Tähelepanu algavas saates kuuldu ei pruugi ühtida teie arusaamadega reaalsuse olemusest ega pretendeeri juhtiva tõe tiitlile vaid on silmaringi avardav audiorännak maailmavaadete äärealadele erinevate võimalike ja võimatute tunnetus akende kaudu. Rahvusringhääling ei propageeri ei kinnita ega lükka ümber saatekülaliste väiteid ja seisukohti. Kallid raadiokuulajad käes on pühapäev ning seega sobiv aeg seada oma antennid veidi avatumas seadistus, et võtta vastu põnevaid signaale sisekosmosest. Algab saade hallo, kosmos ja mina, olen Ingrid Peek. Algatuseks head õpetajate päeva. Täna 20 aastat tagasi, 1994. aastal lõi Unesco selle tähtpäeva, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused. Nii et täna on tore päev tänutundega oma eluõpetajate peale mõelda. Tänases saates räägime ühest toredast õpetusest, eluviisist, maailmavaatest ja uskumuste süsteemist nimega sofism. Ning kes oleks teemast parem jutustaja kui mitte selle kõige praktiseerija. Minu tänane saatekülaline on muusik ja antropoloog. Bõliina Tšerkassova. Vene teatri näitlejate perekonnas kasvanud bõliina on sündinud Tallinnas. Tema isa-emapoolset suguvõsad on aga pärit Venemaalt Tuula linnast kus koliti siiapoole vähem tsenseeritud piirkonda, kus sai lavastada selliseid etendusi, mis olid mujal keelatud. Polina Tšerkassova õppis sotsiaal- ja kultuurantropoloogia Tallinna Ülikoolis Eesti humanitaarinstituudis, kus kirjutas magistritöö teemal lõputu lugu mitmepaiga etnograafia kui lähenemine vene keelt kõnelejate integratsiooni uurimiseks Eestis ning töötab tänama sufismi uuriva doktoritöö kallal. Aastal 2012 asus ta tööle Tallinna Ülikooli antropoloogia lektorina ning pälvis kohe samal aastal Eesti humanitaarinstituudi parimaks peiu tiitli. Polina Tšerkassova on õppinud ka Rootsis intuitiivset pedagoogikat ning tegeleb siiamaani muinasjutu võstmisega, kus räägib reisidelt korjatud lugusid ja mängib erinevaid haruldasi muusikainstrumente. Väga huvitavad on tema isiklikud kogemused sufismiga, millest täna kindlasti räägime. Nimelt elas Polina Tšerkassova eelmisel aastal Türgis, kus tegi etnograafilist välitööd kaasaegsetes Suhhismi praktiseerijatest, õppis mängima türgi flööti, neid piss ka pöörlemispraktikaid ning osales 99 päeva ja ööd kestvas katkematus pöörlemistseremoonias. Kuidas see kõik välja nägi ja mida seal täpselt tehti, sellest räägib ta peagi ise. Ja muide seda sufide pöörlemist saab ka ise proovida ja kogeda. Bõliina korraldab kuu aja pärast pühapäeval, teisel novembril Tallinnas taitši klubis Suhvide pöörlemise olengu ja õpitoa. Uurige selle kohta lähemalt kosmonautide klubi seinalt aadressilt Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos. Enne aga, kui asume jutustama Suhhismist, kuulama ühe muusikapala, sest just muusika kaudu kassas Polina Tšerkassova huvi teiste kultuuride ja maailmavaadete vastu. Ta on andekas muusik, laulja ja multiinstrumentalist, kes mängib erinevaid flööti. Käsitrumme ratas lüürat ehk pilli nimega Hauldik, öeldi prantsuse Torupilli klarneti sarnast leedu rahvuspilli Pirbiinet klaverit, sõrm klaverit, Kalimbat ning muid haruldasi pille. Ta on mänginud ansamblites Wire Rond ellustryofooniks ja taane mahuta ning korraldanud tervendava muusika ja heliteraapia töötubasid. Tänase saatemuusika ongi bõliina poolt valitud ning avalooks kuulame ühe pala nimega dast, mis on otsast lõpuni tema enda meisterdatud. Minu tänaseks saatekülaliseks on muusik, antropoloog ja sufismi praktiseerija bõliina Tšerkassova, tere bõliina teleseriaali. Suur tänu, et leidsite aega, et saatesse külla tulla ja täna on meil palju põnevat, millest rääkida. Aga nagu ikka tahaks, saate alguses teada sinu lugu, sinu kujunemisteed, sinu arenguteed ja ka sinu eneseleidmise teekonda, et millised on olnud sinu elus olulisemad õppetunnid ja õpetajad, tähtsamad sellised käänukohad, mis on sind kujundanud. Hea küsimus, sest ma ise arvan, et ma olen ikka veel teel, et merel siiamani kuhugi saabunud ja, ja ka surismi kohti suvise praktiseerimise kohta. Et kõige parem viis, kuidas sellest rääkida, ongi öelda, et me oleme suffi teel. Näiteks kui ma kohtlesin Suhvidega Türgis Olgannad Iraanist, Indiast, Türgist või kuskilt mujalt siis mind üllatas, kuidas mitte keegi, iski inimene iski neist nimetanud ennast sufiks ja ütlesid, et ma olen lihtsalt teen, munesid siin, teil ja, ja eks sellel sellel hästi hoidev teed väga palju asju, mis mind mõjutasid, et nii muusikaliselt kui ka Andre bioloogina. Aga kindlasti mõõtis väga see, et kui ma olin väga väike, siis mu isa, kes siiamaani töötab Vene teatris. Ta luges mulle väga palju muinasjutte. Siis, kui ma hakkasin magama jääma ja siis muidugi ma jäävad kaua magama, sest tema jäi esimesena magama, mina tahtsin kuulda, kuidas see lugu edasi läheb. Aga lisaks muinasjuttudele luges ta mulle hästi palju kirjandust ja luulet ja sealhulgas olid nii hispaania luuletajaid Lorca ja paljud teised oi, sealhulgas oli ka märkha jaam. Ja Rumi saadi Jahases. Ja ma ei teagi, kuidas need luuletused pääsesid siis minu väiksese lapse südamesse, aga kuidagi nad sinna pääsesid ja jäid. Nii et kindlasti need mõjutasid mind ehk siis kuidagi läbi luule, ma tunnen, et mis minuni on jõudnud, väga-väga palju, siiamaani. Luuletused, luuleline vorm on minu jaoks hästi oluline, et mulle väga meeldib kaasaegset luulet, poeedid nagu Merioolile näiteks eks naisluuletaja, tema hämmastavad tunned reaalsusest. Kuidas ta püüab neid panna, püüab seda kirjeldada, luulelised, et sellepärast minu jaoks ka on praegu üsna raske rääkida sufismist alla ja võib-olla ma ei oskagi mõningatele sinu küsimustele üldse vastata, sellepärast et sul ei ole võimalik rääkida. See on ainult võimalik kogeda, elada, uurida, avastada. Aga jah, rääkida on sellest väga raske. Jah, aga ikkagi proovime, sest kuulaja tahab teada, et mis see sufism on, mida ta endast kujutab, aga sinna jõuame üsna pea, enne tahaks natukene veel teada sinu kohta, et räägi natuke ka oma antropoloogid eest, et kuidas sa selleni jõudsid, mis sind sinnani viis. Ja rääkige natuke sellest, mis sul praegu käsil on, et sa teed ju Tallinna Ülikoolis Eesti humanitaarinstituudis oma doktoritööd, et mis teemal see on? No kuidas ma jõudsin antropoloogia ja nii on iga hästi seal, kus minu huvi inimeste vastu algas väga-väga ammu, ka väiksena mind huvitas see, et miks me oleme inimesed, mis tähendab inimkogemus, miks me oleme kõik nii erinevad ja samas nii, mis, mis ühist on neil mind alati huvitisi huvega, mulle pakkusid suurt huvi võõrad kultuurid, eks siis need, keda meie võib-olla algusest määratleme kui teist, kui keegi, kes on teinegi seal, kes on teistsugune. Et kui ma lõpetasin kooli, siis mul tekkis väga suur huvi reisimise vastu, mis ei ole tänapäeval üldse kuidagi eriline, sest paljudele inimestele meeldib reisida, aga mulle meeldis rikku tulla uus kohta, jääda sinna ja proovida õppida teiste inimeste käest, ehk siis sellist õppepoisi elu elada. Nii näiteks ma olin Lõuna-Hispaanias granades, kus uurisin mustlaste muinasjutte lugusid ja püüdsin aru saada nende eludest probleemidest selles, kuidas seda, mis nende, nende rahvast võtakse, paikseks elustiiliks. Kuigi nad ei ole üldse selleks nii väga valmis, seni ei ole selle jaoks loodud, võib-olla siis mulle väga meeldis, kui ma sain olla Lõuna-Prantsusmaal pikemat aega, kus siis sel ajal, kui mind huvitasid ökokogukonnad ja ja vägivallatu elu eluviis, siis ma olin KVS kogukonnas Neis praktiseeris vägivallatut, elustiili ja see oli ka pikemat aega, olin seal, kunagi olin Belgias, elasin Krišna juures ühes Krišna iidide templis mis asus vanas lossis ja seal mina näiteks mind huvitas see, kuidas nad õpetavad Krišna lugusid oma lastele näiteks milliste muinasjuttude kaudu, kuidas vaest kasutatakse kreeka mütoloogiat, kreeka lugusid, kus lihtsalt vahetatakse jumalast ja nimesid Veebelikeks nimel, eks, ja see oli ka huvitav aeg. Mõned nädalad elasin seal, pärast tulin Eestisse tagasi, siis tuligi välja, et meil oli igiEesti humanitaarinstituudi Alt uus õppetool mis mist avati. See oligi antropoloogia. Ja selle rajamisele aitas kaasa minu tulevane juhendaja Lorenzo kanjas Mõttus, argentiinlane. Ja siis jah, maastusin sinna magistratuuri ja siis hakkasin juba rohkem tegelema antropoloogia, aga, ja nüüd ma siiamaani õpin seal veel, teen oma doktoritööd. Kirjutan, mis keskendubki sufile pöörlemispraktikatele, surfislikule, haridusele eksis õpetamismeetoditele nagu Mesk jaa, muusikale ja lisaks on lõputööle on mul plaanis teha üks helietnograafia. Ehk siis ma salvestasin väga palju helilist materjali siis kui ma olin Türgist see aasta aega. Ja kui õnnestub sellest teha sellist helifilmi, siis on, mul läks mul väga hea meel. Praegu materjali on väga palju, ma ei ole veel sellega hakkab tegelema. Aga mis Mesk Mesk on surfide jaoks senine praktika, mis käib erinevate tegevuste kohta, nagu näiteks meski kujul, võib õppida pöörlemist. Ehk see maad võib õppida Caligraafiad, araabiakeelsed kalligraafia, et samamoodi võib õppida mängida mingit pilli või joonistada minia Tüüre, need Türgimine, turi või Ebrud. Aga mida sa siis ikkagi tähendab, et Mesk, kuidas ma selle abil saan neid asju õppida? Ja siis see on see õppimispraktika mis tähendab väga suurt pühendumist ja eelkõige armastust, türgi keeles öeldakse Askses mees omale, ehk siis ilma armastuseta sa ei saa teha miski tegeleda selle selle tegevusega. See praktika on selline, et tavaliselt meisk tähendab, et kas muusikat või pöörlemist või, või kalligraafiat õpitakse, koos, tuleb õpetaja, sul, ükski konkreetne õpetaja, kes peaks olema üks siis sa nii-öelda saad tema käest kõiki neid teadmisi ja sa õpid eelkõige tema käest, kui inimesed, ei, sa õpid midagi jälle inimeste kohta nagu Suhvilga räägivad, et kõige tähtsam on, õpid olla inimene ja siis ja siis kõik muu juba tuleb järgmisena need üheks selleks praktiviseerimise huvitavaks tunnuseks, mis võib-olla ka eristab seda meie haridussüsteemist on see, et seameski puhul osalevad erinevate vanustest või erinevate ettevalmistustasemetega inimesed samaaegselt nad Osadi osalevad ja õpivad, kuus. Ehk siis seda võiks võrrelda umbes selliseks, et kui näiteks muusikaklassis on sul nii esimese kui ka viienda kui ka 10. klassi õpilased kuus ja kui mõned professionaalsed mängijad ja nad on ka selles klassis ja mõned on alles alles algatajaid. Ja kui ma esimest korda puutusin sellise süsteemiga kokku, siis veel päris huvitav, sest ma ei ole kunagi midagi sellist varem kogenud. Ei meil ikkagi on nii, et need, kes paremat mängijat paremini neid edasijõudnute grupid, algajate grupid, ükskõik kas see puudutab tantsimist või, või matemaatikasse või keele õppimist, neid alati jagatakse selle järgi, et mille me juba oskame, kes me oleme, seal sellist praktikat ei ole, pigem on nii, et need vanemad alustaks sellest, et et algajate jaoks, kes osalevad selles grupis, on see suurepärane võimalus, et nad kuulavad, kuidas teised palju rohkem edasijõudnumad inimesed mängivad ja nad saavad nii palju inspiratsiooni, et sa võid nii palju innukust selleks, et jätkata ja mängida ja siis nad kuulavad lisaks oma õpetajale ka teiste mängijate näiteks stiili aga nende peaaegu professionaalide jaoks või siis