Tere tulemast kõik, kes on tulnud seda tunnikest meiega veetma. Tavaliselt hakkavad kõik sellised asjad peale idakas kõnega või lauluga, aga meie tema hoopis teistmoodi, meie hakkame väikse ringmänguga. Nii, pealme valmis, palun muusika. No aitäh, tore tants oli. Apaatne ilma rääkimata ka hakkama ei saa, see on päris selge, sellepärast annangi nüüd sõnajärje üle meie lastesaadete toimetele rägahnile. Palun. Armsad sõbrad, täna on imetore päev. Meie raadio kõige suurem stuudio on jälle laululaste päralt. Ja siin te kõik koos olete, aitäh. Meie endised ja meie praegused laululapsed, kõikidel on säravad silmad ja säravad näod. Ja nii see peab olema, sellepärast et te kõik teate, et kui raadiosse tuleb laulma tulla, siis pead nägu väga mus olema. Sest kurva näoga laul välja ei tule. Kus sa sellega, seda teile Edaleide õpetanud, kellele viis aastat, kellele, 10 aastat kellele 15 aastat, aga ühtekokku on Eda leider lastele laule õpetanud 30 aastat. Nüüd te kindlasti küsite, aga mis oli enne Eda neiderit, kas siis raadios ei olnudki lastelaul oli küll. Mõnda aega juhatas laste laulufaili Leetva siis pikemat aega töötas lastega raadio, segakoorilaulja ja hääleseadja. Milie karjus ja lapsed on alati raadios Rõõmu teinud teistele, kes raadiot kuulavad ja on isegi rõõmsad olnud ja mina ei ole küll raadios kordagi näinud ühtegi inimest, kes kohates lasti, oleks naeratanud ja kui täiskasvanu ja lapse pilgud on vahel pikemaks ajaks kokku sattunud, siis lapsunud kiiresti ja kärmesti öelnud tere. Ja selle peale on täiskasvanud inimesed väga rõõmsalt vastanud, oi kui toredad ja viisakad lapsed teil siin on. Ja Mei toimetajatel oli alati selle üle väga hea meel, et lapsed on viisakad. Aga mina vist ei tule nüüd ühe väikese sõbrata mitte toim Riinu, tule sina minu juurde ole kallis. Vaata, ma ütlesin praegu, et lapsed on toredad ja armsad ja viisakad, aga kas on mõni viga lapsel küljes ka vä? Laul, mis siin ikka, see on üks hea viga. See on üks Heaviga, mis vead need võiksid lapsel olla, ehk ei ole, ei olegi väga ja kas mõni laps aitaks mind Heromine Reinvere ja minu juurde, kas mõni laps võiks arvata, mis viga võiks lapsel olla veel juures? Või ei olegi lastel vigu vä? Tule Ronny siia, mis sa ütlesid? Täheduse iga, mis sortisi pahandust teeb olemas igasuguseid tahate teenida ja tähtsad tihti ja. Tule siia veel. Lapsed hakkavad tikkudega mängima. Vaat keera nüüd ennast siiapoole ja ütle nüüd teistele, kas sina mängid või ei mängi, ei mängivat. Siis sa oled tõeline, aga ei mängi, väga tubli. Mõtleme veel minagi andnu mõndelile rütmitunnet. Kõik need vead on tõesti olemas, aga me mitte kuidagi välja ei saa. Kuidagi päris õige viga on, mida mina mõtlen? Ütlesin veaks, tegelikult see viga ei olegi, kui vana oli teie ema, kui ta siia lasteraadiosse laulma tuli? Nikkeid ja ei tea. Aga mina tean, ta oli palju noorem kui sina, kui vana sina Ronny oled? Viis viis, näed, aga sinu ema oli kolmeaastane, kui tuli siia oli väike laps ja mis sellest väiksest lapsest need valmis sai? Käega seal kinnine. Ja kes siis temal, nüüd on seal täiskasvanud inimesel lapsed, Jäämees. Nii vaat sinna see viga maetud oligi, et lastel on see viga küljes, et nemad kasvavad. Ja nii nagu Ellen Niit Ütleb, et laps aina kasvab ja kasvab ei hoopistükkis tagasi, vaid hoopis edasi. See ongi tore, et niimoodi on need lapsed, kasvavad, on ülija. Kui