Saate sissejuhatuseks kõlas katkend Screabini neljandast Sanaadist. Veera Lensin, millist sündmust meenutab teile see must? Järgmisel aastal pidime ettevalmistama konservatooriumi lõpetamise kava. KOIT professori surm katkestas meie koostööd. Pärast ma jätkasin oma õppetööd professor Artur Lemba juures. Nii, ja et nüüd tänast saadet üldse muusikaliselt kujundada. Ma küsiksin kõigepealt teie lemmikheliloojaid, kes on üldse need autorid, keda mingil põhjusel eelistate? Mul on väga raske teha valikut maailma muusikaliteratuuris. Ma naudin meisterlikult kõrge emotsionaalse pingega kirjutatud muusikat. Teine muusikakunstis on mulle lähedane krabin. See oli siis avalik esinemine kontserdiga, nii et mõtteid koguda järgnevaks jutuks paneksimegi kõlama katkendi, Rahmaninovi c-moll, kontserdist. Oma kunagistest õppejõududest Peeter Ramulist ning Artur Lembast olete kirjutanud mahukad uurimused. On täitsa loomulik, minu huvi õppejõu elukäigu ja tegevuse vastu on loomulik huvi selle õppejõu vastu, kes on kujundanud minust suhtumise, muusika kunstisse. Ja loomulik on tahtmine tutvustada tulevastele põlvkondadele selle väsimata töömehe töö tulemus. Loodan, et minu auavaldus protsessorile jõuab Kunegi laie Lubimiskonnani minut enne auavaldus. Professor Ramuline on osavõtt ausambad püstitamises tema hauale sisekalmistul tema endiste õpilaste poolt. Käisite ka vist Tambovis Ramuli jälgi otsimas. Ja ma käisin kamenteeringul ja töötasin Tambovi arhiivis, säält ma saingi juurde väga huvitavad materjalid. Uurimus Ramulist ei ole veel trükki jõudnud. Ei ole veel. Aga ilmselt tasuks seda trükkida. Minu meelest küll. Oma teisest õppejõust kelle juhtimisel õppisin pärast professor Rammulist surma, sundis mind kirjutama asjaolu, mis avanes mulle tööahel pedagoogina Tallinna riiklikus konservatooriumis. Ma nägin, kuivõrd vähed tuntakse Artur Lemba pianistina pedagoogina ja kui vähedele hinnatakse. Pianist Wanda sarmanid. Tundsin hästi muusikuna ja inimesena. Sellest kunstnikust sundis mind kirjutama ühekülgne, lühike, iseloomustas, mis ilmus eesti muusikaõpikus. See iseloomustus ei andnud õiget pilti. Unustatud andikast pianistist. Olete ka uurinud Hershel Mann antropova elu- ja loometeed. Ja seda ma tegin, valmis tema 100 aastaseks juubeliks. Kuigi kuna ma sain Saksamaalt tagasi hiljem materjalid. Kogu teie elu on olnud seotud õpilastega. Neid on olnud teil alates päris pisikestest ja lõpetades konservatooriumi üliõpilastega. Mäletate neid muidugi kõiki. Kuigi neid on olnud hästi palju. Ehk meenutaksite praegu neid, kellega oli nii-öelda põnevam töötada, sisukam, töötada. Mina ei ole erand selles mõttes. Minu endiste üliõpilaste hulgas paistis silma suure huvi ja töökusega muusikat ja tunne hallide nuri kes õppis minu juures muusikakoolis ja konservatooriumis. Kumma haring tuli minu juurde muusikakooli eri klaveriklassi esimesele kursusele? Õppis väga suurte tulemustega, kuid sõjaväe tennistus katkestas tema õppimise Tallinnas teiselt kursuselt, teisel semestril tagasi tulles kodumaale. Ta sai minu õpilaseks üldklavis koolijuhina. Väga huvitav oli töötada Olev Ojaga. Kuist alaliselt jäävad meelde kaks poissi kes tulid minu juurde valgete lihtedena. Lühikestes pükstes. Laste muusika esimesse klassi. Need olid Arvo Volmer ja Margus Pärtlas. Kas nemad olid ka teie päris viimased õpilased, kui ma ei eksi? Kärt laskun viimaseks minu. Kogu õppimise ajal need poisid valmistasid mulle väga palju rõõmu. Nad hästi õppisid ja mitmel konkursil laste muusikakooliliinist samuti konservatooriumis. Nad olid alati esimeste hulgas. Kas on ka praegu õpilasi veel pensionipõlves? No on mõned naabrid, kes tõid pisikesi lapsi ja nendega mateegil. Tore. Kõlab