Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, head vikerraadio kuulajad. Jutusaade on alustanud uut Raekoja vaheldumisi Margit Kilumetsaga. Püüan siis jätkuvalt inimesi nõusse saada, et nad tuleks pühapäeva hommikuseks kolmveerand tunniks meie raadiokuulajate seltsi. Ja tänaseks külaliseks on meediamees Ville yhe, tere vile. Tere ka minu poolt. Kõigepealt vabandust, vile, kui nii mõnigi meie kuulaja küsivalt kulmu kortsutab, et mis meile tähtis olen, aga aga aktsiaselts Delfi millaza Ville yhe siis juhid, on Delfi nimeliste internetiportaalide haldaja Eestis Lätis, Leedus ja Ukraina seinas ja defi võrku nii mõnigi meist suuremal või vähemal määral püütud. Delfi on silmapaistev ja kollane, sina ville hoidunud pigem tagaplaanile. Jah, sellepärast, et ega see, nii nagu sa mind meediameheks nimetasid, et ega see, see ei ole kunagi eesmärk olnud, et pigem ikka teha ühte asja hästi ja täie hooga ja, ja siiamaani on õnneks õnnestunud. No me oleme Villega sinasõbrad ja nii ka tänases saates sel kuul vahetas Delfi omanik. Ekspress Grupp oli nõus Delfi eest välja käima uskumatult 846 miljonit krooni. Mis asi see Delfi on, et selle eest on ta, palju ollakse nõus maksma? Noh, esiteks pühapäeva hommiku kohta võib-olla võimatult matemaatikat, aga, aga see hind iseenesest ettevõtte hinna määramine on, on selline puhas matemaatika, et et tegelikult kui keegi tahaks, siis võiks vaadata, et mida siis nad internetiettevõtted mujal maailmas. Mina olen siinsamas lähedal ka maksavad ja tegelikult see hind siis kasumi kordajana siis Delfi puhul oli näiteks 20 ehk siis 20 aasta 20 kordne aasta kasum on siis kogu ettevõtte hinda, et see on täiesti täiesti ütleme nii, et õigustatud, et näiteks suurtel turgudel kas võib see korda kala 40 ehk see hind oleks delfiin võinud olla täpselt kaks korda suurem. Et seda ühelt poolt teiselt poolt, et, et kuidas seda siis sisemiselt õigustada, siis kuigi võib-olla meediasse on jõudnud Delfiga seoses sellised üksikud nupud meie uute teenustega või siis mingite seadustega, mis internetti püüad. Ratta aga, aga tegelikult me oleme selline tõsine meediaettevõte, nii nagu näiteks on Päevaleht või Postimees või, või iga teine meediaettevõte, kes siis kes siis näitab tasuta kanali kaudu informatsiooni, ehk siis põhiliselt uudiseid sinna juurde on pandud igasuguseid muid teenuseid ja näitab sinna kõrvale siis reklaami, millest võtab raha, et see ongi põhjus, miks meid nüüd siis viimasel kolmel aastal juba täiesti selgelt on meediaettevõtete hulka arvatud, et põhimõtteliselt on see siis ajaleht internetis. Sa oled Delfi juht 1999.-st aastast, eksju? Mitu aastat omanikele kahjumit tootsid? Jah, ma teen, ma olen Delfi juht enne Delfit. Et micro olidki, läksin tööle, siis siis see nägemusele alguses suhteliselt udune ka microlingi omanike poolest, et mida siis täpselt tegema peaks ja esimesed kolm-neli kuud me valmistasime ette ja, ja kui ma augustis Läksin, siis novembris 99, siis Delfi nii-öelda lansseeritud ja alguses oli see palju laiem, et see ei olnud ainult port kaal, vaid see oli ka internetiühenduse pakkuja, see oli ka, et selliste ärilahenduste tegija internetis, et hiljem sai siis Delfi jaotatud neljaks osaks, millest siis üks oli porti, mida me täna delfina tunneme ja mina olin siis seda edasi juhtima lase, tundus mulle kõige südamelähedasem. Aga 20 poolest siis esimese aastaid on väga raske hinnata, sellepärast et nagu ma juba ütlesin, et ettevõtmine oli palju laiem kui ainult portaal aga täpselt kahjumis olime me kolm aastat ja kaks kuud. Et esialgu tavaliselt uued ettevõtted luuaksegi vastase, sellise tasuvusajaga, eriti sellisel kiiresti arenev turult, kus tuleb kõvasti investeerida Delfis omamoodi microlingi poolt. Ehk siis viis aastat oli antud aega, ehk siis 2004. aastani aga vahepeal seoses maailma majanduses selliste internetituru langusega, siis sai seda lühendatud kolmele aastale, selle eesmärgi me täitsime, ehk siis tegelikult me siis kolmandast ja jah kolm aastat teha. Kaks-kolm kuud oli saak peale mida me olime juba plussis. No miks summalikud sind ikka uskunud on või kuidas sa neile augu pähe rääkisid, et mis on see internetiusk 2000, ütleme sajandivahetusel usuti isegi minu meelest internetti rohkem kui see, mis tänaseks käes on. Ma ei ütleks nii. Mina olin seal kõrval, ma arvan, et tegelikult. Seda küll, et selline eufooriline usked, mida internet tegema hakkab inimestega. Ja noh, meie meie igapäevase leiva meile enam-vähem ja Sellised missioonid, mis sai ka delfi suhtes kirjutatud, et et pärija kogu inimeste elu läheb internet ja kõik on virtuaalne, et et see nüüd on kuidagi täpsustanud. Ja see on ka normaalne, et aga kui me vaatame nagu rahalist ja just ärimudelite poolt, siis tegelikult täna on läinud paremini, kui me 99. aastal arvasime, eks, et et tegelikult internetiärimudelid