Tere kõigile kuulama taas saadet Klassika-see on imelihtne. Tänane saatekülaline, mis on seotud ajakirjandusega, nimelt? Märt Treier on TV3 uudistetoimetaja ja lausega see uudistetoimetuse juhataja. Tere, Märt. Tere. Tere. Aga sa oled siin? Noh, eelkõige tänu oma taustale enne ajakirjandusse minekut sain ka teada, lõpuks. Nimelt kui heita pilk sinu ankeeti, siis sa oled õppinud Tallinna muusikakeskkoolis koorijuhtimist ja kompositsiooni ning muusikaakadeemias kompositsiooni kõrval ka koolimuusikat ning sellepärast on mul hea meel sind oma koolivennaks nimetada ja arutleda sinuga ühistel muusikalistel teemal. Tegelikult seda õpingute rivi võiks veel jätkata, sest ma olen nuusutanud võrdlemisi paljusid koole ja käinud isegi Tallinna Ülikoolis, ma isegi ei mäleta, mis nime see kool sel ajal kandis, aga seal natukene vaatasin, mis asi on orkestri juhtimine peab tunnistama, päris naljakas asi oli ülikooli, seal on ajakirjandus ka ikka mõned aastad käinud, nii et suhteliselt kirju galerii. Me räägime täna muusikalistest tähtavad päevadest ja kuna sa ajakirjanikutööd teed, siis me võime loomulikult arutleda ka selliste tähtpäevade uudisväärtuse alal. Nimelt asi selles, muusikud on alati väga tähelepanelikud selles suhtes, et avalikkus peaks ikka meeles ja tähistaks kõikvõimalikke kultuuriloolisi tähtpäevi ja eriti muidugi neid, mis on muusika ja muusikutega. No ma, Ma arvan, et siin on kindlasti põhjus ka selles, et muusikud on ju väga tundlikud loovisiksused ja, ja neil on, ma usun, ka keskmisest suurem tunnustusvajadus nii iseenda kui ka laiemalt oma jutumärkides tsunftis. Aga noh, samas minu jaoks on siin teatav paradoks, et siin on ju see asi, et muusikas otsitakse teatud ajatuid väärtusi, aga need ümmargused tähtpäevad, need on üsna vajaliku iseloomuga. Nii et noh, ma ei tea, mõni helilooja, mille poolest on 150. sünniaastapäeval tähtsam kui näiteks 163., aga ometigi see läheb laiali rahvale rohkem peale. No alati tuleb küsida ja mitte ainult ajakirjanikud ei küsi nii, vaid kriminalistid küsivad, kellele see kasulik, aga alustame sealtpoolt. Ja siin võib sellesama küsimuse täiesti selgelt põhjendatult küsida, sest mina väidan, et kui Mozarti aasta kuulutatakse ja kutsutakse ellu, siis ka mõnel plaadifirmal on hädasti vajama plaate müüa ja kõike muud teha, mis teeb selle märgatavalt roosalisemaks. Selle põhjuse muidugi ma ei tahaks olla küüniline, sest Mozart Ta on kahtlemata oma juubeliaastal täpselt sama ilus, aga märksa enamad inimesed saavad sellest teada, kui ilusam Mozart tänu sellele, et korraldatakse suurprojektiga väiksemaid projekte, lihtsalt kaasatakse rohkem inimesi tuuakse eriti heades ettekannet esile tema teoseid ja nii edasi ja tõesti, terveks aastaks on jätkunud nii Mozarti kui Bachi aastal võrratuid, ettekandeid, aga, aga seda pisikut või seda alget tuleb tõepoolest otsida sealt, kellele seda kõige enam vaja on. Lõpuks ikka serveeritakse, et jah, inimesel on vaja ja ta aga tegelik alge on kuskil mujal ja siit on tõesti ajakirjanduslikult ka mitte väga keeruline järeldusi teha. No samas ma ütleks ka muusika inimesena seda, et ma arvan, et ei leia ühtegi inimest, kellele oleks kahjulik, et moodsate või kellegi teise sünniaastapäeva suuremalt tähistatakse. Jah, ma arvan, et vähe kahjulikke asju, võib-olla veel näiteks mingisugused vastavalt toodetud kohukesed ja kõik nii edasi, aga pigem olen tark küsida, kellele see kasulik. Aga kuna meil on muusikasaade, siis esimene selline persoone, kellele me tähelepanu pööraks muusika mängimisega on Mart Saar, kelle 120 viiendat sünniaastapäeva on põhjust sellel aastal tähistada ning mängis temalt ühe sellise toreda ajaloo, mis on ka Eesti laulupeo