Tere, gosporjantsis käre. Miks sul selline imelik nimi on, see ei olegi nagu eestlase nimi. Jantsis. Jantsis ei olegi eestlase nimi, sellepärast et ma olen pooleldi lätlane. Lisa on lätlane ja maa tõtt-öelda ei teagi, mida see nimi läti keeles võiks umbkaudugi tähendada. Ta vist ei tähenda midagi. Noh, lihtsalt selline nimi on. Su isa on pianist ja su ema on koreograafia. Ja vend on muusik. Arvatavasti sa oled juba geenidega midagi kaasa saanud, et sa teed seda, mis sa teed. Tõenäoliselt olen saanud kaasa geenidega mõndagi. Ma arvan, et muusikalembus ja muusika tegemine on kindlasti pärit kodust. Isa õpetas mulle klaverimängu, ma juba olin umbes kuue, ma isegi arvan, et viieaastane või ja võib-olla see esimesed oskused tulidki samal ajal minust aastat vanem vend võttis tunde koduõpetajaga klaveritunde ja koduõpetaja oli muuseas praegu tegev džässpianist Sven Kullerkupp, kes tollal oli veel üliõpilane muusikaakadeemias ja nemad siis nagu tegelesid seal natuke siukseid Sassiga või Oscar Petersoni nimi oli seal mängus ja niuksed nõndanimetatud kergemuusikapalu harjutasid siis mul pole, mul jäi sealt ka üht-teist kõrva, üritasin omal Premitiivsel moel nagu seda järgi teha klaveri peale. Et siis ka võib-olla esimesed komponeerimised. Ma arvan, tulid seal kuskil 10 aastaselt ja niimoodi tänu sellele, et just et vanem vend tegi midagi seal ees ja üritasid ka omal moel niimoodi midagi tabada. Analoogsed, nii et eeskujud ikka on kodus olnud, jah, muusika vallas kindlasti. Ma ei tea, kuidas selle joonistamise ja multifilmi asjaga on. No mul on vanaisa, maalikunstnik näiteks, siin onu on arhitekt ja kui palju siin geneetilist päritolu on? Igatahes, nii palju kui ma ennast mäletan, olen ma kogu aeg nagu joonistanud. Ja siis, ma arvan, lapsepõlves joonistasin tunduvalt rohkem, kui ma praegu teen, praegu olen laisaks jäänud. Joonistamisega on küll nii, et mis sellega siis on, ma ei teagi. Ehk ühesõnaga on mind saatnud küll, kaeva varasest lapsepõlvest saadik olen juba kritsaldanud pildikesi vihiku servadesse ja enda jaoks visualiseering lugusid. Praegu sa töötad joonisfilmis, mida need liikuvad pildid või, või multikat seal üldse on nagu annad või kus see sinu juurde on tulnud? Kustas minu juurde tulnud. Ei tea aga igatahes mina mäletan, et mul oli juba kuskil kuue-seitsmeaastaselt juba kindel plaan ise multifilme tegema hakata. Ma isegi ehitasin veel mingi aparaadi, kuidas oleks võimalik ise multifilme teha, tähendab, et, et sellest vihiku nendest nurkadest jäi nagu väheks, kuna siin on väga lühiajaline protsess. Sa saad teha seal mingi kolm sekundit, tahtsin pikemalt kuidagi teha. Ma üritasin konstrueerida mingit aparaati, kus oleks sihuke filmilint nagu mingi perfolint, mida ma üritasin nimodi stopp stoppida ja ka niimoodi liikuma panna ja. Käepäraste vahenditega tegin mingi vända sellele ja siis panin kitarri, selle mediaatori panin sinna sihukeses pidurdusmehhanismiks. Ühesõnaga ostsin jalgratast ise, et saaks sihukse liikumisillusiooni kätte. See oli tegelikult väga põnev, minu jaoks ilmselt kuidagi nagu toimima ei hakanud. Tegelikult tegelikult ei olnud see nii lihtne, aga ma mäletan, et mul oli veel selle nimi, oli veel Televaks aparaadi nimi, kuidas Televaks, et ta oli nagu voki ja televiisori vahepealne. Et siis siis ma panin nimeks Televaks yksiga loomulikult noh, tollal niukene Lääne selline, noh, ma ei nõukogude aja laps, eks ole, ja välismaal oli kõik nii nagu pea peale tähendab minu jaoks minu jaoks oli see selline muinasjutumaa, kust tulid punaste pükstega onud ja kellel nägu alati naeratus ja kellel oli taskud komme täis, onju, ja. Ühesõnaga, ja siis oli mul niisugune firmamärk oli ka televaks, oli aga see jõudnud päris protsendini jõudnud, ühesõnaga noor geenius. Ta animatsiooni ollakse õppinud Turu linnas ja õppejõud oli Priit Pärn. Kuidas sa selleni jõudsid, et sa seda õppima läksid? Ma jõudsin selleni järgmisel moel. Kõigepealt huvitusin multifilmist, nagu ma enne mainisin, on kogu aeg huvitanud, tegelikult siis, kui ma juba sinna ikka jõudsin, kus, et valida endale mingi kool või mingi asutus, kus kohas saaks ennast huvitaval erialal täiendada või ütleme, midagi, kus saaks õppida. Siis ma ei