihtasutuse perekonna ja traditsiooni kaitseks eestvedajalt Varro Voog Lairult, kas uuring täitis oma eesmärgi? Meie eesmärgiks oli saada faktipõhist informatsiooni selle kohta, kuidas ühiskond suhestub omaseks, laadsetesse, suhetesse, millised on nende hoiakud, tõekspidamised, ootused ja nii edasi. Ja sedasi uuring meile pakub, et nüüd see uuring on kõigile kättesaadav, kõik saavad sellega tutvuda, sealhulgas parlamendi liikmed. Kooseluseaduse pooldaja Helen talalaev ütles, et selle uuringu juures on oluline vaadata ka esitatud küsimusi. Eriti võib-olla huvitav küsimus on, kas inimesed toetavad homoseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustes, et noh, ilmselt kui küsida seda küsimust, kas inimesed toetavad heteroseksuaalsete suhete tutvustamist lasteasutustest, siis ei ole need vastused olulised erinevad. Kuna kolm uuringut on sel aastal tulnud, on selge, et suur hulk inimesi Eestis ei toeta kooseluseadust. Kindlasti on oluline mõelda nende põhjuste peale ja võib-olla olulisim on isegi välja tuua see, et uuringud on ka näidanud, kui vähe inimesed oma igapäevaelus puutuvad kokku samasooliste paaridega. Kui väike on isiklik kontakt ja see omakorda võimendab demoni veerimise tekkimist või sellist tunnet inimestele, et tegemist on võõra ja kummalise inimgrupiga. Küsitavusi on veel uuringu koostaja, EMORi eksperte. Võtame jälle, no kõige suurem vahe tuli seal välja selle moraalsuse küsimuse juures ehk 55 protsenti peab neid mitte moraalseteks homoseksuaalseid suhteid, aga samas 45 protsenti peab, kaasatakse selles antud punktis. Ma ütleks küll, et, et ei ole nii nagu et enamus on ühte või teist meeldaks. Hinnangud jagunevad nagu suhteliselt võrdselt. Varro Vooglaid kinnitas, et traditsioonilisi perekondi kaitsev sihtasutus jätkab oma tegevust ka pärast seda, kui vaidlusalune seadus vastu võetakse. Selle oma südameasjaks kahtlemata teeme, et pühendada jaanuar ja veebruar ennekõike sellele, et inimesi võimalikult hästi võimalikult ulatuslikult informeerida, kes olid need poliitikud, kes hääletasid seaduse poolt. Juhul kui see vastu võetakse ja kelle poolt siis riigikogu valimistel ei tohiks mingil juhul hääletada, kui ei tahaks, et need inimesed tagasi saaval võimupositsioonidele. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimehed Mailis Repsi ja Valeri Korb toetavad Kadri Simsonit Keskerakonna peaministrikandidaadina. Praegu pannakse erakonnas kokku valimisplatvormi ja peaministrikandidaat, kinnitatakse jaanuaris toimuval Keskerakonna valimiskonverentsil. Erakonna juht Edgar Savisaar teatas pressiesindaja vahendusel, et igaühel on õigus valimiste eel ennast või teisi kandidaate näiteks seada. Tema sõnul ei ole üllatav, kui Keskerakonnast tuleb veel mõni peaministrikandidaat. Kadri Simson ütles viker Raadios Mirko ojakivile, et see ei tähenda tüli erakonnas. Sellele Jüri Ratase ettepanekul on järgnevad kaks versiooni, üks versioon on see, et Savisaare enda väga kaval käik. Teine siis vastupidi, et justkui oleks Keskerakonnal jälle tüli. Tegelikult on tõde hoopis kolmas, et see on nii-öelda käik koos savisaarega. Kindlasti ei ole Keskerakonnast kloun sobiva tunnistus olemas. Kui see oleks olnud Edgar Savisaare õnnistus, siis oleks see välja käidud tema pressiteate puhul. Nii et ma arvan, ma kindlasti Edgariga, räägime sellest, kui ta on tagasi Eestis. Keskerakonna peasekretär Priit Toobal on jõudnud juba teatada, et Keskerakonnal on olnud siiski tavaks, et erakonna esimees on ka peaministrikandidaat ja praegu tegeletakse pigem programmi koostamisega, mitte peaministrikandidaadi otsimisega. Toobalil on selles väites tuline õigus, et tõepoolest mitte kunagi ei ole