repertuaaris väga sageli olnud, nimelt leelo. Mart Saare laulu leelo esitas meile ramm, dirigeeris Gustav Ernesaks. Mart Saar oli selline mees, kes säält Soomaa külje alt hüppas saarest metsavahi perekonnast oli pärit ja kuna neil kodus oli orel ja isasega mängis siis niimoodi Mart hakkas muusikaga tegemist tegema ja käis läbi Peterburi konservatooriumist. Ja erinevatel eluetappidel elas ka seal ise kodus ning nüüd, kui vähegi sinnakanti satute, siis käige hüppas saarest läbi, seal on Mart Saare majamuuseum ja seal on selline väga hea mõtisklemise koht. Aga saar oli esimene Eesti helilooja, kes mõistis tõepoolest sellise vanema rahvalaulu olemust ja suutis selle omapära. Ma arvan, et väga hästi avada ja muidugi väga palju kogus rahvaviise süstematiseerida. Niide kasvatas oma loomingus. No ma usun, oled sinagi Mart Saare loomingut päris palju laulnud. Aja mulle vahetevahel tundub, et ma olen oma elust umbes 50 aastat laulnud kooris ja mitte kõik seda ei ole olnud, kõige meeldib omad aga tagantjärele üha paremad ja paremat, kõik, mida saab liiga palju, ehkki Oskar Vaildi väidab, et muutub naudinguks. Tegelikult me teame, mis siis juhtub. Väsime ära, aga minevik, vaata natukene ilusam kui olevik ja seepärast mul on hea meel, et ma olen kõike seda teinud ja kaasa arvatud Mart Saare laule laulnud. Vot siin sellised kõverad kuusekesele laulikud ja RAMi poistekoorist alates kui nüüd nagu kokkuvõtvat ajakirjanduses on populaarsed sellised plussi ja miinuse formaadid. Et mitte kirjandusest on ka mitmes, mida on muusikaõpingud sulle nagu väga lühidalt kokku võttes andnud ja mida nad on võtnud? Ma võin väga lühidalt vastata, kui see sobib suurepäraselt pühapäeva muusikastaatuse. Seal nüüd plussi poole pealt. Kui siin midagi on võimalik negatiivset näha, siis ilmselt ka sinnapoole, aga, aga ma arvan, et see on pigem ikkagi selge, pluss. Asjatundlik kontserdikülastaja. Ma saan aru, mida mulle mängitakse, ma saan aru, kui mind petetakse, ma saan aru, kui valesti mängitakse ja viskan rõõmus, kui ettekanne on suurepärane. Aga kas seal on tagasi vaadates mõnikord olnud ka kahju nendest aastatest, mis selle klaveri taga veetnud? Ei, sest ma ei kujuta ette, mida ma siis oleksin teinud, et tõenäoliselt on põhimõtteliselt ainult kaks valikut, kas klaveri taga või kuskil mujal? Noh, ma ei oska öelda, viiuli taga võib olla hoopis traktori roolis. Kõik need võivad, ei ole sama ilusad, aga ma ei kujuta seda lihtsalt ette, eksinudki ongi küsitud, et mis tunne on, kui sul on vend või kui sul ei ole venda, no kus ma oskan öelda nüüd, mis tunne see teine nüüd oleks, et hanila kooli proovime teistmoodi näiteks igapäevases uudistetöös, kui sa just ei pea kultuuriuudised tegema siis kas need muusikaõpingud sind kuidagimoodi tuntavalt aitavad? Ütleme väljaspool seda aega, kui ei ole pühatajaid, kui sa ei ole pühapäeva muusik? Meie toimetuses näiteks on, ma vist ei teagi, et oleks ühtegi inimest, kes oleks erialalt ajakirjanik, see tähendab, kes oleks lõpetanud vähemalt bakalaureuse kursuse näiteks Tartus või mujal. Nad kõik on mingisuguse eluala inimesed, kellel on mingisugune kirg mingisuguseid valdkonna vastu, olgu siis tegu semiootik uga või isegi teoloogia olnud, kes on praegu vikerraadios tööl, neil armastus, minu väike salaarmastus on muusika ja kultuur tervikuna. Ma tunnen, et mu süda läheb lisaks kui ma saan midagi jumal teha ja aeg-ajalt on mul lausa seda vaja teha ja ma mõistan ka, mida sellest võiks teha või kuidas sellele teemale võiks läheneda ja ma teen seda nii kirglikult kui vähegi oskan ja suudan. Ja see tähendab seda, et te olete toimetuses ka üksteisele selle võrra rohkem huvitavad inimesed, oja, me oleme väga huvitavad