on tänaseks paigas töötavad ärimudelid ja töötavad väga hästi ja, ja kasvud on sellised üllatavad kogu aeg, et noh, näiteks internetimeedia siin Eestis kasvanud 40 60 protsendi vahel aastased, see on ikkagi väga-väga hea tulemus, ausalt öeldes lõppu pole näha, ma arvan, see kasvab veel mitmed aastad, sammud. No ütle tavalisele inimesele, kes väga palju majandust ei mõika, mõningaid on sellised, eks ju, et noh, tänavu ennustatakse libena üle 100 miljoni krooni, eks ju, kasu minna üle 40 miljoni krooni, et kust see teie raha tuleb, mis on see internetiportaali rahamasin tegelikult, ega sellest, et ma loen uudiseid teie portaalist, ega ma sellest ei ole ju raha ei maksa. See raha tuleb täpselt samamoodi nagu tuleb näiteks trükiajalehel või, või televisioonil. Et raha tuleb siis nendest reklaamidest, mis sa seal uudiste kõrvale vahel, et nendes siis ettevõtted maksavad Delfile ajal hinnakirja järgi tasu. Ja, ja teie ülesanne on reklaamiandjaid ära petta, et lugejad tõesti viitsivad neid vilkuvaid bännereid avada ja ja hapnakesi uurida. Jah, no ütleme, ütleme nii, et see pigem on, pigem, on täpselt samasugune nagu ajalehes, kuna ajalehes erinevalt televisioonist ja raadiost, eks ju, reklaam ja sisu on näidatud üheaegselt televiisoris sel hetkel, kui on reklaam, midagi muud ei ole. See toimib kahte moodi, ühtepidi ütleme, reklaamist on selline, mis, mis kutsub ennast vaatama ja nii-öelda kutsuta interaktiivsusele siis selle peale klikkima, mille kaudu siis avaneb mingi lisainformatsioon, et kus inimeste juba huvitavad, noh ajalehes näiteks see pole võimalik, televisioonis ka veel mitte, kui tulevikus. See tulevik ei ole väga kaugel, kui see on võimalik. Nüüd ja teine reklaam on selline nii-öelda brändi või siis sellise tuntus, reklaam, mis tegelikult piisab sellest, kui sa näed see konkreetselt välja kujundatud bränd või, või imidž, siis mis sul seal silmanurgas, et see toimib tegelikult ka väga hästi, et noh, eriti välireklaam on, on on ala, kus, kus seda palju kasutatakse suuruse kohta ma võin tuua peanäite, et et kui me vaatame internetireklaamiturgu, siis täna on see juba suurem, kui Eestis on suurem internet rahalises mõistes täna suurem kui raadio. Rahalises mõistes on ta juba suurem kui välireklaam ja selle aasta lõpus sata suuremaks ajakirjad. Kujutage ette kõik ajalehed kokku, nende reklaamikäive saab olema 2007 lõpus juba vaiksem kui intervjuud kõik kokku. Et internet kasutab väga suurelt, et ta on tegelikult nii-öelda kaks oma oma kolleegi juba edestanud, kolmas tuleb kohe ja, ja tegelikult. Telereklaam ei ole enam kaugel, et ma arvan, et kuskil kolme aastaga internet tegelikult Eestis laeku telest suuremaks. Olnud konkurente, kes on, oli seal näiteks mega või on olnud siis portaale, kes on tulnud ja mitte ellujäänud. Samas trükilehed on nüüd hirmsasti hakanud oma internetiväljaandeid arendama, et kas elu on läinud Delfit kergemaks või raskemaks konkurente vaadates. Olete kahest otsast, esiteks kuna internetireklaamiturg võitleb oma olemasolu eest ja Delfi on selle turuliider Baltikumis, siis tegelikult mida rohkem internet kasvab, seda rohkem saame kasu ka meie. Et selles mõttes me oleme kõikide nende internetiportaalide ja väljaannetega kolleegid. Ja võitlema selle eest, et internet ja hakkaks reklaamiandjad rohkem uskuma. Et selles suhtes me võitleme õlg õla kõrval ja oleme sõbrad. Teistpidi loomulikult selle turu sees me oleme konkurendid. Aga hea on tõdeda, et vähemalt Eestis on läinud nii, et me oleme selles mõttes nagu head konkurendid, et vahetame informatsiooni ja ja nii-öelda turuolukorra kohta on meil väga adekvaatne informatsioon olemas. Et noh, enamus suurematega saame väga hästi läbi ja tõesti kohtume aeg-ajalt vaatame kogemusi muidugi kõigest ei räägi nagu ikka. Aga, aga see, see on, seda on hea tõdeda. Lätis, Leedus kahjuks nii ei ole, ammugi mitte Ukrainas. Sajandivahetusel, kui sellest uuest meediast väga palju räägiti ja e-meediast e äärist siis tollased lootused on purunenud, nagu me sinust ütlesime ka mõned neist mõned täitunud, et et kas meie elu on juba kui nii Electroniseeritud, et see e-ajastu siis ongi käes või ja uuest meediast pole mõtet enam rääkida, et see ongi see aeg juba või mis asi on see mõiste, see uus meedia, mida 10 aastat tagasi räägiti ja kas ta täna on samasugune Jah, no tegelikult nüüd ma internetti kui sellist ja uut meediat sinna vahele võrdusmärki ei paneks, et see uus meedia on ikkagi see meedia osa internetist, et näiteks lootuste purunemise koha pealt võiks öelda, et just e-kommertsi ehk siis värvilahenduses internetis on need, mis on lahenenud täna palju-palju nagu vähemal määral, kui me arvasime aastal 99, arvasime, et need enamus oma ostuteeme ka, eks ju. Külmiku peal ja sealt sa lihtsalt valida endale toidud, mis tullakse, tuuakse siis tunni jooksul sulle ukse