Loomaaialood. Loomaaia loomise. Tere tänases saates kuuleme, milline on Tallinna loomaaia alpinaariumi lugu? No sõna alpinaarium, aga iseenesest kõlab ka huvitavalt ja võõrsõnastik ütleb selle kohta kõige lühemal moel. Kiviktaimla. Võib aru saada, et tegemist on ka alpine päästikele omase nähtusega. See kõik on aga omal kohal ka loomaaedades, kus elutsevad kõikvõimalikud mäestiku elukad ja kivik. Taimla laieneb neis paigus millekski märksa enamaks sest kaljukitsed, lambad, tuurid ja teised pole niivõrd huvitatud lilledel nuusutamisest, kuivõrd tornimisest ja ronimisest. Stuudios on Mati Kaal ja Haldi Normet-Saarna. No mis Tallinna loomaaia Epinaariumisse puutub, siis praegune on juba täiesti muljetavaldav, ehkki ka järgmine ehitusjärk oleks vägagi teretulnud. Ja, ja no me võime ju tegelikult alpinaarium kivik loomlaks kutsuda, kui laulja on päris sest tegelikult on nii kiviktaimla kui kui isegi Vik loomla mõeldud selleks, et, et väljapoollooduslikke olusid alpielustiku osi demonstreerida pidada ja niiviisi sisaldab 11 ja teine, teine esimest, et selles mõttes kindlasti varasemad ja, ja kuna ütleme iluaianduslooma aiandusega võrreldes natuke varasem ja laiemalt levinud inimese kultuuri osa, siis siis pole imestada, et enamik teatmeteoseid pole loomaaianduse asju nii väga endale teavitanud. Tänud, ja ma arvan, et sa ise Camid, Stit, suhteliselt on ikkagi tegemist mäestiku elustikuga ja ja kevadel rääkisime, et tooma, et seal, vanal väiksel territooriumil Kadriorus oli piki Lasnamäe klindinõlva ja ja olime püsti hädas sellega, et tantsisime nisukesi liike keda on võimalik niisugustes tingimustes üldse üldse pidada ja kuna suur lai nõukogude liit nagu tollal öeldi, kuuendik maakera pinnast oli käes, siis me hakkasime otsima mitmesuguseid kaljukitsi ja uluklambaid, kes kes tegelikult just niisugustest tingimustest pärit on. Ja nii me jõudsime tegelikult selleks hetkeks siis enam kui 30 aastat tagasi, kui kui me hakkasime kadriorust ära kolima veskimetsamaile siis olid meil olemas kõik Nõukogude Liidu territooriumil elanud Kaljukitseliigid ja, ja ka mitmed-mitmed, uluklambad, nii et et selles mõttes niiviisi see kollektsioon tekkis, vajadus alpinaariumi järele, mida sugugi igal loomaaial ja paraku ei ole ja kes mäletab siin kevadisi saateid, kus me rääkisime oma kolimisest, siis oli nii, et raha oli vähe ja aega oli veel vähem. Ja terve see 89 hektarit, mis seda uut territooriumit on, see oli valdavalt niisugune soine ala. Veskimägi oma Veski metsaga välja arvatud, aga, aga kuna see on kaitsealune ja Te hoidmist väärt ja loomad nagu juba jutuks oli, on andnud allkirja, et sinna sisse me midagi ei ehita. Siis oli sedasi, et me algusest võtsime, lihtsalt tegime sama suured asfaltaedikud nagu, nagu seal olid need Lasnamäe veerul ja valasime ära vundamendid ja, ja isegi need väikesed nihukesed laudakesed tõime treileriga vanalt territooriumilt, panime lihtsalt sinna uutesse aedikutesse vundamendi peale maha. Nii et need kaljukitsed, kes siis kolisid vanalt territooriumilt uuele territooriumile, nendel oli juba kodune lõhn ees ootamas, aga sellele vaatamata panime me tähele, et need loomad hakkasid käituma kuidagi väga kummaliselt käisid