Hiljem ise sisu. Saade sisukatest inimestest. Tere, mina olen Jaan Tootsen. Täna on meil külas mees, kes on töötanud Puuraiduri autoremonditöölise Disgori laborandi, maalri, kolhoosi brigadiri, helirežissööri ja toimetajana. Ta on loonud kaks trit ja ühe teatrifestivali. Mitu söögikohta ja mahetoodete poekülas. Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas. Erinevalt Peetrist mina väga palju juhustesse ei usu. Seetõttu ei tundu väga üllatav, et praegune roheliste erakond ja üks eestkõneleja oli 20 aastat tagasi Eesti Raadio laste loodussaate siilipoiss. Ei tea iial joosta alla mäe takerdumine on Taesztee siililegi selge. Tere, ma olen nii erutatud, ma olin nii erutatud reedest saadik, nii erutatud Terezii paistmise siis nii erutatud olete, kas teie siis ei tea, et kes reedel lippu heiskama? Tegelikult on? Jah, muidugi nii viimasel ajal üldse, nii et seda erutust on kogu aeg nii palju ja igasuguseid asju juhtub ja mina tõin juba eelmine nädal aiast tuppa esimesed lumikellukesed. Kujutad ette, mina käisin metsas ja sealt tuleb mulle siil vastu, praegu ise oli niisugune uimane, ma ei saanudki aru, kas ta magab või, või on ta ärkvel. Vets ei rääkinud ta midagi, aga liikus ta küll. Aga meie peame nüüd hakkama küsimustele vastama. Kas sa mäletad päris lapsepõlvest, et mis olid sinu jaoks sellised esimesed olulised elu küsimused? Meeldivaid asju hästi ei mäleta, aga häirivatest asjadest on on küll meelde jäänud mingil põhjusel. Mind ahistasid pika teed, pikad sirged teed, sedasama puiestee, kus ma praegu ise ka elan. Väidetavalt siis olla mind alati nutma ajanud, kui mõtlesin kärutate. Ma mäletan seda, seda ahistuse tunnet üsna selgelt, kuigi loogiliselt ei tohiks mäletada. Aga kui küsimus käib selle kohta, kas ma mäletan seda, mida ma mõtlesin? See on näiteks puberteedieas või sellele järgnevas siis ei mäleta. Ma isegi ei mäleta seda inimestega täpselt mihuke tulija vaadates mingeid vanu pilte ja meenutada, et mis, mis seal taustal oli või mis soovid või unistused. Täielik hämu. Tollal ma mäletan, kõige rohkem meeldis üks spordiala motokross. Tsiklid ja tüdrukud, põhiliselt oli teema, ülejäänu oli selline suhteliselt teisejärguline. Mis ka võib-olla ongi tavaline, mitte ma ei räägi sellest nagu, et see oleks kuidagi halb. Et nüüd oleks justkui parem vaid lihtsalt, et kusagil seal 22 kolmeaastane oli üks teine inimene. Siis jah, juhtus nõnda, et vist kusagil seal 15 16 olin, kui kui hakkasin kooli kõrvalt tööl käima ja siis niiviisi enam-vähem nagu iseseisvalt hakkama saama. Aga ja ega see mingi väga levinud asi ju tol ajal ei olnud. Korralikud lapsed olid kodus ikka mul selles mõttes ei olnud üldse mitte see probleemeteks kodus kuidagi halvasti öelda, aga lihtsalt ma olen ise hirmus jonnakas ja kuule selle enesekindel. Aga jonnakas oled sa ju praegugi või noh, et kui keegi on sind kusagil iseloomustanud või sa isegi oled öelnud seda, et jonnakus on sinu üks nagu olulisi iseloomuomadusi, et noh, need kohad, kus teised tõstavad kaks käppa püsti ja ütlevad, et noh, siit enam edasi ei saa, siis hakkad sina alles nagu mõnuga pusima. Nojah, seda küll, kuigi eks aastatega muutud leebemaks ja ütleme siis ka selle, võib-olla see käikusele jonni kohta, aga jah, võib vist küll niiviisi öelda nende asjadega mille kohta näiteks öeldakse, et see pole võimalik. Siis minu erutus tõesti siis sel hetkel kohe tõuseb isegi pärast pikka pusimist jõuangi selle tulemusel, et tõesti ei ole võimalik siis lihtsalt lihtsalt ei suuda leppida sellega, et kuidagi enesestmõistetavalt, kui keegi sulle mõne nähtuse või asja kohta niiviisi Pole võimalik ütleb, mäletan isegi kunagi, kui oli vist esimene Baltoscandal siis mul oli nagu üks, üks oluline keel tuli sellel sellel festivalil neile inimestele, keda siis kutsusime appi korraldama. Et need kaks sõna pole võimalik, tuleb ära unustada, et seal, see oli selline esimene, kõige tähtsam klausel. Pärast Pedata oli seal nagu sellised