Tere õhtust, kell on saanud kuus päevakaja esmaspäeval, kuuendal oktoobril stuudios toimetaja Margitta Otsmaa. Eesti majandusolukord on praegu rahuldav, aga ootused järgmiseks pooleks aastaks ettevaatlikumad kui senini, selgub konjunktuuriinstituudi kolmanda kvartali uuringust. Venemaa majandusraskused süvenevad ja ettevõtjad ei tohiks loota turu taastumisele. Novembris rakenduv uus käibemaksukontroll peaks riigile juurde tooma 30 miljonit eurot aastas. Premia jäätise ja külmutatud juurviljade tootmine müüakse Ukraina päritolu ettevõtjale Andrei Peskmilinskile. Tehingust loodetakse eelkõige suurt tehnoloogilist arenguvõimalust Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendikandidaat. Andrus Ansip on täna õhtul Europarlamendi saadikute ees, et vastate andmekaitse ja e-teenustega seotud küsimustele. Tänavusenud Nobeli meditsiinipreemia antakse Briti ja Norra teadlastele, kes leidsid ajus positsioneerimissüsteemi, mis võimaldab meile ruumis orienteeruda. Vaatamata pingetele Venemaa ja Eesti poliitilistes suhetes on venemaalaste huvi Eestit külastada jätkuvalt suur aasta lõpus taas oodata suurt turistide voogu idapiiri tagant. Tänasest algas üle Eesti ettevõtlusnädal Tartus julgustatakse ettevõtjaid suurelt mõtlema ekspordi toota majanduse ja innovatsiooni valdkondades. Tänavuse Hendrik Adamsoni nimelise murdeluulepreemia pälvis Ene säinast Setumaalt. Eesti jalgpallikoondisel seisab sel nädalal ees kaks Euroopa meistrivõistluste valikmängu, neljapäeval võõrsil Leeduga ja pühapäeval koduplatsil inglastega. Lahtine on vigastatud põhimeeste Konstantin Vassiljevi, Taijo Teniste ja Igor Morozovi osalemine ilmast. Ka öö ja homne päev tulevad vähese ja vahelduva pilvisusega, saartel võib kohati vihma sadada. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaheksa kraadi, homme päeval kaheksa kuni 11 kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa Ukraina konflikt. Nii näitab konjunktuuriinstituudi kolmanda kvartali uuring. Kai Vare võtab selle uuringuga. Majandusolukord püsib vaatamata aeglasele majanduskasvule rahuldav, selgus konjunktuuriinstituudi uuringust. Eesti äriettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks oli 99,7, mis on enam-vähem pikaajalise keskmise tasemel. Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing tõi välja, mis ekspertide hinnangul majandusarengut praegu takistab. Esikohal on kaks olulist tegurit, nõudluse puudus välisturu kindiselt, vajaduse olukorda ei hinda Euroopas hästi ja teine teema, mis, mis ei ole oma tähtsust kaotanud kvalifitseeritud tööjõupuudus, mis takistab oluliselt Eesti majanduse paremat arengut. Eratarbimist hindavad eksperdid juba kolmandat aastat järjest positiivselt ja üldiselt arvatakse, et selline olukord püsib. Eesti kaubandusettevõtjad hindavad ärikonjunktuuri heaks, ehitussektor on aga pessimistlik. Siin on väga selgelt põhjus investeeringute selline madalseis eriti avaliku sektori investeeringute madalseis, mida eriti tunnevad siis maanteede, sildade ega see keskkonnaobjektide ehitamisega tegelevat firmat. Tööstusettevõtetel ei lähe halvasti, aga kasvu Kaheriti pole koidi. Sügavat probleemide puntras olevaid firmasid ei ole juurde tulnud ja neid ei ole palju, siis samas ei ole ka tekkinud juurde ei sõit väga aktiivse kasvuga firmasid, väga paljud firmad on tublid juba sellega, et nad hoiavad seda