norus ja, ja, ja, ja sorus mitte kuidagi ei olnud neid suursuguseid, ercus, olemisi, sädelust sädelust ei olnud just. Ja siis me panime tähele, et ühes aedikus käitusid normaalselt ja hakkasime mõtlema, et mis asi see nüüd on ja siis selgus, et, et see oli aediku ehitajatest oli jäänud üks kivihunnik. Ja kui me siis hakkasime prooviks samasuguseid kivihunnikuid ja kui kive ei jätkunud, siis puu pakkudest nisukesi Guileid tegema siis muutus loomade käitumine normaalseks, tähendab selgus, et karja juhil on tarvis oma karjale ülevalt alla vaadata ja, ja ka naabrimehele siis märku anda, et mina kivikuningas ja nii me saime siis sellest sellest murest, mis esialgu tahtis meid lausa murda, sest sest, et me ei saanud aru, milles on asi, kas on haigeks jäänud, kas on haigeks jäänud või mingi nakkus või, või, või kuidagi kolimisega külma saanud või mis asi see on, et need no nii nagu jutuks, et sädet ei olnud, aga sai siis siis see asi vähemalt klaariks, et nii suhteliselt lihtsa viguri oli võimalik seda käitumist korrigeerida, aga ilmselgelt, et olid nemad, need loomad meil, kes nüüd uuele territooriumile tulekuga esimese hooga tegelikult sattus kehvemates oludes. Sest et seal Lasnamäe nõlva peal turnisid ja, ja ronisid hüppasid, see vahe oli ikka üüratu just ja, ja selles mõttes hakkasime mõtlema, mismoodi ikkagi nüüd asjaga asjaga edasi minna. Ja noh, samal ajal siis no üldse on suhteliselt vähe ju neid loomaaedu, kes kes niisugusi elukaid peavad ja ja näiteks üks niisugune liit nagu Ida-Kaukaasia kaljukits ehk Dagestani tuur, nemad olid siis kuskil noh, praegusesse võttes juba 100 aastat tagasi, siis 1914. aastal oli, oli püütud viimased loodusest ja, ja kõik see õnnis aeg olid nad siis noh, nagu loomapidamise keeles siis sisearetuses ehk sugulus sigimises. Ühesõnaga, nad pärinesid nendest 14. Nendel lastel just looma ja, ja kõik olid juba mitu korda sugulased, tähendab õed-vennad ja, ja, ja isad ja tütred ja kõik, kes seal siis risti-rästi olid, olid paljunenud ja selle tõttu nende Elumus oli väga kehv. Ühesõnaga, Dagestani tuurid vajasid värskelt Verd Moskva loomaaia abiga õnnestus meil Meil siis saavutada lõpuks luba ja napilt veel enne seda Nõukogude Liidu lagunemist õnnestus siis minu asetäitja Vladimir Fainstenil korraldada üks, üks püügiekspeditsioon Põhja-Osseetiasse, kust me siis mõned loomad, loomad püüdsime? Jaa, see lõi selle pildi kohe hoopis teiseks, pärast seda oli siis ellujäämine palju suurem. Et alguses tõime need loomad meile pärast viisime siis juba ka Moskva loomaaeda ja, ja praeguseks on pilt näiteks niisugune, et peale meie on Dagestani tuurisid veel viies loomaaias ja kõik need ülejäänud viis on on meilt saanud. Nii et selles mõttes üks, üks haruldasemaid ja kui mõelda seda, et, et nad elavad seal, kus ridamisi neid tšetšeeni sõdu on peetud, siis ei tea keegi, mispärast, kui need raugevat seal looduses veel järel on. Mis neid veel nii haruldaseks teeb neid Dagestani tuur? Ongi see, et noh, Dagestani ja Kubani tuurid on, on kaks liiki, mis on kaalselt tendeemselt, elavad ainult Kaukasuse ja ühed siis ühel pool pea hääliku, teised teisel pool Kaspia pool otsas, teised musta mere pool otsas ja kui neid ei