Tere tulemast EKKM-i teooria klubisse. Minu nime nairid Riisberg järgmiste nädalate jooksul juhil Klubi raames viit vestlusringi, mille keskseteks märksõnadeks on sotsiaalsed liikumised, feminism ja antikapitalism. Tänane vestlusring keskendub esmajaamas feminismi. Mind huvitab küsimus, kas Eesti kontekstis on võimalik rääkida feminismi kui sotsiaalsest liikumisest. Endale külalisteks kutsunud Brigitta, David Jantsi ja Kristiina papsejeva ning meie vestluse keskmes on Facebook'i foorum. Versiini sind ei karda? Vestlust alustame, tahame paari sõnaga selgitada, miks ma otsustanud tänase arutelu keskmesse paigutada sotsiaalmeedias tegutseva initsiatiivi. Esiteks mulle tundub, et kui rääkida Eesti kontekstis sotsiaalsetest liikumistest. Ta on pea võimatu teha ilma sotsiaalmeediale viitamata. Just Facebookist tundub olevat saanud keskkond, kus toimuvad poliitilised debatid ja kus mobiliseeruvad sotsiaalsed liikumised. Wulfi foorum on selles kontekstis mitmes mõttes eriline. Esiteks on see tegutsenud üsna pikka aega juba viis aastat. Samal ajal. Muud poliitilised kampaaniad, mis Facebookist aeg-ajalt välja kasvavad, kalduvad olema lühiajalised. Verseyna Wulfi foorum toimub peaasjalikult diskussioonikeskkonnana, millest vahetevahel kooruvad välja konkreetsemad kampaaniad. Olgu nende kampaaniate edu või ebaedu, ei katkesta versiine borši. Foorumi igapäevast toimimist teistes kontekstides alati nii ei ole. Sageli on poliitilised Facebooki kogukonnad väga ajutised koondades ühe konkreetse küsimuse või eesmärgid ümber ja lahustades pärast selle eesmärgi saavutamist või mittesaavutamist. Teiseks. Ma tahaksin välja tuua, et versiina Wulf varu on aja jooksul teinud läbi väga huvitavaid arenguid kasvades väikese kui feministliku rühmituse poolt algatatud suhtlusplatvormist mitme 1000 liikmega foorumiks. Olles feministliku mõtte arengut Eestis juba mõnda aega jälginud. Oled selline laiahaardeline profiil on täiesti uus nähtus. Siiani on feministlik aktiivsus olnud killustunud väikestesse kogukondadesse. Näiteks kaasaegse kunstiväljal, kus ma ise tegutsen, on minu mäletamist on alati eksisteerinud väike feministlik saareke. Akadeemilises kontekstis on feministid koondunud eelkõige ajakirja Ariadne lõng ümber liigi organisatsioonides töötavatel ministritel on oma võrgustikud. Teekond tekstides toimuvad feminismi ümber ka aeg-ajalt debatid ja nii edasi. Kuid erinevalt säärastes professionaal vaesematest kogukondadest saame mõniversiina pulsifoorumi näitel rääkida feminismi rohujuureliikumisest. Kogemuse põhjal pole säärast nähtust postsotsialistlikus Eestis varem olnud. Sellepärast ma usun, et versiinovossi foorumis toimunud analüüsides saame me teha üldistusi feministliku liikumise seisukorra kohta Eestis laiemalt. Kuid esmalt tahaksime pisut reflekteerida nende arengute üle, mis on viimaste aastate jooksul toimunud versiine golfigrupi sees. Minu külaliste valik mõneti peegeldab seda arengut võiks isegi Brigita Tarydanss. Kristiina papsejeva esindavad kahte erinevat versiooni pulsi põlvkonda. Brigitta kuulas, versiine võltsinud ei karda gruppi omaaegsete algatajate hulka. Kui Kristiina kulub selle foorumi praegusesse aktiivgrupi. Ja minu esimene küsimus ongi suunatud Brigitale. Palun räägi, millal ja kuidas see grupp tekkis. Ja mis on olnud sinu roll selles protsessis. A-grupp tekkis üks viis aastat tagasi ja tegelikult ta ei olnud kohe Facebooki põhine. Me katsetasime erinevaid kontakti hoidmisvõimalusi, Google'i gruppe ja nii edasi ja selle eesmärk oli tegelikult koordineerida infot meie igal teisel esmaspäeval toimuvate sihuke feministlikke tekstide lugemise kohta. Ehk siis ta sündis tegelikult lugemisgrupina, mis oli suhteliselt niisugune nagu akadeemilised tekstid, natuke ka ilukirjanduse natukenegi nišiasi. Ja siis mingi hetk Maali Käbin vist tegi seal Facebooki gruppi, mille alt me siis jagasime oma venda, jagasime end huvitavaid uudiseid ja et niimoodi ta tekkis, et aasta oli vist niisama umbes Melvilistidena ja siis neli aastat tagasi, ma arvan, tulise Facebooki grupp. Ma korraks täpsustan, selle grupi teke oli ju tegelikult hästi tihedalt seotud ka leilivees Tallinn töögrupile. Jah, seda küll, et tegelikult suurem osa, kes seal olid, olid, leidis ühes Tallinna praegune tiim, kes selle tegid ja tal oli nagu väga selgelt, kuidas feministlik Rup alul mitte niivõrd niisugune nagu praegune keskala feminism. Ja mis selle grupiga toimus, oli võib-olla umbes aasta aega tagasi, kui toimub selline plahvatuslik kasv, et mina mäletan ainult läbi aasta, teda võib olla, selliseid kasvas pidevalt, aga aeglaselt ja nüüd korraga umbes eelmisel sügisel toimus seal selline plahvatuslik liikmeskonna. Kasv toimus küll jah, aga samas jällegi ma arvan, see liikmest kond olid kasvanud sellest nagu nišiteemadest. Nagu suuremaks juba varem. Et tegelikult need nishiteemad olid sealt nagu jäänud äärealale juba varem kui aasta tagasi. Et tegelikult mingi kriitiline mass oli juba ületatud, ma arvan tal ei läinud keskalale rohkem. Kristiina, millal sina näiteks versiina