Margus Saare jutusaade Head vikerraadio kuulajad sel päikselisel pühapäeval, kui on kuues mai, kui Eestis on vähemalt näiliselt rahulikum kui veel nädal tagasi. Eestivene teravnenud suhete silmapaistvam väljendus kandus lõppeval nädalal Moskvasse maaligi Slovski viis maja juurde. Seal on tükk Eestit. Eesti saatkonna juht, suursaadik Marina kaljurand on meie külaliseks koduses Tallinnas. Tere hommikust. Tere hommikust. Kolmas päev kodus, kas puhkuse tunne on peal või mõtetega ikka Moskvas. Ei no ikka puhkuse tunne on peal, väga hea on kodus olla nagu alati, aga mõtted on loomulikult ka Moskvas. Kui tihti üldse saadik saab tavaliselt koju, ega nüüd see puhkusele tuleb, nüüd väga era. Erakordne sündmus ka ei ole ikka, aeg-ajalt saab koju. Eiei kodus saab ikka käia, aga no võib-olla mitte nii tihedalt, kui tahaks, sellepärast et saadiku riigist lahkumine, see tähendab ka formaalsusi, tuleb noodiga teatada välisministeeriumile, kes saadikut asendab. Nii et seetõttu mitte väga tihti. Aga no kord paari kuu tagant ikka nädalavahetuseks. Koju no ajakirjanikud ja lugejad ja televaatajad on teid juba väikest viisi meie aja kangelaseks tituleerinud võtete Sis kangelase koorma enda kanda. Tal on lihtsalt selline kujund, et võib-olla tõesti ma olen rohkem pildile pääsenud, aga selleks, et üks inimene saaks teha oma tööd, on tal taga terve meeskond. Ja esiteks oli see meeskond oli saatkond, kus meil oli selle nädala jooksul ametis 18 inimest ja siis veel saatkonna, keda ma siinkohal tahaksingi kõikide saada selle meeletu toetuse, selle meeletu ühtehoidmise eest. Sest kriitilisel hetkel sats aru, kes on kes ja kui konsul läheb süüa tegema ja politseinik aitab nooti kirjutada ja auto juhtub veel midagi kolmandat, siis sa tunnetad, mida tähendab töötada selliste inimestega tegelikult ma olen ikka päeva väga vedanud. Et mul on olnud au, õnn töötada sellise seltskonnaga, jätkata töötamist selle seltskonnaga siis on seal taga välisministeerium, on taga kõik meie teised saatkonnad teistes riikides. Nii et noh, selle nimel, et üks inimene saaks edukalt töötada, töötab tegelikult päeva väga suur meeskond. Nii et meeskonnast kedagi lahti lasta, pigem saavad kõik preemiad. Ma olen kõigile väga-väga tänulik ja ma arvan, et eks me kõik tundsime, et sellisel hetkel oli väga uhke olla Eesti riigi esindaja ja püüdsime teha oma võimaluste piires nii palju, kui vähegi sai. Kuidas 18 inimeste saatkonnas Moskvas teada saavad, mis elu Eestis elatakse, kas on praegu näiteks meie saadet saavad kuulata, kuulad seda interneti kaudu, saavad kindlasti kuulata. Televiisorit, näevad samamoodi, samal ajal kui Eestis võib vaadata teletelerit. Ja meil on tõesti Moskvas selles mõttes vedanud, et me näeme kõik Eesti telekanaleid. Raadiot kuulame neti kaudu, aga telekanaleid ütleme nii, et selle seitsme päeva jooksul olid, kujunesid välja paratamatult rutiinid ja kogunesime alati Aktuaalse kaamera ajal teiste tele telekanalite uudiste ajal ja 26. õhtul praktiliselt istusime kogu telekaid, vaatasime seda pilti, mis Eestist tuli. Ehk selles mõttes meil oli oluliselt kergem. Meil oli kogu aeg teada, mis Eestis toimub, sidekanalid töötasid, televiisorit nägime, me olime kogu aeg informeeritud ja see on väga oluline kergem tööd teha, kui sa oled informeeritud ja tead, millest sa räägid, kas teised saatkonnad näevad samamoodi eesti telepilti Helsingis kindlasti mõnda kanalit taga edasi järve vastuse võlgu, mul ma saan rääkida. Te ei tea, teie intervjuud kõlasid kui raportid rindelt, kui ootamatult see saatkonna rünnake piiramine teid tabas. No väga rahulik, ei ole seal ju tükk aega juba olnud, eks ju. Ja me mäletame, teie, Etteastet oli see nüüd jaanuarikuus või oli see veebruaris, kui unise kurikuulus telesaade, kus Raivo Järvi oli Eesti poolt ja teie olite siis Moskvas veel lisaks Eesti poolt ja siis käis kõva materdamine andmine ja, ja seal tega jänni. Aga no see viimane nädal on nüüd olnud väga keeruline, kas pronkssõdur taas või veel ei olnud, kui piiramine algas? See on nii kole sõna piiramine, ütleme, et demonstratsioonid läksid kurjaks. Aga põhimõtteliselt, eks juba oli ka eelneva nädala jooksul toimus saatkonna ees ebaseaduslikke demonstratsioone piketta ebaseaduslik ka selles mõttes, et meid ei olnud nendest informeeritud. Selleks, et pikett saaks saatkonnas toimuda, peab ta läbima teatud protseduurireeglid, peab olema kohaliku omavalitsuse lubaja saatkond peab olema informeeritud. Seda viimast tehtud ei olnud, kohalik omavalitsus teadis. Ju andis loa, ma, ma usun, et andis, ma ei tea seda, ma ei tea seda, sest informatsiooni me kuulsime lihtsalt meie majas olevate miilitsate käest. Mõtlesin, et ootate, oleme kuulnud, vist tuleb jälle pikett ja tuligi, ametlikult meile teatatud ei olnud. Ja seda teemat ma tõstsin välisministeeriumis paar korda. Et see ei ole normaalne. Eriti arvestades seda, et seoses Boriss Jeltsini matustega külastas Eesti vabariigi saatkonda ka vabariigi president. Ja oli ikka väga näotu, et Vene ametivõimud ei suutnud ka sellel ajal majas ära hoida illegaalset piketi. Aga olukord hakkas jah, tõepoolest minema selliseks teravamaks ja kriitilisemaks pärast 20 kuuendat aprilli. Räägitakse siis kremli-meelsest Naši liikumisest ja kes need Naši? Noored on see oleks noorteorganisatsioon. Tõepoolest peetakse teda kremli-meelseks