ole maailmas mujal kui ainult ühes kohas, siis on väga kerge, et midagi juhtub ja kõikide kaljukitsedega on tegelikult ja ka uluk lammastega, et tänapäeval viiakse kodu kitsi ja lambaid küll isegi helikoptereid kasutades, rääkimata siis mingitest muudest transportööridest viiakse mägedesse piirkondadesse, kus kus neid kunagi pole nagu varem olnud. Rääkimata sellest, et need hulgad kasvavad, tähendab nende koduloomade hulgad ja koosnenud seega satuvad siis uutel alpiaasade parasiidid ja pisikud ja kui koduloomad on aastatuhandete jooksul koos inimesega harjunud ja välja töötanud kaitsemehhanismid nii nende nakkuste vastu, siis ulukiliikidele on need hukatuslikud Pole midagi välja, nemad pole midagi välja töötanud, see on umbes samasugune asi nagu juhtus inimestega. Kui valgete inimesed hakkasid hõlvama maailmas muid alasid, kus siis siis rõuged ja muud nendega siis käinud haigused, loogu võtsid ma kohalikke inimesi ja madudega seotud asi, et kui, kui siin siis esialgsed loomaaiad seal 152 aastat tagasi demonstreerisid aeg-ajalt ka pärismaalasi et siis toodi, toodi mitmelt poolt küll indiaanlasi ja, ja, ja muid nisukesi päris rahvaid toodi siis suvehooajaks loomaaeda, kus nad siis oma elu elasid ja demonstreerisid oma kombeid ja ja asju, et neid on isegi jooniste ja fotodena on näiteks leipzigi loomaaiast ja nii edasi. Siis nad said muidugi selle eest rikkalikult tasutud. Aga kui nad läksid tagasi kodumaale, siis nad võtsid kaasa tasuta kaasaandena nende valgete inimeste nakkusi ja varasid millele seal kohalikel inimestel ei olnud mingitki tähendab vastupanu võimet ja, ja need noh, väga paljud nendest endist said nakkuse ja surid ära. Aga, aga kõige hullem oli see, et nad võtsid kaasa need nakkused ja ja täpselt sama protsess on kaljukitsede ja lammastega, et need ulukliigid ei ole kohastunud vastu panema nendele nendele nakkustele. Ja samas siis, nagu jutuks oli, oli meie territooriumiks, suursoo, paranes edelapoolne nurk oli veel kõige soisem, kuhu oli kavandatud siis tulevane alpinaarium. Räägime nüüd veskimetsast veskimetsast ja saime küll esimesest murest üle nende kivihunnikute ja puu pakkudega, aga selge oli see, et ikkagi olid need olud oluliselt kehvemad kui, kui vana platsi peal ja sellest uuest territooriumist võeti ju kõigepealt tarvitusele just see põhja ja kirdepoolne ots, sest seal olid need vene sõjaväelaod. Ja see teine pool oli suur võsa. Meil oli küll, nagu tol ajal nimetati generaal Taaniga, nagu selle detailplaneeringuga oli, olid ette nähtud need paigad, kus tulevikus siis niisugused elukad peaksid elama, aga sinna polnud juurdepääsu tükk võsa oli vahepeal ja niiviisi me siis olime küll sellesama detailplaneeringu juures ette näinud hiigelsuure niisuguse kuuetahulise püra Lamiidi betoonist püramiidi, kus siis pidi tulevikus olema 12 aedikud ja, ja selle püramiidi tippu pidi siis niisuguse ulja juukse tuttina istutatud põõsast kaunistama. Ja see kõik tegelikult tulenes sellest, et, et tol ajal, kui, kui neid plaane sai peetud ja võrreldud maailmas neid kaljukitsede ja uluk lammaste pidamise tingimusi siis veterinaarkaalutlustel just nende samade parasiitide ja, ja, ja pisikute tõttu ei olnud võimalik muul