Mul on suur rõõm tervitada meie klassikaraadio stuudios Kristjan Randalu, kes on just värskelt saanud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja preemia siis tipptasemel kontsertide eest siin ja maailmas. Tere. Tere. Sinu väga aktiivse kontserttegevuse juurde kindlasti veel jõuame, aga ma küsiks kõigepealt hoopis seda, et kas sa viimasel ajal pigem rohkem viibida Eestis või välismaal? Nonii väga lähiminevik viimased nädalad olin Eestist eemal, oli kuidagi järjest liikumist erinevates kohtades. Aga sellised vahepealsed ajad, nii-öelda kontserdivabad ajad, olen ikkagi Eestis. Sa oled ju elanud hulk aega ja viibinud välismaal ja siin vahepeal, kui tundus, et Eestist lahkumine on muutumas juba mingis mõttes massiliselt, et räägiti ka sellist talendid koju projektist, et samas on täiesti võimalik olla maailmakodanik samas elades ka Eestis. Ma oma seisukohast näen seda nii, et see on siis võimalik, kui ikkagi ka tegevust on mujal. Ma arvan, et on väga raske teha sellist omaloomingut ja olla loovmuusik kus ütleme, see riigipiir ja selle tõttu ka publikuarv ja publiku piir tuleb väga ruttu ette ja see hakkab kohe piirama siis ka oma väljundit, et lihtsalt et on raske leida siis piisavalt seda väljundit, et katsetada ja arendada ja oma muusikaga kasvada, nii et ma arvan, et see on selles mõttes hädavajalik laiendada oma tegevusringi. Aga samas loomekeskkonnana just inspiratsiooni hankimise kohana on Eesti kindlasti. No ma ütleksin, enda jaoks on nagu selline rahu või vaikuse hinge tõmbamise saar. Muidugi, siin on ju väga aktiivne kultuuri- ja muusikaelu, et pidevalt ju isegi kattuvad üritused ja kontserdid ja valikut on palju, aga noh, kindlasti ütleme nüüd maailma mastaabis ei ole see nüüd kultuurimetropol, kus see tegevus on võib-olla kümnekordne võrreldes siinse ka. Nii et pigem on see selline jälle enesekogumise koht. Kontserttegevus on sul tõesti olnud väga aktiivne ja üks peamisi ansambleid üks paljude seast, aga üks, mida võiks kindlasti esiMe seda nimetada, on just Tuneesia uudi mängijad, afeeriussessi, ansambel, tofeeriuszeff, kindlasti ka eestlaste seas väga armastatud muusik. Kas sa natuke räägiksid äkki sellest, kuidas sattusid mängima tema ansamblisse? No sellest on juba nüüd üle kolme poole aasta ja see läks puhtalt soovituse kaudu, tal oli olukord, kus ta otsis pianisti ja noh, tagantjärgi selgus, et tema selline usaldusisik muusikute mõttes ja üldse loominguga nõustajad väga tihti on olnud Pariisis elav kitarrist nuian-le ja ma teadsin õieni ja tema kaudu siis minu muusika jõudis Tafereni ja siis mis oli, huvitav oli selles mõttes see, et okei, ta siis kuulas midagi või nägi mingeid klippe, aga juba selle põhjal, kui ta muga ühendust otis, oli tema juba otsustanud, et nüüd me hakkame mängima, et see ei olnud kokku ja räägime juttu ja mängime ja vaatame, mis on ja kuidas tuju on ja kuidas kõlab vaid, et tema esimene kontakt minuga oli juba selline, et nii, et oled nõus, nüüd hakkame mängima. Mis on olnud, ütleme siis selle koostöö juures sinu jaoks võib-olla kõige õpetlikum, kui sa nüüd vaatad neid paljusid kontserti, mida te olete andnud väga praktilises plaanis, on see, ma arvan, see kogemus olnud just suurematel avadega, et aeg-ajalt oli ikka ka suuremaid lavasid, no ma mõtlen niimoodi 1000 pluss et mitte klubi formaati ja mitte sellist kammersaali formaati. Ja alati tajusin kuidagi väga teravalt sellist energeetilist vahet, et lihtsalt nii-öelda täita see lavamuusikaga, et see kuidagi nõudis hoopis teistsugust lähenemist ja kuidagi igav fookust tõesti tajuda, et see heli jõuab