inimesed oma täis väga huvitavaid inimesi, kes lõugavad hommikust õhtuni vaheteval riidlevad karjuvat, aga samas täiendavad ennast silmnähtavalt kõrv kuuldavalt. Need inimesed, kes kaks kuud tagasi on tulnud tööle teadmata mõnest valdkonnast, mitte midagi, ei jõua ära imestada, mida nad kahe kuuga on saavutanud, ehk siis kui avaraks nende silmaring muutunud juba nii lühikese ajaga. Aga lähme meie edasi oma muusikareaga. Kuna Gustav Ernesaks juba korra juhatas oma koori, siis võiks meelde tuletada sedagi, et järgmisel aastal on põhjus Gustav Ernesaksa enda sajandat sünniaastapäeva tähistada. Ja Ernesaksaga seoses on räägitud palju. Tõepoolest selline lauluisa ta oli on ja selleks ta ka jääb. Ja mulle endale pakub kõige rohkem huvi see küsimus, mis tegelikult juhtus sõja-aastatel noh, nendest teemadest on hakatud rääkima nüüd kasvõi Georgi filmiga seoses. Aga et mis ikkagi juhtus seal sõjaaastal, kui tal tuli üks suur pohmakas, hall kõrvu praktiliselt üleöö pähe, et see oli kuskil Jaroslavi kandis ja, ja mis siis toimus ja kõik need muud seosed ka 40.-te lõpus, kui tema kolleegid Päts, Vetik, Karindi, kellega koos ta laulupidusid juhtis, läksid kõik kinni aga tema oli Eesti NSV hümni autorina sedavõrd tugev mees, et ta küll ei saanud ennast eriti hästi tunda nendel aastatel, kui formalistmiga võideldi, aga päris kinni teda ei pandud. Ja, ja tuletagem sedagi meelde, et Ta oli NSV Liidu rahvakunstnik, kuid sellisena minu meelest ainuke suurelt kodumaalt, kes ei kuulunud komparteisse. Niisiis tähelepanu väärt mees, keda on põhjust uurida ja kelle muusikat on ka kahtlemata põhjust kuulata. Ja, ja üks tuntumaid laule, kus on koor, aga kus on ka soolo partii, on kutse ning selle kõige tuntum esitas loomulikult on solisti Ivar laidega järamiga. Tegu on äärmiselt suurepärase muusikalise materjali käia, seda kuulates tekkis mul küsimus. Huvitav, kuidas kõlaks küll seatuna sümfooniaorkestrile, kui oleks tõesti üks suurepärane arranžeeringus, sest Ernesaks ju vähemalt minu teada seda ei teinud. Et kas annaks sellele teosele ehk veel midagi juurde, et kuidas see kõnetaks mind siis noh, meenutame siin kas või Heino Elleri kodumaist viisi, mis tegelikult leiti prügikastist neid eks oli, Heljo Sepp ja tema tema see oli, kes päästis ja seegi oli algul kirjutatud ja kõiges klaverile ja meenutas rohkem Skizzi kui, kui teost ennast. Aga kui võimsalt ja kui südamelähedaselt see kõlab nimelt seatuna keelpilliorkestrile. Võimas on võimas. Kuigi Ernesaksal on viis ooperit kirjutatud, siis minu meelest ta oli selline jalad maast talupoeglik tüüp, kes tegelikult päris hästi mõistis, mis on tema tugevad küljed komponendina, mis on mitte nii tugevad küljed ja sellepärast ta nagu eraldi sümfooniaorkestrile midagi väga palju ei kippunud kirjutama. Aga miks ei võiks keegi teine seda nüüd ära teha, noh, see oli kõigest uitmõte, võib-olla. Ma oletan, et paljudele inimestele jääb ta alati hinge just nimelt mitte niivõrd, isegi Ernesaksa lauluna, kuivõrd selle vokalist järgi, kes neile kõige rohkem hinge läks ja see on ju tegelikult üldine häda on, kui me kuuleme raadiost laulu, siis me ütleme, et see on jumala lauljas. See on, ma ei tea, päris Hiltoni laule näiteks, aga nii ülekohtuselt vähe mõtleme sellele, kes tegelikult on selle laulu loonud, kelle meloodias on ja kuivõrd sa laul muutuks või kaotaks, kui seda esiteks keegi teine lihtsalt napseks sedasama esitusõiguse Nasa tagasid üsna naelapea pihta, sellepärast et minu lapsepõlvekodus onu Ivar oli selline hästi oodatud külaline tema põlvedel istudes natukene laulmisega esimese tutvuse tegingi. Aga läheme oma jutuga edasi, milleks neid tähtpäevi siis ikkagi nagu vaja on? Me rääkisime