pulsifoorumiga liitusid ja kuidas sa selle leidsid ja mis on sinu roll selles praegu? Aasta aega tagasi umbes oligi see aeg, kui mina liitusin grupiga enne seda plahvatuslikku kasvu ja avastasin ta läbi oma sõbra läbi ühe tema postituse või kommentaari. Et mulle enne seda ei olnud aimugi, et Facebookis selline kogukond olemas on. See avastus oli muidugi äärmiselt rõõmus, sellepärast et ma arvan, et nii nagu paljud feministid, võrdõiguslased, mingi aeg tunnevad ennast üksikuna ja et nad neil neil ei ole nagu väga suurt sellist seltskonda, kellega jagada oma mõtteid või küsimusi, et aasta aega tagasi umbes. Ja praeguse atraktiivne selles administraatorite grupis, mis on päris suur hulk tööd Ja üsna varsti pärast seda, kui me grupiga liitusin ja kui me kohtusime ühe korraga väljaspool gruppi, siis Brigitta oli see, kes küsis, et kas ma ei sooviks administreerida selle grupi ja see tundus niisugune huvitav pakkumine. Ja huvitav ja mulle endale ka huvitav väljakutse. Ja see on paras tükk tööd ja sellepärast, et need plahvatuslik avad kasvud on minu hinnangul toimunud pärast mõningaste allkirjade kogumist erinevate algatuste raames siis pöördumine Sky plussi siis seoses saatejuhi vägistamisnaljadega kooseluseaduse asjus on päris palju sealse grupi kaudu allkirju kogutud või teavitustööd tehtud. Ja mida suuremaks grupp kasvab, seda, seda rohkem on tööd seal tõesti. See on hea, et sa selle kampaania tööd mainid, sellepärast et seda diskussiooni raamistades ma esitasin sellise kerge spekulatsiooni, kas on võimalik rääkida feminismi versiine vussis grupist kui sotsiaalsest liikumisest? Selles küsimuses natukene kõhkleval positsioonil, sest et kas me saame rääkida versiine Pulfist kui sotsiaalsest liikumisest ühest küljest ta nagu te just kirjeldasite, see võimaldab kokku tulla inimestel, kes muidu võib-olla töötavad isoleeritud kontekstides. Selgelt on ka nii, et need versiina pulsiplatvormist välja kasvanud kampaaniat mitte ainult ei saavuta ühiskondlikku kõlapinda, vaid nad ka toimuvad mobiliseerimis platvormile mis kasvatab seda kogukonda. Teisest küljest, vaatame, mis selles foorumis päeval toimub, siis võib, kohati tundub, et seal lihtsalt suhtlusportaal ja seda enam, mida rohkem liikmeid seal on, seda raskemaks muutub see feministliku miinimum konsensuse hoidmine nii-öelda mis on Merzini Wolfi puhul huvitav on see, et, et ta on väga heterogeenne ta kaasab väga erinevaid inimesi, kellel on väga erinevad seisukohad, samal ajal väga raske sellises erinevuste sees töötada välja ühiseid eesmärke või agendasid. Et kuidas te neid raskusi öelda. Kommenteeriksite. Äkki sa defineerid aludel, mida sa sotsiaalse liikumise all silmas pead? Ma arvan, sa sotsiaalse liikumise ajal võiks lihtsalt vaadelda kollektiivselt protsessi, mille eesmärgiks reaalsete muutuste saavutamine. Nii et ma arvan, et selle kõige laiemad definitsiooni mõttes versiina pulk kindlasti klassifitseeriks sotsiaalse liikumise alla. Teine küsimus on muidugi see, et sotsiaalsed liikumised tavaliselt on ka oma töömeetodid. Et näiteks see Facebooki kogukonnas toimuv organiseerumine jääb väga selgelt internetis ja ta väga harvadel juhtudel lahkub sealt võib-olla just nende üksikute kambas valijate vormis, mis on eelkõige võib-olla allkirjade kogumisele orienteeritud ja vähem kas või sellisele ütleme selles platvormis osalevate inimeste omavahelisele suhtlusele. Reaalelus. No mina isiklikult ei usu, ma ei usu praeguse seisuga, et Wulfi grupp toimib sotsiaalse liikumisena mitme põhjused on need, mis sa ise ütlesid, et esiteks on ta kohutav heterogeenne ja lisaks on seal väga palju, ma olen, tunnen sellist inertsed massi kes lihtsalt on kuidagi toonud. Ja noh, võib-olla kuna seal on aastaid, äkki neil jääb midagi nagu ka kõrva tahaks, võib-olla võib-olla on asjad mingid haridusse, minismi teemale võrdõiguslikkuse teemal. Aga teine asi on jällegi see, et noh, ma ei tea, kas või kui palju on üldse uuritud tänapäeval nagu kuidas internetialgatused, mis mõju neil on nagu väljaspool internetti näiteks? Ma ei tea, kas näiteks mingit onlain petitsioonide kohta on tehtud, selliseid uurimusi, mul üks tuttav kirjutab sel teemal tööd ja minu meelest tema leidnud ei ole näiteks. Ehk siis me tegelikult ei tea, kuhu see kõik viib ja kas see viib ja ma näiteks väga sügava kahtlane see kuhugi viib, tegelikult aga ma arvan, see on väga tore, et eksisteerib selline puhtalt sellepärast, et need inimesed, kes seal on ja et seal on nagu kõik need toredad administraatorid, kes viitsivad ikka uutele liitujatele seletate mingeid põhitõdesid, et ainult toreda haridusgrupina minu jaoks. Ei, mina ka ei näe seda sotsiaalse liikumisena, näen sellel küll potentsiaali leida endale kaaslaseid liitlasi väljaspool seda Virginia Wolfi gruppi sotsiaalsete liikumistega algatust teha või, või algust teha. Küll, aga nagu ma enne mainisin, eks ole, erinevad allkirjade kogumised ja tegelikult see, mis on praegu kooseluseadusega raames toimuv, see tegelikult on mingil määral ka tõuke saanud vertiine Wulfi grupist selles mõttes, et