Tere tänases saates tahan portreteerida inimest, kes on julgenud elus teha kannapöörde hakata ettevõtjaks ja on saavutanud selles edu mitte ainult Eestis, vaid ka piiri taga. Ja mitte ühel kahel maal, vaid paljudes ja enamus neist on meile, eestlastele küllaltki eksootilised. Tere tulemast saatesse, rutt Oltjer, firma geni farm, asutaja ja tegevjuht. Tere päevast. Mina olen saatejuht Lauri Varik. Kevadel Postimehes teiega tehtud intervjuus oli juttu, et teie firma tegutseb seitsmeteistkümnes riigis. Kas tänaseks on neid maid juba juurde tulnud? Tead neid tuleb, ikka, tuleb pidevalt juurde. Tegutseme selle nimel. See firma tekkis siis või sündis 1997. aastal. Millest sa sündis, siis ma saan aru, et see on olnud selline isiklik probleem lausa, millest, millest omal ajal sündis. Jah, võib ka nii öelda, et sai alguse sellest, et ma hakkasin ise endale, otsime natukene paremaid vahendeid desinfektsioonivallas, kui antud hetkel turul olid. Tol ajal olid meil põhiliselt sellised Venemaalt pärit kaunis allergilised vahendid ministeeriumis ained ja mul endal tekkis allergia. Ja leidsin erinevatest firmadest, mida hakkasin tellima siis ainult iseendale. Aga see, et ka kõik ülejäänud sõbrad ja tuttavad hakkasid soovima neid samu vahendeid kasutada, siis lõpuks sündiski firma, sest ma ei osanud neid lahendeid muud moodi enam siis jagama hakata mööda mööda Eestit ja Lätit ja Leedut. Ja otsustasite siis ühel hetkel lausa ise need tootma hakata, ütleme piltlikult kokku segama hakata. Jah, aastal 2000 tekkis see võimalus ja tuli ka see teadmine, et tegelikult me oskame neid ise võib olla palju paremini kokku panna ja teame täpselt, mis, mis nendes vahendites peaks sees olema ja millisena kasutaja neid nagu näha tahab. No nüüd, seitsmeteistaastane, te olete kasvanud, ütleme seitsmeteistkümnele maale, päris muljetavaldav. Kuidas nii on läinud? No siin tuleb vist natuke kaugemalt peale hakata, et ütleme, et sa isiklik probleem oli ühtepidi ja teistpidi, et ma lähen arstiharidusega arst ja eks ma mõtlengi nagu arst ja missis arsti nagu põhitöö on, et põhimõtteliselt me tahame ja inimestele ja et me tahame päästa elusid. Ja kui me siin räägime nüüd laiemalt, siis maailmas on neli suurt tapjat. Malaaria, tuberkuloos, HIV ja neljasanhospitaal infektsioon. Ja see on nüüd see koht, kus tahame meie sees olla ja kus meie tahab aidata ja kus me suudame seda teha. Ja tegelikult see ettevõtjaks olemise idee sai ikkagi nagu sealt alguse. Et kui ma vaatasin neid WHO andmeid, mida iga aasta avaldatakse, ma vaatasin, ehitan emmerasse ja see on nüüd tapjabakter nende suhet tavalistesse bakteritesse, tegelikult annab see ka hea ülevaate sellest, et kuidas antud riikides on olu kartasimplektsiooniga ja antiseptik, aga, ja kus kasutatakse liigselt antibiootikume. Ja siis ma otsustasin, et tegelikult see on see koht, kus ma tahaksin kaasa teha ja kas ma tahaksin aidata. Ja tegelikult oma neid maid, kus me töötame valimegi selle Maailma Tervishoiuorganisatsioon Taani poolt antud levelit järgi, kui see on väga kõrge, siis me tunneme, et see ongi see riik, kus me tahaksime oma õla alla panna. Kui te neid andmeid vaatasite tollal WHO andmeid selle desinfektsiooni kohta, siis ikkagi see endal see mõte oli, et aidata neid inimesi, selline arstieetikast tulenev soov mitte nagu võib-olla ettevõtja äriinimese pilguga, et, et see on nagu kasutamata nišš kuhu tulla. Jah, see kasutamatanist oli nagu kasuks sellele sellele asjale aga, aga tõepoolest, et jah, pigem on, see on hästi põnev ala ja, ja hästi paljudes maades on nagu hulk tühja maad, et kus annab palju tööd ära teha. Tänaseks me oleme kaasanud ka WHO oma toimetamistest ja ja tihtipeale saame sealt tuge, et kui on vaja läbi viia suuremaid koolitusi näiteks Indoneesias või Malaisias. Sinna me varsti jõuame. Ei, haare on tõesti päris lai ja päris suure osa moodustab aasiaturg, aga nagu ütlesite, te olete hariduselt erialalt arst, sisehaiguste arst ja kardioloogia? Jah. Nii et enne seda, kui kaua siis töötasite arstina? No ma jõudsin ikka päris palju õnnearstina töötada. Aastaid on raske öelda, 15 aastat kindlasti. Kas nagu selleks ajaks tekkis siis ka mingisugune tüdimus või et ikkagi jälle see ettevõte tulemine, et või see oli tollal mõtlesin. See tuli nagu lihtsalt mõtlesite, tuleb juurde. Arstidele. Ja ma nagu laiendasin seda arsti ampluaad nagu enda jaoks, et tegelikult äärmiselt põnev ja miks mitte. Sest ma uurisin järgi, et te olite ju ka lausa Eesti esimese perearstikeskuse loomise juures 95. aastal Telliskivi perearstikeskus Jah, üks asutajaliige seal, mul on selles suhtes nagu vedanud, et elus olla uute asjade tegemiste juures