sellest, et kasulik, kahjulik kellelegi ja tõenäoliselt ikkagi, kuna see, meie maailm on selline uudistetootja tarbimise keskne, siis see on ilmselt üks olulisemaid võimalusi, kuidas veidigi laiema avalikkuse ette üks või teine muusik just nimelt tabasid sina naelapea pihta, et see on nimelt võimalus, kuidas minna, sest inimesed üldiselt armastavad pigem varastatud maailma ja selles tyhjal ei ole nüüd nii palju ruumi. Ja neile meeldib hirmsasti iga see kümnendsüsteem, mis on nii hirmsasti omaks võetud ja isegi inglased, kes 12 kaupa jaganud oma rahaühik kõiki veel mitte väga ammu armastavad seda järjest rohkem, järelikult kõike tuleb 10-ga ja nulliga. Ehk siis nulliga lõppeva aastaarv siis järelikult ikka toimub midagi teistmoodi. Me mäletame seda hullust, mis juhtus aastal 2000 isegi kommenteerisin neid sündmusi, mis mis siis tulid igast maailma nurgast telepildis, otse kanti neist suurem jagu üle. Inimesed vaatasid seda huviga, nad tundsid sellist tunnet, aga millal muidu oleksid nad viinud ennast kurssi näiteks Vanuatu kultuuriga, see on ju võimalus inimestele endile, selles ei ole mitte midagi paha. Ja ka need kümned süsteemid sisse juurdunud ei ole ju iseenesest sugugi pahad kasutagem siis ärajalu pigem uusi väärtusi või vähemalt populariseerinud neid. Ajakirjandusel on kahtlemata ka selliseid hetki, kui tuleb oma selline igapäevatasand ja sellega seonduv noh, võib-olla isegi küünilisus mõnikord ületada, sirutada oma antennid välja ja tabada ära seda, seda õiget tooni, kuidas edastada. Kurb sõnum. Ja mulle ausalt öelda väga meeldis see, kuidas suudeti edastada kurb uudis sellest, et meie hulgast on lahkunud Helend Peep ja teeks temale, ma arvan, et Vanemuise teatri ühele kõige suuremale legendile läbi aegade, selle reveransi siin, et mängiksime Boris Kõrver veri operetist, ainult unistus selle kerjuse laulu, millega Helend Peep kuulsaks sai. Aga ma usun, et ta oleks legend Aarne ka ilma selle lauluta. Kuid mulle tõesti meeldis, kuidas just nimelt selle lauluga seoses, mis ma usun, on eesti rahva hinges osati siduda ja edastada see uudis, et et staažikas teatrimees on meie hulgast lahkunud. Aga siit ta tuleb ja oleme siis mõtetes koos kõigi vanema eestlastega. Praegu. Ei. Ka ta. See luuikkest. Ja sul luud? Stu. Kuus tonni. See oli siis Helend Peep kelle matustest ei olegi eriti palju aega möödas ja kummaline, küll ta sellise aktiivse koduloouurijana uuris välja, et tema perekond Peepude suguvõsa oli Rootsi ajal Iisaku kandis selline ülikute suguvõsa, aga näedsa tuntuks sai ta eesti rahva hulgas hoopis kerjuse lauluga. Nüüd järgmine muusikapala võiks tulla kusagilt rahvusvaheliselt areenilt, sest siiamaani on meil Eesti muusika olnud, aga eks neid tähtpäevi ju peetakse üle maailma ja on ka suuri tähtpäevi, mida tõesti üle maailma lausa tähistatakse. Üks neid on noh, nüüd võiks juba öelda lõppeval aastal olnud ooperi 400. aastapäev, mida tähistati eelkõige Euroopas kõige uhkemalt, kust see žanr on nagu välja kasvanud ja, ja kus on siin sellised põhilised keskused ka. Kas see alguspunkt, millest alates ooperit tähistatakse, on itaalia helilooja Claudio Monte Verdi ooper Orpheus? No tegelikult Monte Verdi enda sünnist möödus ka sellel aastal 440 aastat. Ta on selline põnev helilooja, kes ühtemoodi suutis teoseid luua oma pika elu jooksul nii renessansi stiilimallide järgi kui ka siis puhtalt barokkmuusik. Kas sulandununa ja Orpheus oli selline ooper, mis ju tegelikult ei olnud ka sugugi mitte esimene eelnes Firenze kaamerata katsetuste periood, aga noh, tegelikult kuidas öelda, ooper on suurepärane žanr, mis kasvas välja ses mõttes ebaõnnestunud eksperimendist. Rentse kaamerata ju tahtis tegelikult taastada