Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumis. Tere. Noh, et te kuulate 2014. aasta sügishooaja esimest kunstiministeeriumi. Tänase saate keskmes on suvel ilmunud artiklikogumik sõbralik semiootika, seni salongi tekste aastast 2011 kuni 2014. Diktofoni juurde palutud simine, salongikorraldajad ja kogumiku koostajad Piret Karro ja Kristin Orav. Mina olen saatejuht Indrek Grigor. Tere, Piret. Tere, tere. Tere. Selle kogumikuga seoses ilmus müürilehes ka Kalevi kulli poolt läbi viidud selline võrdlemisi põhjalik ja hea intervjuu Piret Karro ka, nii et ma pääsen väga paljudest küsimustest, aga ma ma siiski selleks, et kaardistada natukene raadiokuulajatele, mis asi on, saime salong ja, ja selleks et natukene laiendada seda, kuidas ja mida Kalevi Kull küsis, sest mulle tundub, et professor Kalevi semiootika osakonna professorina, et ta küsimused olid ka kohati nagu kallutatud, võib-olla mul õnnestub neid natuke teises suunas kallutada. Kalve kull võrdleb salongi sellise erialaseminariga. Ta viitab varasematele semiootika salongis toimunud seminaridele seal, kus ka väga pikalt nagu ajaloos tagasi seitsmekümnendatel lükkasin natuke seminarile teoreetilise bioloogia seminarile mis on kujunenud akadeemiliseks traditsiooniks, onju, aga sina oma vastuses Kalevi Kullile Piret võrdle või noh, selle sime salongi pulsina pigem viitada hoopis filmiõhtute sarjale, mis toimus mõningad aastad tagasi meie nimel siis semiootiline salong, vaadati koos erinevaid filme ja selle kogumiku sinna salongi kokkuvõtva kogumiku sõbralik semiootika eessõnas iseloomustate seminest salongi sõnadega. Sinu salong on seminarisari, aga eelkõige protsess, fenomen, interaktsioon, kogemus, platvorm, need mulle nagu tundub, et see salong on tegelikult selline. Ma ei tea meelelahutus umbintellektuaalidele. Et kuidas sa ise selle salongi nagu positsioneerib. Mis asi see on? Kindlasti mitte sõnadega meelelahutus umminud elektuaalidele, sellepärast et semi salongi lektorite kogukond on üsna akadeemiline olnud. Aga seejuures on ikkagi olnud ka kunstnikke, kes vähem või rohkem püüdlikult oma teemat käsitlenud semiootika tekstide põhjal teoreetiliste tekstide põhjal. Et see, kust see mõte võib tulla, et on mingisugune meelelahutuslik formaat, võib olla sellest, et me soovisime teha seminarisarja, mis ei ole lausakadeemiline, vaid natuke lihtsam või selline mitte formaalsem. Aga need teemadele lihtsustamine ei jõudnud selleni, et mingid teemad oleksid kuidagi reaalsemalt. Nad on väga sügavat ja väga olulised, aga lihtsalt nendele läheneti selliste külgede kaudu, et oleks natuke lihtsamini kättesaadav, muidugi mitte mitte kõikide lektorite poolt, vahepeal on tulnud ka väga lausa akadeemilisi käsitlusi. Et pigem ta laulab, häirib selle akadeemilise ja mitteakadeemilise piirimaal kuskil või, või kuskil vahealadel või omandab elemente mõlemast valdkonnast. Aga ütleme seejuures mulle tundubki natukene see sinna salongi formaat või platvorm või see, see üritus ise sündmus ise. Ja sinu suhe sellesse on olnud hästi selline isiklik ja kui ma püüan nagu seda sõnastada või kuidagi nagu mõtestada enda jaoks, et, et miks ja mida sa tegid, on ju, et noh, et ma viitsin siin motiividele, et ogar agarus siis jälle kui seda kalevi Kullile antud intervjuud lugeda viited rongile kui sellisele, mingisugusele oma probleemide lahendusele selles mõttes, et ma tsiteerin, et kõige tõsisem probleem on semiootika ise. Kui tulin alguses osakonda õppima, siis olin