ja sain ta põnevad väljakutsed. Ma arvan, et Telliskivi perearstikeskus on kenasti käima läinud ja ja tasus igati teha. Ja arsti töö te tegelikult olete ka selle ettevõtte kõrvalt nüüd need aastat tegelikult jätkanud kogu aeg. Jah, ma olen teinud siin konsultatsioone ja asendanud kui, kui vaja, nii et arstide ja ei ole võõraks jäänud. Aga see perearstikeskuse loomine, kuidas see siis või millest tingituna see tollal sündis? No tol ajal oligi see, et kus oli polikliiniline süsteem ja sellelt oligi nagu üleminek perearstisüsteemile, ta oli uus, põnev ja huvitav, meie võtsime endale aluseks Inglismaa ja püüdsime sisse tuua siis Inglismaa perearsti süsteemi Eestisse teised perearstikeskused, järgmine, mis teil Tartus pigem rakendasid Rootsi poolset süsteemi ja tänaseks ma arvan, et meil on välja kujunenud niisugune oma Eesti perearstisüsteem, mis on, mis on, miks võibolla nendest erinevatest inglise süsteem töötab ja me vaatasime, kuidas töötavad inglise perearstid ja püüdsime nendest malli võtta. Et kui see on pigem nagu ajaplaneerimine, kuidas arstile aega lugude kirjutamiseks, patsiendi peale mõtlemiseks, missuguseid analüüse teha ja ja kui pika ka vastuvõtu aega planeerisime, võib-olla alguses natuke pikemalt, kui sa tänaseks on kujunenud? Aga iseenesest see perearstikeskuse loomine, see nõudis juba omal ajal ikkagi julgust, et vanast süsteemist lahti öelda ja nii-öelda iseseisvaks ka selles mõttes ettevõtjaks hakata. No kahtlemata, aga ma arvan, et Eesti rahvas ongi julge rahvas. Et me oleme siin paljudest asjadest läbi murdnud. Kemi farmi juurde naastes see nišš või see valdkond, mille te siis lõite või kus te praegu tegutsete. No selles valdkonnas on tõenäoliselt ju maailmas ikkagi veel teisi tegijaid ja on palju, te olete päris edukaks osutunud selles osas sellest ka natukene hiljem, aga, aga kas eristate ka millegiga teistest? Hea, et me peame eristama, tegelikult meie ju ei tulnud tühjale turule, meie tulime sellele turule, kus kõik teised meie praegused konkurendid olid juba olemas. Ja siis, kui me hakkasime ise tegema oma tootearendust ja oma tootmise rajasime, siis me vaatasime niimoodi, et iga toode, millega me tulime turule pidi olema parem kui juba turul olev toode. Ja ma arvan, et meil on mitmeid selliseid omanäolisi asju, mida me kasutame. Et me kõigepealt vahetasime välja, oman tootmises ja, ja jaga toodetes kõik kahjulikud ained. Ütleme, et seda me tegime rootsi järgi, Rootsi oli selle juba eelnevalt eelnevalt hakanud vaikselt sisse juurutama, see oli aasta 2000. Ja ma arvan, et see on see olukord, mille ees seisavad ülejäänud tooted tänaseks, et nüüd on juba surve selle peale ütlesin, fatandid peavad olema inimsõbralikud personalisõbralikud sest tegelikult, et millest me lähtume, on see, et meditsiinitöötajad töötavad nendesamade desinfektsioonivahenditega terve elu seal haiglas kuni 30 aastat. Ma arvan, heal juhul ja patsient küll piis kuus, 10 päeva, et tegelikult me tahaksime just nimelt meditsiinitöötajale pakkuda parimat. Ja Eesti haiglad on teie tooted hästi omaks võtnud vist umbes 85 protsenti, ütleme, turustan teie käes. Jah, enamus riigihangetest Eestis on meie käes. Aga omal ajal, kui te ütlete, et teil on nagu paremad tooted või see oli eesmärk, siis mismoodi siis tellijale selle selgeks teete, et teil on parem. Et tema siis järelikult kellegist teisest või millestki tühisest loobuks. Warren tellija tunneb selle ise ära, aga samas me oleme kasutanud ka neid uusi tehnoloogiaid, näiteks. Me kasutame omandasin Fektantides osasid aktiivaineid mikrosummeeritud kujul, mis tähendab, et nad on natuke väiksema läbimõõduga, nad on 10 miinus kuuendas suurusega, nad on küll suuremad kui nano soomid, nad ei imendu nahast läbi, aga nahk on just see koht, kus me tahame, ta toimiks. See annab võimaluse kasutada madalamaid kontsentratsioone, saada parem pinnakatvus ja saada pikem toime. Näiteks meil on osad klooreks tiinid, millal toime on, täpselt 24 tundis, on see aeg, kus haiglas nagu ta ennast arsti õde vahetab, siis sideta kaneeli, tsentraalveenikateetri ilve, mingites sellistes kohtades, kus ta on oluline, kus me püüame just seda hospitaal infektsiooni vältida. Praegu läks nüüd jutt natuke spetsiifilisemaks, see eelnev jutt tähendab ka seda, et te olete ju päri spetsiifiliste toodete tootja, teil on ka oma selline teadus-arendustegevus siis olnud, et neid tooteid välja arendada. Ja enamus Holma sellest kasumist me paneme kohe uuesti tagasi tootearendusse ja seal on väga suur. Ja kes need inimesed siis nüüd väljamõtlejad, teil on siinsamas Eesti inimesed. Ja meil on Eesti inimesed, meil on Eestis tootearendusrühm, on seitse