Eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Maailma terviseorganisatsioon andis välja raporti, millega halvendas kindlasti paljude inimeste tervislikku seisundit. Raportis tõdetakse, et just praegu tõenäoliselt masendunud ja maailmast hüljatuna sooritab keegi enesetapu. Või siis tegi seda viimase 40 sekundi jooksul. Ja kui juhtunule mõtelda, arvestage et suure tõenäosusega juhtub mõtlemise ajal kusagil sama traagiline sündmus uuesti ja nii keskmiselt iga 40 sekundi tagant. 60 sekundi tagant sureb keegi teise inimese kuritahtliku rünnaku tulemusel ning läheb kirja mõrvade statistikasse. 100 sekundit on mõtteliseks vahetada pausiks, kui keegi saab surma sõjalises konfliktis. Olgu täpsustatud, et WHO tegi nimetatud ülevaate 2002. lastel ja kui keegi teab, et maailm on vahepeal muutunud Tapa vaesemaks võiks sellise informatsiooniga teisigi rõõmustada. Kardetavalt on olukord püsinud siiski samana või siis halvenenud. Vähemalt jätkab vägivaldse surma põhjustamise vahendite valik oma kasvu. Värske näide võib paljusid üllatada, kuna seondub pigem positiivse arenguga. Internetiga ühendatakse ju üha rohkem objekte, seadmeid, tegevusi luuakse jätkuvalt uusi kriitilisi taristuid ning suurendatakse oluliste protsesside sõltuvust infosüsteemi toimimisest. Selline areng suurendab paratamatult ka uut tüüpi pahatahtlike rünnakute riske, tõdeb Euroopas kuritegevuse vastase luurega tegelev politsei organisatsioon joropol oma internetikuritegevusel värskes ülevaates. Muuhulgas viidatakse selles ülevaates ka ühele USA analüüsifirma ennustusele milles öeldakse, et veel käesoleval aastal leiab aset Interneti vahendusel teoks tehtud mõrv Agatha Christie, Raymond Chandler või keegi teine kuulsatest krimikirjanikest. Võinuks siis ühe oma lugudest pealkirjastada näiteks surm läbi internetti avalikustades selle lõpupoole saatanlikult kavala plaani, kuidas siis see kõige vähem kaheldav tegelane teostab üle nähtamatu sidevõrgu andmevahetusprotokolle häkkides mõne kriitilise seadme talitlus parameetritega, mängides kõiki hämmeldusse jätva mõrva akti sundides näiteks insuliinipumpa või muud tervise eest hoolitsevat seadet ületama, eluohtlikke piire, ajama pööraseks mõne tööstusseadme, mis siis plahvatab pommina või käivitab eluohtlike protsesside ahelreaktsiooni. Variante on kindlasti veelgi ja võimalik, et tappa viiside välja. Peilimisel tuleb kasuks kindlasti kirjaniku fantaasia sest ülejäänud vajalikud eeldused on tõenäoliselt juba loodud. Kõlab küll halvasti. Aga mõrv on ju kuritegu, dekrentela kreem jäämäe tipp ning meediasündmus nähtuse, paasi või mõttelisest v ja meedia tähelepanupiirist. Allapoole jääva osa moodustavad lugematud tavapärasemad kuriteod. Uuel tehnoloogiarikkal ajastul võimaldab asjade internet lisada neilegi uut võimekust. Proovi maitsemised on juba toimunud näiteks eriilmeliste välja pressimiste näol, milledest vahet tähelepanuväärseim on olnud krüptolokker viirusena levinud programm võtis krüpteerimise teel umbes poole miljoni kasutaja arvuti sisu oma pantvanginõudes siis andmete tagasisaamisest sadade eurode eest kompensatsiooni. Jeuropol hoiatab analoogsete ohtude kasvust seoses jätkuva internetiga ühendumisel trendiga loodud võimalusest panna mõnel ebameeldival moel lukku näiteks inimeste kodud, muuta autod liikumisvõimetuks või siis ähvardatakse lekitada inimeste sügavalt isiklikku elu puudutavaid andmeid. Ja mõrvateema juurde tagasi tulles siis viimasena mainitud aines isikliku elu häirimisest seostubki juba mitme noore inimese enesetapp. Puga seega on onlain mõrv pigem juba tõlgendamise küsimus. Juhul kui. Aga selle aasta ennustussidevõrguteol teoks haavast füüsiliselt kontaktsemast mõrvast peaks siiski realiseeruma. Ei saa ikkagi öelda, et tegemist oleks esimese omasuguse juhtumiga sest tegelikkuses kasutavad paljud kaasaegset surmarelvad toimimiseks sidevõrke, sealhulgas ka telefonisidet ning internetti. Surmatoovaks teguriks on siis küll pahatihti kas rakett või mõni muu lõhkeseade aga noh, kes hakkab nüüd vaidlema tehniliste aspektide üle, kas need sobivad mõrvava internetikategooria alla reedab ilmselt oma kaugelearenenud tundetust nähtuse sisulise traagika osas. Seega järsku on neti abil piiramatult leviva info sisu omal moel juba ammu mõrvanud meis kõigis pisikese kuid olulise osa inimeseks olemisest.