alguses olnudki üldse, kuhu minna ja mida teha seoses sellega. Ja ma läksin kõigepealt joonisfilm, mis oli tollel Harju tänaval. Ja siis seal ma hakkasin tegelema, selle oli tollal just tekkinud uus stuudio film, mis joonistas põhimõtteliselt ümber lääne mingi mingit taani multifilmi joonistad selle ümber, kas kassidest siis ma läksin, pakkusin ennast sinna tööle ümber joonistajana, natuke aega vist Chitsisin siis pärast kuidagi, ma vist sain pärnaga seal kokku maja peal. Ja siis tema rääkis mulle erinevatest koolidest, mis maailmas on, andis mingisuguse raamatu. Ja mina olin üldiselt hiljaks jäänud selleks lennuks, kus kohas Ülo pika õppis ka. Lõpuks lõpuks tuligi nii välja, et ma sõitsin nii kaua igast erinevatel töökohtadel. Ja siis käisime veel Pedaski pool aastat või natuke rohkem, kuni ma siis läksin Soome selle järgmise järgmise lennule, kus oli üks sihuke vakantne eestlase koht. Priit Pärn on öelnud, et sa läksid sinna mesi mõmmi kostüümis. Nojah, see on, see on tore ehteni, Hedeni ütles, võib-olla see oligi nii. Ma ei mäleta täpselt. See on ikkagi Eesti filmist räägitakse, siis filmi puhul räägitakse, et on nii ja siis naa ja aga kui räägitakse Eesti joonisfilmist või ka nukufilmis, siis kõik ütlevad, see on väga kõrgel tasemel ja et kõik on suurepärane ja väga hästi ja võidetakse auhindu kogu aeg, et et millest see tuleb? Ma ei tea, millest see tuleb tegelikult võib-olla see noh, tegelikult vaata, et ma tean küll, millesse tuleb. Sellest, et meil on kaks stuudiot, kaks professionaalset stuudiot, kus on võimalik riigi toetusel teha autorifilme ja autoritel on noh, võib öelda ikkagi siiski täiesti vabad käed. Et ole rahalisi, ressursi reisipiiranguid, nii suuri kui näiteks on antud olukorras Vene kolleegidel, kus ei ole selliseid riiklikult toetatud alternatiivsete filmide stuudiot peaaegu üldse, et see on nagu sihuke olelusvõitlus on selles suhtes hoopis teistsugune. See ilmselt loob meile teatav eelis on, et see on nagu Monica reaalne nähtus just, just see, et neid stuudioid niimoodi rahastatakse. Et Stu stuudios ütleme, režissöör oleme sunnitud olema nagu mingi valgustaja, nukumeister, mänedžere kõik ühes isikus. See, meil on võimalus nagu tööd. Kui me täna sinuga kokku saime, siis kaasas praegu siin laua peal üks matka, mis paistab läbi. Arvata võib, et see on sinu või režissööri stsenaarium. Siin on pilte ka ühest mingisugusest mehest ja tema nimi on Tarmo. Et mis, mis asi seal seal makas on? Mehe nimi ei ole Tarmo, kas pildil on, aga Tarmo on peale kirjutatud, aga sellepärast, et Tarmo on selle mehe laulma pannud. Tarmo nimelt on meil üks väga hea animaator stuudios, kes on selle minu filmi järgmise filmi krokodill. Peategelast animeerinud Se peategelane on siis õnnetuse tõttu töö kaotanud. Ooperilaulja. Ja siis ta siis on sunnitud edaspidi töötama krokodillikostüümis laste lõbustajana. Jah, tema elu on trööstitu ja nukker ja see frustratsioon viib teda nii kaugele, et ta peab ennast välja elama eksiibitsionistina. Kuni lõpuks tuleb tema ellu saatuse tahtel prostituudina töötav naine. Ja mis edasi saab või ei, seda näete ise. Kallid raadiokuulajad, kui te tulete seda filmi vaatama kunagi kuhugi, tundub nagu kurb lugu. Jah, minu meelest. Kurvad lood on, ongi naljakad. Mulle endale meeldivad naljakad lood, aga minu meelest ükski lugu, mis ei ole kurb, ei ole üldse naljakas. Kummaline asi, et see nagu traagiline vundament on nagu minu meelest komöödia elus, sest nagu juba, aga ettehäälestatud koomika pealt minu meelest ei teki koomikat võib-olla mõne inimese jaoks tekib, aga minu jaoks ei teki. Ma tooksin näiteks siin palju kiidetud sügisball näiteks on ka minu arust oli see väga naljakas film. Just et oli väga naljakas film, aga see oli ainult tänu sellele, et oli tegelikult väga kurb film. Et see on üks niisugune reegel minu jaoks, ma ise loodan teha tegelikult ka naljakat filmi. Kaks multifilmi, mida ma näinud olen, üks on Weitzenbergi tänav ja teine on maraton. Ja nad mõlemad on nagu mingid sellised kinnismõtted või toimub mingisugune tegevust on hästi palju ja lõpuks saad aru, et, et mis, mis nagu noh, siis nagu toimumas või mingi selline kriminaalsus on selles nendes lugudes sees, seal