turupositsiooni, mis neil on ja püüame säilitada mahtusid, mis on saavutatud. Eraldi küsiti seekord ettevõtjatelt, kuidas on neid mõjutanud Vene turu kriis. Neid ettevõtjaid, kellel on niisugune oluline mõju olnud ja enamasti siis käibe vähenemine, neid on neli protsenti ja kõige rohkem siin on, siis see puudutab tööstus-teenindus- ja mõnevõrra siis nimetavad veel siin ütleme neljandik ettevõtteid keskeltläbi siis 31 protsenti, et iga kolmas ettevõtja mingil määral seda vene turud viisi tunnetus. Venemaa impordikeelu otsene mõju on hinnangute järgi 0,3 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Konflikti pikaajalised ja kaudsed mõjud on aga kindlasti suuremad, märkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi valdkonna juht Meelis Kitsing. Kui vaadata, mis Venemaa majanduses toimub, suurenev ebakindlus, tõenäoliselt vähemalt need majandusraskused süvenevad, loota siis Eesti ettevõtjatel seda, et probleemid lühi, teades, et see tuurid nagu taastub ja siis mõne aja pärast saame jätkata näiteks toidukaupade eksporti Venemaale, et ma arvan, et see ei ole nagu realistlik, et pigem tuleks siis leida sinna uusi turge, uusi võimalusi. Alates novembrist muutub ettevõtjatele käibemaksu deklareerimise süsteem. Uku Toom jätkab. Esimesest novembrist käivitub siis süsteem, kus käibemaksukohuslaste tuleb deklareerida kõik tehingud, mille kogusumma on kalendrikuus vähemalt 1000 eurot. Uueneb käibemaksu deklaratsiooni vorm. Uuendus peab muutma kontrolli käibemaksu üle kiiremaks ja täpsemaks. Maksu- ja tolliameti hinnangul jääb riigil praegu igal aastal saamata üle 200000 euro. Kui palju loodetakse uuendusega kätte saada. Peadirektori asetäitja Egon Veermäe? No me oleme selgelt prognoosinud, et konservatiivsete 30 miljonit eurot aastas vähemalt peaksime kokku koguma ja selles me oleme veendunud, et see nii saab olema ja kui palju seal siis enda tööandja ja töömahtu selle uue süsteemina. Me alustame kõigepealt nende maksumaksjate töö vaeva ja aega, kelle andmed on korrektsed. Et me täna käibemaksutagastusnõude kontrollimiseks kontrollime kuskil 80 protsenti nõuetest on korrektsed, aga tänu või vastupidi, selle info puudulikkusele me neid kontrollima, aga tulevikus peaks see muutuma ja meie enda surssis saaksid suunatud just nendele pettustele, mis uus süsteem välja toob ja meie revidendid siis peaksid peamiselt siis tegelema ainult nende juhtumitega, kus on selged riskid olemas. Ülemineku aega on taotlenud veidi üle 400 ettevõtte ja enamiku taotlused on rahuldatud. Üldiselt on aga maksu- ja tolliameti arvates 400 küllalt väike arv. Aga kuivõrd suurendab uute või mahukamate deklaratsioonide lisandumine ettevõtjate töö mahtu? Egon Veermäe. Kui me neid deklaratsioonivorme koostades raamatupidamisprogrammi tootjatega välja töötasime, siis me püüdsime nendega koostöös leida just sellise lahenduse, mis ei tekitaks täiendavat käsitööd ja ei oleks keeruline ja sellest tuli ka üks ettepanek, et riik võiks siis sellise teenuse, mis on siis nime registrikoodi automaatse kontrolli arendada ja ka sellega riik siis esimeseks novembriks on valmis, et tegelikult programmi tootjad saavad seda teenust kasutada, mis siis vähendab igasugust eksimise võimalusi ja vähendab ka käsitöö hulka. Veermäe lisas veel, et süsteem on praegu testimisel ja sisuliselt kasutamiseks valmis. Mis puutub turvalisusesse, siis saavad