taha, aga see on ainult. Et aga teistpidi jälle kui vaadata, et kuidas inimesed uudised hangivad ja kuidas nad suhtlevad, ehk siis selles suhtes on internet jõudnud enam-vähem sinna, kus me arvasime, et ta võiks olla, et, et selles suhtes nagu pool ütleme nii, et sellest uskumusest on tõsi ja mis puudutab äripoolt, siis ei ole austust tagantjärgi tarkus on rumalus muidugi, aga tagantjärgi vaadates siis mulle tundub, et ega endalgi asju, mida, mida tahaks, nagu näiteks kui ostmisest räägime interneti kaudu ostmisel siis ostmisest siis asju, mida tahaks nagu käega katsuda. Et selles mõttes ostmine on psühholoogilises mõttes palju keerulisem protsess, kui lihtsalt mingi asja omandamine, mida sul on vaja, et see pigem on ikkagi noh, aja veetmine osaliselt eks ju. Et, et see, see on internetis raskem. Kuigi ma ise ostan, ostan ikka päris palju internetis, eriti neid asju, mida Eestis muidu eriti kätte ei saa või nad siis siin ole, hinnang on? Ütleme, mingi heliplaadi, mille laule sa enam-vähem ikkagi tead, saad ju internetist ära osta, aga aga uut kasukat tahaks ikka enne selga proovida, kui, kui Intalitser jahil plaadi isegi rohkem tänapäeval ikkagi saad enamus lugusid ikkagi internetis ära kuulata ja siis otsustada paadi valikul, aga kasukaga on, on tõesti raske üldse riietega juba numbritega. Te teate, et, et teil on üks jalanumber, aga kui te vaatate kodus oma kingarida, siis nad ei ole kõigest ühest numbrist, et ettevõtted ja maatia turud on ikkagi erinevad. Siis, kui delfi müük nüüd eesti meediale meediast läbi käis, siis oli üks kriitikut arvamus ka see, et Delfi on põhimõtteliselt valmis, et teda ei olegi nagu kuhugi enam arendada, et oligi nagu viimane aeg ja loomuliku vahetada, et et kuhu Delfil veel pinnal. Delfil on minna sisuliselt on nagu kaks suunda, kuhu minna, üks on see, et nendes, nendel turgudel, kus me praegu oleme siis sügavuti laieneda, et et noh, siin sügisel saab Eesti ja teised Balti riigid nägema ka mitut uut teenust, mille me välja toome. Suhteliselt noh, ma ei saaks öelda revolutsioonilist, aga, aga miks mitte võib-olla tõesti revolutsioonilist. Teistpidi, jälle on uued turud, õige aeg ei ole veel öelda, mis need on. Ei. Lähedal, mis on, ütleme, katsetame teatud uusi tehnoloogiad, mida veel tegelikult ei ole, ei ole siinkandis proovitud, aga mida me usume jälle, et et tulevikus saab see olema selline igapäevane asi. Aga teine pool on siis see, mida me näiteks Ukrainas teeme, et noh, delfi tegelikult Ta on palju rohkem, kui uudisetakse, koosneb umbes 30-st tükist nii-öelda, millest üks on siis uudised. Et noh, Delfi näiteks on suurem sündmuste andmebaas Eestis praegu, eks, et paljud inimesed ei tea, aga kui kui keegi otsib, mida ta näiteks nädalavahetusel ja tahavad, siis kõige kõige täiuslikum andmebaas on tekstis saadaval. Infokataloogi tõstasid siis ja, ja mitte ainult info, vaid just see, et et kuni kohaliku omavalitsustele välja sisestatakse Delfi andmebaasi, siis informatsiooni iga väikse küla simmani nii välja, et varem sellist ühtset andmebaasi tegelikult ei olnud. Praegu me hakkasime seda nii-öelda, see on lansseeritud ja see info sinna vaikselt nüüd juba kasvab, eks ju. Aga vähemalt me näeme, et on lahendus, kus tõesti saab minna kuni küla tasemeni välja varem varem otsida. Selts pidid ikka koha peale sõitma siis vaatama kuuls tulu arvelt, et mis siin sünnib, kui seal üldse midagi oli. Aga laiemas mõttes siis geograafiliselt noh, see, mida Ukrainas teeme, et ühe, et valime välja nendest 20-st 30-st tükist, millest Delfi koostatud turul võiksid kõige huvitavama teenused olla, paneme sellest nii-öelda selle mudeli kokku ja avama. Et praegu Ukrainas. Me oleme läinud seda teed, et selgroog on endiselt uudised. Tänu sellele poliitiline situatsioon on seal selline, kus ütleme, sõltumatu infoallikas omab mingi eelist ehk selline väljast tulnu. Ja, ja teine on siis tutvumisteenus ja, ja ilmselt ka foto on see, mis Ukrainas saab populaarseks. Kui palju tuleb kas, kui palju hakkab Internetiportaal tegelikult minema raadioks ja televisioonis kätte, ma vaatan, et peaaegu pooled lood, mis Delfi nii-öelda üles riputab, on koos videoklipiga. Et, et see ongi see, et televisioon ja internet hakkavad ühinema vä. Raadios nüüd öelda seda, mis ma tahan öelda, on raske, aga haiglasse ma usun vähem. Et Delfi on küll raadio ka, et meil on igapäevaülevaade poodcastina või siis sellise sellise raadioklipina allalaaditav või siis Delfist kuulata, et, et mis siis päeva jooksul juhtus. Et, et noh, eks need ei ole, proovime seda, aga selles raadio suhtes on ka ärimudeli mõttes nagu väga raske ei ole mujal maailmas ka veel leitud sellist põhjendust, et kui, kui seda tõsiselt teha, et, et kuidas ta siis nagu ära tasub. Just selles mõttes, et noh, inimeste aeglatuselega televisioonis on mul palju rohkem, et juba vaadata