Margus Saare jutusaade Tusa tähib. Tere, inimesed, vikerraadio, kuuldel. Minu nimi on Margus Saar ja olen kutsunud täna meile külla härra lavalaudadelt lava eest ja lava tagant. Ballettmeister geograaf Kalju Saareke, tere hommikust. Tere hommikust. Teie kohta öeldakse ikka Eesti varietee isa, no kuidas käib käsi kaheksakümneaastasel vanahärral? Kui siiamaani nimetati isa, siis nüüd võib juba vanaisa nimetada, sellepärast et tõesti aastaid on nii palju ja, ja neid kunagisi tegemisi võib-olla enam üksikasjaliselt ei mäletagi. No ma kutsusin teid siia selleks, et natuke meenutada kauneid aegu, kui varietee oli rahva südameis ja, ja oli seda kõike näha ka. Aga sissejuhatuseks hoopiski küsin seda, et telesaade paar esitles neljapäeval. Seal esitas oma laulu paatnassinkraim Gerli Padar. Kuidas teile meeldib Gerli Padari euroloo lavastusversioon teeb meile au ja võib sellega Euroopa ette minna. No mina ütleksin selle kohta nii, et sellest põgusast vaatamisest ühekordsest muidugi eurovisioonil ta on ju ka ainult üks kord, aga sellest jäi mulle küll väga hea soodes mulje. Ja mul on hea meel selle üle, et, et lõppude lõpuks on leitud üks niisugune lavaversioon, mis, mis minule meeldib, sest meie eurolaul, laul siiamaani ei ole olnud, niisugust lahendust siin oli küll eurolaulu puhul oli isegi, ma lugesin siin kommentaare ja olid rahulolematus ja nii edasi, see oli see tiise meie eurolaul liikumised, minult isegi ajalehest küsitigi kommentaari, ma seal ütlesin ka oma arvamust ja teised koreograafia ütlesid. Ja keegi pani siis kommentaarina väljad. Et, et see vana saareke oleks võinud ise selle ära teha. Üks kommentaar oli selline. Sellest mul tekkis ka huvi nende laulu nende seadete vastu, et mis siis või kuidas minu nägemuses see asi oleks ja see minu arvates on küll väga õnnestunud, sest selle tants on just selline, nagu minule meeldib. Rääkimata sellest, et see Gerli Padar on, on ise ju väga kui nii keeruliselt eeldab täis positiivset aurat lihtsamalt öeldes, et ta on väga sarmikas ja, ja, ja, ja soe niisugune ja ta sütitab, tants särav. Ja Ma arvan, et see laul kindlasti midagi saab ja kuidas, aga ei saa, ei ole tähtis, aga igal juhul see asi on hästi lahendatud ja minule see meeldib kõigile sellega kommentaar, et mis jama see ja mis iganes ja ma ei tea, mis seal oli veel. Loen vahest kommentaari. Liikumise tegi heaks, tegi heaks, mehed tantsivad hästi ja selles stiilis nagu minu arvates just peaks olema selle eurolauluseade, mitte mingisugused Need robotid või, või ma ei tea, mis ringi kalpsamised, vaid sellel on ikka aktiivne, hea tantsumee, tankistid, jud, aga hea on neid vaadata ja nendele on hea plastika ja nendel on hea rütmimuusikataju ja kõik sobib Kerli juurde ja tema laulule ja tema nihukesele sihukesele, särale, see annab ainult juurde. Kuulge, see igatahes meeldis, võib-olla võib-olla see ei ole nii tulemusrikas ja võib-olla, et ta, aga igal juhul see on samm edasi. No te olete möödunud aastat eurolaulude kohta öelnud ka, et kui üks laul nii-öelda valitakse välja paljude hulgast, et miks siis see välja valitud laul antakse teha sellel liikumine nii-öelda juhuslikule, asjatundmatule tegijale, seal võiks ka võib-olla siis mingisuguse konkursi veel välja kuulutada, et siis sinna liikumine ka kõige parem saada. Nojah, seda ma tõesti arvan, sellepärast et ma olen elus väga palju kokku puutunud liikumise seadetega, lauljatele vanasti juba Eesti riiklikus filharmoonias, mul oli kõikide lauljatega tegemist ja, ja mul on oma nägemus sellest asjast ja ma mõtlesin tõesti, et no ma praegu ei muidugi pretendeeri mingisuguse tegija kohale, aga näiteks konsultandina võiksin küll nõu anda, et näiteks oleks üks seltskond, kes seda lõikumist seal teeks, et konsultandina näiteks praeguse laulu juures vulkaan oleks üks väike märkus, aga see on ainult väike ja seda ma ei hakka oma nina toppima ega ninatargaks endast tegema. Aga üldiselt muidugi on kahju, et ei ole, sest laule kirjutavad Joel ju kirjutatakse mitmekesi ja tehakse, miks ei oleks võinud olla siis siis üks niisugune asjatundjate seltskond, kes seda asja otsustama, et see on ikkagi rahvusvaheline asi ja seda ei saa mitte teha nii, et põlve otsast keegi viskab ära mingi tuntud modernist nüüdistantsija või püherdaja ringi jooksja või nagu neid nimetatakse. Et see on ikkagi väga vastutus, et kas asi rahvusvahelises ja peale seda on ju näha, mida teised teevad. Eurovisioonil on näha, et võetakse tõsiselt ja ja muidugi tore on see, et Gerli Padar on, on seda tantsu tegemist ka viimasel ajal tõsiselt võtnud ja et ta seda peab oluliseks ja et see annab talle palju juurde ja, ja tema on tõesti superstaar. Kas igasugusele poplaulule saab teha tantsu või liikumisseade? No ei saa, ei saa, no näiteks, ma ei kujuta omal ajal, mul oli tõesti suured laine juures suured probleemid, Orumaid, seal olid niuksed, mõtlikud, rasked