viisil pidada, kui, siis kas täiesti loodusliku kivikalju peal või kunstlikult betoonist tehtud nihukeste nõlvade peal ja selle järgi pandi siis maha ka insenervõrgud, nagu tol ajal see suur püramiidimürakas seal ette nägi. Ja samas kestis asi suhteliselt, et kaua ja maailm ei püsi arenguta ja leiutati parasiitidega võitlemiseks järjest paremaid vahendeid. Selleks ajaks, kui, kui meil oli keskne kahe kilomeetri pikkune ringtee valmis ja, ja läänepoolne värav avatud, et meil hakkas tekkima juurdepääs sellele piirkonnale siis sai selgeks, et tegelikult ei ole enam mingit hädavajadust, niisukest kohutavalt suurt betoonmürakad sinna üles ehitada, vaid et on võimalik looduslähedasemaid lahendusi leida. See ilmselt rõõmustas teed just ja, ja see kõik langes kokku selle ajaga, kui sind Nõukogude liit lagunes ja omaaegsed suured projektbürood pudenesid väiksemateks kildudeks ja niiviisi see oli 90.-te algus ja siis oligi sedasi, et et meil õnnestus tõmmata Ta kunagise Eesti projekti nagu pungumise tulemusena siis kaks inimest lausa loomaaia koosseisu, kes olid seal tegelenud meie mahuliste ehitiste projekteerimisega varem. Ja see oli siis Rein ja Anne Kersten, kes siis praktiliselt hakkasid välja mõtlema, kuidas tegelikkuses seda detailplaneeringuga ette nähtud asja ellu viia ja ja sealjuures siis arvestades juba juba maha pandud nende insenervõrkudega Alguses olime me nagu lihtsameelsed ja lusti täis, et nüüd kolisime meie sealt ära ja hakatakse siis seda kahe suupoolega õgima, seda suurt Lasnamäge seal, et toome sealt, et siis loomadele Lasnamäe järgi, et, et hakkame seda alpinaariumi rajama, nende paekivi ka, mis siis leiab, saadakse sellest praeguse Laagna tee süvendist välja ja see tundus odava variandina, mis pärast teps mitte ei olnud seda loota, tundus odava variandina jumalast maa sees olemas seal, kust me just ära tulime, jääd, miks muud tehisasjad võiksid ju palju kallimaks osutuda, aga siis selgus, et ikkagi transport läheks nii hullusti kalliks, et mitte ükski ehitusorganisatsioon ei olnud valmis ja meil polnud ka siukest raha, et siis seda transporti kinni maksta. Et tolleaegsed linnajuhid oleks võinud seda veel korraldada, et me oleks pidanud ainult transpordi maksma, aga see osutus ka üle jõu käivaks, seda enam, et üleminek Vaba eestiaegsetele kütusehindadele võrreldes sellega, mis oli nõukogude ajal, kus küll ei olnud kütust saada. Aga selle eest oli oda. Nii et, et kukkus meil see ära ja siis me siis me jõudsime tegelikult niisuguse lahenduseni, et me hakkasime lubama loomaaia seal alpinaariumi tulevasele alale ehitajatel tuua inertsi, ehitusjäätmeid, mis see tähendab? See tähendab seda, et niisugused vanade ehituste lammutamisel tekkinud jäätmed, mis ei, nii nagu vanasti öeldi, et nagu pootsmanisuve Vilijate idane ega mädane. Et, et see oli siis igasugused betoonimurdja ja katkised telliskivid ja kõik niisugune kraam, mis, mis ei tee loodusele midagi. D samas looduses ei, ei ei idane ega mädane. Ja niiviisi siis tegelikult kokku paarkümmend aastat vedasime need inertsed ehitusi, et meid ja, ja näiteks meie alpinaariumi praegu kõige suurema mäe põhjas on Pärnu maantee vana viadukti betooni murd, kõik, mis sinna, mis