autentset vanakreeka muusikalist draamat. Enne ei ole põhjust meenutada käändžecupopeerid ahnet just 1597 juba. Kuna nendest operitest kas ei ole säilinud midagi või kui on säilinud, siis vaieldakse selle üle, kuidas seda interpreteerima peaks ja kõik need muud asjad ja kas tegu on ikkagi täieõigusliku ooperitega siis Monte Verdi Orpheus puhul ei ole mingit kahtlust, see kannatab ooperi nime välja küll ja väga hästi ning üks tuntud maid numbreid sellest ooperist on Orpheus itku aaria teisest vaatusest tuussemorta, kus siis peakangelane nendib kurvalt oma abikaasa surma ja Orpheus rollis on John Marcaynsli ning New London konsorti, dirigeerib Filipp pikett. See oli siis muusika ja lausa ooperimuusika 400 aasta tagant. Claudio Monte Verdi ooper Orpheus. No barokkmuusikat on hakatud viimasel ajal Euroopa ooperiteatrites minu meelest järjest rohkem mängima ja ma usun, et küll ta Estoniasse Vanemuisesse ka tulevikus jõuab, kuigi palju on siin ju näiteks Hendridki mängitud. Ja, ja päris palju on selliseid ooperimuusikasõpru, kes just selle perioodi ooperimuusikast lugu peavad, kuidas sinuga lugu on, mida sa ooperites otsid ja hindad, sa rõhutad nii püüdlikult seda ooperit pere vahepeal isegi mõtlesin, et kas see on päris ooper või veel ei ole, et mida vanemaks inimene saab, et ma olen ka märganud, et ma muutun järjest vanemaks, siis seda lihtsamaks muutvad kriteeriumid. On kogu aeg mõistatada, kuidas liigitada muusikat. Tegelikult oleme aru saanud, et asi käib väga lihtsalt, kas see puudutab hinge või ei puuduta mul põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegu on ooperiga, aga loomulikult me räägime siin praegu ooperimuusikast. Sellisena klassifitseeritud. Muidugi selle üle arutleda. Endel China tuli ju siinmail ju päris kenasti välja. See on küll huvitav mõtet, Estonia võiks uuesti tulla mõne mõne barokkteosega. Miks mitte, miks mitte, tahaks täitsa minna ja kuulata seda, sest vaevalt see saab raskem olla kui Prokofjevi Romeo Julia, mida sa püütakse, hambad ristis, aga siiski õigete nootidega maha mängida sellest vahel edukalt, vahel natukene vähem edukalt lihtsalt peab olema väga suuteline, hästi motiveeritud ja selge kontseptsiooniga lähenemine. Aga läheme sellise rahvusvahelise muusikaga edasi, eks selline musicus tükk saksa keeles öeldes, mis on isegi Eestis laulupidudel olnud, on pärit ühelt indlaselt. Vaata kindlasti. Tal on natukene nagu kehvasti olnud nende kuulsate heliloojatega, neil oli öösel siis oli mitu aastat jah, selliste vakantsi, mida kuigi palju hädapärast täitis, eks ole, endale, aga noh, tema ei olnud inglane eksale. No vot siis tuli alles see nüüd meie kangelane Edward helgar, kelle sünnist meelevril Benjamin Britteni ja britel ka ja nüüd jälle noh, on neid heliloojaid ja isegi päris tublisid, aga üldiselt ja inglastel on kuidagi nagu okas hinges, et et neil ei ole piisavalt palju. Viimase 400 aasta jooksul on nad sellised heliloojad, keda kogu maailm tunnustaks igal juhul, Edward Elgari on selline. Ta sündis klaveri häälestaja seitsmest lapsest neljandana ja eks tal oli päris palju tegemist, et ennast nagu kõrgematesse kihtidesse ühiskonnas nagu võidelda abiellus endast kaheksa aastat vanema naisega, kes oli talle läbi kogu elu selline truu sekretäri, mänedžer ja, ja selline kodune tugi ning selle toel ta kirjutas oma ilusat muusikat, millest siis kõige tuntum kahtlemata on. Marsside tsüklist Pompanssekamist tähendab Smažis selline pala nagu lendav Openud kloori. Eks me siin koos meenutasime, et meil on ühine mälestus selle teosega. Oli see nüüd linnahalli lava või mõni teine RAMi poistekoor kunagi osales selle ettekandes ja olid need nüüd lillepeod või kes suudab nimetatud, mis