Asjasse mitte pühendatud. Või muusika tunduda üsna võõrapärane, lõunamaiselt temperamentne. Tegemist on aga ühe meie sugulasrahva maridega. Nii laulis ja tantsis mari rahvamuusikaansambel kolmanda oktoobri õhtul kunstiinstituudi saalis rahvamuusikakonverentsi kontserdil. Saal on küllaltki väike ja oli sel õhtul puupüsti täis. Kesistus lausa lava ees põrandal, kes seisis üle kahe tunni tooliridade taga püsti. Esinejaid oli kaugelt ja lähemaltki ja vähemalt need, kes kontsertidele pääsesid jõudsid sammuke lähemale meie sugulasrahvaste soomeugrilaste rahvamuusikale. Kontserte oli Tallinnas kaks ja Tartus üks. Tegelikult olid need kontserdid ühe ürituse laiemale publikule mõeldud pidulik pühapäeva pool. Üritus ise aga oli neli päeva kestnud sisutihe ja töörohke rahvamuusikakonverents heliloojate majas. Professor Herbert Tampere algatatud rahvamuusikakonverentsidel oli esialgu juttu ainult eesti rahvamuusikast. Nüüd aga, juba kolmandat korda kogunesid Tallinna kõigi soome-ugri rahvaste rahvamuusikauurijad kogu nõukogude liidust. Konverentsi korraldajad, meie vabariigi rahvamuusikauurijad on koondunud kahe organisatsiooni ümber. Nii keele ja Kirjanduse Instituudi rahvamuusikasektorit kui ka heliloojate liidu rahvamuusikakomisjoni juhib Ingrid Rüütel. Tema on ka nende konverentside peaorganisaator olnud ja tänu oma kontaktidele meie maa teiste rahvamuusika uurimise keskuste ja üksikuurijatega suutnud luua üleliidulise aktiivi, kes hea meelega on ühendanud oma jõud rahvamuusika võrdlevaks uurimiseks. Tänases saates püüame anda lühikese ülevaate sellest, mis on siis täna rahvamuusikauurijate vaateväljas. Saates kõlab muusika nii tänavuselt kui ka eelnevatel konverentsidelt. Et juba mari rahvamuusikaga lint käepärast on, siis kuulame siit veel natuke. Marid elavad Volga keskjooksul küllaltki hajali mitte ainult Maria ENSV-s, vaid ka naabervabariikides ja oblastites. Meie seekordsed külalised olid paskyiri ANSV-st tõmbajevo külast. Värvikalt esitasid nad põimiku pulmakommetest sealhulgas käsitööõhtuga, kust pruudile veimevaka valmistati. Kui see töö valmis, tulid kosilased. Selle märgiks. Et ta kosjad vastu võtab, pidi pruut murdma tükikese pakutavast kosja karaskist ja sööma. Pulmad mari külas võivad kesta terve nädala. Lavavariant on muidugi lühem. Jätame mari pulmarahva tantsima ja laulma. Et ka tänapäeva mari noorsugu rahvalaule ja tantse armastab. Seda olen ise kogenud üliõpilasansambliga Riia, Riia, balti jaama perroonil üle tunni kaasa tantsides. Mari, tantsulaulude ja ringmängude juurde käib tingimata tugev trumpi, mis meie külalistel olid erilised tantsu viisud millel kanna ja talla alla puuklotsid olid löödud. Rütmikujundid on igas külas isesugused ja tantsuspetsialistid jälgi on neid raske omandada. Traditsiooniliselt on meie konverentsidel mari rahvamuusikat tutvustanud olekki rassima Joškaarolast. Tema seekordne ettekanne oli mari mängu ja tantsulauludest. Ta oma üliõpilasansamblit kaasa ei saanud võtta, palus ta. Tõmbajev lasi oma ettekannet illustreerima. Sealjuures pidi ta kogu aeg täiendusi tegema, sest tema kodukülas Tatarimaal tantsitakse. Piss teisiti kui paskiiri Mariide juures. Mitmetes ettekannetes puudutati liikumisega seotud muusikavorme. Seekordne põhitemaatika oli sünkretism rahvamuusikas. Nagu juba esimestest muusika näidetest kuulsite, demonstreeriti seda ka praktilises musitseerimises. Küllaltki mitmekülgselt arvutati sünkretismi probleemega teoreetiliselt. Mis siis on siin kretism? Ka meie konverents ei andnud küsimusele ammendavat vastust, kuigi erinevaid vaatekohti ja tõlgitsusi selgemaks vaieldi. Kõige üldisemas mõttes mõistetakse sünkratismi all erinevate kunstiliikide muusika, poeesia, tantsukombestiku lahutamatult kooseksisteerimist. Tänapäeva professionaalses muusikas on nende elementide ühendamine