sinna kokku on veetud ja nagu jutuks oli, see oli hästi soine ala alguses kõik see, mis sinna toodi, veel enne, kui järgmine koorem tulla jõudis, vajus sinna sohu, sisse oli esimene koorem kadunud, oli esimene vorm kadunud ja no tasapisi hakkas ikka midagi juba ka maapinnale jääma ja ja, ja, ja no meil raha leidmise ja kõikide, nende asjadega kulus aega, nii et julgelt paarkümmend aastat tasime lihtsalt niiviisi sinna neid ehitusjäätmeid ja siis Eesti projektist järelejäänud põhiosa. Kuna nendel oli autoriõigus loomaaiale omaaegse vanajärjega, siis nende kirstus Te olite poolt, oli praktiliselt lähteülesandeks tehtud eskiisprojekti variandis see asi valmis. Nii et selles mõttes oli vaja ainult, et ainult siis seda inseneri poolt ja, ja niisugust osa sinna sinna juurde ja nii siis siis jõutigi lõpuks nii kaugele, et oli projekt olemas ja tehti ehituse riigihange, mille võitis Merko Ehitus. Ja praegu võib öelda siis, et 10 aastat tagasi sai meie alpinaarium valmis. Tema ulatus on tegelikult seitse hektarit, mis tähendab, et, et umbes kaks ja pool korda nii suur kui kogu vanaloomad. Ja see juba ütleb midagi just. Ja, ja siis vankleb nüüd nüüd siis nii sihukeses kunstlikult loodud mäestikus külastajate-d ja on siis siis majandushoovid ja majandusveoteed. Jällegi meie idee oli algselt, et aga tähendab, võib-olla praegusel ajal juba osataks meil ehitada. Me olime näinud Saksamaal ja Austrias, kus looduslikes mägedes tegelikult ei ole igal pool asfalt. Et on olemas puisteteed, mis, mis näevad palju looduslikumad välja ja kus on osatud siis vihmavee ja sulavee äravool korraldada, nii et CD ei erodeeru. Aga, aga kuigi esialgselt kavandati meie alpinaariumi külastajate teegaanekse puisteteena realiseerus ta tegelikult asfaltteele. Nii et 10 aasta eest siis 2004 tema valmis sai ja no kui on selliseid inimesi, kes võib-olla loomadest ei huvitu, küllap leidub selliseidki, siis ma ei tea, ilmselt alpinaarium on üks selline fenomenaalne nähtus, et tasub kas või ainult selle alpinaariumi pärast ikkagi see loomaaias ära käia ja imetleda seda inimkäte ja inimmõtte triumfi on suured sõnad küll, aga asi on seda väärt ja. Ja seda enam, et tegelikult seda osa meie loomaaiast ja meie kollektsioonist. Me võime pidada enda rosinat pärliks, kuidas tahet. Et meil on praeguse seisuga siis maailma kõige parem kollektsioon kaljukitsi ja uluklambaid. Kaua aega oli nii et meist parem kollektsioon oli San Diego loomaaias Californias, kes on nii rikas loomaaed, et nende looma ja nõiaõigemini on neil Soloogia selts, kellele kuulub kaks loomaaeda, et selle seltsi eelarve, kui uskuda Helsingi loomaaia kunagisi asedirektori Leif Blonkvisti andmeid kes ütles, et, et San Diego zooloogiaseltsi eelarve on võrreldav Helsingi linnaeelarvega. Nii et, et niisugusele oma ja järel siis olla oma kaljukitsede ja lammaste kollektsiooniga teisel kohal ei ole sugugi patuasi. Aga need on siis aste pärast seda, kui kui sealne kollektsiooni direktor Simdolen pensionile jäi, ei olnud seal enam inimesi, kes nii väga sellest loomarühmast huvituks. Ja, ja kõigepealt vajus laiali Se uurijad, see grupp. Ja siis tasapisi hakkas hääbuma ka nende kollektsioon, nii et nemad on praegu kindlalt