kohutavalt häiritud, kuna semiootika tundus mulle mingisuguse abstraktsiooni teadusena millest pole maailmale kasu. Selline tarkade inimeste tamine. Kui ma alustasin esimese aasta teisel semestril semi salongi korraldamisega, hakkas mulle semiootika jaoks tähendust looma. See andis mulle väljundi, kuidas leida semiootika olulisus maailmas, kuidas mängida nende meetoditega, mida me koolis õpime, kuidas semiootika elulisemaks muuta kuidas klassiruumist välja tuua selle tsitaadi põhjal ma nagu või noh, mulle tundub, et sulle selle salongivorm oli nagu algusest peale kuidagi nagu olulisem, kui, kui see sisu, kus ma selles mõttes saan su motiivist õigesti aru, et sa lihtsalt kasutasid, sime salongi kui mingid, sest tõepoolest tõstis mõtestamise vormi. Meetodit jah, mingis mõttes see oligi minu jaoks viis, kuidas oma elu siin huvitavaks teha, arvestades, et ma olen Tartust pärit. Minu keskkool lasub täpselt Tartu Ülikooli peahoone kõrval, et väga midagi muutunud, sellega ma ülikooli astusin ja siis tundus, et midagi on vaja, et kuidagi nautida seda, mida ma nüüd teen. Ja siis ma hakkasingi seminarisarja korraldama. Aga sisu on ikkagi ka oluline olnud. D kuigi ma olen ise enestunud kuraatorina rohkem sellise niitide kokku tõmbena, et ma toon kuskilt välja mingid inimesed, kes nagu pakuvad mingit teadmist auditooriumile. Ja see teadmine ei pea olema tingimata mingi teema, mis mind iseennast kirglikult huvitab. Aga ma tean, et seal auditooriumis on need inimesed, keda huvitab. Aga sellegipoolest on need seminarid, mis toimunud on olnud igaüks individuaalselt ülipõnevad ja ülimitmekesised. Vorm ei saaks toimida ilma selleta, et sisu selline oli, nagu tuli. Sa ise ka nagu võitsid suurepäraselt sellele Symesolongi formaadile ka, et olenemata sellest, et sellele siin ühesõnaga tavaliselt viidatakse kui seminarile, vastandades seminari akadeemilisele loengule ja nii edasi. Aga üldiselt on Semjon salong olnud ikkagi üles ehitatud sellise hierarhiliselt, et noh, et keegi seisab auditooriumi ees ja jagab teadmist. Minu jaoks see lektor seisneb auditooriumi kujunes ka nagu no asjaks, mis seda salongi iseloomustab, et ise siin sellesse sõbraliku semiootika sissejuhatus ka viitate. Simson ainult kujunes meeldivaks ja oodatud sotsiaalseks intellektuaalseks sündmuseks ning platvormiks, kus astusid üles kurikuulsad kunstnikud, eksperimentaalkirjanikud, akadeemikud, oma mässumeelsemad ettekannetega poliitiliselt meelestatud kriitikud. Et selline isiksusekesksus on olnud väga nagu oluline. Aga nagu ka siis nagu nende esinevate isiksuste elust tulenes siis paratamatult juhtus see, et, et see mees rongil sündis semiootika osakonna juures ja toimus algselt ülikooli peahoone keldris, et noh, kus siis veel ja siis paratamatult juhtused semistelongi visati ülikoolist välja. Et jällegi võime siit sissejuhatusest tsiteerida. Teine hooaeg algas 2012. aasta märtsis. Esialgu Tartu Ülikooli semiootika osakonnas aadressil Jakobi kaks klassi kummis jõudsid toimuda kolm seminari, kus viimasesse tuli kohale Tartu Kunstnike Liidu esindus, kes jõi skulptor Jevgeni Zolotko üliintensiivse seminari jooksul esireas ära kaks pudelit veini. Järgmisel hommikul saatis semiootika osakond salongile noomituse. Hooaja järgmised seminarid toimusid juba kohvikus. Nälg. Et see nagu põhjus, miks me läksime kohvikusse, selle asemel, et olla klassiruumis ei olnud otseselt sealt väljaviskamine, vaid see oli meile valikuandmine, et. Et kas lähete kohvikusse