Külaline Eesti kultuurikapitali helikunsti sihtkapital andis särava loomingulise aasta eest preemia heliloojale Tõnu Kõrvitsale, kes on siin klassikaraadio stuudios praegu otse-eetris. Tere, Tõnu. Tervist. Mida sinule sellised tunnustused ja tähelepanekud tähendavad? No muidugi, see on alati ja tore ja meeldiv, kui, kui sinu tegemisi märgatakse. Aga ikkagi ei tohi unustada, et muusika, muusikat peab teenima, mitte muusika ei tohi sind teenida, et et seetõttu ei saa võib-olla väga pikalt sellel nii-öelda peatuda, et peab ikkagi oma laulu edasi laulma ja püüdma ikkagi teha seda nii, nii nagu siiamaani. Sellest oma laulu laulmisest ja oma reaajamisest olen kuulnud väga palju sinu suust. Sa oled kogu aeg rääkinud seda, et mis on ta sinu liin, see punane joon, mis sinu loomingust läbi jookseb? No tõenäoliselt ma olen ka järgnevat juttu palju rääkinud, aga. Ma arvan, et just nimelt see sõna laul, et selles võib-olla üks selline omamoodi kood sees. Et selline laululisus või püüt tabada laulu isegi siis, kui ma kirjutan instrumentaalsete muusikat. Et mingisugune selline meloodia, võimeloodilisused, see on mulle alati olnud tähtis ja, ja mind paelunud tõepoolest sinu loomingut valdavalt. Et ju heakõlaline, kui nüüd niimoodi väga lihtsustatult seda asja võtta, et selline teatav meloodiline joon tõepoolest tuleb sealt välja, kas sa oled ka lauluga tegelenud kunagi, kust see pärineb, see laululine mõtlemine. Ei, ei ole lauluga tegelenud, aga aga huvitaval kombel selline hetk on, on küll olnud, et kui ma komponeerin või kirjutan muusikat ja näiteks ma olen seal külma ja hääl on ära, siis, siis see, see ei ole päris see, et ikkagi sa kuidagi oma sellisel viletsale kombel siis laulad seda loodut kaasa. See on väga-väga huvitav asi, tõepoolest kui nüüd tulla selliste mõjutuste juurde, siis mis sind on muusika tegemise juures kõige rohkem mõjutanud, kas teised muusikud, teised heliloojad või midagi hoopis muud kuidagi väljaspool heliloomingut väljaspool helide maailma? No kõige lihtsam oleks öelda võib-olla, et elu ise kogu oma rikkuses, et, et see ongi kõige paremini inspiratsioon, inimesed meie ümber muidugi muusika meie ümber. Väga paljuski see muusika, millega ma olen koos üles kasvanud, et aina rohkem ma ma tunnen viimasel ajal ma. Ma hindan seda, et see on kuidagi mul mulle väga tähtis ja, ja loomulikult Eestimaal kui ma elan. Ja vaatan aknast välja ja näen seda müstilist loodust ja see, kuidas ta muutub, et see kõik on väga inspireeriv. Eestimaa kindlasti üks väga kallis koht meile kõigile ja tõepoolest, mida rohkem välismaal oled, seda rohkem saad aru, et kuivõrd ainulaadne tegelikult selline põhjamaine karge nii-öelda väga väikese populatsiooniga riigi loodus üldse võib-olla, aga sa rääkisid enne saadet seda, et sa viibisid ka siin hiljuti just välismaal veel väga huvitaval festivalil, võib-olla kõneleksid sellest? Ja see oli nüüd, eelmise nädalavahetusel Šotimaal, selle festivali nimi on, kannab Traist ja ja seda organiseerib šoti helilooja Cheinsmat millan. Ja, ja see oli tegelikult esimene festival, mis seda nime kandis ja toimus siis kammnokkis, mis on üks tegelikult üks väike, kaht Šotimaal Glasgow's selline tunniajase sõidu kaugusel ja seisab, millal on