Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Lugupeetud kuulajad, seekord on kunstiministeeriumis maris takk ja Uku-Kristjan, Küttis, teleMarisa, Uku, tere, tere. Ja teemaks on siis disainiauhinnad 2014. Palun kõigepealt tehke selgeks kuulajale, millised on teie mõlema rollid ja osalus siis disainiauhindade juures sel aastal maris. Minu roll on olla disainiauhindade kommunikatsioonijuht ja mõnes mõttes ka projektijuht, kuna see tegemist on sellise väikse meeskonnaga, siis rollid tihti jaotuvad erinevalt. Ja olen seda nüüd teinud teist korda, ehk siis algusest peale, et alustasime 2012, andsime esimest korda välja suurelt ja nüüd teist korda. Minul on vist kaks rolli, et üks roll on see, et ma osalen sellel konkursil ja teine roll on see, et ma aitasin disainikeskust või Maris natukene selle žürii kokkupanemis osas. Üldse zürii töö korraldamise aja ja kõige, võib-olla me peaksime lahti rääkima seda, et neid auhindu annab välja viis erinevat organisatsiooni ning siis Eesti disainikeskus, keda esindan mina, disainerite liit, teenusmajanduskoda, Aart, director's, klaver, Estonia, ehk siis keda Uku esindab ja sel aastal ka Eesti kunstiakadeemia. Ma püüdsin sellest disainiauhindade kodulehest ennast läbi närida ja ausalt öeldes ei jõudnud väga kaugele, sest mulle tundus kohutavalt suur hulk esiteks head disaini ja teiseks palju erinevaid auhindu ja konkurss ja sellepärast, et võib-olla Marisa tutvustavad lähemalt kõigepealt neid kategooriaid ka, aga neid juba tundus olevat mitmeid. Et see, see eesmärk, kui see mõte, miks me seda hakkasime tegema, oligi see, et antakse Eestis välja väga palju erinevaid disainiauhindu erinevate nimedega kuldmunad ja Brunod ja nii edasi. Meie me mõtlesime, et kuna need on suhteliselt väiksed, jäävad sellise kildkonna auhindadeks, siis neil ei ole nii palju mõjuni disainerite seas kui ka laiemale avalikkusele või ettevõtlusele ja tõimegi, need erinevad auhinnad kokku, mis jah, teeb selle võrra või väga palju keeruliseks selle korraldamise ja, ja kõik muu, aga samas kommunikatsioon peaks selles mõttes tegelikult muutuma lihtsamaks, sest et see käib ikkagi kõik selle suure Eesti disaini ainult egiidi all, kus siis alla need erinevad kategooriad ja kategooriad on tootedisain neist tootedisaini auhinna Bruno, kus all antakse välja out tootedisaini ja tööstusdisaini siis ADC organiseerib graafilise ja veebidisainiauhinna väljaandmist, mis kategooriaid siis on teenusedisain, mis siis eelmisel aastal tuli täiesti uue kategooriana siis noore disaineri preemia säsi, mida on antud juba 2005.-st aastast välja. Ja sel aastal annab ka kunstiakadeemia välja disainihariduse preemiat. Tahtsin veel küsida just selle disainiauhindamise meie lokaalsete traditsioonide kohta, et sa mainisid, et siin, et midagi on välja antud aastast 2005 ja nii edasi, et millal üldse kuidagi ka need kilkondlikud preemiad hakkasid siin tekkima, millal see disainiväli jõudis kuidagi sinnamaani? Tegelikult on siin siukse täpse vastuse võlgu, et. No näed reklaami disainiauhinda kui sellist tegelikult vist isegi enna ADC tekkimist otseselt ei olnud, graafilise disaini mõttes oli igasuguseid raamatu, kujunduskonkursi ja muid sarnaseid asju ei ole kuldmuna, mis vist esimest korda anti välja kuskil 98. või kuskil sealkandis. Aga ütleme, nagu graafilise disainiga veebisaidile keskendunud siis ka tegelikult algselt kuldmunasüsteemist saaks tekkima see nende tööde hindamine või, või, või mingisugune auhindade väljaandmine. Jajah, see tootedisaini auhinna Bruno on ka ikka antud juba mitu, mitu aastat. Aga tudeerisin teie