lille parasjagu pühitseti, seal aga aga Peeter leegi võis veel toona all orkestris ja mälestused sellest vanast ajast on muidugi hästi võimsad ja midagi ei ole teha. Need rohelised kostüümid tulevad ilmselt nii sulle kui mulle silme ette, kui seda muusikatele kuulata. Igal juhul keeleseadust täites peame ütlema, et järgnev pala kannab pealkirja, lootuse ja kuulsuse maa. Kuna vahepeal on pooleldi märkamatult ka kuu vahetunud ja meil on käes november, siis on minu kohus saatejuhina ka välja loosida üks heliplaat Nende inimeste vahel, kes eelmisele suure ringi küsimusele õigesti vastasid. Ja Märt, ma panen su ette väga pika paberilehe, kus on meil peal kõik need inimesed, kes õieti vastaseid paneme mätta juurde ühele inimesele silma tõid muidugi kinni panna, eks ole, ammugi ja siis pane näpp juurde, siis vaatame, kes õnnelik on, kes plaadi. Kui sa selle küsimuse vooru sisse juhatasid, siis mul jäi mulje, et me oleme rääkinud juba eelmise kuu lõpust saati. Aga silmad kinni pikemat aega ma panen siia, loodetavasti on see mõni daam. Nii, ja kõigepealt küsimus oli siis see, et milline oli see Eesti muusikaajaloo esimene ballett, mille kirjutas Eduard Tubin ja loomulikult õige vastus oli see, et see on kratt. Ja üks neist, kes õige vastus andis ja kes nüüd meilt saada tekkis. Auhind On Jõgevalt, Ülle Anton, palju õnne talle. Ja auhinnaks on meil, no mis meil muud ikka saab olla, mul on siin üks, kahe plaadiline CD-karp, kus on just nimelt Ta salvestatud ERSO ja Arvo Volmeri poolt nimelt Tubina krati muusika. Soovitan, see on väga hea muusika kuulata ja see on kindlasti üks vägevamaid asju üldse, mida näiteks eesti muusikast võiks maailma areenil välja pakkuda. Niisiis Jõgeva sele Ülle Altoni löömisele plaadiga saadame, eks ole minagi vikerraadiost saanud kogeda, kui targad inimesed on tegelikult eestlased, kes teavad vastuseid ka väga rasketele küsimustele. Ameerikas võib küsida, kes kirjutas Beethoveni viienda sümfoonia ja nad jäävad vastama. Nii et meil on, meil on asi selles mõttes kena, aga kui ma seda krati plaati vaatan, siis muidugi meenub ja eeskätt meenub ikkagi vanematele inimestele. Mine sa tea, võib-olla on neid praegu kuulajategi seas. Krat oli ju see teos, mis mängis 1944. aasta üheksandal märtsil, kui Tallinnat pommitati ja küllap on paljud inimesed sellest rääkinud oma järeltulevatele põlvedele. Mida tähendas põlevast teatrimajast põgenemine ja kuidas võiks igaveseks meelde jääda. Meie hulgas muide tegutseb väga aktiivselt veel härrasmees nimega Johannes viir, kes on Eesti balletiteatri minu teada esimene Roomeo ja kes oli laval just nimelt tollel krati etendusel, nii et sina ka kirjanik, panen kõrva taha otsise härrasmees üles, 190 aastat vana. Aga läheme edasi, järgmine kuulajaküsimus, mille siis üks välja loosida juba selle kuu lõpupoole, siis võiks olla järgmine ja seotud ühe maailmakuulsa heliloojaga, kes on kuigi palju ka Eestiga tegemist teinud. Nimelt Märt, kas sa tead, milline on maailmas kõige kuulsam rahvaviis? Noh, kui sa viid jutu ühele sümfooniale ja sümfooniline, mida tõesti teab terve maailm, mis ei ühele heliloojale viimaseks, kui ma ei eksi, Tõdist suri kaks nädalat pärast selle sümfoonia ettekannet, siis ma oletan, et sa räägid kellestki neiu marist. Nii ta on, ütleme Eestis kuigi päris mitu heliloojat on selle viisi üles leidnud ja sellele kirjutanud soololaule või ka koorilaule siis see kallis mari sõnadega kallis mari kaugel elad, millal kandvad sind mu käed silma vetsa tihti valad, kurvastuse päevi näed? No need peaks olema postipapa, Jannseni kirja pandud sõnad. Huvitav, kas see helilooja ise ka tundis huvi, milles selle rahvaviisi sõnad tegelikult räägivad ja neid sõnu