rännuaastad. Igasugune koha vahetamine keskkonna vahetama ja eriti noorel inimesel on minu meelest on hädavajalik. On väga hea meel, et see takkajärgi, et see niiviisi läks, kuigi, kuigi äraminek ei olnud sugugi mitte väga rõõmsameelne Sa veendusid, et siin sellist teatrit ei tehta, nii nagu sina ette kujutad. Ei, pigem oli see niipidi, et ma olin tõesti löödud, mulle tundus, et ma ei saa teatrist aru. Mul ei ole nagu seda antud aru saada, et see kunstiliik arvasin, et mis teater võiks olla, et see ei ole üldse see seal midagi midagi muud, et noh, selle põhjuseid oli seal erinevaid, aga noh, kasvõi see, et kui sa vaatad mingit lugu, mis sul absoluutselt korda lähemades nagu näed läbi mis on sinu arvates täielik vale ja läbikukkumine. Kui sa hiljem selle kohta kuuled ja loed arvamusi ja hinnanguid, milline suurepärane saavutus on, siis mulle lihtsalt tundus. Ma ei saa aru sellest, mulle ei jõua see kohale hästi oska näha seda, mis, mis teatri seal. Ja kuna ma ei osanud ka seda selgitada, mis minu arvates hea on, see lihtsalt mulle tundus, et seal Finito, mul ei ole selles vallas midagi kaasa rääkida siis siin ka mitmed ettevõtmised kuidagi noh, ilmselt osaliselt ka tänu sellele samale asjale jõudsid sellise suhteliselt kriitilise punktini, et ega ma seal nagu eriti valikut polnudki. Kuna ma olin tolleks hetkeks üsna palju lugenud ja ja vist ühe vähesena üldse toonast Rahvusraamatukogu teatriosakonna teatud osakonda väisanud, kui oli, avanes võimalus sinna saada siit piiri taha siis oli mul ka enam-vähem teada, kuhu ma edasi tahtsin minna ja mis edasi teha. Nimetan valesti, mitte mul ei olnud kohe teada, kuhu ma tahan edasi minna, aga küll oli mul teada, keda ma hea meelega kohtuksin. Kuidas me sinna jõuame, on see kõik, oli täitsa hämar, nii et. Nii et ma olin seal soomes mingi akneppes, nüüd jõudsin Rootsi siis seal üks on suhteliselt selline hale melodraama, lik olukord, kus tulin laeva pealt maha siis kapital koosnes ühest leivast 10-st rootsi kroonist. Ja siis millest oma hooletuse tõttu ma poole raiskasin, kuna kogemata tellisin kohvi seal sadamas tohib küsida, mis maksab pagasiga hakkasin siis hääletama läbi Rootsi ja noh siis nii see asi seal siis kuidagi alguse sai. Siis jõudsin Taani siin uudinud teatrites. Ja lõpuks siis olin aasta aega Saksas, aga no ma käisin vahepeal muidugi kodus kael. Aga et see mingi, seda mitu aastat kokku kestis, periood. Aga mida need õpetajad, keda sa seal kohtasid, seal õpetasid? Enesekindlust ütleme, toodi teatrite periood, ennekõike see džinjubarbaasuga, karismaatiline isiksus. Ja noh, ma pean teda siiamaani väga heaks teoreetikuks selles mõttes enesekindlust, et sellist veendumust, et mitte mina ei käi valet jalga, vaid kõik teised, keda te olete seal ka. Nii et kui ma sealt lõpuks siis tagasi tulin, siis oli mul ikkagi suhteliselt selge, mis ma nüüd Kus Ruto kylla Kont oli? See oli niiviisi, et Ruto tuli minu ja kaaslaste Toonasest kiindumusest. Lappi mütoloogias. Üle 10 aasta tagasi ühes intervjuus leelo lauritsa, sa just sellesama rutta killakonna juures peatud ja ütled, et et see saami mütoloogia on hästi sügava jälje jätnud sinu maailmapilti. Aga et see on nii pikk lugu, et sa tahaks sellest kunagi hiljem rääkida, et noh, nüüd on üle 10 aasta möödas, et kas sellest on ainult nagu riismed jäänud sinu maailmapilti et midagi uut ja suurt on asemele tulnud või, või sa ütled endiselt, et saami mütoloogia on sinu ilmapildis üks oluline osa? Mütoloogia üldse on minu abiliseks oluline osa kuidas oma oma mõtet liigutad ja kuhu poole sa teda suunad. Suure osa oma ajast me oleme sunnitud seda tegema ratsionaalselt, argiloogikat pidi. Aga minu amet õnneks annab mulle võimaluse kasutada tihti lõbuga veidi loogikat. Ja see istub mulle palju rohkem selline, kus ei ole selge, põhjustada järg seos. Et need on miskid, muud seosed, mis võivad näiteks hoopistükkis mingeid rütmi läbi väljendada. Ja noh, miks just lappi? Egas eesti oma seal