Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, te kuulate saadet Kunstiministeerium, tänase saate keskmes on rändnäituse formaat. Nimelt on Eesti kaasaegse kunstimuuseum otsustanud nii-öelda rattad alla võtta hakkab talvisel perioodil, kui muuseumi eneseruumides näituseid korraldada ei saa, näitusid nii-öelda maale viima. Olen EKKM-i projekti kohatu kommenteerima palunud EKKM-i juhatuse liikme Anders Härmi ja mina olen saatejuht Indrek Grigor. Tere, Anders. Tere. Kunstiväljal on Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus, siis on kaasaegse kunstikeskus, mis tegelevad Eesti kunstiline ekspordiga, et ma saan aru, et EKKM on otsustanud enesele võtta nii-öelda siseturu? Jah, siseturismiga tegelema. Aga nende eelmainitud keskuste puhul on tegemist sellise otsese riikliku rahastusega institutsioonidega, et selles mõttes on, on selge, kus tuleb nii-öelda tellimus nende tegevusele. Aga EKKM on omaalgatuslik organisatsioon, kes tellib EKKM-i tegevuse. EKKM-i tegevuse tellib EKKM-i juhatus ja tegelikult see rändnäituse mõte on meil juba päris vana. Et ühtepidi me oleme nagu kerges ahistuse olukorras seal ruumides, eks ole, et me tõesti nagu noh, me oleme võimelised palju enamaks, kui me saame nagu reaalselt teha ja me oleme otsinud nagu väljundit selleks talveperioodiks. Ja sellist väljundit siis, millest nagu oleks reaalset tolku või mis katsuks nagu ujuda nagu noh, selgelt vastuvoolu. Ja meile tundus, et noh, kultuur, eks ole, suveperioodil kolib kuskile võssa, et seda nagu kohutavalt palju, eks iga soo serval käib mingisugune teatri tegemine, eks ole, väga erineval tasemel ja, ja nii edasi. Me otsustasime, et me niimoodi ei tee, meie läheme talvel võssa ja katsume kommunikeeruda mitte siis turistidega, vaid vaid kohalike inimestega ja pakkuda neile mingit sorti teistlaadset, kultuurikogemust ja ka kunstikogemust, mida nad võib-olla tavapärases nii-öelda režiimis ei saa. Ja noh, sealt see idee nagu idanema läks, see mõte on, on meil peas olnud mingi kolm aastat juba, ma arvan. Ja kuna meil sel aastal õnnestus lõpuks endale soetada ka transpordivahend, millega see kunst sinna maale viia siis ei olnud enam nagu mingisugust õigustust projekti edasi tiksumisele, et et see tuli nüüd ellu rakendada, seda ellu viima hakata. Üks aspekt, millele sa viitasid, oli ka see kultuuritoimumine seal kuskil nii-öelda väljaspoolkeskuseid ja kui seda EKKM-i projekti nagu hooandja kirjeldust lugeda, siis ega siin ka viitate sellele, et tsiteerin väga sageli räägitakse, et meie kunstielu on keskuste keskne pealinna keskne hooaja keskel ja nii edasi EKKM on asunud seda aktiivselt ise muutma. Tõepoolest seda keskuste kesksust küsitakse väga palju, oleme sellest ka siin saates väga palju rääkinud ja oma pulka üritanud kuidagi rääkida ka sellest, mis toimub väljaspoolkeskuseid. Aga samas mulle hakkab. Vaat jälle enesekriitika ei ole kõige tugevam külg, võib-olla hakkab see silmaga ka kunstiministeeriumi tegevuses. Tõenäoliselt hakkabki aga üks asi, mis, mis selle keskustest väljaviimise juures, kui kõigi nende suveprojektide juures hakkab, silm, on see, et ega need, see publik vähemalt nendele suvenäitustele tuleb ikka sealtsamast keskusest, et nad lihtsalt lähevad keskusest maale ja noh, et ühelt poolt nagu detsentraliseeritud takse geograafiliselt, aga see ideoloogia jääb samaks. Miks ikkagi aja kunsti viia sinna, kus teda ei ole, et äkki selle kunstikoht ei olegi seal või eksi? Sobisin? No aga kust me teame, kui me ei ole seda järele proovinud, eks, et tegelikult ega ma ka ei tea, mis juhtuma hakkab, selles mõttes, et see ongi nagu selline katse-eksituse meetodil tehtud projekt, sellepärast et noh, minu teada ei ole nagu keegi üritanud kõnetada seda kohalikku inimest nende projektidega, mis toimuvad siis ütleme siis sellistest päris keskustest nii-öelda väljaspool. Et ega me ka ei tea, võib-olla ei olegi vaja jah, aga On vaja või et noh, see on ikkagi see asjaolu, et okei, see kunstielu, mis seal kohtadel toimub, on selline väike, eks ole, ta on tihti provintslik, väga hüplik, väga vähe diskursiivne ja ebajärjekindel. Et noh, tegelikult see ongi selle kunsti nii-öelda, mis, mis pealinnas toimib nii-öelda või