sul väikest vennake või õeke ei tule, siis nad lähevad püksimaale tagasi. Aga kui tuleb vennake või õeke, siis saab tema endale need, eks ole. Aga nüüd Reinule, sina reporter, mis sa küsiksid oma vanaemadest, kuidas ta need laululapsed said endale? Kuidas ma sain, see on tõesti raske küsimus ja ma ise ka aidatud alguses kodasid saada. Ja siis mul ei jäänud muud üle, kui ma läksin koolidesse, käisin neid otsimas selle pärast päris esimene laululapsed olid koolilapsed, aga noh, palju lapsi käis, tulid ja läksid, tulite, läksid enne kui siis juba tulid niisugused lapsed, kes tulid ja jäid ja need lapsed, kes tulid ja jäid, on täna kõik siin. Enne kui see päris pidulik lõpetamine tuleb, ma tahan ühe suur aitäh öelda Reinuga koos kõikidele emadele-isadele, vanaemadele ja vanaisadele, kes sul lapsi siia toonud. Sest ega lapsed ise siia ei tule. Riinu, ütleme kõva häälega sinuga kahekesi. Suureid, aitäh, üks kakskolm. Suurai. Selle 30 aasta jooksul on meil tehtud sisse üks lõpmata hulk laule. Neid on kogunenud 30 aasta jooksul 1350 laulu. Loomulikult on juba osa sealt otsast ära kadunud, nii-öelda on maha võetud, mis on vananenud, aga siiski lindistatud on nii palju. Aga nüüd, minul on küsimus teada saalile, vaatame, kes on kõige kärmem matemaatik. Kui 1350 laulu ja ühe laulu keskmises pikkuses võtame minut 14. Kui mitu minutit. Me saame puhast muusikat, valan pieni ligilähedaselt pakkuda. Üks kaks, kolm. Neli-viis käsi püsti, kes libelda? Oi kui Alan, mitte keegi ei julge öelda. 14 vaata, mina ütlen siis päris täpselt, see on niimoodi, et 1200 minutit ehk viis sekundit vähem kui 20 tundi. Ja 20200 minuti sonis nii juba ümardatud, nii et päris paras pikk aeg, kui tahaks kõik meie lindid läbi kuulata. Nonii, see on siis nüüd ühed arvud ja ega ma palju rohkem ei tahagi öelda. Esinemistest ma ei räägi, mis me veel oleme jäädvustanud, võib öelda seda, et meie kodun sisse lauldud 10 heliplaati ja ega see ei ole ka väga väike arv arvestada, kui suur töö see on olnud. Nii et kui sinu muusikaõpetajaid, küllap nad teavad, ehk kasutavad mõned koolis ka meid plaate. Ja niipalju siis arvudest Aga ma arvan seda, noh, et nüüd oleks aeg uuesti nii öelda tutvust teha ja meelde tuleta meie vanad laululasterühmad ja nende koosseisud. Me tegime kolm küsimust igale rühmale sabas küsimused ja kutsume siis esindajad siia ja laseme neil siis vastata. Kõigepealt esimene rühm, ansambel käis koos aastatest 1958 kuni 1921. Nii ja nüüd palun esimese rühma esindaja siia. Nii laulu lapsirje. Esimene küsimus, missugune seik või olukord on meelde jäänud nendest laulu aastatest, mida te oma rühmaga nagu kõige rohkem mäletate? Jäid meelde esimesed lindistused? Sellepärast et me olime väga väikesed, kui me tulime, mikrofonid. Ei ulatanud keel meie või tähendab, meie ei ulatanud mikrofonide, niisiis me panime toolide peal püsti siis ei tohtinud mehis ahistada ega naistada, mis meile muidugi oli väga raske. Ja siis pärast, kui siis foonikast neid laule meile lasti ette ja vot see oli muidugi ka noh, niisugune suur elamus väiksele lapsele ise kuulda oma laulu missugune esinemine või missugune sõit on kõige rohkem meelde jäänud, sest neid oli ka meil küllalt ja mis sellest konkreetsest sõidust või esinemisest on hästi erksakelder. No meie rühmale kahtlemata kõige suuremaks elamuseks kujunes sõit Musta mere äärde pioneerilaagrisse Artek 