kah väga kaugel põletatakse, on ikkagi kõik üks ja see sama. Pi kaudu vist võiks vist niipidi öelda, et mina hakkasin, ütleme, sügavamat huvi tundma meie oma mütoloogia vastu läbi lapikultuuri või kuidagi kuidagi niimoodi ta seal käis, ega ma väga täpselt mäleta, aga ma ei saaks öelda, et ma väga aktiivselt harrastan Lapindust saamlust täna. Aga lähedaseks on ta mulle igal juhul jäänud ja ja ütleme, kui on mingisugune sobiv sobiv hetk või motiiv, siis, siis leiab see lähedus ka väljenduse. Jälle lihtne küsida. Raske vastata. Oled sa religioosne inimene? Jah, ma arvan küll. Lühike vastus. Noh, eks ma olen ristitud ka. Aga ma olen selles mõttes suhteliselt tüüpiline eestlane, et ega ma ennast kristlaseks aga ei pea. Aga kui sa küsid, et kas valereligioon koos on, siis seal on sõitud ja vastavaks, et ma arvan, et see on suhteliselt levinud Eestis paljudega milles religioossus väljendub, töötame siis pöius oma maailmapilti korrastada, eks ehk siis, et sul on mingisugused eetilised kriteeriumid mingeid aru saamata mis ei ole ratsionaalselt tõlgendada ja, ja kindel veendumus selles, et hoolimata sellest kunstlikust enesekesksest maailmapildist, mida ma enda puhul tunnen ikkagist teadmine, et sa oled suhteliselt ikka mitte väeti, vaid inimese roll on. On jõuda järgmisele astmele või ütleme siis niiviisi, et inimene ei ole mitte looduse kroon vaid olla ükskõiksusega. Just nimelt et olla osa kõigest, seda küll, jah. Ja ka see kindel veendumus, et inimesel on, on antud nii võimeid kui kohustusi rohkem, kui me seda tegelikult tavapäraselt tajumine tunnetame. Aga kui olla järjekindel, karm enda vastu. On meile antud võimalus olla omaosalusest tolles kõiksuses palju suuremal määral teadlikud, ütleme niiviisi. Kooskõlas maailmaga, et sellel on kindlasti ka mingisuguseid noh, nii-öelda abivahendeid, et kas see sama sinu maamaja ja mühisev meri aitab sellele kõigele kaasa? Noh, eks ta kindlasti aitab, eks ta ole ka siis otsitud ja selle põhjusega, et aitaks, et ega ma sinna juhuslikult peale sattunud. Ja kui sa mõtled abivahenditena erinevaid religioosseid õpetusi nagu võib arvata, eks ei ole ei ole ma väga ükskõikne näiteks budismi suhtes, kui teda üldse saab religiooniks nimetada. Kristlusega kuidagi selline natukene segasem lugu. Aga võib-olla on ka kõige taga lihtsalt selline jonn. Ma olen küll lugenud piiblit ja noh, mitte niiviisi järjest mitu korda, aga kokkuvõtteks ost ikka mitu korda. No selge see, et teda peab juba kas või sellepärast lugema, et aru saada, mis üldse skulptuuris juhtunud on, mis, mis toimub. Et selles mõttes paratamatus, aga ma ei saaks öelda, et seal minu jaoks niisugust tõmmet või sellist ma ei ole ka selles mõttes vastalile. Noh, ma mõistan neid inimesi, kes on pühendunult pühendunud kristlasi, et no võib-olla ennekõike katoliiklasi, kuna nagu tundub mulle lõplikuma otsus või ütleme siis et kui juba siis siis teha otsus, mis on otsuseksada, mitte nagu kusagil seal sugune lait versioon. Aga ma ei tunne, et ma ise näiteks Peaksin selle otsuse tegema. Seda ma tunnen küll, et nagu sa isegi nagu kohustusena, et ma peaksin palju rohkem oma oma mõtteid puhastama korraliku budistina. Ja seda ma tulen küll Kui palju on sul aega olla iseendaga koos sellises vaikuses ja tegeleda siis selle enesevaatluse venese puhtaks mõtlemisega? Ma arvan, et see niiviisi. Ja selles mõttes natuke paradoksaalne, et et ma arvan, et seda aega mul keskmisest vähem. Aga samas ma arvan, et ma olen iseendaga keskmisest rohkem. Et ikkagi väga seda otsin ise. Samas ma ei tea, kas ma jaksaks siin olla ainult iseendaga nüüd mingit pikemat perioodi, et. Et minna mungakongi ja seal seal mõttetööga tegeleda, ma ei usu, et ma sellega hakkama saaks. Ma arvan, et ma olen ikkagi nii rikutud juba teiste seltsist. Ma ei usu, et ma selleks, eks oleks. Ma arvan, et võib-olla kunagi isegi oleks olnud, aga aga kuna seda pole juhtunud, siis ilmselt ei olnud. Nii et see on nii ja naa ja ma arvan, et