on mingi kriminaal, reaalne element sealsamas sa teed sellist ansamblit ka nagu kriminaalne elevant. Vot see on huvitav, selline huvitav, huvitav, huvitav kokkulangevus küll, et selline väike kriminaalne joon on mõlemas filmis sees küll tegelikult Okodelli tuleb, tuleb siis ta natukene isegi ütlevad kõige vähem siiski et no ma ütleksin nii, et seal on nagu klassika põimunud eksperimendiga selles mõttes, et millegiga ärevust tekitada või põnevust tekitada inimest, siis on hea, kui on seal sees selline noh, terrorist, terrorist või siis palgamõrvar. See ei ole nagu otseselt nagu teadlik valik või? Pigem on see nii, et sul on lugu elemendid, onju ja nüüd kuidas seda lugu pingestada, siis tuleb leida mingi pingestab element lihtsalt, et see on natuke mäng ka, ega ta ei ole niukene, hingekarja tegelikult filmi tegemine minu jaoks üldse isegi võiks rohkem olla hingekarje tegelikult ma olen vaene, aeg-ajalt mõelnud hädalu kuidagi alati kui ma teen midagi nihukest, siis mul pärast piinlik. Ütleme nii, et võib-olla, et öine ennast siis võrrelda mingi siukse näiteks mingi angoora kassiga, kes vette sattunud pärast seda. Tegelik olevas tegelik olemus on võib-olla lihtsalt nii hale hale, hale ja Luiver paremal ikkagi kohevate karvadega ringi patseerida. Kodus mõtlesin sellise küsimuse välja, et et kas sa tahad midagi väga suurt ja olulist enda filmidega öelda suurt olulist sõnumit? Tegelikult ma tahaks küll mingit suurt ja olulist sõnumit edastada, aga võib-olla nii ideaalis. Aga ma ei ole veel esialgu isegi seda küsimust suutnud sõnastada millele vastust otsin. Nii et et need on pigem sinna katsed esitada mingeid küsimusi, võib-olla isegi see läheb võib-olla natuke liiga keeruliseks jutt. Et tegelikult maratonis oli niisugune peidetud sõnum isegi nagu olemas see oli niukene tegelikult selle õhupalliliin oli, seal sees võiks õhupall, mis seal terve filmivad ringini jõugule seal lõpuks lapse juurde tagasi tulin. Et õhupallilugu mingis mõttes. Et alguses laps kaotas õhuga palli ja lõpuks õhupall tuli tema juurde tagasi, on ju, ja siis see helis ja pildis mingil määral ma vastan ma siin seda õhupalli liikumist mingil määral paralleeli mingil määral vastandasin, nagu selle tegelast nii-öelda inimtegevustega andsin talle siukse määratlemata metafüüsilise tasandi, kuigi see metafüüsika on niukene teema, mille kohta on raske midagi rääkida. Enam ei oska, ei ole. Ei ole piisavalt selliseid sellekohaseid teadmisi. Nii räägiks veel sellest kaaslasest edasi. Et sa ütlesid, et kõigis nendes kolmes selles filmis, mida sa praegu teed krokodill ja Weitzenbergi tänavas siis mees ja naine ja kärbes ja kala on tegelased ja maratonis, kus siis kriminaalne element paneb pommi ja toimub maratonijooks. Seal on veel üks läbiv number või numbri ja tähekombinatsioon. Weitzenbergi tänavas oli endine vang, kes proovis meeleheitlikult peita ühte numbrit. Kombinatsioon oli L R S üks, viis kolm. Maratonis oli selle kriminaalse elemendi võistlusnumber täpselt seesama. Mis asi see on? No vot mis asi see on? Võib-olla ongi seesama küsimus, mida ma tahan enda jaoks vormistada, mis asi see on? Ma ei tea. See on saladus ka minu enda jaoks. Seal on ka mingisugune vangi jutt, kes nagu proovib mingit aaret varjata. Ei, ei ole, tegelikult ma olen hiljem mõelnud, oleks võinud siis ju tegelikult ka midagi, ütlesin mingi koodi sinna sisse panna, aga tegelikult ma panen sinna teadlikult mingit koodi lahtikoodi sisse, aga võib-olla mingi eriti osav selline psühhoanalüütik suudab lahti kodeerida, ega mina ka minu jaoks. Et kui mõni osav psühhoanalüütik peaks sellest huvit huvituma, siis andku mullegi teada. Mina lapsena vaatasin ka palju multikaid ja ja noh, me oleme enam-vähem üheealised ja siis me nägime, mina ei tea, kas sina nägid Soome televisiooni ka? Räägin küll jah, Soome televisioon, nii nägin ma päris palju, ma vaatasin päris palju telekat tollal lapsena, mustvalge televiisor oli veel, nupud olid küljest ära murdunud ja ja sai kanaleid, sai näpitsatega vahetada. Aga minul olid nupud kõik olemas, ühesõnaga mina vaatasin tartust telekat ja ja meil Soome televisiooni ei olnud. Ja, ja siis sai näha kas vene multikaid või eesti multikaid ja ütleme, vene