Keskerakond valimistele läinud veel eraldi peaministrikandidaadiga, et me oleme näinud välja alati nimekirjaga, kus esinumber on erakonna esimees ja loomulikult on see ka seekord nii, aga, ja see ei tähenda, et aja möödudes ei tuleks muuta suhtumist. Et Edgar savisaarel on niivõrd suur koormus ja samas ka niivõrd koormav mandaat Tallinna linnapeana. Et paratamatult me teame, et ta ei hakka võrdlema nii temast järgmise põlvkonna poliitikutega nii põhjalikult debateerime nagu peaministrikandidaadilt oodatakse. Seega siin see Jüri ettepanek ja minu valmisolek ei tähenda ju seda, et, et ma juba olen peaministrikandidaat, selle otsuse saab teha ainult erakonna juhatus ja seda otsust ei saa sündida, ilma et erakonna esimees selle selle poolt on. Edasi välissõnumeid. Kui toom Vene president Vladimir Putin allkirjastas Euraasia majandusliidu leppe ratifitseerimise seaduse ja kinnitas, et see on oluline etapp ühises töös lähimate partnerite ja liitlaste integreerimiseks. Tõeline positiivne suursündmus. Vene parlamendi ülemkoda föderatsiooninõukogu kiitis esimesel oktoobril sügisistungjärgu esimesel istungil majandusliidu leppe ühehäälselt heaks. Leppe allkirjastasid 29. mail Astanaas, Vene-Valgevene ja Kasahstani president. Euraasia majandusliidu lepe peaks jõustuma esimesel jaanuaril 2015. Liikmesriikide seaduste kooskõlastamiseks on aega järgmised 10 aastat. Liit arenes välja samade riikide tolliliidust. Lisaks vabakaubandusele koordineerib Euraasia majandusliit liikmete finantssüsteeme ning reguleerib tööstus ja põllumajanduspoliitikat, tööjõuturg ja transpordisüsteeme. Leedu valitsus kiitis heaks järgmise aasta eelarve eelnõu. Rahandusminister Rymantassaazzy juus lubas hiljemalt seitsmeteistkümnendaks oktoobriks esitada parlamendile heakskiitmiseks. Eelarves suurendatakse kaitsekulutusi kolmandiku võrra ja nüüd moodustavad need 1,11 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Valitsus tõstab ka tubaka ja alkoholiaktsiisi ning kaotab kaugelt kütte käibemaksusoodustuse järgmisena seda eelarvepuudujäägiks on kavandatud 1,2 protsenti SKP-st. Eelarve arvestab, et SKP kasvab järgmisel aastal 3,4 protsenti, inflatsioon 1,2 protsenti ja töötus 10,4 protsenti. Rootsi peaminister Stefan Löfven tegi teatavaks vähemusvalitsuse koosseisu. Välisministriks saab endine sotsiaalminister ja Euroopa Komisjoni asepresident Margot Valstram. Rootsi uues valitsuses asub tööle ühepalju mehi ja naisi. Võimuliidu suurem osapool sotsiaaldemokraadid asuvad juhtima teiste seas rahandus, välis-kaitse-justiits- ja energeetika ministeeriume. Peaministri sõnul soovib Rootsi uus valitsus asetada rõhu Euroopa Liidu rahuvalvemissioonides osalemisele ei liitu NATOga ning otsustas kaotada Euroopa asjade ministrikoha. Lisaks kavatseb Rootsi tunnustada Palestiina riiki. Palestiina teemast aga niipalju, et Euroopa liit mõistis täna hukka Iisraeli plaani ehitada annekteeritud Ida-Jeruusalemma 2600 uut asundus kodu, nimetades kava Iisraeli ja Palestiina rahuprotsessile äärmiselt kahjulikuks. Brüssel kutsus Iisraeli üles Ida-Jeruusalemma asunduste laiendamist kiiresti lõpetama. Palestiinlased tahavad Ida Jeruusalemmast teha tulevase Palestiina riigi pealinna uue 2600 asundus koduhange saiaga lõpliku heakskiidu. Eelmisel nädalal. Homsetel Läti parlamendivalimistel ennustatakse võitu Vene koosmeelele, keda toetab ligi viiendik küsitletuist. Kas see võiks koos meeleviidaga valitsusse, on kujunenud homsete valimiste üheks peaküsimuseks. Ragnar Kond jätkab Riiast. Vene kuus mäel tutvustab end küll Sotsiaaldemokraatliku erakonnana, kuid koostöölepe Putini parteiga kõneleb ka muust. Plakatitel reklaamitakse koosmeelt selle