pealinnas toimib nagu ühel moel et katsuda seda siis testida ka teises kohas teistel asjaoludel. Ja vaadata, mis siis saab, elad tegelikult, see on ka nagu mingit sorti nagu vastastikuse mõistmise kasvatamise projekte. Et me üritame nagu aru saada, milline on, on üleüldse see nii-öelda kunstiarusaam seal siis noh, nimetame seda provintsiks, eks ole. Ja kuivõrd see erineb või siis ei erine nagu sellest, mis on pealinnas. Et kas inimestel on mingisugused eelarvamused kunsti suhtes või siis ei ole või siis äkki hoopiski nagu noh, võiks ju eeldada hoopis seda, et maalne eelarvamusi vähemaks ja inimesed võtavad kunsti hoopis vahetumalt vastu ja, ja noh, seetõttu ei jälgi seda mingit klišee kuvandit ise taas, mis sageli nagu võib-olla domineeriv hoopiski siin keskuste pooleks. Et tegelikult sellel teemal peaks rääkima pärast selle projekti tegemist. Et mis siis juhtus ja mis siis sai ja kuidas see vastuvõtt oli ja tegelikult, et kas seda on mõtet jätkata, sest et meil on, on seda peale seda aastavahetust jätkata ka järgmisel aastavahetusel ehk siis kui see peaks nüüd osutuma nagu õnnestunuks või võimelda, näeme, et peaks seda muutma ja tegema hoopis teistmoodi seda projekti, et hetkel on, sellest on raske rääkida, aga noh, me läksime nagu sellise ühtse tee projektiga praegu nagu peale, eks ole. Me katsetame seda siis kolmes kohas. 30.-st oktoobrist seitsmenda detsembrini oleme siis Kuressaare kunstistuudio galeriis 15.-st jaanuarist 15. veebruarini siis suurusjärgus vahemik oleme Rapla kaasaegse kunsti keskuses ja teisest märtsist sinna aprilli lõpupoole siis Valga kultuurikeskuse galeriis. Ja noh, tegelikult meile tundus, et ikkagi on vaja seda nagunii-öelda, rändamise mõtet ise ennast nagu kontsert realiseerida selle näituse nii-öelda teema või ideepüstitusega, eks siis sealt kohatu mõte ka, et tegelemegi nagu siis kohataju ja üldse sellise nagu sellelt vähemalt siis ka mingit sorti identiteedi problemaatikaga ja enesedefineerimise problemaatikaga mis on siis seotud just nimelt nagu kohtadega ja sellest tulenevalt on meil siis ka see kunst, mida me seal näitame, siis ka valitud. Võib-olla ma nimetan osalejad ka siis ära. Osalevad meil siis Kristiina Hansen, Flo Kasearu, Paul Kuimet, kellelt siis pärineb ka see nimi kohatu Eve Kask, Marko Laimre, Tanel Randver, Tõnis Saadoja, Silja saarepuu ja Villu plink ning siis John Schmidt ehk Marko Mäetamme ja Kaido Ole alias ja kureerime siis mina ja Marten Esko, kes on siis ka Eesti kaasaegse kunstimuuseumis ametis kollektsiooni hoidja ja kuraatori assistendina. Sa tegelikult kaudselt vastasid sellele küsimusele, mida ma küsida tahaksin, aga üritan selliseid natuke ümber sõnastada, siis äkki see aitab mõne külje veel esile tuua. Ta oleks küll ise suhteliselt vähe kokku puutunud, rändnäitustega on, aga siiski natukene siis üks selline oluline aspekt rändnäituse juures, millele sa viitasid, on transport, et juba selle projekti nimi ise, et EKKM on Viils võtab nagu rattad alla, et noh, et see buss on väga oluline. Ja kui vaadata ajalooliselt siin näiteks 70.-te 80.-te varasema ajarändnäituste traditsiooni, siis sealjuures on ka kogu aeg see transport väga oluline, et on lugusid sellest, kuidas kelguga viidi kolhoosinäitust. Ja kui sellest nagu traditsiooni lõppemisest, keda siis Priidu peierit mulle ka, et lihtsalt bensiini jaoks ei olnud enam raha, bensiin oli, defitsiit ka ei saanud enam, näitasid kuskile välja viia tappiski rändnäituste traditsiooni ära ja täpselt sellepärast pandi osakond kinni. Kusjuures Tartu kunstimuuseumis nagu endiselt on tegelikult see graafika poole peal minu arust vähemalt on olemas nagu eraldi üksusena rändnäituste kogus tublikaaditusi. Tegelikult aga mingis mõttes noh, see ongi sellesama traditsiooni nagu elluäratamise katse, et tõepoolest, et kuue, seitsme ja kaheksakümnendatel aastatel kunstimuuseumid tegid hästi palju rändnäituseid oma kogudest viisid siis töid üle Eesti väiksematesse kohtadesse, tõesti, ka nii-öelda kunsti oligi kuidagi kogu aeg kohal, eks sellisel moel. Ja noh, kui seda traditsiooni nagu veel ajalukku üritame, siis noh, kõige esimene muidugi on pered Viisnikud. Et ma nüüd ei mäleta, kas see lõpptekstis pered