tänava tunned, et natuke tahaks mõlemat. Aeg-ajalt seltsi, aga, aga seltsile vahelduseks täiesti kindlalt selliseid üksiolemise aegu. Aga seesama auto sõita ja sama mootorrattasõit, see on ju ka nagu koosolek iseendaga. Jah, seda ma olen ka aeg-ajalt kirjeldanud et see on üks selline omamoodi fluidum, eks ta on ka üks võimalus tõesti ennast välja lülitada ja mitte midagi teha. See on selline kummaline seisund, kui sa noh, loomulikult linna vahel tiirutada, siis ei ole ta see kuigi tegelikult annab ka seal ennast täiesti välja, lülitan ja samamoodi on muidugi ka bussis ja trammis. Aga ütleme, kui sa sõidad mingeid pikemaid vahemaid, mida ma siin mõned head aastad tagasi ka suhteliselt innukalt tegin, et ma vist enam-vähem terve Euroopa läbi sõitnud suure osaga läbi hääletanud. Aga kui sa sõidad tsemist 1000 kilti päevas rohkem siis mingist hetkest kuidagi hõljud sellisel sellisel veidral teadvuse tasandil, et sinu reaktsioonid ja ütleme siis vastuvõtt. Nähtava maailma suhtes on üsna kerk, sa reageerid kogu aeg sellele, mis vees juhtub ja natuke ka sellele, mis külje peal ja taga. Aga see mõte kusagil nagu sihukse kisselli sees või nagu siukse nagu tikker kusagil, kes sellises ja üsna sihuke mõnus ja pehme olek. Sellest võib ka nagu mingis mõttes sõltuvusse sattuda, et sa hakkadki otsima seda puhkust või kuidagi. Mingis mõttes on see ikkagi lõpuks füüsiliselt kurnav, aga noh, eriti kui sa, kui sa tsikliga sõidad, pikka maad, aga, aga selle kompenseerib jällegi see lasidki puhul on seal loomulikult ka mingi adrenaliin ja mingisugune erutus ütleme, mingi risk, mida sa tajud. Aga, aga see, et su Su aju kuidagipidi puhkab, ma ei tea, kas see on kõigil inimestel nii Aga minuga vähemalt onni. Ma näengi oma oma elus sellist juhust. Reana, et ma olen tegelikult kuigi see võib-olla ei tundu loogiline, aga ma olen suhteliselt vähe otsuseid oma elus teinud, et tihti on need Sattusid sellel hetkel sellesse kohta, kus sattus see inimene vastu, sa nägid just neid, neid, neid asju ütleme, mingitest raamatute hulgast võtsid välja just need raamatud ja nii edasi, et need tihti ei ole niiviisi loogiliselt põhjendatavad asjad. Aga nad mingil hetkel moodustavad mingisuguse loogilise terviku. Ja kui nad ei moodustanud, siis ma olen juba on õppinud, et ma üritan leida seda põhjust, miks nad ei moodusta, et järelikult on üks lüli puudu või pole midagi jätnud ette valmistamata, ehk siis ütleme see, kuidas sa oma valikut teed, on sa nii-öelda valmistad seda juhust ette? Ega see juhus ei tule niisama su juurde, et sa lihtsalt istud ja ootad, äkki midagi juhtub. Reeglina ei juhtu, et sa pead midagi selleks tegema tihtilugu see, see, mida sa teed, ei ole üldsegi ratsionaalne, tal ei pruugi olla mingist loogilist seost sellega mida sa siis loodetakse, et see kõik selgub hiljem. Ei oskagi ühtegi asja nimetada, mida võiks otsuseks kutsuda, mis poleks olnud juhus elusse. Et täpselt nii see ongi. Mida aasta edasi, seda rohkem ma olen püüdnud neid juhuseid siis siis ära kasutada või ütleme, ennast tähendaks juhustaks ette valmistada. Tõsi küll, sellega on jällegi ka teistpidi, et sa ei saa üle pingutada selles mõttes, et kui sa hakkad midagi väga pingsalt ootama ja ette valmistama, siis raudselt juhtub vastupidi, täpse ja üldse see, mida sa teed. Et seal kuidagi tulebki seal kusagil vahepeal niiviisi toimetada, et mitte üle pakkuda. Kõrvaltvaatajana tundub kõik hästi lihtne, libe, et kui nagu ajatelge kokku suruda, ütleme viimased 15 aastat. Vaatad sind kõrvalt, eks ju, Peeter Jalakas. Et tuli mõte. Tendiaatri läksin puu alt, leidsin õuna, mõtlesin, et teen ökosahvri, kas sa oled kunagi millegi vastu näppe saanud või et kõik ei ole nii libedalt läinud. Sihikule. Igasugu asju juhtunud, aga õnneks siiani midagi väga-väga hullu või ütleme mingit asja, millesse ma olen uskunud. Ei ole, ei tule nagu veel, et oleks panis vussi läinud või kuidagi kuidagi teisiti, aga noh, ütleme nende asjadega