professionaalide jaoks, kes kaosele selles lossis. Nende jaoks on see ka hästi huvitav praktika, sellepärast et nii nagu Suhvika räägivad pidevalt, peaksid meeles, kuidas nad alustasid milles nad mängisid alguses kui raske neil oli, kui mitu ja et nad kogu aeg näeksid iseennast nendest algetajates. Ja et samamoodi jätkaksid tööd oma egoga. Mees kasvabki telekat päris palju ja siis selle eest tavaliselt väga palju sellist kogukondlikud rõõmu koosviibimist, et saadakse kokku võib-olla kord või paar korda nädalas mängitakse muusikat või praktiseeritakse kalligraafiat või midagi muud ja süüakse koos, räägitakse juttu, inimesed räägivad oma eludest, siis tekib selline väga, väga lähedane perekondlik tunne. Et inimesed on hästi lähestikku ja kuidagi hästi konkreetsed südames nahatud ja jah, jagavad kõike. Aga praegu ma rääkisin meskist, sellest õpime süsteemist, kui millestki väga toredasti mõnusast tood, jääksid siia koosioni, ollakse nii toredad, aga veel üks asi, mis meil tuli meelde, on see, et Eesti puhul sellise pühendumise puhul, kui saad pühenduda õppimisele siis väga oluline on see hind, mida sa maksad selle eest, ehk siis, kui sa teiste pühendad, nii nagu mina proovisin seda teha, vähemalt siis vahest õpetaja võiks öelda näiteks sa peaksid 100 korda mängima igat nooti, mis võtaks, kui, kui proovid seal teha, siis mul võttis viis ja pool tundi. Et siis noh, iga päev. Ehk siis alati on hästi oluline see hind, see ohver nagu räägivad sushit, mida sa maksad selle jaoks, et sellega tegeleda. Ja veel, kui inimene õpib midagi, kui inimene osaleb selles miski õppimisprotsessis siis ta loob erilist suhet iseendale, selle tegevuse vahel, nagu näiteks iseenda ja muusika vahel iseenda, selle pilli vahel. Ja see hästi eriline suhe, suhestumine, see on väga oluline, sellepärast, et siis võib saavutada sellist meisterlikkust, mille kohta siis juhid räägivad, et sa saadki selleks tegevuseks. Ehk kui sa õpid muusikat, siis ühel hetkel sa saad selleks. Kui sa õpid kalligraafiat, siis saad selleks sümboliks, saad selleks täheks, selleks müstiliseks märgiks. Kui sa õpid pöörlemist õpitsemad, siis ühel hetkel sa saadki semaks, siis see ongi eesmärk. Armastusel põhinev suhe. Muusika on ju sinu elus väga olulisel kohal juba väiksest saadik, et sa mängid. Ma ei teagi, kui palju pille sa mängid, eks klaverit, flööti, trumme, igasuguseid eksootilisi pille nimetamis, pillased mänginud kaare kohta ma ei hakkaks ütlema, seda mängin, ma küll alustasin kunagi klaarigaga, siis üsna vara tundsin ära. Kuidagi see pill ei olnud minu jaoks, et mind alati huvides see, mis asub klahvide vahel. Et näiteks näha, et ei huvita see, et kõik klaveril mustad ja valged klahvid mis nende vahel, et tahtsin vajutada sinna kahetk klahvi vahele, aga seda ei saanud teha klaveri puhul. Ja siis kuidagi tundus mulle natuke veider, et ema ja siis ma hakkasin tegelema flöödi ka. Hakkasin mängima flööti, mis vist oli minu jaoks võib-olla kõige esimene meditatsiooniõpetaja hingamispraktikate õpetaja oli flööt. Sellepärast, et see on niivõrd seotud hingamisega meie hingega otsin sind. Ja minu jaoks on alati tundunud kõige müstilise, mis tegevused, kui sa puhud selle pilli, siis oma õhkuma, oma hingamist, oma oma hinge ja kuidas selle sündima sünnivad. Helid. Et mul ja võib-olla alguses oli selline romantiline ettekujutus sellest vildist, aga pärast oli mul eriti põnev avastada, kuidas me laane in Rumi kirjutas nei lüüdist, mis bambusflööt, mis on Türgi ja Iraanis, Türgis, Iraanis väga levinud slaid kirjutaski sellest pildist võrreldes seda kas ka inimkehaga ja, ja inimesega. Ja räägi sellest, et ta tahaks olla, võiksime olla see tühjus, selle slaidi tühjus, millest voolab looja hingamine. No nii ilus ja siis ja ma hakkasin mängima puhkpille, siis hakkasin tegelema vanamuusikaga, kuna mind vist kõige rohkem huvi teisedki, need nii-öelda rahvapillid vid, traditsioonilisemad, pillid, kuigi mis on traditsioon? Et iga traditsioon on ka loodud ja natuke õppisin keelpillipille juurde, siis hakkas mind väga huvitama Kalimba ehk siis sõrm klaver, Väike-Aafrikast, pill ja mängin Türgis näiteks päris palju mängisin Pirbiined, mis Leedust pärit, klarneti, sarnane pill ja sellega saab mängida ka veerandtoone, sellega saab mängida ehk siis neid samu noote, mis puudud klaveril, mis asuvad täpselt klaveriklahvide vahel. Jah, ja sa oled ju ka tegutsenud mitmetes bändides, virrerond, ellus, Trio fooniks, Dane mahuta kindlasti sealt viimasest siin teab võib-olla laiem auditoorium isegi rohkem. Et kuidas sa vaatad oma elule, et muusika on selline ühendav niit või liimi siis antropoloogi softi, praktikad ja elu uurimise ja inimeseks olemise siis sinu jaoks kõik kuidagi kokku punub? Jah, ei või olla, on, on nii ka, et et ühelt poolt tahan sellega vist kõige rohkem tegeleda ja teiselt poolt siiamaani alati on leidunud mingid muud tegevused, mis selle kõrvalt, mis kuidagi mitmekesistavad praegu mina ei ole ette, ei tea, võib-olla ühel hetkel hakkangi nüüd muusikaga tegelema, aga praegu praegu on mul ja teised sellised alati, et nad eksisteerivad millalgi samal ajal. Aga mis, mis on see muusika, mis on selline nähtus, mida ta meiega teeb, et need on täiesti erilised seisundit, kuhu muusika on võimeline inimest viima, et kui sa mõtled nagu suurelt laialt tähenduslikult sügavalt muusika peale, et mis sinu jaoks on muusika sellega ja kysimus? Ma tahaks ise ka teada, mis on minu jaoks musike, võib-olla kui ma ise teaksime, siis mul oleks palju lihtsam. Nägi lahendasin enda jaoks, aga kuna minu jaoks muusika on sama müstiline ja ükskõik kui kaua ma sellega ei tegeleta, on minu jaoks müstiline saamistiline, võib-olla kui su fism, siis see on minu jaoks lahendamata, ka tahaks teada. Aga ma olen sinuga nõus, et tõesti muusikal on yldse helidel helidele uskumatu mõju meie teadvusele meie maailmatajule. Ja võib-olla ka üks, see oli üks asi, mis tõmbas mind türki, sest ma nägin, kui teadlikult nemad juba aastatuhandeid on tegelenud muusikateraapiaga näiteks. Ehk siis on olemas, eks veel nagu varasest keskajast yks selline raamat, mille kirjutas Alpharaabi ja see on väga suur raamat, mis räägib muusikateraapiast. Ehk siis telekirjutati, samal ajal kui näiteks nii, et Euroopas ei olnud isegi meditsiini ja mingid kõige lihtsamaid hügieenilisi vahendeid ei olnud neil siis Lähis-Idas Pärsias, Türgi tooriumitel juba inimesed tegelesid muusikateraapiaga tuli ka kaugemalt Aasiast, ehk kui nad avastasid, et mootor on palju rohkem kui seitse nooti, milleks siis meie tempereeritud muusika on praegu ära jagatud, et kõik on hästi täpne, klassifitseeritud olemas masuurid, noorid, kurvemad ja lõbusamad laadid. Aga neil olid magammid, ehk siis selliseid heliread mis hõlmavad hästi palju veerandtoone ja nende erinevaid kombinatsioone ja siis igal sellisel laadil, igal ma kammil oli oma konkreetne mõju näiteks erinevatele siseorganitele erineval kellaajal olid siis paremad ühed või teised, ma kammid, et ma arvan, et paljudele kuulajatele võib-olla see seostub kohe india roogadega, kuna ma tean, et siin on hoidnud Eesti ühiskonnas, siis tuntakse paremini India kultuuri ja siis võib-olla india muusikat ka. Kuigi meil on ka käinud päris kuulsad Lähis-Ida-artistid ja muusika kontserdid toimunud. Nojah siis see teadlikkus, millega inimesed kasutavad muusikat Lähis-Idas alati mind väga võlus ja nüüd, eelmisel aastal, kui ma olin Türgis, siis ma olin seal koos ühe muusika uurimisgrupiga mille Tšumada Nad kasutavad samasugust tähti nagu eestis tüümata, ainult kui keegi on huvitatud, võib, võite vaadata internetist. Nemad tegelevad traditsiooniline, siis vana ja traditsioonilise türgi muusikaga samonistliku muusikaga, mis tuli veel kaugemalt Aasiast ja sufi muusikaga enamasti muusikateraapiaga ja neil õnnestus tänu doktor Ruth Küvens tegevusele, ehk siis on üks hämmastav sushi, õpetaja ja muusik, kes on ka minu õpetaja ja väga ilus ja väga eriline inimene. Tänu tema tegevusele eelmisel aastal tunnistati Türgis muusikateraapiat ametlikuks teraapia vormiks ehk siis ametlikuks meditsiiniliseks teraabiliseks vormiks mis on kahest ja haruldane, sest tänapäeval on tavaliselt on päris suurmehe, traditsioonilise meditsiini ja siis tal oli selline institutsioon hilisema meditsiini vahel. Kahjuks seda lõhet muudkui suurendatakse ja seda tehakse mõlemalt poolt, nagu ma näen, kahjuks. Aga, ja siis muusikateraapia Türgis on üks ilus näide, kus siis püütakse teha koostööd. Tänases saates kõlab sinu mängitud ja ka sinu valitud muusika, et mida me kuulame tänases saates? Mul on kaasas türgi muusikat, Iraani muusikat, mõnedesti Türgi muusikud, nagu näiteks sirkanul ja Ismail Dimela joulu. Ja siis täiesti hämmastavad pärsiakeelsed lauljad nagu Saaeffteegaari ja Alisa tee sinna lisade ja jaak, täna kõlab päris palju siis sushi muusikat nii Türgist kui ka Iraanist see koordist, mitte Indiast, sest ma ei ole veel India territooriumil Ratšestani seal käinud, kellel on selline väike plaan olemas selleks talveks. Ja jah, suvi, muusikat, aga mängi meile midagi mängija laulasest. Tahaks kuulda sind ka. See pilvede on praegu käes, hoian, selle nimi on rebab ja oluline Pill Sophie teoks ja sellest on näiteks kirjutatud väga huvitav raamat, rebapname, mis veel tõlgitud. Mis praegu siis on türgi keeles. Jaa, ja see raamat räägib sellest, kuidas siis laanen sellele Rumi suhtus rebave ja miks just selle Pille hääled tema jaoks sarnanevad kõige rohkem meie hingehelidega isi, selliste jumalike helidega. Rebagun keelpill, siin on kolm keeld. Ja tal on puust üsna raskest puust tehtud kael kolm sellist mälestuspulka siis on, alumine pool on seal kõlakasti asemel on tal üks kookospähkel mille peale on tõmmatud nahk. Et siis tekib selline väike nagu väike trummikujuline ümarkookos. Ja seda mängitakse poognaga tegi eks mu väga hea sõber ja pillimeister seri tun Istanbulist. No praegu mängiks hästi lugu, mis on paljude muusikute jaoks kõige esimene lugu, mida üldse õpivad, see räägib nendest ööbikutest, kes laulavad oma ilusate häältega paradiisiaiast ja lõpus ta räägibki, unus Emre luuletustest ehk siis jõnusem rajooniks suffi luuletaja, kes on ehk vähem tuntud kui sees ja rummi ja ja siis selle ma kammiks on see iga, mis on selline, ma kammis toob tavaliselt rahu südamesse suureneb inimestel turvatunne ja näiteks ained aitab ravida igasuguseid vaimuhaigusi. Aitäh bõliina, väga-väga ilus oli see pala räägimegi lähemalt sufismist sest et sina praktiseerinud seda uurida seda maailma ja oled just õige inimene meile rääkima sellest, millest ei saa rääkida, aga noh, püüame, et mis asi üldse on sufism, mida ta enesest kujutab, mis on su fismi tuumolemus, millest üldse sõna sufism tuleb ja mida ta tähendab? Alguses tahaks öelda, et ma võib-olla ise olen üsna nagu üllatunud, et mulle päris no ikka tundub, et et ei, ma ikkagi ei ole veel valmisid rääkides Ufismist, et sellest peavad rääkima ikka surfiõpetajad. Ma ise olen alles teel, aga võib-olla muusika kaudu kuidagi saaksin siis natuke rääkida sellest oma kogemusest. Ja sellel sõnal sufis palju erinevaid seletusi, noh, mitte liiga palju, aga siis näiteks üks seletus, mis räägib, et see tuleb sõnast sufiks, mis tähendab villast kangast, mis on tehtud