või Tartu Kunstnike Liidu esindus ei tule enam loengusse. Et kas me jätkame seal klassiruumis, kus me olime teise hooaja alguses, kus seminarid oleksid olnud sellised ontlikud, vaiksed kuulamised ja oleks kuidagi erinenud akadeemilistest koolitundidest või mis valiku ma lihtsalt ise ära otsustasin või välja mõtlesin, et me lihtsalt lahkume koolimajast ja lähme avalikku ruumi, kus meid ei kavatseta kuidagi mingite käitumisreeglite järgi mis annabki salongile selle võimaluse olla natuke joviaalsem või sellisem. Elavam diskussioon kui lihtsalt vaikne akadeemiline kuulamine. Et see oli nagu valik, mitte väljaviskamine. Christian sina korraldasid, sime salongi sellise eriürituse Tallinnas nimega error ja mul tekkinud hääle küsimus, et miks sa seda tegid? Siin sissejuhatuses on jälle hästi räägitud sellest, kuidas laienemise eesmärk see on siis ka nagu Tartu linnast välja. Laienemise eesmärk oli tekitada semiootilise diskussioone Eesti peamistes akadeemilistes keskustes saavutades nii kontakti laiema kuulajaskonna potentsiaalse vestluskaaslastega. Keeruline skeem nägi ette ajude ringlust kolme linna vahel. Tartu teadlased, kirjanikud, kunstnikud ja mõtlejad Tallinnasse tallinuvad Viljandisse, Viljandisse, Tartusse ja kõik teised võimalikud kombinatsioonid. Okei, see kõlab väga hästi, aga siis jõuame selle errori seminarini. Mulle lihtsalt tundub Kristjan, et sa, et sa võid lihtsalt Pireti peale natukene kade, et oli leidnud omale sellise suurepärase, kuidas ma ütlen siis uurimismeetodi ja siis sul üritasid seda ka lihtsalt omakasupüüdlikult ära kasutada, et idee pühendada terve seeria ühe mõiste välja avamisele koorile, mis sisemine sari toimus, siis Tallinnas pärines Kristjani soovist luua diskussioon, mis haakub tema teaduste problemaatikaga ning vaatleks nurjumist eri perspektiividest, distsipliinide. Et kas sul õnnestus saada omale head sellist materjali? Aga nagu ma kuulsin, siit ka enam kui ühte küsimust korraga, et ma alustan algusest. Et kõigepealt eelmisel aastal toimus simmer salongi juba kolmes linnas korraga Tartus, Viljandis ja Tallinnas ja nende kolme linna vahel toimunud selles rongi juhtis siis ainuisikuliselt Piret Karro kaasKristjani väikese abiabiga, et ma olin juba siis selle protsessiga seotud, aga ma ei olnud nii-öelda üle võtnud ühte tervet seeriat, et et see oli tegelikult niisugune juba inimvõimete piiril mängimine, C3 sinnas organiseerimine käis kergelt üle jõu ja siis pakkus mulle välja, et kuna ma olen Tallinnas, et kas ma võtaksin kureerimise üle ja siin tuleb sisse jällegi, eks see minus subjektiivne huvi, et võib-olla ma ei ole niivõrd õhinapõhine selles suhtes, et hea küll, ma hakkan heast tahtest võtta midagi üle organiseerima, aga et kuidas kasulikult tõstab enda kasuks tööle panna. Ja kui ma selle errori teema välja kuulutasin, siis hakkasin lektoreid otsima, siis esimene asi, mille vastu põrkusid, oli see, et väga entusiastlikult öeldi jah. Ja siis hiljem hakati ära ütlema, et õliga keeruline teema või ma ei taha sellest rääkida. Ja siis ma saan aru, et väga hea see on, see on õige asi kuidagi, et ma tundsin, et millest ei saa rääkida, on väga intrigeeriv ja ja kui rääkida errorist, siis ma palusin nimelt ka erinevatest tõesti, nagu siin sissejuhatuses ka kirjas oli, et et võimalikult erinevatest distsipliini idest ja erialadest lähtuvalt algas, siis oli veel lasi, kes on Tallinna Ülikooli filosoofia doktorant tema ettekandega ja seal olid ka mulliga muusikuid ja