sealt pärit, et tema oli siis selle festivali kunstiline juht ja, ja see oli üks väga armas ja tore festivalist selles mõttes, et kõik kogu siis miljonite suguvõsa oli sinna kaasatud ja hästi palju vabatahtlik ja, ja väga head kontserdid, lisa pluss veel lisaks sellised kohalikud ansamblid ja koorid, puhkpilliorkestrid ning, ning muidugi kõrgtase šoti kammerorkester või, või sixteen kes ka minu teost esitasid. Šotimaa hiljuti oli peaaegu et ka pooleks pooldumas siin selle iseseisvusreferendumi puhul, et. Kas need poliitilised pinged ja tulid ka sealt Šotimaalt kuidagi välja ka isegi sellises rahulikus kohas nagu kammnakis? Ja ikka sellest oli, oli seal juttu ja seal oli ka mõni selline üritus, mis olidki mõeldud sellise jutuüritusena. Tõsi küll. Kui räägiti šoti keeles oli, oli seda raske mõista, aga aga, ja see, see tuli sealt läbi, aga kummalisel kombel ikkagi need inimesed enamuses, kellega mina rääkisin, olid ikkagi selle pigem selle nõu poolt, aga, aga, ja akendel olid ikkagi veel jäänud need jess, kleepekad sinna. Ja, ja, ja tundus, et selleks nagu inimestele väga hinge korda Tõnu, millist muusikat sa ise kuulad, hea meelega. See spekter on, on väga-väga lai. Kuulan palju klassikaraadiot, mis mul põhiliselt autos mängib, aga kuulan palju Carok ja popmuusikat, eriti sellist klassikalist rokkmuusikat, et see kuidagi oma sellises vahetuses või sellises otse ütlemises mõju mõjub hästi, aga muidugi mul on ka tõsise muusika või klassikalise muusika heliloojate seas omad lemmikud, kes need võiksid olla või neid on väga palju. Noh, kui mõnda nimetada maaler Rowell Kui palju sa just nimelt heliloojate ja siis ütleme nii, muusikaajaloost, oled mõjutusi niimoodi teadlikult ülevalt nad või oskad sa analüüsida, et on olemas mingeid mõjutusi, mida, mida kuidagi alateadvuse kaudu on sinu looming on jõudnud. Jah, pigem ma arvan ikkagi alateadvuse kaudu. Ja tegelikult see on selline küsimus, ma ei oska sellele hästi vastata, võib-olla mõni muusikateadlane oskab, oskab siin nagu paremat analüüsi teha, aga see on ju ka selge, et see muusika, see infoväli, mis üht heliloojat ümbritseb, et et ta puutub sellega kokku ja see jätab paratamatult mingi jälje. Kuidas mingi teos sünnib, see on banaalne küsimus, aga ikkagi selle sündimise ministeeriumi juures. Ilmselt tahaks olla kuidagi, iga inimene. Hakkab hargnema see hetk, kus on see punane punkt, mis nii-öelda tahab saada väljendatud. Ja siin oleks võib-olla väga ilus hetk, kus saaks romantiseerida seda muusika komponeerimist, aga, aga see, et ütelda ei ole mulle kunagi eriti meeldinud. Et minule meeldib just Tuglase ütlused. Minu inspiratsioon on kirjutuslaud. See tühi paberileht sinu ees, kus on siis need viis joont peale peale joonitud ja, ja sealt saab kõik alguse. Ja ühel hetkel see tuleb su juurde varem või hiljem võib-olla noh, kõik päevad ei ole vennad ja, ja ei õnnestu kõik samamoodi, aga ükski lugu ei ole jäänud veel kirjutamata. Arvo Pärt on öelnud maid tsiteeri, mitte verbatim, aga et mõte on see helilooja instrument, mida teatavas mõttes mängib universum. Need lood on juba nagu olemas või kuskil juba nagu kõlanud. Kuidas sa sellisesse väitesse suhtud? Nagu enda loomingu pinnalt? See on väga ilusasti öeldud