seda, et kuidas tegelikult see see nii-öelda screen ehk siis ekraan, mille kaudu tegelikult liikuvat pilti vaadatakse, kuidas need on tänaseks juba peaaegu ühinenud ehk paljudes televiisorite suurtes on esiteks ta on kõik LCD, eks ju, ükstehnoloog tooge ja selgelt nad enam lahku lähe. Teiseks, paljudes televiisorit ja see on juba kõvakettad ja internetiühendus, eks ju. Ja paljude arvutitel arvutite kraana peal aga suuremaks, kus tegelikult telepilti pole üldse raske vaadata. See tendents on selgelt näitab, et tegelikult see seada ühtsus ühineb ehk ühel päeval laval on raske vahet teha, kas koodi ostad, endal tegelikult screeni saigi siia arvutitega televiisorit. Et see on juba vähem tähtis see, mida sa seal, kus see pilt sinna tuleb, et selles mõttes on selgelt nagu see ühinemine nagu ette näha, teine pool on, on, on see, mis, mida näitab siis teleklippide kvaliteet eriti uudise uudise raamistikus, et uudised uudise vaatamisel inimesel ei ole väga oluline selle teleklipi kvaliteet kui internetis nii-öelda kvaliteet on selgelt nagu vaiksem kui professionaalsest televisioonist, noh, kui me ootame juba kellelegi rahva poolt tehtud, eks ju, väikest klid mobiiltelefoniga just pilti sündmusest, siis noh, lahesõjast alates on näha, et tegelikult see kvaliteet, kui see uudis on tõesti huvitab, siis see kvaliteet on vähem tähtis ja see, see annab ka hea võimaluse nagu tegelikult internetiettevõtetel telet teha. Ja me teemegi, meil on korralik professionaalne tiim Leedus kohe koha saab olema ka Eestis. Praegu on vähe väike osa nendest klippidest Eestis tehtud meie enda poolt, mida, mida, mida sa nägid ilmselt. Aga loomulikult me saame ka võtta telejaamale koostööd, teha näiteks TV3 uudised, tihti saab internetist vaadata Delfist kiiremini ja varem enne seitsmesed uudised. Et neile, keda, keda see huvitab, selles mõttes ühinema. Ma ütleks isegi järgmise paari-kolme aasta jooksul selline suurem väljakutse ehk siis jaamadele ja, ja internetifirmadele. Varem on olnud see põhiline, kuidas ma ütlen siis kokkupõrke kohta printmeedia ja, ja internet siis, see on tänaseks nagu möödas, ehk printmeedia on aru saanud, mida intervjuu teha tuleb ja nad teevad seda täpselt nii väga hästi eks, et kui me vaatame näiteks ilmast tagasi, Delfi oli üksinda ja ülejäänud siis proovisid midagi, kes siis SMS-iga, kes pani peale lõunat uudiseid üles ja muidu oli siis internetiväljaanne kinni siis tänaseks on nad kõik täpselt sama mudeliga töötavad nagu, nagu Delfi, et noh, meil on läinud õnneks, et me leidsime varem üles. Et kuidas, ja televisioonis on ju tegelikult ärimudel teada, et selles mõttes ma arvan, siin läheb, see nii-öelda kukub orga nagu laheneb poole kiiremini. Kelle kasuks? Ma loodan, et kõigi kasuks. Et, et kõige rohkem ikkagi tarbija kasuks ehk inimene saab, saab ennast huvitava asja kätte väga erineval viisil, ta võib ise valida mugavalt mille kaudu ta seda teeb. Te kuulate jutusaated just külaliseks aktsiaseltsi Delfi juhatuse esimees Ville ehe ja pärast muusikapala räägime ärimehe hingekesest selle äritegemise juures. Küünlasoojad. Paad rajal võtab pool punkti. Targemateks saame kool punkte. Kuulmatud kolme poole, seal on lapsed. Siis me elu oleks. Aktsiaseltsi Delfi juhatuse esimees Ville ehe on täna jutusaatekülaliseks milles ja sisenesid Eesti äris ka seal 90.-te aastate alguses, kui need noored juhid tulid ja rabelesid hommikust õhtuni ja, ja ühetundidest ka veel lisaks, nüüd minu meelest on mõned aastad tagasi see aeg läbi saanud, kui need ja tänased kollased noored jupid on kasvatanud kõhtu ja langetanud juukseid ja aga positsioone käest rajame, eks. Aga viljad küpseks saanud. Kui palju tänapäevase täna ühel ärimehel üldse on vaja oma ettevõttega tegeleda mitu tundi päevas. Kas sul nagu see ei ole nii et need suured ettevõtmised liigutavad end nii-öelda igapäevarütmis iseenesest ja, ja tippjuht ju ometi ei sekku pisiasjadesse. Selles suhtes on sul täitsa õigus, aga vastus küsimusele, et kui palju siis oleneb ikkagi konkreetsest inimesest. Et noh, mina olen seda tüüpi, et mul on tegelikult neid ettevõtmisi peale delfi veel kuigi Delfi on nagu number üks, siis siis endiselt ma olen kinnisvarafirma Uusmaaga seotud ühte kinnisvarafondide enne kuskilt bankersiga ja mõned väiksemad sellised nii-öelda hobi ettevõtmised seoses säästva arenguga veerimisega, aga noh, need Rärjetud, et et selles suhtes see on Foxy küsimused, et maas kuidagi paika loksunud, et ma tean, palju mulle energiat on ja täpselt nii palju ma nagu välja jaganud siis proportsioon ainult ainuke, mis otsus on, on see, et kui palju üks või teine asi saab. Et, et kui mõned ärist räägin pere ja sõbrad ja kõik see on veel lisaks kõrval Sellest Delfi kabinetis endiselt juhituse vägesid kiiktoolist või? Jah, aga see ei ole, see paistabki. Ei ole, aga see ei ole kiita, ole teil