Kuuldes seda laulu kerkib kõigile kindlasti silme ette vaateakendest valgustatud öine tänav üksiku laterna postiga kõnnitee serval vihmasajus steppi Kelly koos oma vihmavarjuga oli aasta 1952 ning filmi pealkirjaks Singing in the rain ehk lauldes vihmas. Muide päeval, kui filmiti seda stseeni, oli Džiin Celil kõrge palavik, ent sellele vaatamata ei lubanud ta endale kübetki hinnaalandust. Siin Kelly filmid olid nagu värvilised unistused teispool reaalsust ning publik armastas teda neist hoovava optimismi ja hea tuju pärast. Tema loodud nõudlikud ning balletilikud soolonumbrid võlusid vaatajate lausa esimestest kaadritest alates. Ent kogu see graatsia ja pulbitsev elurõõm oli ränkraske füüsilise töö tulemus. Kergejalgne tuulepea kinolinal oli tegelikus elus suurim tippsportlane. Oma laitmatu kontsentratsiooni ja distsipliiniga. Ja stuudios on taas Triin Ella ja Jaak Jõekallas. 23. augustil 1912. aastal Pittsburghi lähistel iiri päritolu perekonna kolmanda pojale. Juba kaheksa-aastaselt alustas ta oma ema edutu pits täägi näitlejanna soovil tantsuõpingutega ning tema esimeseks partneriks sai tema noorem vend Fred. Kelly ise on meenutanud nii. Meile ei meeldinud seal kohe üldse. Ning peale selle hakkasid ümberkaudsed lapsed meid vennaga kutsuma õekesteks ja maid tantsinudki, enne kui sain 15 aasta eks. Ilmselt jätisse Kelline keskmise suurusega trauma sest kogu oma elu toonitas ta ikka jälle, et tantsimine on meeste asi. 1958. aastal tegi ta koguni ühe teevee erisaate pealkirjaga Dancing geim, kus seletas. Minu liigutused on sportlase omad. Lapsena mängisin jäähokit ja paljud minu tantsusammud põhinevad hokiliigutustele. Jalad harkis ja põranda ligi. Tantsimine on meeste jaoks ja kui üks mees hästi tantsib, teeb ta seda paremini kui ükski naine. Jah, vaevalt leidub tantsijat, kelle liigutused oleksid maskoliinsemad Konshing helil tema kolleeg ja ühtlasi ka rivaal, kino linalt habras Reedas Täär oli alati elegantne ning tantsis nagu aristokraat. Lihaselisem geni liigutused seevastu olid nagu mõnel töölisel. Pealegi tantsis ta sagedamini T-särgis kui frakis ja silindriga. Kui Freedas säär tantsis naistele, kelle soovunelmat eksoli temaga hõljudes eemalduda, siis siin selli tantsis meestele, kes tema jõudu ja vastupidavust imetlesid. Kelly ise on väitnud, et Freed ja mina oleme ainsad meessoost tantsust paarid, kes Hollywoodis kunagi on olnud. Tantsimine on töötamine täis tööajaga ja näitlemine samuti. Peale meie polnud ilmselt kellelgi sellist energiat, et mõlemat elukutset korraga pidada. Ja kui Freedas Täär esindas aristokraatiat, siis mina esindasin proletariaadi. Ma tahtsin tantsida teksapükstes nagu tavaline mees tänavalt. Ja kui Freedast ääran tantsumaailma kärigraalt, siis mina olen Marlon Brando. Ja nii laulsid siis Fredas Täärijad Jill Kelly ning nende esituses kõlas George'i Köösmini lugu. Päbid tähendab rumaid 1946. aasta filmist siig veel ees. See oli ka ainus kord, mil võis neid kahte staari filmis koos tantsimas näha. Siirdun ajas veidi tagasi ja nimelt aastasse 1940, mil siin Kelly sai Broadwayl endale peaosa Rogersi ja Harti muusikalis tald jovi. Nimelt oli ta juba kolm aastat varem pärast juuraõpingute katkestamist pitspüügiõigusinstituudis siirdunud New Yorki, et leida seal tööd koreograafina. Ta prooviski õnne Broadwayl ning üllatas sealset publikut oma näiliselt ohjeldamatu tantsustiil. Peaosa muusikalis tald jovi tegid siin sellist Broadway staari. Filminäitleja vänd Johnson, kes samuti selles lavastuses kaasa tegi, on meenutanud. Ma vaatasin teda, kui ta harjutas. Mulle tundus, et ta polnud enda tulemusega veel rahul. Oli juba kesköö ning me olime teinud proovi juba hommikul kella kaheksast alates. Ma olin juba peaaegu magama jäämas, kui kuulsin läbi une veel lavalt kostavad steppimist. Ning väikese lambi ahtas valguses joonistus välja seal tantsiva mehe figuur. See oli. 1941. aastal abiellus Džiin Kelly tantsijanna Betsy Blairiga, kellega oli tutvunud juba aasta varem. Ühe muusikali lavastas perioodi ajal. Jõu aga olles, A'la. Ja. Ja nõnda laulis Jin Kelly armastusest filmis lauldes vihmas. 