laulud ja temale liikumist seade samme seada oli täiesti mõttetu, sellepärast et tema ei, ei. Minule juba ei sobi see kuidagimoodi. Aga oli ka selliseid laule, selliseid lauljaid, kelle, kes oleks võinud liikuda ja ma näiteks mitmetele lauljatele isegi ütlesin, et et kui sa juba tõstad käe üles ja siis peab järgnema sellele mingi liigutus, et sa ei saa seda kohe, tõstad käe kohe alla, see on niuke primitiivne asjale lähenemine, aga see on põhimõtteline, et kui sa juba midagi teed, siis sellele peab järgnema mingi niisugune liikumise seade, mis on, vastad tõesti sellele muusikale ja nii edasi. Toetab rütmi. No aastakümneid tagasi, kui Ele ja Kaja Kõlar telesaates ja kontserdisaalis esinesid, eks pärast ka varietees, eks ju, oli veel ka endal liikumine seatud või siis keegi neile selle seadnud. See on nendel oli seadnud muidugi enamuses, mina tegin ka nendele paar laulu, aga, aga nendel oli nad esinesid varietees ja nendega tegeles Mait Agu ja see oli päris tulemusrikas ja nendel oli päris head seaded ja see kaja kõla, reli dise viskas ju jalga päris hästi, niisama nagu tantsijad ja tema nende vahel seal tantsis ja ta oli väga võimekas, ta oli väga-väga hea niisugune daaliga laines üks periood ja seal ma tegelesin ka temaga need talle ikka mingi liikumiskool oli, oli olemas. Aga tänapäeval naljalt sellist lauljat ei leia, kes, kes puusa nõksus nii-öelda keerulisemat liikumist teha oskab, aga, aga kas kas ongi vaja iga kord kui sa oled ikka bändiga laval? Võib-olla isegi natuke nagu veider, kui seal veel mingisugune spetsiaalselt seatud liikumine juures on vä? No ei ole, ma arvan, et ikkagi muusika ise ütleb, kas seal on tarvis liikumist või ei ole või kuidas see asi. Kui, kui saalis näiteks ükse muusika paneb inimesed kargama ja plaksutama ja karjuma, siis järelikult peaks ikka laval ka midagi toimuma. Et ainult lauldud maha laulda või ainult kätt tõsta või, või kuskile osutada, vaid näidata või sellest on ikkagi vähe. Ja seda, mida ma näen praegu laval on väga palju isetegevus. Sellel puudub professionaalne lähenemine, sellel puudub koreograafiline oskus neid asju teha. Nimesid ei hakka nimetama, aga küllap Ta teab isegi, millega tegemist on, nii et et. Kuna lavastus maksab ja kõik asjad on rahaga hinnatud, siis loomulikult tehakse seda ise laulutekste ja, ja liikumisi ja kõiki peaks ise ja selle on ta, kui tulemus on ka käes, et väga harva võid näha mingit nihukest laulu, millel on tõesti kõik täiuslik. Et kui tahad saada ikkagi tõeliseks staariks, siis siis tuleb lisaks laulmise harjutamisele käia paar korda nädalas ka peeglitega saalis. Ja mitte ainult mitte ainult, vaid seda peab harjutama ka juba maast madalast. Tänapäeva tase on selline, et füüsis, füüsis areneb ju maast madalast ja, ja lapse east juba ja, ja täiskasvanud peast on väga raske kõiki neid asju, asi jääb mehaaniliseks kogu kogu asi, et võib ka vähem teha ja võib ka, võib ka liigutusi võib-olla mitte nii palju tihedalt olla, aga peab olema tunnetuslik. Ja siis ta õigustab asi ennast. Tänase jutusaatekülaliseks on Kalju Saareke. Rääkides tänapäevast, tuleks ikkagi rääkida ka sellest, et kust kohast siis nii-öelda välja kargasid ja te ise olete öelnud ka oma raamatus, mis eelmisel aastal ilmus, kui kabareed vahel tundub, nagu teatrit poleks olnudki, arvatakse vist, et kukkusin justkui kuu pealt otse varjet teesse, no kuskohast siis kukkusite? Kukkusin päris juhuslikult ja sellest on seal kirjutatud ka, aga kuna ma olen juba nüüd üle 60 aasta tantsuga tegelenud, siis seal ikka mingisugune tase või mingisugune vaatenurk asjale ilmunud, nii et ma arvan, et et muidugi enam harjutanud olen küll palju aastatega jalgama omal muidugi kaela taha ei viska. Trikki enam ei tee aga siiski niisugune tantsuline kergus või tantsuline sugune vaimne, niisugune arusaamine sellest on siiski ikka tekkinud ja on olemas mingisugune selline omapoolne suhtumine igasugustesse üritustesse. 100 kaheksakümneaastane ja pool sellest olete andnud varjet teele, aga mis oli seal esimese poole peal? Sonia balletiartist 24 aastat jaapani, Läti kooli pedagoog ja andsin eesti balletile esimesed professionaalsed mees, tantsijad nagu näiteks nagu näiteks Hendrik Kerge, Ülo Vilimaa. Noh, kes on nüüd praegu veel tuntud tegijad lavastajana võib-olla, või nii ja oli ka teisi, nii et mul on 200 või 203 lendu balletikoolis järjest, nii et, et see oli nagu esimene professionaalselt koolitatud tantsijaid. Teatritele. Kuidas te ise tagantjärgi hindate oma seda teatriaega, kas kõik sai ära tehtud, mis te tahtsite? No ei saanud, koolitused ei puudu, kuigi ma mingi aeg olin ikka Moskvas Bustel, Moskva balletikoolis, ma sain sealt ikka väga palju ja see andiski mulle nii, ütleme õiguse või võime, ütleme, pedagoogina tegutsema hakata. Aga noh, seal teatris ma muidugi ennast teostada ei saanud ja seda enam. No ma ei tea näiteks minu meelest nii