on niiviisi, et nad selle sahvrigagi, kas ei olnud niiviisi, et ma näiteks ärkasin ühel hommikul, vala õige vahetoodete poe, ei olnud nii, et selleks lihtsalt jällegi erinevaid kokkusattumusi. Seal oli erinevaid inimesi, erinevaid tekste, mis Mulletajaid erinevaid teemasid, mis mind erutasid. Sa ikkagi lähtusid iseendast, et seal mingil hetkel said aru, et ei taha mingisugust keemiat endale sisse ajada, jah. See arusaamine mul tekkis ja jah, seda võimendas olukord, kus hakkas tulema seda võimendas ja siis noh, eks ole, siis ta lõpuks leidis mingi sellise lahenduse, et loomulikult selle käigus ja teeb mingeid otsuseid, selge see, eks ole, et noh, keegi ju ei sunni sind, et kuule Hääled mulle seda ka ei ütle, aga see ei ole ka niimoodi, et sa lihtsalt lähed hommikul kusagile kohta yks no mida võiks töökohaks kutsuda. Lihtsalt sealt töökohale mõtlen, ma teen sellise töö. Et nüüd niisugust asja ma ei valda peale üldse vist ei ole muidugi tööl käin koolipõlves käisin, jõulistan kunagi varases nooruses isegi mõni ülemus olnud kuigi esimese hooga praegu ei tule ühtegi meelde, aga aga ju mõnikkolivast natuke nagu annaks selleks ülesanded mineja teie lahendus, asi ära. Reeglina need kuidagi need ülesanded on ise ette juhtunud, nõudnud nagu mingit lahendamist. Väga sümpaatselt mõjus see, et kunagi Baltoscandali algusaegadel raha sai otsa ja sa pidid müüma maha oma auto. Sellest katsid mingid teatud festivalikulud. Raamatupidamisest haigete pealt seksuaalka vaja, mis aasta 90 said rahasid seal ikka loeb. Et siis oligi see festivali tegemine nägi välja umbes niiviisi, et. Peame teadus, kus me olime saanud ühe toakese seal oli meil üks laud, lauale, sahtel, sahtlased rublad. Püüdsime neid rublasid selle koguda, kui, kui palju me arvasime, et festivali kulub. Festival sai otsa sahtliga tühi. Et noh, umbes niimoodi see tegemine seal tol ajal käis. Lihtsalt teisel festivalil juhtus see, et meil oli samamoodi oli rublad sahtlis umbes peaaegu seal, kõik tundus, et saame äkki hakkama. Aga siis juhtus, et rahareform tuli täpselt keset festivali siis endasse kõik vastu taevast. Mingi eriline asi, mida mida mäletada ei ole, noh, eks ta selles mõttes võib-olla lähedata suhteliselt harjumatu tegu, et eriti noh, tol ajal oli see auto nagu eriline pühadus, et see nagu selles mõttes, et ma tõesti ei olnud mitte tavapärane asjade käik Kuulge, see mõte, et igal loojal on nagu mingisugune oma selline lemmikteema või siis lemmikteemade võrgustik, et kui sult küsida seda, et mis on need loo väärtused, et mille nimel sa hakkaksid mingisugust lavastust tegema? Ma ei tea, kas see on nüüd vastus, aga mis mind alati erutab, on kuu või nähtus. Kus on näha, et seal on midagi veel, ehk siis mind huvitab see, mis on asjade taga. Nagu eelduseks, et kui on mingi väga selge Selge asi, on ta siis kujund või, või kirja pandud näitemäng noh, mida ma küll ei ole palju, aga siiski paar tykki oma elus teinud kus, kus kõik on selge, siis kuidagi täitsa ükskõikseks, ükskõik kui kõva kirjanduslik taustal võib-olla või, või mingi kultuurilooline taust, mis iganes paeluvad need asjad, kus on mingi saladus, et sa, või siis need olukorrad, kus sa oskad selle saladuse ise sinna juurde tekitada. Ma ei arva, et see midagi väga uut oleks, ma arvan, et suhteliselt paljud kunstnikud võivad umbes samamoodi vist vastata. Et ikka on huvitav see, kus on kus miski saladus. Aga nende asjade puhul, mis ma olen siis. Natukene naljakas, natuke kurb. Selline inimlik printsiip isegi kui mõelda, ütleme, kas nende kõrtsude peale, millega mõned seotud olnud, noh ka seal on, on üks oluline asi, mida ma alati otsinud, et inimesel oleks seal hea olla või kuidagi. Et seal on ka mingi mingi veidrused, ta ei ole lihtsalt nagu üks. Üks disaineri poolt. Ruum hea koka poolt tehtud hea söök, vaid, et seal on veel midagi seal miski, miski nihe, miski nurk, mis kuidagi teeb selle selle inimlikuks, liidab ta nagu ühtekokku, vähemalt selline taotlus