Viisnikute motiiviga sisse jäi, aga nagu see oli, see oli, eks ole, väga selgelt nagu selline noh, poliitiline žest ehk siis viia nagu 19. sajandi sellise nagu realismi kõrgharjal, eks ole, sotsialistliku liikumise nagu tekkimise ajal, et viia nii-öelda kunst laiadesse rahvamassidesse. Et tegelikult see samane nagu modernistid ei tee, ma arvan, päris paljuski toetub hilisem see nii-öelda kunsti revolutsioonilise idee päris paljus toetub sellele samale nagu 19. sajandi pered Viisnikute traditsiooni ja noh, see kunst oli, eks ole, ta oli ise ka nagu selline väga sotsiaalkriitiline ja ja ta üritas siis selliseid nii-öelda valukohti vaesust ühiskonnas nagu kirjeldada, et noh, meil päris sellist ambitsiooni ei ole. Aga noh, ikkagi ka mingit sorti nagu kunstikeele tutvustamise ja teatud nagu koodide tutvustamise idee meil ikkagi on ja noh, me tahamegi teada, et kuidas neid siis nagu loetakse või loeta kohapeal aga sellel hetkel, eks ole, kui pered Viislikud alustasid, siis see kunst nii-öelda maale viisid oligi noh, mingis mõttes ju nii-öelda tolleaegne tippkunst või ütleme siis kõige olulisem kunst, mida Venemaal tollel hetkel tehti, eks. Et noh, me katsume nagu natuke sedasama rihtida. Tähendab, sellepärast ma käin alguses, seal läheb projekti nii-öelda tellija järel küsisin, et kogusite projektile raha hooandjas ja mul selle raames tekkis kohe ka küsimus, et noh, et kust tuleb see initsiatiiv, kes olid need inimesed, kes hooandjas projektitoetused. Ma arvan, et mõningaid me tunneme mõlemad, ehk siis seal oli ka sellist nii-öelda kunstimaailmasisest raha või kunstnikke ja kunstitegelaste toetust. Teisalt Ta oli seal palju inimesi, keda mul ei ole isiklikult au tunda. Aga noh, tellijat kui sellist sellel projektil ikkagi olnud küll juhtus selline lugu, et sellel hetkel, kui me koostasime nii-öelda, siis taasta kava EKKM-i tegevusplaani mingi eelmise aasta detsembris novembris siis saime telefonikõne täiesti ootamatult Saaremaa kunstistuudiost, kes ütlesid, et, et kuulge, et ega teil ei ole mingit näitust. Just meil on just nimelt täpselt selline näitus või selline idee ja me tahaksime seda tõesti teha. Et selles mõttes järelikult see asi kuidagi oli õhus. Ja noh, ma tean näiteks seda, et neil seal Kuressaare kunstistuudios on nagunii enne meid kui pärast meid tegelikult päris mitu sellist kaasaegse kunsti projekti Liinasiive Marko Mäetamm teevad seal oma personaalnäitusi, nii et noh, neil on pigem selline juba endal ka see, see idee olemas, et peaks tegelikult vist nagu tooma mingit sorti siis kaasaegsemat kunsti nagu Kuressaarde. Kuressaare härra ütles, et väga tähenduslik paik, eks ole, Eesti kaasaegse kunsti seisukohalt seal toimusid, noh ma arvan, et julgelt võib öelda, et 90.-te aastate kaks kõige olulisemat näitust ehk siis kaks Saaremaa biennaali 95 97 ja kus tegelikult systefileeriti päris paljuski ümber see kunsti mõiste võrreldes varasemaga ja, ja Kuressaarekohana on selles mõttes tähenduslikumat, ongi, et huvitavam oleks teada saada, et palju sellest seal seal kohapeal nagu mäletatakse või et kas kuidagi üldse on talletanud nagu kehamällu või koha mällu, et see on ka üks asi, mida ma kindlasti tahaks seal seal nagu uurida ja, ja see on teema, mida seal kohapeal ka kindlasti kõnetada nagu. Kuidas teil kohapeal see suhtlus planeeritud on, need, keda te adresseeritud õpetusel Kuressaare kunstistuudio puhul ma saan aru. Nendepoolne initsiatiiv ja seal on olemas õpilaskond, aga keda te ise ennekõike auditooriumile silmas peate? Noh, ma arvan, et me peamegi silmas eelkõige siis kohalikke elanikke ja noh, võib arvata, et väiksemates kohtades talvine kultuurielu nagu väga aktil ei ole. Ma arvan, et seetõttu võib-olla seal ka huvilisi rohkem, kui tavaolukorras oleks, või siis nii-öelda suveürituse puhul, et et noh, meil on sinna, eks ole, tehtud programm on nii lastele kui ka siis nagu vanem keskastme õpilastele ja teemegi seda koostöös muide kumuga või õigemini siis Eesti kunstimuuseumihariduskeskusega ja analüüsi on siis lubanud meil selle laste ja noorteprogrammi koostada vastavalt meie näitusele ja siis sellele lisandub ka selline loengute või ettekannet, et sari oleks palju öelda ehk ütleme siis