multikad olid ikkagi läbivalt sellised väga eetilised või neil oli mingisugune selline kõlblik lugu taga, et kuidas ei tohi või kui sa teed nii, siis juhtub nii. Aga eesti multikad olid selline, selline sürr, mida isegi vahest ei tahtnud, nagu, et kui oli jälle mingisugune klaasikillumäng, siis parem ei vaadanud. Et kuidas sul sellega oli. Mul oli samamoodi lapsepõlves tegelikult ega need eesti multikad nii väga ei meeldinud, küll rohkem meeldisid lood vene vägi lastest igasugustest tulid kuidagi siuksed heroilisi momente ja nihukest võitluslik võitlust ja näiteks kameelisse seente ja herneste sõda, tollane võlg, kolise, kolmanda planeedi saladus ka on ju need ikkagi see sa just multifilmi ikkagi täiesti toimis minu jaoks lapsepõlvest sellise taasia turgutajana ja Eesti multifilmid siiski pigem vähem. Sest ma olin näiteks kuma naksitralli, nägin multifilmi, siis nad mulle üldse meeldinud, nagu mul raamat meeldis, tunduvalt rohkem. Tundus kuidagi sihuke puinese värk sõna. Jah, huvitav jah, nii see on. Polegi lastele mõeldud multikad, need on niuksed rahvusvahelisele asjatundlikule publikule ehk mõeldud eksklusiiv. Audiovisuaalne toodang. Jah, ma tahtsingi tegelikult jõuda sinna välja, et kellele need mõeldud on, et noh, tõesti need sinu multikad ei ole mõeldud lastele kuigi pildikeele poolest võiksid nad ju ka vabalt seda olla, aga, aga noh, siiski pole, et, et võib-olla Weitzenbergi tänav on natuke liiga erootiline ja ja võib-olla see maraton ka hästi ei sobi või kuigi ma arvan, et lapsed ikkagi vaataks aga aga et kas sellega kurb ka sellepärast on, et et noh, mingid laiad massid ei näe seda nagu näiteks filmi sügisball või, või Georg või. Ma ei oska selle selles suhtes väga suurt kurbust tunda. Sellepärast et et nagu ma ütlesin, et kuna ei ole mingit erilist sõnumit, mida tahaks edastada laiadele rahvahulkadele, siis siis ei tunne kurbus sellepärast. Ta kelle isegi ei jõua või ei tea, meeldiv on see, kui see on ikka meeli, tuleb mingi kuskil kuskil välismaal või ka Eestis kus kohas mingi mees suvaliselt tänaval ligi patsutab õlale tohtid, kihvti filme nägin, et lahe noh, siis tõmban ennast kõrvust tõstetuna küll natukene või noh, käib sihuke mõte peast läbi, et noh, et no ikka ei, päris mõttetu see minu tegevus. Aga ei, see ei ole küll eesmärk ei saagi tegelikult eesmärk olla, minu meelest ei tohigi olla eesmärk, see on nagu, siis on minu meelest siis on läbi, kui sa võtad selle eesmärgiks metsa taat kõigile meeldida siis see võib lihtsalt juhtuda niimoodi, noh, et näed, väga paljud inimesed armastavad seda, seda filmi ja ja leiavad noh, üle maailma. Et seal on midagi nende jaoks väga tähtsad sees või viis lahutab nende meelt. Aga see ei tohi olla eesmärk kindlasti. Ja minu meelest õige looja loomulikult kõik tegelikult tunnevad seda tunnustusvajadust. Aga no ütleme, see ei ole hea, see tuleb hoida ikkagi teatavates raamides, ei tohi sind juhtima hakata. Kunagi aastaid tagasi kohtasin ühel pidustusel ühte last, kirjaniku kes kirjutab lasteraamatuid, rääkisin enda murest mulla, ta on kirjutanud ka luuletusi armastusest ja, ja poliitikast ja saatnud neid kirjandusajakirja, aga no ta oli juba siis palju veini joonud, aga tal oli mure, et keegi ei avalda neid, ei pea neid mitte millestki. Ja nii peangi kirjutama lastele edasi. Sina tee lastele multifilme, eks ju, aga aga noh, paljud kindlasti nagu mõtlevad, et ah seal mingi multifilm seal midagi lapselikku või umbes et see pole nagu päris. Noh, tegelikult ongi selle asjaga nii, et on kaks, kaks, kolm žanri, minu meelest kunstis, mida ma tean, on tsirkus, nukuteater ja multifilm, et need on tingimata laste asjad, noh see on nagu üldlevinud arvamus, see on niisugune müüt, sest ta on tänapäeval väga head täiskasvanutele suunatud tsirkuseetendusi ja nukuteatrit tehakse täiskasvanutel väga kõrgel tasemel ja samamoodi on ka multifilmiga, noh et see on lihtsalt selline müüt ja kuidagi on nii läinud, et, et massiteadvuses on ikkagi see niuke laste asi. See nüüd küll ei ole õige, et nagu lastele kirjutamine, no järelikult see inimene, kes nagu lastele kirjutab, sellepärast, et ta midagi muud teha ei saa pidele lasta teha, siis ta ei ole ka lastekirjanikuna