kuulsad nimed seal võib olla, keda nimetatakse Meile meenutatakse veel näiteks Helmi puur, kes tegi seal võib-olla kaheksa rolli ära, ainult jättis endast legendaarse nime meie juures muidugi kaugel sellest. Aga ma tegin ka tööd ja olin ikka solist ja, ja muidugi ei võrdle ennast kellelegiga ega millegiga, aga, aga see andiski mulle võib-olla niukse ajendi edaspidi lavastama hakata ja kuna mul selleks tundus olevat mingisugust soont, praegu muidugi enam seda keegi ei tunnista ja ei ole ka tähtis ja nüüd on mul juba teised tähtsad tegemised ees. Nii et ma olen kogu selle 60 aasta jooksul tõesti? Jah, võib-olla kui seda balletitantsu maailma üldse kargamiseks saab nimetada, siis ootamatult oli kargamine või kukkumine või kuidas seda nimetada, aga igal juhul? Jah, nii ta võib olla ja oludest tingitud, võib-olla ma ei oleks ka omale niisugust plaani küll ei olnud lapsena hakata tantsima, sest et ma ei osanud arvata, et mul mingisugust eeldustel ka vist natuke oli. Aga muidugi koolitusest jäi puudu, mida tol ajal minu ajal ju Tallinnas balletikooli ei olnud. Aga kuidas te siis sinna tantsu juurde läksite ja nii-öelda vanemad jälle sundisid? Tean sellest asjast midagi, ma lihtsalt üks koolivend, ma seal raamatus kirjutan ka, et oli vana Vanemuises vaja abijõudusid ja mingi lavastuse juures Saksa ajal oli see väga õitsemise teater ja siis kutsuti mind abijõududeks, siis nähti, et mul seal vist midagi on, mingisugune niisugune, ma ei tea, mis keegi ütles, et painduv selg ja võib-olla veel midagi. Ja siis hakati mind õpetama ja seal tol ajal oli üks väga tugev balletipedagoog, kes oli maailmas väga palju näinud ja tema seal raamatus ma sellest kõigest täpsemalt kirjutan, tema hakkas mind õpetama ja sellest mul tekkis huvi hasart ja tahtmine ja ja nägin, et midagi tuli välja ka ja siis ma püüdsin ikka paremini ja paremini ja nii see sai. Ja siis ma tulin Estoniasse, kutsuti mind siis ma. Saadet saadeti ka jälle, mitte omal algatusel vanemate sundimisel, vaid hoid. Kultuuriministeeriumi poolt saadeti Moskvasse õppima ja siis ma sealt sain kõik need alused ja. Siis teatris balletiartistina ka aasta oli 1967, siis jah, kui restoran Astoria otsustas oma lõbuprogrammi siis muuta või sinna sinna jõudsid. Aitäh no asi oli selles, et ma olin juba oma tere viimastel päevadel juba mõningate lavastustega maha saanud ja kui see asi algatati, seal loobiti küll ühte ja prooviti teist seal lühikese Aja jooksul, aga siis kuna ma olin juba natuke koreograafina tuntud balletikoolis juba lavastasin ja, ja, ja siin ja seal ja siis kutsuti mind sinna ja, ja mulle tundus, et see töö mulle sobis kohe algusest peale ja, ja ega ta muidu ei oleks nii kaua kestnud, kui asi soppi. Varem või hiljem lendad kuskile minema. Aga, aga see asi on kestnud ja ma arvan, et füüsiliste võime võime poolest või ütleme niisuguse, no ütleme valmisoleku poolest oleks võinud praegu Kirkestraga ikkagi ei võeta tõsiselt vanema inimese tegemisi. Nii et ei tahagi elamisega. Aga kui tollal oli aasta 1967, no miks, miks teil läks nii hästi kust te teadsite, mida teha tuleb, kuidas te üldse läbi arutasite, mis moodi sinna teha, seda meelelahutusprogrammi restorani Astoria, kus hiljem tulid inimesed mitte ainult üle Eesti kokku veidi üle Nõukogude Liidu. No see levis üldse üle neiu Nõukogude liidus, meie varietee tegemine nii kui veel rohkem kui praegu linnugripp see oli olla populaarne ja mind aeti poolvägisi kohe igale poole Venemaale, Moskvasse ja, ja, ja ma ei tea, kuhu Ukrainasse ja sotsi ja igasugustesse kohtadesse, kus käis turiste, juba hakati komandöride meelelahutusprogramm see oli tol ajal väga populaarne ja rahvast oli alati tulvil täis ja, ja, ja see oli kuidagi niisugune. Ma arvan, et sellel oli ka ikka väga oluline tähendus inimeste niukses kultuuriliselt kasvatamisel, sest et inimene näiteks ta vaatas reaalselt juba, ütleme, ta nägi ilusaid kostüüme, ilusaid inimesi, kuidagi esteetiline mõjutus oli sellel asjal ka nii et ma arvan ja muusikaline orientatsioon muidugi sai kuulda muusikapalu, mis maailmas olid populaarsed ja meil oli ka neid esitati juba, ütleme niimoodi, visuaalsest pildist sai neid näha muusikal lahendusi. Aga kust te teadsite, et varietee selline just on? No mind, ma sattusin enne, isegi kui ma teiega tegema tegema hakkad, varieteeprogramme tegema, sattusin Saksamaale ja see oli, oli. Varieteed teater Friedrich last Berliinist, kus mul õnnestus natukene tutvuda seal ja mul Moskva teatriühing seda korraldas ja sealt ma sain, niuksed, esimesed juhised selleks. Aga muidugi, ega mul palju neist inspiratsiooni või õpetust selles suhtes ei olnud kogu oma kogu oma informatsiooni ja oma ideed ma sain ikkagi muusikast, nii nagu mina seda kujutasin ette ja muusikat kuulsin, siis mul oli ka mingi nägemus sellest, kuidas seda peab lahendama. Aga kas mingisugused kuldreeglid on ka olemas, et panna kokku