selline loengute ettekannete päev, et kus on paar-kolm ettekannet, mis siis sedasama nii-öelda kohatu motiivi või koha motiivi siis käsitlevad selles kontekstis võib-olla ka võib ühe nime välja lubada juba kindlasti esineb seal Jaak Tomberg, kes on lubanud ette kanda pidada Olles veel korra tagasi nende toimumiskohtade juurde, et kui Kuressaare poolt tuli initsiatiiv, kuidas te need teised kaks sündmuspaika valisite. Noh, tegelikult mõte oli valida kohti, kus ei oleks nagu aktiivset galerii elu, et noh, me teame näiteks, et Võru see on, eks ole, väga aktiivne galerii tegevus ja kunstielu. Me teame, et Haapsalu linnagalerii teeb väga häid näituseid siis tegelikult need kohad saidki valitud, et selle järgi, et nad ei oleks nad üliväiksed, et noh, meil ei ole mõtet minna nagu küladesse, kus ei ole ühtegi inimesteks. Teine variant on minna selle sama bussiga laatadele ja teha kaubiku uksed lahti, eks. See on ka üks variant, kuidas me võib-olla jätkaks seda projekti teises formaadis. Et jah, me tegelikult valisime kaardi järgi, et me tahtsime, et nad oleksid võimalikult nagu eraldi teineteisest ja siis noh, Kuressaare tuli ise meie juurde, et Rapla nagu Kesk-Eesti, eks, ja Valga on siis päris piiri ääres. Et kindlasti järgmises tsüklis võiksid kõne alla tulla seal ka jõhvi või Kärdla või mis iganes. Kohti veel. Ma ei tea tappa, et noh, neid variante on veel, aga esiotsa sai selline valik tehtud ja noh, eks me võtsime ühendust, et kui me ei oleks leidnud nagu kontakti, sest mingi eeldus ikkagi on, et seal on olemas enamasti selline nagu kultuuritöötaja, kes on võimeline nagu selle kohaliku elanikkonda mobiliseerinud, eks. Sest et noh, meie ei tunne neid olusid väga. Ja, ja see oli selle projekti eelduseks, et kui me ei oleks sellist kontakti leidnud, et siis me ilmselt oleks pidanud otsima mõne teise koha. Aga kuna tegemist on jätkuprojektiga või nagu loodetavasti jätku leidva projektiga, siis ma nagu väga esiotsa ei muretsenud selle, et kuhu me lähme või et mis, mis kohad need saavad olema, aga see idee oli, et nad ei oleks nagu kunstielu ühesõnaga, ülemäära aktiivsed. Et need Rapla aktiivsemad päevad jäävad ka võib-olla sinna 2010.-sse 2011.-sse aastasse, et kus siis Rapla kaasaegse kunsti keskuses tehti tõesti aktiivselt näitusi ja väga palju ja väga nii-öelda olulisi häid eesti kunstnikke seal esines. Et praegu on seal natuke nagu sellised vaiksemad ajad. Aga nüüd seoses selle sisemaal näituste tegemisega Sa võib-olla ei ole kõige õigem inimene, kelle käest seda küsida, sest ise teed seda, aga ma ikkagi et milline on nagu see nii-öelda välis ja sisesuhtluse suhe või et noh, et miks sa ikka käima otsustas oma talveperioodil hakata tegelema just nagu sellise Eesti-siseste näituserändega selle asemele, et ma ei tea viie näitust näiteks Helsingisse või, või Prahasse? Noh, see oligi see nii-öelda eestisisest rändnäitust taastamise soovi, selle nagu reanimeerimise soov. See oli ka mingit sorti variant, et kuidas seda kohalikku elanikkonda kõletad, tegelikult me tahtsimegi kõnetada, et kui ma oleks tahtnud kõnetada nagu rahvusvahelist publikut, siis me oleks seda teinud, aga meil oli väga selgelt see, see eesmärk just nimelt minna nagu väiksemaks, kui et nagu laiemaks või millegi just väiksematesse kohtadesse nagu vahetuma kontakti peale inimesteni. Et nii on, jah, ma oskan midagi paremat sulle vastata sellele küsimusele. Kaalusime seda varianti, et võiks teha ju rahvusvaheliselt. Ja see oli ikkagi nagu natukene sellises tundmatus kohas vette hüppamine või noh, on jätkuvalt, et siis me esiotsa otsustasime seda nii-öelda kohaliku eesti kunsti Eesti kaasaegse kunstikeelt siis nagu testida Aga suur aitäh, Anders Härm. Kui projekt on läbi, siis ma loodan, et meil õnnestub sind jälle stuudiosse paluda, et sa saaksid rääkida, et mitu korda buss katki läks, mitu ööd ära kadus. Ja kõiki neid muid suurepäraseid lugusi läbi, mille minu jaoks nagu rändnäitused kuidagi tuttavaks on saanud. Loodame sinna tekitada juurde erinevaid legende. Olen minagi suhelnud lähemate kolleegidega nendest hämarates aegades, seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel, kui nad neid näitasid, mööda ilma lohistasid. Ja tegelikult