liidri Riia linnapea Nils Ušakowsi kaudu, ehkki ta ise ei kandideeri. Küll aga rõhutatakse, et just Ušakovson, Läti poliitik vist ainus, kes on võimeline looma suhteid Moskvas, Brüsselis kui ka Washingtonis. Ja nagu eelmistest valimistest näha, ei pruugi Kuusmele edu veel seda parteid võimule viia. Kuid loomerahvas näeb praegu ohtu ning sotsiaalvõrgustikes levib üleskutse rahvale minna homme kindlasti valima. Nimelt näitavad küsitlused, et kolmandik pole veel otsustanud, kas valima minna või kui, siis kelle poolt olla. Kui koosmeelt toetab pea viiendik küsitletuist, siis võimuparteide ühtsus ning roheliste ja talurahvaerakond toetus on vaid alla 12 protsendini. Ühtlase populaarsuse languse taga võib olla valimiste eel tehtud otsus müüjad, sitadele, pank Ameerika investeerimisfondile. Paljude jaoks on siiani segane, kes need investorid õieti on ja küsimusi tekitab ka hind. Palju on seekord 13 nimekirja seas ka uusi parteisid. Praegu tundub, et vaid üks neist ületab viie protsendi piiri ja see on endise riigikontrolöri Inguna suud rabaerakond südamest Lätile. Nende toetus on praegu võrdne isamaalastega üheksa protsendi piirimail. Inguna suud raba esindab samuti sotsiaaldemokraatlikke vaateid ja erinevalt näiteks ühtsusest eiralistada koalitsioone Ušakowsiga. Tuleb alustada sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisest, räägib suud raba. Lätis on osa väga rikkaid inimesi, kuid suurem osa elab vaesuspiiril. Konfliktideni aga viib kiust, sotsiaalne rahulolematus, räägib, suudab. Kokku on 100-le seimi kohale 1156 kandidaati. Ja uuesti koduste asjade juurde TNS Emori sõnul kallines põhitoiduainete ostukorv aastaga 1,7 protsenti. Kai Vare räägib vähemalt Tänavu septembris maksis põhitoiduainete ostukorv 69 eurot ja 56 senti ühe inimese kohta, mis on 1,7 protsenti kallim kui eelmisel sügisel. TNS Emori eksperdi Aivar Voogi sõnul on osa hindu tõusnud, osa langenud. Teatud asjad, mis on oluliselt kallimaks läinud näiteks tomateid või mõningad lihasaadused, veiseliha kandid, siis ka viinerid näiteks, aga ka hästi palju tooteid on odavamaks läinud nagu suhkur ja mõningad piimatooted. Näiteks kilepiim on aastaga ligi seitse protsenti kallimaks läinud, kuigi põllumehed kurdavad, et kokkuostuhinnad muutkui, langevad. Kui võib-olla on räägitud sellest tootjahindade langusest eriti piima kokkuostuhinnalanguses, siis tavaliselt see võtab ikkagi aega, ennem kui see hakkab peegelduma ja hindades ja mis paarikümneaastane praktika on näidanud, aga, ja hinnad eriti langema ei kipu. Isegi kui tootjahinnad siin kõiguvad oluliselt, et paarikümne protsendi üles-alla siis siis ja hinnad on nagu oluliselt stabiilsemad. No kuna tõesti need kokkuostuhinnad on drastiliselt langenud, et siis võib-olla see sel aastal september oli võib-olla viimane kuu, kus, kus hinnad natukene kassasid, et eks näis järgmisest kuust, et, et kas need tootjahindade langus peegeldub ka jaehindades. Seega võib öelda, et kui mõne asjatundja sõnul on praegu tarbijatel hinnapidu, siis tavalise inimese toit ei ole odavamaks läinud. TNS Emor kogub toiduainete jaehind üheksa korda aastas 26-st kauplusest Eesti suuremates linnades ja paar korda aastas ka üle Eesti. Põhiostukorvi kuulub üle 50 nimetuse toiduaineid. Meil on piim või juust, veiseliha kondita, seal eakondita broiler keeduvorst, kodune hakklihaviinerit, kanamunad rukkileib, sai suhkur, kartul, kurk, tomat, õun, banaan, värske lõhe. Ja vahetame teemat Eesti Instituudi ning balti filmi- ja meediakooli koostöös on valminud veebikeskkond tosin küsimust Eesti kohta, Tõnu Karjatse vahendusel saame rohkem teada. See on siis siin see koht, kus ta saarlased vannis See on