kunstnikke ja väga palju räägiti ist oma isiklikest treeneritest ja, ja see järeldus, milleni ma jõudsin, oli see, et olgugi, et seal on võib-olla ebamugav teema ja inimesed ei tahtnud sellest rääkida siis lõppkokkuvõttes Need 10 seminari siiski kuidagi hakkasid eralit ülistama, selles hakati nägema mingisuguseid võimalusi või või et see ei olnudki nii ebameeldiv. Alguses tundus ja ma sain väga palju väärtuslikku materjali sellest enda jaoks ja, ja ma arvan, et mitte ainult enda jaoks, aga see errori seminar hakkas tööle just selles suhtes, et tekkis mingisugune kindel kuulajaskond, needsamad näod tulid järgnevatele seminaridele ja siis hakkas ennast nii-öelda kinnitama, mis oli täiesti et sa alustatud, sa ei saagi tegeleda millegagi, mis sind ennast ei huvita, et sa peadki selle mingis mõttes enda kasuks tööle panema ja siis sealt hakkab laienema, tekitab mingisuguse laiema ringi ja see oli ka see esmalt. Põhiliselt juhtus see, mida Piret, lootes, et kui tema enam ei jõua sinna salongi vedada, siis äkki keegi võtab üleüldiselt. Mulle tundub ka, et mul oli ikkagi õigus, kui ma väidan, et motiivid on sarnased. Nüüd sinna salongi sellise, ütleme siis vahekokkuvõttena ilmus ka siis kogumik, sõbralik semiootika, mille eessõna me siin paar korda tsiteerinud oleme ja mis on käesoleva saatusest ajendiks, et semiootika kunstiministeeriumile meeldivat teadupärast väga raamatuid, nii et ei saanud salongist rääkida, kui raamat on olemas selle kohta. Nüüd sellest artiklikogumikku enese kohta siin ütlete niimoodi, et kogumiku koostamisel kohtusime lektorite poolt sama rõõmustavat entusiasmi ja koostöövalmidust kui neid esmakordselt seeme salongi kutsudes, mis tegi selle kogumiku kokkupanemise väga meeldivaks protsessiks. Peale kirjutanud kommentaari, et usun, ma ei tee, nüüd nendel on võimalus minu veendumus ümber lükata, aga juba ennem kogumikku kätte võtmist nagu veendunud, et, et sellele on eelnenud selline frustreeriv aasta, mille jooksul on pekstud kõiki autoreid korduvalt ja pikalt. Ja siis on umbes poolte käest saadud mingisugune tekst, mida sai kogumikku panna. Ma ei ütleks, et need on mingisugused tekstid, ma ütleksin, et on väga head tekstid, mis tulid kust valmite autoritelt. Aga kahjuks me noh, see vastukaja, mis meie esimeste meilide saatmisele saime, et palun saatke tekstid olid Eesti positiivne, et jaa, muidugi saadan aga noh, siis hakkasid nad muidugi aasta jooksul vaikselt ära kukkuma, osad neist aga meelestatus oli sellegipoolest positiivne. Et esialgu 50-st hektarist ütlesid jah-sõna 30 33 33 ja kogumikust siis leiate 22 kirjutajat, et selles suhtes tõepoolest ärakukkujaid oli. Aga tulemus on minu meelest päris hea. Tähendab iseenesest on nagu tore, et sime, salong sai omale sellise kaante vahele paigutatud formaadis, sellepärast et see tähendab, et see on nagu selline formaat, mis on meie arhiividele vastuvõetav, et see on nüüd nagu raamatukogus ja, ja kuskil Kirjandusmuuseumi arhiivkogudes ja nii edasi erinevalt nendest seminaridest, millede säilitamine käsib arhiividele praegu üle jõu, teiselt poolt talletamine paratamatult. Ta on selline salongiga kuidagi ära struktureerinud. Siis on kolm peatükki kunst, kultuur ja kirjandus ning error, error on siis see kolmas sari, mida Kristjan Orav korraldas Tallinnas. Sellel osalenud osalejate tekstid ja esimesed kaks kultuurikirjandus, kunst koondavad teisi tekste, kuigi see errorisse on ka siis lisatud kaks teksti, mis on kõlanud ennem. Kuidas te ise