noorteorganisatsiooniks, mida ta tõenäoliselt ka on. Väga äkilised, see on seesama noorteorganisatsioon, kes pool aastat tagasi tegi elu kibedaks ka Briti suursaadikule Moskvas Antoni Brentonil. Ja pärast Euroopa Liidu sekkumist lõpetasid nad Briti suursaadiku tagakiusamise. Nõuded, mis nad esitasid või ütleme, need loosungid, mida nad meil aknal karjusid, olid seal oli kõike. Alustades sellest, et demonteeritakse Eesti saatkond, lõpetades sellega, et Eesti on fašistlik riik ja me peame siit ära minema, vabandama vene riigi ees, ehk esitleti ka tõepoolest selliseid absurdseid ja mõttetuid nõudmisi. Noh, mingil hetkel tahtsid nad esitada küsimusi mulle, mille peale ma sain, ma ka vastasin, et loomulikult me räägime kõigiga, kes meiega rääkida tahavad, me oleme väga avatud riik, me oleme väga avatud saatkond. Räägime ainult sellistega, kes käituvad tsiviliseeritult. Tahate rääkida, lõpetage see jama ära, saame kokku. Räägime, on nii kaua, kui ta räuskab akendal röögitakendal ma teie küsimustele vastama ei hakka. Mis tunne on vaadata saatkonna aknast plakatit Marina Kaljurand, mustade vuntsidega ja veidi tumedama tukaga. Väga ebameeldiv, väga ebameeldiv ja ma ei tahaks seda soovida mitte ühelegi teisele oma kolleegile ega kellelegi teisele inimesele. Eestis on läinud kasutusse väljend našistid. Kas Venemaal ka našist öeldakse? Ma ei ole nii laialdaselt kuulnud, aga, aga see on väga hea sõna. Ja minu arust kasvõi juba selle kõlalise ühe tähe vahe, just et võib-olla see isegi natukene nagu iseloomustab nende käitumist ja nende moneere. Ta on selline sõnannashistan kuri ja need inimesed on kurjad. Nii et ma arvan jah, see sõna sobib väga hästi, neid ise iseloomustab neid väga hästi. On räägitud ka sellest, et et see oli väga hästi organiseeritud piiramini, elektri tõmbasid teie majas või kus nad tänaval seisid, need lehed, unustad seda. Aga kuskilt tänavalt oksele tõmbasid, sest tõepoolest nende elamine ja nende tegevus oli väga hästi organiseeritud, ma isegi ütleksin väga hästi orkestreeritud notarid oma tõlkidega. Neil oli väliköök, kus nad said siis 24 tundi sooja toitu või vähemalt Välikaks suitses seal 24 tundi neljalt välikäimlad. Neil oli lausa internetipunkt koopiamasinatega arvutitega, kus nad said uusi plakateid juurde trükkida. Muusika möirgas kohal olid võimsad mögofonid, kuhu karjuti loosungeid. Neid toodi kohale bussidega, mitte ainult Moskvast, vaid ka kaugematest kohtadest, Moskva oblastist, teistest linnadest. See kõik näitab, et selle ettevõtmise taga oli suur raha. Ja see kõik näitab, et see ettevõtmine ei olnud mingi pundi noorte endi ettevõtmine, vaid ikkagi organiseeritud. Kui palju seal kõige rohkem rahvast oli, ühe korraga, ühe korraga oli, ütleme, üks 600 inimese ümber. See oli siis, kui mängiti maha noh, nii-öelda jutumärkides rahvuskangelase Dmitri matmine mälestati tema matmist tema surma, siis oli kõige rohkem rahvast, aga muidu kõikus nende arv paarikümnest kuni paarisajani öösel vähem, päeval rohkem maja, eks silmaga neil ka ei vedanud, sest olgem ausad, ilm oli Moskvas harukordselt külm. Aprilli lõpu mai alguse kohta. Sest vihma ja lumevahelist lörtsi 100., vihma 100., lund, 100. nii, et ega neil ilmaga eriti vedanud. Kui suur see Nashi organisatsioon on, et, et meil on siis nii palju noori võtta või kas, kas need noored, kes sinna tulid, olid siis sealt organisatsioonist või nad olid nende sõbrad ja sõprade sõbrad? Ma ei oska seda öelda, kes need olid, kas nad olid just päris organisatsiooni aktivistid või sõbrad kokana hommikuti oli seal loendus, kontrolliti nimede kaupa, et kes on kohal ja tehti linnukene ja hommik hakkas äratusega ja mängiti meile jätta siis hommikul vara kõva, kõva häälega vene hümn ja siis oli inimeste kontroll, mis näitab veel kord, et eks see mõjupind on lai ja noshidel organisatsioone allorganisatsioone üle terve Venemaa. Mis see tähendas, see elu, seal piiramisrõngas siis see oli siiski piiramisrõngas, kuigi aeg-ajalt sai väljaga. No olete, olite seal siis paarkümmend inimest, kuna Skinny? Muuseas, ma olen teie sööklas söönud üks aasta tagasi ja mulle tundus, et kohalikud inimesed on ikka ka tööl ju kokatädid ei ole Eestist tulnud või anna. Tähendab, praegu, kui meil läks asi natuke kriitilisemaks, siis selle seitsme päeva jooksul palusime koha peal palgatutelt tööle mitte tulla. Sellepärast me oleks saanud tagada nende julgeolek, nende tööletulekut ja lahkumist. Seda ütles ka miilitsat, see on võimatu, et nad tuleksid tänavalt läbi, hommikul õhtul lahkuksid nii, et nemad said nädal aega puhkust ja Kerli Veski süüa. Ehk Kerli tegi süüa, kõik tegid siia, aga eriti hea kokk oli teine konsul Regina Pinkman, ma arvan nii häid koduseid sööke, nagu tema tegi, ei olnud keegi meist ammu juba söönud. Aga ülesanded, vaatasime üle. Iga hommik, vaatasime enam-vähem, kuidas päev hakkab välja nägema, kellel on mis teha, sest mingi hetk tuli hakata raha eest hoolitsema, tuli hakata koristama, tuli hakata lilli kastma ja põhiline oli see, et inimesed oleksid kogu aeg hõivatud. Sest eks kõige jubedam on see, kui sa istud, aeg tiksub ja sa vaatad seinale, sa kuulad neid jubedaid loosungeid ja seda jubedat muusikat, mis sul Lokladega röögib. Et oluline hoida saatkond töös, inimesed tegevuses ja kui ta meeleolu üleval, moraal, kõrge ja moraal