need inimesed, kes on noh, ütleme lühidalt, aitäh kogukonna taga, need on kõik eranditult vertiine kuskil grupis. Ja aitäh, kogukond on siis minu perekond, aitäh, aga minu traditsiooniline perekond ei vaja kaitset. Ta ei ole kogukond. Ta on internetileht, kus siis inimesed meid on juba üle 14000 avaldavad lihtsalt toetust erinevatele perekondadele ja kooseluseadusele, selleks, et kõik perekonnad oleksid riigi silmis võrdsed. See on huvitav, mida te räägite, sest et ühest küljest ma arvan, et ma olen teiega nõus, et seda veel siine Wulfi foorumeid sotsiaalse liikumisena käsitleda on võib-olla liiga kaugeleulatuv või liiga ambitsioonikas plaan, aga teisest küljest ma arvan, et see on ka selle foorumi võib-olla kasutamata potentsiaal, et see võiks olla koht, kus mobiliseerib sotsiaalset liikumist. Aga siiski ma püüaks seda foorumit võib-olla kuidagi sildistada ja ma arvan, et teine variant kui me vaata seda sotsiaalse liikumisena teeme seda vaadelda poliitilise haridus tööplatvormile. Ja ma arvan, et selles kontekstis just nimelt võib-olla sinu tegevus Kristiina annab täiesti uue dimensiooni, nii sellele valvefeminist ei mõista, sest et kui ma vaatan sinu tegevus selles foorumis, siis mulle tundub, et sa oled kogu aeg Online. Sa oled kogu aeg selgitustööd, vaidled. Ta põhjendab seisukohti. Ja sageli mulle tundub, et need diskussioonid, milles osaled, nad ei ole sellised, kus sa nagu midagi uut õpid, vaid pigem on just selline selline igapäevase selgitustöö tegemine, sest et sinna foorumisse tulevad muuhulgas ka inimesed, kes tahavad feminismi kohta midagi teada. Vahelad oma seda uudishimu väljendavat, pisut provokatiivset vormis. Vahel nad postitavad midagi küsida, lihtsalt kommentaar näiteks, mida see ministrid selle kohta arvavad. Nii et väga suur osa sellest tööst. Kui me raamistame seda versiine vulci voorumis tegutsemist aktivistliku tööna siis just nimelt sinu tegevusest, tantsude aktivistliku tööd, poliitilise haridustööna pideva selgitus tõena. Noh, eks ta ongi, ma pean küll ütlema, et mu pedagoogi taust mängib siin päris suurt rolli. Et see pidev õpetamine ja selgitamine ega tegelikult see ongi niimoodi, et administraator notarite vahel ju ka on näha, kes väsib, kes enam ei jaksa, kes ei jõua, kes võtab teatepulga üle, on mingid teemad, mis kellelegi on olulisemad, mis kellelegi on võib-olla südamelähedasemad, milles keegi on kompetentsem. Aga me püüame küll järjest edasi, mida aeg edasi, seda rohkem me püüame seda, et me ei, ei selgita rohujuure tasandilt või A jao tasandilt, mis asi on feminism, sellepärast et me ootaks, et et inimene, nagu need põhimõisted teeb endale siiski ise selgeks, jah, mõnda inimest. Me natukene torgime, võib-olla see elatame, kui on näha, et see huvi on heatahtlik, aga mida suurem see grupp on, seda rohkem sinna liitub inimesi, kes lihtsalt tulevad vaatama nagu ahvipuuri juurde loomaaias. Et vaatan, viskan sinna mõne banaani sisse vaatamise tahvlid teevad seal, et selliseid nähtuseid on ka. Ma lisaksin siia juurde, et üks mu kunagine klassivend, kes on mul Facebooki sõber, et lugesin tema seinad postitust, mis oli siuke hästi siuke emotsionaalne, et umbes et ma nüüd lahkun smurfi grupist, aga ma ikka ei suuda masohhistlikke, käin sinna piiluma. Mis mure nagu inimesel on, kuidas, kuidas ta tajub seda gruppi. Jah, no meie poole pöördutakse pidevalt, et miks teie, feministid ja miks teie feministid ja miks te ei tee seda, miks te ei tee toda nagu pidevalt selgitama ka seda, et feministid ei ole mingisugune homogeenne mass, et kõik on inimesed ja, ja feminismi on ka mitu nägu. Ja see, et inimene identifitseerib ennast, feministid, võrd õiguse osana, see tähendab seda, et me kõik mõtleme kogu aeg ühtemoodi või et meie ka maailmanägemus muudes osades kattub. Et see on nagu hästi huvitav, kuidas tullakse foorumisse ja pöördutakse meie poole, kui teie feministid, kuigi meil on seal mõnisada, võib-olla aktiivselt vestlustes osalejat üldse, et see, et see grupp on nii suur, see ei tähenda seda, et kõik aktiivselt vestlustes osalevad, et, et see on nagu hästi huvitav, kuidas, kuidas oodatakse meilt seda, et tehke midagi ära, selgitage rohkem, teie kuvand on, on vildakas, parandage oma kuvandit. Eks vahel püüad ka ja lõpuks saad aru, et sellel ei ole nagu väga tulemust. Et kui seda tahet mõista ei ole ega ka mõistma, ei pane inimest. Aga võib-olla kommenteeriks seda sellist vastanduvat pöördumist või sellist, meie teie suhtlus sellesse foorumis ka, sest et ma arvan, et see võib-olla ongi tagasiviidav sellele, et, et Facebooki foorum jätab illusiooni, justkui oleks tegemist liikumisega, mis on läbi rääkinud ühtsed eesmärgid samal ajal kui ta tegelikult on hästi heterogeenne, amorfne keskkond, kus osaleb väga palju erinevaid inimesi, kes ei pruugi üksteise seisukohtades sugugi nõus olla. Teine küsimus, millele ma tahtsin teie kommentaari küsida, on võib olla seotud sellega, et et just seoses nii-öelda plahvatusliku kasvuga, mille see foorum või grupp on viimase aasta jooksul umbes läbi elanud on kuulda üha