revidendid ligi ainult nendele andmetele, mis on seotud nende poolt teostatava kontrolliga. Niisiis novembri alguses süsteem käivitub, esimesed deklaratsioonid jõuavad kohale 22. detsembril. Premia Foods müüb jäätise ja külmutatud kaupade äritegevuse Ukraina päritolu ettevõtjale Andrei pehmelnitskile. Kai Vare räägib tehingust vähemalt. Andrei Peskmelitski on Ukraina päritoluettevõtja. Ta on üles ehitanud Venemaa suurima piimakombinaadi unimilk ja talle kuulub mitut toiduainetööstust koondav Food Union. Selle alla kuuluvad näiteks Läti suurimad piimatööstusettevõtted ja Riias on ta teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid jäätise tootmise uuendamisse. Premia Foodsi nõukogu esimees Indrek Kasela ja juhatuse esimees Katre Kõvask on tehinguga väga rahul. Jäätise külmtoodete äri, mis moodustab umbes pool ettevõtte käibest, müüakse 27 miljoni euro eest samas kui kogu grupi turuväärtus Tallinna börsil on 24 miljonit. Ma arvan, see on nagu parim tehing, ma väga oluline tehing, mis saab Baltikumi toiduainete tööstuses nagu, nagu üldse, et kas see läheb suurte korporatsioonide kätte rahvusvaheliselt või selleks on siiski väga selgelt konkreetsed hingega nagu omanikud. See on meie jaoks kindlasti vastastikku väga-väga hea tehing just sellepärast, et Meil on palju õppida meie käest efektiivsusest kasumlikkusest täna preemia sügavkülma jäätiseäri Baltikumis on kasumlikkuselt ikkagi omas segmendis kindlasti number üks ja meile omakorda on on väga palju uudistamist ja väga palju arenguvõimalusi just selle tehnilise poole pealt, et neid neid tooteid, mida seal teha annab ja ja need viisid, kuidas, kuidas üht või teist ideed saab katsetada, on, on täiesti erakordselt ka maailma mastaabis. Andrei Peskmelitski ütles Skype'i vahendusel, et konkreetsematest plaanidest preemiaga saab ta rääkida siis, kui aktsionäride koosolek Oktoobri lõpus tehingu kinnitab ja konsolideerumine mõne kuu pärast lõpule viidud. Peskmenitski sõnul on eesmärk luua Baltikumi suurim jäätisetootja. Mõistame ju kõik suurepäraselt, et globaalses maailmas on ainult suurtel ettevõtetel arengu välja vaated kaks miljonit tarbijat Lätis ja 1,3 miljonit Eestis ei kannata muidugi võrdlus näiteks Hiinaga, ütles Peskmelitski, kes ise praegu just Hongkongis viibib. Tema sõnul on ka plaanid edasiseks laienemiseks olemas. Eesti kasuks pani otsustama see, et siin on mugav äri ajada põhjamaine ärikultuur, kus lubadustest kinni peetakse ning õigusruum, mis tagab etteaimatava ja stabiilse ärikeskkonna. Vähetähtis pole ka suurte põllumajandustootjate olemasolu ja plaanid piimatootmist märgatavalt suurendada. See on jäätisetootjale oluline, lisas Pesknelnitski. Indrek Kasela kinnitas, et jäätise tootmine Tallinnas jätkub ja töökohad säilivad. Katre kõvaski sõnul jäävad ka tuntud maitsega tooted meie tarbijale alles. Meie põhimõte on olnud, et iga turu jaoks tuleb leida need õiged maitsed, mis seal turul inimestele meeldivad, see on see, mis, mis lõppkokkuvõttes ju sulle edu tagab. See, mida me tahame teha, on tuua turule terves Baltikumis väga uudseid ja väga moodsaid tooteid, lisaks sellele sortimendi üle, mis juba olemas on. Pooleteise tunni pärast astub Euroopa Parlamendi ette Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendikandidaat Andrus Ansip. Ta saab kolm tundi veenmaks saadikuid, et on õige inimene tohutu majandusliku