kõrge. Uudistest vilksas läbi seegi, et, et ma ei mäleta, mis telekanali ajakirjanik tahtis tulla kajastama sündmusi Moskva Ren-TV just ja tema pääsenute juurde saatkonda, saada viisat ja oli hirmsasti vihane Naši peale ja lubasid kohtusse anda. Ja ta teadis juba mitut punkti, mida Naši on tegelikult rikkunud, et, et tema saab selle kohtus võidu ja see tähendab seda, et tegelikult viisasid välja ei andnud. Sest inimesed ei pääsenudki. Inimesed ei pääsenud ligi ja tõepoolest me ei saanudki puhtfüüsiliselt viisasid välja anda. Olid loomulikult mõned erandjuhtumeid, ütleme ka humanitaar kudumeid, kui matustel oli vaja minna, siis me püüdsime neid inimesi aidata nii palju, kui vähegi saime. Aga ka antud ajakirjanik, vaatamata sellele, et meie saatkonna töötajal läks talle vastu ja panustame läbi lasta, et ta saaks tulla viisat taotlema, et ta saaks minna Eestisse ja objektiivselt kajastada, toimub, otsustasid noshid tänaval, keda nad lasevad, keda ei lase sisse ja see Ren-TV-ajakirjanik meieni jõudnud mille peale ta tõepoolest ma ei teagi, kas ta nüüd esitas, ei esitanud kaebust, aga ta lubas esitada kaebuse ja lubas kaevata kohtusse. Läbi ajakirjanike liidu mingi suure kogu veel lubas seda teha. Et me nüüd riigisaladuste Reedaksega, kui suured need toiduvarud on, see kui palju vastu peaks. Noh, eks see on erinevatel aegadel erinevalt, eks meil kõigil on külmkapist süüa nagu igas normaalses kodus. Kui oli näha, et asi hakkab hulluks minema, siis meie saatkonna buss tegi ka nii-öelda toidureisi käis Eestis ja tõi meile Eestist kõvasti toitu juurde, nii et me vaatasime, et oleks saanud seal oma varudega hakkama kaks nädalat. Ja kui oleks vaja olnud ehk siis kõrval olid teised saatkonnad. Me saime kogu aeg kõnesid, kõik olid nõus meile süüa tooma, juua tooma, kutsume enda juurde sööma, kui me vähegi välja saame. Nii et sellist olukorda, et meil süüa või juua ei oleks olnud, sellist olukorda ei ei oleks saanud tekkida. Aga hakkas kujunema rütm. Hommikul kell üheksa oli puder võileivad, siis oli lõunasöök ja õhtul vaatasime koos uudistesaateid ja siis oli õhtusöök. Ja ma ütlen nii head kodust sööki, nagu sellel nädala jooksul. Seal on ilmselt tükk aega saanud. See lugu on ikkagi skandaalne, et saatkond on piiramisrõngas. Mida teie kolleegid teistest saatkondadest selle kohta rääkisid? Kujutasin ette, et nemad selle üle elavad. Noh, kindlasti elavad üle, see ei olnud nii dramaatiline, aga aga noh, loomulikult ma ei tea, kas oli šokk, aga see oli ikka väga suur üllatus ja ja ei mahtunud pähe, et 21. sajandil riigis mis ütleb, et ta jagab euroopalikke väärtusi. Riigis, mis peab ennast euroopalikuks riigiks saab olukord minna niimoodi kontrolli alt. Et mingi jõuk noori hakkab dikteerima teise riigi esinduse tööd. Ja seda veel olukorras. Me oleme telekast korduvalt näinud, kuidas töötavad vene miilits, kuidas töötab vene omoon. Kui ruttu aetakse laiali demonstratsioonid, kui seda soovitakse. Nii et ühelt poolt pani imestama vaata, liikumine saab niimoodi tegutseda ja teiselt poolt on imestama, et Vene ametivõimud ei soovi seda lõpetada, sest kui nad oleksid soovinud, nad oleksid saanud selle väga ruttu härra lõpetada. Seda kinnitas ka duuma delegatsioon, kes ka siis kes käis Eestis. Ja seda näitas ka see, et reedel praktiliselt paari tunniga olid kõik tekid kokku telgid kokku korjatud, muusika maha võetud, tänava ära pestud, suured aiad maha võetud. See kõik oleks olnud kergesti tehtav ka varem. Ja rääkisime teiste saatkondade esindajatega, nad käisid ka meie juures. Ma arvan, et esialgu nad ei kujutanud ette, et pilt võib olla no niivõrd absurdne et korjataksegi akende all räägitaksegi akende all ja niimoodi 24 tundi järjest. Ja ma arvan, et just see kolleegide käigud meie juurde tegid väga palju ka nende silmad lahti. Ja kolleegid käisid kogu aeg ja pidevalt tulid lipuautodega, see tähendab, et sõitis saadik kohale oma riigi lipuga. Kes said, tulid ka niisama kõik meieni jõudnud, helistasid, ütlesid, et püüdsid tulla, aga ei jõudnud kohale noshide lasknud läbi, nii et oli igasugu juhtumeid, aga kolleegid käisid pidevalt ja, ja kolleegide toetus oli väga-väga suur. Nii Euroopa Liidu kolleegid, too kolleegid kui ka teised riigid. Nii et ma ei saa öelda, et see oleks olnud ainult Euroopa Liidu rinna, ei käi. Ameerika Ühendriikide suursaadik helistas pidevalt samamoodi Ukraina saadik Gruusia saadik, nii et toetus oli väga paljudelt riikidelt. Ma olen kuulnud sedagi, et need nahhilased ja omonlased miilitsat veetsid ka koos nii-öelda vaba aega. Et meil ka moraal käest ära läinud, mängisid seal, ma ei taha öelda, et rahvastepalli just, aga aga see, et, et see, see ei olnud päris noh, ühesõnaga see miilitsa miilitsajärelevalvelaste üle oli rohkem nagu näitemäng ikkagi. Jah, see tõepoolest oli küll niimoodi, et oma tegevuses noh, teades, kuidas tavalised tomoonia miilits oskavad käituda ja kuidas nad antud juhul käitusid, siis jäi küll selline mulje, et nad oma tegevusest püüdsid näidata, et me oleme sõbrad. Me oleme teiega, ütles ka miilits meile, et nad tagavad miinimumi. Kui keegi loobib saatkonda, kui keegi võtab ette mingisuguse konkreetse tegevuse saatkonna või diplomaatide vastu, no siis püütakse see inimene kätte saada, viiakse jaoskonda. Aga kõik muu, mis saatkonna ümber toimub, karjumine-röökimine, et sinna