villast. Ja mida siis kann tsid, esimesed sufid peas mütsid ja neid tavaliselt siis mehed kandsid selliseid kõrgemaid mütse sellisest vilditud villast, kui selle järgi siis tuli sõna sufi. Sufismi olemusest ka on üsna keeruline rääkida, sest nii nagu teiste võib-olla selliste suuremate usundite tuumikuks nimetatud armastust ja su filmis on see eriti tugev, et eriti näiteks Meybleviisuffidel ehk siis kuna sufiks, mis on ka hästi palju erinevaid ordusid ja neid on väga raske nimetada, sest näiteks on võimalik leida suffi urdusid mitte ainult Türgist pärsijast vaid ka Indiast, ralisestanist sel Pakistanist, jaga Aafrikast Elis Aafrikas on väga palju suffide ordusid, mis, millel on täiesti teistsugused praktikad ja mõned on sarnased. Mäletan, mis need teistsugused. Et Aafrikasse viis, mis ma siis täna üldse ei räägi lainerit nendest inimestest, keda ma kohtasin Dirgis ja Sophie on veel selline praktika nagu suhteid. Ehk siis kui keegi õpetaja räägib seda, mis tuleb seal tal sel hetkel südamesse või, või meelde, ja siis teised kuulavad teda siis sellised jutuajamised. Ja ükskord, kui me oleme talvel konjas rummi pulmapäeval ehk siis, mis on tema surmapäev tegelikult seitsmeteistkümneni detsembril siis Ruth ja kellest me juba rääkisime, kes on seotud grupiga, temal oli suhteid, ehk siis ta rääkis inimestele Laanest ja see kõik toimus ühe hotelli lobis kuna sufismi ametlikult Türgis keelatud ja on üsna raske leida kohti selleks, et saaksid toimuda needsamad loengud, kohtumised, nii et nad tihti toimuvad sellistes üsna mitte ametlikes kohtades, nagu näiteks, kui keegi hotelliomanik, millised on ise väga huvitatud ja väga armastab sufismi, siis ta lubab inimestel tulla ja, ja siis teha tseremooniaid sealsamas hotelli fuajees. Keelatud aastal 1925, siis kui vaata türgi reformid tulid jõusse ja osmani impeerium langes, sel ajal kruvisime keelati, selle kohta on väga ka päris palju informatsiooni saab leida internetist või kui mina rääkisin inimestega, siis tundub, et suvi teoks enne nende jaoks on täiesti mingil määral Arusaadav tegevus, sest alati peaksid toimuma muutused ja kui yks süsteemi, kui su film selleks ajaks 19. sajandi nagu lõpupoole sai juba väga tugevaks institutsiooniks siis oli vaja uuendusi, siis oli vaja jälle, et oleks vähemist, institutsiooni on häiritud. Ja siis tulles tagasi, siis minna selle õpetaja juurde, kes rääkis, siis ta ütles, et eks siis suvitud võivad olla kõige tähtsamad inimesed ja tihti suvid siis noh, nende jaoks on inimesed kaasson magamisseisundis, ehk siis magad, kui nad ei ole teadlikud, kui nende jaoks ei eksisteeri nii-öelda midagi muud peale nende kolmanda dimensiooni. Ja siis teised, kes on ärkvel, kes alustasid oma teekonda, oma otsimist ja lisaks sellele Nad räägivad hästi palju südamest. Aga siis räägivad sellest selliseid aspektis, et näiteks türgi keeles on kaks sõna südame jaoks üks, tähendab Kaip ehk siis anatoomiline süda ja teine on küll ehk siis spirituaalne süda ja see spirituaalne süda, seda kujutatakse ette väga tihti kui sellist ketast, mis asub meie südame kohal ja ta on selline nagu horisontaalne niukene ketas, mis kiirgab meie ümber igale poole. Ja inimesed saavad tunda, et kui suur on sinu see spirituaalne süda. Ja kõige olulisem on see, et see oleks vedel, nagu ütles õpetaja, et väga tihti kujutavad ette, et inimene oleks nagu anum ja ütlevad, et väga paljudel inimestel on südamed kõvad nagu kivid. Mida vedelam süda, mida voolav on, see on, seda, seda parem. Rohkem sa oled teel. Ja siis väga tihti näiteks igasuguseid kohtumised huvitavate surfiõpetajatega toimuvad läbi selle, et sa lihtsalt astud neile ligi ja asud nende südameruumis. Siis ei olegi vaja väga palju sõnu, ei olegi vaja väga palju rääkida. Veel võin lisada seda, et näiteks suveõpetajad kõlagi, kui nad näiteks, kui sa kohtad nendega, nad kunagi alustasin, nagu sellist väga sügavat spirituaalset vestlust kunagi ei küsi, et mida sa usud, kes sa oled, mis usku sa oled ja kas sa usud reinkarnatsiooni või midagi muud. Nad pigem küsivad väga reaalseid küsimusi. Kes sa oled, kui sul on perekond, kus su vanemad on terved, kas sul on lapsed, kas on abikaasa, mis tööd sa teed kas oma naabritega suhtlejaid, ehk siis väga lihtsaid, igapäevaseid küsimusi? Ja sellega need siis vist kuidagi püüavad tagada seda, et inimesel oleks esiteks kõik hästi materiaalses maailmas, et Tal oleks eneseväljendust, et ta oleks seotud oma lähedaste inimestega, aita kuidagi aitaks neid, et ta saaks teostada ennast kui inimest siin maailmas. Ja kui tal on sellega hästi, siis ta hakkab kiirgama ja särama selles jumaliku armastuses, mida, mida siis tema süda tahab, soovib kiirelt, ehk siis mida ma nägin seal olles Türgis ja mis mind väga lummastel üleüldiselt, selle rahva puhul ja, ja eriti nende inimeste puhul, kellega ma seal enamuse aega viibisin, Nonii seid, kui heas ühenduses on nad oma juurtega kui hästi nad tunnevad oma sugulasi, kui väga nad hoolivad oma suguvõsadest tõesti väga ühenduses oma juurtega ja lisaks sellele on nad väga avatud vaimsetele kogemustele ja sellist tasakaalu, sellist imelist ja ihaldetavaid tasakaalu ma ei ole väga palju muudes kohtades näinud, kus ma olen reisinud või kui ma olen inimestega suhelnud varem, et see oli tõesti väga ilus. Ja veel sufismist näiteks räägitakse lugude kaudu lugude abil. Et see on ka üks viis, et selliste lugude Westmine läbi selle Tõivad ka õppimine ja väga tihti, kui siis me teame rohkem, tunneme huvi sufismi vastu, siis ta tavaliselt inimesed hakkavad uurima ruumi, elu ja ruumi on see kuulus luuletaja kutsutakse Türgisime plaanax. Ehk siis me plaan on sellel diilumi ja kahjuks unustatakse väga tihti sellest, et plaanel oli õpetaja ja suur sõber ja armastus Šemms Semstaabriis Semm Stabriisi, kes ilmus üks kord Rumi ette, siis kui lumi oli juba väga kuulus ja auväärne kodanik selles ühiskonnas, kus ta elas, kõneles siis konja linnas Türgis praeguses Türgis. Ja ta ilmus temaid ja siis hakkas esitama teleküsimusi, mis ajasid ruumid segadusse ja sel hetkel tal hakkas suurem huvi tekkima mis emsi kogemuse vastu ja simsi elu vastu ja siis midagi muud siis tema südames ka. Ehk siis Türgis armastatakse Šemsi isegi mingil määral rohkem. Tema on selline suur müstiline õpetaja mees eikusagilt, kes ilmus tühisest, kes ka ühel päeval kadus tühjusesse. Siiamaani on väga palju arvamusi selle kohta, et kuidas lõppes tema elu, mõned arvavad, et mõned rummi õpilastest või isegi tema enda poeg kes olid armukadedad, simsi suhtes lapsita ja käisime pärast Sebe russi, ehk siis pärast Meblana pulmatseremooniat esinema suma päeva käisime ühes väikses mošees Halczybik tassi nimelises linnas ja sinna väidetavalt ongi see, mis maetud. Et neid kohti, selliseid väikseid, pühalike kohti on Türgis väga palju ja igal juhul see tavaliselt on väga eriline õhkkond. Nende ümber. Räägi natuke ka sellest, et kuidas sina sufismini jõudsid, et kuidas sa selle enda jaoks avastasid ja kuidas on sufism muutnud sinu elu ja maailmatunnetust? Nojah, ei loe, tunnetus muutub väga palju ja iga päev iga päev kasutada neid võimalusi selleks, et jälle meie maailmatunnetust saaks jälle avaramaks. Aga, ja kuidas mul üldse tekkis see huvi jällegi muusika kaudu. Olin ühel kontserdil, kus esines üks Iisraelist pärit muusik, kes mängis Dirgi neid ja pärast kontserti tutvustati vahele ja natuke Chamisime koos, mängisime koos. Ja siis lõpus ta kinkis mulle oma väikest Sürgil egiptuse neid egiptuse bambusflööti mis oli üsna pisikene ja ka siis siis õige häälega. Ja siis ma proovisin sellest hääl, saade tavaliselt on nii, et inimestel kulub ikka päris palju aega sellest esimesed nooti saada kätte. Ja kui nad mul tulid välja siis ta ütles mulle, et kui ma tahan, siis ma võin minna tema õpetaja juurde Istanbuli õppima siis umbes sel ajal mul oligi vaja kirjutada minu uurimusprojekti doktorite jaoks antropoloogia ess ja nii see juhtuski, et ma kirjutasin siis sellist projekti, et ma saaksin minna sinna aastaks ajaks. Ja ja siis jah, olin teel. Ootasin juba Piret, piletid ostetud, pidin sügisel minema Istanbuli. Kirjutasin siis sellele minu sõbrale muusikule, kes mulle nei Floydi kinkis ja lubas jagada oma õpetaja kontakti ja temalt ei tulnud ühtegi vastust, kirjutasin talle ikka ja jälle. Ja ta ei vastanud mulle midagi. Ja siis juba lähenes päev, kui pidin minema Türki ja mul ei olnud veel ühtegi kontakti. No ja siis ma ikkagi võtsin julguse kokku ja ostsin lennuki peale, tulin Istanbuli. Veetsin seal nädal aega ja siis, kui tulin samal ajal kirjutasin talle jälle. Ja neljandal-viiendal päeval järsku tuleb vastus temalt, et ah, sa nüüd oled istabuliski. Muidugi, nii tore, et sa oled nüüd siin, palun sinul kontaktid, palun, siin on kogu informatsioon, et helistasid, minu õpetajatel on kindlasti hea meel sind näha, et ta vabandas, et ta lihtsalt siin Sindis tütar ja siis oli väga palju tegemisi, muid tegemisi ja, ja siis kõik lahenes küll väga hästi, aga mina mõtlesin, et huvitav, et kuidas elu õpetab meid väga tihti, sellistes situatsioonides võid jäädagi sihikindlaks ja uskuda ja usaldada, et et võtta julgus kokku ja lähedki täiesti võõrasse kohta võõrasse kultuuri. Ja siis kõik laheneb. Istanbul käega, hämmastav koht muusikate jaoks, et see on üks väga musikaalne linn, kus olla ja kus õppida muusikat, et juba aastasadu inimesed tulid sinna kokku selle jaoks, et jagada oma kultuurilisi muusikalisi traditsioone ja linnaruumis on nii palju helisid. Eks seal pidevalt kutseid palvele mine rättidest viis korda päevas ja kõige varasem neist hommikul, mis tuleb koos päiksetõusuga. Selle helistik on saba, ehk siis selline magama on seal ja tavaliselt see magamison hästi müstiline ja mis ajab pimedust minema ja igasuguseid hirme ja muresid viib minema. Ja siis, kui ma tulin pärast Eestisse tagasi, siis pikka aega ei suutnud, et ära harjuda sellega, et meil on nii vaikne linnaruumis, et ongi et helistan palju liikluse, helistan palju, aga musikaalseid helisid on üsna vähe, et seal ei jääks. Minu jaoks oli midagi sellist uut. Ja näiteks siis, kui Istanbulis tuleb kutse palvele, kui mošeedest tulevad, siis inimesed laulavad kutseid palvele, siis selleks ajaks pannakse kogu muusika niisiis raadiot või taustamuusikat suures kaupluses või poest pannakse kinni ka alati nii mõnus, et kui selline igapäevane, natuke säästav muusika, mis paneb inimesi ühes tempos kõndima suures kaubanduskeskuses või mis mängib kuskil, ma ei tea kuskil poes või kuskil veel, et neid pannakse korraks, vaid, et see on väga mõnus selline vaikusehetk. Huvitav jälgida selliseid helilisi maastikke. Kas äkki palun mängiksid meile neid sedasama türgi flööti? No ütleme nii, et ma kutsusin teid praegu proovi hoida enda neid kleite veel nii väga palju avalikult ei mängima alles ära ma õpin seda. Nii et selle tere tulemast, Rovi. Aitäh, et meid oma proovilubasid. Minu meelest oli see küll väga ilus. Vahel loed kuskilt sellist üldist infot, siis nimetatakse sufismi islami müstiliseks vooluks, et milline on sufismi seos islami ka, et mis neid ühendab, mis neid eristab? Mässufis on kindlasti väga seotud ja ikkagi islami usuga ja selle kohta on ehk siis palju arvamusi, ma arvan, et eelnevad inimesed ütleksid