esimene osa Prokofjevi sonaadist number kaks. Olete töötanud niisiis ka algajatega ja ilmselt seoses praktilise tööga tekkis vajadus koostada muusik aabits. Väga paljud pisikesed pianistid on selle aabitsa järgi õppinud, mina muide, kaasa arvatud. Kuidas tekkis see mõte seda kirjutada? Eesti lastele, Eesti laulutekstiga. Sellepärast ma proovisingi teha aabitsat isi. Nüüd tulin otsusele, et laulude valik oleks võinud veel palju-palju rikkalikum. Kas on plaanis seda aabitsat ka veel täiendada parandada? Just täiendada oleks võinud, aga ei tea, kas ta on vajalik. Kolmes trükis ilmus ka teie raamat heli redelitest ka üks väga vajalik raamat. Õpiku koostamine on tingitud tähelepanekute põhjal tööprotsessis. Ma nägin igapäevaseid töö ajel. Kui palju vaeva näeb õpilane helile, tellite teksti ja sõrmede õppimisel. Muide, omal ajal ma ise nägin täpselt niisama palju vaeva. Vihkasin heliredelid ja püüdsid nendelt kaugemale hiilida. Sellised kurvad kogemused panid mind mõtlema, kuidas saaks organiseerida mainitud materjali kergemaks omandamiseks. Alguses tulid väljarbiigivate skeemid. Umbes sel ajal tulid Tallinnasse muusikateadlane Simone Moskvast, kes tundis huvi minu töö vastu. Ta tutvus tööga, kiitis tehtud skeemi Arteegioode põhjal ja tungivalt soovitas teha analoogiat helise tellidega. Pinge mõtlemise järel tekkisid ka heliredellide skeemid. Ja seejärel kolmas heliredelil õpikut trükk. Koostasite ka neli vihikut eesti heliloojate klaveripalu lastele, see on nii väga tore sari. Nad ilmusid kahjuks üsna ammu, kas on sellele sarjale ka järge oodata? Selle töö jätkamiseks olid mul omal ajal plaanid ja isegi teatab, materjal on kogutud. Kuid suurimat mureid mana Kraasijate kirjutamisega lükkasid need plaanid edasi. Viiekümnendatel aastatel, nii ka hiljem. Oli teil hästi palju sõite. Käisite vabariigi mitmetes laste muusikakoolides. Andsite metoodilist nõu ning konsulteerisid. See oli väga mahukas oluline töö. Meenutaksite veidi neid aastaid, seda tööd. Koman tehingud olid Kultuuriministeeriumi ülesandel esimene komandeering toimus 1009 saada 51. aasta mais Rakvere laste muusikakoolis seitsmenda klassi lõpetajate eksamile. Järgmistel aastatel sõitsin perifeeria pidevalt. Olin kaks korda Kuressaares, Viljandis mitu korda Kohtla-Järvel, Sillamäel, Kiviõlis, Ahtmel, Haapsalus, Narvas. Kommenteeringute ajal tuli tunde kuulamas käia Nende aruteludes osa võtma isegi töötama mõnud õpilasega. Sel ajal perifeeria õppejõududel tekkis tahtmine minu iiklikud tööd näha minu õpilaste näol. Ministeeriumi nõusolek aga võtsin ette sõidu Kohtla-Järve Sillamäele kolme õpilasega. Iga õpilane mängis kontserdikorras, etüüdi, Polifooniad suurt vormi, Jabala. See oli siis nii-öelda nagu väike näidiskontserne Kontsert esimeses sõidus tulid kaasa neljanda kursuse õpilane hinnas Sorokin Pakovskee, kes praegu töötab Tallinna laste muusikakoolis pedagoogina. Seitsmendad klassi õpilane, iilinati Makko aljusina. Teiste õpilastega teinud kaasa õpilased nädala pärast sadama Merike Tamm ja Saima töö mul peale konsultatsioone. Muld tuli esinedega mitmel korral laste muusikaõppejõudude seminaridel. Näiteks 1000 957. aasta oktoobris esinesin teemaga klaveriõpilaste tasemes, esinevatest, puudustest vabariigi rajooni koolides. Konsultatsioonide põhjal. 