sagedamini, ütleme sellist pettumust või hääli selle kohta, et selle feministliku miinimum konsensuse hoidmine selles grupis muutub üha raskemaks ja nõuab just seda, seda igapäevast administraatorite ja valvekoerte tööd nii-öelda, kes hoiavad seda laeva siis kursil, mis ei lahkuks, ütleme selliselt realistlikult trajektoorile ja ühtlasi on see grupp. Ma arvan, tuntuks saanud oma väga range netietiketi poolest, et võib-olla te kommenteeriksite ka neid pingeid, mis selle protsessiga kaasas käivad, kuidas see grupp kasvanud on? No siin ta on, minu arust ütleme, et ma ei tea, kas ma oskan nagu väga kaasa rääkida, sest ma tegelikult ise ei ole enam seal grupissesse infotulv läks väga suureks. Et need teemad, mis nagu aktuaalseks muutunud, ei olnud võib-olla enam nii aktuaalsed mulle, kuigi ma pean neid kohutavalt oluliseks ühiskonna seisukohalt. Aga mina ei oska, me kunagi sai, grupid, tegime siis tegelikult seal oli ta oli ikkagi väga selline mingi intersektsioon oli hästi oluline ja üldine vähemustemaatika mõistmine, räägime. Feminism ei olnud meie mõistes ainult naised, vaid üleüldse vähemuse rõhutud või. Ma arvan ka mingi tavaline lugupidamine. Et ma arvan, et minu jaoks isiklikult oli, see eetikakoodeks seisnes selles, et me ei sõima naisi sõima homosid, ei sõima moslemeid meie sõima, kristlasi. Näeme nende vähemuste ühisosa. Et vähemalt minu jaoks oli see üks väga oluline kriteerium, millest ma väga paljusid otsuseid langetades seal tegutsesin, millest lähtudes siis. Aga Kristina öelda, kuidas praegu on. On niimoodi, et et ja meil on tegelikult ühest küljest ette heidetud seda netti etiketi, teisest küljest on kiidetud kolmandast küljest öeldakse, et te olete liiga leebed, suisa et mida suuremaks grupp paisub, seda rohkem on neid inimesi, kes ütlevad, kas ühte, teist või kolmandat. Vähe on neid, kes ütlevad, et jah, et see ongi okei, et et võibki olla koht, kus rangemini jälgitakse, et sellel on mingid omad põhjused ja sellel ongi omad põhjused. Meil on grupis kodukord olemas tegelikult ja see kodukord ütlebki seda, et me oleme aruteluplatvorm oleme LGBT sõbralikud, me oleme feminismi sõbralikud, me oleme võrdõiguslikkuse korralikud inimene, kes liitub grupiga, ta ei pea ennast identifitseerima, feministid võrdõigus lasena, küll aga ootame me seda, et see inimene on avatud nendele mõtetele ja ta on feminismi sõbralik ja võrdõiguslikkuse sõbralik. Aga mis puutub sellises nii-öelda suhtlusetiketti, siis seal on jälle see koht, kus administraatoreid käivad ja tuletavad meelde, et me ei lahmi, ei lähe isiklikuks, palun suhelge viisakalt üksteisega, kohati on isegi sellisel väga Juwaniilsel tasandil vaja inimestele meelde tuletada, et kuule, et noh see ei ole väga, väga edasiviiv arutelu vorm, mis siin praegu toimub. Ja tegelikult mina leian seda, et et mina, ma arvan, et ma võingi enamuse administraatorite eest rääkida teatud sõnavabaduse piiramine, kui nii võib öelda, on sellises suures foorumis vajalik. Et see, et kellelgi on sõnavabadus kellegi kohta halvasti öelda või kedagi sõimata, ei tähenda seda, et me peame selles foorumis seda tolereerima. Ja noh, päris kindlasti on teatud teemad, mille saab väga kiiresti ka foorumist välja saadetud. Näiteks seesama, mida Brigitta välja tõi, siin naisi ei sõima mehi, see on täpselt samamoodi taunitud, et ja ka vähemuste aadressil inimene, kes tuleb, seab tegelikult väga vihaselt kahtluse alla igasugust vähemuste rõhumise, noh, ei ole mõtet selles mõttes, et kui on näha, et inimene ei ole tulnud foorumisse avatud meele ka ja ta ei oota seda, et, et ma saan võib-olla valesti aru, selgitage mulle, vaid ta tuleb pigem inimesi ümber rääkima, siis noh, administraatoritele ka väga töömahukas ja teinekord ongi vajalik mõned tülitsejad nii-öelda kõrvaldada sealt. Mul on tunne, et et nendeks tülitsejateks küllalt sageli kipuvad muuhulgas olema ka mehed ja see mõneti selline huvitav vastuoluline teema. Mulle tundub, ühest küljest nüüd olles võib-olla feministlikes kontekstides aastaid liikunud majandusele harva näinud mehi et versiina pulsifoorumis on tekkinud nii palju meessoost liikmeid, on iseenesest väga huvitav, positiivne nähtus, ma arvan, et see on senitundmatu nähtus, et nii paljud mehed tunnevad feminismi vastu huvi. Samal ajal sellega käivad kaasas vahel ka mõned sellised vastuolus, näiteks ma mäletan tänavu seal olid seal foorumis diskussiooni, et kus mõned mehed ühel hetkel ütlesid, et nad väga tahaksid osa võtta sellest diskussioonist võrdõiguslikkuse sooja seksuaalsust üle teevad seda ainult tingimustel, kui visatakse välja mõisteni feminism ja asendatakse see mõistagi võrdõiguslikkus. See on selles mõttes huvitav positsioon või huvitav nähtus. Mehed sisenevad ruumi ja korraga legiptimeerivate feminismi mõiste, sest et võib-olla nad ei ole veel päriselt aru saanud, et feminism ei ole, ütleme, mõttevool, mis keskenduks ainult naiste õigustele. Ja ma arvan, et selliseid juhtumeid on veel ja ma arvan, et neid inimesi, keda seal foorumist välja visatakse nende hulgas on võib-olla pigem mehi kui