inimest, kus on arstid, biokeemikud, mikrobioloogid, füüsikud, keemikud, ja siis me kasutame koostöös ka kõikide teiste laborite võimalusi, kui meil on vaja, sest ütleme ausalt, Eesti on nii väike. Ja see Eesti väiksus on võib-olla see, mis annab võimaluse meile võib-olla julgemalt kui meie naabritele minna piiridest välja ja suhelda erinevate maade erinevate laboritega. Meie praegu suhtleme Soome Rootsi laboritega väga tihedalt, aga ka Kanada jaapani laboreid oleme kaasanud. Kui suur siis teie ettevõte on, kui kõiki neid ka kaastöötajaid arendustöötajaid ka sinna liita? Noh, ega me vist päris neid ei saa enda omandiks lugeda, aga ma arvan, et meie oma on kuskil viie 60 piiridest praegu mehetavata. Et teadustöötajad, need tulevad siis ülikoolide juurest siin Eestis. Eestis ei, me tellime ülikoolist mingisuguse teenuse sisse ja siis nad teevad nagu spetsiaalselt meie jaoks siis. Nii aga viimastel aastatel tavad liikunud kasin kosmeetikaturule, te olete kosmeetikatooted sisse toonud. Mis siis peaksid ka olema igati head ja kasulikud inimesele. Ja väga põnev teema jällegi. Et me oleme tegelikult kosmeetikaturul olnud pikemat aega ja ma arvan, et 17 aastat me oleme niikuinii tootnud kreeme ja erinevaid haiglatele just käte kaitsevahendeid. Aga päris nüüd sellise luks kosmeetika peale me läksime, üle-eelmine aasta, kui me hakkasime tegelema. Mul endal on olnud võimalus Itaalias Torinos töötada ühes laboris just tüvirakkudega ja, ja see tol hetkel osutus väga, väga põnevaks ja huvitavaks ja sealt tuligi edasi seal vaata et et me suudame tegelikult tüvirakkudega väga palju ära teha ka kreemides. Alguses me kasutame taimseid, tüvirakke, seome nad omasse bakteriga, et mehed tegelikult meie kreemides on elusate virakad. Ja ma arvan, et kes on kasutanud, need saavad sellest vahest aru. Aga see kosmeetikatööstus on ju praegu juba olnud ja on väga suur, seal on konkurents väga tihe, neid kreemja pakutakse inimestele väga erinevaid eri brändide all. Kuidas te loodate või kuidas te lõõtegi siis seal turul läbi? Me jääme ikka jälle omanäolist, eks me teeme neid asju nii, nagu me oleme harjunud tegema, nagu me tegime, meditsiinis me ei kasuta Ta kahjulikke aineid, mehi, kasuta allergeene ja konservante. See tähendab seda, et me ei kasuta selts aineid säilituseks. Võib-olla kasutame hoopis looduslikke õlisid, mis on antibakteriaalsed, mis on põletikuvastased kasutamine, Microsoneeritud, surnumere, mineraale. Ja tegelikkuses. Ma arvan, et kolme aasta pärast on meie kreemid puhtamad kui need, kes on pandud sisse konserment. Teised siis kasutavad järelikult konservatiivset. Väga paljud aga juba on, on juba tekkinud ka teisi, kes saavad aru, et tegelikult me peame rohkem pöörduma lootuse poole ja lämioloots lapsed. Nii et ütlete, te siin ainult suurtootjad, teised väga palju kasutavad keemiat sellepärast et toote hind siis odavamaks saada. Säilivus parandada ja tegelikult tegemist on väga suurte aller geenidega, mis sisse pannakse. Aga see, et ta on selline puhas kraam, ütleme, puhtast loodusest siin nagu puhta toidugi puhul, see teeb siis ka toote kallimaks või. Oleneb jah, millega võrrelda, et ma vaatan siin neid brände, mis, kes kasutavad väga palju sünteetilisi aineid ja ma ei ütleks, et nendest kallimad olen nendest pigem odavamad. Vaatasin ühed kreemid sisaldavad teil värvohaka, ole osoon. Jah, see on see koostööprojekt, mida me teeme Kanadaga ja see on huvitav, et see värvohakas ise on selline taim nüüd mis kasvab kõrbes ja ta saab väga harva vett ja toitaineid ja tal on sellised oleva soomid, vaat nüüd talletama kõik selle, mis ta suudab endasse korjata toidu, noh, ja siis võib-olla vabastama pika aja jooksul taim nälga ei sureks. Ja nüüd me võtame need puhtad oleva soomida, paneme kreemidesse ja seal nad talletavad kõik meie jaoks vajalikud naha jaoks vajalikud ained endasse. Nad vabastavad seda pikema aja jooksul, mitte nii, et paned kreemi peale ja tunni aja pärast toime möödas. Nii et see, mis on taimele hea, see võib ka inimese nahale heal Jah, ta funktsionaalselt taimed niimoodi. Ja siis ma leidsin veel sellise mõiste nagu madalmolekulaarsed seerumid. Ahah, tõenäoliselt silmas peetud mata erinevate molekulmassidega miinust, päid, mida me kasutame masseerumites ja mille pärast nad on nagu erinevate molekulmassidega, on see etnotungiksid erinevatesse nahakihtidesse ja et me saame niisutuse ja ka kollageeni taastumise, erineva sügavusega nahakihtides mis annab muidugi välimuses kohe tunda ja niiskuse mõnusa ja parema turg, rida naha. Kui need on kõik nii head tooted kasulikud, siis järelikult nõudlus peaks ka hea olema, või kuidas siin turul siis