siin midagi erinevad näiteks surfipraktikatele kasutatakse ikkagi enamasti araabia keelt ja see on ikkagi koraan on, eks põhitekstidest ja kui toimub, see on selline meeldetuletamise tseremoonia, ehk siis selline praktika, kus osalejad, kes inimesed hingavad väga sügavalt, väga intensiivselt ja samal ajal kordavad nagu mantraid, aga kordavad just erinevaid araabiakeelseid osi või kohti koraanist. Näiteks Bismilai, Rahmanime, Hinn või Ilham tuli la, mis tähendab, hea küsimus tähendab, rismillai Rahmanni lähim öeldakse, et kõige olulisem selles v-täht ehk siis araabia tähti, mis alguses bee piss-piss, Nilla jahmanime, him ja igatäheline omas sümbolism oma tähendus. Ja on väga seotud, kõige suurem maailmaministeeriumiga on väga seotud jumala nimedega ja, ja loojaga ja siis selle tundega ja võist. Kõige paremini võib muidugi rääkida, et mis tähendab igast sõna ma ei tahaks interpreteerida koraani, mul sellist õigust ei ole. Ma ei oskaks seda olla nii hästi, aga ma ütleks nii, et kui inimesed teevad Sigreik vinnad näiteks kordavad enda jaoks väga palju kordi, mis melain Rahmanni vähim, mis me Laira Himneva teevad siis, kui neil on tseremooniad, siis tekib mingi teistsugune seisundi tunne sisse, et need, kes soovivad, proovides, siis et katsetada. See on vist kõige paremini aru saada, et mis see on. Aga muidugi iga täht, iga sümbol kannab oma tähendust. Nii et siis ja tehakse palveid näiteks tseremooniate alguses. Kui loetakse palveid, siis need on ikkagi seotud koraaniga. Näiteks pidi tuledest suffi tseremooniatel siis palju balletamist ja siis erinevaid sõnumist, mis on pärit kas pärsia, araabia keelest ja millist kasutatakse islamis. Lisaks sellele ikkagi öeldakse, et su Physon hästi avatud, et nii nagu Meblana Rumi kirjutas, et olgu sa kas maausuline või, või ateist või, või sorava strismi pooldaja või kes iganes, tule ikkagi. Et kas sinu jaoks on need uksed avatud, ehk siis sufismine meelest keskendub rohkem isiklikule kogemusele, ehk siis läbi isikliku kogemuse see võimalus jõuda müstilisuse kogemuse juurde, mis tähendab, et kindlasti sufid loevad ja palvetad ja kastnud palvehelme helmeid siis palvetades nad kasutavad islamist tulenevaid palveid. Aga see on väga isiklikul kogemusel põhinev praktika Tarikaat ehk siis praktika. Kas sufismis on ka eristatavad omad, sellised voolud ja suunad nagu teistes vaimsetes traditsioonides ja saime, rääkisid, et on hästi palju erinevaid urdusid ja, ja samamoodi neid ja väga palju näiteks Mevlevee, Rufayinaksi pandi galerii ja ma olen kõige rohkem puutunud kokku ist kahega neist ühed on meilegi, ehk siis tuleb sellest Meblana rummi ja siis jälle needsamad, kes räägivad armastuse veinist ja, ja kes just kui soovivad elada nii, et nad saaksid kogeda elu pidevalt, nagu, nagu oleks armastuse ekstaasis või svipsis härrastelt nüüd kasutades sellist veini, metafoori ja teised on rifay, ehk siis tulised. Ja nemad kasutavad ka semad ehk pöörlemisrituaale Sigre meeldetuletamise rituaale, kus, mis on seotud sellise väga intensiivse hingamisega. Ja sellega on ka nii, et ühelt poolt see juur on ikkagi üks neil ja väga tihti erinevate ordude esindajad ütlevad ka seda, et sel hetkel, kui need ordut ühinevad siis me me plaana ehk siis jälle siis armastus tuleb või, või, ja siis tuleb jälle armastusse suur. Selline sündmuse püüab pidu. Üks hästi põnev teema, mida sa oled ka maininud ja mida teatakse Läänes võib-olla isegi rohkem kui üldse supism, millest nipet-näpet võib-olla teatakse, aga mitte nii väga. Küll aga teatakse pöörlevaid, terviseid selline kujund, isegi kui ei teata täpselt, mida nad siis teevad, milleks nad seda teevad, selline nii-öelda pilt tekib inimesele kergemini silme ette, et sinul on selles osas isiklik kogemus, et kui ma õieti aru olen saanud, siis sa oled osalenud 99 päeva kestnud pöörlemistseremoonias. Palun seleta meile, mida kujutab endast see suffitants sima, millest sa oled põgusalt maininud mis sel ajal inimesega toimub, mida sa näiteks kogesid. Räägi natuke sellest lähemalt. Kes emast sema on üks võimalus kogeda, kogeda iseennast veel teisel viisil. Võimalus minna muudetud teadvusseisundisse ja teha seda nii lihtsalt loomulikult, et see tuleb täpselt sinu enda keha seest, et su enda keha valmistab sulle seda kogemust. Sellepärast et siis sa ei pea mingeid lisavahendeid selle jaoks kasutama selleks et saavutada muudetud teadvusseisundit. Ja räägitakse, et kuidas üldse sema algas, et kunagi kõndi sumi turul ja siis ta aga koolis, kuidas kullasepad löövad oma väikeste haamritega vastu metalli. Fakt, kes oli nii rütmiline ja et sel hetkel, kui ta seda kuulis tal midagi avanes, südamest ütles, et tema süda läks vedeleks ja tema kehaga sisepöörlema pea ei teadnud enam jalgadest ja nad ei teadnud enam peast. Samas ükskõik, mis vahet seal nagunii oli, sest kõige pöörles ta hakkaski pöörlema enda ümber. Ja nii sai alguse siis ema, kusjuures sõna tähendab pärsia keeles kuulama. Ja see mujal siis, kui inimene pöörleb, siis. Ta on. Võib-olla mingil määral võib öelda, et helid ja jällegi needsamad helid, millest me alustasime täna muusika, mis saadab selle üldse selle tseremooniat. See mängib väga olulist rolli. Need on need välised ajendid, mis, mis võivad koos, mis, mis aitavad, mis väga palju toetavad teda ja väga tihti teemad, sellised hämmastavad samastus kommunikatsioon, mis teevad väga peentasandil pöörled muusikute vahel. Ehk siis, kui muusikuid mängivaid kiiremini sellepärast, et pöörlejad hakkavad kiiremini pöörlema ja, ja, või kuidagi keegi neist läheb sellistesse väga sügavasse kogemused, mis kandub teistele üle nagu meiski puhul, ehk siis õpime siis teie puhul siis on kõik jagatud ruum, see on selline. Ruumide luuakse koos nii pöörled kui ka muusikuid kui ka vaatajad, sest selle tseremoonia ajal on päris palju inimesi, kes istuvad seal selle platsi ümber ja vaatavad, kogevad seda palvetavad ja siis nad väidetavalt, et selle praktika ainuüksi vaatamine on hinge jaoks samaväärne, kui et ise pöörelda, kuid et see on, see annab, see annab mingit samast, samast seisundit võib tekitada. Ja kui ma kunagi alustasin muusika õppimist Istanbulis, siis esimene neis flöödiõpetaja ütles mulle et tore, et sa tahad muusikat õppida, et alguses pead lahti saama sellest sinu läänelikus mõtlemissüsteemist, kus, kui sa oled nii harjunud, millega sa oled nii harjunud kuulama neid kar harmoonia, esid, milles su pea juba hakkab sinna juurde ehitama mingile mingile meloodiale, mille sa kuuled. Ja lisaks sellele tõstad sa pead kogemas emad enne seda, kui sa ei koge, seda siis enne sa ei tea muusikast mitte midagi, ei tea helidest mitte midagi. Ütles ta mulle ja ka siis, kui ma esimest korda kogesin semadeksis siis, kui Rutšodja, kellest rääkisin, mängis Istanbulis koos oma ansambliga ja siis see õhtu oli avatud kõikidele huvilistele. Inimesed võisid lihtsalt astuda sisse ja pöörelda. Ja siis ja mu esimene kogemus oli nii, et ma pean siin kolm tundi järjest ja see tundus minu jaoks, kui nõus oleks 15 minutit või 10 minutit, mul, see, mul kadus igasugune ajataju. No muidugi, ma peaksin ütlema ka, et Istanbulis toimivad väga palju erinevaid pöörlevate tervisite tseremooniaid, mõned toimuvad siis kaladameglevi Hannes, ehk siis mis on surfimuuseum ja need on üsna sellised, noh, nad on pigem suunatud turistidele. Kuigi ma tean neid muusikuid, kes seal mängivad ja ma tean, et on väga pühendunud inimesed. Väga tihti arvatakse, et kui tantsija, see pöörlev või kui muusik teeb midagi, mis on suunatud turistidele, seal lihtsalt oma annete müümine nende kohta ma võin öelda, et nad on väga pühendunud, et nad teevad väga ausaid vähemalt need, keda mina tean, iga tseremooniad. Ja siis on olemas ka mõned suffide Kerge oht, ehk siis selliseid nagu kogukonnad võiks öelda, kus nad, inimesed rohkem viibivad koos, kus õpetatakse pöörlemist ja seal on ka ikka nii, et enne seda, kui sa oled seda asja õppinud, ei saa proovida, sa ei, sa pead oskama pöörlemise, pead kogema seda õppimisprotsessi, alles siis saad õppida pöörlema. Aga jällegi seesama Timothy grupp mis tegeleb heliteraapiaga. Nemad pigem pooldavad seda, see on üks, praktikas on üks kogemus, mis peaks olema kättesaadav kõikidele, kes tunnevad huvi, keda new la kutsus nii-öelda. Ja siis nad teevad selliseid tseremooniaid, nüüd näiteks sel nädalavahetusel on nad Austrias Viinis teinud nende kontsert talvel kohtume nendega Indiasse, siis ma ise ka nendega siis vahest. Aga kuidas pöörlemine käib, et tavainimene mõtleb, et noh, lähen sinna, muusika mängib, hakkan ümber oma telje, siis ühes suunas vist päripäeva tiirutama, et juba mingi viie minuti pärast käib pea ringi, jäin siis pöörleb veel 10 minutit, siis läheb süda pahaks, kukud kopsti pikali maha, et kuidas pöörlemine käib. Mis selle juures siis oluline on, et kui ma panen näiteks kodus surfimuusika peal või varsti paneme näiteks käima mõne pöörlemistseremoonia lauluinimene tahab kaasa pöörelda, et mis siis oluline selle juures on päris paljud, kes võib-olla tahaksid seda ise proovida kodus või nii siis võivad tihti kogeda, et süda läheb pahaks ja see võib täiesti juhtuda. Kuigi see ei ole ka väga hull, selles ei ole midagi halba, et nagu üks mu tuttav performe ja, ja põlle Austriast ütles, et kõige hullem, mis sinuga võib juhtuda, on see, et kas sa kukud maha või siis süda läheb pahaks. Et see ei ole midagi halba, pigem pole halb sinu egole. Ja sinu jaoks on see vastupidi, pigem hea siis hirmud kaovad ja jällegi oled lavem. Aga ma ütleks nii, et nendel tseremooniatel, kus ma olen käinud, kus alati on keegi õpetaja, kes avab ruumi, kes loeb alguses palvet siis tekib selline õhkkond, kus või selline ruum, kus inimestel ei hakka paha. Ja ma olen ka rääkinud mõningate inimestega, kes tundsid huvi, proovisid pöörelda ühes kohas Istanbulis või siis teises ja ütlevad ka, et näiteks siis, kui üks õpetaja on juures näiteks Orudioodia siis temaga koos on nii lihtne pöörelda, kes kõik oskavad, kes ei ole kunagi teinud elus ja, ja on väga lihtne, sest kuidagi loob tekib selline väga turvaline ja toetav ruum. Nii et kindlasti on hea, kui palju parem võrreldes siis, kui on keegi, kes koges semad näiteks päris tseremoonial siis kas nemad vähemalt saavad hoides nende ruumi? Need on sellised peened asjad. Või võib mõelda, et no milleks neid üldse vaja, et meie keha on olemas, muusika on olemas, haka ajaliselt pöörlema. Aga ikkagi selle sees on sellel noh lisaks sellele on veel neid päris Tibeli nähtamatuid, asju, energiaid, ruume, sest avatakse väga palju erinevaid uksi ja on oluline nendest ustest, tuleks läbi, tuleks siis ikkagi see, mida me soovime, et see, mida me taotleme. Ja samamoodi, kui inimene astub muudetud teadvusseisundisse, siis ka see on niivõrd piirideta maailm niivõrd seinteta maailm. Et kas seal on oluline, et inimesel oleks turvaline. Nii et hea, kui on keegi, kes on kogenud seda tseremooniale. Aga räägi sellest 99 päeva kestnud pöörlemistseremooniast, mida see täpselt tähendab, kuidas see siis välja näeb, kas tõesti siis 99 päeva järjest võrreldakse, on selline asi üldse võimalik? Kirjelda seda proovi kuidagi edasi anda seda suurt sündmust kõige paremini ja ma loodan, et seda annavad edasi minu salvestused, mida ma