natuke võib-olla sellest nagu romantikast kantud, aga see projekt sai ellu kutsutud. Igal juhul aitäh kutsumast. Te kuulate saadet Kunstiministeerium, mina olen saatejuht Indrek Grigor. Saate esimeses pooles tutvustas Anders Härm Eesti kaasaegse kunstimuuseumi rändnäituste plaani. Minu esimene ja möödapääsmatu seos rändnäitustega on läbi lugude, mida teeneline kolleeg Hannes Varblane pajatas, kui me Tartu kunstimuuseumi bussiga Tallinna ja Tartu vahet teoseid transport isime. Vähemalt põgusa otsimise käigus ei õnnestunud tuvastada ühtegi kunstiajaloolist uurimust, mis nõukogude aegsete rändnäituste fenomeni Akadeemilisemalt uurinud oleks. Ja vastu ei oleks see raadio jaoks sobivaim formaat. Seetõttu otsustasin jääda vahetute allikate juurde ja palusin rändnäituste olemusest rääkima kunstniku ja õppejõu Enn Tegova, kes konsultandina töötas Tartu Kunstnike liidus 70.-te keskel, kusjuures üheks tööülesandeks oli ka kunstifondi alluvuses rändnäituste korraldamine. Treen tervist. Teosed, mis nii-öelda rändnäitustel käisid, pärinesid kunstifondist, mis, mis paiknes Tallinnas, mis ostis teoseid näitustelt. Aga kust see nii-öelda tellimus neid rändnäituseid teha tuli või kes, nagu otsustas, et me nüüd teeme seal ja näitame seda oli küllaltki oluline asi, nagu nõukogude ajal olid kampaaniad ja olid kampaaniaid, näiteks, et kunst peab rahvani jõudma. Ja siis tuli teha kunstniku moodi asjandus oli kunstinädal. Ja mille tõttu siis avastati niimoodi, et kunst endale jõuagi kõikidesse paikadesse, siis tuleb leiutada mingisuguseid muid variante. Kõik paigad olid kooli fuajeed, kutsekoolide fuajeed Lõuna-Eestis ja ka pisemad näitusesaalid, teatrite omad ja puhkekodude omad pühajärvel ja siis tuli viia niimoodi näitused Tamulasse ja igale poole, et et see oli täiesti nagu sundkorras, seda võeti siis nagu kampaaniaga sellises mõttes, et tehti koos kunstnike liidu ja kunstimuuseumiga ühisselliseid rännakuid, kus siis renditi või saadi kuskilt buss mis oli jah, tihtipeale siuksed, tatart tehaste päritoluga Teeaa kaheksa tüüpi riistapuu alguses. Ja siis võeti siis kunsti muuseumist spetsialistid, kes oskasid riputada, sest tol ajal ei lubatud naela seina lüüa, siis tuli kõik lae alt toruga panna ja nööriga last alla. Aga seal oli väga oluline asi, et nööridega sirgeks ja siis olid spetsialistid kaasas, kes mind välja hiljem hilisemaks sihukse ametiks koolitasid, et ma oskasin üles ei pane neid nööre täpselt õige kõrguseni. Ja nendeks siis õpetajateks oli, Mari Pill muidugi. Siis Garrett Valganali Harrison minu õpetajaks, nii et ma sain alguses päris päris hästi hea koolituse selliseks nagu näituse korraldamiseks ja siis ka näituste tõde paigutamiseks ja selliseks noh, suhtluse kas ka selles mõttes, et tihtipeale olid need näitused ka mingi teise näituse peale tulevad sellest, et näiteks kutsekoolis seal oli mingi temaatiline näitus ja meil oli tarvis kindlasti siis kunstikuu raames näitus üles saada. Et alguses oli jah, päris niuksed kampaaniat kunstinädalaga auku, aga hiljem siis lihtsalt kujunes niimoodi, et harjuti ära kunstiga, tasapisi hakati ootama neid näitusi nendes samades paikades koolide fuajeedes Lõuna-Eestis ja siis kutsekoolides puhkekodudes ja ja sellest kujuneski tegelikult tarbijaskond, mis oli nii kummaline, et meil oli siin üks Tarmo, kes kasutas sedasama liini, ainult tema käis siis kunstnike töid pakkumas lausa müügiks. Et siis kunstnikud saaksid nagu elatuda ja saigi neid kõikidesse kolhoosidesse sovhoos imest ära sokutada. Kunstnikud astasid tol raskel ajal autosid isegi nii, et selline mitmekesine selline kunstipropaganda, kes ühelt poolt oli siis nagu riiklik, aga siis teiselt poolt oli igasugust majanduslikku otskunstnikele sülle nimetanud. Ma saan aru, et, et oli nagu erinevat tüüpi tööde liikumist liikusid nii nii reprod kui ka originaalid ja ei, see oli päris kurb oli panna sellepärast fuajeedesse me ei saanud ikkagi õlimaale pagasest tihtipeale seal kohalikud õpilaskunstnikud hakkasid täiendama, neid ei saanud päris kliima, seda sedasorti kitsastesse. Joardised ja muuseas muidugi Liimalit ei panda, aga aga siin majas oli ikka Vardi Juiga ja noh, ei saanud panna ja siis oli päris