on ju tervelt Konsalmi? Igal juhul, fakt on see, et see helilooja suvitas Eestis noore mehena, 1867 kirjutas siin natukene valmis oma esimest ooperit ja läks mööda tervelt 25 aastat, kui ta leidis sellele eesti rahvaviisile, tõsi küll, natuke muudetud kujul sedavõrd väärilise väljundi nagu tema viimane sümfoonia. Aga nüüd ongi selline küsimus, et kes see suur maailma kuulsaks saanud helilooja oli, kes siis seda eesti rahvaviisi kasutas ja et seda natukene ka kõrva kaudu teile meelde tuletada, milline see rahvaviis oli siis see võikski tulla siit ühe koorilauluna, mille on seadnud Johannes Kappel ja Johannes Kappeli tal põhjust just nimelt praegusel aastal ka selle poolest meelde tuletada, et tavaliselt ju eks ole, tähistatakse sünniaastapäevi, aga Johannes kopteri puhul on fakt, et tema surmast möödus sel aastal aastat Johannes Kappel. Tema tähtsus on kahtlemata selles, et tegu on esimese professionaalse eesti muusika. See on tõsi jah, tema, kes ta lõpetas ka esimesena Peterburi konservatooriumi, muide alustas üks mees varem, just hiljaaegu tegelesin ka selle teemaga, see oli Friedrich sööbelmann, kes siiski jõudis seal õppida ühe aasta ainult ilmselt ta sai siis eksmati ja tuli koju tagasi. Aga jah, Johannes Kappel, tõsi küll, Raplast oli sündinud, Nendes kasvas ja Peterburis enamjagu oma elust elas. Ta oli seal Hollandi saatkonna kirikuorganiste, juhtis eesti seltsides koore. Kuigi palju jõudis ka Eestis käia, oli siin üldlaulupidude üldjuhti ja umbes 50 koorilaulu demonton. Ja kallis mari on. Ma arvan, et siiski üks tuntumaid, seitse tuleb. Meile laulis Eesti Raadio segakoor Tõnu Kangro juhatusel ja pala oli kallis mari ning selle helilooja Johannes Kappel Eesti esimene kutseline muusik, kelle surmast möödus sellel aastal 100 aastat. Aga ootame siis kõigi Hääderaadiokuulajate vastuseid sellele küsimusele, et kes oli see maailmakuulus helilooja, kes ühes oma sümfooniast kasutas äsja kuuldud viisi kallis mari. Ja ootame teie vastuseid meie meiliaadressile, imelihtne, et e r-r e sinna saate loomulikult ka oma muusikasoove saata ja üldse kommentaare meie saatele. Nii, aga mis muud me peame hakkama, saate otsi kokku tõmbama ja peaks niimoodi rahvusvaheliselt tähistatava tähtpäevaga lõpetama. Aga ikkagi, kui oluline näiteks sinugi uudistetegija jaoks on see, et mõnel heliloojal on just nimelt 150. ja sa küsid seda minult kui konkreetselt ühetelega kanali uudistetoimetuse juhilt, jah, kas see veenab sind ära, et see on piisavalt oluline, et see ületab uudiskünnise, vot küsimus ongi see, et iseenesest ei ole uudiskünnist see, et keegi saab 90 70 kuuekümneaastaseks, miks ei ole uudis, sest uudis on see, mis on uudis ehk siis mis meid üllatada tähendab. Aga seda, millal keegi saab 60 aastaseks, ei ole raske välja arvutada, järelikult kui ta tuleb, siis ta enam ei ole uudis. Tähtis on see, mis sellega kõik seotud on. Kui selle 60. või 70. või mis veelgi ilusam 100. sünnipäev laval juhtunud midagi väga ilusat, näiteks ta tuleb välja veel ühe teosega, oma 100. sünnipäeval, päeval seda mängitakse, ütleme tema kodus hommikul tema voodi juures, kuhu ta võib-olla naheldatud juba mõneks ajaks. Vot see on südamlik, see on ilus ja sellisel hetkel paned sa selle inimese ja tema loomingu vastu huvi tundma veel kümned ja võimalik, et tuhanded inimesed olenevad sellest, mis riigis sa seda saadet parasjagu teed ja kui suur on auditoorium, kes võib-olla mitte kunagi saaks temast teada, sest see on viis, kuidas läheneda auditooriumile ja kuidas populariseerida selle konkreetse inimese tegusid. See on pikk ja keeruline jutt ja ma kardan, et su saade lõpeb ja me võime siin pärast seda rääkida, aga aga ma aiman, et sa aimad