ma suure suurem asi. Sellepärast et see ei ole jälle lähtekoht, minu meelest vähemalt minul on küll selline tunne, et need inimesed, kes loovad, loovad pigem iseendale või siis nagu see kõik õnnestunud siukesed, lastekultuuriga seotud asjad on autoritel tegelikult loodud iseenda jaoks või universaalsele publikule. Need asjad minu meelest. Et lastekultuur ei sain õudset, vale lähenemine, eriti vist minu meelest on seal viimasel ajal vohama hakanud, et nüüd me hakkame tegema lastele spetsiaalset asja, minu arust on väga vale, sa võid teha lihtsakoelised ja arusaadavam asja küll, ütleme noh ja no ütleme, tinglikult ongi laste asjaga, sa ei tohi seda teha lastele. Sa pead seda tegema ikkagi iseendale. Ma hakkasin nagu üles lugema mingeid asju, mida sa teed, et sa oled teinud teatrikujundusi, kostüüme, muusikat, laulusõnu, joonisfilme ka ise mängid, oled mänginud, teatris, laulnud, kas seal toimub mingisugune ümberlülitamine või kõik on üks asi või kui ma veel midagi jätsin puud ja siis lisa. Ütleme siis selle kohta niimoodi, et ma arvan, et see on kõik üks asi ma olen neid igasuguseid, niisuguseid väljakutseid nii-öelda õnnestunud ja ebaõnnestunud väljakutseid vastu võtnud kuidagi koolina või noh, niimoodi kõikide nendest saadud kogemustest kunagi veel summeerub midagi mis neid asju ühendav nagu võib-olla ühesõnaga oma igas asjas, mis ma olen nii pealtnäha erinevates valdkondades nagu osalenud, et ma olen teise valdkonna kogemuse ära kasutanud ka näiteks kui oled teatrikostüüme kavandanud mingis grotesksed Grodesses laadis, siis see ongi sarnane nagu selle joonisfilmikarakteri loomisele lavakujundustega on jällegi nii-öelda, et need etendused, kuhu ma olen teinud nii-öelda lavakujundust, ka on siiski praktiliselt lavakujundused Taetenduse toonud, sest mingit stseno grafiti kogemust mul ei ole ja ütleme, selleks peab olema ikkagi piisavalt koolis õppinud, et seda ruumi õieti tajuda ja et need on ikkagi olnud, kas väga minimalistlikud. Noh, kus lavakujundus koosnebki tegelikult põhimõtteliselt etenduses kasutavatest esemetest või siis on tegemist videoprojektsiooniga, kus on nii-öelda näiteks Alice Imedemaal oli, kus oli see pooleldi videoetendus tegelikult ikkagi, kus selle maailma lõi nagu ikkagi visuaalne liikuv pilt. Ja siis näitlemine, kui võtta nüüd siis Pal-tänava poisid, siis noh, see oli minu jaoks alguseks Eestis hästi suur avantüür nagu nüüd ma enam ei võtagi enam seda nii amatöörina, kuna nelja aasta jooksul on tekkinud sihuke teatav halb harjumus seal aeg-ajalt mängimas käia. Et et nüüd ma saan aru, et tegelikult on sellises teatri laadis nagu seda Pal-tänava poisid ja üldse kogu see vat teatriosad etendused, mis on tehtud siukseid väga tinglikus ja grotesksed paadis ütleme on väga palju ühiseid jooni tegelikult multifilmiga või animatsiooniga. Ma isegi vaat et leian, et kui minna nüüd päris nagu, ütleme siin nende etendus näiteks Kalevipoeg, mis tsooneri tehtud ja noh, mis lähevad, ütleme natuke baldav Pal-tänavapoistest veel rohkem sinna grotesk ja pantomiimi suunas on ju siis mina leian, et seda tüüpi teater on sarnasem multifilmile, kui ta on seda näiteks Stanislavski stiilis tehtud selliseid realistlikule tekile. Et, et seal on seal on väga palju kokkupuutepunkte ja ma tea ajastuses näiteks kui on täpselt ajastatud liikumine ja pausid ja kõik sihuke värk, et see on nagu niuke ja liikumise tinglikus, näiteks, et kui sa pead tegema alati multifilmis kõik reaktsioonina suurendatud võimendatud tegelaskujud on nende meeleolud on viidud kõik hoteski, siis, siis seal on sarnaseid jooni päris palju. Muidugi ei ole see, et nüüd üks sama asi on, kaugelt mitte, onju, aga seal on hästi palju kokkupuutepunkte minu meelest ja need ongi väga huvitavad. Botaanika. See kere hoiab seepärast meie hulka, ta ei olegi tõeline äraandja, paistab nii, et Pal-tänava poisid on ta meie hulgas salakuulajaks saatnud. Nad arvavad nüüd, et kui teeme, siis juba kõik ärakuuliselt, meie siis oma sõjaplaani muudame, kuid meie ei muuda midagi just sellepärast, et nad ootavad meie poolt teistsugust tegevust. Päris täielikult, nii nagu alguses oli plaanitud ei, ei tulnud välja. Teati no 89 lavastus totu kuul. Aga alguses sa