kodulehekülge, lugesin sealt disainiauhinnad, väärtustavad siis head disaini, ongi küsimus, et kuidas aru saada, et sa nüüd hetkel oled kokkupuutes hea disainiga. Kuidas selline tavakasutaja saab aru, et mingi disainer ja, ja võib-olla saab aru siis selles, et osatava probleemid hetkel ei tule, näe, ma ei tea mingist kliimast või muudest tujust või millestki, aga hoopis sellest, et on hetkel kokkupuutes halva disainiga näiteks ahah, nende kokkupuutepunkte on, ma arvan, et mitu erinevat, et see on nii-öelda tajutav erinevate meeltega. Et üks pool on muidugi see esteetiline pool, et see on ilus, aga senati nii-öelda suhteline, onju. Aga teine väga oluline komponent on see, et ta töötab ja toimib ehk siis tegelikult rahva seas on selline menetlus tihtipeale, et kui mingi asi ei toimi näiteks ja ava veinipudelit, siis öeldakse tihti, et disainavaja, et tegelikult see on selles mõttes täiesti risti vastupidi, et kui nad disainitud hästi, siis ta peaks olema võimalikult mugav täidab oma funktsiooni võimalikult hästi. Ja võib-olla isegi mingitel juhtudel on see mingi asi, on hästi tehtud, just CC märkasin seda, et ei panegi tähele seda, et see lihtsalt on nagunii hästi toimiv, et ei häiri sind kuidagi või. No just, et kõik peaks nagu libedalt toimima, tihtipeale me märkame seda halba just siis, kui nii-öelda mingi takistus on ees, sellel aga see nagu halba vajan ja ekstravagantne, et on kindlasti mingi disaini looming, kas seal taga on kuskil luuravad, et sellised näiteks ka ütleme, moekunstis kõige kõrgmood, eks ole, ongi mõeldud näitamiseks ja eksperimenteerimiseks, mitte kandmiseks ja samamoodi tegelikult ka pole seal taga on sellist eelarvamust nii-öelda disaineri kui kunstnik geeniuse kohta, et kes on küll väga nagu suurejooneliste lahenduste või asjade väljapakkujaga, et päris elu on hoopis midagi muud, et võib-olla seal on kuskil need disaini nagu selline, mitte halb maine. Aga nojah, et tegelikult selle disaineri kunstniku vahe peakski olema see, et. Seal tekib see disain disaini pärast lihtsalt selline situatsioon, et tead, täpselt, sa hakkad disainis kui loojaks hakkad tegelema kunstiga või ühesõnaga, et see enam ei proovi ilmtingimata lahendada seda probleemi, teine, mida see sinu toode või loodud ese tegelikult peaks tegema, vaid, vaid seal piirlist ennast väljendada läbi seda tootamisele selle objekti siis sellisel juhul ja tekibki selline disainavaja. Nii et ühesõnaga disainavajad väga häid punkte ei saa, ma saan aru žürii käest, aga et mida te hindate või mida hinnatakse siin erinevate žüriid poolt mingit kategooria kasutatavust juba manside nähtamatust, mainisite seal selles mõttes huvitav, et üldse tuuakse esile asjad, mille kohta võib disain öelda, et selle disainiauhindadel hariduslik mõju siis ültse märkaksime disaini, saaksime aru, et näete, see ei ole mitte juhuslik. Keegi on disaininud seda, aga mis need žüriid põhimõtet, et kuidagi on, jah, kõikidel kategooriatel on omaette žüriid, enamikes juriides on ka nende välisekspert, et sellist väljaspoolt pilti tuua ka sisse meie konnatiiki natuke. Ja seetõttu on ka kõik nii-öelda need reglemendid ja aspektid, mida hinnatakse, väga erinevad, et kuna nüüd nii-öelda valdkonnad on erinevad, et et näiteks teenusedisaini puhul seda üldse selles mõttes raske hinnata, et raske nii-öelda pakiteerida, et kui sa tootlaseduut žüriile ette veebilehte, sa vaatad võib-olla veebilehelt, aga teenus on nii laialivalguv, mõista, et et meil teenusedisaini kategoorias oli nii Taxify teenus, mis on siis pinna kasutatav, aga samas ka hoolekande teenus, mis on nagu