potentsiaaliga digitaalse ühtse turu arendamiseks. Mitmel Ansipi kolleegil ei ole seni hästi läinud. Johannes Tralla räägib edasi. Tänahommikuse seisuga on Euroopa parlament pannud viis volinikuks pürgijad tootele peamiselt poliitiliste võimumängude, end osalt ka nõrga ettevalmistuse ja vastuolulise mineviku tõttu on lahti, näeb järmoskavisii Jonathan hooli harjascanjääte, Tibornav, raatsitši ja Veera juurova tulevik. Realina jääb Ansip sotside ja konservatiivide vahelisest jõukatsumisest kõrvale. Ka Parlamendi eelhäälestus on üheksa aastat Eesti valitsusse juhtinud Ansipi suhtes positiivne. Samas on selge, et üksnes e-riigi maine paistel kuulamist läbida ei õnnestu. Ansipi kabinetiülemametiks valmistuv Juhan Lepassaar on ekspeaministri viimased nädalad sisustanud kohtumistega valdkonna ekspertide ja Mepidega. Meie oleme osalenud, oli Göttingeri ettevalmistustest ja nemad on osalenud meie ettevalmistustest, nii et ma arvan, et see on üks päris hea näide sellest, kuidas üks nii öelda meeskond Junckeri tulemuses struktuuris toimiva võiks hakata. Mis sa arvad, mida Mepid Andrus Ansipi käest küsivad? Kindlasti küsitakse tema rolli kohta see, kuidas ta oma missiooni, kuidas ta hakkab koos teiste volid ikka tööle, samamoodi on jäänud õhku, et küsimused eelmistest kuulamistesse Üks sellistest küsimustest võib puudutada privaatsust vähemalt paberil. Ansipi alluvuses tööle asuv digivolinik Günther Oettinger tegi parlamendi kuulamisel piinliku avalduse, märkides, et kuulsused, kelle intiimfotod pilveteenuste häkkimise tõttu avalikuks tulid, olid ise rumalad. Kuna riputasid pildid interneti andmekaitse küsimused tulevad, usub ka Lepassaar, andes mõista, et Ansipil on varuks parem vastus kui tema tulevasel kolleegil. Teiseks, see, mis puudutab tarbija õigusi, tarbijakaitset e-kaubandust, kuidas võimalikult lihtsalt digitaalses majanduses toimetada, et see on nagu teine küsimus ja ma arvan, et viimane, kolmas plokk võikski olla siis avalikud e-teenused, et kas näiteks ka komisjon kavatseb ennast kunagi viia paberivabaks ja kasutada rohkem e-lahendusi. Maria-Ann Rohemäe võtab kokku tänased olulisemad välissõnumid. Moskvas visiidil viibiv Soome välisminister Erkki Tuomioja kohtus Venemaa välisministri Sergei Lavroviga, kellega arutati Ukraina ja Lähis-Ida arenguid. Ühisel pressikonverentsil ütles Lavrov, et ükski Ukraina konflikti osapool ei tohi takistada konflikti lahendamist. Lavrovi sõnul lähevad Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon Euroopa Nõukogu ja ÜRO võtma vastutuse Ukraina olukorra jälgimise eest. Välisministrid rõhutasid, et Ukraina kriis tuleb lahendada saavutatud kokkulepete alusel. Me tõlgendame probleeme erinevalt, kuid on vaja kokku saada, et arutada võimalusi nende lahendamiseks, ütles Tuomioja ITAR-TASS-i teatel. Nii tooma ja kui Lavrov pidasid Soome ja Venemaa kontaktide hoidmist väga tähtsaks. Äärmusrühmituse islamiriik on Süüria linna Kobane idaosas ühele majale heisanud oma lipu. Piirilinna Kobane pärast on viimasel nädalal käinud ägedad võitlused islamiriigi pühasõdalaste ja Süüria kurdide vägede vahel. Võitlusest ei ole täielikult puutumata jäänud ka Türgi, mis asub Kobanest mõne kilomeetri kaugusel. Eyre sai Türgis vähemalt viis inimest viga, kui Süüriast tulistatud mürsk tabas piiri lähedal asuvat maja. Samuti on Kobane piirkonnas Türki põgenenud ligikaudu 