juba esimese reali, mis võib olla väga kaugel muusikutest ja enne seda kuidagi nii-öelda heas mõttes ei olnud nii rutiin siis võib-olla sellised olukorrad tulid natukene üllatusena, aga kui on võimalik seda natukene korduvalt katsetada ja kogeda ja selles olukorras luua siis on lihtsalt võimalus ka ennast proovile panna väga mitmes mõttes ja vaadata, kuidas sellise olukorraga kohaneda. Et see on võib-olla olnud selline praktiline pool, siis muidugi lisanduvad väga mitmed sellised individuaalsed erinevate muusikud, omapärad ja lähenemised ja, ja muidugi ka olla teadlikult teise bändi liidri teise muusiku muusikas ja projektis ja näha ka, kuidas keegi teine oma tervikut kujundab. Seda asja veab ja mis nägemus on temal oma visioonist ja kuidas ta seda siis teostab? Seal on olnud väga huvitav. Jazzka rajal esinesid koos Vaiko Epliku ka ja see kontsert kindlasti läks paljudele väga korda ja oli ka välja müüdud ja klassikaraadio selle kontserdiga salvestus. Te olete ilmselt mõlemad väga erinevad. Isiksused muusikas igal juhul kindlasti, aga üleüldse, võib-olla nii, kui aeg läheb edasi ja toimub selliseid erinevaid koostööd, siis mul tundubki, et väga paljud minu sellistest koostööprojektidest on väga teistsuguste isiksuste ja muusikutega, kui ma ise olen, et võib-olla selles on mingi süsteem, et sobituda mitte oma vastandiga, aga ikkagi väga erinevate lähenemistega. Jätkame vestlust Kristjan Randaluga, kes pälvis Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Sa ei ole ka ju klassika jätnud tahaplaanile. No ma ei ole klassikat jätnud, aga fookus on ikkagi mujale liikunud, nii et protsentuaalselt on ta võib-olla nii-öelda tahaplaanile jäänud, aga noh, see selles mõttes minu jaoks ongi võib-olla siis aegamööda mingil määral enda jaoks selline see lõhestumine ka ära kadunud, et päris aastaid tagasi või oli natuke selline väike sisuline dilemma, et oli aastaid klassikalist klaverit mängitud ja harjutatud esinetud nende kavadega ja siis hakkas hoopis mingi teine muusika sisse sõitma, et siis oli täitsa selline nagu kaks maailma. Ma ei taju enam seda lõhet, aga eks see on ka sisuliselt ma arvan, selle tõttu ka kaduma läinud, et enamus projekte ikkagi kuhugi mitte tingimata nüüd džässmaailma paiknevad aga ikkagi oma loomingu maailma kindlasti see on huvitav, et praegu räägitakse Päris palju džässiharidusest ja tegelikult räägitakse rohkem sellisest mõistest nagu rütmimuusika ja just rütmimuusikaharidusest, et ikkagi seal sellise traditsioonilise klassikalise hariduse malli järgi ja klassikaline koolitus on ilmtingimata nii-öelda see A ja O ka džässmuusikute jaoks. Milline sinu seisund? Oht on selles osas see on selles mõttes huvitav sõna rütmimuusika, et ma arvan, et see on hea, et see liigitamine klassikaline jazzmuusikat, jazzmuusikal on võib-olla selline ajalooliselt mingil määral selline estraadihõng juures, et see on väga lai mõiste ja siis ongi, et sind, selle alla võib käia kaasaegne nüüdismuusika, millel on mingi improvisatsiooniline element ja samamoodi võib sinna alla käia mingi popmuusika, millel on ka võib-olla rohkem rõhku ka instrumentaalil. Ja üldse noh, pillimängul, mis ei ole puhtalt võib-olla lihtsalt elektrooniliselt teostatud. Et selles mõttes on see hea, et see nii-öelda uus sild, see nimesilt võib-olla jätab need eelarvamused natukene eemale, aga sisuliselt ma näengi seda suurt vahet, et kui ütleme, puhas klassikaline haridus. Kui nüüd rääkida suhteliselt detailselt muusikaliselt, siis ma näen, et rõhk on fraasil, rõhk on ütleme, mingi fraasikujundusel mingil muusikalisel hingamisel ja see