tegin ja millest ma loodan, millalgi sünnib selline hele etnograafia, ehk siis helifilm, aga sõnadega panna nendesse sõnadesse, siis seesama Mothkrup tegid iga suvi tegid sufide kogunemist, ehk siis kui üle terve maailma tulevad sufismi, praktiseerija ja huvilised kokku elavad sellises loodusele väga lähedases keskkonnas, kus on kogukonna maja, neile kaheksanurkne ehitis, kus esimesel korrusel on suur avatud ala, siis köögid, dushiruumid, igasuguseid hoiuruumid, aga seal teisel korrusel on kaheksa nurkne saal, kus toimub sema. Ehk siis, kui see on suurepärane parkettpõrand, väikesed aknad ühel tasandil, algusest, kui need hakkasid seal tegema selle kunagi üks kasvufide keskus, siis kutt, sufismid keelati Türgis, siis sellest sai kultuurikeskus ametliku nimega muud lubava kuldmehikesi, kust üldse idee tuli, et pöörelda kaua järjest, nii et muusikud kogu aeg vahetuksid, pöörlaid vahetuksid, aga peaasi, et see muusika ja sema läheks edasi. See mõte on pärit ka sellest meski süsteemist, milles rääkisin alguses. Et kui sa praktiseerib midagi armastusega, kui sa armastad nii väga oma tegevust ja andud sellele täielikult, siis saad selleks siis sa saad muusikaks siis saatsemaks ja on teada, et Rumi kunagi pöörles üks kord, kolm päeva järjest, üks kord kuus ükskord üheksa, kord 33 40 66 ja 99 päeva järjest. Ja see andis neile sellest mõtteid, et võiks proovida midagi sarnast teha. Ja siis alguses nad tegid minu meelest palju aastaid tagasi, oli ju 30 päeva, siis olid üheksapäevaks kord oli 40 päeva, eelmisel aastal seitse päeva, ainult siis võib-olla 200 inimest kokku, kui tulid korraga see aasta atroosi teha sellist eksperimendid 99 päeva. Nad ei teadnud, kas inimesi jätkub, kas on nii palju muusikuid, kes saavad kogu aeg kohal olla, kasvõi tulla selleks ajaks või pöörleid või lihtsalt teisi abilisi, kes vahepeal peaksid salatit lõikama, peaksid süüa valmistama ja hoolitsema kõigest. Nii jah, see algas, et otsustasid, et võiks proovida ja see on avatud kõigile. Et see on selline keskkond, kuhu tõesti võivad kõik tulla väga erinevate taustadega inimesed, nii et ka energia tulidel vähem teha vahepeal väga erinevaid ja suurepärased muusikud tulevad. Mõned neist on väga nii andekad, et mul oli nii hea meel, et ma sain nii palju aega nendega koos olla. Ja mõned on need, kes näiteks peavad ennast Amotööriks, aga ise mängivad liilised jumalikult hästi. Väga erinevaid pillid on ja ongi nii, et tavaliselt koosseisud vahetuvad, inimesed tulevad, b mängivad erinevaid trumme, mängivad erinevaid pille, traditsioonilisi pillavalt, haruldasi pille ja ideeks on see korraga pead pöörlema vähemalt kaks inimest. Jah, ja siis ma olin seal peaaegu et 60 päeva olin seal kukku natukene vähem ja väga erinevaid situatsioone on olnud, et see on selline hästi hästi huvitav, see on keskkond, kus on võimalik avastada iseennast jälle ja õppida midagi muud iseenda ja teiste kohta kus toimub väga palju õppimist, kus on ka väga palju armastust. Näiteks Ruth, seesama, kellest ma rääkisin, teolen, vanem vend, kes mängib väga hästi saaži ehk siis tarri laadne Türgi instrument ja laulab väga hästi neid surfilaule mis on ka netis kammides ja, ja kõlavad Maest on nagu Eestis sellised kurvad lood, vahistan, hästi, lõbusad, rõõmsad. Tema tihti mängis vist hommikul siis kui tavalised inimesed ikkagi vajusid magama ruuni väga tihti seal, kus võrreldakse. Ta mängis tavaliselt kella neljast kuueni ehk siis kõige vaiksem Aegist mõningatele inimestele meeldis kõige rohkem põrdlusel ajal aga väidetavalt mängistaks kord peaaegu terve öö läbi, siis hommikuks ta mängis edasi, aga ta magas samal ajal ja siis, kui esimene koosseis tuli teda asendamas, siis praktiliselt inimesed võtsid ta käest kinni, ta jätkas mängimist pea ju oli, oli madalamal, aga ei, hääl ikkagi tuli, laulis, käed, mängisid õigeid kohti sellel jõhvideta kriifil sellele kitarrile, ehk siis kas sa pead väga täpselt teadma, kuhu sa pead oma näppe panema ja et ja ta ise juba kas selliseid lugusid on jah, seal väga palju toimunud, et see on nagu hästi loomulik selline hingamine, et et tekib selline huvitav elurütm, kus vahest natukene magad vaest jälle pöörlet, siis aitad köögis, siis tulete veel midagi. Ning selline üsna eksperimentaalne keskkond vaid läks nii et pärast needsamad inimesed ikkagi tulevad tagasi oma reaalse elu juurde. Jätkavatega edasi oma tegevusi. Meil Eestis ei ole ühtegi Meyblevi urtud meile praktiseerivaid aga näiteks Lätis, mis minu jaoks oli väga huvitav avastus, et ma pidin ära käima Türgis ja olemas seal peaaegu et aasta aega selleks, et avastada, et Lätis, Riias on, võiks suffide terigaa olemas. Ja see on Riia linnas, neil on väga uhke selline hoone, kogukonna hoone, kus kaks korda nädalas toimuvad praktikad, pöörlemine toimub sigri ja nemad on üsna traditsioonilised, et siis nad õpetavad oma terviseid ehk siis nagu väga klassikaliselt, nii nagu kunagi toimus sema klassikaline õpetamine, et üsna lähedal nad on siis veel üks on Londonis ka Londonist on ta suvel tuli päris palju inimesi kes praktiseerivad seal ja siis Türgis. On sul äkki mõni sema muusikapala, mõni laul või lugu, mille järgi siis tervisii pöörlevad, mida võiks kuulata praegu? Nüüd ma paneksin ühtlemine salvestust, mida ma tegin. Kuna ma väga tihti olen seal koos mikrofonidega, salvestasin päris palju siis mõned minu sõbrad ja õpetaja hakkas mind kutsuma tiiditavassemaden ehk siis digitaal. Kuna ma tahtsin proovida salvestada pöörlemiskogemust võrreldes. Ehk siis ma kandsin selliseid spetsiaalseid mikrofone, mida ma kandsin oma kõrvades ja mis on kinnitatud minu pea juurde täpselt sellise koha peal, kus mu kõrvad on ja mis andsid stereoefekti. Ja siis pöörlesin samal ajal. Ja nii et kui kellegil nyt raadiokuulajatest on lähedal kõrvaklapid, siis ma soovitan, et järgmiseks looks, proovige, võtke kõrvaklapid, pange neid pähe, siis te kuulete. Ma loodan, et raadio annab edasi seda, seda stereoefekti, et siis te kuulete selle salvestust nii nagu Ta peaks olema, ütleks siis läbi kõrvaklappide saab seda efekti kätte, kui mitte, siis saate lihtsalt nautida muusikat. Et see on salvestus, kus mängib väga haruldane pill, mille leiutas üks mu sõber, kõrgem Šemm, et ta patenteeris seda pillisele, piljon, jäiba, har. Kui te kuulete, siis see kõlab nagu elektrooniline pill, millel on ulmeline kaja, mis kõlab nagu vaalade hääled, mis kõlab nagu kosmilised helide harmooniat. Ja uskuge mind, see on täiesti akustiline pill, selles ei ole tilkagi elektrid. See näeb välja nagu kontrabassi Grif pikk kael millel peal on kaks või kolm keeld. Ja siis nendest keeltest tulevad keeltele on kinnitatud vedrud metallvedrud, mis on siis teises otsas, ühinevad suurte trummidega ja seda mängitakse poognaga. Siis saake kuulata seda pilli, mis praegu on ainulaadne maailmas ja mis on hästi teraapiline pill, et sellega on võimalik väga hästi teha. Muusikateraapiasessioone. Meil on täiesti maagiline, kõlab. Sufismi peetakse selliseks müstiliseks nähtuseks, et äkki räägi natuke sellest ka, et mis on müstitsism sinu jaoks, millised on olnud näiteks sinu kõige võimsamad kokkupuuted suurte pistikutega mis on meistrit siis, mis on mõis, teeme selle kohta. Ma võiks öelda nii, et nii nagu võib-olla teise dimensiooni jooned ja figuurid ei aima seda, et yldse ei saagi, ei saagi kunagi võib-olla teada, olemas kolmas dimensioon, on ka meie eksisime, sellise kolmanda dimensiooni elanikud, kes on rohkem harjunud kolmanda dimensiooni ka, mis tähendab, et meil on sügavus kaaniseks kõigele muule. Et väga tihti kahjuks me ei ole teadlikud sellest, et meil on neljas, viies ja kuues ja iganes, et neid on väga palju. Ja minu jaoks on hästi oluline, milline müstilise elukogemus. Sama kogemus, et meil on palju muud, mida võib-olla me ei oska näha silmaga, aga mida me tunneme? Kas siis, kui me keskendume sellele, kui me soovime seda tunda? Kui ma olin väike, siis ma mulle väga meeldis lugeda igasuguseid entsüklopeediaid ja sõnastikke mind väga tõmbas ladina keel. Ja siis ma avastasin ühe kunstniku kaudu, eks. Ameerika kunstnik, kes maalib väga ilusaid maale, Jens Christian. Temale liha maalil maali nurgas oli kirjutatud Kredendo vides ladina keeles, mis tähendab, uskudes näed, mitte vastupidi ja mind alati paelub see, et kui ma suudan pigem elada selles, et mitte nähes hakkan uskuma, vaid uskudes, näen ehk kui nii nagu ka võiks, mu surfiõpetaja ütles, et kui me hoiame need uksed lahti, mis ühendavad meid otse siis sellise armastuse energiaga või jumalaga. Ja me oleme valmis selleks, et et see energia elab meie kaudu. Sest võib-olla sellele ei ole käsi ja nii nagu ka üks õpetaja ütles, et looja vaatab meid teiste inimeste silmade kaudu ta kallistab meid, meie lähedast inimest, sest käte kaudu nii et mis on müstiline, mis on müstid, siis ma arvan, et igaühel on omad kogemused, mis on seotud sellega. Nii nagu see ema kogemustest ka ma võin öelda, et mul olid väga sügavad ja ka huvitavad kogemused, mis kindlasti väga muutsid minu elutaju siiski ja üldse maailmataju siis kui magama need olid. Aga suvid ütlevad tihti selle kohta ka, et neist kogemustest ei ole mõtet rääkida. Sest see on Sõrr türgi keeles, tähendab saladus, aga just sellist tüüpi saladus, mis on sinu ja looja vahel siis igaühel on oma kogemas ja. Me pole vist kõige tähtsam ongi see, et nii nagu sufid on, nad lihtsalt hoiavad ennast avatuks kõikidele uutele kogemustele ja säilitades ühendust juurtega. Nad samas kuidagi on hästi avatud kõigele, mida elu neile toob. Vaimsetest õpetajatest rääkides siis. Ma võin öelda, et jah, mõned sellised väga huvitavad kohtumised olid mul Türgis konjas Seberusi ajal, ehk siis Rumi pulmatseremoonia ajal siis kui lihtsalt viibides inimesega samas ruumis või olles temale lähedal oli juba selline väga sügav kogemus, mis kuidagi tõesti avardaski südant. Kuigi ma sel ajal näiteks türgi keel ei olnud veel nii hea ja selge, ma ei saanud veel paljudest asjadest aru, näiteks kui nad rääkisid või midagi. Aga samamoodi näiteks x Petserimaalt pärit õigeusu kiriku õpetaja Johann Christian kin, kes suri siis aastaid tagasi. Ja keda ma koekesele kordagi näinud, ilus, aga lihtsalt kaagil õpetuste kaudu kelle hästi südamliku energia ja suure kohalolu kaudu. Jah, kuidagi kogesin ka seda, et vahest ei olegi vaja sõnu et ei olegi vaja. Aga kes on sufismis jumal, et millisena mõista jumalat ja milline on jumala seotus maailmaga? Sellest on üsna keeruline rääkida sõnadega, sest sellepärast, et mina ei ole dioloog. Ma ei saa siin rääkida kogus fismist ja näiteks islamist, kuna siis sufiks kakasutavad sinna alla selle jaoks mis siis võib-olla on paljude inimeste kahjuks on seotud väga suure kultuurilise laenguga, et näiteks me elame sellises maailmas, kus eksisteerib väga suur foobia igasuguste nõltsid moslemite või islami vastu ja ma näen, kuidas need inimesed, kellega ma kohtusin Türgis, näen, kuidas Nad kannatavad selle pärast. Sest pidevalt ikka ja jälle olles välismaal kahjuks tihti kogevad seda, et teised inimesed ei usalda neid. Tänu sellisele kunstlikult loodud voo peale, mis tänapäeval siis eksisteerib maailmas. Nii et siis Suhvid kasutavad jah, selle jaoks sõna alla nime alla ja lahil on ka 99 erinevat nime erinevates