tohutult hõlmav ja, ja Fitzmi ja, ja nii edasi ja nii edasi, et nende puhul ma arvan, ongi see nii-öelda see esteetiline pool võib-olla kõige viimane, kõige alumine, mida vaadatakse, mida kindlasti vaadatakse, aga just see kasutatavus ja see probleemile võimalikult otstarbekas lahenduse leidmine kindlasti. Uku, võib-olla sina oskad ADC taustalt seda žürii tööd kommenteerida? Et nagu maris juba mainis, et siis ka seal on alati iga žürii juures üks välisekspert, kes tavaliselt on pärit mõnest ADC teisest organisatsioonist kuskilt Euroopast, kuna see on peampsangis, ADC tähendabki arti elektroSclap juurat. Seekord oli krapsisaini žürii esimeheks, esinaiseks oli Alexandra Taylor Inglismaalt ja siis digiveebižürii esimees oli Leenu Werneri Soomest. Et nende ülesanne, nagu maris ka selgitas, on ühest küljest vältida seda konnatiigiteemat, et pakkuda ka võib-olla mingisuguseid teisi, vaatan orkester, et kindlasti mida välisekspertiis teha on see, et ta ei oska näha teatud klientidele pakutud lahendust, ütleme eripära või ütleme, sellist ekstreemsust näiteks kohalikus kontekstis ta oskab seda asja vaadata ainult väljaspoolt enda kogemuste endale kultuuritausta järgi. Aga kui sa küsid, et mida me teete žürii põhimõtteliselt seal kokku ühel päeval istub, vaatad läbi kõik tööd, kõigepealt, mis on siin esitatud graafilise disaini poole, need olid üle 150. Neil on erinevad kategooriad, trükised, näituse disain, bränding ja siis otsustab kõigepealt, et millistest naistest oleks üldse mõistlik edasi rääkida, ehk siis käib selline harvendustöö kõigepealt ära. Ja siis jätkub lihtsalt arutledes selle üle, et kas mingi asi on auhinda väärt ja seekord riid veidikene teistsugune või tavapärasest eelnevatest kordadest erinev, sest et toimub salajane hääletus, see tähendab seda, et tihtilugu juhtuda see, et kui žürii liikmetest on keegi ka selline ütleme, kõnekas või tugevalt personaalse auraga, siis võib juhtuda see, et tekib mingisugune mõjutamine. Aga et selle süsteemi puhul tundub vähemalt, et ja žürii liige sai, hääletad või ütleme, siis teha oma valiku vastavalt, nii nagu ta ise tahtis, ilma et keegi seda tegelikult teada saaks. Ja minu teatrižüriiliikmed ei tea siiamaani, kes sai millise auhinnale küll võivad aimata vastavalt diskussioonile, aga täpselt, kes mida võitis. Seda nad ei tea. Aga kas need konkursil osalejad saavad ka tagasisidet nendest žürii aruteludest seal alati konkursite selline lisaväärtustegijate jaoks, et keegi vaatab ja need arutelud on nii põhjalikud, et kas see teave jõuab ka kuidagi tegijateni? Ja see on kaks asja, kuidas saab tagasisidet, üks osa on puutub üldis žürii tegevust, siis juba teist korda toimus žürii tagasisideseminar. Oleme rääkinud konkreetselt ainult siis sellest ADC ehk siis veebigrafilisainasest kus olid kohal suur osa žürii liikmetest ja kes põhimõtteliselt arutasid, mida nad hindasid tööd, võitudega lähevad või millistes ütleme kategooriad, mis, mis selles kategoorias nagu, kas puudu oli, või see tugevused nõrkused, näiteks foto kategoorias laekus see aasta ainult kaks tööd, mis tegelikult on küllaltki kummalist. Meil on väga häid fotograafe ja väga palju häid illustraatorid. Ehk siis, et kindlasti kutsuks vest, kui järgmine kord, kui disainiauhindu välja antakse et osaleks rohkem photography, heidustraatorid. See võib olla minu järgmine küsimus ka Marisele, et kuidas need erinevad kategooriad täitusid nii-öelda aga tegelikult Ugul jäi üks asi veel pooleli, et see kaks osa sellest tagasi sellest teine pool on see, et me kogusime žürii arvamused kokku ja praktiliselt kõikide