maailmas teisel kohal ja meie esimesel, nii et, et selles mõttes tõesti on praegu, mille üle uhkust tunda ja kui, kui eriala inimesed tulevad meie loomaaeda, siis nad ütlevad tavaliselt nii, et ei tahagi mujale minnes muid elukaid, nad võivad kodus ka vaadata. Aga et, et see, mida nad seal alpinaariumi näevad, et see on on, on seda väärt, et sealt mitte ära. Nendes suurtes avarates aedikutes suurte karjedena elavad kaljukitsed ja uluklambad käituvad loomulikult nad käituvad täiesti nii, nagu, nagu looduslikes oludes. Ja, ja selle tõttu on see ka tavainimesele. Iseäranis muidugi kevadel, kui, kui on tallede sündimise aeg on, mida vaadata tegelikult. See kõik on suurepärane, aga süües kasvab isu, nii et nagu juba öeldud, sai vist saate alguses, et ikkagi hädasti soovite järgmist ehitusjärku, et kogu seda võrratut raipinaariumid veelgi laiendada ja sinna veelgi loomi lisada. Meil oli valmis projekteeritud, et enam-vähem terve see, see alpinaariumi ala, aga paraku tuleb ikka, nagu öeldakse, suut seada seki järgi. Et esialgu suutsime valmis ehitada ainult selle ekspositsiooniosa. Isegi osa ekspositsiooniosa jäi valmis ehitamata ja kuna selgus see, et, et väga kiiresti meil ei edene see loomaaia ehitamine ja ala, kus koha peal, siis viidi need vana territooriumi, kitsemajakesed on praegu veel veel kuigi külastamise tsoonist välja lülitatuna on võimalik siis nende loomade eraldamiseks kasutata. Vaat ikkagi noh, peaks kogu see kogu see kompleks kolima sinna sinna edelaossa ümber tulevikus peab sellele alale, kus nad algselt olid tulema hindumalai kompleks, kus siis hakatakse näitama elukaid palju eksootilisemas kandis. No kõlab järjest säravalt, aga nagu te enne mainisite see alpinaarium, mis praegu juba olemas on, et see on kaks korda suurem kui terve vana loomaaia territoorium Lasnamäe nõlval kokku. No kui paljud talitajaid peab olema, et selle kõigega hakkama saada ja see nõuab ikka võhma? Jaano tähendab, praegu peavad nad liikuma siis praktiliselt diagonaalis läbi loomaaia ühest nurgast teise, mis iseenesest on juba kaks ja pool kilomeetrit, et et selles mõttes ja, ja muidugi tähendab nende selle kollektsiooni hoidmise jaa, jaa. Ja hooldamisega on, on igasuguseid huvitavaid probleeme, näiteks kaua aega me otsisime niisugust elukat nagu sinilammast ehk nahurit, kes on pärit maailma kõige kõrgemast osast. Ja kes on selles mõttes niisugune kummaline elukas. Ta on niigitsed kui lammaste tunnustega, ehk loogilises mõttes on siis selles lahknemise järgus sealt sellele algtüübile kõige lähemal peaks tema nimi olema kits, lammas, on olemas, teine liik veel, kellel on, kellel on mõlemad tunnused küll mitte needsamad. Ja see on lakk, lammas, kes tegelikult elab atlase mägedes Põhja-Aafrikas. Nii et, et meil on need mõlemad vahepealsed liigid olemas ja me tegelikult meil sündinud jääkarusid kasutasime selleks, et saada saada siis Hiinast. Neid sinilambaid aga kindlasti ka asjaajamine on väga pikk ja keeruline ja, ja nii nagu on jutuks olnud, et osaliselt Venemaal ja Hiinas ja on piirkondi, kus siis loomaaiad veel ei ole nii üheselt, et ühinenud selle ülemaailmse kogukonnaga, et, et mingil määral toimub veel loomade müümine ja ostmine ja