versioonides, neid rohkem või vähem. Aga 99 ikkagi on selline põhinumber siis iga nendest sõnadest tähendab mingit sisemist kvaliteeti, näiteks eks võitja või see, kes purustab takistusi või armastus, või see, kes annab ennast täielikult ära. Jaa jaa jaa, sõnades väidetavalt see sõna alla veel vanemgi kui islami usk ise, et selles on väga palju. Nendes helides on väga palju selliseid võnkeid, mis on seotud veel vanemate kultuuride tsivilisatsioonidega veel vanemate usunditega ja sufismi saalis ja siis ta on ikkagi üks, on seesama üks ja ainuüksi looja, kes seda maailma lõi. Ja siis kes elab läbi meie, kes kes kogeb läbi meie silmade, kõrvade, kes saab end iseendast teadlikuks. Milline on jumalik armastus? Jumalik armastus on nagu vein, nii palju võiks öelda, et ühel pool nagu ma ei oska sellest rääkida, seda ma ei oska öelda, mis see on. Aga see, kui sellest räägitakse, kuidas võrreldakse, et see on nagu vein. Et see on siis, kui inimene tunneb ennast nagu ta läks kergelt joobes ja ja, või siis tunnetki tõesti nii, et ta ei ole väga oma mõistuse teener. Ja see on selline seisund, mille poole siis teevad hästi palju sufid elada seda aga jällegi ta ei ole kunagi liiga liiga, eks tahtsin, on kuidagi seotud meie igapäevase eluga, nii et lihtsalt elavad seal seisundis olles realistlikud, tehes oma asju, toimides selles ühiskonnas. No milline on jumalik armastus ja see on, see on kõige-kõige, haaras see on kohal, see on see, mis kiirgab südamesse, on see, mille kohta ei ole sõnu. Ja väga tihti, näiteks kui lugeda mõningaid lugusid, lumi, siis see võib väljenduda inimestel alguses kui armastus kellegi konkreetse inimese vastu. Ja väga tihti see armastus ei peagi kuidagi väljenduma ennast rohkem, vaid ühel hetkel ta lihtsalt see inimene saab lihtsalt aru või, või tal tekib kogemus sellest, et see ei ole ainult inimene, vaid see on see Looja armastus, mis, mis ümbritseb ja et askem sahkrus, et armastuse, joodikud või võib öelda, on see, kuidas supid ennast nimetavad ja jällegi tunnen, et ma peaksin siin märkamaid olles samal ajal väga hästi ühenduses oma juurtega. Näiteks kui läänemaailmas tekkis New Eisi suur vaimu aimustas, siis ka väga paljud inimesed rääkisid armastusest ja ja mis näiteks mõned psühhoterapeudid räägivad, et sel ajastul, kui noh nagunii õisi, et seda energiat võib seletada, et see on nagu äraminek. Või mingil määral nagu põgenemine. Et siis kui meil ei ole ühendust juurtega, siis kui meil ei ole ühendust meie suguvõsad ega meie ajalooga siis kui me ei püüa tervendada seda suhteid meie perekonnas meie peresüsteemis, kuhu me sündisime millegipärast siis siis ainult armastusest ei piisa sellest siis see võib lihtsalt jääda selliseks emotsiooniks on oluline teha vahet, et kas see on emotsioon mis tuleb ja läheb nagu sellised linnukesed nagu koolibri näiteks ka Iraani lugudes. Mul on selline väike, flirdib linnuke, mis on täna siin, homme seal nagu tunned nagu meie emotsioonid, et korraks meil on see tunne siis pärast jälle mingi muu tunne vaid pigem tunda ära, kus on see suurem teenimise vajadus, et meil on soov teenida. Meil on soov olla ühenduses selle energiaga ja ta ei ole alati kohal, sellepärast kõik tulevadki need Suhvide luuletused sellest, kuidas inimene igatseb jälle ühenduse järele. Ta igatseb olla ühenduses selle selle suure jumaliku armastusega, sest vahest on ja vahest ei ole. Ja järgmisel hetkel jälle on teadlikkuse küsimus jälle. Aga ikkagi, kuidas siis jõuda seisundisse, kus vahet tegemine jumala ja maailma ehk meie ehk inimeste vahel täielikult kaob, et kus ongi see üksainus suur ühtsus, üks olemine, kuidas fism sinna jõuab, kas ta jõuab kõikide nende semade kõikide siklite kõikide selle kaudu või on selleks mingi üks nagu ülim tee? See on nii ja naa. Et muidugi võiks öelda, siis tulge emasse. Tulge, proovige pöörelda. Ja eriti on hea, kui teha näiteks seda sealsamas näiteks Türgis või Iraanis, kui on kohal, on kes mõned vägevad õpetajad, kes oskavad ruumi hoida. Ja siis pärast kandkesse tunne edasi oma eludesse, kasvufismis see võib tavalistel inimestel, nagu meie seda oleme, see võib tulla, see võib tunne, võib kaduda, kui see tunne jääb püsima, siis arvatavasti me oleme ühenduses nurryga, ehk siis selle valgusega. Loodetavasti me ei vaja enam neid, neid kehasid. Aga nii kaua kui seda ei ole veel juhtunud, nii kaua, kui meil veel tegutsemist siin maailmas, siis võib-olla kõige suurem küsimus kõige suurem, millele igaüks võiks vastata ise omal viisil, et kuidas täita oma ärgi päevi, müstitsismiga, kuidas kogeda müstilist elu maagilist elu, kuidas hakata rohkem kogemusi, Ma iseennast kui osakest, selle, selle, selle, selle looja loe, osakest või kuidas hakata kaema teda müstitsismi oma elus. Kas palvetades, kas pööreldes, kas lugedes luuletusi mängides muusikat see tegevus, millele pühendame, see tegevus, millega me saame üheks siis kümmet päriselt-päriselt, väga armastame seda, olgu see muusika, olgu see inimeste endervjueerimine, olgu see ükskõik, mõni muu töö siis me ühel hetkel me saame selleks ja me saame selles kogedega jumalad, kui me väga armastame seda, kui me teeme igat tegevust suure teadlikkuse armastusega. Ja Suf väga oluline aspekt on siis oma teadlikkus, et nad viot kõikidel võimalikel viisidel saada teadlikuks iseendast, oma egost, ma hirmudest, traditsiooni, tavadest, traditsioonidest, kõigeks, mida me peame iseendaks ja tihti püüavad sellest vabaneda või vähemalt tulla sellest rohkem vabad kui tavalised. Kuidas nad ego ja hirmudega tegelevad, et need on sellised põhiteemad, millega tegelikult tegelevad enamus vaimseid õpetusi. Palju räägitakse egost ja hirmudest üle saamisest, et mida sufid selle osas välja pakuvad. Selle kohta on üks selline lugu, mis tuleb pärsijast ja kuna Pärsias on selline hästi huvitav koht, kus, Väga tihedalt seotud loomadega, näiteks kui me vaatame pärsia tantsu, need Kaseks pärsekstaatilist tantsus, emad, värses emad või siis mingid teisi tantse, siis väga tihti nad emiteerivad loomi ja siis erinevate loomade kaudu loomade energiate kaudu nad saavutavad teatuid seisundeid ja kui nad elavad neid läbi, siis et siis me suudame seal neist vabaneda. Ja see on siis omast sellesamas Pärsias, kus olid käega võimsad naiskuningad ja kus väidetavalt siis oli kunagi ammu väga pikk matriarhaatlikud perioodi ja räägime, räägime egost siis näiteks nii pärsse kui ka türgi keeles kastakse näss. Naši võib nagu tulla eesti keelde panna kunn, effid, Nefi trahvid on selliseid. Need on ka nagu emotsionaalsed ja psüühilised energiad hästi madalama vingemisega, mis jäävad meisse kinni, mis elavad meie arvelt meie elujõu, meie rõõmu arvelt. Ja siis kogu aeg teevad meid raskemaks. Ja et need lood on seotud paabulinnuga. Räägitakse, et paabulind oli kõige ilusam olend, keda üldse jumal kunagi lõi. Ja selle imelised suled ja värvid ja see oli väga-väga ilus ja uhke lind. Ja ühel hetkel hakkas lind aina rohkem ja rohkem tundma uhkust enda üle ja, ja aina rohkem siis hakkas siis ennast armastama, aga pannes ennast kõrgemale, kuid kõik teised olendid ja isegi võib-olla kui looja ise. Ja siis juhtus nii, et kui looja seda nägi, siis ta Ta ütles sellele linnule. Et jah, sa uhkust, et sellepärast, et sa kunagi ei vaata alla, sa ei näe oma iseenda jalgu, vaata alla, vaatame lihtsalt jalad, sul on ja sel hetkel paabulind, kes alati hoidis oma pead nii kõrgel ja kandis tegelikult ta esimest korda vaatas alla ja nägid, tal olid kanajalad. Kui te panete tähele, siis siis paabulinnul on üsna koledad, sellised kanajalad ongi nii. Ja sel hetkel ta vabanes oma sellest oma egost. Näiteks see on see viis, kuidas on võimalik sellest selles avanenud, et avastada, et võib-olla meil on natuke rohkem kanajalad, kannavad neid üldse jalgadega, on seotud hästi teistes traditsioonides kasti palju sümbolismi tähendusi, mis kannavad meid, mis, mis hoiavad meie teadlikkust. Selline lugu sellist. Ja siis tänapäeval Türgis on isegi psühhoterapeute, kes tegelevad transpersonaalse psühholoogiaga ja kasutavad selle jaoks kasutatavat meetoditeks mõningaid sufismist pärinevaid meetodeid ja kasutavadki sõnanäss ja ego selleks, et tegeleda inimeste igapäevast selliste probleemidega. Ja ma olen näinud, kuidas need transpersonaalsed psühholoogia meetodid mõjuvad ja tõesti, need on väga-väga sellised tugevad tehnikad, milleks kahjuks on näiteks samas Viker, millest ma rääkisin, mis võivad olla vahest hästi tugevad ja väga vägevad, et kus inimesed, nagu ma nägin, tõesti lähevad väga sügavustesse selle kogemuse või oma psüühikasse oma hinges. Ja lõppude lõpuks eesmärgiks on ikkagi terviklikkus, et inimese keha ja vaim saaksid üheks, kuna kaasufide ütlevad, et me elame binaarses maailmas polaarsus maailmas ja väga tihti me loome selliseid erinevusi, et meil on keha, mis on siis mis tahab olla vaba, mis kuidagi targisime, mõistus, mis on nagu väike diktaator, meie peas, aga sufiks kuidagi püüavad neid lepitada omavahel. Meil on vaja mõlemad, et ja sellist tasakaalustatud balanssi on see, mida nad siis otsivad. Kas see ongi siis sufismi lõppeesmärk? Lõppeesmärk ei olegi olemas. Et lõppeesmärk on ollagi kogu aeg pidevalt teel. Siis niikaua kui see keha selles vormis, nagu me praegu siin elus olema, nii kaua kui see võimaldab siis juba vaatame edasi, mis saab, aga mis saab edasi? Nii saab edasi. Et nendele, kes tunnevad huvi sufismist ja siis tahaksid rohkem seda uurida ja tahaksid võib-olla rohkem tunda seda esteetilist poolt sellest. Ja tutvuda sellega, siis ma väga soovitan vaadata filmi, vaata siis. Seda näidati meil ka mõned aastad tagasi PÖFFi festivalil. Et minu eest selle filmi esteetika eest paremini annab, annab edasi seda, et kes on surfiõpetaja, kuidas toimuvad õpetused, mis on see teekond ja mis saab edasi. Aga ikkagi, kui meil pole seda filmi, siis sina oled natuke ikka ei uurinud neid teemasid, et mis saab edasi, mis on peale surma ja mis on enne sündi. Suvil ka tihti räägivad sellest, et siis kui see keha enam meid ei teeni, siis kui me lahkume siit siis ikkagi meie teadlikkus jääb meie, meie sama teadlikkus, mis, mis pidevalt õpib ja ta siis püüab saada tagasi sinna kohta, kust on pärit, ehk siis nurr. Nurr on siin väga ilus sõna, mis tähendab looja valgust, mis on see puhas puhas valgus, kust me tuleme. Ja sellised siis mõned kujutavad ette neid kui sellised hinged, perekonnad, mis mõned olid rohkem koos ühel oksal, mõnel mõnel teisel uksel. Et sellepärast näiteks inimesed tunnevad teineteist ära. Siin elus ja otseselt öeldes ma võin jälle nii, et suvid ei usu reinkarnatsiooni või vähemalt nii nagu ka islamis nad väga ei usu reinkarnatsiooni. Aga ikkagi kõik. Ma arvan, et seal alles reis alles algab. Nii nagu näiteks ema kohta öeldakse, et paljud küsisid ka siis, kui meil oli 99 päevas emad. Paljud küsisid, et mis saab pärast, et kui need 99 päeva nüüd saavad otsa mis pärast saab, sest inimesed olid nii erilises seisundis kui kujutada ette, et sul on selline luksus, et sa võid ükskõik mis kellaajal öösel päeval minna pöörelda ja sul on hämmastavad põnevad inimesed, näiteks budismiuurijad, praktiseerivad ja õpetajaid Inglismaalt ja lihtsalt millised eluavastajad ja kes iganes väga huvitatud inimeste ümberringi ja kõige