on tavapäraselt olnud. Ja nende lugude puhul, mida teadlastel suhteliselt sarnane Veelkord, et need põhjused, miks just üks või teine lugu on alati täiesti erinevad, kas see lähenemine või kuidas sa sinna selle tulemuseni jõuad? Reeglina on täiesti erinevaga. Aga midagi seal ju on, mis? Mis on läbi ja ma ei oska seda muud moodi kirjeldada kui selline. Selline inimlik faktor. Küsiksin Veljo Tormise käest kas ta oleks valmis Von Krahli teatrile uue loo kirjutama. Asi on nüüd nii, et tegev heliloojad tormist ei ole olemas enam. Ma olen nüüd juba emeriithelilooja. Kui ma kunagi jonni pärast heli tuleks, hakkasin, nagu see sai välja öeldud 1950. aastal, siis täpselt 50 aastat hiljem ma jonni pärast lõpetasin selle töö. Nii et tellida sele riidi, kas enam ei saa? Kahjuks see on erijutt, miks see nii on, aga aga mis puudutab nüüd PTA kasse, siis see oli mulle suur elamus, et kuidas tema vabastas need minu asju, tõstis nad uuesti tähelepanu keskpunkti meie kultuuris, nii Eesti ballaadid kui ka naisterahvad, see oli veel suurem üllatus naistelaulude. Niiet kui oleks võimalik temaga koostööd veel jätkata. Alternatiiv ongi, et kui ta on nüüd lavastanud need kaks asja, mis on umbes 35 aastat tagasi kirjutatud, siis ma võiks välja pakkuda veel ühe loo, mis on 40 aastat tagasi kirjutatud ooper Luigelend, palun luigelend 40 aastat ei ole seda keegi kuskil esitanud. Nüüd on võimalus, kui selline pakkumine juba tuli. Võib muidugi lisada, et siin on vaja tingimata ka Nargen Opera nii-öelda baasi või nii, nagu see oli palaadide ja naistelaulude juures, eks ole. Vokaalne ja instrumentaalne baas fundaaril endal puudub sellisena et seda soovitan kindlasti jätkata koostööd Nargen Operaga. Aga nii palju, kui te olete Peeter Jalaka kokku puutunud, et kas te olete saanud ka aimu, mis inimene ta olla? No ilmselt on üks raske inimene, ta ise umbes arvab vist ka minu kohta niimoodi. Nii et ega meil eriti klappi varem olnud meri põlvkonnast ka muidugi. Nii et ja see on arusaadav. Eks ta ole ka jonnakas inimene, nagu minagi olen. Ja muidugi omamoodi ja see on tore, et ta oma teatri on niimoodi välja vedanud jonnakalt ja järjekindlalt ja. Ma ei oskagi öelda, kuidas see tal õnnestus, aga nüüd ta on täiesti muutunud juba mida enam kõrvalharuks teatris mingi, vaid juba juba pealiiniks meie teatrielus. Aga midagi sellist ka, et mille puhul te olete, lasen kui üllatunud, et mingisugune seik näiteks, et mis on Peetri puhul olnud hästi üllatav. Täiesti huvitav, ma avastasin, et ta on näiteks looduslähedane inimene äkki seda ma ei taibanudki varem kui ta nüüd on roheliste partei eesotsas? See oli mulle ka üllatus, teatud mõttes. See on nagu väga hästi selge, nähtava konkreetne samm roheliste erakonna alguse. Kuidas see asi valmis sai? Kuidas tekkis, oli? No mina olin kuni selle suveni veendumusel, et selle ei ole mõtet, kuna ma ei uskunud seda, et on võimalik minna. Poriseks joostud, et minna keset seda platsi valge särk ja lühikesed püksid seljast hakata seal tennist mängima. Seal pole mingit lootust, et kui kõik tahavad rääkvid, siis sa pead sedasama mängu mängima ja siis ütles mulle nagu õuda. Aga samas ei näinud nagu ühtegi ütlemisest, fantaasiat, vaesus on vist selle põhjus, et ei suutnudki midagi, tegemist on mõeldud. Et kuidas siis ikkagi mõjutada olukorda, kus sa näed täiesti selgelt, et sinu arusaamadega maailmast ei lähe. Et no kuidas seda muuta ja midagi targemat, mis seal salata pähe ei tulnud. Ja siis kuna Marekka innukalt seda ikkagi toetus, et võtame ennast kokku ja teeme selle asja ükskord ära. Ja siis selgus veel tagatipuks, et et Eesti Energial on täiesti selge on hakata oma oma võrkusid uuendama põlistades selle, selle olukorra, mis, mis praegu on. Nojah, olukorra, kus ühes Eesti nurgas on istuvad kivisööjad kesiselt kraaniga, paiskavad üle Eesti nagu selle suraka laiali, et. Ja noh, see oli veel põhjuseid, eks veel, mingid kohtumised erinevate inimestega ja, ja kas see, mis