kommenteerite seda struktuuri? Tähendab selles mõttes, et sime, salonge iseenesest oli, oli selline kaos, algas visuaalsemiootika seminarini, aga läks edasi, noh, mulle tundub, et sellise väga konkreetselt nagu autoripõhise seminarini, et tegelikult oleks võinud Neid tekste koondadega autoripõhiselt ja kuidas, ma ei pea siin silmas seda, et oleks nagu tähestiku järjekorda panema autoreid vaid täiesti mingisuguse distilistilise või märksa konkreetsemalt sisulise atribuudi järgi neid tekste struktureerida, et mis selle raamatu noh struktuuri tingis. Ma küsin selle puhtalt sellepärast, et see raamat just oma struktuuri mitte tekstide sisu tõttu tundub märksa stiilsem kui semi salongi, see oli. Need kategooriad kasvasid välja materjalist siis tekstide järgi ja meie eesmärk vist oligi teada midagi vahepealset, mitte liiga konkreetne, et me annaksime ette, kuidas seda raamatut lugeda tuleb, aga samas mitte mitte nagu täiesti lihtsalt niisama paisates kõik tekstid ühte patta. Kui panime kõik teised lõpuks kätte saanud, siis tundus, et umbes selline jaotus võiks tekkida. Ja noh, errori eraldi panemine oli loogiline, sest eraldi temaatiline sari Samavõrd oli ka visuaalsemiootika, kui see esimene ongi hooaeg, justkui temaatiline sari. Jah, aga kuna errori plokis oli enam-vähem mingisugune proportsionaalne hulk tekste, siis ülejäänud kahe kolmandiku tekstide veel väiksemateks tükkideks jaotamine oleks kuidagi segadust tekitanud võib-olla sellepärast, et, et need tekstid tulenevad kõigist neljast aastast, mitte ainult ühest viimasest tsüklist. Kui sa senior salongi korraldad või nii nagu sa siiani korraldanud olete mind, nii nagu teie seda siin korraldanud olete siis ma nagu tunnen seal, justkui sa räägid sellest kureerimisesti niitide kokkutõmbamisest ja ma näen seal mingist list kaootilist struktureerimist veetnud, sest noh, kaosest kasvab küll, teadupärast kordaks toimub kuidagi selliselt post factum ja miks ma selle kogumiku struktuuri kallal oli, seal on ka see, et ühelt poolt sa minu Ryzen, miks ma, miks ma selle järele küsin? Et ühelt poolt sa Piret oled, see raamat mõjub lihtsalt selle foonil, mis salong siiani on olnud ja kuidas sa seda teinud oled, et on sul olnud väga selline isiklik projekt, et selle foonil see raamat mõjub, kui see võiks vabalt olla sinu kogemuse nii-öelda kokku võtta, aga nii nagu sa teda struktureerinud oled, siis ta mulle just tundub selline. Püüa nagu luua mingisugune selline teine asi või nagu mingi kolmas asi, selline korrektne, ilus nagu raamat, et mulle tundub, et kui sellisel visati ülikoolist välja, siis see oli parim asi, mis ta sai juhtuda. Et ta ei ole nagu see akadeemiline loeng kuskil klassiruumis või, või tund. Aga see kogumiku juures ma jälle näen seda akadeemilise kogumikku pitserit, et näed, et peavad olema proportsionaalselt, et nagu võrdsed ja, ja üldse, et on selline temaatiline jaotus. Ma ei ütle, et selles korras on midagi halba, et noh, iseenesest on väga hea, et siin taga on loetelu kõigist nendest seminaridest, mis toimuvad ma kunstiteadlasena või noh, üldse nagu sellise kergelt nagu akadeemiliselt fooniga inimesel on. Mul on väga hea meel selle materjali üle ja tegelikult mulle meeldib ka see struktuur, sest see on see, millega ma olen harjunud. Aga jälle käsitledes sime salongi kui seda asja, mis justkui lõhkus seda struktuuri. Sest ma olen pettunud. Noh, esiteks isikliku kogemuse teema, et nagu minu enda põhjus korraldada oli tõesti seal taga mingi