varietee kavalamaks, kindlasti publikumagnetina mõjuvad või personal mingis süžee või võivad numbrid olla kõik erinevad või peab seal mingi läbiv joon või läbiks. Staar peab olema õhtu programmis. No seda muidugi, kuna meil need staar ei olnud, oli raske leida, kes, kes haldab kõike tantsu ja siis me tegime divertis väntprogramme alguses niimodi erinevaid numbreid, aga muidugi pärast, kui Viru nagu kujulisse niukseks varieteeteatriks, siis nõuti seal juba terviklikke programm ja juhtkond, Nad isegi ei osanud sellele jaoks retsepti anda, kuidas see peaks olema, aga eks need lavastajad pidid siis välja mõtlema ja sinna lavastasid väga paljud asjad terviklikke programme juba. Nii et see esimene, see hea, mis ma tegin Astoriasse võib-olla võib-olla esimene, aga see ei olnud ajendiks vaid see oli üheksa, näiteks, et on võimalik variety seda teha ja tolleaegsetes primitiivseteks tingimustes, kus ei olnud ei litreid, ei kostüümimaterjali ega kingi ega meikega mitte midagi. Siis oli see siiski ikka suur õnnestumine. Tollal seal 60.-te lõpus, seitsmekümnendatel noh ja hiljem kaheksakümnendatel ka. Missugune koht oli varjet teel üldse Eesti kultuuripildis tol ajal oli see, oli see nii ta patupesa, mille tegemistele silm kinni pigistatud või, või või oli vaja sensoritega ka mingisugust kismat pidada. No kultuuriministeeriumis oli korraldatud niukseid, läbivaatuse komisjoni niukseid, atest keerimised, Tarifitseerimised, sest iga artist pidi saama ju Kultuuriministeeriumi poolt esinemisloa esiteks ja teiseks tariifi, mille järgi ta esineda võis kokku leppinud. Ei, ei olnud. Et ma lihtsalt olen kallis artisti ja ma tahan nii ja nii palju ei kehtinud seal said lihtsalt seal, komisjon vaatas läbi ja leidis, et sul on niisugune niisugune kvalifikatsioon ja anti täna siis teatud. No olid ka punkt jah, ütleme, et oli punktaga, olidki üleliidulised punktide anti ka üleliidulisi tariife, kes olid väga nimekad artistid ja neid said mõned. Aga see oli kõik ikkagi läbi läbi žüriile ja komisjonide, mida mina olin isegi osalesin väga paljudesse paljudesse žürii töös ja mul oli õigus isegi neid kontrollida neid oma algatusel ja neid programme, mis toimusid, sest paljudes kohtades oli muidugi, kuna seal see kõikidel oskusi ja koolitusi ja võib-olla ka on, et seda siis tehti jooki, neli kena tütarlast seisid kõrvuti, viskasid jalga, nimetasid ennast variety, eks. Nii et see läks ka natuke labastamise teele, kohati aga On sugugi mingi patupesa, ta oli ikkagi niukene kultuurinähtus, mida arvestati, sest meie pidasime silmas mitte seda, et meie seal kuidagi kehkutaksime, pidasime silmas koreograafiliselt kvaliteeti, kellel oleks ikka mingi see, kuna puudusid moderntantsukoolid ja niuksed, siis sedakaudu me püüdsime lahendada seda Niukest balleti kõrvale Niukest tantsukultuuri, mis millel on ka siiski mingisugune kvaliteet ja mingisugune tase. Aga kui palju selliseid vaidlus ikkagi oli, kui palju võib ühel nõukogude inimesele seda paljast pinda näidata, et mis sobib lavale tuua ja mis on juba üle piiri? No see oli algusest peale kohe kindel, stratiivsemal teha ei või, ja seda me ei tahtnudki teha ja seda ei oleks ka tol ajal keegi teinud. Aga, aga muidugi teatud Niukest niukseid alguses näiteks ka tütarlapsed, keda ma valisin seda trupi, ütles, et käed nemad joodikutele palja kõhuga tantsima ei hakka ja oleme. Aga pärast nad hakkasid. Ja pärast võeti veel rohkemgi paljaks, aga muidugi selle kohta ütles ükskord filharmoonia direktor Alex Apoosin, et et kui ta oli juba finantseerija, ütles, et mida vähem riideid seljas, seda kasulikum meile. Aga muidugi kostüümiraha rohkem. Aga muidugi, ega me paljaks ei võtnud, sellepärast et meil oli ikka ikka kostüümikunstnikud, kujundasid kunst, kus tiim, et nad olid parajalt erootilised ja parajalt ilusad ja parajad niisuguseid kunstniku silmade kaudu teostatud ja see oli kõik, mitte nii, et ma keegi pani omale ise nendes varjendit, kes need neli varieteed, mis Tallinnas kehtisid, oli igal pool kunstnik, kavandaja, kostüümide, kavandaja. Ehk siis baarvarietee Tallinn hotell Tallinn, hotell Viru ja Olümpia. Jah, need olid noh, kui Astoria, mis oli nüüd võib-olla kõige populaarsemaid algusest alguses siis need olid muidugi tõhusad ja need olid ikka suur kollektiiv ja, ja, ja olid ikka kõik tingimused selleks juba loodud, näiteks olümpia, see oli ikka väga ilusalt garderoobid ja väga ilusad hügieeni võimalused seal WC-d ja duširuumid ja ja kõik oli seal juba selleks spetsiaalselt ehitatud ja mina olin selle ehituse juures juba Valgadev ametis ja ma juba jälgisin, et ikka toimuks nii nagu vaja. Kuidas varieteed omavahel erinesid, mille poolest, milline see konkurents oli võim? No ega me suurt konkurentsi Niukest ei olnud, sest kõik olid rahvast täis publiku ütleme nimel ütleme publiku. Niisuguseid kutsumise või saame omale võtmise nimel palju