naisi. Et seal on selline kerge viivitus ja ja võib-olla ka nagu eba ebavõrdsus selles küsimuses, et kuidas te seda kommenteeriksite Brigita, ma vaatan, et sul on Mis andsid küll ära juba suurem osa, mis ma tahtsin öelda, üks asi on see, et võib-olla siis lihtsalt, ma ei tea, ma pakuks, et võib-olla siis need naised ei kipu nii aktiivselt lärmama, kui need mehed lähevad, nii palju kui ma mäletan oma kogemusest, et teine asi on see, et kui sul on üks aktiivne mees, kes lärmab ikka seal nädalaga järjest, siis ta võtabki väga palju ruumi ära, et see võib olla süvendab seda muljet. Ja noh, mis siin imestada, et nad sõnast feminism aru ei saa, siis mis Enemyl defineeris seda naiselik omadus täna meestele feminismi. Nii et selles mõttes, et et ma väga paljud ei saa feminismi. See, et naistel on sellest võitu, et seal on ka midagi, millest meestel on võita. Nii et selles mõttes, et ma imes teisele terminoloogilise vääritimõistmise pärast, kui ka sellepärast, et mehed on need, kes sealt nagu ajakirjanikuna ma võin juba öelda, et kui ma tegin vestlusringi meestega, siis läks nagu üldjuhul armukamusk naistega. Ma ei ole küll statistikat teinud, lähen pärast jälle Online'i, teen natuke statistikat, aga selles mõttes on jah rohkem välja heidetud grupist või välja saadetud grupist mehi viimasel ajal, kuna on olnud no ja muidugi naisi ka kes lihtsalt vastanduvad ja nii-öelda uuemas internetikeeles trollivad. Aga miskipärast on jah niimoodi, et et on mingisugune grupp mehi, kes seavad kahtluse alla feminismi ja võrdõiguslikkuse kooseksisteerimise võimaluse näiteks. Ja Facebook on selles mõttes suurepärane vahend, et sul on võimalus minna ja teha oma grupp seal, kui sa arvad, et see grupp on selline selline või selline või et ta ei kanna nagu seda ideed, mida sina tahaksid, et ta kannaks, noh sellepärast ongi võimalik minna asutada oma grupp ja levitada oma ideid seal ja rääkida oma mõtetest seal, et. Ma arvan, et üks idee või mõte, mis selle vertiine Wulfi juures noh nüüd on küll väga raske seda teostada, oligi see, et oleks turvaline koht. Et oleks turvaline koht, kus rääkida oma feministlikes ja võrdõiguslikest mõtetest vähemustest küsida küsimusi. Et see aur ei läheks selle peale, et sa peadki kellelegi tõestama, et sul on õigus seda küsimust küsida või et sul sul on õigus niimoodi tunda, sul on õigus selles grupis olla. Et mida rohkem on selliseid vastanduvaid inimesi, seda ebaturvalisematesse grupp muutub nende jaoks, kes alles võtavad hoogu või julgust, et seal sõna võtta. Noh, ma arvan, et nüüd seda enam kui liikmeid on juba üle 3000. Lisaks ka kaks momendi juurde, et üks asi on puhtfilosoofiliselt, ma ütleks, et mul on olnud selline tunne, aegade mehed tajub feminismi nagu rohkem ohtu kui naised ja see nagu ajab kaklema, kui sa nendega feminismi teemat tõstatada, aga teine on just see turvalisus, mida sa, nimed, sest ma mäletan ise seda mingit hetke, kus ma sain aru, mis oli minu jaoks see pind, kus ma jagasin sõpradega endale põnevaid mingeid asju, siis ühel hetkel ma sain aru, et ma kaalun, et kas ma ikka julgesin mingit lahedat nagu Guel teemalist uudist seal jagada. Et noh, minu jaoks oli see see koht, kus maksame ott. Et võib-olla mul ei ole siin nagu enam kohta. Aga siin me jõuame ühe mu järgmise küsimuse juurde, mis võiks olla. Vaatleme seda verseyna pulsifoorumit kui mikrokosmost, mis võib-olla ütleb meile midagi feminismi seisukorra kohta Eestis laiemalt siis üks küsimus me läheme esitada, tahaks, on kellele see feminism kuulub. Sest et kui me ühest küljest räägime sellest, et et lisaks naistele on feminismi idee muutunud atraktiivseks ka meestele, siis teisest küljest vaatan neid inimesi, kes selles versiina Wulffi kogukonnas aktiivsed on, siis mulle tundub, et ma näen seal pigem eestikeelseid inimesi. Võib-olla ma näe seal pigem ka keskklassi naisi, et mind huvitaks, et kuidas teile tundub, mis on need algselt rühmad, kes selles protsessis ei osale. Ma selle keele koha pealt tooks sisse lihtsalt selle, et üks konkreetne põhjus on ka on ka see, et venekeelne kogukond räägime Eesti kõige suuremast rahvusvähemusest, eks ju. Siis On teine sotsiaalkeskkond lihtsalt, kas nemad suhtlevad kontakti, et neid Facebookis ei olegi nii palju kui, kui seal oma kogukonnas. Aga sellest, et vene naisi vene kogukonna naisi mitte ainult vene kogukonna naisi, vaid üldse rahvusvähemuste kogukondade naisi Eestis tuua feminismi ja võrdõigusluse juurde on. Ja, ja see on ääretult oluline küsimus on selles, kuidas seda teha. Aga ei, tõesti, meil on küll väga palju neid eestlasi, kes ei ela Eestis, aga keel on tõesti eesti keel ja arutleme seal enamasti on küll üksikud inimesed, kes on inglise keeles sõna võtnud, aga need on ära kadunud sealt. Brigita, kas sa tahad kommenteerida, noh selles mõttes, et mina mingis mõttes pean ennast rahvusvähemuseks, sest mu isa on armeenlane ja seda ma võin küll öelda vist üsna julgelt, et ja mida ma olen korduvalt öelnud, et mida aeg edasi, seda vähem tundsin ma, et see grupp ja need teemad kõnetaks mind kui rahvusvähemusest