ikkagi jällegi läbi lüüa, kus konkurents on väga tihe. No ma arvan, et tuleb turule teadvustada, et mida, mida me nagu pakume. Ja ma arvan, et Eesti inimene on päris teadlike. Me oleme nüüd Eestis olnud aasta ja meil on siin päris hästi läinud, et ma olen, ma arvan, et me oleme müünud rohkem, kui me oleme eeldanud, et me neeme Kaupmehed võtavad teid siis, teie tegutsemine on siis päris paljudes maades, teiste hulgas ka Venemaal, padrunid, selle Venemaa teema sisse, sest teil on ka tootmine seal. Ja see on frantsiisitehase otseselt mitte nagu meie tootmine. Aga Venemaa olukord praegu muidugi te meid kõiki murelikuks ja on ka Venemaa juht härra Putin ähvardanud, et järgmiste sanktsioonide jõustumisel keelustatakse Venemaal ära ka meditsiiniseadmete sissevedu ja nii imelik, kui see ka ei ole, siis. Meie tooted, mis on küll need tezemfektandid antiseptikumide on teistpidi meditsiinitooted. Samas ma mõtlen, et et tõenäoliselt ta jätab selle sammu astumata, sest see on küllaltki valusam Vene riigi enda jaoks. Aga, aga kes teab samas, eks ole, neil on välja töötatud desinfektsiooniplaanid, need on igal pool üleval, kõik haiglad on üles ehitatud, nende järgi toimima, nende ümbervahetamine päevapealt oleks nagu kaunis keeruline. Leidsin detsembrist 2012 teiega tehtud intervjuust teie tsitaadi, et ma ei ole kogenud Venemaal tegutsedes ühtegi ebameeldivat üllatust. Kas äri ajamine iseenesest Venemaaga on sujunud? Jah, ma võib-olla pidasin rohkem silmas nagu inimesi, et tegelikult vene inimene on siiras ja lahke ja ja nendega on päris päris tore ja konkreetne seda äri ajada. Praegused on nagu sanktsioonide seadused, mis tulevad kuskilt kõrgemalt poolt. Ja kindlasti tol ajal ei osanud seda riski võib-olla niimoodi näha, aga ma arvan ikkagi, et meie oleme praegu paremas olukorras kui soomlased või rootslased. Et me ei pane nagu kõiki oma kaarte Venemaa peale ja me pigem hoiame neid laiali. Meil on juba seda kogemust vene riigiga, et, et võib tulla üllatusi ja ega meiegi siin praegu vaatame, planeerime võib-olla rohkem tingituna küll Kasahstanist, aga kahe uue tehase ehitamist Kasahstani. Aga viimaste kuude sündmused on kuidagi neid suhteid partneritega Venemaal ka muutnud. Mina arvan, et inimesena ei ole, et inimesed on, inimesed on ikka samasugused. Ja netitooted vajatakse ja on oodatud seal. Jah, neil on praegu, nad on sellega nendega töötavad ja nad on harjunud nendega töötama. Liigume edasi nüüd Lähis-Itta, araabiamaailm on ka väga huvitav viisteistsugune jobu Eestis teine kultuur, teine usk ja religioon. Kuidas te sinna jõudsite, ma tean, et teil on, Ma olen ise nimetanud seda selliseks Meka paketiks Meka pakiks, ehk siis moslemit, kes peavad oma elus korra mekas käima siis et ei haigestuks, need inimesed oleksid puhtad, siis neil on vaja ka selleks vahendeid ja te olete suutnud sellise lausa mingi kass kotikese vist välja töötada nende jaoks. Ja need on kaks haakuvad ja eraldi teemat. Et kui nende meka paketist rääkida, siis Meka pakett sai alguse Monacost 2013, kui ma võtsin osa maailma ettevõtjad konkursilt ja seal on selline võimalus või et sa saad endale kohtumisi määrata ja ütleme, et minuga oli kohtuma tulnud Jordaania tervishoiuministri nõunike ja üldiselt hästi pahi oli registreeritud seal menukas erinevaid kohtumisi. Ja siis me arutasime Jordaania kassal ta Meka paketti ise tuli töö juurde ja nad tulid selle mõttega, et rääkida desinfektsioonist, mida me saaksime pakkuda ka Lähis-Itta. Ja, ja selleks ajaks oli juba merst tekkinud nendel palverännakutel iga kord kuskil kümme-viisteist inimest, oleneb märssi. Ja kahtlemata hakkas juba see tendents olema, kus vähenes nüüd selle Meka retke osavõtjate arv. Persson, MERS on koroonaviirus, tan SARSi sarnane, aga võib-olla veel suurem tapja ja samamoodi rektoriks on siis loomad, võivad olla siis nahkhiired ja räägitakse praegu kaablitest ja eks nendel Metka Tal on olnud neid kaameli ohverdusi ja selliseid selliseid tegevusi ka, et nii, et seal on see ülekandevõimalus ja seda tuleks vältida. Ja siis me panime kokku sellised kotikesed, kus sees on erinevates impetandide jäini pindadele kätele, inimese kehale. Et, et kui midagi juhtub ka jalgadele, sest hästi palju tekib seal igasuguseid, noh, jalad on koormas olnud paljajalu, käivad seal pikimaid. Ja need on riigiti erinevad, sellepärast et ütleme, et selle islamiga on niimoodi osad nendest. Vaata vot seda niimoodi, et alkohol käte peal ei ole nende jaoks probleem ja eriti just siis, kui kui sa oled sellel meka retkel, kus, kus sul tekib suur võimalus haigestuda või kui sa tahad nagu desinfitseerida olla kindel, et midagi ei juhtunud. Samas on maid