on prioriteet, aga ütleme nüüd nii-öelda rütmimuusikas, mis kõik siis selle alla käib. Prioriteet on pulsil, noh et see on tegelikult enamus selles muusikas paindumatu, inimlikult painduv, aga see on see põhiprioriteet, et pulss on tähtis ja kui fraas võib-olla tuleb hiljem või algab hiljem, see ei muuda pulssi, aga klassikalises muusikas on teistmoodi, pulss sobitub fraasiga. Kui me juba rääkisime haridusest, siis sa tegutsed joogaõpetajana milline On sinomeetod õpetajana. Üks tahes-tahtmata ei saa ju jätta kõrvale oma eelistusi, oma esteetilisi eelistusi ka ja see on ju ka väga individuaalne, et kõik õpilased, eriti ma mõtlen nüüd ikkagi akadeemia tasemel, et tegemist ei ole ju päris algajatega. Et nendel on juba mingi oma taust ja kogemus ja, aga igal juhul pillimängu kogemus. Ja siis ongi kuidagi huvitav vaadata või enda jaoks ka selgeks teha, et kus on nüüd kellelegi tugevad küljed ja kus oleks võib-olla külgi, mida võiks arendada. Ja sinna siis sõidab igal juhul selline väga konkreetne ka klassikalises mõttes pillimängu oskus sisse, et ei ole mõtet rääkida lihtsalt ainult džässmuusikast või improvisatsioonilist, kui lihtsalt konkreetselt on mingi tehniline puudujääk, et pilli mängida või pilli kõla teostada, siis esialgu ei oma tähtsust. Mis kontekstis või mis muusika see lõpuks on, et siis kuidagi taandub väga põhimõttelisele bakteritele. Ja ma olen kuulnud ka, et rõhutatakse paljude muusikaõpetajate ja ütleme džässipedagoogide seas ka seda muusika kuulamise tähtsustada, oluline kuulata võimalikult palju muusikat ja tänapäeval on ju selleks kõik võimalused olemas. Ongi huvitav, et on ikkagi küsinud ka erinevatelt õpilastelt lihtsalt vahepeal, et kuidas üldse muusikat kuulata või mis tehnilised vahendid on olemas või ja siis ongi aeg minust sinnamaani jõudnud, et just nagu teoreetiliselt on kõik võimalused olemas, aga see tundub praktikas vot sellega, et lõpsatakse läbi mingeid poolikuid, Youtube'i klippe ja isegi ei ole kannatust, et see lugu lõpuni kuulata, nii et mõtlesin nagu läinud hoopis teise äärmusse. No võib-olla CD-plaadiga seda veel päris ei olnud, aga isegi juba noh, et sai väga kergelt esiteks lugusid vahetada, sai kerida, aga ma arvan, et see mingil määral see tehniline barjäär ütleme nüüd vinüüli kuulates või kasseti ikkagi see oli suht vaevaline seal nagu kiiresti midagi muuta ja selle tõttu ma arvan, oli see süvenemine ja loo tervik, kui nüüd me räägime juba lugudest, aga rääkides üldse mingist hoopis pikemast teosest, nii et selle läbikuulamine oli võib-olla iseenesestmõistetavana. Ja võib-olla lõpetuseks vaadates tulevikku, mis sind ees ootab lähemal ajal kontserttegevuse mõttes Eestis või ka välismaal. Kohe järgmine asi on hea meel teha jälle üks tuua kontsert Bodeki hankega, kellega oleme muidu Percussiooni klaveri tuua, mänginud mingi üle 20 aasta eest. Ma ei tea. Me oleme muusikat teinud peaaegu 25 aastat, ma arvan, ja tule, millel üks tuua kontsert, see on Saksamaal, siis on selline huvitav projekt Kristjan Järvi absoluutansambliga, seal tuleb selline kontserttuur Lõuna-Koreas ja siis järgnebki selline natuke tihedam Tourifaas Taferioossetega. Enamus kontsert on ikkagi euro pass, enamusest isegi Prantsusmaal midagi peaks Põhja-Aafrikas olema ja siis detsembri alguses on jõulujazzi raames on siis saksa kooslusega sealses džässansambel Baden-Württembergi kaks kontserti jõulujazzi raames on siis kuues detsember KUMUs Tallinnas ja seitsmendal Viljandis pärimusmuusika aidas. Suur tänu sulle stuudiosse tulemast. Ja veel kord, palju õnne selle väga väärika preemia puhul, aitäh.