1967. aastal, kus me siis veetsime? Oma pioneeriaastate kõige ilusama kuu Korney laagris. Kuna see oli meile preemiareisiks raadio poolt, siis muidugi ka seal ei tohtinud me ära unustada laulmist. Ja kaks niisugust vastutusrikkamat esinemist olid kindlasti üks oli lastekaitsepäeva õhtul. Suur Pilar, tekiline kontsert Artekki Vabaõhuväljakul. Seal me esinesime kolme lauluga. Ja teine oli üle Artekiline isetegevusülevaatus ja seal me tulime laureaatideks. Ansambli nimi kanti Artekki auraamatusse. Nii, ja nüüd siis teie rühma lemmiklaul palun. Võib-olla kuskil algusaastate poolt võtta. Vinteri sünnipäevalaul. Teine rühm, palun teid ka püsti tõusta ja serites koos aastatel 1963 kuni 1976. No meie esimene eredaim mälestus on seotud umbes sellest perioodist, kui me olime üsna alguses aastates viie aastased ja toimus telesalvestus Soome saate jaoks ja miks meil on meelde jäänud kangesti suures palavas stuudios prožektorite valguses lapsed topitud talvemantlitega pannakse lund, tähendab mitte lund vaid vati loopima. See oli meie kõige esimene, kõige eredam mälestus. Kõige rohkem on meelde jäänud meile sõit paliveresse. Tänu sellele, et me ei sõitnud mitte ainult oma ansambliga sinna esinema meiega tähendab kas meie olime nendega kaasas või olid meiega kaasas tuntud laulusolistid? Paul Allik, Boris Lehtlaane ja Tõnis Mägi. Ja meid peeti nendega ühe võrdseks ja siis nelja 15 aastaste neidude niisugune esi või noh, kõik see eredam sõit. Meie lemmiklaul on Gustav Ernesaksa kuninganna sõi roosamannat. Äpismi nõuga laululaps Krista. Nüüd siis kolmas rühm käis koos 1000 968981. See on meie marju, kes praegult näeb vaeva, et lõpeta riiklik kunstiinstituut. Küllap ta sellega maha saab, ta pole kunagi midagi pooleli jätnud. Nii, palun siis jälle esimene vastus. Võib-olla kõige rohkem on jäänud meelde Gustav Ernesaksa juubelikontserdil, meil tuli esineda tema lastelauludega ja siis veel üks väga tore mälestusaastate eest oli, korraldati siin valges saalis laste lastekodude lastele nääripidu ja seal oli kuidagi eriliselt tore laulda. Ma mäletan, tädi kiiral mängis veel jänkut, seal. Ilušenkoil, eks ole, väga kena. Sõitudest rääkides no me käisime muidugi ka kaugemates kohtades Leningradis ja Moskvas oma ansambliga seal nagu selliseid meeldejäävaid esinemisi nagu ei olegi jäänud meelde, aga oli üks väga tore sõita, ühel talvisel päeval sõitsime Keila-Joa sanatoorse internaatkooli, olime seal, peeti ühe kuu sünnipäeva, laste sünnipäevapidu kõik ühe korraga. Siis meie saime ka sellest teost nagu väga toredasti osa võtta. Nüüd teie lemmiklaul. Meie meie ansamblil oli üks niisugune, nagu peaaegu oma helilooja vahepeal ano andsimpere ja tema kirjutas terve rea niisugusi, lõbusaid laule. Ja üks laul ongi nagu kõige rohkem meelde jäänud, mis veel suure raskustega linti tehtud, sellepärast naer kippus kogu aeg peale. Sünkonna pill. Solisti ütlen kohe, kaasolistan, halliki joosti, oli ta siis, aga nüüd on ta hallike Harro ja ma usun, et see Timi ütleb paljudele juba midagi, kes loevad, edasid, kes loevad noorte häält, sest tema on tulevane ajakirjanik ja minu meelest väga toredad artikleid kirjutab, nii et mitte ainult hea laululaps, vaid ka hea kirjanes. Ja nüüd siis meie praegune tegutsev vane ansambel, see on siis arvult neljas. See risk hakkas koos käima, et 1972 ja kurbusega ütlema kuni 1986 sest nendega me täna jätamegi