see koht, kuhu meil, Lenna, poisid, uputame. Nii räägib Kaali kraatri lugu edasi üks BFM-i tudeng Gaabriel Moto Ferreira oma lühifilmis. Küsimus, mis selle lühifilmi läbi vastust otsib, on see, kas Eestis sajab rauda. Eesti keel ja kultuur ongi selles kolmekeelses veebikeskkonnas eesti, vene ja inglise antud läbi intelligentse huumori aadressil 12 küsimust. Poee leitav veebikeskkond koosneb tosinast lühifilmist töölehtedest jagad logist, kus Eestis elavad või siin käinud välismaalased räägivad oma kogemusest. BFM-i lühifilmides tegi kaasa sadakond eesti näitlejat ja tänu täiendavale rahastusele olid filmitudengitele varasest paremad võimalused oma ideid teostada räägib BFM-i projektijuht Veli Valentin Rajasaar. Iga režissöör on oma nägu ja nendest lühifilmidest paistab väga hästi läbi, et osad tegidki väga humoorikad ja tabavad sketšid, osad tegid ajaloolist ülevaadet, osad nendest lühifilmidest on väga tugevad autori lühifilmid, tegelikult väga kunstilised, et siin on kõik absoluutselt igale maitsele. Balti filmi- ja meediakoolijuht Katrin Saks kinnitab, et koolile on see võimalus oma tudengite töid laiemalt tutvustada. Ma usun jah, et see on nüüd sedasorti looming, millel on väga praktiline väärtus, ehk ma tõesti loodan, et väga paljud eesti keele õpetajat kuna nad on lühifilmid, siis, siis on neid mugav kasutada. Et saavad siis kas kas alla laadida neid internetist samamoodi töölehti või meil on valmis katiivi Tiid. Me saame koole või õpetajaid varustada katiivid. IDga, kus need on peal. Et ma loodan jah, et sellist noh, nii suurt praktilist kasutust võib-olla jah, ühelgi varasemal projektile ei ole. Projekti 12 küsimust poee toetasid Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fond, kultuuriministeerium ja integratsiooni ning migratsiooni sihtasutus Meie inimesed. Eesti Rahvusraamatukogu sai täna uhke kingituse käsitsi valmistatud raamatu, mis tutvustab futsuli kultuuri. Raamatu andis üle kultuuriminister Urve Tiidus. Ministeerium oli üks raamatu tegemise toetaja, Riina Eentalu käis kohal. Puust kaaned, käsitsi valmistatud paber, käsitsi kirjutatud tekst vanas projektis nagu sajandeid vana teos. See on raamat Ukraina kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projektis. Võttis aega viis aastat, ütles Anatoli liutuk. Me ise teeme Paabersaal vana retsepti järgi siis meil wanna do pressid ja kalikülakool, see üks raamat, me tegime viis aastat, lihtsalt me tahame teha midagi hea, hea asi. Raamatu juures oli ametis suur entusiastlik seltskond, osa neist oli ka kohal. See vanaaegne Swift on Tatjana Jakov Leva käe alt. Ma vaatan, palju ukrainlane, raamatud ja Vano Greene raha, see on kõige rohkem asjade, ma võtsin sellest selles liftis. Nestor Letjuka sõnul kajastub raamatus Hudsoni kultuur heas mõttes pisut hullumeelne, kuid tugev. Kujunduses on, on samamoodi lähtutud sellest kultuurist, selles raamatus üks põhielement on, on siis luule, mis on Ukraina inglise keeles siis on postkaardid, mis on siis futšuulide poolt kirjutatud erinevatest maailma paikadest, siis on olemas kommentaarid nende luuletuste kohta ja siis on olemas fotod, mis illustreerivad koos seda olukorda. Pille Kivihall lisab näiteks, ütleme, puutöö siin on praegu väga hästi säilinud, just oli see kuskilt lauda põrandalt. Eestlaste elu elu näinud lauda põrandal olnud lauad, millest nüüd on ühel hetkel saanud raamat Hudsoni ta ukrainlaste etniline rühm Karpaatides Anatoli Ljuduk Suliliin kui me näe, näeme siin paabulinnud, konkreetne ja puhas värvi rohkem, seal on küborg, sool ja keegi keegi on naised kaokiaga ikka Me rookia. Kui uhke on Hudsoolide käsitöö, saab näha