teinud. Väiksed, võib-olla, niisugused noh, olid võib-olla, et panevad artistid omale saada ja seega mul Alvar Olümpias õnnestus meie kõik paremad lauljad tol ajal ikka seal esinesid ja ja, ja see oli ikka väga populaarne siin paar alguses natuke kiiratses, aga tema pärast, kui Mait Agu tuli sinna, võttis aega ja tuurid sisse ja keegi kunagi kirjutas selle kohta, et noh, see on täitsa maailmatase. Tema, see on tüük üldse, kõik olid meie varieteed olid ikka täiesti arvestataval tasemel ja seda põhjamaades ei olnud. Ja ma olen ikka öelnud seda, et meie Tallinna sellesamas baasil oleks võinud kujuneda üheks Põhjamaade meelelahutuskeskuseks mitte siin, noh, jälle ma olen seda ka mitmel pool maininud, mitte mingitel prostituutide või, või bordellide pealinn, võit, võit oleks kultuuripealinn meelelahutuskultuuri peale. Kas varietees tantsimine, varietees, laulmine, dollastele, lauljatari prestiižne? Oli küll, see oli nendele Nendele, nad kõik püüdsid sinna saada ja pääseda, nendel oli kõikidele huvi selle vastu. Nad uuendasid oma repertuaari, nad said seal ikkagi esineda päris lähedal inimese ees. Ja nõudis hoopis teistsuguse nime, nõudmisi esitas kui, kui näiteks kontsertlaval ja, ja see oli teine kogemusi. Väga paljud inimesed, just lauljad läksid just lahti varietees ja väga palju tantsutegelasi arenes just varietees, sest et see kuidagi kandus ikka edasi ka teistesse kontsertlavadele ja ja teatritesse ja see see olla, sellel oli oma mõju, ma võin seda julgelt öelda. Ja tänapäevane staar Gerli Padar võiks igapäevaselt tegelikult leiba teenida ka varietees, kui, kui selline. Oi, kindla peale, kindla peale, tema on ikka tõesti. Oi, ma kohe müts maha Taaniga, tõesti tore, temal on nii palju toredat, sütitab tants kuidagi soe ja tema, ma ei ole küll teda katsunud kunagi, aga aga ta on väga-väga mõjuv artist ja kindlasti. Meil on hea meel olnud, kui minu alluvuses oleks niisugune artist olla dialaulnud. Kalju Saareke, selle meeldib ka Gerli Padarile seatud tants, aga me kuulame Kerli laulu. Jutusaatekülaliseks täna kunagine balletiartist, tänane koreograafia, Eesti varietee grand old man Kalju Saareke. Öelge kalju, kas varietee oli kunagi Eestis liialt glamuurne koht? Et, et ta oli nagu väljavalitutele? Väljavalitute sest esiasi käis piletiga ja piletijärjekord oli ukse taga, kõik nõudsid sissepääsu ja telliti Teie tuttavate kaudu ja eks seal teatud niukene filter muidugi toimus, sellepärast et kui ikka rahvast on täis ja ikka kohti ei ole, siis peab muidugi valima, kustkaudu see seda piletit saad ja siis oli vaja tutvusi ja nii edasi. Aga ta ei, ma ei ütleks seda ülearu glamuurne oli ta lihtsalt, mina ütles. Nisuke sõna sobib sellele vastu palju rohkem, et ta oli väga populaarne ja ta oli väga hinnatud ja inimesed püüdsid, noh, võib olla, mõnedel olid, need tundus ta ikkagi kõrts, oli seda või teistega ta igatahes kõik püüdsid sinna saada kõik, alates valitsusest ja lõpetades ma ei teagi välisturisti turistidega, kui hakkasid siin käima, siis nad ikka püüdsid esmajoones ikka variety. Mul on meeles niuksed, ütleme nii, et ükskord mulle helistasid tuttavad kell viis hommikul, ma olin täitsa unine, küsiti, et kas ei saaks kuidagi meile, mul tulid külalised ja kuhu neid siis ikka viia. Vot see sõna jäi kõlama, kuulsin siis ikka. Tol ajal. Tallinna vanalinna peale jalutama ja siis varietees. Nojah jaa, tol ajal nähtavasti ei olnud nii neid piisavalt neid üritusi, et see oli siiski, aga kui Tallinna kohta oli siiski neid ütleme neli suurt varieteed ja neid väiksemaid ka veel siin-seal siis ikka nähtavasti ta ikka populaarsust kogus ja rahvas ikka püüdis sinna kuidagimoodi. Aga kas maguslegend või oli see päriselt ka nii et, et Moskvast ja Peterburist tähtsad mehed käisid vaatamas eesti varieteed? Muidugi ma seal keerelnud sealhulgas ei ole raamatut, et oli ju näiteks ka Brežnevi tütar oma külalistega seal kunagi Astoria saalis ja, ja teisigi nimesid, kirjanikke, kunstnikke, kuulsaid, kes tulid. Üks Tallinna Moskva tuntud tegelane ütles mulle kordsel varietee sõjaliselt, et ta käib Tallinnas ikka aeg-ajalt puhkamas. Tulnud siis Moskvas ennast nii niisugust kohta, kus nii puhata saaks kui Tallinnas. Trellid olid odavad, need telliti ette, kõik oli võimalik ja, ja ja muidugi tuldi varietees. Kui varietee oli toredaid külastajaid täis, kui prestiižne oli töötada varietees selles mõttes, et kas Estonia artisti lubati varietees tööle või öeldi, et rikub ära. Sellega oli vaest probleeme küll mõned balletijuhid nagu keelasid, mitte sellepärast, et säraviku, vaid sellepärast, et asjatult energiat kuna ballett nõuab siiski täit pühendumist ja, ja see on ikka väga raske kunst. Siia etendusse kell 10 Estonias järele peaks siis pool 11 võis juba minna Viru varietees lavale. Ja läksidki ja enamuses olidki, need oligi väga palju valitud just kes sobisid balletist näiteks. Kuigi oli oma põhitrupp