kurblooline lugu, et ega siis formaat fotopaberi formaat ei olnud kuigi suur. Ta oli vast aa, neli, aga, aga, aga natuke vist ikkagi suuremat kunstikooli õppejõud Albert Anni, kes oli siis palgatud sinna lepingu alusel fotosid tegema, rebroseid tegema kunstimuuseumi juurde, siis, siis päris nadi oli jah, vaeva mustvalge maali repraselt niimoodi siis kooli fuajeedesse, et selline variant oli ka. Ta nägi kehv välja, aga noh, vähemalt autor mõõdud. Repro sõna oli küljes, et foto oli seina peal ja ilusti raamitud selle poolne, aga muidugi väga paljud kunstnikud ikkagi olid nõus ja lootsid, et ma olen ka selline pildi müüa, siis tantsid ka Tartu osakonnale niimoodi väikse fondi töid, mis vist vedeleb siiamaani kuskil keldris. Et olid sellised tööd, mis olid siis mõeldudki rändnäituste jaoks ja siis vastavalt nad siis liikusid ühest kohast teise. Ühelt poolt sa oled näitusekomplektid, olid temaatilised vastavalt sellele, mis nagu ette anti, aga kuidas nende komplektide komplekteerimine käis, kuidas töid valiti. Kuidas kujundati näitust? Näitus oli, tähendab, jutuks oli vist vahepeal juba see ka, et olid, olid ostukomisjonid, kes käisid Tartu kevad- ja sügisnäitustel, mis olid siis reglemendi järgi ametlikud näitused, nagu Tallinna kunstihoone näituski kevadel sügisel ja siis iga nelja aasta tagant muidugi. Me viisime oma näiteks ka sinna, kätme, kvaliteet ei langeks neile näha. Et selline vahetus oli ka, aga nendel komisjonidel oli siis põhiliselt siiski olid Tallinna rahvas oli nendest ostukomisjonidest harva väga liideti Tartu, kas Kunstnike Liidu esimees juurde niimoodi, et Tartu näituselt osteti ka töid ja nüüd oli umbes jah, niimoodi 3000 rubla 4000 rubla eest. Kuidas kunagi ministeerium maksis pildi eest rohkem ütleme, 400 rubla õlimaali eest, aga, aga siis fond näiteks 350 rubla. Et alati oli varem ka Jutta Matvei seltskond, sul tuli siis need ostsid parema hinna eest, said rohkem palka nagu. Aga ütleme see komplekt, mis nagu reisima läks, mis kunstifondist välja ta sõitma hakkaks, et kes, kes seda kokku pani, kas seal oli nagu selline määrati muuseumi poolt keegi, kes otsustas, et nüüd viime need tööd või, või oli sul sealhulgas vabadusi valida? Seda, see oli täielik vabadus ja selles mõttes, et mul oligi konsultandi koht, mina pidin, kompetentne olen. Olgugi et ma olin ka äsja kunsti kompetentsus, oli ka väga ühesuunaline passaaksaga nooremaid üles panna. Et selles suhtes oleks asi küllaltki noh, niimoodi, et vanavaheliselt ka siis hea meelega ruttu, et kari otsa peale veel jääda oli jah, natukene valus kõigile, mina siin tööl olin siis lõpuks kombo ja kõik arvasid, et ma ikka ei tohikski siit ära minna, ma sobin küll, siin tuli lastekunstikooli minna. Vaata mingid nalja ja hea nali tol ajal päris tore, et ma pidin Moskvas käima tooma auto auto moodi asja, millele furgoon sukk oli ta nimi ja nägi välja nagu oranž linnaliinibuss, aga väiksem natuke. Ja siis sellega edasi mööda mööda siis seda Lõuna-Eestit. Seda kanti mööda ringi, need sukk oli omaette tore jah, riistapuu, sellega sai hästi palju häid asju ära tehtud. Moskvas käia seal eriti tore see, et seal oli neli sukki, oli Podolski laos aga kõigilt midagi küljest ära võetud ja niidetud järel käisin siis nelja auto pealt komplekteerisin ühe mis tuttuuel autol oli, päris keeruline, kõik asjad jälle suunatuled külge panna. Muidugi, väravas taheti mul auto käest ära võtta, malevad röövinud, aga ma ütlesin, et näete, et mul on komplektne auto, meil ühtegi ülearust juppisid ära varastanud. Vorstist lasteni minema vaadata, tõesti, et lihtsalt ei olnud, aga eelmised mehed, kes neid autosid võtmas, käinud tagavaraks, võtnud endale lampe ja pirne. Ja siis mõningaid osasid karburaatorit. Aga jah, see sukeli meil jah, suur abimees, sellega sai ka väiksemaid skulptuure veetud ja kõiksuguseid asju tehtud. Rändnäituse korraldas ka Tartu kunstimuuseum. Seetõttu palusin kommentaariga Priidu peierilt, kes oli 80.