pidid seda lavastama. Miks sa seda teha tahtsid, seda nossovi teksti, totu kuul. Selle toitu kuul, raamatu omaenda jaoks, niimoodi avastasin tollal, kui ma veel vennaskonna kambaga nii-öelda ringi ringi tõmbasin. Et see oli niisugune pungi värk, nagu öeldakse, utoopia apologiseerimine. Oli see raamat minu jaoks ja, ja kui mul see ettepanek tehti, siis ma tegelikult ka väga sügavalt kahtlesin selles väga pikalt, kahtlesin selles ja üldiselt jäingi sellesse kahtleva. Kui olin nagu oma sihukese hädise jaa-sõna öelnud, siis mingi hetk, sest tegelikult ma ei kujutanud ette nagu seda, et see oli nagu selline tundmatus kohas väga tundmatus kohas pea ees vette hüppamine, selles suhtes. Et aga nossovi tekst iseenesest selles totu kuul etenduses oli, seda on väga palju, ütleme nii, monteeritud. Et Volkonski kirjutas selle näidendiks ümber, tegid rabatiseeringu kõigepealt ja siis siis hakkasime meie veel seda omakorda seal proovide käigus enda jaoks sobilikuks tegema. Et etnossovist jäi sinna küllaltki põhiintriig oli tegelikult isegi põhiintriig kadus ära, see kapitalismi kriitika otsene kriitika kadus ka ära sealt tegelikult mulle tundub, et sinna lõpuks järgi mõte, mis aegs nagu lühidalt kokku võttes vist selline, et oletame, kui tuleks siis Meie maa ühiskonda keegi väljaspoolt kes suudaks meie kommunikeerida ja annaks meile mingisuguse, ma ei tea, kas piiramatu energiaallika, milleks jätkuks kogu inimkonnale õitsva õitsva tuleviku tarbeks. Siis selle asemel et seda omavahel jagada, seda, seda energiaallikat pöörduvad inimesed omavahel nagu tülli ja tulevad sõjal on ju, kõik tahavad seda nagu enda valdusse saada saavad aru, et see tähendab võimu. Et see oli nagu minu arust põhikonflikt ja siis see kriitika oli nagu üldinimlik, võib-olla isegi kuivõrd niivõrd see kapitalism ja kommunism oli sealt kuidagi pudenes välja vaikselt. Aga mis siis juhtus? See niuke kuidagi sihuke võib-olla niuke tundlik teema, noh ma ise näen seda kui hütt minu jaoks ikkagi siiski Brahmakat. Et võib-olla see oli mul hea õppetund tegelikult, et võib-olla ma hakkasin ennast mingi hetki natukene liialdatult öelduna kõikvõimsana tunduv tundma. Et noh, selles mõttes, et igasuguste väga halbade asjaolude kokkulangemisel ei suutnud seda õigeks ajaks välja tuua ja siis edasi arvas Tiit ojasoo, et ta peab nagu, kuna ta tunneb trupi ja oskab seda väga hästi mobiliseerida ja ja siis võttis nii-öelda selle enda kätte selle, selle juhtimise selles mõttes, et me olime praktiliselt selle etenduse nüüd selle aja jooksul proove tegime nagu valmis kirjutanud ja see kogu see idu oli juba nagu juba kätte saadud, tegelikult. Et noh, tema ütlemine nüüd vormistas selle endale sobilikus variandis ära. Atmosfäär ookeani plaan tundmatus kauguses rohestaabena Kema. Advamariin sellist värvilaagrites kuuril teleekraanil. Ellu minaatorist näha või tähtede taustal Apollo 11 on reede ja juuli luu 16. päev. Päikesepiire meisterdavad tumedad varjud vaikivad. Kuule. On ju? Taevas, Me. Lihtsalt seda, et, et seda toitu kuul teksti lugesid, sa siis, kui sa tõmbasid ringi vennaskonnaga, et sa oled mänginud ansamblis vennaskond, sa oled ise ka, olen teinud sellist ansamblit nagu Operatsioon Õ ja nüüd täitsa ansamblit kriminaalne elevant, mida sai ka mainitud juba, aga noh, ütleme see operatsioon õ ja vennaskond, et võib ju öelda, et see oli midagi sellist, mille kohta saab öelda punk, et mis sa selle kohta ütled ja, ja mis sa ütled selle kohta, et kas maie barrikam, punk. No see punkar üldseks tegelikult päris imelik sõna, et nojah, tamp. Aga samal ajal kui ma sellele sõnale punk nagu mõtlema hakkan, siis täitsa paras. Paras punk, kole noh, selles mõttes, et me teame ta tegelikult on Inglismaal kahe moetegelase poolt välja mõeldud siukene bränd. Oskuslikult müüma hakati, et iseenesest, et isenesest sena punk ongi võib-olla sellepärast laheta nuuga, tähendab nagu midagi muud, et ta on lihtsalt sihuke lahe sõna, kuhu alla saab panna kõik lollused, võimalikud lollused ja protestimeele ja vabadusiha ja, ja nii edasi. Nii et ja, ja selle selle julguse olla teistsugune, olla selline, nagu sa tahad olla, sai karda teiste inimeste negatiivseid arvamusi. Selles mõttes on meie parim