olemas, aga oli ka solistid, olid ikka Estonia tantsijad, kes sobisid varietees, neid ikka valiti ja nendel oli muidugi. No esiteks oli teenimisvõimalus ja teiseks, nii oli ikkagi arenemisvõimalus ja siis oli ka veel veel ikkagi arendasse tantsijat väga palju, sellepärast et me ikka tegime tõhusad treeningud toimusid peaaegu iga päev ja, ja nii nagu tantsijatel on oluline see teha ja, ja nii et see oli vahest lavastajatega küll, kui lavastajad tahtsid keelata, kas kunagi ei õnnestunud see alati alati kukkus läbi. Sest see sai kas siis räägitud sirgeks või, või siis lihtsalt ei hoolitud sellest. Rahvusliku varietee show'd lõunamaal Tais ja just nimelt nii-öelda varietee nime all, et seal istusid inimesed tagasihoidlikus saalis nagu kinos ja siis vaatasid tunniiast etendust limonaadipudel käetoel ja pärast läksid ära sealt pingeridade vahelt kohe õue ja ei mingit tantsu pärast ega tagaajamist, et et miks, miks meie varietees selliseks kujunes? No meil oli eelkõige see koht, kus õhtut veeta, mitte lihtsalt läbi astuda ja vaadata seal mingit niisugust. Noh, ma ei tea, kui palju see need kai varieteed nüüd kvaliteetsed olla, eks nad nii palju, kui ma näinud, suurejooneline, hea, et nad on ikka küllaltki uhked ja no ta ikka kuidagi siiski mingi niukse visuaalse mulje jätab ja ta seal on ikka väga kallid kostüümid ja, ja kenad naised, kui nad on naised. Ja siis võib-olla ta mingi jätab, aga muidugi võib-olla niisugune varietee lähenemine on ka vast turistide jaoks õige, sest turistidel on väga palju muud ka vaadata ja nad ei taha võib-olla tervet õhtut istuda seal kuskil, aga ma arvan, et see oleks siiski. Meie variety üks varietee siin Tallinnas oleks võinud olla ikka siiski selline, kus ikka saab õhtut veeta, kus saab ilusasti lauas istuda, kas siis õhtust süüa või või midagi juua ja vaadata ilusat etendust ja pärast natuke tantsida. Elanik ja niukse, ilusa muusika saatel ja, ja. Minu maitse oleks niisugune, ma ei tea, võib-olla ka maailmas tehakse teistsuguseid ja loomulikult. No mul ajal uusi oli, too minu meelest on ka niimoodi ealisel kaheks tunniks ostad pileti näiteks programmi ja pool tundi veel väike ja mahuveine. Ja mida rohkem rahvast läbi käib, seda parem. No see on jälle äriidee selline, aga, aga muidugi meil seda äriideed nii palju tol ajal taga ei aetud ja, ja siis oli see natuke teistmoodi. Ei tea, kas see selles on ka süü, et et varietee meil nii-öelda varjusurma läks ja, ja, ja, ja näguripäevi hakkas nägema, et, et striptiis tuli kõrvale striptiisi varietees luba. Üks arvestatav konkurent muidugi sellepärast, et kui need striptiisibaar olid avati, siis loomulikult oli see ka osa inimesi, kes, kes kes tahtsid seda näha ja mitte mitte kunsti, ma mäletan, et virus oli ükskord üks mingite. No ma arvan, et prostituuti seltskond, kes küsis minu käest, olid tagareas ja küsis maali, vaatasin kava ja küsis, et kak tahetav kandschatsed, millal tähendab, et, et robotit. Aga on ka selliseid, selliseid inimesi, inimesi on ju igasuguseid, aga, aga muidugi ma arvan, et varieteed läksid hingusele selle ikka nende meie suurte äri invest ettevõtmistel, kes ikka panid kohe oma oma ideed kohe raha teenimise ja, ja nii, et see kõik põhimõtteliselt kinnisideed, kulutuste vähenemist ja, ja see oli ikka põhiline põhjus. Ma arvan, et see võiks olla praegugi, siin oleks eestvedaja, kes ei aja taga neid kasumeid. Varieteekunst on kallis, kuid see on kallis kunst, kostüümide muretsemine ja rahast. Kuulge, kui juba kostüümide õmblemine, palju rahvast ja, ja, ja artistide töötasu ja muusikud sinna juurde ja kõik see nõuab raha ja muidugi tund aega ainult seda näidata või maksimum, siis see on muidugi seda, tervet õhtut sellega ei täida. Kuidas te suhtute sellesse avalikkuse ette jõudnud Tartu koolipoiste esinemisoma koolikaaslastele naistepäeval ja hiljem sinna kutsutud striptiisi tantsijatega, tähendab meil siin raadiomajas kolleegid ka omavahel arutavad, et kui palju seal üldse tähelepanu pöörata, kui palju mitte, et, et kus see piir lubatu ja lubamatu vahel teie jaoks nagu jookseb. No aga see üritus iseendast. Ma pean seda positiivseks, Kased ennast Reptiisitar kutsuti, see on muidugi maitse asi, mina mind isiklikult niuke striptiisi ei vaimusta ja nii et ma ei, mina isiklikult ei oska sellele hinnangut anda, aga üritust ma küll toetaks, aga ainult, et ma arvan, et see peaks olema ikka läbi mingi filtri, Epice inimesed lavale ei tee meid, mis neil pähe tuleb, tullakse ikka mingisuguse mingisuguse maitse ja mingisuguse niukse kriteeriumi kaudu, et noh ja sealjuures on, vot seda ma ei tea, ma ei ole lihtsalt informeeritud. Pisut kohatu on võib-olla siit üle minna järgmise küsimusega, Kalju Saareke, aga, aga tegelikult on tuhandeid koolilapsi ja nende juhendajaid praegu koolitantsul ja te olete seal olnud žüriis ja möödunud nädalast saame kaasa elada superstaari otsinguil, et