kategooriate kõikide tööde juurde sai ka selline üks iseloomulik tsitaat, et miks see töö oli hea, et see sai nagu välja toodud, ma arvan, mis teeb ka selle kataloogi vaatamise nii-öelda disainikaugele inimesele põnevamaks ja ka huvitavamaks. Ja sa küsisid tööde laekumise kohta ja et see aasta oli rekordaasta, kui nii võib öelda, et kokku oli üle 400 töö kõikides kategooriates. Jah, graafilises disainis oli üle 150. Aga mõistetavad need graafilisi disainereid maakera peal üldse, kui vaadata kõiki disainereid, siis näitlejat ongi kõige rohkem, sest see on kõige lihtsam värk. Tootedisaini see oli ka minu arust, kas oli lausa poole võrra rohkem kui eelmisel korral, et üle 170 töö. Noore disaineri preemiale kandideeris 32 noort disainerit, mis ei ole nii-öelda nüüd arvuna küll suur, aga see tase oli väga-väga kõrge ja kõik need disainerid olid selles mõttes oma brändiga juba turul ja, ja olid nagu tugevad tegijad, et, et ma arvan, see kvantiteet ei olegi see, mille poole me püüdleme, aga just seda, et saada tugevaid tegijaid ja see oli veel mõni kategooria tuku tõi välja, et fotograafi illustraatorid oli vähe, aga see oli veel mõni kategooria, mida tegijad ise ei ole avastanud, võib-olla isegi saab grimeerida lasta end tegelikult ei olnudki, üllatusime aga positiivselt teenusedisaini kategooria osas, mis on suhteliselt uus ka mõistena uus ja ka nüüd teist korda alles anti välja seda preemiat ja seal oli 18 kandideerijaid, kes olid ka väga-väga tugevad ja väga erinevatest valdkondadest ja seega juba näitab, et nii-öelda see teavitustöö ka selles osas, nagu sa ütlesid, et see auhindadega harite publikut ja tellijat disainerit, et see nagu Jaa, graafilises disainis anna kategooria näitusele keskkonnadisain, see tähendab jah, igasugused näitused, keskkonnagraafika ja muu säärane, et, et seal oli hästi palju istutud teinud varem ka pole tegelikult olnud, et nad on hästi pikaajalised projektid tavalisel juhul, kui keegi teeb mingeid, ma ei tea raamatu või flaier või plakati, siis seda ettevalmistustöö on, võib olla paarist päevast paarikuune. Ega need projektid tihtilugu võtavaid aastad, seks, Nad oleksid traalset külastajad tahavad ja et neid saaks tegelikult ka. Jah, ja seal on veel teine aspekt on see, et seal on hästi palju erinevaid pooli. Tavaliselt on arhitekt sisearhitekt, disainer kuraator, et see, kuidas seda tiimi panna, väga hästi töötama, koos on ka omaette nii-öelda pähkel. Sa mainisid, et sa, teenusedisain on suhteliselt uus märksõna ja uus lisandus sellele auhinnale, aga et kas on veel mingeid teemasid, valdkondi disainiliike, mida te tahaksite lisada, et mulle tundub see väga sihuke ekspansiivne ettevõtmine üldiselt? Nojah, see katus on selles mõttes selline universaalne, et et seda saab laiendada aastatega, aga me ei taha ka nii-öelda sunniviisiliselt seda paisutada väga suureks, et, et tõesti teenusedisain on uus mõiste, aga ta on ikkagi nii-öelda väga-väga oluline. Kuna mind 70 protsenti Eesti majandusest põhineb teenustel ja teenusedisainereid tuleb aina juurde, siis ma arvan, et me vaatamegi nii-öelda selle järgi, mis asi on nii-öelda oluline ja keda peaks tunnustama ja mis valdkonda võiks natukene tagant utsitada, et eesmärk omaette ei ole nii-öelda seda võimalikult suureks ajada, sest see on aina keerulisem siis korraldada. Või luua kunstlikke kategooria hoiaid igale liigutusele disaini valdkondi, tuhandeid. Aga selle disainiauhindade mõju kohta küsida, et kui on nii-öelda tunnustatud Eesti maitse, kõik märkavad, pääsukesed jälle ilmuvad meil reklaamtahvlile ja siis sa tead, otsides pääsukese