eelmine nädal, keegi küsis, et tegelikult see on Stoke tool, millel on selline tööasend, kus mis ei koorma selga, et ma väga soovitan inimestel uurida, et enamus istub küürus nagu meie siin praegu mikrofoni ees. Ja ei märkagi, kuidas tegelikult, miks tal paari tunni ja pea uimaseks muutub, et inimesed, jälgige oma asendeid ja jälgige üldse ennast rohkem. Kas selle fookuse mõttes, et, et kui ja sissepoole vaadata, jaa jaa aru saada, mida sa tegelikult tahad ja ja palju sul seda energiat on ja, ja see annab välja sama palju, kui see asemele saad ja, ja mis on need allikad, kust sa seda asemele saad siis tegelikult ühel päeval tunned, et elu läheb aina paremaks. Sa mõtled iga päev korra Delfit ja loomulikult no mitte ainult testi testid, vaid vaid igapäeva, ma arvan, et ma vaatan ikka mitu korda kõikides keeltes, kui küll läti ja leedukeelset pigem nagunii visuaali mõttes. Et mis neil uut on ja kuidas pillid on pandud, aga noh ütleme oma uudised mähkadelfist, kuigi mul on palju ja teisalt ka eriti, mis puudutab siis laiemas mõttes nagu maailma internetiturgu, seal ma saan, selle, ma saan mingite listide ja selliste kaudu Kui palju see tutvusringkonnas on neid inimesi, kelle jaoks Delfi on oma uudsuse kaotanud ja ja nad ei taha oma tuju rikkuda. Delfit lugedes? No siin jälle oli kaks küsimusteta uudsese rikkunud. Ma arvan, et kõik kogu mu tutvusringkond, laadika k Delfit ja võib-olla midagi veel sinna kõrvale. Et, et ega Delfi on Delfi nagu Coca-Cola selles mõttes, et ta on ju noh, sellest hetkest alates ka mina. Ma ei ole Delfi nii-öelda sihtgrupp, et laen, tippjuht, eks mul on peaaegu kaks kõrgharidust. Et, et ma ainult Delfist kõike seda, mida ma tahan. Loomulikult. Et Delfi, nii nagu ma arvan, et Igor Rõtov ei ole ka äripäeva, eks ju sihtgrupp, et see pigem on sellise keskmist suurust firma juhi, eks ju juhile loodud ahelad. Et, et selles suhtes ma, ma absoluutselt ei ei põe, kui, et minu inimesed ja sõbrad minu ümber kasvõi näiteks kui mõned neist ei meeldinud, et absoluutselt igaühel on täiesti vaba voli. Mis puutub nüüd seda teist poolt, milles ilmselt vihjad seda kommentaaride fenomene, siis sisimas on suhteliselt inimestest aru, kellele, kellele see ei meeldi aga igakordselt tuleb selgitada, ei ole mingi Delfi äriprojekt, mida ta teeb ainult raha pärast. Ja on siis raha nimel nõus, et keegi võib saada kuskil solvatud, see on täielik vale. Tegelikult see on palju laiem, see on protsess, küsimus on ikkagi selles, et ilmselt noh, Delfi on lihtsalt siin, kuna ta lipulaev, siis temast räägitakse selles kontekstis kõige rohkem, et esiteks ega kogu internet on iseenesest täiesti uus meedium, milles on hoopis teised reeglid, et nii nagu esimest korda kui raamatutrükimasinad, eks ju levisid siin aastasadu tagasi siis tegelikult kirik esimese hooga otseselt neid nagu lõhkuma hakata ja elama hakata sellepärast et info oleks masside kätte, et internet on minu arvates peale seda trükimasina levikut. Teine ajaloos selline moment, kus tegelikult meedia murdub, ehk ehk mingi täiesti uus tegevustekki liigub massidesse, millega siis alguses need massid ei, võib-olla ei oska midagi peale hakata ja loomulikult siin on mingi aeg, kus kus stabiliseerub. Aga kust, kust see mass siis nii-öelda teab neid? Või peaks teada saama need reeglid, et noh, Delfi pealehel anneks uudised, mis on tõesti uudised, siis seal on plats väljamõeldised, noh, nagu ikka kollases ajakirjanduses lahutust siis on seal sellist friiklusteks ju viie jalaga sead ja, ja kolme näoga põsed, eks ju. Kas delfi no see praegune uus omanik Hans Luik ei olnud see, kes e-meediaajastu algusaegadel manas ideaalpilt kollektiivsest ajust või oli see keegi teine, kes selle sõnastas, et kuuse kollektiivne tarkus ja sünergeetiline teadmine pidama jäi, et portaalides on siiski ikkagi sõim, ebakonstruktiivseid, üleskutsed, solvangud, aju, tühjus, üleskutsed vägivallale, väljamõeldised võtta? Meile lugesin Delfit, eks ju. Eile sai kolm inimest surma liiklusõnnetuses kolm sai viga, kolm sai surma. Onu kirjutab, et hea, et üks roolijoodik vähem ja samas kaastunne alkotootjatele klientide kaotuse puhul. Ei ütleks, et joobes tibladest kahju oleks. Keegi ütleb teile, et igati hea uudis, kahjuks on mingi 356879 venelast veel järgi. Või. Delfis on praegu uudis selle kohta, et tuntud poliitiku tütar leidis elu armastuse ja abiellub välismaalasega, eks ju. Selle esimene kommentaar on järgmine Eesti lits, kes välismaalast nähes märjaks läheb. Et mida sa ütled inimestele, kes igapäevase elu elamiseks ei vaja meedia tähelepanu. Praegu soovi suhteid avalikkusel korraldada ei kroonika ei Postimehega testi kaudu. Aga tema elu või tema lähedaste elu tõstetakse kontekstiväliselt portaalide orgi otsa ja lugejad käivad nende peale sülitama. Noh, ma mõtlen selle peale esiteks niimoodi, et et kumb sulle