lause. Ja, ja see on väga ilus mõte. Mul ei ole siia mitte midagi juurde lisada, mulle see väga meelt. Nonii, nüüd sa vastasid selle küsimuse nii kiiresti ära, et järgmist küsimust mul polnudki otseselt valmis midagi. Mis v-le rääkida? Sa oled teinud just hiljuti on välja tulnud ka kreegi noodivihik mille on väga-väga siis selline prominentne kollektiiv sisse teinud praegu, ausalt öeldes, ma ei ole seda plaati siini, ma ei mäleta, kes see täpselt oli, aga, aga kas seal mitte Steven leitan, kes seda dirigeeris? Ei anda see raport, kohv ja tema Royal Holloway ikoon ning Britan sümfoonia ja, ja see plaat ilmus nüüd aasta tagasi ja ja see on omamoodi ime, et, et, et see muusika sinna plaadile jõudis ja sellise noh tõesti väga hea salvestuse sai, et see, ma arvan, on üks parimaid asju, mis heliloojaga juhtuda saab, need olid sisesele salvestusprotsessi juures ka. Ja olin ja see, see oli väga inspireeriv, et meil oli seal väga hea produtsent, kes hoolikalt vaatas, et kõik kõik oleks hästi ja kõik oleks korras. Imetlusväärse eeltöö oli enne teinud ära partituuriga. Ja, ja kui midagi ei tulnud nii hästi välja, siis sellise väga muheda hiiglasliku huumoriga siis sekkus sellesse protsessi, et see oli väga nauditav. Kuidas inglastel eesti keele laulmisega läks või kui palju nüüd sellega pead murdsid, seal kreegi vihikut on tegelikult päris palju tehtud inglise keelses ruumis ja nüüd olen siis olnud Inglismaal kreegi vihiku ettekannetel, maikuus olin ma Mississippis koos 200 liikmeline koor, seda laulis ja orkester oli vist kell pill oli ka 70 80 ühes suures sellises baptistide kirikusse. Ja, ja vot see oli tõepoolest võimas, et ja nüüd järgmine kreegi vihikust tuleb jällegi Ameerikas New Yorgi osariigis, novembris kuhu ma ka loodan sõita, et ma olen tähele pannud, et muusikud on väga Ka keele suhtes väga musikaalsed, et väga harva, kui ma olen nendel esitustel pidanud keele suhtes nõu andma, et see eeltöö on nii niivõrd ära tehtud ja, ja see on tõesti väga, väga täpne, kui, siis ainult mõned need eesti sellised vastikud häälikud nagu öö või või ö, et jah. Kuidas üldse jõudsid sele Kreigi vihiku ideeni teatavas mõttes nii-öelda kolmanda astme prisma, sellepärast et alguses on meil Rahva tegelikult see võib isegi öeldes, on neljanda astme prisma, alguses meil on ju luteri koraal, siis on sellest tuletatud rahvalaul, siis on olemas kreegi vihik, kui võtame ja siis on olemas Tõnu Kõrvits, kes selle kõik kokku võtab, et et see, selline tohutu jada, kui väga huvitav idee tegelikult niimoodi komponeerida ja see on, see on tore, selline ahel, mis sa praegu nimetasid ja just täpselt nii see välja nägigi, eks ole, et olid need luteri koraaliviisid, mis tegelikult kaalselt ei ole ju nii huvitavad, nad on sellised pikad noodid ja meloodia ei ole nii huvitav, aga siis inimesed seda kuulasid. Ja lihtsad musikaalsed inimesed ja, ja kogu see koraali teema käis siis läbi mitmete läbi mitmete inimeste, suude ja kõrvade, keegi kuulis seda veel kolmandat moodi ja laulis ja, ja muidugi nad ilustasid seda kõiksugu kenade ornamentidega. Siis läks kreek sinna küladesse üle 100 aasta tagasi. Tal oli kaasas selline peo sisse mahtuv noodipaber, muuseas mul isegi on, et mõned alles kreegi