märki ja nii edasi, et kas kuidagi need disainiauhindade võitjad nüüd kõigis kategooriates, kuidas, nagu tavainimene neid märkab või tähele paneb. Kas on kuidagi tähistatud, kas kuidagi neid esitletakse, kas te teete mingi eraldi teavitus või et ja see on üks selline oluline aspekt, millele me väga palju oleme mõelnud, aga Ma ei suutnud ressursside vähesuse tõttu sellistega ideaalset lahendust välja mõelda. Ja kuna tõesti need nii-öelda need võitjad on erineva iseloomuga, et sul on viinapudel ja siis sul on veebilehte ja sul on teenuse, et kuidas sa seda märgistad. Aga üks asi on jah, see kataloog, mis me välja anname, mis on selline aastaraamat. Ja teine väljund on, käivitasime kevadel disainiblogi, mis siis eesti ja inglise keeles annab ülevaate kõige värskemast disainist ja selle eesmärgiga, et neid võitja töid saab seal nii-öelda põhjalikumalt tutvustada, et anda sõna disaineritele ja žürii kommentaari rohkem juurde lisada, et sellist jah nagu avaliku teavituse ei ole veel välja suutnud mõelda, aga seen mõttes küll, et, et kuidas seda head disaini märgistada. Ja et võib-olla just selle avaliku teavituskampaania miinuseks võib-olla ongi see, et sa näitad inimesel korra pilti, aga et seda blogi mõte on see, et nagu seletada lahti, et miks see on hea, kuidas see töötab. Natuke avada seda tagamaad, et, et kindlasti soovitakse blogi külastada. Sest ma mäletan, kui ma vaatasin eelmise aasta tootedisaini auhinda, milleks oli jalgrattahoidja tulp et siis esimesel pilgul mina ei saanud aru, miks ta on nii eriline või miks ta on nüüd see kõige aasta tootedisaini auhinna pälvis aga just et kui sa uuritseda näed seda võib-olla kuskil linnaruumis ja nii edasi, et siis sa hakkad seda ka teistmoodi kasutajasõbralikkust ja seda funktsionaalsust, lihtsust nagu märg hakkama tegelikult, et aga jah, ma arvangi, et võib-olla see sa rõhutasid seda olulist aspekti teridena tegelikult te võib-olla ei peagi eriline, oleme välja paistma, et olemas noh, võimalikult nii-öelda kas mingi erilise vormi või värviga, et oluline ongi see, et ta töötab, et noh, et ma olen pannud tähele, et linnaruumis on teda aina rohkem näha ja see muutub nii-öelda loomulikuks osaks sellest linnaruumist, et oluline ongi see, teda kasutataks, ma arvan, selles mõttes on disainiauhinnad on siis nagu seene aastas liigutakse korra nagu selle üldise loogika vastupidises suunas kui puidu, see peaks sulanduma sinna keskkonda, töötama õlitatult, et siis ühel hetkel nad jälle nagu rebitakse seal keskkonnast välja, tuuakse nähtavale kui sihuke autorilooming ikkagi, et see on ka selline mitmekihiline töödega jah, et seda disainerit seal taga ikkagi ka tunnustada, näidata teda inimesena, et toote kõrvale. Liiga kliente, kes julgevad nagu tellida või kes oskavad seda hinnata ka ise, et, et ma arvan, et hästi suur osa tegelikult sellest auhinnast alati kuulub ka kliendile, kes töö tellib ja see on ka see asi, võiks need auhinnad ka olemas, on, et potentsiaalsed kliendid saaks aru, et, et see on oluline. Jah, et tegelikult seda disaini, rakendaja auhinda nii-öelda antakse üle EAS-i ettevõtluse auhindade raames ja meie oleme aidanud ka seda nii-öelda korraldada. Ehk ta oli osa Bruno tootedisaini auhinnast, aga siis ta liikus sinna ettevõtluse auhinnale, mis on selles mõttes nagu tore, et seda tunnustatakse kui igat muud nii-öelda ettevõtlusvormi, et unustatakse firmat Eesti ettevõtted, kes on siis disaini väga süstemaatiliselt rakendanud mitte ainult välimuselt vaid ka nii-öelda oma toodete ja teenuste väljatöötamisel ja ka oma nii-öelda firma loogika väljatöötamisel ja