nad ei sekku ja see toimub jah, üks õhtu, noored veetsid siis sportmängudega, olid erinevad võistkonnad, oli maad, aeg, Vardja võistkond, Olinoshide võistkond oli omooni võistkond, jah, ka seda oli, mida oli eriti kosest valus, aga eriti ebameeldivaks vaata, kui läheb ära see piir ja riigi ametivõimud, riigiametnikud ei täida neid funktsioone, mis neil on. Ja noh, kurb oli vaadata ka seda, sest noh, me ju kõik teame, et üks väike jõukes märatses saatkonna ees, seal on ainult üks väike jõuk. Venemaa on ju suur ja lai. Ja kui me hakkasime saama toetusi tavalistelt venelastelt kas meili teel meile helistati soodeti foksa, siis oli näha, et ka enamusele venelastest on, oli see käitumine meie saatkonna ümber arusaamatu. Nad kirjutasid, neil on piinlik oma riigi pärast. Nad avaldasid oma toetust, küsisid, kas nad võivad tulla ka meie kaitseks tänavatele. Selline noh, kas just meeldib, aga see oli positiivne. Et on olemas üks hullude jõuk ja on olemas palju normaalseid inimesi. Jääb vaid loota, et Venemaal pääseb, pääsevad võimule või mõjule normaalsed inimesed ja tegelikult ei kahtlegi selles, et see niimoodi saab olema. Kui nüüd rääkida veel nendest kriitilistest aegadest et selle temaga lõpetada, mis juhtus seal argumente, fakte pressikonverentsil tegelikult siis see oli see koht, kui mitte enam ei käinud nii-öelda ajudele see asi kõik, vaid oli ka selline füüsilise ründe Ohtil. No see oli puhas füüsiline rünnak minule sellepärast et kui ma ootasin Läksite saatkonnast välja argumente factajale toimetuse pressikonverentsisaali. Pressikeskuses mõistusin peatoimetaja kabinetis, ootasin, millal algab pressikonverents. Kui hakkas ukse taga trumpimine, korjumine, korjatakse minu nime ja karjutakse, et andke ta siia või kus ta on? No kui see pole rünnak minule, kellele see rünnak siis on? Ja läks rüselemisi Läks ruselemiseks ründajat ja minu kaitsjate vahel. Ja tõepoolest, see oli üks väga-väga ebameeldiv intsident. Ja jällegi oli üks etapp, kus miilits ei sekkunud nii kiiresti, kui ta oleks võinud. On tegelikult võttis miilitsa Leomoonil aega ligi 50 minutit, et olukord maha rahustada ja need mässumeelsed noored argumente facto pressikeskuse ruumidest välja saada. Ja mis te, kuidas te kujutate ette, kui nad oleks teie juures olnud nii-öelda nägune näo vastas feissofess seda vastu lõugu andnud või mis, mis mis, mis see järgmine nad oleksid, ehmatan see inimene reaalselt nende ees. Ei ole ju võimalik, et nad oleks. No ma loodan, et nad ei oleks mind füüsiliselt rünnanud, aga kui sa vaatad seda märatsevad jõuku, siis ega sa imesta mitte millegi üle. Aga loheks oleks olnud ka piisavalt häbistav ka see, kui nad oleksid mu ees lihtsalt karjunud ja mulle näkku midagi röökinud. Ka see oleks olnud piisavalt häbistav, ma arvan, mõneri ühe riigi suursaadikule või üldse ühe riigi saatkonnale. Aga mul on küll selline mulje, et need noored olid, nad olid hullunud ja nad ei saanud päris hästi aru, mida nad teevad. Nädala sees jõudsid Eesti ajakirjanikud märkida, et teie Se plaanitud puhkus lükkus afionaaluse miitingu tõttu edasi aga siiski tuli ikkagi reedel teada selle kohta. Puhkuse soovitus tuli Saksa ja Vene välisministri ühisel ettepanekul, et kes teid siis ikkagi puhkusele lubas? Eino puhkusele lubab saadikut ikkagi välisministeeriumi kantsler ja kuna oli näha, et olukord noh, oli näha, et see, mida saatkond sai teha oli praktiliselt kõik tehtud. Ehk me saime anda objektiivset informatsiooni, selleks hetkeks oli olukord juba selline, et meie kahepoolsete küsimusest oli see muutunud Euroopa liidu küsimuseks ehk Eesti saatkonna ründamine oli Euroopa liidu ründamine. Antud olukorras oli lihtsalt näha, et ilmselt ei ole enam probleemi, kui ma võtan oma puhkuse välja, mida ma oleksin muidu teinud nädal varem tütre sünnipäevale, tütre sünnipäevale, nüüd jõudsin hoopis abikaasa sünnipäevale. Te olete olnud Moskvas aasta ja kolm kuud ja tegelikult nii-öelda aegade algusest peale vene teemaga kokku puutunud oma tänu oma tööle välisministeeriumi sinna. Öelge, kas selle 15 aasta jooksul rääkida nii-öelda peavooluhinnangutest ajaloo oleks viimase, 15 aastaga on Eesti seisukohti Eesti Vene ühisele ajaloole paremini mõistma hakatud. Muskus. Venemaal Moskvas olnud natuke üle pooleteise aasta. Aga ajalugu ja ajalugu on jah, see on väga valus küsimus Eesti-Vene suhetes. Ja Mul on nüüd viimasel ajal on hakatud tõepoolest rohkem rääkima sellest, mis toimus 40 41 44. Teine pool kohe kuidagi ei taha kasutada sellist sõna nagu okupatsioon. Ja need inimesed, kellega ma olen rääkinud eelkõige sellised akadeemilistest ringkondadest inimesed ajakirjanikud, kes suhtuvad Eestisse võib-olla suurema sümpaatiaga kui ametlik Venemaa. Nad on nõus möönma, et no mis toimus 40 41 ei olnud vist päris õige, et nagu mingisugused nihked on nagu hakatakse millestki rääkima aga mitte päris lõpuni ja mitte päris ausalt, sest mingil hetkel tuleb ette vabandasime 39. aasta pärast, aga me oleme öelnud, et Molotov-Ribbentropi pakt oli ebaseaduslik. No mida te veel tahate? Me tahame ausat hinnangut ka sellele, mis oli 40 41. Need oma ausalt hinnangut sellele, mis oli 44, kui nõukogude sõdur tuli Eestisse ja liikus läbi Eesti vabastades natsismist euroop, vaat siis ta ei vabastanud tollel hetkel enam Tallinnat vabastanud tollel hetkel enam Eestit. Sest