nagu Iraan, kus, kus alkohol on täielik tabu ka välispidiselt. Ja nendele me pakume siis tee baasilisi desinfektsioonivahendeid. Me oleme spetsiaalselt välja töötanud sarja, mis on sama hea kui alkohol toimib sama kiiresti ja see ongi mõeldud siis islamimaadele, kes kes ei taha endale lubada alkoholi kätele, seda ma nägin Malaisias, et siin oligi võimalus rääkida, kogemus oli ees. Malaisias kardiokirurgide lähevad mööda desinfitseerimispostist ja ei desinfitseerija oma käsi enne operatsiooni, ainult pesevad neid vee ja seebiga. No ütleme, et klooriks teeni faasilise seebiga, aga see ei ole piisav. Ja nad ise saavad aru, et see on probleem ja nad on lahendanud selle väga huvitaval moel, et noh, palkavad endale lindudest kardiokirurg lihtsalt jah, vältida seda käte, mitte desinfitseerimis. See on päris huvitav, aga jällegi jõuan selle küsimuseni, et see turg ja nõudlus siis seal ju araabiamaade ja islamimaades selliseid Es infektsioonide toodete järele on ju väga suur. Kuidas siis seal kohapeal varem jällegi ei ole selle peale tuldud või pakutud midagi taolist. Pakutakse, aga ütleme, et meie konkurendid, meil on suured lääne firmad on seal kõik esindatud. Aga nad pakuvad nagu rohkem võib-olla oma tootevalikut, mida kasutavad ka siin Euroopas ja võib-olla sellepärast, et see harjumuse jõud, et nad tegelikult ei olegi seal osades maades võib-olla Indoneesia ja Malaisia, kus see desinfektsioon meie mõistes ei ole, neil üldse on välja kujunenud, neil puuduvad isegi infektsiooni kontrollikomiteede sellised ühtsed süsteemid, et iga haiglates infitseerib isemoodi, et nii nagu ta just arvab, et võiks teha. Ja sellepärast, et me kunagi ei paku neile ainult oodata, et pakume neile süsteemi. Me pakume neile koolitusi. Me oleme koolitanud väga laia nendes maades, ka koostöös, ütleme Maailma Tervishoiuorganisatsiooni iga. Ja just sellepärast, et viia seda teadmist, et kuidas teha korralikult desinfektsiooni, nii et sa sellest ka kasu oleks. Kas nad ei taha sellest aru saada või ei saa lihtsalt aru? Ilukultuuriliselt nagu see koht vahele jäänud ja ülikoolis ka neil ei ole, sellist programmist sellist kohta saad, kuidas neile õpetatakse, tuleb haiglas seda keegi räägib, et vanem õde ütleb, et näed, eelmine vanem õde tegi niimoodi, et meie teeme nüüd samamoodi järgi. Teie käite nüüd seal Malaisias, püüate neid ümber kasvatada? Ja tavaliselt alustame riigist küllaltki kõrgelt ministrite tasemel ja katsume Neid ümber majutada ja tegelikkuses mul on hästi hea meel, et me oleme täna selles seisukohas, kus, kus Malaisia on valmis võtma enda tiiva alla ka Indoneesia ja tegema nüüd neid ühiseid koolitusi ja nad on täiesti aktsepteerinud selle, et need riigid võiks välja töötada ühise infektsioonikontrollisüsteemi ja see on kõik ses lähtuksime nendest WHO standarditest. Kuigi ma olen näinud Malaisias mitut haiglat, kus on olnud Inglismaalt tulnud õed ja arstid ja kus on sisse viidud seal lihtsalt infektsiooni kontrollisüsteemid, nii et see ei ole mitte kõik, kel aga see tase on hästi-hästi erinev nende haiglate kaupa. Aga kunagi tahaks jõuda. Ma tahaks ise ka näha seda, et me jõuame nii kaugele, et, et need maad kasutavad kõik sama süsteem, heade saavad sama, sama korralikult. Kindlasti haigla haiglalt. Aga selle äriajamise nende kasvatustöö kõrvalt te olete seal Malaisias krooni praktiseerinud arstina. Ja tegelikult on niimoodi, et panen Assisteerinud operatsioonidel ja Indoneesia, sest noh, esiteks on ühtepidi hästi huvitav üldse näha, kuidas kolleegid töötavad. Ja teistpidi oli minu mõte see, et, et kui mõned operatsioonid kaasa teen, siis ma näen, kus kohas nad teevad neid vigu. Ja Indoneesias üksan operatsiooni vorsti jaoks erineb väga palju sellest, mida me näeme siin Euroopas või Eestis, millega me harjunud oleme. Seal on palju inimesi ja vähe arste ja siis tuleb ja kui on tegemist mingisuguse korrusse arstiga, kes on Euroopas õppinud, järjekorrad tema juurde on, on lihtsalt meele. Ja selle ühe päeva jooksul opereerisime kolme Kendiite haiged, et see oli konveiermeetodil. Operatsiooniplokk ei ole selline, nagu meie oleme harjunud nägema. Ta on hästi askeetlikes tingimustes, talle ei ole uksi ees, tal on täis tuulutus, ventilatsioon, loomulik. Ja siis erinevad brigaadid liiguvad haigete vahel, et ühed panevad magama. Teised lõikavad haavale Sestunud professor, kes teeb oma liigutuse või lõikusse, mina olin kaasas, põlveliigesoperatsioonidel lõikab selle põlve ära, järgmine brigaad sulgeb haava, kolmas tuleb, äratab ülesse, neljasid välja. Ja niimoodi me liikusime inimeselt inimesele, kes tegelikkuses lamasid kõik kõrvuti, nüüd pandi järjest valmis ja nad olid