1961. aasta detsembris oli loeng Pedeliseerimise põhimõtted. Ja 1009 64. aastaga algasid Eesti heliloojate klaveripalade ettekandmine tutvustamine, nende ka analüüs, ettemängimine. Alguses esimene teine klass 65. aastal kolmas, neljas, 66., viies, kuues ja lõpetasin 67. seitsmenda klassi. Kolmas osa andante Prokofjevi sonaadist number kaks Hüppaksime nüüd päris hammustesse aegadesse. Kolmekümnendatel aastatel võtsite osa vene teatri- ja muusikaseltsi tööst tegutsesite muusika propagandistid oli võimalusi pianistlikuks eneseteostuseks. Mida see töö seal muusika seltsis endast kujutas? Tööseenest teatri- ja muusika seltsis oli üles ehitatud ühiskondlikel alustel. Liikmeks võis astuda iga vabariigi kodanik, kunstiliste huvidega. Soovi ja võimaluse korras, igaüks võis aktiivselt võtoose läbiviidavatest üritustest ehk kollad lihtsalt kuulajaks ja kaasa ela. Eks seltsi tegevuses. Suureks ja elujõuandvaks liikmeks oli Sergei mahvatav. Mina isiklikult võtsin osa seltsi, juhatuse töös, esinesin kahe-lise ette kannega, töötasin kontsertmeistrina ja solistina. Seenelised ettekannet olid Beethoveni ja Kreegi loomingust. Esineja oli see vallad Pastuhhov liiast pianist keda mitmel korral esines Šogeenietüüdide huvitava analüüsi ja ettekanne igaühesõnaga. Vene teatri ja muusikaseltsi tegevus oli mõeldud ühiskonna valgustavas suunas muusika- ja kunsti alal. Kas oli ka solistina võimalik esineda selle seltsiõhtutel? Ja näiteks, kui ma logisin ette oma referaadi Beethoveni sma, olin solistiks, mängisin pateetilist sonaadi, riigi ajal mängisin vili kitse Molsonaadi. Nii et esinemisvõimalused olid väga laialdaselt Peale soolo mängimise esinesite ka kontsertmeistrina töötasite kontsertmeistrina mitme laulupedagoogi juures ma mõtlen siin, et Aleksandrovitš Niendeemski Smirnovi juures, kas meenutaksite natuke seda huvitavat tööd? Mariinski diaatricemor Aleksandrovitš Sid alguses ma aitasin kontsertmeistrina suuri kritšin Einari teosel liturgia temistika ettevalmistamisel esitlemiseks kontserdi Kaarli kirikus ja esines sümfooniaorkester professori Juhan Aaviku juhatusel. Bristnikov võttis osa Argennistina ja terve rida soliste ja koori kes olid ühendatud selleks kontserdiks. Veronika Väimneni Dremski juures. Ma võtsin alguses hääleseadmisest tunnis. Hiljem jäigi tema kontsertmeistriks. Miks hääleseadetunnid? Esiteks, mul oli väike häälikene ja teiseks oli vaja pedagoogilise töö jaoks. Nii et oma häält arendada, selleks oli see Kusjuures oli selline mõte. Esimene isiklik tutvus Dmitri Smi rooliga toimus minule ootamata Vene gümnaasiumis, kus Mironov pidi esinema lasteni. Laulja esines muidugi tasuta, kuid ühe tingimusega, et kooli poolt oleks saatja. Selle kuulsa laulja saatmisega juhtuski Jaaningatud. Kooli inspektart siin ei tehnikatermin, tunduva kavatses rakendada ühte poissi, kes õppis paralleelselt kooliga muusikat. Kuigi pois viimasel momendil ehmatas ära. Smirnovi kontsert suure hädaga hakkas inspektor otsima saatjad, mina olin selle kooli lõpetanud ja, ning tuntud kui klaverimängijat ja ta tuli minu juurde ja palus, et ma päästaks olukorda. Järgmisel päeval. Me pidime kell 11 minema Kulklevisse Dmitri Smirnovi juurde. Muidugi, Smirnov oli väga imestunud, kui portjee helistas, et siin on üks preili ja noormees tahtvat tema juurde. Smirnov taga pahaselt ütles, mis, preili, mul ei pidanud mingit preilit tulema. Kuigi pärast siiski lubas oma juurde tulla ja liftiga. Läksime ülesse. Ukse juures seisis Smirnovi suurkuju ja ta väga kahtlaselt vaatas meid. Ja poiss, kes tuli minuga otsekohe hakkas rääkima. Te olite nii suur, ma olin nii väike ja mina ei suuda. Ja Smirnov vaatas minu tsehhis hakkab preili, on ta julge? Mina vastasin, ma pean olukorda käästma. Ah soo, aga kas te olete kedagi saatnud? Ma ütlesin ei, ma ei ole kontsertmeister. Aga ma olen saatnud näiteks Aleksandr Aleksandrovitš ahsoo vastas, nussis tungis sisse. Ja see oli hea soovitus ja ta andiski teile noodid kätte. Ta ei ta kohe niimoodi üks teost teise järgi miinust sülle. Ja ma küsisin, mikrialeksing, andke mingisugused juhtnöörid. Armas inimene, kuulegi