meeldiks rohkem ka see, et, et selle väliselt paistab kõik päikseline ja ja sa arvad, et sa elad teatud ühiskonnas, mis vastab sinu ideaalidele. Ja tegelikult kunagi ei saa teada või siis saab teada, nii nagu aprillis sai kogu Eesti teada, et mis, mida ikkagi mõtleb Eesti kogukond, et see tundus šokina, kuna järsku siis saabus see teadmine, et minu arvates on, ongi uuem meedia üks eesmärk tegelikult neid erisusi välja tuua. Ehk tegelikult minu arvates on ühiskond palju tervem, kui ta teab, milline ta on, sisuliselt on kommentaar ikkagi nagu peegel, peegel ka ühiskonnast. Ja kui sa näiteks kui sa näiteks läheksid kuhugile rokk-kontserdile või suvalisele rahvakogunemisele ja käiks seal ringi ja suudaks kuulata seltskondade juttu siis tegelikult leiad sa üksikuid noppeid täpselt samasugused, nagu sa leiad, juhul kui sa otsid Delfi kommentaaridest. Et need üksikud nopped, üksikud kommentaarid tunduvad väga räiged. Aga samas ei ole ju. Keskmine ütle, kas need inimesed nagu kurat on näost näkku vaatavad kui kommenteerijad. Siiski nagu hoiaksid ennast ka siis, kui nad on kuskilt nagu kuulnud, et lapsepõlves ema ütles, et teisele näkku ei sülitata, olgu verbaalselt või füüsiliselt või et et võib-olla on olemas viis ennast näiteks kolm korda järgi mõelda ja siis alles sõnastame arvamus või et järsku on olemas mingisugused eeskujud ühiskonnas, kes annaksid nagu selle suuna kätte, et põhimõtteliselt siiski ei ole kombeks inimest näiteks näopildi järgi on keegi tegelane fotoga Delfis üleval, keegi kirjutab siin alla. Aga see näeb ju välja nagu mingi lastevägistaja ja mõrtsukas. Et mis me selle teadmise nagu peale hakkama, et see ei vii mitte kuhugi edasi. Mehed on öelnud juba juba mitukümmend aastat tagasi Ameerikas, kui olid esimesed kohtuprotsessid nagu sõnavabaduse kohta, et et Vabaduse hind on see, et keegi võib haiget saada. Keegi ei tunne ennast solvatuna. Aga ikkagi on see see väike hind, mida tuleb maksta selle eest, et seda sõnavabadust siis vastasel juhul ei oleks. Et. Mul on ikkagi soovitused inimestele, kes et nad loeksid kommentaare, et nad võivad lugeda komandör, sest see Ma olen isegi oma tutvusringkonnas tõdeda seda, et see ei toimi, et nad loevad ikka asi siis, kui nad lubavad kunagi. Aga. Selles toredas ajalehes Postimees vabandust, konkurendist räägin, eks ju, kuulub ühte suurde kontserni, kus tegite tuntud teletäht, kes jäi ilmselt tugevasti haigeks. Ja, ja sellest oli lugu Postimehes internetiväljaandes kus sama korporatsiooni teine haru siis lubas endale seda, et tema ametlikus väljaandes ja palus sellel tuntud pele tähel, kes tegi sellesamale korporatsioonile tööd ka tappa põhimõtteliselt. Et ühtepidi peremees nagu palkab endale töötaja ja teises kanalis laseb teda materdada tekibki nagu küsimus, et kas sellest on ka palka saadud, et lastaks ennast materdada või kui ei ole tegemist selle sama inimesega, noh, seesama, et tuntud poliitiku tütar leidis elu armastuse ja kõik on väga hästi. Ise üldse ei kommenteerinud seda naistelehele, vaid naistelehest võetise artiklile tõsteti Delfisse ja siis esimene kommentaator ütleb, et eesti lits, kes välismaalast nähes märjaks läheb. Et mis me selle teadmisega peale hakkame. No esimese osa sa loodetavasti saad kunagi tulevikus ma Postimehe inimese käest vastuse. Ei nojah, aga te olete, jõuame ei Luige kui ta märgiga ja kadastiku, eks ju arutanud, et et, et kas see on nagu siis? Kuidas on siis? See on nagu siis äri huvidesse asi või? Ei ole ju tulnud seda suuremat tarkust, väidetu? Mina, mina loen kommentaare ja saan aru, et Eestis on tavaks see, et inimesi valimatult sõimata saata neid kõige hullemates kohtadesse. Ma ei tea, et kas ma peaksin kadastiku udu nukunõelu toppima või me peaksime tegema mingi rahvaliikumise selle austusväärse ajakirjanduse taga taassünniks. No me oleme mõelnud selle peale juba aastaid, noh, esiteks see olukord ei ole ainult siin Baltikumis nii, vaid see on kogu maailmas Seda ei ole võimalik nagu hetkel reguleerida hetkele. Ühtegi sellist regulatsioonimehhanismi mina iseregulatsioon ei ole ja iseregulatsioon võtab aega. Ehk seesama, et tegelikult inimesed saavad aru, et ega tegelikult need, kes negatiivse kommentaari kirjutavad, nad saavad ise väga hästi aru, et nad seda teevad, lihtsalt tähtis on see, et nad Ühel hetkel mõistaks, et seda nii palju, et nad seda enam ei tee, hakkaksid valima sõnu nii nagu kodune kasvatus on neid õpetanud sõnu valima siis kui nad näost näkku kellega kohtuvad ja see võtab aega, ega kui me keerama aega tagasi näiteks 500 600 pastat, siis see jutt, mida tänaval räägiti, oli ka teistsugune, on ju nii kui me praegu sõidame mõnda mõnda agulisse ja, ja näiteks räägime nendega, kes kuskil poe taga viina viskavad või siis odekolonni, ehk siis samamoodi teks seal on teistsugune, et et internetti. Ja selles mõttes on oma arengu