tähtsam see, et sul on võimalik alati minna ja pöörelda ja mängida muusikat ja see on selline Lif kontsert on nonstop 24, seitse. Siis see on vist sama küsimus, mis tekib, vahest pöörlev, kes pöörleb, et mis saab, mis saab siis, kui see tants lõppeb, mis saab siis, kui see ekstaatiline ühendus saab otse ühel hetkel. Ja nii selle kohta öeldakse, et siis algab see ema, mis on päris pärast semad. Ehk siis või mispärast sigri või tulemus, mis on pärast kogemust. Ja siis ongi küsimus jah, sellest, kuidas seda jätkata, kuidas seda kanda edasi. Ja nii nagu Rumi ütles ka, mis kuidagi jäi mulle väga kõlama, et et maailmas on nii palju sufi teid kui on ka inimesi. Korra hüppan tagasi ka sinu eelmise jutu juurde, kui me rääkisime Igost ja hirmudest, aga hirmudeni jõudnudki, et eriti kui me vaatame praegust maailma, mis on tohutus sellises hirmu meelevallas, et inimesed jälgivad meediat, loevad sealt kogu aeg hirmu ja õudust, mida kõikjal üle maailma. Ja viibivad hästi palju sellises hirmuseisundis, mida sufism õpetab hirmude kohta, et kuidas hirmu käsitleda, kuidas olla hirmust vaba, kuidas hirme ületada. Jah, selle kohta, eks hästi huvitav selline surfiõpetaja Sariippova kes on ka Fay ordust ja üks väga-väga armas inimene, väga huvitav, sügav inimene. Tema ütles selle kohta, et kui sa tunned ennast sees hirmu, siis olla rõõmus, et sa oled elus. Sa oled veel inimene, sest on väga loomulik, väga tavaline, et me tunneme hirmu võib-olla ainult see, et siis kui sa ei tunne hirmu, vot siis võiks pigem küsida nende käest, et kas on ikkagi, kas ma olen piisavalt teadlik iseendast, kas ma olen piisavalt teadlik sellest, mida ma nüüd mõtlen, kuidas ma võtan seda informatsiooni, mis mulle tuleb? Ja kuna nad siis supid neil nagu hästi huvitav selline võrgustik, et nad nii-öelda väga paljud tegelevad sellisel noh, mikrotasandil ehk siis enda ümber enda lähedal et siis sellest ka tuleb see mõte, et kui su enda elus on kõik hästi, kui sa suudad elada nii, et sind ümbritsevad inimesed on ka õnnelikud, et neil on ka hästi, et sa ei tekita neile liigset valu ja nemad ei tekita sulle ka mingeid selliseid ebamugavaid situatsioone, kui sa suudad neid kõiki asju lahendada oma isiklikus elus. Ma lähedastega siis on esimene samm, siis sa oled, siis sa oled rohkem inimene, siis nad ütlevadki, et keskenduda sellele, et sa ei saa tervet maailma teha õnnelikuks, tee vähemalt, niiet üks kaks viis inimest siin ümber on tõesti õnnelikud ja tunnevad ennast hästi. Pööra neile tähelepanu, märka neid, märka. Nad õpetavad vaadates väga selgelt seda maailma siis väga tihti inimeste hirmu tulevad ka neile unenägude näol. Ja nägudega tegeldakse subismis väga palju. Et unenäod on hästi oluline osa sellest, et tavaliselt neist räägitakse kas oma õpetajale või siis emale näiteks k, et lingvistide üllatatudki ma avastasin, et Türgis, kui usavad kõikide inimeste emad ka selles, et nad oskavad kõik väga hästi lugeda tulevikku kohvi pealt. Või siis select unenägusid, et nad on selles osavad. Ja muidugi ma olin väga puudutatud sellest, et kui ma nägin, kui ilusaid suhted on inimon inimestel seal oma vanematega, kuidas nad austavad oma vanemaid ja kui soojad ja tõesti imelised suht suhted on omavahel ja mõtlesin, et neil on, et meil on tõesti, mida õppida ka siis meie igapäevastes eludes, sealt räägi natukene lähemalt veel unenägudes, sest unenägemise kunst on väga põnev ja paljud inimesed näevad unenägusi, et tahavad seda oskust, kuidas olla unes teadlik, rohkem arendada, mida suvism soovitab, et kuidas olla rohkem teadlik oma unenägudest, kas ta üldse õpetab seda ja seal on selline asi võib-olla otseselt. Et ma ütleksin nii, et soovid on väga realistlikud eesmärgid, tavaliselt need on võib-olla kõige realistlikumad müstikud, keda ma üldse olen näinud. Ja see seos väga sügava ja väga suure müstitsismi realismi vahel. Seik, kui vabalt nad valdavad. Neid mõlemaid aspekte, see on väga ilus hammaste ehk siis väga realistlikud eesmärgid. Nad ütlevad, et otseselt ei olegi võib-olla niivõrd suureks eesmärgiks see, et sa saaksid täiesti juhtida omale unenägusid ja saaksid ise luua, neid saaksid olla teadlik sellisest, sest nemad ütlevad, et kui sul on selline soov, siis sa pead kindlasti vaatama, et kust see tuleb. Miks sul on selline juhtimisvajadus, miks sa tahad juhtida isegi ennast isegi siis, kui nii-öelda sul on looja poolt antud võimalus, vastupidi mitte kontrollib ennast, mitte kontrollida oma teadvust, et kust tuleb veel suurem vajadus rollide kõike. Et me kontrollime niigi väga palju meie igapäevastes eludes iseennast ja teisi. Ja kui see juhtub, siis juhtub iseenesest näiteks väga tihti, kuis näiteks sa valid surfiõpetaja endale, kui ta annab sulle käe, siis on selline traditsioon, et kui õpetaja võtab sind vastu õpilasena, siis ta annab sulle kätte ja siis selle käe kaudu tekib teie vahel seos. Ja siis ta võib tulla sinu unenägudesse näiteks minul on ka on olnud väga selliseid huvitavaid unenägusid siis, kus ma olen mitu korda näinud ühte ja sama et ja ta võib unenäos seletada sulle, kuidas Ale teadlikuks teadlikkus selles unes taas need uned on nagunii väga, väga selged. Aga eesmärgiks on pigem see, et mäletada, vähemalt alustuseks mäletada seda, mida sa nägid unes ja usad ta seda teadmist või need elamusi oma elus rakendada. Ehk siis kui see on see võimalus, kui su alateadvus, kui su psüühika sukeldub iseendasse siis ta avab sulle väga palju sellist salainformatsiooni, mis ta seisundis ei jõua sinuni. Nii et õpetajaid pigem tegelevad sellise sellise informatsiooniga Naistest sufismis ka ja see on hästi huvitav, oluline teema. Sellepärast et ma olin ka hästi põnevil sellest, kui ma hakkasin minema, on meil alles türki, et kuidas on olla naisena praegult tänapäevases Türgi ühiskonnas ja sufismis üldse. Ja siin ma olen jälle väga üllatatud ja. Mulle alati meeldib, kui elu üllatab mind ja see on ainult minu jaoks sellised väga mõnusad hetked, et mida rohkem on üllatusin, seda siis kuidagi värskem on endal tunne taju. Naistega on nii, et traditsiooniliselt jälle nad alguses. No aga kaua nad ei tohtinud pöörelda Türgis, Iraanis tegid seda kinniste uste taga, pöörlesid ikkagi osalesid semas ja näiteks sealt on pärit see Iraani ekstaatiline tants, kus lisaks sellele, et naine pöörleb lisaks sellele ta laseb ja täiesti vabaks, siis tema, need ilusad lokkis tumedad juuksed hakkavad lendama ei, kõik siis ja ta vehib oma peaga. Ja selleks, et tantsida, selliseid tantse on, on Sa pead tõesti andma kõigest nendest kõikidest hirmudest, laskma lahti kukkumise hirmudest, kõigest sellest, mida teie teiste inimeste mõtlevad sinust. Et see, need on ka hästi huvitav praktikat, mis on seotud meie peaga, et kui inimene laseb seal lihtsalt olla korreks ei pea seda hoidma, sest tavaliselt pead on hästi raske ja siis me hoiame neid pidevalt kinni. Ja siis ma olin üllatatud, esiteks, kui ma nägin, kuidas sufid ja üldiselt ka hästi pole türklased armastavad ja austavad oma emasid kui soe, kui sügav austus ja tänu on neil oma emade vastu. Ja see on nagu ühelt poolt, aga teiselt poolt ma nägin seda, kui enesekindlad on ja kui sisemiselt ilusad küpsed on. Need, naised, keda ma kohtasin, rääkida muidugi nendest inimestest, kellega Ma sain seal kokku, kellega, kellega ma sain tuttavaks. Aga ma nägin, et naistel selles jällegi islami ühiskonnas, keda ma kohtasin, nemad nendel oli palju, isegi võib-olla rohkem palju vägevamad naisenergiat ja julgust olla naine, austust iseenda suhtes, armastust iseenda vastu, kui naistel, läänemaailmas, kellel on vabadus, kes nautivad seda, et neil on emantsipatsiooni ja mis iganes. Aga kelle siis ma ei näe, tõesti sorry, aga ma ei näe tihti sama, tugevasti sama sügavad energiat, mis, mida ma siis kogesin ja nägin seal. Ja ühelt poolt ja võib-olla see tõesti tuleb sellest, et naised peavad natukene mitte võitlema meistriga, aga nad tunnevad, et Nad peaksid toetama 11 ehk siis selles ühiskonnas ja on palju vähem inimestevahelist konkurentsi. Kui ma olen näinud seda näiteks siin või läänemaailmas või teistes riikides üldiselt siis sellise võib-olla põhjariikidest või oli ka Lõuna-Euroopa riikidest kui näiteks ma kahjuks näen väga tihti seda, et kui on keegi tugev naine siis väga tihti talle hakatakse igasuguseid raskuseid ehitama kahjuks meie maailmas. Ja kui ma olin väga üllatunud, sest kui ma nägin, et kui on keegi selline vägev ja põnev ja tegus ja ilus naine näiteks Türgis ja kõik teised naised hakkavad tema ümber koonduma selleks, et teda toetada ja olla tema lähedal ja toetatud ja algatusi ja koos luua. Ja see oli nii ilus ja see oli nii kuidagi vägev. Väga inspireeriv see naiste energia. Nii et jah, semas pöörlemisrituaalides, eriti need Iraani naised on täiesti hämmastavad, kuidas, kui tundlikud, kuid tunnetuslikult ja ja julge, et nad on. Kuidas on seotud inimese ja universumi tasakaal, milline on sufi, vastutus maailma ja iseenda? Ja see on väga Su Pihli kysimus jälle, sest väga tihti inimesed küsivad sedasama vaatajate käest, mis ma olen kuulnud, et kahest paljud küsivad, et kuidas võiks elada nii et ma ikkagi suudaks kanda seda vastutust selle maailma ees. Kui me suudame kanda vastutus iseenda ja meie lähedaste ees, kui me kanname vastutust meie tervise eest. Täiesti hästi, nagu väiksel tasandil suudame olla terved nii kehaliselt kui vaimselt, kuigi ma ei taha seda lõhet teha keha ja vaimu vahel. Et see on selline vaimustatud keha või kihastatud vaim, et seeläbi selle väljendubki meie oskus elada siin maailmas just nagu sellises kujus, nagu meie elame. Kui see küsimus ka pigem käib ka selle kohta, et kas näiteks uhvidel mõni holistiline maailmataju kindlasti on. Noh, ma ei ole see inimene, kes peaks sellest rääkima, aga samas ma näiteks võin öelda, et teevad väga palju vabatahtlikku töid. Näiteks sul on väga palju inimesi, kes kaakis käivad surfide teel käisid isiklikult ja aitasid neid inimesi, kes kannatasid maavärina tõttu, mis viimane, Türgi suur maavärin, mast ja paljud inimesed said kannatada, surma hästi paljud tuttavatest olid isiklikult kohal ja aitasid hästi palju kaasa. Ja selline isetus, mis neil on alati täiesti, paneb mind imestama ja imetlema neid. Ühelt poolt on väga suur isetus ja oskus hoolitseda oma külaliste eest oma lähedaste eest. Ja teisel pool on ka selline austus ja väga aus isend, armastus ja oskus hoolitseda iseenda eest. See tasakaal minu meelest on see, mis on väga, teen. Sealsamas näiteks kui ma vaatan türgi riiki tervenisti ja võiks öelda, et kahjuks selles riigis poliitikaga tegelevad inimesed, kes on üsna kaugelt sufismist siis näiteks see viis, kuidas seal suhtutakse loodusressursside, see, see on väga kurb. Mine jaoks. Et selles näiteks osas alati tundus, et alati toon näiteks eestid see ühendus, mis inimestel on suurema organismiga, mis seal, milleks on meie maa, meie planeet, see on siin minu meelest alati midagi sellist väga erilist, mis mida ma ei ole väga teistes kohtades kogenud, mis on väga ilus, mis, mida ma väga armastan siin. Millised on sinu enda isiklikud plaanid selle kõigega, millest me täna rääkisime, et kuhu sa tahad jõuda? Sina, kui antropoloog, sina kui muusik, sina kui sufismi praktiseerija, see on huvitav, tahaks jätkata, ma tahaks jätkata, ma tahaks vaadata, mida elu edasi mulle toob ja tahaks näha rohkem ühendusi ühenduspunkte kõikide nende tegevuste vahel, millega ma tegelen. Ma tahaks, et ma suudaks elus teha kas mõningaid inimesi minu ümber õnnelikumaks ja samas elada. Mida siis ma seni kogesin? Jah, tahaks olla edasi teel. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin kõikidelt saatekülalistelt needsamad viis küsimust. Nii ka sinult ja esimene küsimus on klassika, mis on elu mõte? Ja ma võib-olla siin ei ütleks midagi uut. See on, see on elada, see on, see ongi elada, kogeda. Nii nagu ka supid keskenduvad puhtale kogemusele elades seda põhjalikult läbi ka minu arust siin on hästi oluline kogeda saada kindlasti teadlikuks sellest sellest lugemisest sellest kogejast, kes kogeb sellest kogemusest mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi. Homsest ühelt poolt saabumisest uus päev ja et see on uus päev, võimalus alustada kõike jälle nullist ja puhtast lehest. Ja selles näiteks aitab üks väga kuulus Spistlik praktika, mis on näiteks seotud sellega, et öösel, kus kui inimesed lähevad magama, siis nad annavad kogu oma inimkogemust nagu ära siis nad on valmis kasvõi surra seal järgmisel hetkel. Ja kuna see tõesti on hästi päris huvitav, et me elame meie ühiskonnas sellises maailmas, kus me kuidagi võtame enesestmõistetavaks seda, et kohe varsti tuleb uus päev või et meil lelud lähevad edasi. Me saame suuri plaane teha ja kuidagi väga palju, mõtle sellise nagu elu Hatrasuse peale ja võtame seda iseenesestmõistetavana. Ja siis, kui suvi ärkavad, siis nad noh, vähemalt selles selle praktika koheselt, mitte kõik muidugi selle praktika järgi siis on võimalik ehitada ennast uuesti panna ennast jälle kokku hakata jälle kogema seda maailma iseennast erinevates avaldustes. Jah, mida ma ise nagu ootan või kui ma vaatan praegust maailma ja siis, ega see mulle väga palju sellest positiivsed nagu lootust ei anna sel hetkel, millest me praegu oleme ja nii nagu ka ma olen mõningate inimestega rääkinud Türgist ja Iraanist lähevad, et sel hetkel, kui vabaneb, kui tekib hästi palju inimestes soovi otsida midagi helged ja, ja tegeleda vaimse kasvuga, samal ajal vabaneb ka väga palju negatiivset energiat ja kuna tahes-tahtmata on see maailm, mis, milles me elame, on selline binaarne. Et meil on siis dualistlikud erinevused, siis kui on väga palju valgust, siis on ka päris palju majandust, needsamad hinge sügavamad ja tumedamad pooled, mis avaldavad meist meist tavaliselt siis, kui me teeme väga palju praktikaid, siis kui väga puhtaks väga palju hoolime oma oma sellisest vaimsest kasvamisest, siis tihti võivad tekkida väiksed sellised näpid või väiksed deemonid. Jah tahaks uskuda, et saab parima ja, ja ka selle jaoks meil igaühel on võimalus olla teadlikum, tegeleda aktiivselt, olla inimene mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik? Tal on eelkõige, ta peaks teadmis ennast, ta peaks iseendast teadlikum ja see lahendab väga palju paljusid asju. Kui inimene on iseendast teadlik ja võib-olla minu eest võib mingil määral noh, see ei pruugi võib-olla kõikidele meeldida, aga seesama et kui me ei võta elu iseenesestmõistetavana ei võta elu sellisena, et ah, meil on nii palju elusid veel, et kui selles elus ei tule välja. Võib-olla järgmises elus tuleb välja, et kui me otseselt ei võta seda, võid elamegi iga päeva kui viimast isegi arvestades seda, et võib-olla meil ei tule järgmisi elusid siis see võib olla seotud ka inimesel rohkem õnne õnne tuua. Sest ta hakkab märkama rohkem seda kõike, mille eest ta võiks olla tänulik. Tänulikkuse teema on ka subismist hästi oluline, on seal hästi palju palveid ja selliseid seotud ist tänamisega. Mida see annab inimesele, see tänutunde lugemine, selle suurendamine oma elus. Ja see annabki talle järsku sellist perspektiive ette, näeb, et tal tegelikult ei ole veel nii halvasti, ta kõik sujub väga kenasti ja et kuna tal on nii paljusid asju, mille eest olla tänulik siis ja see võib olla annabki sellesama, teen õnnetunne. Minu jaoks jääb vahest üsna seletamatuks õnne sõna, et üldse, mis on õnn. Mis see on, et ma tunnen, et me elame sellises ühiskonnas, kõik kõik püüavad olla väga õnnelikud. Aga kui see hädise saidi, et meil on mingil määral on seene sotsiaalne pat olla õnnetu või olla midagi muud, kui õnnelik, jälle? Tundub, et siin, nii nagu Euroopa muusikas on siis korvimi noor, kas sa oled õnnelik, kui sa oled õnnetu aga mind huvitab siis kõik see, mis jääb siin nende kahe vahele. Ma ütleks nii, et ma ei tea, mis tähendab on, ma ei tea, mis siin sellepärast ma ei oskagi ühtegi soovitust. Kuidas olla õnnelikum. Aga seed, mis tähendab, et olla teadlikum võib olla tunda rohkem armastust. Siiralt ja tänulikkust võib olla, miks ainult sellest rääkida? Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Tead, ma ütleks midagi? Pöörlema püüaksid kuidagi sellest ülesandeks ära hiili või et ma ei tahaks. Ma ei tahaks tõesti võib-olla nendega suhelda, kui nad on üldse ma ei tahaks sellist ülesannet endale. Aga kui näiteks sõnastada seda kuidagi nii, et mis oleks võib-olla inimkonnas sõnu või mis oleks see viis, kuidas inimkond võiks kuidagi jäädvustada mingid oma sõnumid mina võib-olla pakkuda, et see võiks olla hiline, et see võiks olla. Käsitleb sellist kosmilise ilu, võimalik, kust on seal midagi teistest maavälistest, mõistuslikest, iluvormidest, kosmilistest, tsivilisatsioonidest? Ma ei, ma ei oskagi öelda, ma ei tea. Mulle tundub, et et neid inimesi huvitab nii väga, meie enda maailm, see konkreetne, reaalne maailm, hämmastavalt müstiliselt realistlik maailm, milles me elame. Et seal lihtsalt ei jää enam ruumi selleks, et tegeleda veel selliste teemadega, mis kindlasti võib-olla ei ole, ei ole vahet, ma tean inimesi, kes väga palju uurivad seda ja tunnevad huvi selle vastu. Aga sufid vist rohkem, need, keda mina tunnen, tegelevad sellega, mis on meie ümber nii lähedal siinsamas, paari meetri kaugusel. Viimane küsimus, mida soovitati inimesel veel lisaks uurida ja et neid materjale on väga palju, üldiselt sufismi kohta on väga palju kirjutatud erinevaid autoreid ja mõned on sellised lähedasemad, mõned kaugemad, ma ütleksin seda, et võib-olla üks kõige lihtsam viis on vaadata seda filmi papa siis väga soovitan kuulata Sofi muusikat. Üks raamat ka, mis on minu meelest väga hästi, räägib unenägude nägemisest Suhhismis vist eriti. Ja öelda üldiselt subismist kahjuks ei ole eesti keelde tõlgitud, aga ma tean, et see on olemas Inglise keeles minu arust isegi saksa keeles peaks olema ja arvatavasti on seda üsna raske kätte saada, ka internetiraamatupoodidest saab ikkagi seda kätte. Ahmed Hilmi. Ta võiks kliima ja see on üks türgi kirjanik, kes minu arust väga hästi väga põnevas vormis kirjeldas. Kõike seda siis muidugi need suurepärased luuletajad ja filosoofid, nagu saadi Café ees mära ja laaneruumi. Jah, Rumi luuletustest ilmus alles hiljuti eelmine aasta Doris Kareva tõlkes üks väga kaunis raamat, nii sisu kui välimuse poolelt mõistan ja ma just see, aga ka tahaks just seda soovitada. Mõist sain seda paar päeva tagasi me esimest korda kätte vaatasin, seda lugesin, mulle täitsa meeldisid. Mulle väga meeldis see stiil, millest, mida ta kasutab tõesti kaunilt tõlgitud, väga kaunisse eesti keelde pandud. Võib-olla üks asi on see, et mul oli soov, et vaadata, mis kohast ruumist on, on see luuletus pärit, et seal ei ole kirjas, et kas Masnavi või on see Rivani, millised kogumik, kust on see pärit ruumilon üks kuueköiteline raamat, mille nimi on Masnavi, mis on tema põhiteos, kus muinasjutud sees ja see ei ole ainult Eesti keelde tõlgitud. Soovitan seda väga lugeda ja siis üldse Suhvide raamatute puhul on väga lihtne, on hea, et saab avada seda täiesti suvalises kohas see, mis, mis tuleb ette, siis võite proovida näiteks sellesama Doris Kareva tõlgitud raamatu kant ja veel üks asi, mida võiksin nagu soovitad, et kui kellelgi on huvi sellise pöörlemiskogemuse vastu, aga näiteks ei ole võimalust minna Türki või, või Pärsias sai siis hakata otsima kõiki neid kontakte. Siis kui ma tulin tagasi Türgist, siis koitis ühenest joogafestivali korraldaja ja palusid, et ma teeksin seal pöörlemis kolksoppi. Ma olin üllatatud, aga siis ma olin nõus ja see pakkus väga suurt huvi. Ja kui ma tulin Tallinna tagasi, siis inimesed küsisid minu käest, kas võiks olla veel selliseid sema pöörlemis workshop ja kohti, kus saaks pöörelda kõik koos. Ja siis meil ükskord tuimust AIDS-i klubis Magdaleena polikliiniku juures pööripäeval just pöörlemistseremoonia kus Ma mängisin minna salvestusi, mis on salvestatud selle 99 päeva sema ajal oli päris palju inimesi, kes tundsid huvi selle vastu ja nüüd arvatavasti meil tulevad veel need kohtumised. Rohkem infot saab Vikerkaare sillast siis, kui sinna ilmub, teadis sellest siis tavaliselt ka me teeme nii, et meil on avatud ruum selle jaoks, et kogedes emad. Sel suvel käisid mul mõned sõbrad kaasas minuga koos Türgis eksis neli-viis inimest Eestist, kes kogesid ka semad ja kes käivad ka meiega nüüd nendel tseremooniatel, kes oskavad seda ruumi hoida. Nii et need võivad olla huvitud kogemused. Mul on ka selline unistus, et ma soovin millalgi, et Eestis oleks ka üks ansambel, kes suudaks mängida laivis seda muusikat, aga siis, et seda saaks teha päris ilus muusikutega. Et ma olen materjali küll olemas ja praegu istud siin. Ma olin vilhuvilisi, otsin huvilisi, muusikuid väga hea, nii et kuulajad, kui teie seas on siis Suhhi muusikahuvilisi muusikuid ja valdavaid eesti pille, kas sul on oma koduleht ka, kas sinu kas sinu tegemistel saab kuskil kübermaailmas silma peal hoida kübermaailmas ma ei ole olnud kunagi nii väga aktiivne ja näiteks ma üldse liitusin esimest korda Facebookiga aasta aega tagasi, nii et see on minu jaoks väga uus keskkond ja ma liitusin ka sellega siis, kui ma olin Türgis ja ma avastasin, et kui aktiivsed Facebooki kasutajad on türklased ja selleks, et püsida kuidagi uudistega samas tempos, ma pidin jah, looma endale kontod. Et selles maailmas ma ei ole nii väga osav ja tegus. Jah, mul on Facebook ja siis mulle kirjutada. Sulle Polina Tšerkassova, et meiega täna oma mõtteid oma muusikat jagasid, aitäh saatesse tulemast nende ja muidugi tänu teile, kallid raadio, kahe kuulajad, nagu teate saapa nii tänast kui ka kõiki varasemaid sise- ja väliskosmilisi audiorännakuid alati teile sobival ajal ajal ja kohas üle järelkuulata selleks mingi aadressil R2 ee kaldkriips, hallo kosmos. Seal asub kõikide saadete arhiiv ja ka teie mõtteid ootav foorum ning saate hallo Kosmos küberväljundid on ka Facebookis portaalis alkeemia, et viidad sinna leiate hästi lihtsalt aadressilt hallo, kosmos. C poliina, mida võiks kuulata lõpulauluks ja viimaseks looks paneks mängima RK nooli. Eks väga vaimukas surfilaulja, selle loo nimi on lahid viisi ja see räägib sellest, et meie oleme müstikud ja armastuse hullud ja kui keegi kutsub sind, et sa oled hull, siis ära pane tähele, võid, rõõmusta, sest siis sa oled õigel teel. Meid on jäänud ainult käputäis. Jah, et me olemegi need armastuse hullud. Aitäh, Polina. Kohtumiseni taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks. Seniks aga saagem teadlikumaks. Ei.