mind, jah, tulge minuga kaasa. Ja see oli kõik. Ja see esinemine vene koolis õnnestuski. Kas oli ka hiljem temaga veel mõni esinemine? Ja ükskord ta palus Gazas sõite Petseri. Eestis olles ta alati käis oma abikaasa kalmistul ja selle haua ülevalpidamise jaoks. Ta andis iga kord Petseris kontserti ja seekord oli kontsert ka selle eesmärgiga. Ja mis sõitsime eelmisel õhtul, ööbisime hotellis. Järgmises päeval tegime kontserdikava ja siis tulime tagasi Tallinna. Ja pärast Dimitri Aleksejevi. Smirnov palus mind ka abiks olla. Tema laulutundides. Temal oli kaks õpilast. Siinide Virhounskynskaja ja üks teener kellega ta töötas niikaua kui oli. Tallinnas ja mina olin saatjaks tungides. Valik relüüde Šostakovitši hobusest 34. Räägiksime ehk päris algusest lapsepõlvest, kuidas see üldse niimoodi juhtus, et hakkasite klaverit mängima? Minu muusika juurdetulek toimus pianiino ostmisega isa poolt. Alguses tekkis huvi uue huvitava riista vastu. Seejärel tekkis huvi heli tekitamisel. Ja siis tuli tahtmine aru saada, kuidas muusika sünnib. Esimene õpetaja Marie Semjonov Michelson, kes oli lõpetanud Peterburgi konservatooriumi kolib pinnaline, jättis palli tunde vahele. Sellepärast ema lõpetas suhtlemised temaga. Kui said teada, et kallis chi linnakus meie elasime, tuli uus klaveripedagoog. Selle õpetajaga töötasin huviga. Õpetaja ei pingutanud tehniliste saavutuste arendamisel. Kuid olles ise väga musikaalne, nõudis emotsionaalselt suhtumist Palaid esitlemisel. Ta korraldas paar korda aastas õpilaste kontserdid, kus esitasime soolapalad ansamblit neljalt ansamblilt. Mängisin õiega. Minu õnneks õpete lühikest aega elas meie perekonnas mingisuguste korterit raskuste pärast. Ta harjutas iga päev. Temas harjutamine toimus kavanengimise. Ta koostas tavaliselt romantiliste teostest, ta mängis väga palju Kikovskid ja mul millegipärast rohkemgi jäi meelde just Tšaikovski palad. Kõik aasta aed, Kikovski romanss. Ühesõnaga suure vaimustusega. Ma kuulasin kõrvaltoast oma õpetaja harjutamist ja minu meelis septerioovat kutsuski välja suurt kiindumust muusikasse ja igatsust. Need olid nüüd väga ammused ajad, aga nüüd ma küsin hoopis teistmoodi, kas on elus jäänud peale muusika ka millelegi muu jaoks aega? Mäletan, et kostitasite sageli kolleege papustavate pirukatega kateedri koosolekutel. Kas kulinaaria võib teie hobiks pidada? Sealt siis need oskused, ma mäletan, te ütlesite kord, et söön üldiselt vähe, aga mulle meeldib hästi valmistatud, maitsev toit, vastab tõele. See take nii, nüüd võtsite ka kudumise käsile, kas koote endale või olete ka kellelegi teisele midagi kudunud, see? Hooti algas printsioonili minekuga ja õpetas mind, minu armas õpilane. Sarukinažbakovski. Kas olete ka teistele midagi kudunud? Ja ma olen juba oma meestele perekonnas kudunudki omased oma õepoja poele jättema poele. Ja õmblemine on teie jaoks nüüd vist päris uus asi. Kavatsete seda lähemal ajal õppida? Seda on tuleviku probleem. Aga fotograafia, see on teile valena. Ja tšehhi reisil said vist päris toredad pildid tehtud. Jah, seal ma tegin proovi ja see tuli päris hästi välja, nii et see annab lootust, et tulevikus ma võin ka seda arendada. Kas olete optimist? Jah, alati on olnud, kas elu läheb viltu vai ta läheb hästi, aga ma olin alati optimist ja see aitas mind üle elada. Raskusi. Ma tänan jutuajamise eest, teie töökas päev jätkub. Soovin reipust, tervist endiselt erksat huvi kõige vastu ning ka osasaamist konservatooriumi ning üldse Tallinna muusikaelust. Muusikalises tunnis kõlasid klaveriteosed Victor Nikolai Petrovi ja eraKornostajeva esituses. Saadet jääb lõpetama Rahmaninovi see mull, kontserdi esimene osa Jevgeni Malini interpretatsioonis.