punk kuivasele sõra niukseks huuga ütleme jah, et on punk suure huuga. Minu jaoks oli see maie barrik, kuigi teda kuulata ei suuda, küll aga, et, et minu meelest oli suurepärane näide sellest, kuidas nagu tänapäeval massimeedia tekitab nagu mingisuguseid staare ja Peivesid. Et siis teie võtsite, tegite majja barricust teha sellise beibe. Me olime tollal kõik parajalt süüdimatud mehikesed, lihtsalt siuksed, tavalised linna joodikud, noored, linna joodikud ja meil ei olnud nagu mitte mingisuguseid kavatsusi kellestki midagi teha, et meeled on see lihtsalt nagu punk suure huuga, et mingi tädi on kuskil, kes teeb oma laule, mida ta juba on kirjutanud, viiekümnendates aastates ja ta meeldib neid esitada. Siis ta on nõus meiega koos esinema. Sest algselt oli üldse nii, et meil see ansambli basskitarrimängija, kes tegeles sotsiaaltööga, sai Maiega kuskil pensionäride koorisid koori mingi üritusel kokku ja siis nad hakkasid omavahel rääkima siis tekkis niisugune sünergiat siis siis Patšill siis meie bassimees, kutsuse ta siis meie ajale toredale etteastele laulma, lihtsalt niisama alguses soojenduseks nii-öelda soojendusbändiks, siis mina hakkasin seal, mul polnud midagi teha, samal ajal laulis, maksin talle kitarri kaasa lihtsalt mängima, siis tundus, et ohoo, kurat isegi isegi päris lahe, et siis viies ratas, tavaline rock n roll mängida alla hakkab mingisugune väga jabur asi tööle, äkki on ju, et hästi klassikaline rock n roll'i käike mingisugune täiesti x viis see tundus seetõttu päris pull ja siis siis me kohe seda lindistuste teinud, et siis mäletan suvel igal pool lõkkeõhtutel mul lihtsalt teise laul meelde, siis lõkkeõhtutel ikka aeg-ajalt esitasin seda Harrisaatel seda laule siis kõigele õudselt laulmeelsem ja siis ma sain aru, et nagu seal potentsiaaliga, laulad sellepärast linte tegema, kutsusime majja välja, tegime selle loo linti, onju siis, siis oli juba aru saada, siis sa isegi juba helitehnik aru ja kõik said aru, et hitt on sündinud. Ja siis ja siis edasi läks kõik oma rada pidi, et siis me läksime selle looga loomulikult kuhugi mujale müanssidele tollase saade seitse vaprat. Et noh, see on ju nii äge nagu punkmuusika, siukene. Vanatädi laulab, et tundus äge, eks ole. Mõtlesime, tegime selle asja ära ja meie ei oodanud seal mingisugust nihukest menu või nii edasi. Aga näe, suhteliselt korraga siis, kui see nüüd pomme ära plahvatas, siis helistati mulle tollal siis Hayden potist oli see põhiline niuke plaatide väljaandja, firma ands, mingis minemisi, mingid diskobändid olid tol ajal mingi, ma ei mäletagi neid enam mingi, kus hõbedastes kostüümides ja auklikest mingid staarid. Ja siis meie Helistasite välja anda ja ja Meil ei olnud vist lugugisi Lugusidki nii palju, et noh, et seda teha siis siis andsin nõusoleku ja siis me andsime selle, kirjutasime kähku luusid juurde ja siis andsime selle plaadi välja. Aiden poti alla ja ütleme nii, et mingisugune kuskil Walesist kuni mingi suve keskpaigani oli meil selline tihe kontserttegevus ka, et meid kutsuti igale poole mängima, kõik tahtsid seda nõnda. Ja kõigil oli muidugi poleemika, et kas see nüüd on õige või vale, sest sest väga palju inimesi arvas, et tegemist on miskipärast vaimupuudega inimesega Pariku puhul, mida ta üldse ei ole, noh, selles mõttes ta on lihtsalt tore tädi, kellel meeldib laulukesi laule ja võib-olla noh, sihukse huvitava jutuga, aga noh siukest poleemikat oli küll ka päris palju, aga igatahes inimesed käisid ja me, meie esinesime päris palju ja siis mingi hetk, ma lihtsalt sain aru, et aitab, et see juba enam ei ole tore. Põgenesin Hiiumaale ja siis läks põhimõtteliselt bänd nagu laiali minu poolt laiali, tähendab pärast patsilbolid uuesti kokku ana teiste meestega. Selle bändi, kus majja Pariksis laulise nimi oli operatsioon õ kuidagi mingisugune selline nõukogude aja nostalgia sinu mingites laulusõnades või ausalt öeldes kasvõi su riietuses madrusepluus ja soni peas, nuga ja hingus tuleb nagu sealt endale ka välja ja sinu töödest. Praegu vaadata, tagasi vaadates tunduvad osad asjad tegelikult ka Nõukogude liitus päris nooremana isegi kui tänapäeval tänapäeva kapitalistlikus ühiskonnas, aga samas neid miinuseid ikka oli