hüvasti ametlikult ei öelda, kuigi me veel töö on pooleli. Me veel lindistame, aga ei ole midagi teha, elu on niisugune, aga praegult läheb, elasid kõik vanaviisi. Nii et palun teie esindaja siia. See on siis laululaps, Kristel, kes on meie kõikide aegade kõige noorem laululaps olnud, kui ta tuli, siis tema ei olnud veel kolmeaastane. Kõige huvitavam seik. Võib-olla kõige huvitavam on meie arust vist küll raadiomaja kohvik. Sellepärast, et tavaliselt kui me raadiomaja, siis ikka tulime ja tuleb ka praegu, siis esimene käik ikka sinna ja panega Kevi valega. Et õpetajal oli alguses kohe raskusi meie kättesaamisega, kas ta vähemalt teadis, kuskohast otsida? Kõige huvitavam sõit just oli ka meie kõige kaugem sõit, see oli saksa TVC sõprusrongiga. Ja seal me saime väga palju uusi sõpru, oli ka meil omaette esinemisi. Kuna see oli kuu aega, olime koos, et me nii pikemat aega polegi nagu koos olnud, ma ju tavaliselt igal neljapäeval. Aga siis me olime terve kuu aega koos ja sellest ajast on olnud väga toredad mälestused. Aga enne me tahaksime teile lugeda vete oma oma jõududega luuletatud luuletuse, mis seal teile nagu kogu selle aja aga kas ka sünnipäeva kingituseks, nii et lauluema Eda neider, kuldaväärt nisukene, teinud meister, ööbikuida, pannud kaunid laulud suhu, sületäied tänusõnu toome sulle selle eest ta, et sul ikka jätkuks jonni laululapsi kasvatada. Väga nüüd lemmiklaul, see oli Kuuba rahvalaul, õhusup. Kes hakkas koos käima 1981 ja ikka veel käime, nemad on imekaunid, tüdrukud seal laval. See on nüüd laululaps, märge mikspärast on jälle tore teda näha. Näete, pikki järjepidevus on sellepärast, et Marge varedade Laura laulab meie praeguses vanemas rühmas ei ole midagi laura, tõuse püsti, vaatame, kas olete ühte nägu? Aitäh. Nii ma küsin teilt ainult ühe küsimuse, sest et viie aastaga? Me oleme, käisin ainult palju, missugune esinemine siis teile kõige rohkem meelde on jäänud ja mikspärast on siis ka meelde jäänud. Võidupüha kontsert linnahallis sellepärast et üldse see maja on väga huvitav ja need proovid ja saal oli suur ja mitmekesine kontsert. Palju ansambleid oli koos, suur orkester? Ma arvan, põhiline oligi see, et meil oli võimalus esineda riikliku sümfooniaorkestriga Eri Klas juhatusele. See oli tõesti meie jaoks üks väga-väga ilus asi ja me oleme tänulikud, et meid niimoodi usaldati. Aga lemmiklaul on meil ikka juba kujunenud. Ütle palun siis kummi säärik. Nüüd on meil siin veel üks rühm selle Noson kuresrühm siin muidugi ma pean ütlema, et nemad alles alustasid möödunud talvel käimiste alul kahe tüdrukuga, nüüd me oleneda nelja tüdruku nii kosunud. Kusjuures üks asjaolu on minu meelest kohutavalt tore. Seal laulab nüüd meil üks tüdruk, Juta, aga tema ema, vaadake, et tema oli kõige-kõige esimese koosseisu laule enne veel neid tänast esimest rühma, aga tema kuulus sellesse rühma kestnud tuli, sa läksid nii et näete, missugune tore kokkusattumus. Pealegi jutama sai ta päris juhuslikult ühest koolist, nii et iial ei tea, mis mu elus võis juhtuda. Nii. Kuna me oleme nii vähe alles kogust tööd teinud, siis ma ei hakka teie käest veel küsinud, meil ei ole veel esinemisi palju, üks ainukene aga meil on ikka juba linti tehtud ja see selle rühma juures, mina luban endale soovida ühe laulu. Selle möödunud aastal laulis sisse Karin Tõnis kõrvitsa laurutele valged liblikad. Aga me tahame