noh, nagu me teame, olid selleks hetkeks juba Pika Hermanni tipus sinimustvalge lipp. Nii et tegelikult ta võttis selle sinimustvalge lipu maha ta asendas selle Nõukogude Liidu lipuga. Ja paraku jah, tuur läks edasi, aga nõukogude võim jäi. Ja riigil on nagu raske teha sissevahet, et kui me ütleme, et see konkreetne sõdur kesid üle läks, võib-olla sõdur ei olegi milleski süüdi. Tema oli ka omamoodi. Ta täitis ka käskude täitmist. Tema vabastas fašismi, ta tegi seda nii, nagu tema oskas, nagu talle käsk anti. Aga probleem on selles reziimis, mis siia Eesti territooriumil edasi jäi. Vot nende kahe asja lahutamine tundub praegu Venemaal keeruline olevat. Aga noh, võib-olla tänu nendele viimastele sündmustele on kergem hakata ka sellest rääkima seletama praegu on seal nii lahti kistud. Ja praegu räägitakse vist oluliselt ausamalt ja ava meelsemalt, kui me oleme teinud viimastel aastatel, kui me oleme püüdnud orka väga diplomaatiliselt väga viisakad siis võib-olla nüüd midagi muutub natukene. Sest nüüd saab järsemalt öelda oma välja, sest noh, nagu kaotada enam ei ole midagi selles mõttes, et et nagunii on juba nii kaugele mindud, et ei ole mõtet siin enam leebekkest mängida. No kas just järsemalt, aga võib-olla tõesti ava meelsemalt ja ausamalt ja ilustamata iga mingisuguste teiste sõnadega, vaid kasutades õigeid mõisteid õiget termineid. Sest jah, ma näen, et see on praegu üks suuremaid probleeme, niikaua kui me ei saa Eesti-Vene suhetes üle ajaloost siis ta jääb meil järgi jooksma. Eesti president on väga õigesti öelnud, et me ei saa olla kammitsetud ajaloost, me peame vaatama tulevikku ja seda me ka teeme. Me ei räägi kogu aeg hommikust õhtuni ajaloost, aga kui see ajalugu aegajalt üles tuleb, siis sellega tuleb tegeleda. Ja viimased sündmused näitavad, et see ajalugu kipub üles tulema aeg-ajalt, vaatamata sellele, et me ei püüa teda kogu aeg võib-olla päevakorras hoida või teema number üks käsitleda. Venemaal Nõukogude ihalus suureneb või väheneb inimesed inimesi, füüsiliselt jääb ju vähemaks, uued põlvkonnad kasvavad peale jaoks või on ikka tugevneb see, et nõukogude ajal oli parem ja, ja katsume oma piirid taastada. Vanades piirides või, või mis, mis rahvas räägib-Venemaale. Kindlasti on Venemaal selliseid jõudusid, kes leiavad, et tuleks taastada suur Venemaa või võimsam Venemaa, kui ta praegu on. No on ju ka selle riigi president öelnud, Nõukogude Liidu lagunemine oli eelmise sajandi suurimaid geopoliitilisi katastroof. Ja noh, see annabki edasi, ütleme ametniku ametliku Venemaa arusaamise eelmise sajandi sündmustest. Putinil on erakordselt suur toetus inimeste seas, eks inimesed vaatavad ja võrdlevad, kuidas nad elasid Nõukogude ajal, kuidas nad elavad, praegu. Toimub väga suur propaganda. Noh, kui me vaatame, kas või vene meediavabadust sinna, viimane analüüs näitab, kus Venemaa ei ole 190 riigi seas. Et meedia on päeva väga kontrollitav ja on televisiooni riik. Inimesed on harjunud sellega, et kui televisioon ütleb, siis nii see on. Ja televisioon näitab neile kogu aeg ainult teist maailmasõda, nende mõistes suurt isamaasõda seda, kui tugev oli Vene riik ja rahvas siis kuidas võideti. Ja hilisemat ajalugu praktiliselt nagu ei olegi. Tegelikult on mind hämmastanud, kui ma käisin regioonis toonides, ikka olen palunud viia koduloomuuseumis, et vaadata selle piirkonna ajalugu Duda selle piirkonna inimestega. Sul on muuseumides, on väljapanekud ütleme üks hooliken on aega enne 40 esimest aastat. Siis on mitu suurt saalitäit suurt isamaasõda, kes ründas, üks ründas, kui palju hukkus kasvukus, kus hukkusid väga, väga detailselt ja tänapäevast jällegi mingi üks, kaks eksponaati Väike-saalikene. Ehk praegu elab riik sellest sellest, mis toimus suure isamaasõja ajal. Et kuidagi see riik ei ole leidnud teisi asju, mille üle uhke olla või mida saaks kasutada riiki rahvast ühendava Nad elavad minevikus. Suursaadik Venemaal, mis meil on Eestil hästi, Venemaa. Noh, meil on väga head kultuurisuhted, seda mõtlen tõsiselt täitsa niimoodi, siiralt ja tõsiselt. On väga hea. Teatritevaheline koostöö on sellised faktid, et näiteks eriklass on Moskva Ühe uhkema ja kaasaegsema ooperiteatri Novaja Opera kunstiline juht. Vene lavastajad, tabakuv Shapiro teevad väga palju koostööd eesti teatritega. Linnateatriski käis hiljuti Moskvas, rääkimata sellest väiksemate kollektiivide vahetused. Margarita Voites käis Moskvas laulmas. Iga aasta tähistatakse Georg Otsa sünniaastapäeva. Kultuurid on väga hea, saatkond on alati kohal, saatkond aitab nii palju kui võimalik, jah, loomulikult saatkond panustada. Ta on väga palju kultuuritöösse. No ma ei saa öelda, et me oleme igal pool kohal, mis kultuurimaailmas toimub Moskva Eesti-Venemaa ja Eesti vahel. Aga kui me saame kaasa aidata, siis me kindlasti kaasa aitama ja palju paljusid üritusi me organiseerime ka ise. Turismiga võib rahul olla, kui turistide arv ikka iga aasta kasvab 25 30 protsendi võrra. Ja eelmisel aastal me andsime välja üle 100000 viisa Vene esindustes Eesti esindustes Venemaal siis sellega võib rahul olla. Majandussuhted elavnesid pärast seda, kui me astusime Euroopa Liitu ja meile hakkas kehtima vaba majandusrežiim, nii nagu teistele riikidele ka enne aastat 2004 ehk meie suhtes kadusid ära topelttariifid. Need on sellised valdkonnad, millega saab väga rahul