seministi. Et see osa minu identiteedist seal väljundit ei leidnud ja samas ma arvan, et väga olulisel kohal, et ma teadvustan ennast nagu pool armeenlasest feministina. Teine märksõna, mille sa sisse tõid, Ta on intersatsionaalsus ja see, kuidas see oli oluline, sel ajal, kui versiine pulsigrupp alguse sai, siis selles leidis hästi toimkonna lähedases kontekstis. Ja siit tulebki järgmine küsimus, mis on seotud võib-olla konfliktidega selle grupi sees või selle feministliku liikumise sees, sest vahel, kui ma vaatan, mis seal grupis toimub, siis ma imestan, kuidas sa üldse koos püsib. Vahel mulle tundub, et seal on nii heterogeenne, seal on nii vasakpoolseid kui parempoolseid, seal on selliseid, kellel on see intersektsionaalne lähenemine feminismi või ükskõik millisele sotsiaalsele küsimusele väga oluline. Ja on selliseid, kes esindavad võib-olla sellist ühe teemakeskselt lähenemist mis on võib-olla koondunud just sooküsimuste ümber ja muud küsimused kuidagi taanduvad selle taustal. Ja mul on sageli tunne, et kui see grupp tegutseks muuhulgas ka väljaspool Facebooki, kui ta saaks kokku, kui ta kavandaks regulaarselt kampaaniaid püüaks seada endale eesmärke neid ellu viia, siis ilmselt ta laguneks koost läbi selle, et ühiste strateegiate eesmärkide püstitamisel lihtsalt tekib võib-olla liiga palju vastuolusid. Samas ma olen näinud, et juhul kui tekivad vastuolud, positsioonide erinevused, konfliktid, vaidlused selles grupis, siis sageli esimene reaktsioon on võib-olla öelda, et meid hoiame kokku ärme kakle ja mulle sageli tundub, et see on selline konfliktide vältimise strateegia, mis võib-olla on ka seotud sellega et sellist konflikti kultuur ei ole välja kujunenud, mida kõik saaksid usaldada, et on olemas ja et me võime konflikte läbi elada, kuna me usaldame seda, et me suudame nende konfliktidega vees hoida kainet pead ja hoida mingit sellist sõbralikku 11 austavad konflikti kultuuri. Aga kuidas teile tundub, kas versiina Wulfi grupi näitel joonistuvad välja erinevad poliitilised positsioonid, kui me räägime ministlikust mõttest Eestis laiemas kontekstis, millised teemad seal aktuaalsed on, milliseid vaidlusi seal? Toimub no üks konkreetne teema, kus on selgelt näha, et minnakse väga kahte leeri, on pere, teema, lapse hooldusega seotud teemad vanemahüvitisega seotud teema ühesõnaga pereteemad, sest et seal on väga selgelt näha ka seda, et inimesed, kes muidu suhteliselt ühte sammu astuvad, nad lähevad suisa konfliktideni välja, mee läheme mitte naad. Et, ja see on jah, hästi huvitav ja seitse nagu tõid välja selle, et ärme kakleme, saame hästi läbi ja meid on nii vähe. Tegelikult on nagu kummaline see, et miks me eri arvamusi või ka tulist diskussiooni peame kaklemiseks või tülitsemise, eks, et see ei ole kaklemine, tülitsemine, see ongi diskussioon, kaklemine, tülitsemine muidugi, kust need piirid lähevad, peaasi, et me nagu isiklikuks ei muutu seal aga kõige selgem teema ja kust tulevad sellised leerid, siis ongi pereteemad, need naised, enamasti naised, kes näevadki, seda vanemahüvitis, periood on isal lapsega kodus olemise aeg ja miks me peame mehi koju sundima. Ja noh, hästi palju tuuakse Rootsi näidet, eksju, kus on meestele seal ettenähtud teatud arv, kuid et lapsega kodus olla ja see ongi ainult isadele, et noh, miks me peame selle Rootsist üle võtma, et see on nagu hästi huvitav, kuidas me mingeid mudeleid väga ihaldame Põhjamaadest. Samas on jälle mingisugused ka väga juurdunud arusaamad ka stereotüübid, millest me ei ole nõus lahti laskma ja, ja see on ka selliste väga progressiivsete feministide puhul näha, et need arvamused lähevad kahte lehte ja islam, islami usk üldse usuteemad. Ma tooksin isegi eraldi esile islamit, vaid just seda, mis ma ütlesin, et ma üldistaksin islami näide. Üldistusvõime et mis ma arvan, tegelikult maailmavaateline küsimus. Näed neid vähemusi kohati nagu sarnase, kas sa suudad nagu näha mingite vähemuste diskrimineerimise taga mingeid korduvaid stsenaariumide mustreid või sa ei näe neid? Ja samas ma saan ka aru, et see on maailmavaateline küsimus, et kelle jaoks on oluline ei taha, kelle jaoks ei ole, et lihtsalt ongi erinevad väärtused ja tõekspidamised. Aga nüüd, kus me oleme jõudnud juba oma aruteluga natukene teemadesse, mis jäävad sellest konkreetsest versiine, Wulffi foorumist võib-olla väljapoole või lähevad sellest kaugemale, siis minu küsimus olekski, et kui me vaatame seda verd kogukonda kui kondenseeritud näide selle kohta, mis toimub praegu Eestis feministliku kontekstis, siis mida te selle kohta ütleksite, mis on need aktuaalsed teemad, millega feminism Eestis praegu tegeleb mis võiks olla tulevikuväljavaated järgmised teemavaldkonnad, millega aktiivselt tegeleda? Ma ei oska niimoodi öelda, ma ei isegi ei ütleks, millega feminism tegeleb. Mulle tundub, et minismil on nii palju nägu siit kui on feministidel. Igaüks tegeleb sellega, mis talle endale südamelähedane on, kes viib salakunstidega teemasse sisse, kes tegeleb haridusega ja püüab seda feminismi ja võrdõigusluse teemat