alguses ja loomulikult ka see väljendusviis või see ikkagi, et seal on tegelikult veel lõpuni välja kujunemata etiketi on küll kirjas, aga just selle järgimine, aga mille vastu meie võitleme ja, ja, ja mis oleks täiesti vale, on see, et me paneme igale inimesel nii-öelda piltliku mõttes nagu tänaval politsei kõrval. Lahendus, et nagu me liiga kalliks lihtsalt osalisi laheks, tsensorid. Kõige odavam on tänavad kinni panna, eks interkehtestada komandörid. Tund, et, et seda ei toimu, aga nagu see on tehtud, nii saavad, kõik arvavad, et see on kõige hullem. Ega politseinik politseiriik internetis ei ole ka lahendus. Et lahendus on see, et tegelikult ma arvan, et kahe aasta pärast me seda probleemi absoluutselt pole. Aga kus need eeskujud nagu sünnivad, kuidas, kes siis kus on need inimesed, kes ütlevad, et kuulge, see ei ole normaalne, mis näeb ette, et vabandust veel üks nii-öelda ebameeldivast kandis see küsimus, eks ju, et Delfi ei peegelda mitte ainult kirjutajaid ja, ja teerijaid, eks ju vaid Delfi ja Postimees ja SL õhtulehte, eks ju, need peegeldavad ka juhtide ja omanike maailmavaadet, oskust olukorda hallata, hakkama saada selle olukorraga. Nende haritust, lastetuba ja huvi peegeldab. Noh, esiteks veel kord kommentaaride on mingi Delfi ärihuvi et. See toob seda niisugust, ei kirjutajat selle sulgema arendamist ema kommentaari peale nüüd järgmine. Nädal. Aga see ongi see uus meedia, aga see iseenesest nagu kasumit ei too, et selle see selle kinni panemine oleks, mõjutaks nagu delfi tulemusi väga vähe. Et pigem on see ikkagi maailmavaate küsimus, et, et see, et me seda täna ja ei ole ühtegi teist mudelit, kui kui räiged piirangud ainult siis saab, saab neid asju ohjeldada mingite näiteks päevalehe näide väga hästi püüdis seda kvaliteeti tõsta sellega, et pani ette siis. Streerimise barjääri, eks ju täna nad on sellest loobunud. Viisakam on kommentaarium ja ausalt öeldes küll ka lühem on nende kommentaarium praegu, kui sul. Kontserdid, kus sa nagu paanid, sul on 300000 inimest käinud kogu aeg ja siis sa teed midagi ja siis sa avastad, et sul on 30 inimest. Sul ei ole mõtet seda nagu kontsert enam pidada on ju, nii et selles suhtes mina ikkagi usun iseregulatsiooni. Tõesti? Vabandan nende inimeste ees, kes on ennast solvatuna tundnud, ka minna solvatud delfi kommentaaride kaudu, neid kommentaare ei ole maha võetud, kus mind on solvatud. Ma olen lihtsalt sellest üle, selles mõttes mind ei huvita nende inimeste arvamus, keda ma isiklikult ei tunne, mind huvitab sinu arvamus, pigem ma, mul on tõesti kahju kuulda, et, et et sind nii väga häirib, aga. Aga see on paratamatu, et ma ei oska öelda, et kas ta peegeldab seda, mis toimub tänavatel peegeldub taariumis või kommentaarium järsku suurendab inimeste sellist labast käitumist ja see kandub ka edasi tänavatele, eks ju, et et pigem vastupidi, kui, kui sellest välja ka Delfis, et tänaval rusikad käiku paari professionaali. Psühholoogidega rääkinud ja, ja isegi üllatuslikult tugevalt on nad ühte meelt, et võiksite kutsuda siia saatesse. Päris huvitav mõte oleks, et nemad arvavad väga selgelt, et nii mõnigi välja elan. Vene tänaval on ära jäänud tänu sellele, et inimesed saavad kommentaariumis välja elada. On täiesti veendunud selles, et mina ise ei julgenud, nagu seda loosungina pole julgenud seda üles seada, aga aga nendega, kellega ma tean paljusid Inimesed, kes on saanud haiget tänu sellele, et nende lähedasi on kommentaariumides sõimatud. Ma tean nende. Kuidas öelda, siis mitte midagi asjasse puutuvaid vanemaid, kes võtavad tõe pähe seda, mida nende laste kohta kirjutatakse või nende laste eksmeeste või naiste kohta kirjutatakse. On mille ja kui palju on sinus veel maailmaparandajat? No ma loodan, et päris palju Kuidas sa ise internetimaailmaasevalitseja Eestis iseenda juhtmete kokkujooksmisest hoidnud? Esiteks? Seda õpib siis, kui see on ühe korra väga lähedalt läbi käinud, et mul, see ükskord see oli vist Delfi ajal alguse ajal. Et, et siis sa saad aru, kus on piir, on, et need, kes aru ei saa, need on haiglast läbi käinud, et mul õnneks nii halvasti läinud. Aga. Tegelikult ühe korra seda juba ütlesin välja, et Ühel hetkel loodetavasti iga inimese elus saabub aeg, kus ta kus ta õpib ennast tundma oma piire igas mõttes ja, ja siis lähevad ka paika need asjad, et, et missugused neist ta nihutada tahaks. Et kõige tähtsam murdepunkt, et pärast seda läheb asi palju lihtsamaks. Kunagi sa õppisid TIPis arvutiasjandust, ütleme nii, jah. Jah, ma olen automaatikainsener. Nüüd sa oled otsustanud vanast peast veel kunstiakadeemiasse minna õppima disaini ja see on hoopis teine ooper. Hetkel ma küll seal ei käi, ma ei tea, kas see on ajutine või mitte, aga aga ma seda kaks aastat kindlasti. Kas see tähendab seda, et mingitel hetkedel inimene avastab, et ta on käinud vale teed