disainiauhindadel me tutvustame esmakordselt kolme nominenti, kes siis seal disaini rakendaja kategoorias olid ja me näitame ka filme nende kohta selliseid lühikesi, ehk siis see, et just näidata ja tunnustada seda ettevõtet. Ja need, et kuidas disain selle firma sees oma toote ümber nagu toimib, sellepärast et muidu me vaatamegi nagu neid tükke ainult, ehk siis me vaatame ühte objekti kätega palju, nagu suurem pilt on see, et, et kuidas see nagu reaalselt sellele kliendile kasu toob. Aga Uku, sinu enda kogemus töötades väga erinevas suuruses ja ulatuses, klientide erinevate projektidega, et kui palju sa tunned just seda ka kliendi võib-olla kasvamist eestist või arenemist, et kui julgelt julgetakse küsida, kui palju piiranguid pannakse näiteks kas sind vahel midagi ahistab või sa saad suhteliselt lõdvalt teostada oma pöörasemaid ideid? See alati oleneb klienditüübist ja taustast ja tegelikult ka sellest, kui palju Ta on ennem disainiga kokku puutunud, et hea klient, kusjuures tihtilugu on see, kes tuleb mingist teisest eelnevast troost või kellel on nagu hea nagu kontakt olemas, sellepärast et hästi suur osa sellest kliendiga koostööst on see, et tihtilugu noh, me mõlemad tunneme 11 hästi palju õpetama. Ehk siis, et minu jaoks kõige ja klient on selline, kes on tegelikult kas iseõppimisvalmis, kes oskab kuulata aga samas ideaali, siis võib-olla on juba sellega kokku puutunud varem disaini tellimisega ja ütles, et ta saab aru täpselt, mida ta ise tahab ja mille pärast ta seda vaja on. Ja ta oskab küsida, noh, põhimõtteliselt küsib lahendusi taimedele, mitte mingisugustest eetilist lahendustest sellisel juhul noh, ta ei küsi enam disaini, vaid ta küsib sellist Decureerimisena. Aga see nõuab ilmselt ka kohati suurt diplomaatiat, et selgeks teha kliendile, et sa praegu ei küsi õiget asja, et sa küsid juba liiga kaugel või liiga nagu valmis asja minu käest, et. Jah, see ongi sihuke noh, ma mõtlesin, et disainihariduse osa peaks olema esiteks kindlasti kellelt ma ei tea kommunikatsiooni ja, ja network jäämise kursus ja teisest küljest ka nagu äriline mingisugune baasteadmine, sest et kui vaadata seda elukutset, laus sellega, et ka disainer tegelikult pakub teenust suur osa sellest on ka kommunikatsioon ja teine osa on kõik see, et kuidas äriliselt toime panna mitte ainult see, et oskab väga hästi teha seda, mida ta teeb, sellest ei piisa. Ja noh, see disainijuhid siis aitavad ka selle ettevõtetes tihtipeale see ettevõte ise ei pruugi näha, et milles viga seisneb, et ta mõtleb, et ma tellin uue veebi või logo ja see probleem laheneb, aga, aga disainer peaks süvitsi minema leidma lahenduse, mis laheneb hoopis kuidagi väga lihtsalt, et sa ei peagi kõike ümber tegema. Mõnikord võib juhtuda see, et keegi tuleb mingit tööd tellima, aga siis selgub, et tegelikult televahetuses midagi nagu disainis muuta, aga tal on vaja muuta hoopis oma toodet. Või personali palgata või koolitada personali või mida iganes, et akuutne siis selle inimese saadate meie saadet kahjuks aidata või ta siis saate teda aidata või annate talle oma, ma ei tea, tuttava personalijuhi numbri või. Selles mõttes, et jah, me oleme nagu nõu analüüsime, tema probleem, et kui me saame aru, et see probleem, miks ta tahab meigist midagi tellida, ei ole lahendatav, selle asja saame ülesande raames, siis siis me ideest, et meie eesmärk ei ole nagu lihtsalt ainult toota mingit asja, sellepärast et keegi tellis meilt seda. Proovime alati aru saada, et et miks seda vaja on ja mis peab tegema. Aga sina ise astuvad üles põhiliselt graafilise disaini