hariduses järjest rohkem edasi arendada, kes tegelebki riigi tasandil, et, et seal on naguniivõrd palju erinevaid väljundeid tegelikult. Millega feminism Eestis tegeleb? Ma nõustun Christian, aga ma arvan ka, et feminism on väga palju ja las igaüks tegeleb sellega, mida ta oluliseks peab. Äkki ta mingis suures mastaabis siis iga killuke lõpuks, nagu toob ka mingi muutuse. Peamine väiksesse minismid oleksid järjepidevad. Ma natuke nüüd siiski veel ärritan selle küsimusega. Kuigi ma nõustun teiega loomulikult mulle tundub, et selles versiine Wulfi foorumis aeg-ajalt keegi kerkib üles küsimus, et mis oleks, kui me lepiksime midagi kokku. Kui me lepiksime kokku need eesmärgid, mille poole me siis koos püüame liikuda ja mille nimel me koos püüaksime tegutseda. Ja kui ma ise peaksin neid kirjeldama, sest mulle tundub, et võib-olla liiguvad suunal palgalõhe naiste esindatus poliitikas või sellised üldised räppe, Santatsiooniga seotud küsimused võib-olla ka just see pereelutemaatika sotsiaalsüsteem laiemalt. Need on küllalt sellised liberaalset eesmärgid. Aga ütleme seda küsimust võib-olla pisut ümber sõnastades, et kas on mingisuguseid teemasid, valdkondi, mille puhul te tunnete, nüüd on täiesti pildilt väljas, et ei jõua ära oodata, kui need kerkivad värske võib-olla seal versiine Wulffi kogukonnas, sest et seal seal vähemalt on selline suurem kollektiiv, milles on neid võimalik arutada või et nad kerkiksid üles avalikus ruumis. No minu jaoks on ikka sedasama normatiivsuse teema, et ma tahaks rohkem tagasi merealadele, kust me alustasime selle grupiga see on see, mida ma tahaksin. Et veidrustel oleks ka koht ja et oleks õigus saada veidrust kahtluse alla veidrust. Kas ta seda on? Mis läbi feminismi valda ma arvaksin? Saime aru, et mul ei olegi siin praegu suurt midagi lisada, selles mõttes, et need teemad, mis sealt läbi käivad, on küll väga seinast seina, lihtsalt on näha ka kommentaaride järgi, et mingit teemat jäävad ja nad vajuvad, sest et inimesed ei oskagi nendel teemadel kaasa rääkida ja ongi see, et tulevad mingid praktilisemaid asjad või konkreetset näidet meediast, et sealt nagu tuleb neid kommentaare väga palju. Võib-olla sellepärast, et inimesed tunnevad, et ahah, see midagi, millest ma võib-olla oskan kaasa rääkida, kus ma ei tunne ennast väga rumalalt või ma tahan siin midagi öelda, et nad on isegi kogenud seda ei näinud siis seal nagu räägitaksegi rohkem kaasa ka kindlasti on neid teemasid, mis vajuvadki lihtsalt ära, sest et ei ole seda kõlapinda. Ma annaksin kohal võimaluse küsimuste esitamiseks. Te võite mitte küsida, te võite vastata mõnedele küsimustele, mida ma olen esitanud ja võib-olla ka, mis mind kõige rohkem huvitaks, ongi just küsimus, kuidas teie näete, mis on see feminism Eestis nüüd ja praegu istuda ise lavastab, seal puudu on. Mina võin enda kogemusest öelda seda, et kui vussis, et läheb vestlus selle peale, et mis sa radikaalne feminism, siis me jõuame ikkagi tihtipeale väljend feminism ongi radikaalne, et nendest erinevatest mehhanismidest on tegelikult üsna raske raske. No kui on toodud sinna vahel harva teemasi sisse nagu ökofeminism ja, ja feminism ja nii edasi, siis need, need sumbuvad ära. Feminism ise on nagunii uus ja huvitav ja samas niisugune võõras. Ja ei julge sellega nii lähedalt tegeleda või sõna võtta, et sellised nagu ja äärealad jäävad, jäävad sageli puudutamata või need sumbuvad, neid kardetakse ka nendest rääkida. Ma sain aru, et, et põhiliselt on ikkagi need teemad, et noh, inimesed üritavad üldse nagu mõista, mis see feminism on või siis tulevad siis mingisuguse eelarvamusega selle kohta, mis seal siis võiks olla. Et kas selle haridusliku lünga täitmiseks ei oleks võimalik. Ma ei tea, märkmetes või kuskile nagu tekitada mingisugune selline info pilv, et, et jumala eest ei peaks seda siis iga kord nagu uuesti selgitama hakkama või, või, või isegi koostada selline nagu feminismi alg algõpetus. Tead, ma olen sinuga täiesti nõus selles mõttes, et meil on olemas selline asi nagu raamatukogu aga eks seal on need, need teemad on jälle kuidagi soiku jäänud ja me peame arvestama ka sellega, et kes on need inimesed, kes seda koostama peavad. Sest me teeme seda oma tööga kõrvalt, oma vabast ajast, oma ö ajaste mune ajastama kohvipausidest varga tööajast. Et kindlasti see raamatukogu ongi selline koht, kus saaks nagu väga erinevaid tekste. Asi on see, kui palju keegi sealt seda lugeda tahab. Aga selles mõttes ma arvan, et see mõte on täiesti omal kohal, et need tekstid võiks seal olemas olla, me võime nad sinna panna ja me saame sellele viidata. Küll aga näitab kogemus seda, et mõnel tegelasel on ikkagi jälle see küsimus, aga miks sa mulle selgita? Selgita ikka, miks sina mulle ei selgita? Ma lisaks juurde kiiresti tegelikult üks meie grupi algatajatest, Aet Kuusik pakkus juba väga ammu välja, teeks siukse sissejuhatava seletava sõnastiku, et mitte kogu aeg, sa oled ainult põhitõdesid. Aga minagi. Vääriks seda omalt poolt võib-olla ka, viidates sellele, et see on just sotsiaalsete liikumiste keskne