isiklikud motiivid, aga ma ei tahtnud, et see tuleks välja mingisuguse autorikuraatori teema, need nii Tartu linn, mina olen Piret ja mul on niisugused probleemid, palun lahendage need sellises formaadis vaid see nagu mida ma tegin probleemidega. Ehk siis seminarisari, see võiks olla nagu midagi autentne, iseseisev, mingi fenomen. Et need inimesed, kes sinna kuulama vaatama tulevad ja need elektrid, kes sinna tulevad, Nad ei pea üldse teadma seda, et miks mina seda teen, vaid nad lihtsalt tulevad formaadi kaudu midagi noh, mingeid teadmisi, eks ju, teadmiste üle arutama. Kuulajad tulevad kuulama, natuke eraldi hoida ennast mingisuguse isiksusena seal taga, teha seda asja natuke nonüümsemalt ja sellepärast see raamat ka on formuleeritud kuidagi. Ta ei ole nagu mingi autori kogunenud tegelikult nagu selles mõttes autoriga minu kogumik, tan autoritekstide kogumik, Edan semi, Aselongi materjaliseeritud kehand, sina seda tead sellest rohkem. Mulle väga meeldis Indrek, et sa ütlesid, et struktuur meeldib sulle, jätsi kõnetab sind ja samal ajal seega ärritab. Ja see, et selles rollis äratundmist, et see on tuttav struktuur, tähendab seda, et sa kuulud sellesse nii-öelda, et see on sulle suunatud. Ma olen see ummi intellektuaal, kelle meelelahutuseks enne salongi tehti. Ja aga see, selles olen ise ja ka see kataloog, et ma ei ütleks ka, et ta ennast 100 protsenti vastanduse kaudu identifitseerib, et ta on ikkagi mingisugune piiripealne, et täpselt, et nagu sa ütlesid, loenguformaadi etendused, hierarhiad, et sul on keegi, on ikkagi Teet loengu ja teised istuvad seal ja kuulavad, et, et seal on kindlasti aspekte, mis kattuvad ja samamoodi on ka selle kataloogiga, et, et see on mõeldud täpselt, miks on ka pealkiri sõbralik semiootika või miks on siin sees akadeemilisi tekste ja näiteks ka luuletus ja vabamas vormis kirjutatud tekst on just see ette hõlmadki mõlemad sfäär ja ta ei ole suunatud ainult et ühele poole või teise äärmusesse, et ongi mõeldud liikuma nende kahe vahel. Et siin leidub tekste neile, kes võib-olla ei loe akadeemilist kirjandust, kataloog satub neile kätte. Nad, võib-olla see struktuur on neile uus, aga see on siis võimalus neile tutvuda ka, ütleme siis mõne teaduslikuma tekstiga, kuidas see on üles ehitatud, kuidas seal mõtte edasi antakse ja kohe järgmisel leheküljel hakkab järgmine artikkel, kus ei ole neid. Neid samu võtteid kasutades ongi see, et kui see raamat kaanest kaaneni läbi lugeda siis tuleb sisemine salongi eklektika väga hästi välja, sellepärast toimetajad. Me säilitasime kõikide kirjutajate, nende omapärase käekirja. Ja me oleme ka eessõnas kutsunud kriitilisele lugemisele just seetõttu, et me ei ole nende tekstide sisuseid ei kärpinud, ei täiendanud, ei kommenteerinud. Ja see ongi see seeme salongi võlu ja ma arvan, et siin ei tohiks lasta ennast sellest vormist eksitada, et ikkagi see vorm on selleks, et olla mingis mõttes arusaadavam, lihtsam mõise kategoriseeritud Khannab muudab selle mugavamaks, võib-olla mingis mõttes selle lähenemisi sellele katoloogile. Sellise eesmärk, miks me hakkasime teda niimoodi, et et too protsentuaalselt on Errise järjest nii palju kirjutajaid, et võib-olla peaks selle looma eraldi plokki. Aga siis ei oleks saanud teha, et on ainult errori plokke, siis on, ülejäänud on sellised, kuidagi ujuvad teemad, et lõime sellised kategooriad, mis aitaks seda lihtsust. Aitäh Piret Karo ja Kristin Orav. Te kuulasite saadet Kunstiministeerium kuulmiseni.