160000 inimest. Türgi veel kobane konflikti sekkunud, kuid mõned päevad tagasi andis Türgi parlament valitsusele loa viia relvajõud Süüriasse Iraaki pühasõdalastega võitlema. Täna teatas NATO peasekretär Jens Stoltenberg, et allianss on võimalik viia oma väed Türki, kui peaks tekkima vajadus riiki islamiriigi rünnakute eest kaitsta. Ameerika pikiteadlane Johnugiitja, norralased May-Britt, Mooseri Edward Moosel pälvisid Nobeli meditsiinipreemia raku avastuse eest, mis moodustab ajus positsioneerimissüsteemi. Rootsi Karolinska instituudi Nobeli assamblee esindaja sõnul vastas avastus küsimusele, kuidas hajulop kaardi inimese ümbrusest Essaks keerulises keskkonnas rahulikult liikuda. Meditsiinipreemia on esimene Nobeli auhind, mida iganes aasta välja antakse. Järgnevatele kevadel kuulutatakse välja teaduse, kirjanduse ja rahupreemia laureaadid. Vaatamata pingetele Venemaa ja Eesti poliitilistes suhetes on venemaalaste huvi Eestit külastada jätkuvalt suur. Peterburi Eesti peakonsulaat väljastab endiselt rekordarvul Eesti viisasid. Aasta lõpuks ennustatakse Eestisse uut suurt vene turistide voogu. Neeme raud käis Peterburis. Peterburgi ja Tallinnat lahutab vaid 360 kilomeetrit. Reisiplaane tehes mõeldakse sageli Eestile. Mul on tuttavaid, kes Eestis käivad, ütleb Igor, kellega Nevski prospektil vestleme. Ta abikaasa Natalja lisab, et temagi arvates sõidetakse Eestisse, kuhu iganes ei sõideta. Märgita. Mis Eestis tõmbab juba see, et tegemist on post-nõukoguderiigiga. Huvitav oleks näha, mis seal on saanud üldse reisida. Vahva, ütleb Tarja. Peterburis asuv Eesti peakonsulaat on jätkuvalt kõige suurem Eesti viisade väljastaja välismaal. Sõna viisavabrik ei ole ehk ilus kasutada, kuid käesoleval aastal antakse 18 töötajaga peakonsulaadis välja ilmselt 52 kuni 53000 viisat. Meie peakonsulaadis on ka oma moto, eesti visa peab tahtja saama. Bõstra prostab lihtsalt ja kiiresti. Viktoria tuulas on Eesti peakonsul Peterburis. Praeguste mahtude juures me küll ametlikult ütleme, et on viis tööpäeva sellepärast, et võivad olla alati mingid tehnilised viperused. Aga tegelikult on see üks, kaks päeva, kui me väljastame viisa. Poliitilised pinged huvi Eesti vastu kahandanud ei ole, nendib peakonsul. Teate, see on nagu, nagu venelased con Poolast, nii et kui poliitika nagu läheb ühte suunda, siis rahvapoliitika läheb justkui nagu teise suunda. Et pigem sellel viimasel aastal ma tajun tavaliste venelaste seas hoopis suuremat huvi Eesti vastu. Kui praegu ei ole meie peakonsulaadis kõige tihedamat tööpäevad, teatakse seal, et aasta lõpp tuleb väga töörohked. Viktoria Tuulas. Hooaeg tuleb sellepärast, et täna võeti just konsulaadi kõhedust raud teedeebee, kes kavatseb panna jõuludeks ja uueks aastaks 40 täiendavat vagunit ja nende töötajatele on vaja väljastada kiiresti viisad, mida me muidugi suurima heameelega teeme. Eriti arvukalt on venemaalasi Eestisse oodata uue aasta esimesel nädalal, sest Venemaal on ju jaanuari alguses 11 päeva kestvad uus aasta pühad. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Sankt-Peterburg. Ja tagasi koduste asjade juurde täna algas ettevõtlusnädal Tartus arutleti selle üle, kuidas eksporditurul tulemuslikult turundada. Põhiliste märksõnadena koorusid välja maailma parandamine ja läbimõeldud plaan. Marii Kangur jätkab. Turundusmaailmas tähendab suurelt mõtlemine, et ühel ettevõttel on olemas arusaamine sellest, mida tahetakse maailmas ära teha, rõhutab Eesti marketingi instituudi tegevjuht Anu-Mall Naarits. Maailm püsib nendel aktiivsetel inimestel ja kõike seda ettevõtluses on, annavad oma osas ja maailma paremaks muutmisesse see, et keegi ettevõtte kasumit teenib, see on üsna tavaline, pigem me otsime ikkagi seda suurt mõtet, kus me tahame maailma muuta. Meie oma koolis tahame parandada Eesti turunduse taset, noh, meil on suur missioon, mille olme siis palju asju teeme, et ma arvan, et selline suur mõtlemine, et mis see nagu põhieesmärk on, miks te siin üldse olemas olete, on tegelikult nagu turunduse jaoks kõige olulisem. Ettevõtjatele on suurelt mõtlemine eriti oluline siis, kui Eesti siseturg hakkab väikseks jääma, leiab Tartu ettevõtlusnädala üks korraldaja, Tartu linnavalitsuse ettevõtluse arengu peaspetsialist Siim Espenberg. Kui tahta minna välisturgudele, siis mõtlemine peab ilmselt olema selline, et see, meie, praegune Eesti turg ei rahulda meid, peame võtma asju ette, mida siin siseturul ei pea tegema, tegema turu-uuringuid, vaatama, kuidas erinevates kultuurides oma kaupade teenustega läbi lüüa ja nii edasi. Kui on tehtud see esimene suur samm ehk otsus välisturgudele siseneda, siis on vaja plaan väga detailselt läbi mõelda. Anu-Mall, Naarits. Sa mõtled nagu sügavalt ja läbi mitte selles suhtes, et me mõtleme nüüd suurelt, et me tahame hetkega kogu maailma vallutada üks kord tõenäoliselt jõuame ka Hiina turule, aga võib-olla see ei ole esimene, kust me pihta hakkame, et siin tuleb leida nagu täpselt see õige asi, mida teha selleks, et see oleks realistlik, jõukohane tõesti, et ettevõte suudaks selle hüppe nagu ka tegelikult ära teha, et see suur mõte peab alati olemas olema, aga sinna ei jõua kohe ühekorraga. Marii Kangur Tartu. Kärstna mõisas anti täna kätte Hendrik Adamsoni nimelise 11. murdeluulepreemia auhinnad, peapreemia pälvis Ene säinast Setumaalt. Žürii tunnustusega tõsteti esile Ilme männi Kihnust, Kärstna poetess maie perve ja samuti mulgi keeles luuletav ester rusing. Žürii esimees, rahvaluule, teadlane Jüri viidik kirjandusmuuseumist räägib, kuidas tänavune saak oli. Nii nagu viimastel aastatel on välja kujunenud, et osavõtjaid on 10 20 vahel, selle aasta neljateistvõistlusele oli laekunud nii võru murde, mulgi murde kui ka saarte murdealaseid töid oli ka Kihnu, aga traditsiooniliselt lugevad piirkonnad on olnud Mulgimaa ja Võrumaa žürii tahtis ära märkida Kihnu autori helmemänni kaastööd kus ta on väga ilmekad väga toredaid lastele mõeldud, luuletusi kirjutanud ning neid siia meie võistluse saatnud siis väga meeldejäävaks oli ester rusingu tsükke, enge laul ja sealt just nimelt selle nimiluuletuse enge. Laulu otsustas žürii ära märkida, sest et see jäi meie hingele ja meeltele rohkem kõlama. Ning samuti üks väga ilmekas, väga südamlik luuletus mulgi nooriku söe ja selle autor oli majja terved, aga üksmeelne arvamus oli see, et selle aasta Adamsoni nimelise murdeluulevõistluse laureaat on Ene säinast. Ja nüüd ene Sainast selgitab, miks ta murdekeeles luuletab. Ma ole võrakene ja ma taha, et võro kiil kesta kauem. Sellepärast on tähtsat võro keele kirutama kõnelema luuletusi ka Kirotama ja siis ma kiratagi võrokeelseid luuletusi, et võro keele, Ilo ja kõla häste välja tules. Kui vähemalt Tõseid loes siis koolilata, kes koolis võro keelt Opannu kind läheda eluke võrokeelseid luuletusi. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Kertu Vait, palun. Eeloleval ööpäeval liigub kõrgrõhkkond Karjala kohalt lõunasse ning Eesti jääb selle lääneserva. Öösel on pilves selgimistega ilm, saartel võib kohati vihma sadada. Puhub kagu ja idatuul viis kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 15, hommikupoole kuni 18 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss kolm, rannikul kuni kaheksa kraadi. Kolmapäeva öösel läheneb meile Läänemerelt sajupilvedega madalrõhulohk. Öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Hommikul alates saartest pilvisus tiheneb ja hakkab sadama vihma. Päeva jooksul levib sadu üle mandri itta. Puhub kagutuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 kuni 18 meetrit sekundis. Pärastlõunal pöördub tuul lõunasse ja edelasse ning nõrgeneb järk-järgult. Õhutemperatuur on öösel kaks kuni seitse, saartel kuni 11, päeval kaheksa kuni 12 kraadi. Ja tänased spordisõnumid toob Teieni, Joosep Susi Täna kogunenud jalgpallikoondisel seisab sel nädalal ees kaks Euroopa meistrivõistluste valikmängu, neljapäeval võõrsil Leeduga ja pühapäeval koduplatsil inglastega. Koondise liidri Konstantin Vassiljevi põlv läheb päev-päevalt paremaks, aga mängukõlbulik ta veel pole. Kergemate vigastustega on kimpus ka keskkaitsja Igor Morozov, jäääär Taijo Teniste. Peatreeneri Magnus Pehrssoni sõnul on lootust, et kõik saavad koondist aidata. Me teeme Taijo reie tagalihasele magnetresonantsuuringu, et aru saada, kas tegemist on vigastusega või mitte, aga ta võttis vastu otsuse eilses mängus mitte osaleda alles eile hommikul. Ta langetas otsuse niivõrd hilja, näitab, et tema osalemine oli väga lähedal. Igor oli koosseisus, aga talle teeb muret põlv, kuna ta oli koosseisus. Loodame samuti, et ta saab neljapäeval mängida, aga eks ole näha. Eesti võitis avamängus teadagi Sloveenia Leedu võõrsil San Marino peatreener Magnus Pehrsson. Tegemist on suure töövõimega meeskonnaga, kes on hästi organiseeritud ja füüsiliselt tugev. Meil tuleb olla valmis füüsiliseks võitluseks. Meie mänguplaan saab olema paljuski sarnane Sloveenia-mänguga, sest üritame samal ajal jätkuvalt luua endale omaste mängustiili. Sloveenial oli rohkem individuaalselt kvaliteetseid ründefaasi mängijaid, neil oli meie vastu kasutada rohkem relvi. Leedu vastu peame veelgi rohkem olema. Valmis tsenderdus, taks, nad mängivad rohkem tsenderduse peale. Sloveenia seevastu üritas rohkem kombineerida, selles seisneb erinevus. Kindlasti võib mängupildile ülehomses kohtumises jätta oma jälje väljakukate. Nimelt on pisut üle 5000 pealtvaataja mahutav staadion Vilniuses kunstmurukattega naturaalselt murult kunstmurule üleminek paneb paljud mängijad kulmu kortsutama. Joel Lindpere. Ma olen selle vastu täielikult, et mulle seal ei meeldi treenida, mulle ei meeldi seal mängida, aga. Ma juba tean, et see on kunstmuru, nagu see nüüd mind enam absoluutselt ei huvita, et minu jaoks iga kunstmuru on vilets. Väga palju räägitakse sellest Inglismaa mängusteks, aga Inglismaa, Inglismaa ja, ja see on omaette maailmaklass, aga meil on vaja tõsiselt mõelda, et kuidas me nagu leedu vastu saame minna, et sealt punktid koju tuua. Ise pakun, et see on üks tähtsamaid selle valikgrupimänge. Aitäh, te kuulsite. Päevakaja toimetas Margitta otsmaa, kena õhtut.