-te lõpus Tartu kunstimuuseumi rändnäituste osakonna viimane juhataja. Organiseerisin ka kunstiloenguid rahvaülikool, see oli nagu minu jaoks huvitav rahvaga maitsa vedamine on siiski lõppude lõpuks igav töö, kui sa vead kuuga välja ühtesid ja samu näitasid. Seal oli umbes 15 graafikanäitust üsna koledad. Minu arvates niisugune töö, teema ega mustvalge niuke jõul joon, tuntumad hinnatamata graafikud aga standasukesed ideoloogia tööd, seal Leninit oli seal väga paeluv. Vanad kaasal maastikud, aga värvele ja väga vähe on, et lõpuks hakkab samade näituste välja vedama. Lihtsalt ära tüütama oli ka repro, näitas jäänud, see on tuntud maalikunstnike sõpradest oli ka neli, viis näitustega. Muuseumi fond tähendab, kas rändnäitust kuulub muuseumil endal kasvõi see oli nagu sisuliselt muuseumi üks muuseumi kogudest oli küll ja kas näituse kontekstis, kas nad olidki konkreetsed komplektid või oli lihtsalt mingi kogum töid, kust pandi siis vastavalt vajadusele midagi kokku? Olid juba ka varem komplekteeritud. Aga mõned jah, salla nats komplektid sai ka minu ajal kokku pandud. Aga siis pidi leidma ühe näituse ka seotud sisse inimese, kes nagu läks ka koolikultuurimaja või ka raamatukogusse ja siis pidasku Loemusele näituse kohta, nii et ta oli juba varasemal ajal kokku pandud need, aga mõned komplektid tehti ka seal veel mina alla, siis pidi see inimene siis ka seda komplekti sal tutvustama, kes selle siis kokkupanijad. Aga kuidas vastuvõtt oli, seda pean silmas, kui palju seal rändnäituse juures oli tegemist sellise ideoloogilise tellimusega, et noh, et muuseum peab tegema rändnäituste kunst kuulub rahvale, vaja sinna viia. Kui palju seal oli ka siis sellist kohalike poolset huvi või kui hästi see kohapeal nagu reaalselt tööle hakkas? See asi hakkas tööle siis, kui oli energiline, kostja, õpeta seal koolis, enamasti on esimene väljakoolidesse, kultuurivarade puhul seisab täna sihuke huviline, ostja ring siis sahis hakkas tööle, aga noh, kui selliseid jäägilisi kostihuvilisi inimesi seal maale või seal väikelinnas ei ole, neid veetakse siis asi muidugi eriti hästi välja ei kuku ja mõtlen, see lõpp oli seal poliitilised asjad, nad laulavad, revolutsioonid siis majanduskriis oli jah, masendav ja siis ei tundnud selle vastu enam keegi huvi. Mina vedasin välja Meeta toita tollal Kuuda rajoone, siis Kuuda maakonda, mida nad siis Eesti oli siis Eesti kunstimuuseumis all poolt kaetud, mina vedasin välja siis Tartusse, Jõgeva maakonda, Viljandi maakonda, Valgamaa-ala Võrumaal ja Põlvamaal kuus. Kas oli ka mingi graafik või noh, et kas initsiatiiv, et, et nüüd näitas, tuleks, tuli sealt kohapealt või, või muuseum ise pakkus näide, kuidas, kas siiski ei, seal oli plaan hakata, massiliselt oli need välja vedada salla. Iga aastal ikka kuskil nii kuuske, mõnda näitust, iga kvartal oli seal nii 15, näitas tarvis välja vedada, ega isegi 20 arvud seal natuke nagu kõikusid, oli massiline väljavedamine, oli küll ka selliseid kohti, kes tundsid huvi ja helistasid ja tahtsid saada. Ja enamasti sõitsin lihtsalt siiski kohale, pakkusid välja, et kas võib üles riputada. Asi sõltub gazalast riputamise võimalusest. Kassalonstav kuhu saab siduda neid külasse? Elavasse lassid lihtsalt ette, olid seal juba varem seal ranits ülesse pannud, teadsid, et stange olemas nad olid, pakkusid siis uue maa-alad, muidu Kakseid kordumusel, ütlesin, et on seal kuskil repro näitustega maksimaalselt siis 20 aga siis seda ühte sedasama laitust vedada seal aastate kaupa seal kuus-seitse aastat siis hakkas muidugi lõppema osa ära tüütama ka ennast kujuneta näitusega rohkem saaks vahetada ja siis asi asi olnud, huvitav neid näiteks eriti palju juurde ei tulnud, need vanad näitab seda siiski paar tükki, mis seal tuli siis 20.-te aastate teisel poolel viitasid sellele, et see loenguline osa oli huvitavam ja et oluline roll sellel, et näiteks kuhugi jõuaks või, või ka nagu mingit tähelepanu pälvis, on sellel kunstiõpetajal. Et sellest ma saan aru, et nad olid ennekõike suunatud, et nagu õpilastele või ütleme, kes oli selle loengu auditoorium, et kas, kas te suunate ennekõike õpilastele või kuidas mind natuke huvitab, kuidas see tellimus selle taga olijad tahab, millena seda ette kujutad, et kas, kas see tõesti nagu ma kujutan ette, et ongi kunst rahvale või, või jah, see oli siiski on mõeldud eelkõige koolide õpilastele. Et siis näitusele üleval ripuvad seal paar nädalat, siis läks kohale ka siis Muuseumi töötaja