küllalt vaba ja looja tahtele allutatud. Rahvakunstist seevastu on vaid väga vähesed žanrid seostatavad vaid ühe kunstiliigiga. Rahvamuusika eraldamine liikumisest tekstist ja muudestki komponentidest on võimalik vaid teoreetiliselt teatud uurimisetapil. Sünkretismi teine tähendus on ühiskonna arengu eri etappidel rahva kunstisse ladestunud kihistuste segunemine ja kooseksisteerimine. Ja see aspekt pakub väga palju mõtlemisainet. Kujukas näide eri ajastute kultuuritraditsioonide ühendamisest rahvamuusika esitamisest tänapäeva vahenditega. On ju Veljo Tormise ballett-kantaat Eesti ballaadid mille ühiskülastuskonverentsi külalistele ette oli nähtud. Taas on ausse tõusnud regilaulude eetiline jaga kunstiväärtus. Vaatamata nende laulude üsna auväärsele eale. Esivanemate õpetav hääl kostab meieni üle aastatuhandete. Kihnu saar on selline paik, kus regi värsilistel pulmalauludel veel tänagi praktiline väärtus on. Otiili ja Kõiva on juba aastaid Kihnu pulmalaulude esitamistavasid uurinud. Ta rääkis laulude seostamisest erinevate liikumisrütmidega ja tema ettekande illustreerimiseks kõlasid ka kihnu laulud. Ja nüüd siis läheme kodust hästi kaugele soome-ugri rahvaste meist kõige kaugem haru on ugrilased Andid, mansid ja ungarlased. Nendegi rahvaste muusika on meil ikka esindatud olnud. Seekord see põhiteema alla sobib hästi hobiugrilaste karu, peiede kombestik. Selle kombestiku ürgsed juured ulatuvad väga kaugele aega, mille inimesed oma esivanemaid ja suguvõsa kaitsevaime loomariigist otsisid. Huntidel ja manssidel on kaks suurt hõimurihma karurahvas ja jäneserahvas. Esimesed siis korraldavad karupeie sigi. Kui nad on karu maha lasknud, peavad nad laulu ja tantsuga karu vaimumeelt leevendama, et see neile hädasid kaela ei saadaks. Aegade jooksul on välja kujunenud värvikas rituaal paljude laulude mängude, tantsude ja rikkaliku söömisega. Kuulame, mida räägib karu peiedest. Mansi jahimees Grigori Sainahhov. Obialaskorda Scursnimaajes Colo Stav jääjes jäigre stobu tomoyfriidjas taote said pudies, nätsid. Holotnud messepostavad ansi muietta sussi Mõttamisi, tyyp, esim hoidas aprifoodiad kohta on ta Virho. Uni. Geograafiliselt lähedasem, aga mitte sugugi vähem eksootiline on saami muusika. Kaugel põhjalas elavate lapi nõidade juurde läksid nõu küsima nii Soome kui ka Eesti rahvuseepose kangelased. Ka meie regilauludes on laplastel küllalt tähtis koht. Ise nimetavad nad endid saamideks. See rahvas karmil põhjamaal on hella hingega ja oskab hästi laulda. Saamid laulavad loodusest ja põtradest, aga kõige rohkem oma lähedastest inimestest. Igal saamil pidavat olema oma laul. Enamasti teeb selle laulu keegi lähedastest sugulastest mingi tähtsa elusündmuse sünni pulmade puhul. Meie maal Koola poolsaarel elavad saamid ei joiga, nagu seda teevad saamid Soomes, Rootsis ja Norras. Idasaamide laulud on pikkade lüüriliste tekstidega. Improvisatsioonilised jutustused. Tänavu oli meil külas kolta saami rahvalaulik Anna Osipova kellel on varuks palju laule oma tuttavatest inimestest. Enamus neist on juba mulla all. Tänu lauludele elavad nad aga rahva mälus edasi. Georgias. Ühised rahvamuusika kontserdid nii meil kui mujal näitavad hämmastava selgusega rahvatraditsioonide püsivust ühes või teises paigas. Samal ajal näeme ka, kuidas kohalikud kultuuritöötajad suhtuvad neisse hindamatutesse kultuuriväärtustesse. Positiivse näitena tahan märkida rapula küla kultuurimaja tööd Leningradi oblasti põhjaosas. Kaugola Suusahüppekeskuse lähedal. Sealsetest ingerisoomlastest on mõne aastaga kujunenud huvitav rahvalaulu ja rahvatantsukollektiiv ansambel rändüsgad. Olen selle ansambliga kohtunud juba üsna mitu korda ja iga kord üllatavad selle kollektiivi auväärses eas liikmed meid uute laulude ja tantsudega. Kultuurimaja on leidnud võimaluse kutsuda ansamblit