kuidas teile tundub, kas Eesti noortes on esinemisjulgust mitu korda rohkem kui esinemisoskust või on esinemisoskustikaga? Esinemisoskust vot sellest koolitantsudest ma olin möödunud aastal žüriis päris pikalt ja, ja ma elasin sellele väga kaasa mulle, ma olin sellest väga vaimustatud ja ma kirjutasin sellest ka, et see oli tõesti tore koolilast jalgades, kui palju lapsi olin isegi ühes ühes, mul on meeles, et me vaatasime läbi Pärnus mingi kahe päevaga 92 tantsutrupi ja nad olid kõik suured, seal oli palju rahvast ja kuidas nad tantsisid ja kui hästi nad olid sellele asjale pühendunud. Järelikult nad olid õnnelikud, kuidas nad pärast laulsid, niiet puu sellel sellel lõpuga kontserdil seal jõhvi kultuurimajas nad oli, see oli niisugune, et ma istusin esimeses reas ja ma kadusin kuskile ta ruumides ja ma mõtlesin kõrva, võlad lihtsalt ei pea vastu ja et see maja kõigub misse, küll saab ja mul oli täitsa niuke, aga see oli niisugune rõõmus tunne, et lapsed on tõesti väga toredad, mul oli suur elamus, juhendajad teevad õiget asja, teevad õiget asja ja ainult, et no muidugi jällegi olid nad seal, on ka žürii, kes annab hinnanguid ja, ja võib-olla seal ei olnud alati rahul seal kommentaarid ütlevad ühte kui teist, aga, aga seal on ikka asjatundjate žürii, kes, kes hindavad selle asja, mina ka seal ütlesin oma sõna sekka ja ja see oli päris päris tore elamus, aga puutub sellesse superstaari valimas ja vot siin ma küll tahaksin öelda oma kriitilise suhtumise niisugusel kujul seda superstaari valida küll minu arvates ei ole mõtet. Sellepärast, et esiteks inimestel puudub enesekriitika ja, või inimene olnud ilma enesekriitikata, inimene on tulnud publiku ette, teda näidatakse televisiooni kaameraga ja žüriis kuidagi hindab seda seda mingisuguse naeruga või mingi mõnitava niukse žesti või ilmega. Minu arvates see ei ole eetiline ja see niimoodi seda asja teha ei saa. Seal peaks olema, kuid tõepoolest, kas see on pilasaade või on mingi nali või ma ei saa sellest õieti aru, mida, kas siis tõesti nii võib ilmuda mingi superstaar ta teeb suu lahti ja ongi, leitakse 1000 hulgast üks või kaks ja leitakse, et astub, leita kõik, see vajab ju ettevalmistamist, kõik see vajab ju tööd. See ei ole nii, et inimene lihtsalt tuleb nagu Andrus Kivirähk kirjutab kuskilt MacDonaldi baarist ja otsustab hakata järsku laulma või midagi. Nii ei ole. See hea meelega seda eelfiltrit üldse ei näegi. Tõsiselt on mõeldud superstaari, kui see on ainult mingi mingi paroodiasaade, siis võib olla hea. Aga, aga ma ei kujuta ette, kui minna, ma püüan seal laulda ja järgmine päev tuttavad näevad mind ja ma olen nagu mingi äpu seal. Piinlik on ju. Kuidas, kuidas inimene isegi natuke süüdi tahan ise ka süüdi, ma ei tea, võib-olla selles mõttes, et ta üldse sinna läheb, aga kui see saade juba tehakse, siis inimene tahab avalikkuse ette pääseda, kuid tal puudub see kriitiline meel, siis tuleb teda seda juhendada või nõu anda või, või toetada kuidagi. Ma, ja leida seal ütleme, kas repediitorite või mingid eel eelvooru kaudu, ütleme tõesti inimesed, kellel on midagi ja seda arendama hakata või suunata neid kuhugile, aga niimoodi nende neid lihtsalt mõnitada avalikkuse ees. Minu arvates see on valeüritus. Olin tantsuga, ma olen väga rahul, koolitants jättis minule väga toreda mulje, see oli et lastel nii palju aega, see nõuab pühendumist ja ei ole nii, et sa lähed lihtsalt ja tantsid, õpid mingi tantsu ära. Oli möödunud aastal oli üks mingisugune kuskil lõuna eestist kanepisse, kuskil võiks tantsu, tegi, kes oli kogu Lõuna-Eesti omale haaranud ja väga huvitavaid tantsides niukse ideelisi mõttega niukses viseerisi tantse, oli iseasi, kuidas nad seal seda kõike lahendasid seal võib-olla ta oli ka lavakultuurist puuduva, ütleme tulekut ja minekut ja seal üht või teist. Võib-olla üldiselt see pühendumine sellele tantsule lastel koolilastel on ikka väga tervitada ja väga tore asi. Et järelkasvuga tegelikult ei peaks probleemi olema. Tohiks olla jah, ainult, et muidugi neid peaks suunama ja keegi mingi organ peaks suunab ja õpetab ja otsib ja leiab ja püüab tõesti edasi, arendades. Aastad on läinud sellest, kui, kui varieteed kinni pandi, need püsi, varieteed samas olnud rahvas rikkamaks saanud, eks ju, ja need hästi teenivad poisid ja tüdrukud, kes tantsusaalides aega veetsid, nädalalõppudel on tänaseks kõhud ette kasvatanud ja juuksed noorusaastatesse jätnud, et järsku nüüd see potentsiaalne publik olemas, kuskil seal tänaval on aeg nad lihtsalt uksest sisse kutsuda ja uuesti varieteed avada. Minu arvates küll oleks õige samm, sellepärast et üks niisugune koht, no miks siis Tallinnas, kui kõiksuguseid asju tehakse, no miks siis see nii, et kohe-kohe maatasa teevad, seda oleks no mikspärast, no kui keegi ikka võtaks selle asja ette, oleks ju tore, kui niisugune koht oleks tõesti nendel inimestel, kes mäletavad seda