enda omad. See on selline ütleme jah, 15 korda 15 sentimeetrit ja seal on. Ma arvan, üks seitse, kaheksa rida, just selline, mitte väike, aga piisavalt suur, et sa jõuad just selle ühe viisi peo peal sinna kirja panna. Jaa, jaa. Mina siis vaatasin neid kreegi poolt kogutud viise, need inspireerisid mind ja siis astus mängu muidugi Tõnu Kaljuste, kes, kes ütles, et meil on nüüd esimene Cyrillus Kreegi festival tulemas Haapsalus, et kas sa tahaksid midagi selleks puhuks kirjutada. Ja, ja nii see alguse sai. No ma olen kuulnud mitmetelt tänapäeva koorijuhtidelt, kaasa arvatud näiteks Mikk Üleojalt, kuidas tegelikult kreek on täiesti kuidagi unustusse jäänud siin Eestis ja, ja liiga vähe hinnatud mees on olnud tegelikult täiesti geniaalne koorihelilooja ja selline noh, need harmooniat, Se harmooniline terviklikkus, mis kreegil on neid, neid lugusid nii-öelda noh, enda prisma läbi? Kajastades see on seal midagi meisterlikku, ma pean tunnistama ka, et kuidas ise suhtud kreeki, et ilmselt mitte mitte erapooletut. Just nimelt mitte erapooletult, vaid väga sügava respektiga ja kõik see, mida sa rääkisid eriti just nimelt tema harmooniakäsitlus, on kuidagi nii rikas. Seal on palju mõjutusi, seal mõjutasin laadidest, aga seal on mõjutusi ka vene kirikumuusikast ja Et see on äärmiselt huvitav, võib olla, ei nõustu sellega, et, et on ära unustatud siiski tema muusikat mängida tehakse aina rohkem. Ja, ja viimased 20 25 aastat on, on seda ikkagi on, on, on see taas tõusnud au sisse. Ja, ja kooridele meeldib seda laulda ja mitte ainult eesti kooridele, vaid, vaid ka välismaa kooridele, et seal on mingi selline ürgne musikaalsus sees veel lisaks, et ta on justkui lihtne, aga, aga kui ma seda kuulan, siis lisab ta sinna mingi erilise, sellise ootamatu on midagi väga eba ebaharilikku kusjuures sageli väga lihtsa sellise mingi võttega, et kreek oli eesti muusika Keenias. Täpselt seda võtsid sõnad suust, et mingi teatav selline ebaharilikus, mis mingisugune anne võiks öelda, mida lisatakse nendele meloodiatele tervikuks. Kuna niimoodi Kui sina lood midagi, siis mõtled sa, mis sellest välja peaks tulema või kuidas inimesed sellega resoneeruvad. Või mõtled sa ainult teose peale? See on hea küsimus, aga ma arvan ikkagi kõige tähtsam on see, et see muusika peab sulle endale meeldima. Ja, ja võib-olla vähem keskenduma sellisele tulemusele, et millal selle, millal ma nüüd selle valmis saan või ja kuidas siis kõlab. Et see, see tuleb nii või teisiti, aga ikkagi see protsessi selline võlu, muusika kirjutamise protsess, kui sellele keskenduda ja kui sa seda naudid, siis noh, küllap läheb hästi ja tulevad, tuleb mu muud asjad ka sinna juurde, et mis on elus kõige ilusam. Ilusaid asju on väga palju, praegu on ilus sügis. Ilus on ka see, kui hommikul saad minna oma töötuppa ja olla seal omaette oma muusikaga. Seda nimekirja võiks siin jätkata, seda, seda, seda nimekirja. Seda ilunimekirja jätkame kohe ühe Tõnu kõrvitsa järgi. Sellise teosega ma arvan, et mitte mina ei arva õnneks, vaid arvab Eesti kultuurikapitali helikunsti sihtkapital. Et see preemia on läinud väga õigesse kohta. Suur tänu, Tõnu Kõrvits siia klassikaraadiosse tulemast ja edu-jõudu järgmisteks projektideks. Sordena.