eraldatud siis mingisuguse väikse kardinaga. Ja seal oli täpselt näha, kuidas infektsioonide ülekanne toimub ja mida saaks väga kiiresti, väga lihtsate vahenditega kohe muuta, nii et oli kasu küll. Kas see on tingitud siis sellest vaesusest vahendite nappuses tööjõupuudusest, miks nii on kujunenud seal? Seal on hästi palju inimesi ja arstide osakaal nende hulgas on väike. Ja et jõuda nende vajajateni, sest tegelikkuses tõenäoliselt nad ei olegi siin muud võimalust, et me peame arvestama nende riikidega nende eripäradega. Ja siis pakkuma neile parimad lahendused sellest olukorrast välja tulemiseks. Nüüd selleni tahan jõuda, kuidas siis teie omal ajal sinna Indoneesiasse Malaisiasse jõudsite, kuidas need kontaktid seal kohapeal tekivad, me teame, et Aasiast tuleb alati väga kaua, võtab kõik aega pikalt suhelda, aga Eestist sinna niimoodi käia on ju väga ajakulukas. Kuidas, kuidas üldse need sündisid? Ma pean ütelda, oleme harjunud töötama Eestis välisministeeriumiga, Kaubandus-Tööstuskojaga, EAS-i ka selliste tugiorganisatsioonidega ja olen osa võtnud paljudest riigi visiitidest. Aasia on nagu alati olnud huviorbiidis, aga ka Jaapan ja me vaatame neid maid võib-olla siit Eestist selle järgi, et milline on siis selle superbakteritase tavalisse bakteritesse ja kus me tõesti suudame seda bakterit tappa väljaspool inimorganismi, aga kui ta sattunud sinna inimorganismi juba sisse, siis praktiliselt on see võimatu. See on tohutult kallis ja ütleme, et aspitaal inflatsioon on ikkagi selline, kus iga aasta haigestub 70 miljonit inimest ja seitse miljonit sureb. Jaa. Ma olin kaasas riigivisiidil Jaapanis ja ma teadsin, et mul oleks väga suur huvi minna Malaisia turule. Ja jaapani tolleaegne suursaadik siis Peeter Miller oli see hea inimene, kes ütles, et tead, mul on sulle üks mees anda kes võib sind aidata selles et Malaisias on nagu see, et ütleme, et ärimeeste ja riigi vahel on sellised eru kolonelid kes vahendavad siis neid, neid suhteid, ütlevadmann on see Krahunda ja sain Jaapanist, sest sellised kontaktid ja tänaseks me töötamegi härra kolonel Harman siga koos, kes tänaseks on Malaisias Eesti aukonsul? Te olete selline blond habras naine eestist Malaisias kuidas selliste kolonelid usaldust ära teenida? Kolonel lidega on vist päris lihtne. Et tegelikult on see, et, et ma arvan, et see on igal pool niimoodi, et sa tuled rääkida, et mis on nagu sina huvi, kuhu sa tahad jõuda. Ja sealt ei ole ju oluline, kas sa oled mees või naine. Et tuleb leida ühine keel ja seda ei ole nagu raske leida, aga kui tõesti, kui me läksime sellesse Malaisiasse, visiin Aasia maadesse, me tegime endale väga põhjaliku kultuurilise ettevalmistuse sest see on oluline, aga see on ka üks asi, et keelt leida, et sa pead aru saama, mida nad mõtlevad ja ja kuidas nende kultuur käib. Ja me peame aru saama, et meie oleme külalised nende juures. Ühelt poolt tegemist väga suurte maadega, aga meie võtsime koolitused endale, kolmepäevased koolitused nii Singapurist kui Kuala Lumpurist ülikoolist otsa, et saada teada, kuidas teha välismaalasena äri nende maades ja ma arvan, et see on parim koolitus, mida ma terves elus üldse saanud olen. Ja. Mõned nõuanded sinnakimise kuulajatega Jah, see oleneb nüüd maast, et kuidas tegelikkuses, et noh, mida käsitletakse, kuidas anda üle kingitusi ja kuidas kummardada ja kust sai ta käsi ja millal julgeda tervitada nagu nende moodi käed kokku pandud, sest tegelikult on väga oluline, mis kõrgus on, need käed asuvad. Ja kuidas anda üle visiitkaart. Et kui ei õnnestunud käe käega, et siis visiit kardad ma kindlasti paremas käes vasakuga pead küünarnuki toetama ja mis värvi võivad olla visiitkaarditekstid ja mis värvi võivad olla kinkepakkepaberid ja küsimused, olid pisiasjad ka, aga tegelikkuses mida, mida hästi kohe läks vaja oli see, et ta õpetati kehakeelt lugema. Sellepärast et need maad ei ütle sulle kunagi, ei, hea, ta võibki noogutada ja tegelikult see ei tähenda seda, et ta sellega nõus on. Just ma tahtsin öelda, et kui naeratatakse või milline see hoiak on või on mingisugune eelhoiak olemas mingisugune stereotüüp. Ja sa pead aru saama nagu, et selle õpib ära päris päris ruttu, et kas on väga hea või või on pooliad või ei ole üldse head. Ja seal on veel huvitav asi on see, et näiteks kui nad ei tea midagi, siis nad ikka ei ütle. Ei sa küsib teed, ta ei tea kuhu sind juhatada. Aga ta juhatab sind, juhatasin mitte sellepärast valesse kohta, et ta tahaks sulle midagi halba vaid sellepärast, et ta juhatab sind sinna, kus ta arvab, et see koht võiks olla, sest talle ei sobi sulle öelda, et ta ei tea, kus kohast kohtun. Ja sellises olukorras tegelikult