1942. aastal toimus siin Kelly edukas debüüt kinolinal filmistuudio Metro-Golden Meyeri filmiga Myanmar käel, milles tema partneriks oli võrratu ja kordumatu Judy Garland. Siin kell ise on öelnud Judy Garland'it kohta järgmist. Ta oli parim kõikidest artistidest, kes meil Ameerika meelelahutusmaailmas eales olulnud. Temattalendil polnud piire ning ta oli üks kõige eredamaid isiksusi, kellega mul eales on tulnud koostööd teha. Muide, juudidaarlandi jaoks oli see esimene kord mängida filmis täiskasvanut, kuna enne seda oli ta üles astunud vaid laps ja teismeliste rollid. Ning heli on öelnud. Filmis ei saa nii tantsida nagu laval sest sammud Al kaadriga piiratud. Seepärast on filmis vaja spetsiaalset koreograafiat, mis kaamera liikumisi ja montaaži järjekorda tantsusse imiteerib. Ja think heli oli alati parim, kui ta tantsis soolot ainult endale kaamerale ja vaatajale. Kelly tõeline läbimurre filmis tantsijana saabus aga 1944. aastal filmistuudio Kalambia Fictyours filmiga Kaberg ehk kaanetüdruk milles tema partneriks oli kuulus rida Heiu art ning millele ta lõi ise ka meeldejääva koreograafia. See oli esimene ja ühtlasi ka viimane kord, kui Metro kolvimeier Džiin Kellyt teisele stuudiole välja Laelas. Pärast selle filmi menu rakendati nägus tantsustaar täielikult vaid oma stuudio teenis tusse. Ja meile kõlavnieroom Khani igihaljaslaul langev õhuand Far Away filmist kaanetüdruk ja laulavad siin Kelly ja Martha Myers, kes laulis selles filmis sisse rida Eevardi vokaalpartii. Nii. Soe. Manna? La. Ja. 1945. aastal jõudis kinoekraanidele film änghors vōi ehk ankrud hiivata mis tõid Kellyle tema ainsa nominatsiooni Oscari auhinnale parima meesnäitleja kategoorias ning milles tema filmipartneriks sai ei keegi muu kui Frank Sinatra. 1948. aastal demonstreeris siin Kellyamat leetlikust ja head tantsuoskust režissöör Vincent minelli lavastaja käe all valminud muusikafilmis Poirot ehk piraat. Tema partneriks selles filmis oli taas Judy Garland, kes filmi 135-st võttepäevast 99-l tööle ilmunud. Ja kuidas seda tegi, siis suitsetas ta neil päevadel neli pakki sigarette päevas. Chudi tervis ja psüühika olid teda juba hakanud alt vedama ning piraat oli esimene film, mille jaoks Metro-Golden Meyer võttis palgale psühhiaatri, kes pidi tagama selle, et tema staar oleks võimeline töötama muusika filmile, kirjutas Coulthard. Samal 1948. aastal oli kinopublikul võimalus näha siin Kellid ei kellegi muu kui tardanjaanina Alexander Dumas kolme musketäri filmiversioonis. Suurejoonelised värvi filmis tegi kaasa terve hulk stuudio staare, sealhulgas sarmikas, laenab tööler salakavala leedi Winteri rollis osatäitmist selles mõõga ja mantli filmis luges Kelly kõige südamelähedasemaks oma mitte muusikalistest filmidest. Samal aastal pidi ta mängima koos Judy Garland'it filmis instruktoreid ehk lihavõtteparaad kuid ootamatu pahkluumurru tõttu pidi paluma ainult selles filmis asendama Fredo sfääri. Paat. Nii et siin Kelly esituses kõlas laule Frederick lõu filmi muusikalist briga tuun. 1949. aastal tuli kinoekraanidele filmimuusikal omlett haol mis on märkimisväärne selle poolest, et selle välisvõtted toimusid mitte stuudioseinte vahel, vaid vabas õhus. Võttepaigaks. Philly naisstaar võrratu stepp, tantsijanna Ann Miller teatas aastaid hiljem