Edaleidri käest ka midagi küsida, eks ole, tohib, no ikka tohib, kus ma vastutasin mudilasi ja võib-olla laululapsed ka küsivad, aga mina küsin nüüd täpselt samasuguste küsimustega, nagu tema küsis oma lastelt. Kujutage ette, kui ma aasta aasta kõrvad nende lastega tegutsen. Nad on mulle kõik nii omased, et ma tean nende head ja nende vahel vähem head omadused ära. Ja kuidas ma nüüd hakkan ütlema, mis on nüüd kõige rohkem meelde jäänud. Sa oled võib-olla tõesti saanud ekspromt tuletada kiiresti, kas igast ruma tuleb midagi? Esimene rühm, ma tean seda, nemad tulid. Üks asi on tore, tähendab see maja, liites kokku selle ansambli, nii et nad läksid lõpuks kõik olid ühes koolis ühes klassis. Kolmas rühm seal oi, selle rühmaga mul meeles muidugi siin nüüd paraku kõik ei osalenud, aga sellele vaatamata selle rühma teene minu meelest ma julgen või julgen kohe öelda, et see on vist Eesti muusika ajaloos võib-olla esimene viimane kord, kus lapsed laulsid ooperit ja see oli Raimo Kangro ooperimäng ja see õnneks tuli möödunud nädalal või ülemöödunud nädalal, seda ma kuulsin ka ja ma alustasin jälle koos selle muusikaga ja minul on siiamaani hirmsasti kahju sellest, sest ainult tähendab video Lotte tele jaoks mitte silm need pildis seda ei ole säilinud, aga küll see oli üks tore tegemine, aga kuidas ma alguses kartsin oma partituuri nägin ma jooksin kohe minema, ütlesin, jääb ära minupoolse tegemine, sest kangru muusika kõik teame ja ega ta lastele polnud sugugi kergem. Niiet hirmus oli algus, aga tore oli lõpp. Aga öelge edeleider, kas te olete vahel ka nutnud? Raadiotöö pärast? Tuubeli nutsin hea pärast midagi mitte head selle pärast nutta, siis ta lihtsalt koriseb vaikselt omaette, niikuinii läheb. Nüüd on muidugi jälle juttu räägitud ja hirmus toruolestes kuulata kõigi nende vanade nii-öelda lõpp töötanud ansamblite häält, mis hääd tööd teevad. Aga kuna enamus on neist juba kõik emmedeks saanud, siis me teame, ised emadel on pead täis igasuguseid mõtteid, pilu töö mõttes, küll kodumõtteid ja ega seal laulusõnade jaoks palju enam ruumi ei jää. Ja sellepärast me tegime nii, et me võtsime kokku kõik laululaste lapsed kellel ikka jalg vähegi juba kannab ja õppisime nendega paar lugu ära ja päästan ema Teile esines Smeenud emadele. Me ei alusta lauluga, vaid murrame kõigepealt ühe luuletuse. Riinu, palun tule siia. HDMI targija Snap CPN nurr lillekimb, kingib kurb, kui on juba seep, äkksõbrako pidu käima bänni soos, tahti lahtile, häbuk, sihke astub naabrituks kliendiks ta ta Telegrami milliga tapsiiri. Ema on ka meie sinu sünnipäeva, teame rõõmsalt pidu, peame. Nii, ja kui juba nüüd on sünnipäevad luuletus loetud, siis peab sünnipäevalaul tulema ka. Nüüd on meil siin kaks solisti. Palun ütle oma nimi on, kui vana sa oled? Tema mängu isadana ütle oma nimi ja pane seal. Kaheksast. Aga nüüd palun siia vanemast rühmast laululaps Kristeli ja laululaps Kristeli õe triini. Andke mulle, Triin, kui vana sina oled? Ja ma tean, et sa juba ka selle muusikaga tegeled, kuskohast sa käid õppimas muusikat? Emme, õpik, klemme, õpetajad, aga ma tean, et sa käid bussiga keskkooli ettevalmistusklassis ka niimoodi jah, Spildis õpitsel. Kiievit nii olid, ma tean, sul on väga raske pilli, nii et ma soovin, et sul oleks jõudu jätku seda pilli õppida. Aga praegult küsime nüüd siis vanemaid Kristilises, mida te kahekesi laulate