näitusel Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis, aga Rahvusraamatukogu on siis üks 30-st maailma raamatukogust, kellele niisugune kingitus tehakse. Peadirektor Janne Andresoo. See on tõepoolest väga-väga eriline kingitus, see on selline väga ilus raamat, sest et see on tehtud elavast loodusest elavatest asjadest ja loomulikult ta läheb meile haruldaste kogusse, kuidas teda nüüd meil kasutama hakatakse, eks see selgub, aga säilimine hoidmine on esmatähtis. Sellise raamatu puhul. Ja Eestisse jääb teinegi niisugune raamat. Selle saab Tartu Ülikooli raamatukogu. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik, maile Meius, palun. Ööl vastu laupäeva tuleb Eestis pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Mitmel pool tekib udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga tuul, õhutemperatuur on kaks kuni kaheksa, rannikul kohati 12 kraadi. Homme päeval püsib esialgu pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma. Poolikul Ida-Eestis pilvedega hajuvad. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis, õhtuks pöördub tuul idakaarde ning tugevneb põhjarannikul 10 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on 11 kuni 14 kraadi. Pühapäeval ja esmaspäeval nihkub kõrgrõhkkonna kese valge mere kohal Soome idapiirile lähemale ja meeleavaneb selle lõunaservas külmida. Vool. Pilved hõrenevad kõikjal, tuul on nõrk või mõõdukas ja õhutemperatuur langeb. Edasi tulevad spordisõnumid ja Juhan Kilumets. Norra võimuparteide otsus võtta tagasi 2022. aasta taliolümpiamängude kandidatuuri jätab rahvusvahelise olümpiakomitee raskesse seisu. Ainsana on alles jäänud pekingi Aarma töö, juba varem tõmbusid tagasi Stockholm Liivia kraakuv. Seega ei toimu mängud taas kord traditsioonilisel talispordi. Oslo mängude eelarve pidanuks olema pisut üle viie miljardi pärast valitsuse otsust mitte katta vajaminevast summast. Pool kaotas rock oma parima kandidaadi. Mis veelgi hullem, tundub, et pea korraldamine on muutunud sedavõrd kulukaks, et selliseid summasid on nõus välja käima, vaid pigem mitte demokraatlikud riigid. ROKi president Thomas Bach tundis avalikult Norra valitsuse otsuse üle nördimust, lisades, et norralased esitasid loobumisteates ebatõeseid väiteid. Mul on kahju Norra sportlastest, kes jäävad ilma elu võimalusest võistelda olümpial kodupubliku ees lisaks ka spordifännidest, kes toetasid Oslo kandidatuuri. Teisalt ei tulnud see poliitiline otsus üllatusena juhtuma kõrva, et koalitsioonipartei riskib ja võtab vastu otsuse, mille kasutegur ilmneb alles pärast järgmiseid valimisi. Meil oli alles üleeile kokkusaamine kandidatuuri vedavate inimeste ja meiepoolsete esindajate vahel, et vastata võimalikele küsimustele. Vastupidiselt norra avaldusele ei osalenud mitte ühtegi valitsuse esindajad ja juba päev hiljem võeti vastu selline otsus. Sellest võivad kõik teha oma järeldused. Autoralli maailmameistrivõistluste sarjas etapi Prantsusmaal juhib kuue kiiruskatse järel Jari-Matti latvala Volkswagenil meeskonnakaaslane Andreas Mikkelsen kaotab 8,5 ja Krismic tsid Trueenil 22,7 sekundiga. Sarja üldliider Sebastien Noshee jääb maha juba ligi üheksa minutiga. Ühtegi eestlast Prantsusmaal võistlustules pole. Pikaaegne Hollandi jalgpallikoondise liige Dirk Käud teatas, et on teinud koondisekarjääriga lõpparve. 34 aastane out esindas rahvusmeeskonda 10 aastat, mängis kokku 104 kohtumist ja lõi 24 väravat. Veel septembrikuistest valikmängudes koondisesse kuulunud Käud sõnas, et peatreener ei suutnud tema jaoks leida rolli, mis aitaks tal meeskonda maksimaalselt aidata. Aitäh ja selline sai Päevakaja. Kolmandal oktoobril toimetas Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.