juhendama Leningradi konservatooriumi folkloorikabineti inimesed, kes oskavad rahvamuusikale austusega läheneda. Kuulame Ingerlaste esituses üht vana nekruti laulu. Aga enne palume selle ansambli sünni juures olnud Petroskoi rahvatantsuspetsialisti Viola malmit, et ajutustaks, mis viis teda tookord hingerlaste juurde. Jätad Petroskoisse, mine nüüdne niiden, mittennita, tantsiti Oikin Vuannelisesti. Minematkusin. Leningradini aveel ja siiale joga jogavusi, Juhanuste viieteden ja tantsida need ihani ja ründes köie ette. Nüüd dekaiki ründus kattuvad koos insi meenintsis koomi kagunassid Dumala siisid Ta ja Siteraaliaali aalistuva liilia lae liiga tuumale ja muide joovet oleka mutta keeding ihana on keeles see, et kaikneme naised mustavad Munija Munijad piirili. Joovad nüüd nüüd esindamas nii mõneski paigas ju ovat käänet Petroskoisse Montakert ainult jälle Eestisse, jällegi pari ker taovad käel ehita oige tuunida Leningradis 100 ja Vartuvad Monin Monim paikanite videoloycemmile, kuulusetena Rõnskisti. Ja töönele käguga pääsneo. Jääb jääb nii saada. Jääga sääremee on kaarnegi, jäädi käeks taid tööle. Ja käed. Taeva vait. Ja kapteni seal juba ei jõuda, et ma ei näe kaadreid. Ja ma kolleeg ta Neerele suure saada. Oya pojad koone laevas laule nii, vaat nii, nüüd tooli. Jäädi saiais männe saada paiga, näen. Viola malmi on suurt tööd teinud ka Karjalas. Ta on läbi sõitnud väga palju Karjala külasid ja igal pool innustanud inimesi Meenutama laule ja tantse mida enam ei kasutata ei külapidudel ega isetegevus laval. Ta on aidanud jalule mitu folkloorikollektiivi kabetroskoi ümbruses, kus metallitööstus rajati juba Peeter Suure ajal ja kus linna ja seega ka vene rahvakultuuri mõjud on väga tugevad olnud oskas ta leida vanu pulmalaulikuid, kes veel valdavad Karjala pulmaitku traditsiooni. Siin tuli rühme karisa lasta. Vaata Badenick üleste karphonen alu jõuda. Heita tuli. Kuusinjeste ja muud naised. Kontserentsin toime monia folkloorifolklooris jätans entsiksikin kruugatanssi Sitenikaatrilli Vanssi jäsite liiki. Olivad kaksi Vanchana Vanhanaista stipanova on ja sitten Toini Vanhampi. Siis skand räätsiva hem kummat, kiin, ibki ved, itku virsija üksi hääl kirss, virsin koskate veel sauna ja sittentonia laulu ning oskad ütelda. Tänavuse konverentsi kõige südamlikum elamus oli liivlaste staltide perekonnaansambel. See on veel üks väheseid perekondi, kus ka lapsed liivi keelt räägivad ja kus ka Liivi laulud ja pillimäng au sees on. Staltide esinemist kommenteeris liivi kultuuritegelane meilgi hästi tuntud. See on pulmalaul, mis lauldi siis, kui pruut viidi peigmehe tallu. Ja ma tahaks. Veendunud Virty laul, mis neitsed noolest leiavad, omavad uuentšov kvardemmess, küla kuuk kõõga pääl ja. Loolest seda nei, kui Boshidest näete, Neine Lexte siin kõnga pääle seal loolest puska antud kuu sujus. Pierre loolametne leksite tekkis kumba ja siis säite jäi hoitlemis Inius võtet. See on vana liivlaste lendude äratamise laul, millega mis laul tee lihavõtte hommikul kõrgema küla liival hoide peal. Tütarlapsed läksid sinna salaja, nii nagu poisid ei näeks. Laulsid seal ehitatud kuuse juures ja pärast laulu, siis läksid kõik kokku ja maitsesid sellest, mis oli kaasas, kaasa võtnud, sõid ja jõid. See oli jõutud tiga ammuschi, liiv võt koovandiksis, lihtsalt vanad liigud kaovad koondikes. Ja paudin need tända Irgiategi kõlbade. Hambolil vestlastes Tarmo Pill. Ja seda leitud on kõikidest arheoloogia kaevamustes. Kozlerlase kalmud on olnud. Ja praegu nüüd hakatakse seda jälle kasutama. Konverents on lõppenud, rahvamuusikauurijatel on nüüd aega atra seada, uute uurimuste jaoks. Loodame sugulasrahvaste muusikat kuulda Tallinnas jälle kahe aasta pärast. Konverentsi ajal salvestatud muusikaga saame aga tutvuda põhjalikumalt meie rahvamuusikasaadetes. Kuulmiseni.