olla ja inimesed külastasid, no ma loodan, et nad jätkavad ka eesti külastamist, kuigi viimasel ajal turismifirmad näitavad, et külaste arv on külastajate arv on vähenenud. Need, kes käisid Eestis, tulid reeglina tagasi tulid oma sõpradega peredega ja mis oli väga hea, kui me ei suuda nii palju, äkki ta ei ole nii nähtavat telekanalites, siis me läheme nii-öelda džunglitrummide tasemel, inimesed räägivad edasi, kes on eestlased, kuidas nad elavad ja, ja mina ütleksin küll, et arvamus Eestist eestlastest oli Venemaal hea. See igapäevane töö rahulikel aegadel suure Venemaa suures linnas Moskvas. No ega see Eesti kohalolek Moskvas eriti märgata ei ole vä? Ikka on, Meil on ju kahepoolsed suhted Venemaaga, aga samas me oleme üks 27-st Euroopa Liidu liikmesriigist. Ja eks meie Euroopa Liidu poliitika Venemaa suhtes on ju ka Eesti poliitika, Venemaa suhtes. Toimuvad Euroopa Liidu saadikutega. Analüüsime olukorda Venemaal, anname tagasisidet oma pealinnadele, anname tagasisidet Euroopa Liidu institutsioonidele, mille põhjal siis saavad töötada juba meie pealinnad siin oma riikides või ka meie esindajad Brüsselis. Meie tegevus on kindlasti Moskvas olemas ja, ja ma arvan, et on ka nähtav võib-olla seda silti Eesti ei ole nii palju, aga aga ma ütleksin, et, Selle olukorra, kus me oleme selle olukorraga rahul, arvestades seda, kui suursaatkond, kui suur on meie riik, me oleme ikkagi nähtavad ja huvi meie vastu on pidevalt olemas, käime regioonides, palutakse tuua infomaterjale. Palutakse saata infomaterjali selle kohta, kuidas Eestis saab kõrgkoolidesse tulla ehk huvi on olemas. Jutusaatekülaliseks on suursaadik Marina Kaljurand. Kui pisut sõnamängu teha, siis võib öelda, et Eesti kõige kuulsam eestlane on tegelikult venelane. Ma täpsustan, siis tegelikult veel ajame asja veel keerulisemaks. Vene ja Läti segu. Nii et nii palju kui mina oma suguvõsa tagasi tean, jah, tõepoolest ei ole seal tilkagi eesti verd. Kuidas selle rahvustundega inimeses endas on, kui ema on venelane, isaliin jookseb, Läti abikaasa on eestlane. Emakeel oli vene keel, aga kodune keel on eesti keeles. Emaga räägime me siiamaani vene keeles, aga jah, perekonnas ütleme laste ja abikaasaga imeeesti keeles mis tunnetuses endas ka natuke. Eks ta on üks keeruline küsimus, aga ma arvan, et ega see veri, mis su soontes voolab, ei olegi nii oluline. Oluline on see keskkond, kus sa oled kasvanud, sest sinus võib olla mis tahes. Aga kui sa oled kasvanud Eestis, siis sa oled paratamatult et Eesti kodanik ja teiselt poolt on Eesti kodumaa mõisa ilmselt öelda eestlane, sest siis ei ole õige mõiste nagu, ütleme siis eesti kodanikke eestimeelne ja ja ikkagi eestlane, mitte vere mõttes, aga oma suhtlemise arusaamise kasvatuse mõttes tähendab seda, et sa peaksid hülgama oma juured. Absoluutselt ei mulle tänulik oma emale, kellega me lapsepõlves rääkisime kodus ainult vene keelt. Tänu millele olen ma lugenud vene klassikat ainult vene keeles. Ja tänu millele ma tunnen ennast. Rikkus ka palju kindlamalt muskus palju kindlamalt ja see on paras ninanips muidugi, et Eestist saadeti saadikuks selline naine, kes, Vene ema kasvatatud no kas just ninanips, aga, aga ma kujutan ette jah, sellega mul on väga suur eelis, et ma räägin perfektselt vene keelt ja ilmselt ma saan venelastest oluliselt paremini aru. Miks te siis nii eesti moodi läksite, Marina raievskaja nihutas Eesti moodi selles mõttes, et. Noh, nagu te ütlesite, et ma olen rohk, mitte küll rahvuse järgi eestlane, aga ma olen siiski nagu eestlane Ma arvan, et siin on väga palju, minu mitte väga palju, vaid ma arvan, siin on minu ema mõju. Sellepärast et minu ema, kes räägib ka väga hästi, loomulikult eesti keelt, minu ema arusaamine on olnud alati selline, et kui sa oled venelane aga sa elad teises riigis, siis sa pead austama seda riiki, sa pead austama selle riigi rahvast. Ja noh, minu kasvatamisel ei olnud üldse teist võimalustki, kui et ma hakkan samamoodi rääkima eesti keelt. Ja ma olen kasvatatud selliselt, et ma austan seda riiki rahvast. Nii et see on ikkagi minu ema väga suur mõju. Ja lähme tagasi ajaloos, need ei olnud 90 esimesed aastad, kui Eesti oli taasiseseisvunud, ma sündisin 62., kui oli sügav nõukogude aeg. Nii et selles osas ma olen väga tänulik oma emale, oleksime võinud mind kasvatada ka selliselt, et ma oleksin nii-öelda Eesti elust eemal. Oleksin kasvanud ainult suheldes, kuigi samas suguvõsa on kõik samasugused nagu meie meie suguvõsas ei ole seda probleemi olnud, kõik räägivad mõlemas keeles. Te olete Jüri Luige kooli seitsmes keskkool, jah, ma lõpetasin seitsmenda keskkooli. Sealt on, sealt on igasugused tõsised eestlased. Noh, ma ei tea, kas tõsiselt, siis ma loodan väga, et normaalsed inimesed ja mina olen oma koolile väga tänulik ja, ja ma sain seal väga hea hariduse. Mul on siiamaani kontakt säilinud mõnede õpetajatega, kes saatsid mulle ka praegu Moskvasse emaile ja see oli ka üks põhjus, miks mu tütar läks samasse kooli õppima. No kui ta 86. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna cum laude lõpetasite siis ei olnud diplomaadikarjääri ju võimalik. Mis te ütleksite õpetajaks? Noh, ta oleks võinud ilmselt võimalik olla, kui oleks püüdnud minna Venemaale diplomaatide kooli ja siis oleks saanud teenida lihtsalt teist riiki. Oleks saanud teenida Nõukogude Liitu. Aga jah, mulle ei tundunud, see ei olnud võimalus, mida ma oleksin tahtnud teha. Aga kui te olete 91.