lektor, kes rääkis siis sellega seotud kunstnikest loengu. Kui palju sinna ruumi siis mahtus seda rahvast mõnikord täitsa mitu klassi koos. Aga ta võis ka pidada mitu loengut üksteise jalal juttu. Ei sa ütleme isegi Loengut eri klassidel küllaltki suurel auditoorium jalakesi hästi kaitsest. Aga see komplekt, et mida välja saadeti, kes selle kokkupanekut nagu otsustus või sa oled selle muuseumi teadur muuseumil töö kostnud, siis ta juba ilmselgelt nagu sobis sinna komplekti, eks ole, kui palju nende komplektide puhul oli sellist temaatilist ette antud või noh, et mille poolest need graafikanäitusekomplektid näiteks teineteisest erinesid, kas seal eraldi näitus oktoobrirevolutsiooni jaoks, siis ma ei tea, päris niiviisi, et oktoobrirevolutsioonist kahtada revolutsiooni teemat oli seal küll paariskomplektis rohkem sees aga sisusse tööde jääma, seda oli seal küll minu arvates kõige rohkem. See oli ideoloogiliselt hirmutatud teema linnavaateid, tööstusettevõtete vaateid ja natuke hiljem seitsmendat aastat puhul hakkas juba tulemuslikkust rõõmsamata staarilisemata ka graafikat, aga enamasti valitseb niisugune ja see tume sihuke koondtaastutase garantiile graafikas. Evald Okase oli seal väga palju nihukest, noh, sihukesed noh, Hiroshima naeratas, näitusesse sündimata jäänud, tähendab, ma saan aru, et sellele rändnäituste osakonnale selliseks saatuslikuks lõpuhoobiks saigi see 90.-te selline kriisiaeg, kus sinikriise lihtsalt transporti ei olnud. Massinäituste vedamine on seotud ka bussiga ja sellele bensiini saadav kuskil bensiinipuudus ja see pensiinodiga kallis, kui sealt kuskilt mustalt turult saadi. Ja siis Lotas aitas ta välja vedamine praegult majanduslik kui ukse puhul ja kui on võimalik jah, osta näit täitsa all ja välja vedada, siis kindlasti soovitan jätkata. Aitäh piduier. Viimine mõist ministeerium unustas teid, head raadiokuulajad näitusele saatmast ja nii juhtus paratamatult mitu näitust, mis avati enne ministeeriumi hooaja algust kuid iseloomustasid käesoleva aasta väga tihedalt kunstisuve, jäid paraku soovituseta ning käesolevaks hetkeks juba läbi. Nii on korraga näitusevahetus tänase saate keskmes seisnud Eesti kaasaegse kunstimuuseumis kui ka Tallinna kunstihoones ning kuivõrd ministeerium ei ole otse-eetris, siis ei ole salvestuse hetkel veel avatud ka pilvi, takkavala isikunäituse rõivaid, rühid Tartu kunstimuuseumis ega käivitunud Riia käesoleva sügiseks olulisim kunstisündmus seal vaevalgit. Kuid ma usun, et ühel või teisel viisil ministeerium neile kõigile veel osutada. Ent siiski näitusepindade graafikus tänuväärse erandina jaanipäeva järel kumu viiendal korrusel avatud hübriidnäitus Merike Estna sinine laguun ja kuraatoriprojekt, mina kui maal mida on võimalik rahulikult veel teise novembrini külastada. Merike Estna töid on ka varem erinevate näituste kontekstis võinud kumu ülemisel korrusel näha. Näiteks muutuv maalikunst ja Eesti kunstiskeene. Ja kuigi ka seekord ei ole tegemist puhtalt isikunäitusega, on Estna see, kelle tööd on andnud tooni kogu ekspositsiooni kokkupanemise loogikale. Mingis mõttes on tegemist temaatilise näitusega teemal Merike Estna kuid teost huvimisel ei otsitud mitte sisulist kommentaari või temaatilist mitmekülgsust vaid just võimalikult ulatuslikku sarnasust. See sulatab kogu ekspositsiooni kokku hiiglaslikuks installatiivseks tervikuks, säilitades samas just erinevate autorite kokkuviimise tõttu siiski detaili väärtuse ka üksikteose tasandil. Šovinistlike irooniaga võiks öelda, et tegemist on tüdrukute näitusega palju värvilisi riideid. Kuid olenemata sellest, et tegemist on maalinäitusega, on seal suhteliselt vähe lõuendit, keda huvitab, millises suunas maalikunst hetkel areneb. Siis tasub Merike Estna näitust sinine laguun ning koostöös Kati Ilvesega kureeritud komplekti mina kui maal kindlasti külastada kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel, veel teise novembrini. Te kuulasite saadet Kunstiministeerium rändnäitusekomplekti kohatu tutvustas Eesti kaasaegse kunstimuuseumi juhatuse liige Anders Härm. 70.-te 80.-te riiklike rändnäituste projekte meenutasid Enn Tegova ja Priidu peier. Saatejuhi rollis oli Indrek Grigor. Kuulmiseni.