tasub küsida järjest mitme inimese käest, et ma olen ise niimoodi, eks nad ükskord otsinud ühtekokkusaamise kohta. No kui sellisel moel modi suhteid hakata looma, siis millal ma tea, lepinguni lõpuks jõutakse, kui kaua see aega võtab? Oleneb lepingutest, kui sa tahad nagu väga püsivaid ja ütleme, eluaegseid häid ärisuhteid, siis kolme aasta pärast umbes võib sõbraks saada. Ja siis tõenäoliselt neid suhteid ei murra mitte miski ja, ja nad küsivad väga pikalt. Kolm aastat peate sõitma Eesti Aasia vahet. Jah, aga samas pole hullu, läheb tegelikult ka praktiliselt nende registratsiooni protsessid nendele toodetele ja asjaajamine paberiajamine on päris pikk, kaks-kolm aastat kulubki selle peale ära ja ja samal ajal teed nagu eeltööd ja käid haiglatesse. Infektsioonikoolitusi kohtad valitsusega ja kõik aeg kulub täiesti märkamatult. Aga läbirääkimiste jaoks on ka ikkagi näost näkku suhtlemine ikka parem kui siin telefoni teel või meili teel. Absoluutselt kohe ja oluline on see, et seal peab vaatama, et sa räägid õige inimesega, neil on komme, kui nad ei taha, nagu sellest projektist kas tegeleda või kuulda või siis nad saadavad kellegi altpoolt hierarhiliselt altpoolt inimese rääkima temaga täiesti mõttetu rääkida, seda ei otsusta midagi, ta ei anna siis, eks ta pärast edasi. Et tuleb murda ikka. Aga kuidas seda teha, kuidas ära murda, siis edasi murda? Heino esimesele ikka ja alati ei pea ütlema esimesele kohtumisele vale inimesed ei peagi üldse minema või tegelikkuses. Meie oleme kasutanud palju, nagu neid lipsa lange nendes messidel. Oleme messidel ise väljas, oleme aga, aga mina olen tavaliselt võtnud seal vastu inimestega kohtumisi ja ma kutsun neid sinna, sinna ikka tulevad, arvavad midagi huvitavat. Tavaliselt on ka. Ei löö käega, kui algselt selline passiivsus tekib vastu. Üritan seda muidugi vältida on päris hästi õnnestunud, aga kindlasti mitte, et ma arvan, et ma arvan, et see, mida meile pakkumise meeldib, neile elu on näidanud, et nii on. Kui nüüd Eesti juurde siin Euroopa juurde naasta ettevõtte juhtimisel, millised siinsed need põhimõtted on äri ja ettevõtte juhtimisel? Noh, ütlen vorsti sõnadega, et ettevõte on nagu inimorganism, et tal on süda ja veresooned ja hingamiselundid ja tegelikult ja need kõik olema terved ja hästi funktsioneerima, see tähendab seda, et sa pead hoidma oma töötajaid armastama töötajaid, valima oma töötajaid niimoodi, et nendega on hästi hea töötada. Aga kindlasti, kas meid, järeleandmisi on kvaliteet? Ja kindlasti panen noppeid, panustame väga palju tootearendusse. Et need on võib-olla niukesed. Kvaliteet tähendab, et teil peab olema kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud, kuidas neid leida Eestis siin praegu tööjõupuuduse juures ja samas siis ka hoida neid. No eks me pingutame selle nimel ja ma olen väga rahul oma töötajatega, ma arvan, et mul on see päris hästi õnnestunud. Te olete öelnud, et praegu ongi Eestis kõige tähtsam leida viise kvalifitseeritud tööjõu väljavoolamise peatamiseks Eestis ja katsuda tagasi tuua rahvusvahelise kogemusega töötajad, et kas te enda ettevõtte puhul on see probleem või te näete siin kolleegide puhul, see on tõsine probleem. Ja ma, ma arvan, et ma ütlesin selle lause kunagi pressiteates enne Monacosse minekut. Ja ma tegelikult pidasin silmas tol hetkel vasta Eesti arstide välja voolavust, ütleme, teine omas minu kursusekaaslastest töötab Soomes. Ja ma arvan, et Eestis koolitatud inimesed nii armas, kui nad Eestist võtaksid. Praegu meie jaoks plantsioni otseselt probleeme ei ole, aga Eesti jaoks tervikuna ma usun, et võib-olla see hakkab muutuma, kui nüüd Soomes ja Rootsis ka need on ütleme, et see majandusnatukene seisab või on allapoole teel, et see võib midagi muuta ja meie valitsus on ka selle nimel vaeva näinud. Kui te ajate äri paljudes maades ka tootmist noh, peamiselt ikkagi on see nüüd Eestis, siis võrdlus teiste maadega ärikliima osas on Eestis hea äri ajada. Mina arvan, et Eesti on üldse üks tore maa, mitte ainult sellepärast, et ma olen eestlane, on mulle alati meeldib koju tagasi tulla, vaid tegelikult ärikliima on meil suhteliselt lihtne. Meil on lihtne moodustada uut firmat, meil on lihtne maksusüsteem. Ma võrdlen isegi lähinaabritega, siis ma arvan, et meil on, meil on väga hästi läinud. Eriti mis puudutab meditsiini, ma arvan, Meie inimene tegelikult ei teadvusta, kui hea meditsiin meil siin Eestis on ja lisaks peab vist kuskil kaugemal ära käima, et näha, kuidas, kuidas mujal mujal see süsteem töötab ja kui pikad on järjekorrad ja nii, et isegi meelse paarikuine järjekord ei anna võrrelda vahest mõne kolmeaastase järjekorraga kuskil