Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Elus materjali on kallis pidada, kuna see vajab jätkuvalt ressurssi. Seetõttu kanname kaasas peamiselt nei struktuure, mida kasutame ning vähema kasutusega koed närbuvad alusloogikakson robustne energiabilanss, mille järgi keha ei saa endale lubada mittevajalikke kuluallikaid. Osa sellest protsessist on silmaga nähtav, kui vaadata vähese kasutuse tõttu pisenenud. Lihaseid nähtamatuks jäävatest struktuursetest kadudest saab aimu näiteks kehaliste funktsioonide kaudu kui vähese füüsilise Segakeha väsib trepist käies või bussile kiirustades. Sellisel juhul on kaduma läinud midagi rakkude seest ja neid ümbritsevast keskkonnast meenutades natuke asfalti tekkinud auke ja rikkis valgusfoore, tänu millele liiklus on häiritud ja riik ei toimi piisava tõhususega. Kuna energiakulu on olemuselt ohtlik, kaasneb sellega tavaliselt ebamugavustunne. Teinekord teenib aga energiakulu suures pildis midagi kasulikku, nagu näiteks toidu hankimine. Keha kaitsmine ohu eest või midagi muud taolist mistõttu pärast piisavat pingutust premeeritakse keha ürgse meelehea tundega mida igaüks võib siis kogeda näiteks pärast kerget kehalist treeningut. Kokku on mainitud ebamugavustunne aga tugevaks motivaatoriks leiutada midagi, millega saab kehalist vaeva vähendada. Ja siit jõuame kiiresti kaasaegsesse olukorda, milles endiselt veel. Ürgaja keskkonnatingimustes ellu jääma optimeeritud keha elab kehalist pingutust asendama loodud seadmete keskel. Inimene koosneb erineva aktiivsuse ehk tinglikult öeldes siis erineva hinnaga rakkudest jam ressursi nõudlikkusest, aplamaid. On aju talitlus, emm, kander, närvikude. Kuna sellest kehamassi suhtes Protsendi suurusjärgus koest käib läbi umbes veerand hapnikust jat süsivesikutest. Põhimõtteliselt on tegemist rakkudega ja need alluvad siis juba kirjeldatud ökonoomsuse põhimõttele ehk raiskamist ei sallita ja kui ei kasuta, siis kustutame ära. Kirjeldatud lähtepositsioonilt võiks tõstatada küsimuse, kas telefon ta. Palju sülearvuti on ajukoormust vähendavad seadmed. Mõni aeg tagasi seostati vähemalt arvutit vajadusega selle kasutamist õppida ning töise vahendina oli see kindlasti paljudele täiendavaks tülinaks. Tõsiselt aga teevad need seadmed paljud asjad lihtsamaks, sest ilma selle eeldus etapp oleks ju neid nii massiliselt kasutusele võetud. Järelikult võiks esitada väite, mille järgi neid seadmeid rohkem kasutavate inimeste koormus ajule on vähemalt mõnedel juhtudel vähenenud. Ja see peaks omakorda kajastama ajulihase mõõtmete vähenemises sarnased siis mittetöötavale kerelihasele ja pärski uuringsaseks ülikoolist Suurbritanniast vihjabki, et taoline väide võib osutuda tõeliseks. Teadlased uurisid tomograaf. Või abil 75 täiskasvanud inimese aju struktuure märgistades Sis uuritavad ennem vastavalt nende meediakasutusele vahemikust ajalehest ja televiisorist kuni kõikide olulisemate mobiilsete IKT vahendite. Nii selgus, et need, kelle ajus oli närvirakkude tihedus madalam osutusid samaaegselt mitme meediaformaadid kasutatakse ehk multitaaskijadeks. Uurijad püüdsid välistada suure hulga teisi närvikoetihedust mõjutavaid kaastegureid. Kuid sellest hoolimata osutus piltlikult öeldes kõige Pisemaks nende inimeste aju, kes kasutasid samaaegselt nii mobiiltelefoni, tahvel ning sülearvutit ja televiisorit. Samas oleks väide väikesest ajust. Eksitav, sest närvirakkude tihedus ei pea kajastuma aju või selle osa suuruses. Küll aga kajastab see selle talitluse suurust. Erinevalt. Nendest ajuosadest oli meedia multikasutajatel märkimisväärne taandareng, emotsionaalse taju. Kontrolli eest vastutavad aju osas. Olgu siin paralleelse näitajana meenutatud, et analoogsete uuringute käigus on demonstreeritud, kuidas näiteks muusikainstrumendi meisterlikkuse tulemusel suureneb neuronite tihedus vastavat sõrmetehnikat kontrollimas aju osas. Ehk treening kajastub närvirakkude tiheduse suurenemises ja nüüd siis jääb küsida, millest kõneleb närvirakkude tihedus, langus. Teadlased hoiduvad põhjus-tagajärg väidete esitamisest, sest ühtegi võimalikku mehhanismi nad eraldi seekord ei uurinud. Seega on tegemist kõigest korrelatsiooniga Kokkusattumust tähistava tähelepanekuga. Aga seni, kuni teadlased teostavad täiendavaid uuringud, jäägu nüüd igaühe enda otsustada, kas peaks astuma samme aju närbumise vastu.