omakorda, kuidas tegelikult need käivad, siis sa oled ju ise ajakirjandusega nii palju suhelnud ja eks inimesed mõistavad, et et iga juubelijuttu nad lihtsalt ei jaksa ajalehest läbi lugeda ja televiisorist vaadata. Otsitakse midagi veidi enamat, mis on veidi enam põhjendatud ja läbimõeldult esitatud. Aga kuna sina oled tööd teinud nii eraõiguslikus kui avalik-õiguslikus meedias, siis ütleme, kas selliste muusikaliste tähtpäevade kajastamisel on mingisugune raskuspunktide ja lähenemise erinevus selgelt lähtudes sellest nii-öelda omandivormist. Ütleme siis niimoodi, et ma olen siiski teinud ajakirjanikutööd ajakirjanduses on üks paljudest reeglitest, on väga lihtne. Mida lähemal Ma inimesele asi on, seda rohkem teda huvitab. Iseküsimus on, kes on Eesti inimesele lähemal, kas, ütleme Mozart või Helend Peep? Niimoodi ei saa küsida, muidugi saab küsida, küsida saab igasuguseid asju, aga see ei ole normaalne küsimus ja sellele ei ole põhjust loota ka väga tarka vastust, mis tähendab, et kõik sõltub veel omakorda väiksematest detailidest. Kes esitab Mozarti, mis teosega tegu on, miks seda täna mängitakse? Kas Helend Peep on üldse keegi mingisugusele inimeste generatsioonile kas see, et ta on eestlane, teeb teda iseenesest ainuüksi seetõttu kellelegi lähedasemaks? Need on kõik küsimused, mis tuleb läbida, saagida ja sellega me päevast päeva tegelema, nagu öeldud kõvahäälselt ja suure müra saatel. Sest päevi on muidugi alati väga palju ja üks selline nii-öelda mingis mõttes kultuuripoliitiline valikute tegemise küsimus on ka see, et millised tähtpäevad nagu eriti niimoodi rahva teadvusse tõsta, mille jaoks küsida riigieelarvest raha ja nii edasi. Tead sa, kui palju antakse raha Eesti vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks, on ma olen kuulnud midagi 100-st miljonist ja kas see on õigustatud? No kas Eesti vabariik ei ole seda väärt, et muidugi on, aga ma ei tahtnud Key öelda, see on väga väärikas sünnipäev. Ja põhimõtteliselt ma usun, et keegi meist eestlast, sest Eesti vabariigi kodanikest ei leia, et tähistades seda suuremat kuse armastusega oma kodumaa vastu oleks raha kuidagipidi halvasti kulutatud ja mida me tähistame, see ei ole uudis, aga see on rõõm meile kõigile ja muusika inimesena. Loomulikult loodan väga, et sellest 100-st miljonist tuleb midagi ka muusikute heaks, et mõni helilooja saab sealt tellimuse, et mõni orkestrantide saadakse, see ongi see 100 miljonit krooni, ega siis Eesti vabariik seda ei vaja, Eesti inimesed saavad sellest osa. Nii et topeltrõõm? Jah, see on seesama küsimus jälle, nagu sa enne ütlesid, et oluline on see küsimuse esitus. Et mille jaoks sellist aastapäeva jälle vaja on, meie endi, eesti inimeste jaoks nii on. Aga mis võiks olla meie viimane muusikapala? Võimalusi taas ei ole väga palju. Äsja tähistas oma sünnipäeva lugupeetud helilooja Jaan Rääts, sellel aastal on tähistatud üle maailma Eduard kriigi sünniaastapäeva ja nii edasi ja nii edasi. Aga võib-olla võiks olla üks maailmakuulus helilooja, kes ei oleks meist väga palju kaugel. Geograafiliselt tunnistame, otsesed, valisime selle muusikapala või ma tõesti võtan patu endale. Lubasid mul selle valida siia tänu sellele, et ta hetkel meile mõlemale meelde kargas ja ja lihtsalt tegu nii ilusa teosega oli ja nende inimeste jaoks, kes kuulavad seda saadet veel on, nii et kõlagu, siinkohal siis Jean Sibeliuse andante kasiibo muide, dirigeerib täitsa meie oma mees, nii et palju enamat kui lihtsalt geograafiline side Soomega. Ja teiega oli täna stuudiokülalisena põhjaliku muusikalise ettevalmistuse saanud TV3 uudistetoimetuse juhataja Märt Treier, saatejuht Eero Raun ning jääme kuulama saanzibeliust ja jääme kohtumiseni.