kategoorias. Jah, kuna minu firma aku tegeleb peamiselt graafilise disaini erinevate osadega, siis jaht meie tööd on enamusel kategoorias. Ja kui sa vaatad enda ümber ringi, nüüd seal võistlustules olles, et kas on palju selliseid projekte, mida sa ise oleksid ka kindlasti pakkunud, et saavad teiega seal koos võistelda ja kas on midagi, mis jäi välja, mida sa oled nagu ise märganud, et oh selline äge asi, aga nüüd sa millegipärast ei näe seda. Seal. Ja mingeid selliseid asju on, aga tihtilugu on see, et ma isegi ei tea, kes nende tööde autorid on, sellepärast et Eestis on nagu päris palju selliseid, et ühe või kahe inimese firmast, kes teevad väga häid töid, aga et ma ei tea täpselt, kes nad on või noh, selles mõttes, et ma võin aimata või kuskilt järgi uurida, aga aga kindlasti nagu asju, mida esitatud sinna konkursile on päris palju. Maris vahel vihjetega kellelegi, et kuule, kindlasti see nüüd tuli küll hästi välja, et meil siin on tulemas tegelikult alati enne konkurssi me ikkagi kirjutame ja helistame põhilised tegijad ikkagi läbi, sest et disainerite on alati hästi kiire. Kuigi me alustame teavitustööd alati juba kuid ja kuid varem, aga reaalsus on ikkagi see, et nad hakkavad enne neid töid, sisestame selle peale mõtlema oskaja nädal enne ja siis me ikkagi nagu võtame kratist kinni, ütleme, et kas sa ikka oled juba esitanud, et tasub ikkagi. Peastasid disaineri jaoks on selle töö vormistamine või töö esitamine samasugune töö nagu tihtilugu selle töö tegemine. Kui seda veel proovida võimalikult hästi teha, siis mõnikord võib juhtuda, et selle töö ettevalmistamine või esitanud sama kaua või veel kauem aega, kui seda töö tegemine. Aga veel selle graafilise disainimaastiku kohta küsida nüüd sinu, kui siis tegija käest, siis mulle tundub, et see on ka päris palju muutunud. Kindlasti mõjutas seda ja majanduslangus, mis ilmselt tundis mingeid, sest glamuurset reklaamimaailma võib-olla kokku tõmbama päeva ei ole jäänud selline mulje. Ja teiselt poolt siis ka mulle tundub, et disainiharidus, mida antakse Eesti kunstiakadeemias, on väga jõuliselt positsioneerinud just selliste seisvate ja nagu sa ütlesid, kahe-kolme inimese väikefirmade suunas, et on võimalik jääda elludisainerina väikeses kollektiivselt, sa ei pea minema mõne rahvusvahelise reklaamiagentuuri kohalikku kontorisse tööle kohe peale lõpetamist, et kuidas sul tunne annekas praegu graafilise disaini, siukseid, väikseid tiime seltskonda, kas maastik on tihe, teil seal või on ruumi uutele tulijatele või on tugev konkurents? Ma arvan, et see maastik on küllaltki tihe, sest tegelikult ma võin küll veidikene eksida, aga ma arvan, et vist las ta lõpetab umbes 10 kuni 15 disainerite ja minu meelest pooled nendest umbes asuvad reaalselt nagu selles mõttes nagu iseseisvana tööle ja mis ülejäänutest saab man, päris kursis ei ole, ma võin mingite numbritega siin võib olla veidikene eksida, aga et see maastik selles osas läheb järjest tihedamaks, aga samas tekivad hästi palju siukseid, konkreetsed spetsiifilised teadus, spetsifikatsioonid, agentuurid on teada. Ma tean, stuudio äkki oleks kõige täpsem, et kes tegeleda konkreetsete teemadega näiteks ainult raamatutega ainult näitustega info infograafikaga, et selles mõttes nagu järjest siukest spetsiifilisemaks minnes on neil seda ruumi küll. Aga see tähendabki seda, et see nõuab ka jällegi tellija poolt päris teadmised, ta peab aru saama, et mida ta kellelegi käest vaja on, et on olemas noh, ütleme konkreetse ülesande jaoks ma Eestis ma arvan, et kaks kolm bürood, kelle käest konkreetselt seda ülesannet on mõtet tellida