ühes intervjuus, nagu oleks filmivõtted toimunud New Yorgis vaid sellepärast, et tema olla öelnud stuudio bossile Louis VII meierile et ta pole kunagi selles miljonilinnas käinud. Tegelik põhjus peitub aga siiski ilmselt Džiin Kelly sihikindlusest, avardada Ahto võtteplatsi võimalusi ja võtta vastu uusi väljakutseid. See oli ühtlasi ka kolmas ja viimane film, milles Kelly filmipartneriks oli Frank Sinatra. Muide, kuna Sinatra oli tol ajal väga kõhn, siis pidi ta filmis oma figuuri ümardamiseks kandma kostüümi all polsterdusi, mis näitasid teda veidi. Kelly on meenutanud. Kui sa oled seotud filmidele koreograafia tegemisega, siis peavad sul olema kogenud assistendid. Mina vajasin ühte, kes jälgiks minu koreograafilist joonist ning teist, kes teeks samal ajal koostööd kaameramehega ning ilma selliste inimesteta nagu Stanley, Tanel käral, Heini Jeczyncain poleks ma eales suutnud teha seda, mida ma olen teinud. Koos Stanley tooneniga avasid nad filmi muusikalist täiesti uue suuna tuues filmiga andarthoun muusikalised ja tantsuliselt numbris stuudiost välja reaalsetesse paikadesse. Kahe mehe sõprus lõppes aga järsult 1960. aastal kuid Jin Kellyl õnnestus ära võrgutada Stanley teoneni endine abikaasat, tantsijana Nathan Khin. Ühist õnne oli vast selle abielupaarile ette nähtud aga vaid 13 aastat pärast mida parandamatu haigus naise manalateele viis, jättes Kelly üksinda kahe väikese lapsega ööbides. Ja nõnda laulist think helli filmimuusikalis briga tuul. 1951. aastal esilinastus suurejooneliselt Jean Kelly järgmine šedööver filmimuusikal Mervikalilt Harris ehk ameeriklane Pariisis George Suni muusikale. Jäige. Timmo. Finnis ameeriklane Pariisis tegi oma kinodebüüdi nooruke balletitantsijanna Leslik haroon kellel siin Kelly oli avastanud ühe oma puhkuse ajal Pariisis. Kuna neiu oli aga teise maailmasõja ajal kannatanud tugeva alatoitumuse all, siis väsis ta sellest tulenevalt kiiresti, mistõttu Ta oli ta võimeline filmima vaid üle ühe võttepäeva. Filmi. Teist meespeaosalist pidi alguses mängima kuulus Morriševaljee ent too keeldus pakkumisest, kui kuulised filmi lõpus ei olnud talle ette nähtud leida oma tüdrukut. Shevali asemel sai rolli hoopis shorsketarii. Türa. Nii ja nii laulsid siis Kellija Sharsketari filmis ameeriklane Pariisis. Filmis, mis võitis kokku kuus Oscari auhinda, sealhulgas ka parima filmiga kategoorias. Siint hellitab, pälvis sellel Oscarite jagamisel au-Oscari oma mitmekülgsuse eest näitleja, laulja, režissööri ja tantsijana ning eriti tänu oma erilistele saavutustele filmi koreograafia vallas. Filmistuudio Metro kuulsin meierei tolleaegne muusikajuht Joni kriin öelnud Džiin Kelly kohta järgmist. Nüüd siin on halastamatu ja väsimatu töörügaja. Ja kui sa tahad temaga koostööd teha, siis pead sa vastanduma talle samas kategoorias. Ja kui ta näeb sihti oma silmade ees, ei kohku ta tagasi kellegi ega millegi ees. Olgu see siis isegi kasvõi kõikvõimas Luismi meier. Aasta pärast filmi ameeriklane Pariisis triumfeeris siin Kelly järjekordses filmis ja seekord sai selleks lauldes vihmas mida on nimetatud üheks parimaks filmi muusikaliks läbi aetud. Chain Kelly partneriteks filmis lauldes vihmas olid Donald kannar nooruke Demjorenovs, kes kumbki ei meenuta selle filmivõtteid just eriti hea sõnaga. Akallar nimetas Kellid do ranniks võtteplatsil ning Debbie Reynolds on tunnistanud, et selle filmivõtted olid üheks kõige raskemaks katsumuseks tema elus. Pärast seda, kui Kelly oli solvanud noorukest näitlejatari, teatades, et tollest tantsus eriti asja ei saa, leidis viimase nutma stuudio klaveri alt ei keegi muu kui reede. Kes salajas siis neiuga tantsuproove tegi ja tolle eneseusu taas üles aitas