-st aastast välisministeerium ja see tähendab seda, et kutsus nii-öelda Lennart Meri või kaudselt jah, Lennart Meri, aga tegelikult esitas mulle kutse nüüd juba lahkunud Mart Laanemäe kuna ta teadis, kes ta oli mu paralleelklassivend ja kuna ta teadis, et ma räägin vene keelt siis mind kutsutigi välisministeeriumisse pressiinfoosakonda ja praktilised teie kolleeg, lugema vene ajakirjandust. Ja mul paluti lugeda presidendile hilisemale presidendile, tolleaegsele, välisministrile Lennart Merile sellist venekeelset lehte nagu Krasnaja Zvezda. Kus ma siis püüdsin leida artikleid, mis võiksid välisministrite. Huvitav ilmselt ma ei teinud seda kõige paremini. Sest paari kuu pärast ta küsis, mis seal mu eriala ütles, et nomine siis tagasi juriidilisse osakonda. Nii et seal ma sain siis tegeleda sellega, mis mind tõepoolest huvitab. Ehk rahvusvahelise õigusega lepinguõigusega juraga. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis kõik, mis tuli Venemaa poolt endise nõukogude liidu poolt ja Eesti pidi venelastega sõlmimata Teie läbi vaadatud dokument, see on ilmne liialdus, mani, lihtsalt üks paljudest, kas nende dokumentidega tegelesid, aga no jällegi jah, kuna Moldovat vene keelt, siis paratamatult vaatasin ma võib-olla neid dokumente rohkem just sellest aspektist, et kas kõik on õigesti sõnastatud, kas kõik on õigesti tõlgitud, aga kuskil olla sisse kirjutatud midagi sellist, mille pärast endale ebameeldimiseks avastame. Mis see diplomaadikarjääri juures siis kõige rohkem mõnu või lõhu pakub või see ei ole ainult intellektuaalne loominguline töö, see on igapäevane rutiin, ka viisad, eestlaste õnnetused, välismaal, mingisugused jamad kuni piiramisteni välja, eks ju, et mis asi see nii-öelda romantiline pool selles Aheson. Eks ta on selline rutiinne töö nagu iga paberitöö. Aga mis teeb selle töö? Võluvaks on suhtlemine. Sellepärast et minu kindel veendumus olevat diplomaat loomingut ta peab olema tark, loomulikult peab teadma, mida ta räägib. Aga ta peab olema väga hea suhtleja. Sest kui sa oled väga tark ja sa kannad kõike seda oma peas kaasas ja räägi, siis pole sellest abi. Sa pead suutma rääkida, sa pead suutma õhtusöögil suu lahti teha. Sa pead suutma minema võõra inimese juurde naeratades juttu alustama. Et see on see suhtlemine, suhtlemine, suhtlemine, siis on diplomaatide puhul väga oluline. Kas selle stressi ka saab või seesama ette, te peate kogu aeg välisajakirjanikele põgenikega, pidite suhtlema, ehk siis te lähete sinna argumente, fakte pressikonverentsile ja siis ma ei taha öelda, et nii-öelda näolihas ka ei liigu, eks ikka liikus küll saada, et te siiski suutsite ennast nagu tagasi hoida. Võib-olla oleks tore olnud karjuda vä? Minu töö on töö ja sa teed oma tööd nii nagu seda tuleb teha. Jah, vahel on tõepoolest õhtul selline tunne, et paneks suu kinni, ei räägiks enam mitte kellegagi, aga kui on vaja, siis on vaja. Igalühel on oma töö ja argumenti factas suud lahti teha ei olnudki nii raske, sest ma teadsin, et minuga on kaasas minu kolleegid. Mul istus kõrval kolleeg, mul seisis selja taga kolleeg. Ma teadsin, et nad on minuga, aga teate, kui, kui oluline on selline tugisiseseid mägesid liigutada. Et kui sa tunned, et sa ei ole üksi ja kui sa tunned, et sa teed õiget asja. Ja jõudsime ka saatkonnas omavahel arutada, et et väga hea on olla Eesti esindaja. Sest me esindame riiki minemata vastuollu oma südametunnistusega. Me räägime seda, millesse me siiralt usume. Ja mis on ka meie arvates tõesti õige. Ja see töö kergeks. Et kui oleks pidanud hakkama midagi häma valetama, keerutama, otsa raske. Ja kui sa oled oma südametunnistusega vastuollu või sa räägid seda, millesse sa päris ei usu. See võib olla keeruline. Et jumal tänatud, meil ei ole veel sellist olukorda olnud. Kurbusehetked tulevad töö juures seal Moskvas, töö pärast või perekauguse pärast. Muidugi on aeg-ajalt kurb muidugi, vahel on töö pärast, vahel hakkad mõtlema, mida nad parajasti kodus teevad ja fotod lapse hindeid. Neti koos ju tore vaadata. Ja siis mõtled, et ma oleksin praegu Tallinnas, ma ütleks talle. Nii, et ja siis jälle vaatabki tublisti õppinud. No mis see 14 aastane poiss, et kuule ema sadula üldse ära, sealt ära õpetlased nii kaugele Ei noh, nii ta ei ütle, aga, aga see on tõesti huvitav, et kui ma tulen koju, siis mingi hetk nad vaatavad mulle kõik otse küsivad, millal sa tagasi lähed. Aga noh, tänu sellele vahemaale me oleme hakanud oluliselt rohkem suhtlema, et kui varem kuulsin lastelt selliseid tüüpilisi vastuseid. Okei, jah, kõik on hea. Siis nüüd tulevad aused, mulle räägitakse juba lugusid sellest, mis koolis toimub ja muus elus toimub, me oleme hakanud oluliselt rohkem suhtlema ja sealt see pluss ja kindlasti on nad saanud oluliselt iseseisvamaks. Nad näevad, nad saavad endaga ise hakkama ja mul on kohutavalt uhke vaadata seda, et mul on nii tublid lapsed, nii tubli abikaasa, kes saavad kõigega kodus hakkama ka siis, kui ma olen kuude kaupa ära ja samas on tulema Moskvas nende meeletut toetust sest olla üksinda kodunt eemal ei saa, kui sul ei ole perekonnatoetust, see on ikka see rakukenemis. Esimesena aitab siis tulevad kolleegid, sõbrad ja muu esimene perekond. Perekondlik sessioon enne