aega ja said sellest elamusi, võib-olla nad ka praegu tuleksid ja ütle, et neli või viis suurt varieteed olema ka üks võiks ikkagi olla Tallinna kohta, et, et et siin olles ka turistid, tuleksid siia ja vaataksid hea meelega ja, ja mul on, mul on paljugi, isegi tuttavaid, küsin Soomest ja Rootsist, kellega kokku puutunud. Kas Tallinnas on veel midagi niisugust ja kuhu minna tähendab ikka mingi huvi kuskil on? Aga, aga mina ei tea, mis kaudu või kes oleks selle eestvedajaks ja ma ei oska sellest tõesti mingit retsepti, aga ma võin ainult konstateerida, et võiks olla küll. Just sel nädalal Tallinnas Sakala või ka ära, eks ju, ja tänasele kivihunnikule on lubatud ehitada muuhulgas ka üks muusikaliteater, võib-olla saab seal lavastada kahuritest. Ja võib-olla tõesti, ma ei kujuta ette, milline see tuleb ja mis seal kõik planeeritakse, aga, aga ma ei usu, et need seal on ärimehed eesotsas ja nemad vaevalt et tunnevad huvi niukse kunsti, vaid ütleme, tõelise niisuguseid kunsti tegemisi meelelahutuse vastu. Ma, ma arvan, et seal on seal taga rohkem äriideed ja ja ma ei tea poliitika või mis asi seal on ta, aga ma ei saa sellest aru, kuidas ikkagi boone maha võeti, seda ei ole, lennukid ei pommita, aga majad kukuvad kokku. Ma ei saa sellest küll aru. Nojah, mis läinud, see läinud ja. Aprilli lõpus lubatakse uhked varietee show'd linnahallis. Ei tea, kas 4000 kohta tuleb täis ka vä? No võib küll tulla täis sellepärast, et nendel edukalt läinud vist seal Salme kultuurikeskuses etendus teinud ja seal on olnud täis saalid, võib-olla see ongi ideeks ajendiks ütleme veel suuremas kohas seda teha, seda enam, et meil 20 aastat tagasi olid ju varietee koondkavad linnahallis ja need läksid väga hästi. Need olid küll ühenduses ja minu tähtpäevadega ja minu tegemistega, aga nüüd olen ma seal eemale sellest asjast jäänud ja ma ei, ma ei tea, Ma arvan küll. No ühesõnaga, mina arvan, et see peaks olema siiski. Võetakse ta mõtteliselt küll seda, et, et niuke asi toimub, et meie loodud üritus elab edasi ja sellel on ikka siiski mingist ulatust ja mastaapi ta ikka siiski kuskil suuremas kohas kogun need muusikalid on seal kogu aeg nii edukad ja täis, miks ei võiks varieteed etendus seal ükskord siis ka täis olla? Võiks küll. Nüüd me tänapäeva, mis sest, et 35 aastat tagasi varietee virus loodi, seda tähtpäeva justkui peetaksegi või tähendab seal seda peetaksegi. Tegelikult see publik, see potentsiaal, nii-öelda varieteevaataja on tänapäeval sedasama muusikaliteatrivaataja. Et et see on lihtsalt asukohta vahetanud, sellist sama glamuuri, kerget, aga hästi lavastatud meelelahutust vaadata. Ja kindlasti kindlasti on, võib olla küll, et on sama publik, ma, ma ei tea, kui palju nüüd koori sinna pürgib, aga aga vähemalt Need, kes on kuidagi varjeteedega ühenduses olnud, need kindlasti tal lähevad seda vaatama ja ja see on, on tore üritus kindlasti. Linnahallis on ju head lavatingimused ja valgustus ja kõik sellised asjad, mida varietee vajab. Ja seal ütleme, niukseid, teatri distants, seal need kostüümid ka kindlasti seal säravad ja ilusad ja vähemalt mul on ju kogemust. Tahtsin seda öelda, et see tõesti nii oli ja ega see tänapäeval pole halvemaks läinud. Ehk on publiku hulgas mõni selline ärimees ka, kes julgeb võtta riski ja arvab, et et tänapäeval varietee tasub ära. Mõtleb välja mingi geniaalne. No esiteks peaks olema selleks väga sobiv ruum. Ma ei saagi aru näiteks minu arvates mikspärast Viru see, mis ta on siis see allseires Variety endine varietee amigo jah, et kuidas teda nüüd, miks, miks seal ei võiksid toimida seal on seal taga ju inimesed, hotellist tuleksid kindlasti vaatamas. Ja ma tegin siin paar aastat tagasi on mingisugust varietee üritust varietee, nostalgilist meenutust, olümpia varietees toimus veel paar aastat, Narva oli see etendus, aga seal oli ka alati palju rahvast ja tegime varieteeprogrammi alles lõppes kuskil paar aastat tagasi, seal oli nii, et, et rahvast oli seal alati palju ja kuigi ta toimus harva, aga see kas mingit inspiratsiooni ühelegi ärimehele küll ei andnud, nii et sellele ei järgnenud mitte midagi, seega lõpetati üks päev ikkagi ära ja asi. Ma pean teile küll kurvastuseks ütlema tänane amigo, publik kindlasti varieteed vaadata. Ma arvan, et ma ei käi, ei taha. Publikule esineda naisjäi, seal ma ei tea, aga vaheline seal täitsa tore küll, seal väga tihti. Aga Kalju Saareke me jõudnudki täna rääkida sellest, et et kuidas siis kutselistele tantsijatele üleüldse läheb, sest selle loomeliidu esimeeste ja küllap jõuan mõnikord rääkida ka balletikoolist, mille juhtimisest osa võtate. Aga mina soovin teile igatahes palju jaksu veel nii reibas, nagu te olete 80.-st eluaastast. 80 esimeses ilu aastas ja jube täisvorst, et need olid minutid. Varietee kuldajast ja mõned head soovitused tänastele artistidele. Estraadil. Aitäh, kallis saareke tulemast saatesse.