vahetamine. Siis saatsime meie meie kaks jääkaru meil sündinud jääkaru, saatsime Hiinamaale ja, ja aastaid ajasime kõiki neid pabereid ja asju, et saada endale sinilambaid ja kõikide Euroopa loomaaednike, kes, kes sedalaadi loomade vastu huvi tunnevad rõõmuks juhtus nii, et meil ikkagi õnnestus paar nädalat enne seda, kui Eesti astus Euroopa liitu, saada see partii neid loomi kätte ja siis nad olidki paari nädala pärast Euroopa Liidu loomad. Sest et niisugustest kolmandatest riikidest loomade toomine nagu on Hiina, no näiteks praegusel hetkel poleks enam üldse võimalik kahelda tonni olema, seal peab õnne olema, need meie hoidsime hinge kinni ja meie koos hoidsid Euroopa kolleegid hinge kinni ja, ja see on nüüd täiesti võõras veri ülejäänud sinilammaste jaoks. Ja, ja kuna seda võõrast verd siia-sinna vajatakse, siis me olemegi hakanud niiviisi pidama, et meil on põhikari, kus siis on normaalne niisugune karjastruktuur ja, ja juht, Jäär oma oma paari adju tandiga ja, ja ühte aedikusse Ta hoiamegi siis niisuguse kümnekonna noh, see arv kogu aeg muutub, sest et jälle mõni saab kuhugi ära saadetud. Aga noh, kümmekond niisugust omaette elavad poissmeeste grupi liiget. Ta on siis seal seal aedikus ja see on, on niiviisi väikse tagamõttega, sest meil on võetud sihikule üks, üks väga haruldane elukas, keda me kangesti tahame endal tuua. Ja see on Marko pool olemas. Kust see nimi? Marko, Poola lammas, noh, eks ole, Marco Polo avastatud omal ajal ja tema auks siis nagu ka kirjeldatud ja, ja tähendab mõned aastad tagasi siis et slovakid finantseerisid ühte püügiekspeditsiooni, kus siis püüti püüti üks väike grupp ja no seda jällegi oli siis sama olukord, et loodusest kolmandatest riikidest ei olnud seda võimalik ülepea üldse väljapoole Venemaad tuua ja, ja niisiis Moskva loomaaia haruldaste loomade paljunduskeskuses on, on nad siis siis nüüd mõnda aega Atlimatiseerunud ja sigima hakanud, aga nüüd ka väga edukalt üles kasvanud. Nii et kõigepealt siis, kui juba tehistingimustes sündinud loomi oli võimalik hakata viima väljapoole Venemaalt siis Euroopa liitu, siis siis kõigepealt said, said endale need kes siis finantseerisid, kogustab püügioperatsiooni, siis edasi on saanud neid nüüd, et siis Moskva loomaaialt Berliini loomaaed, kus kus nad ka on juba vaikselt paljunema hakanud ja me oleme praegu siis nagu järjekorras järgmised, kes siis loodavad saada Moskvast ja võib olla ka Berliinist nende nende juurdekasvu ja, ja siis siis me sellesse aedikusse, kus siis praeguse sinilammaste poissmeestega laiutab sellesse aedikusse tahame siis panna niisuguse suure haruldase nagu Marco Polo lambad mida praegu on siis veel tehistingimustes ainult maailmas kolmes loomaaias, meie loodame neljandaks. Selline oli siis tänane saade alpinaariumist ehk kiviktaimlasse, ent Mati Kaal leiutasin saates uue sõna kivik loomla. Seda ta on Tallinna loomaaias, sest tõepoolest alpinaarium ju iseenesest võib-olla ka põnev näha loodusega koos loomadega on ta tüki maad vägevam ja neist loomadest me kuulsime täna mõistagi ka. Lisaks Mati kaalule oli stuudios Haldi Normet-Saarna ja maris Tombak kuulmiseni jälle nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaia loomi.