märksa palju rohkem siiski, et ma küll mingit nõu Nõukogude Liitu küll ei, ei igatse Nõukogude korraga, ma ei tea, kuidagi mingit seost oleks, pigem võib-olla siis vene komöödia, noh ja noh, võib-olla need fantastilised koomikuid, kes, kes tollal olid, eks ole, kõik nii kuuline need teised kogu see hinguse vaimsus, mis tuleb, või siis ütleme, kui me räägime siin pea rääkima Nõukogude Liidust, pigem räägin siis kaid, aist kui operatsioon. No kuradi operatsioon, värk on tegelikult nii minu jaoks noh, nii vana asi ei oskagi sellest praegu vaimustunult enam rääkida. Eks seal mingi sihuke nostalgiaihalus on kogu aeg olnud minul, minul vähemalt, ma ise tunnen, et no isegi, kui sa võtad praegused kriminaalse elevandi neid lugusid, et need on ka suurelt suurelt jaolt ikka siuksed minevikuhõngulised. See tunne on mul küll olnud, et nagu mingis mõttes veel, isegi seal ütleme lähiminevikule nagu rohkem nagu tänapäeval kuidagi. Et selline natuke tanki Hotliku olekuta minust, küll see, see on tõsi, jah. Praegu täitsa sellist ansamblit nagu kriminaalne elevant, teil on väljas kaks plaati ja kolmas on tulemas. Ja noh, üks on selle filmi röövlirahnu Martini filmimuusika näiteks ETV saate paar. Signatuur on teie tehtud. Ja kriminaalsete pandiga ongi jah, nii et me oleme suuresti teinud muusikat erinevatele sellistele Audiovisuaalsete teostele illustreerinud muusikaga ja teatrietendustes oleme teinud üht-teist, aga põhiliselt ikka filmid, see on ilmselt tingitud ka minu niukses põhierialast, eks ole, sest pakkumised on tuld ikka nii-öelda nii-öelda tutvusringkonnas ka, et keegi on kuulnud minu muusikat, mis oma filmile teinud olen, või kuskile mujale ja siis vastavalt vaadatakse ahah, et see sobib, onju ja et kuulge, tehke siis vaevelnud või vastu võtnud ja nii nad on sündinud. Te olete mänginud ka nii-öelda live'is kontserdina, õudusfilmile, Nosferaatu peale muusikat, et kas te selliseid asju ka veel teete? Tahaks teha küll, aga küsimus on lihtsalt, et ei ole nagu praegu leidnud sobilikku filmi ja võib-olla on ka nii paljude muude asjadega inimesed nagu seotud olnud. Et oleme küll mõelnud, et tahaks veel kord teha midagi, aga aga mida täpselt, seda näitab aeg, sest ei ole sellist tunnet tekkinud, et need võiks teha. Ta ei taha nagu enam nihukest kordust ka, et et see üks asi oli nagu noh, Saratov puhul soovitud selline õudusfilmi komöödiaks muutmine. Ja et võib-olla siis midagi uut ja huvitavat, kes teab, äkki teeb ise mingi sellise tummfilmi ja teeb sellest nii-öelda viib need otsad jälle kokku. Etnofilmirežissöörina ja muu eriala esindajana siis võib-olla sellest kunagi mingi tervik, kes teab Sa ise oled nii vennaskonnast kui operatsioon õõs kriminaalses elemendis ka lava peal ja esitad ja no ma ei tea, mida vaata sellest Mesi mumi kostüümist, kui sa läksid sinna Turu filmikooli õppima, et kas seal oli see seljas või, või teised valetavad või sa lihtsalt ei mäleta. Aga sa ütled, et noh, see tsirkus on ka sinu jaoks nagu hästi oluline žanr. Et selline esinemine on sinu jaoks vajalik, sina esineb. Vot nüüd ei oskagi selle kohta nüüd öelda, et kas ta, kas ta mulle vajalik, aga ta olemas vajalik, aga see on lihtsalt kuidagi niimoodi läinud. Et see kuidagi mingi pall, mis on mingi hetk veerema hakanud. Ja siis ta pole enam seisma jäävad. Ilmselt on mind sinna lavalaudadele ja et võib-olla veel lavalaual vajavad mind aeg-ajalt. Tegelikult see ei ole nagu vähemalt viimasel ajal mingi eriline eesmärk küll kuskile topiksid väga-väga tahaks aga lihtsalt valmis veerema hakanud ja pole veel seisma jäänud. Võib-olla mingi aja pärast olen kuskil kõrbes erak. Mediteeriv eraku ma ei tea, aga praegu ta veel veereb see pallike viinselt. Kas sa tahaksid küsida kellegi käest midagi? See asjaga ongi vist nii, et ilmselt kui ma mul see küsimus meelde tuleb, olen, on juba hilja. Mul ei ole seda küsimust veel niimoodi tekkinud. Konkreetselt kellegi käest midagi küsida tahaks. Te kuulsite saadet Kaspariancisest, kõlas muusika ka ansamblitele vennaskond, kriminaalne elevant ja operatsioon Õ. Saate pani kokku helirežissöör Morris Tomba ja toimetaja Urmas Vadi. Kuulake meid ka internetist vikerraadio koduleheküljelt. Kõike head ja kohtumiseni.