või? Ei, absoluutselt mitte. Ma olen ise selle peale mõelnud ka, et kui nüüd aega tagasi pöörata, ma arvan, et ma oleks need asjad täpselt sama, see et disain on mu hobi olnud juba mõnigi aeg, et et kuna maailm, kus ma nagu iga päev kõige rohkem olen, on, on see juhtimise ehk ettevõtlusmaal. Ja loomulikult see, see ei ole kõige tähtsam tegelikult elus, et see on minu elus üks kindel etapp selleks, et seal hakkama saada selle ajutise olukorraga, siis tuleb kuidagi kõrvalt midagi muud võtta ja see vannipool on hea kompromiss siis sellise nii-öelda inseneripõhise mõtlemise, mis on, mis on minu mõtlemine ja siis sellise abstraktse mõtlemise nagu kokkutoomiseks, et koolis ma käisin ka puies just nendes loengutes, kus seda abstraktset poolt nagu ja loome poolt söhati vaadata, et hobi on mul varemgi olnud see, et ma kodus midagi kokku pandud kogu aeg, mis nagu tegelikult väljub sellisest Kõsada pragmaatilisest poolest või siis võisid praktilisest poolest, et et nüüd on see mingi väljundi saanud ka selles, et rühmitusega Me teeme näitusi. Nüüd septembri lõpus on tulemas juba teine eelmine aasta oli esimene. Et kuidas öelda, see on üks külg, mis ilma milleta ma ei tunneks oma elu täiuslikuna. Et see abstraktne Poolast, mis peab tasakaalustama seda juhtimist ja äri ja, ja, ja raha, mis tegelikult ei ole üldse tähtis. Me võiksime peretunni rääkida ja seda ei saa isegi nimetada hobiks, sest see vähendaks ilmselt seda sinu elu külge idamaistest võitluskunstidest. Ütle kolm väga keerulist sõna, missugused võitluskunstiliigid sul täiesti selgelt on? Täiesti selge pole ükski. Ka need, mida me kõige rohkem tähena Kobuda on jaapani klassikaline relvavõitlus, mis koosneb siis viiest klassikalisest relvast. Paljud teist on mundžekut, näiteks sellist kahte pulka msn nööriga või ketiga ühendatud näinud see on üks nendest viiest seal pikett, lühike hetk, siis ekstolfaag sai oma, mis on niisugune meie sirbi moodi asi? See on lihtsalt. Füüsi füüsilise sina järeleaitamiseks või, või maimse sina jäi. Pigem on see Budo ehk siis võitluskunst laiemas mõistes kuidas Jaapanisse nimetatakse? Selle eesmärk on ikkagi vaimse ja füüsilise kokkuviimine, et see on see põhjus, miks ma seda teen. Relvad on lihtsalt see, et kui sa oled ilma relvata mingi aja teinud, siis relvad on selle lihtsalt üks kõrgem tase, kui sa juba ja aga liidad väliseid objekte, mida sa tunnetad peale mõningast harjutamist nagu oma kehaosa see on päris huvitav kogemus, et see lihtsalt on nagu järgmine aste peale sellist näiteks karoteet, mingit ilma relvata võitlust, on siis klassikaline samurai mõõgavõitlus, mis on toodud siis sellisesse vormi, mida võib kahekesi harjutada ilma surmajuhtumiteta ehk siis kaitsekomplekti ja natukene pehmema mõõgaga. Kaido on siis klassikaline mõõgavõitlus, mida tuleb teha üksinda kahjuks, kuna, kuna seda tehakse päris mõõgaga Sa küsid iga päev, kas ma ajan õiget asja. Mingi asi minu sees küsib küll, jah, ma, see seda ei ole, et ma hommikul tõusen ja peeglisse vaatama. Ja endalt küsin, nii ei ole. Pigem on nii, et, et mingitel hetkedel tunnen, kui ma ei tee päris õiget asja, et siis justkui keegi ütleks. Kaks ja pool minutit saate lõpuni defi. MÜÜK Ekspress Grupile ei ole veel lõplikult ära vormistada diste tehniline tehniliselt lõppeb see siis või saab lõpliku kinnituse siis, kui Eesti seaduste järgi siis konkurentsiamet andma loa, kuna kuna liitujad on liiga suure turu või noh, ütleme piisava turu võin võimsusega, siis, siis nad peavad selle kinnitama ja see luba peaks tulema siis või see otsus peaks tulema järgmine nädal või ülejärgmine nädal. Uus omanik on sulle juba tööpakkumise teinud ja sellest selle vastu võtnud. Jah, nad on väljendanud oma kindlat soovi, et praegune juhtkond jätkab ja, ja hetkel on nii ka kokku lepitud ja, ja minu mu sisetunne ei luba ka sellisel üleminekuperedel, mida iga omaniku vahetus siis kahtlemata on siis ettevõtted omapäi ette, et mingil juhul. Ma ma nagu sellises olukorras lahkumismõtted ei oma. Elu lõpuni see muidugi sulle jää sellest täna aru saanud kas uus omanik teeb Delfi juhtimise kergemaks või keerulisemaks? Luid seal vist kogu aeg teie ka siin sõber olnud vä? Luike on, ütleme nii, et Hansu Hansu mingi osa tähelepanust tõlke juures kohe kalda inglise keelt, et, aga ma arvan, et Ta muutub huvitavamaks, et nüüd ma ei oska öelda keerulisemaks või mitte, sest eelmised omanikud ju igapäevaselt Baltikumi asjades ei osalenud, et nad olid passiivsed omanikud, et need on meediagrupp omanikuna, kindlasti avaavardab sellist koostöövõimalust ja palju uusi asju teha, mida me enne teha ei saanud, et selles mõttes kindlasti huvitavana. Jah ja ühe huvitava koha peal jäme jutt täna pooleli, aitäh, aktsiaseltsi Delfi juhatuse esimees Ville ehe tulemast stuudiosse, ma soovin sulle ilusamat elu ja ilusamat Delfit. Kõike head teile ka.