üldse. Et kui varem see turg oli võib-olla selline, et need reklaamibüroosid 20 tükki ja siis kah lihtsalt astusid kuskilt sisse, tellisid täiesti valet asja valest kohast, nagu noh, minu mõte on see, et selle mõtet reklaamibüroost, tellide disain ei ole nende nagu spetsialiteet ja seda nagu see, mida nad nagu tegelikult teevad seda reklaami. Oleme reklaami- ja disainibüroode disainer täpselt sama moodi, et, et ma arvan, kui me räägime korraks sellest turust, et siis on tõesti vastavalt sellele, mis tüüpi projekt on olemas, väga õiged inimesed seda asja lahendama. Ja mina arvan küll, et ruumi on, kui ma vaatan nii-öelda selle ettevõtjatele nõuandja poole pealt, et, et täpselt nagu ütleski, et on neil spetsiifilisi büroosid on tegelikult hakkab tekkima, aga neid on ikkagi vähe. Et, et kui me nüüd soovitame kellelegi pöörduda, siis kui sul on kaks bürood, siis võib-olla tihtipeale on neil nii palju kliente ja neil on kiire praegu, et siis nii-öelda kolmandat, neljandat bürood ei olegi soovitada, et hetkel, et tegelikult ma arvan, jah, see spetsiifiliseks minemine on hea ja ruumi on aga samas, kas see ei too kaasa ka seda, et kliendi jaoks just või tellija jaoks, et ta peab viie erineva büroo vahel opereerima, kui teda on ainult üks nii-öelda või kas ta siis peab kõik nagu tellima või poodlema oma erinevad osad erinevast kohast? Tal on ka alati võimalus see, et ta võtab ühe firma või, või ühe stuudio ja laseb neil juhtida seda nagu protsessi selles mõttes, et kõik need inimesed tegelikult tunnevad 11 väga hästi tunnevad 11 vaevusi ja täitsa võimalik, et tulles ühte büroosse, see büroo kaasneb teisi ja kasutab nende büroode häid külgi oskusi selleks, et panna kokku selline väga, väga tugev asi. Kui vaadata neid disainiauhindu, antakse välja kolmandat aastat teist korda tegelikult teist korda, et 2012 oli esimest korda ja nüüd ei saa, nii et see on niisugune nagu biennaal peaaegu selles mõttes Stahli loogikaga. Aga kas nüüd sedakorda seda kogu kompoti korraldades on ka näha mingit mõju, mida see esimene kord kaasa tõi, et kas seal rohkem toetajaid, kas rohkem selliseid valdkonnaspetsiifilisi preemia väljaandjaid juurde tulnud, kes rohkem huvilisi ja nii edasi ja kindlasti, et kuna see esimene aasta oli, tegime seal hästi suurelt kohe pauguga, siis ma arvan, et selles mõttes oli see mõju suur ja nii-öelda toetajaid ja kaasamõtlejaid on palju kergem leida. Ma arvan, näitab, et, et ka neid Nende kandideerijaid kõikides kategooriates oli rohkem, mis näitab ka see, et sellel on mingi mõju või mingi mingi olulisus olemas. Nii et eriti kui see toimub üle aasta veel, siis peab ennast vaja kokku võtma, kui see aastakäik jälle käes on, et ei saa mõelda, et järgmine aasta vaid mõned ülejärgmine aasta alles võib-olla nüüd rääkida natuke ära seal nii-öelda sündmuste ahel seoses disainiauhindadega. Et 25 september kell 15 30 tabame näitusenu teatris NO 99., kus on siis väljas kõikide kategooriate nominentide tööd et nii noore disaineri, tootedisaini, graafilise veebi kõik kategooriad on vastavalt nende spetsiifikat esitletud, et veebel saab vaadata ja nii edasi ja nii edasi ja kõik on väga oodatud. Ja 26 september kell kaheksa õhtul toimub siis pidulik auhinnaskaala ja toimub see lilleküla jalgpallihallis. Me oleme väga õnnelikud selle kohe üle, sest seal ei ole ühtegi sellist avalikku üritust enne tehtud, et põnev. Aga aitäh, Maristak ja Uku-Kristjan, Küttis kunstiministeeriumisse tulevastelt. Soovin Marisele siis jaksu korraldamisele ukule nii korraldamisel kui võistlemisel. Ja siis järgmiste disainiauhindade, nii aitäh.