taustal toimub ehk siis globaalsed protsessid, mis mis nagu nõuaksid mingisugustki suhtumist, mida ma küll ei tajunud veel kuni suve lõpuni, et keegi meie poliitilistest jõududest üldse nagu nendega tõsiselt viitsiks või oskaks, jaksaks tegeleda. Või ühesõnaga läks nagu ta läks, et inimesed hakkasid tegutsema, nüüd me oleme selles seisus nagu vanemad ütleme, et suhteliselt lootusrikas seistena mulle tundub Suurtest teemadest, et inimene ja keskkond on noh, üks asi Kui sa siit sinnapoole, et selle keskkonnaga seoses, et nüüd kraali selline printsiip, et kasutada ainult ainult taaskasutatud materjale oma rekvisiitide ja kostüümide puhul Mingiks 10-ks 20-ks korraks raisata ära mingi tohutu hulk materjali, mille esiteks tootmine on seotud, võib olla kas raiskamise või. Tollesama ja inimese ja keskkonna mürgitamisega ja mille Samasse sealoomingule mingisuguseid piire, et see ei tähenda seda, et sa peaksid lava pähe mingites kartulikottides käima või ka sellest noh, nii-öelda prügist või rämpsust on võimalik mis tahes glamuuri välja imeda, et kui sul on nagu nuti seda teha Täpselt nii, see on jällegi kas ei ole mingi selline ühe asja pärast, ei ole vaja muutuda hüsteeriliseks selles mõttes, et, et ta ei ole veel niisuguseid taaskasutustagaajamine, ei ole, ei ole selles mõttes hüsteeriline. Et kui ikkagi on vaja pliiatsit, eks ole, siis oleks targem see poest osta ka minna ühte pliiatsi kontsu kellegi käest nuruma. Aga ütleme siis niimoodi, et me eelistame oma valikutes taaskasutatud materjale, kui vähegi võimalik on, siis me seda ka teeme. Ja nendest annab teha täitsa imelisi asju, et ja pigem on see niiviisi, et noh, jällegi, kui sa piirangutega liiale ei lähe, siis teatud hulk piiranguid tegelikult ju loovad uut vabadust, et sa mitte ei piira ennast, vaid suunad ennast. Ja see tegelikult annab sulle rohkem vabadusi selle oma omaenda seatud piirangute raames tegutseda. Mis on see, mis tekitab sinus tõsist imetlust või hämmingut seik, mida sa oled jälginud ja mõelnud, et kuidas see saab võimalik olla. Kui sa hakkad mõrvale järgi mõtlema, siis on praktiliselt kõik. Igalt poolt võid sa seda imestamiseks põhjust leida, et kuidas see tasakaal püsib? Kui imeline see kõik on. Teisalt mida nende teemadega tegelemine, millega ma olen viimastel aastatel tegelema sattunud? Ja see võimalus ei ole mitte kusagil kaugel või midagi kusagil nagu tähtede taga, vaid see on sinus endas olemas kõik. Mingil hetkel, kui sa kuidagi tunned ennast saamatuna väsinuna, siis ta ahistab, eks, et sa ei saa hakkama ja kuidagi. Sa tead mida tegelikult võiks. Samal põhjusel, et, et kõik on sinus endas olemas. Mida sa teed siis, kui hetkel usk on otsas ja jõud on otsas ja kõik tundub nii tohutult mõttetu. Noh, kõige lihtsam vahend muidugi teha seda, mida paljud kunstnikud, wind et raisata oma oma tervist, aga ütleme siis niiviisi, et ma tean, mida tark mees teeks ja aeg-ajalt ma suudan seda ka ise teha. Aga mitte alati. Olenevalt sellest väsimuse astmest, et kas saab hakkama lihtsalt merd vahtides või isa. Kirjelda ühte hetke, kui sa tunned, et sa oled tõeliselt õnnelik ja kooskõlas selle iseenda ja maailma ja kõigega. Minu puhul tavaliselt on see seotud sellega, kui ma millegiga hakkama saanud, ütleme, et reeglina sellelt midagi praktilist teinud, et sa oled rahul endaga, et see on olnud keeruline. Seal on mingeid probleeme olnud, sa oled suutnud selle lahendada, see nagu esimene eeldus. Nüüd teine oluline detail on see, et, et sul on enam-vähem teada see, millega sa nüüd edasi hakkab tegelema mingi praktiline asi, ehk siis nagu. Et selleks on vaja nagu mingid praktilised reaalsed teod, mis on siis kas just tehtud või siis just tulemas, et ma ei oska ennast niiviisi abstraheerida, et olla õnnelik ilma tegutsemata, mida ma väga tahaks. Aga ütle vähemalt siiamaani, mul ei ole see see mittetegutsemine välja tulnud. Võib-olla ühel päeval õnnestub lihtsalt olla. Kuigi. Kas mida vanemaks, seda kergemaks