leida. Kelly ise on hiljem tunnistanud Ma käitunud Reynolds ega selle filmivõtete ajal just eriti hästi. Ning on ime, et ta minuga veel üldse räägib. Ja meile laulavad Kelly Debbie Reynolds ja Donald Ghana. Aeg, mil lauldes vihmas kinoekraane vallutas, oli aeg, kui muusikaline žanr elas läbi küll oma kõrghetki kuid juba mõne aasta pärast oli see rock n rolli surve tõttu määratud väljasuremisele. Uus põlvkond naeris selle välja leides olevat tobeda, kui täiskasvanud keset juttu rajamist järsku laulma hakkavad. Kathleen Kelly elus oli üks ring täis saanud ning aastal 1957 lahkus ta filmistuudiost Metro-Golden Meyer istudes tagasi teatrilavale. Ta lavastas ja seadis koreograafia Rodgers ja Hammerstein muusikalile Flower Trump song tõestades, nagu oma filmideski, et oskab teistest paremini publiku meelt lahutada ja sellele nagu muuseas avangardistlike tantsu tehnikaid meelepäraseks muuta. 1960. aastal võttis Džiin Kelly Pariisi ooperi juures enda kanda maailma esimese džässballetilavastajatöö George kösseni klaverikontserdi F-duur muusikale. Klassikalise koolitusega Opera tantsijatele. Jazztantsustiili õpetamine viis ta lausa meeleheitele. Oli tunne, nagu peaks suusatamise olümpiameeskonnale boksimist õpetama. Muidugi inimesed olid professionaalid, aga jazztantsu puhul läheb vaja hoopis teisi lihaseid kui klassikalises balletis. Ent ümberõppimine tasus end ära. Patriot esietendusel oli aplaus nii võimas, et eesriiet tuli tõsta 22 korda ning prantsuse valitsus tänas Kellyt auleegioni ordeniga. Urmas. Ja nii laulis Jill Kelly 1955. aastal filmis hoovis Weber esitades selle muusikanumbri muuseas rulluiskudel. Tööd filmis ja televisioonis võttis Džiin Kelly vastu nüüd vaid erandkorras öeldes nii. Tantsimiseks olen ma liiga vana. Ja filmis ei meeldinud ma eriti endale kunagi minu nägu 20 kordsest suurenduses, see on ju naeruväärne. 1967. aastal võis teda aga taas näha kinolinal ja sedapuhku prantsuse lavastaja Jacques Teeemmyy muusikafilmis leed Muhaseldorošvoor ehk Rospordi tüdrukud kes tegi kaasa märkimisväärne näitlejate ansambel, sealhulgas õekesed Kathryn öö ja François Dorlejak ning prantsuse kino grand old leedi Daniel tari. Muusika filmile kirjutas Michelle Graal ning selle ühe läbiva muusikalise teemana kõlas seal Jill Kelly kehastatud tegelase esituses ka laul, mille tema eest laulis sisse küll Donald vöök. Sööd viida hiiu vees, juti seeni. Ossa teati, kuis kössis, siis saab, siis. Eks õlaluu Tiid. 1900 kuuekümnendatel aastatel võis Jing hellid näha sageli ka teleekraanil, kus muuhulgas ühes teleshows oli tema laulu ja tantsupartneriks võrratud Julie Andrews, kellega koos esitati Charles Tanja laul, Justin Tim. 1969. aastal võttis Džiin Kelly enda õlgadele režissööri ameti kui filmistuudio kvintessents Refax plaanis välja tulla megaprojektiga Jerry Hermani muusikali Hello Dolly filmi variandiga. Peaosades Barbra Streisand ja Voltor mässao. Kuid vaatamata sellele, et Hello Dolly kandideeris seitsmele Oscarile ning võitis neist kokku neli pidid kõik, sealhulgas ka Kelly ise tunnistama, et filmi muusikalide kuldaeg oli paraku jäänud juba minevikku. Viimast karda, tantsis kiind helli kinolinal disko muusikalis sadu, milles tema partneriks oli Olivia Newton-John. Vanas eas hakkasin Kelly kirja panema oma memuaare, mille käigus armus oma atraktiivsus temast 50 aastat nooremasse sekretäri patrichabordi ning vaatamata sellele, et tal oli turjal juba 78 eluaastat tegi ta oma assistendile abieluettepaneku, mille too kõhklematult ka vastu võttis. Nad. John Kelly lahkus meie keskelt taevastele tantsulavadele teisel veebruaril 1996. aastal. Ja stuudios olid Triin Ella, Jaak Jõekallas ja helioperaator Vivika Ludvig nostalgia.