uudistesaadet seal 10 minutit, et abikaasa Kalle läheb sinna netitelefoni juurde, paneb kaamera tööle, siis kannate ette, mis, mis seal olnud praktiliselt nii see on, et kas just iga õhtu, aga jah. Nii et ma helistan koju ja siis kõik kordamööda räägime kõik kordamööda läbi alustamiskist, toru võtab ja annab järgmisele edasi järgmisele edasi ja tütrele Tartusse ja 14 aastasele pojale Tallinnat, Tallinnas siis üks annab toru teisele, Tasija suhtlen isegi koeraga, kuigi see võib tunduda jabur. Aga siis parku pannakse, telefon on ju laua peale niimoodi selle valjuhääldi peale koer, kuule kuule mu häält, kes ta räägib mulle vastu, kas ta täna, kas nägija, kas ta mõne koeraga kakelnud ja nii et jah, me suhtleme väga-väga palju. Kui vanade poega nüüdislast 14 varsti saab 15 kuule sama, kuulge sama vanad. Käisid nädal tagasi Tallinna tänavatel märatsemas. Kas te oskate öelda, miks? Eestis elavatest noortest kaks paralleelselt kogukonda kasvatada? Nad on kasvanud üles Eesti vabariigis. Eks see näitab ka osaliselt tegemata tööd tegemata tööd, ma arvan, nende kodudes, kus need lapsed kasvasid kindlasti tegemata tööd koolides, kus need lapsed kasvasid, kus neid õpetati tegemata tööd ka võib-olla riigi poolt, kes oleks saanud teha veel Row Käia nende laste juures suhelda nende lastega, rääkida nende lastega. Sest see, et ühelt poolt seadus võimaldab kõigil kuni viieteist- aastastel saada Eesti kodanikeks, kui neil ei ole kodakondsust, on üks asi. Aga teine asi on ikka seesama suhtlemine, seletamine, rääkimine, nende probleemide mõistmine. Ma arvan, et vigu on tehtud mitmetes kohtades ja mitmel puhul, aga ilmselt on praegu vara veel teha lõplikke järeldusi ja järeldused tuleb teha, midagi tuleb muuta. Ja ma usun, et kindlasti ei ole see olukord lootusetu, lihtsalt tuleb õppida vigadest ja parandada seda, mis parandada saab. Ehk seesama asi, see inforuum, kus noored saavad teadmisi, olgu see siis kool või meedia ei ole olnud eestipärane. Ta on olnud, aga järelikult mitte piisavalt mitte piisavalt. Ja kui me vaatame ju meedia mõju, siis Ida-Virumaal on ju väga palju nooredust vene telekanalite mõju all. No nad vaatavad väga palju vene televisiooni ja see, mis sealt tuleb, ei ole alati kõige objektiivsem. Nad suhtlevad omavahel ja vot sinna tuleb välja jõuda, et need vene noored ka Narvas, Sillamäel ja mujal vaataksid Eesti televisiooni rohkem. Kuulaksid rohkem Eesti raadiot, Raadio neli teeb tänuväärset tööd, aga seda ilmselt tuleb teha veel rohkem ja ka teistes kanalites. Ajalehtedes Postimees Postimehes on tõlgitud vene keelde väga hea, aga ilmselt seda peab veel rohkem olema ka teiste lehtede puhul. Et see informatsioon, mõlema kogukond, Nonii, kuigi ma ei taha nimetada mõlemat kogukonda vaid ütleme, erinevast rahvusest inimesteni jõuaks ühesugusena. See on eeldus sellele, et me mõtleksime ühtemoodi, me oleksime üks tervik. Esisuursaadik Moskvas, kas te kavatsete siin puhata? Siin kodumaal või kõik, kõik oma, tõesti kavatsen puhata, ma käisin. Käisin eile lastekas Kushi mängimas ja siis täna püüan rakendada perekonna akende pesemisse. Nii hästi olid 91. aastal küll Eesti meistrisulgpallis või, ja mängisime. Sulgpall on meie perekonna hobi olnud, kõik need aastakümned. Aastad on läinud ja nüüd squashi. Me oleme avastanud endale squashi viimase aasta jooksul, toodab vähem ruumi, väsitab kiiremini ja ta on veel kodu lähedal, nii et me oleme püüdnud nüüd viimasel ajal squashi mängimas käia, aga lapsed on avastanud uue asjas on neljareketi võistlus, kus nad mängivad kõike nelja reketit, tennist, lauatennist, sulgpalli, squashi ja mängivad nii hästi, et eelmise aasta Eesti meistrivõistlustelt tulid Kaisa kolmandaks, Christian kolmandaks, ja abikaasaga kolmandaks veteranide klassis. Vaatsis. Täna on nii tuuline päev täna aknaid pesta, liiv läheb kohe akendesse tagasi viia on ikka, meil on Nõmme mändide all võib-olla natuke rahulikum. Ärge rääkige kuulaadi kodus. Mõtlesin seda, et kui inimesed tõid nii hirmsasti kiidavad, et mis te olite seal raudne leedi või pronksleedi või ükskõik, kuidas nad teid ka nimetavad, et teised potentsiaali ühendada, eestlased kõigepealt omavahel. Ja siis ühendada see vene kogukond eestlastega. No see, mis praegu toimub meediasse, on, see on ebaõiglaselt ülepaisutatud, ma ütlen veelkord selleks, et üks inimene saaks teha tööd, töötavad seal taga sajad inimesed ja praegu juhtunud, et tähelepanu on koondunud minu peale asemel oleks võinud olla mis tahes teine välisministeeriumi diplomaat ja oleks seda tööd teinud samamoodi. Aga mis puudutab kodu kogukondadesse, siis olen ma varem käinud vene koolides rääkimas näitamas venelasena Eestis saab elada. Ei ole takistusi, väärile ei ole takistuseks, hari takistusi hariduse saamise, sa pead ise soovima ja see kõik on tehtav. Kui see on mõistlik ja arukas, siis ma teen seda ka tulevikus. Aga mu töö kohta Moskvas ma pean ikkagi eelkõige tööd tegema ja siis suhtlema noortega, aga millalgi, kui ma tagasi Eestisse tulen, loomulikult hakkan sellega jälle tegelema. Tänase jutusaate külaline, Eesti suursaadik Venemaal proua Marina Kaljurand, soovin teile palju jaksu, ilusat puhkust. Üritused eesti diplomaatilisele korpusele, nii Moskvas kui ka mujal maailmas. Olge ikka tublid meid esindama ja ja rahulikku nädalat kõikidele raadiokuulajatele, aitäh.