läheb inimese elu või mida vanemaks, seda raskemaks lehma õhtaks. Mida vanemaks, seda huvitavamaks, et huviga vaatama, mis nüüd edasi juhtub, et et kuidagi. Nooremana oli see kuidagi enesestmõistetav võtta, mis seal? Mis seal ikka juhtub, et oled energiline ja siin toimetada, askeldada. Mis saladust seal ikka nii vähe. Et need aga kas tead, seda huvitavamaks läheb selles mõttes, et see aeg-ajalt käid ja päris täpselt, kuidas nüüd järgmisele asjale reageerida, et sa nagu kuidagi iseendaga ka nagu põnevam olla järsku, et. Vaadata, et mis seal on, kas, kas ilmselt suhteliselt tavapärane asi, et need erutavad rohkem nagu sellist intellekti rahalised asjad ütleme kuidagi mingi asi, mis paneb sind nagu kaasa elama või või siis vihastama või rõõmustama, et seal reeglina mingisugune vaimne asi, mingisugune intellektuaalne asi, et ta ei ole reeglina väga selline argine argiste asjade suhtes, kuidagi suudad aeg-ajalt olla endalegi üllatavalt leeve. Kas surm on ka sinu jaoks saladus? Eks ikka, kuis muidu, eks ikka. No vaat see võib-olla on jah, üks asi, mida su küsimus oli, see, et mis on mis on ealised iseärasused ütleme seal täna või kaks aastat tagasi, siis siis noh, paratamatult sa mõtled surmale rohkem. Noh, mis tähendab seda, et sa seal hommikust õhtuni mõtled, aga ütleme, selline kohustus õigeks ajaks valmis saada, just nagu on kusagil olemas, et sa pead nagu, et kõik ei ole enam ees. Sa nagu tead, et tegelikult peaksid sa juba olema suhteliselt valmis lõpetama. Ütleme, selle valmisoleku puudumine aeg-ajalt kuidagi erutab. Surmahetk on erinevates kultuurides ja religioonides hästi oluliseks peetud, et, et see, kui õilsaks või kui heaks sa siis suudad ennast selleks õigeks hetkeks nagu häälestada. No vaata, see õilis ja hea küll, kasutan seda väga tihti, aga ega ma ei mõtle päris seda, mida need sõnad vist reeglina tähendavad, et ikkagi pigem seda kui kaugele saama Teelele. Et. See enda kohustuse ja vastutuse äratundmine ja selle järgi käimine on oluline. Oota, mis sa sellega mõtled, et see, sa hea ei ole saleta, no mida selle hea all mõeldakse, tavaliselt on selline. No kes on hea vanaema ja ekskese veel hea, ütle Ksenja. Noh, muidugi, ema on hea ja meel väikesed, tüdrukud on head. Eks ole, et noh, emaks väikseks tüdrukuks ei ole vaja saada täiskasvanud mehel selles mõttes see headus niiviisi nagu, nagu me oleme harjunud selle sõna tähenduse ei ole vist kõige olulisem, et jällegi seda, et sa pead olema kuri, eks. Seda ta ka ei tähenda. Aga kumbki ei ole olulised, et et see on pigem ikkagi see noh, kui aus enda suhtes suudad olla või ütleme, kui palju sa suudad oma oma deemonitega võidelda ja ei öelda seal kus tahaks väga ja öelda, eks, ja nii edasi ja nii edasi, et need on Need on kategooriad või küsimused. Kust tuleb selleks lõpp-punktiks valmis olla, et see, kas sa oled, kui hea sa sa teise ilma minnes oled? Ei ole minu arvates. Et see võiks küll olla No mis siis on kõige olulisem todasama püüd käia Estaks püüd omade ära tunda ja teiseks selle järgi käia selle teadmisega mis on jällegi, see on selline sõnad, see ei ole. No see ongi seesama pikk teemise nutvana, mida sa lapsena kärus, kus need lükatakse sind nutma paneb seesama seesama selle tee äratundmine, see ongi see, see miski, aga sellest ees on ju nii palju helgeid hetki. Loomulikult on seal helgeid hetki ja ega siis seesama Puiestee mittena näiteks ei pane nutma. Aga kui ma seal väga kaua ühe koha peal seisan, siis mul tuleb meelde küll, see, mis mind ahistab, võiks nutma panna. Ega siis, mis lapsukest tuppa paneb, ei ole tihti ju mitte see, mitte see, kui õudne see, see tee on vaid pigem see, kui võimas. Et sa tantsust nii paljud suurem üle kuidagi hoomamatu. Kõneles Von Krahli teatri juht Peeter Jalakas, muusika Steve Richilt, kasutatud heli Leic lasteraadiosarjast. Siililegi selge. Saate valmistasid ette Külliki Valdma ja Jaan Tootsen. Raadioteater 2007. Inemise sisu. Saade sisukatest inimestest.