teises riigis. Et Ma arvan, et Eesti on väga hästi hakkama saanud, kui ma midagi võib-olla ütleksin, siis ma tahaksin Eestis näha seda, et riigihanked oleksid natuke rohkem läbipaistvalt, nii nagu nad on Soomes ja Rootsis ja Norras. Et kust me võtame ikkagi välja eelmise aastate riigihanked, me näeme täpselt, kes pakkus, mida pakkus, mis ja kui sa hinnaga, et ma arvan, et see oleks päris tervendav. Teie firma läheb nii hästi, et ma olen ka lugenud, et teid on tahetud mitu korda ära osta. Neid pakkumisi tuleb niimoodi regulaarselt. Meil on neid pakkumisi tehtud ja kindlasti tehakse veel aga ütleme, et kui ta küsiti mu käest tänase seisuga, siis tänase seisuga on meil endal lihtsalt niivõrd põnev ja meil on nii suured plaanid mingiks aastaks. No mina teen pikalt plaan ette, tavaliselt viiakse seitsmeks, et ma arvan, et me tuumikfirmad praegu müümas ei ole. Seda on hea kuulda, aga nüüd lõpetuseks veel natuke võib olla isiklik oma elu juurde. Kuule, teoks on kindlasti huvitav teie perekonnanimi, koltjer, see Eesti päritolu vist ei ole. Ja ma olen selle nime saanud oma abikaasalt, et on küll prantsuse kõla või prantslase nimi, aga ta ei ole seotud Prantsusmaaga või natuke on ka sellepärast, et kui mina olen kuulnud neid legende siis see nimi tuli siis, kui Eestimaal neid nimesid pandi, siis peremees oma. Kuidas siis on öelda siis oma teenijate töö tegija, kes seal põllul endised kuule, mees, mis su nimi on ja tema ütles, et tema olter, tema oli Prantsusmaalt pärit ja nii, nii see perekond siis seda nime kandma hakkad. Aga teis endas on olemas, on prantsuse ja saksa verd. Jah, minu vanaema ema on sündinud Pariisis, olnud prantsuse päritolu ja vanaisa, mõlemad vanemad on sakslased. Tunnetatega kuidagi seda ikkagi ennast peate puhtaks eestlaseks. Ma ei olegi selle peale mõelnud, et kui nii palju maailmas ringi rännata, on siis lõpuks hakkadki ennast kastma, poliidina tundma, aga. Paljud aega, muide üldse lennukites väidate. Päris palju, ikka kaks kolmandikku ajast, ma arvan, eelmine aasta olin kindlasti ära see aasta, ma katsun natuke vähemaga hakkama saada. Jah, paljud unistavad sellest, et lennata kuhugi maale, aga kuidas teie siis vastu peate seal lennukites viibimised, kõik need ajavahed? Inimese organism on tehtud nii üllataval kombel siiski harjub kõigi asjadega ja noh, tõesti lõpuks sõidad siin aas Aasia, Euroopa ja Ameerika vahet siis vaatad, kirgas, päike tõuseb või loojub, kas on aeg magama minna või üles tõsta ja nii hästi toimibki. Kuidas teile üldse meeldib vaba aega veeta, teil on koerad? Ja ma olen juba kooliajast saadik kasvatanud koeri. Ja see, et meil on peres majas üks kolm veerand täitsa tavaline ja nad maandavad hästi pingeid, nendega on tore väljas käia. Ja aga neil on abikaasa, on kodus ja hoolitseb nende eest väga hästi. Abikaasa ei lenda nii palju, ta töötab ka siis teie samas firmas. Ja ta töötas oma firmas tehnilise direktorina, aga jah, ta ei lenda nii palju. Mida siis lähitulevik toob, mis tegevused? Kemi farmil on hetkel käsil veel kord laienemisplaanid või? Praegu tegelikkuses me töötame päris suures ruumipuuduses. Me proovime siin laieneda. Me tahaksime alustada uue tehase ehitamist Kasahstanis õige pea. Ja me teame praegu läbirääkimisi kuue suure tehase ehitamiseks Malaisiasse mis haaraks enda alla ka Indoneesia. Mis tähendab tegelikkuses sellest Malaisia tehasest tuleks tulevikus võib-olla kõige suurem tehasa ja kõige kõrgem automatiseeritud astmega, mis me üritame praegu viia nagu nihukeses, kas päris automaatseks tehases, kus on väga suure riski võtmine, ilu, angi, risk, aga riskidega on oma lugu, et tegelikult sa katsusele riski kohta tuleb nagu hästi palju katsuda, teada saada ja siis sellest suurest riskist enam väga suurt ärge jääge. Aga loomulikult muidugi riskidele. Te ütlesite, et teile meeldib teha pikki plaane siin isegi viie-seitsme aasta peale teid siia täna stuudiosse saada oli ka päris keeruline, sest ajagraafik on päris pikalt ette planeetide pikas kinni. Nii et ma veel kord siis täna näete selle tunnikese nüüd viker raadiokuulajate jaoks, leidsid aitäh, Rutt Oltjer ennast oma tegemisi avamast meie kuulajatele ja ma soovin siis jõudu, jaksu teile ja teie ettevõttele. Aitäh. Ja minu nimi, Lauri Varik ja lõpetuseks me oleme alati külalistelt ka soovilugu soovinud ja siin on siis Eesti oma esinejad. Ja minu jaoks on hästi oluline Eesti muusika kaugel olles, minul on alati kaasas eesti laulud. Kiriti armastan terminaatorit ja Smilers siit ja siit vahest valitali. Niisiis, Jaagup Kreem ja Terminaator ning lugu tänapäeva muinaslugu Rudolf järeli tänase tegija saatekülaliseks. Aitäh kuulajatele ja kena päeva.