probleem on, kuidas integreerida olemasolevasse kollektiivi liikumisse, kogukonda, uusi inimesi, mis alati nõuab seda, et tuleb kuidagi sporteerida see miinimum konsensus ja mis alati tegelikult tähendabki seda, et, et sellest kunagi ei piisa, kui sa teed kodukorra reeglite nimekirja või, või kui sa teed nagu põhimõistete seletava sõnastiku läbirääkimiste protsessid, kus miinimum konsensust toodetakse mis toimuvad läbi dialoogi ja olukorras, kus eksisteerib selline kogukond, kus see juurdekasv on niivõrd kiire ja suur siis seeläbirääkimiste protsess lihtsalt toimub kogu aeg. Need on väljakutsed, millega kõik sotsiaalsed liikumised, juhul kui nad kasvavad, on konsulteeritud. Ja ilmselt see, et, et see protsess on nii raske, näitab ka seda, et, et sa versiina pulsigrupp jällegi ei täida oma rolli nii-öelda sotsiaalse liikumisena, sest isegi kui seal on need inimesed, need aktivistid nagu sina, Kristiina, kes teevad seda igapäevast tööd, siis omati see kapatsiteet ei ole nii suur, ütleme see aktiivgrupp on oluliselt väiksem võrreldes selle tohutu juurdekasvuga, mis sinna tekib, nii et seda läbirääkimiste protsessi lihtsalt ei jõuta teha. Mis ühtlasi siis tähendab, et, et ütleme nagu argumentide rafineeritud aste kannatab selle all just see samune miinimum konsensus, võib-olla vaadeldes näiteks keemilised feministid seisukohast või sellise väga veendunud kirglikku aastakümneid realistlikkus kontekstides tegutsevad inimeste seisukohalt muutub liiga õhukeseks. Ja need on kõik üsna tavalised protsessid, mida just sotsiaalsed liikumised puutuvad nendega kokku, kuidas integreerida neid uusi liikmeid niimoodi, et neile jäävad kõik näidendid, sotsialistlikud, vabadused ka nagu olla oma arvamusel. Aga samal ajal kuidas toota seda ühist seisukohta, millest siis saab edasi liikuda ja mida saab edasi arendada. Ma arvan, et need on hästi sellised tüüpilised protsessid. Seal on probleemiks ka diskussiooni ebaühtlus see, et need inimesed, kes seal kohtuvad ja räägivad nii erinevast sotsiaalsest nagu keskkonnas meil on erinev nagu haridustase ja siin ma ei pea silmas, et üks on haritud, teine mitte, vaid lihtsalt erinevad diskursus, et kust inimesed tulevad sealt noh, neid kohti, kust tuleb see probleem, kust tuleb see raskusi diskussiooni uue näide on nagunii palju selle massi peale. Aga kas te näete mingit ohtu ka selles, et see noh, nii-öelda, et paljuski see, millele Airi Juske vihjas, et tegelikult nagu noh, mingit sorti sotsiaalsed liikumised võib-olla suubuvadki nagu internetti ja siis lahustuvad seal et see on pigem nagu karuteene kõigile nendele sotsiaalsetele liikumistele, mille tegelik test on nagu tänaval või, või nagu, mis vajavad nagu seda Street kredi piletit nagu iseenda aktiivseks eksistentsi üks või, või noh, mis, mis tegelikult peid röövitaliseerib seda liikumist nagu pidevalt Ma arvan, et Wulfi gruppe ei välista seda, et mingid liiglasse teevad, aga teine asi on see, et eestlastel ei ole seda harjumust lihtsalt nende meelest eestlased ei lähe nagu tänavatele, et seepärast ongi see internetikeskkond nagu oluline neile. Ma paari sõnaga kommenteeriks seda küsimust ka veel, sest ma arvan, et oluline on silmas pidada, et et seal veel siin ja pulsi Facebooki grupp ei ole ainus feministlik grupis Facebook'is eksisteerib ta on võib-olla lihtsalt kõige suurem ja ma arvan, et ta on oluline mõelda või aru saada, milleks ta on võimeline, milleks ta ei ole võimeline. Ma arvan, et mida suurem on liikmete arv, seda rohkem ta profileerubki just selleks poliitilise haridus tööplatvormiks, samal ajal kui sellest on hakanud välja kasvama sellised väiksed glittergrupid, mis võib-olla on teeritud just ühe ja teema ka töötamisele ühe konkreetse kampaania elluviimisele. Ja ma arvan, et selle grupi potentsiaal tegelikult ongi just see, et ta on selline lai platvorm, millest võivad välja kasvada konfliktide konfliktid, on sageli ka produktiivsed või välja kasvada, vaidlused võivad välja kasvada väiksemad grupid, rühmitused, mis positsioneerivad ennast erinevalt, et selliseid protsessi platvorm võiks tegelikult võimaldada ka läbi oma sellise suuruse. Aga ma arvan, et on noh, liiga palju ettevõtteid, et, et see grupp võiks olla nagu ütleme selline, mis räägib läbi oma ühised eesmärgid, ta pigem just läbi selle plahvatuslikku kasvu, ma arvan, ta üha enam profideerub selleks poliitilise hariduse platvormiks. Ma arvan, et ega reguleerub ise ja siis ma ütlesin, kuigi ma ilmselt olen kõlanud natuke kriitilisse grupi suhtes, ma arvan, et on, mul on väga hea meel, et selline grupp on olemas ja kusagil on keskkond, kus viitsitakse seletada põhitõdesid. Te kuulasite EKKM teooriaklubi arutelu keskmes oli sotsiaalmeedias tegutseb feministlik foorum. Versiine Wulf sind ei karda ning selle ühiskondlik tähendus. Vestluses osalesid Brigitta, David Jeans ja Kristiina papsejeva küsimusi ja kommentaare esitas Airid Riisberg. Teooriaklubi publik. Diskussioon jätkub juba nädala pärast sarnasel lainel, mil teooriaklubi teemaks on sotsiaalmeedia ja poliitilise aktivismi suhted.