Ernesaksa jussike Bay. Ja oma pisikese kontserdi selle rühmaga, lõpetades siis lauluga minaga. Ning laululapsed on tõestanud, et nad on tõesti laululapsed. Habet laululastest võivad ka head pillimehed saada. See on ka tõsi. Ja meil ongi praegu nooremas rühmas mitmeid-mitmeid, lapsi, kes õpivad kas muusikaklassis või laste muusikakoolis. Ja ka lõpetanute hulgas on palju neid, kes on muusikale truuks jäänud, töötavad kas muusikaõpetajana pedagoogidena, aga praegult? Ma palun siia meie praeguse noorema rühma nina Jaanikastes õpib Tallinna muusikakeskkoolis ja näitab pidada nüüd juba kahe aastaga õppida. Mängin kuulav kee toodivainitsioonid, palun. See oli nüüd siis muusikutee algus, aga meil on siin ka üks laululaps, kes on oma muusikutee. Mõtlesin ka alguses, ainult teises mõttes, palun laululapsi Eeva siia ja koos abikaasaga. Eva on siis meie laululastest ainukene, kes on viiuli eriala lõpetanud konservatooriumis ja ka aspirantuuri Leningradi konservatooriumis oskamferetooriumis aspirantuuri lõpetanud. Ja praegu mängib koos oma abikaasa Bunderiga alamusi kaltsamis Hortus Musicus ja nüüd nad mängivad meile pala, aga mida sõdalased? Palun mängime kaks vanainglise tund. Aga nüüd on jõudnud esinemisjärg meie praeguste laululaste kätte. Meie noorem rühm esineb kahe lauluga. Kõigepealt, kes Elow sulle sünnimaa? Teiseks helilooja Raimond lätte, kes elab raadio sees. Nüüd palun mikrofonide juurde siia lavale meie nelja tüdrukut nendelt siis kuuleme nüüd Raimond lätte, saadi sõit. Meie vanema rühma esituses kaks Alo Mattiiseni laulu. Esimene on siis talvel seene kosmosejõgi ja mõlemate diktaator seal Hando Runnel, aga ma ei saa mitte ütlemata jätta, et autor on ühtlasi siin ka ja pealegi on ta muidu meie tore Riveri onu praegult, aga ta tuli ka nii viimasel minutil, et me lihtsalt ei saanud seda enam taluda mängida, aga me tahaks ta siiski näha, enne kui me kuulame hakkama. Alo Mattiisen, palun korraks püsti. Ja see ongi see, mis teeb mu meeled ära natukene nukraks. Nagu ma ütlesin, on nemad ära viimast korda ametlikuti suure auditooriumi ees, sest neli on juba keskkooli lõpetanud, nad on tublid, nad on veel sel sügisel püüdlus käia, aga midagi pole teha, elu teeb omad käigud ja teed hakkavad lahku minema. Aga nagu ma ütlesime natuke veel, oleme koos. Nüüd ma natukeseks lõpetan oma jutu ära ja annan mikrofoni üle muusikasaate toimetajale, ane pari jõele. Aitäh teile, tüdrukud. Teie nüüd enam ei hakka siin majas regulaarselt igal neljapäeval laulmas käima, nii nagu te seni olete, kes 13 kes 14 või mõniteist, isegi rohkem, mõni natukene vähem. Te olete siin majas, ma arvan, palju rõõmu tundnud. Sest tore on ju laulda. Ja teil on ju nii suur publik nagu väga vähestel. Sest kellel publikut on nii suur nagu raadio kuulajatel. Raadiokuulajaid on tuhandeid ja laula üks kord raadios. Teie hääl ei kõla, ainult ütleme praegu, meil on regulaarselt iga laupäev, 15 minutit laulavad meile ja teile kõigile raadio laululapsed. Aga see käib aastaid. Ja kui te olete juba ise kunagi emad ja teil on lapsed ka siis nii mõnigi teie laul Bel kõlab raadios ja rõõmustab nüüd juba teie lapsi ja tuletab teile meelde, kui te olite siin raadiomajas päris päris pisikesed. Teie jaoks ja mitte ainult teie ansambli jaoks vaid kõikide nende ansamblite jaoks, keda Eda niiden siin täna tutvustas ja keda ta on nende 30 aasta jooksul õpetanud on laule kirjutanud väga paljud meie heliloojad. Ja nii üks kui teine nende seast on silmas pidanud ka teie ansamblit. Ja ma ütleksin just selle ansambli kohta, et sellele ansamblile Ma näen tagumises reas istub seal helilooja René Eespere kes on öelnud ka, et üheks tema lastelaulude kirjutamise nii-öelda inspireerijaks olid meie raadio laululapsed. Ja ta on kirjutanud viimastel aastatel tõesti palju laule ning tuleb kokku peaaegu 50 laste laulu isased kümnelised tsiklid ja esimesed kolm laulsite just teie need sisse. Aga neid teisi heliloojaid on muidugi ka siin, kes siin on Ülo Vinter, siis ma nägin, Boris Kõrver oli siin ja väga paljud teised on loonud just meie ansamblitele laule, kes siis on tutvustanud neid laule raadios heliloojate liidus, jaga kontserdil alal, teeme hästi suure aplausi kõikidele heliloojatele. Aitäh jäid nad edaspidi ka ikka ei unustaks meie raadio laululapsi ja et ka päris noored alles oma loomede alul olevat heliloojad, kirjutaks palju, palju lastelaule, küll mudilastele ja suurematele lastele. Nüüd ma tahaksin tänada veel kõiki neid kaheksat tüdrukut, kes siin on. Ja ma palun siia meie muusikasaadete peatoimetaja Paul Himma ja noorte ja lastesaadete peatoimetaja Enno Kiviloo, nendel on ka teile veel midagi öelda, palun. Kogu raadiomajarahvale ja ma arvan ka kõigil raadiokuulajal on hea meel, et meil on Eda neideri Alt, meil on raadio laululapsed. Ja praegusel hetkel tahaks eriti öelda oma tänusõnad vanemale vanemale rühmale kelle töö hakkab siin majas nagu finišisirgele jõudma, minu käes on minu käes on tänukiri Eesti Raadio tänukiri, kus on sellised tänusõnad Eesti Raadio laulu lapsele? Sinu laul soojendab veel palju aastaid kuulajate südameid. Laste ja noorteraadio poolt on nendele tänastele lõpetajatele, kui nii võib öelda mälestuseks plaat imeilusate Stausi lauludega ja ka lasteraadio tänukiri sellel siilipoiss, kes ütleb aitäh kõigile laulu tüdrukutele. Nüüd ma paluksin siia meie raadioprogrammide peadirektori Jüri Hanseni. Me oleme täna osavõtjad ühel perekonna peol väga suure perekonna peol. See on suur laululaste pere kelle emakson Eda neider kõige selle eest. Sügav kummardus ja tänuveda neiderile. Tele-raadiokomitee esimees Allan kullaste tänab oma käskkirjaga tehtud töö eest teda neidrit ja mul on hea meel komitee kolleegiumi nimel üle anda Augeri Eda neidrile. Lubage mul üle anda Eesti NSV ametiühingute nõukogu, Eesti NSV Kultuuriministeeriumi ühise otsusega näidiskollektiivi diplom ja vimpel Eesti Raadio laululastele. Kallid Eesti Raadio praegused ja endised laululapsed, lugupeetud Eda neider. Lubage teile kõigile edasi öelda tehtu eest, siiras tänu Eesti NSV haridusministeeriumi poolt. Tahaksin teile edasi anda ka Eesti NSV haridusministeeriumi tänukirjad ja soovida ühtlasi, et luulud iial ei lõppeks ei Eesti raadios ei meie kellegi südames, aitäh kõigile teile. Ei, ükski õpetaja pole õpetaja oma lasteta ei ükski kooriuht, põlegu, kurjust, ilmalauljateta ja niimoodi ei ole mina ka mitte midagi ilma teie kõikitadest. Te olete praegu siin, nii et kõik need head ilusad sõnad, mis praegu tööldi ei ole sugugi mitte ilule üksi, vaid see jaganud täiesti võrdselt kõigi teie vahel. Need võtke kõik killuke sellest tänust endale koju kaasa. Pidu see ikka on, kus ei ole torti, nii et me lõpetame siis ka oma kena ja armsa koosolemise siin pidulaua tordilauluga.