Margus Saare jutusaade Jutusaade. Tere hommikust, on 25. märts ja kell on veerand 11. Need, kes arvavad, et veerand 10 või veerand kaksteistkümnenda arvavad valesti, nii et vaadake oma Köögikellade äratuskellad üle. Täna öösel oli siis see aeg, kui, kui me läksime üle uuele suvisele ajale. Jutustad saate stuudios on täna hommikul Margit Kilumets, helipuldis aitab meid Liivi Salumäe. Ja nüüd tuleb pikem jutt külalisest. Naised on niisugune lugu, et enamasti istuvad siin, vastas inimesed, keda ma oma ajakirjanikuks olemise teel olen juba kohanud. Sest eks see natuke rohkem kui 15 aastat on jätnud oma jälje, nii et väike Eesti on, on suures osas ikkagi kuidagi juba mulle tuttavaks saanud. Aga, ja täna hommikul on jutusaate stuudios inimene, kes on pikemat aega elanud Soomes teinud sealt vikerraadiole kaastööd, teinud niisugust ka aastaid, et minu kõrv on tema peale pidama jäänud. Tere hommikust, Piret kooli. Tere hommikust, aitäh kutsumast. See lugu, mis äsja kõlas, oli sinu valitud ja, ja sa just ütlesid äsja, et sa väga tõsiselt mõtlesid, kas sa raatsid ja riskid seda laulu täna hommikul raadiokuulajatele mängida või mitte, miks? Sellepärast, et see tõstab pisarad kurku. Täna on ilmselt kõik muud emotsioonid nii palju kõrgemal, sest ka minu jaoks on see olukord uus istuda ajakirjaniku vastas ja täiesti teises rollis. Aga sellest laulust rääkida kindlasti lauljaks oli Jari Sillamäe ja ja, ja ta üllitas selle laulu ütleme üks kuus-seitse aastat tagasi jõuluplaadile. See läks kohe rahva sekka ja see on üks tema populaarsemaid laule ka siis, kui lund maas ei ole. Ja minu jaoks nii kummaline, kui see ka ei ole soomekeelne laul sümboliseerib Eesti igatsust ja tekitab kohutavat igatsust, nii et iga kord, kui ma tundsin, et mul on igatsus, ma otsisin selle laulu välja, ma panin selle peale ja kuulasin valge unelm. Sain aru, et see seostub ka selle valge laevaga ehk ehkki mitte minu jaoks niimoodi. Aga see on jah, midagi. Valgete ööde unelm läbi läbi tormide läbi tuiskude andis jõudu edasi minna. Ma olen igatsusega sündinud, see lihtsalt avaldus nüüd lauluna leidis tee tagasi mu juurde. Kui ma kuulan, kuidas sa räägid, siis tuleb tunnistada, et sinu eesti keel on hästi ilus aga seal on sellised ellid ja ennid, mis natuke on selle Soomes oldud aja jooksul muutunud, et kas sa, kas sul on öeldud või kas see solvab sind, kui keegi ütleb sulle, et sul on natukene sellist mingit soome alatooni sellest sinu emakeeles? No vot, ma ei, selles mõttes kehva variant, et et soomlased ütlesid mulle algusest alguses, et ma ei ütle seda ellija teed nii nagu peaks ja et nüüd ometi olen ma selle selgeks saanud ja, ja nüüd on kõik asjadele valepidi. Aga ei, see ei solva. Ma. Ma kunagi lubasin, et, et ma ma teen, teen mõlemast maastama rikkuse. Ja, ja kuidas, kuidas siis muidu taevake, see on minu elu ja selle üle on põhjust uhke olla. Olengi. Ja, ja need ellid ja leed Osa sellest, et mis puutub aktsenti, siis jah, suvel läks mul ikka turi punaseks küll ja ma otsisin ikka väga mitmest erinevast allikast endale kinnitust, et kas mul siis on aktsent võimul, ei ole aktsenti. Tamur Tohver, raadioteatri kuldkõrv, ütles, et on aktsent. Ja siis mina helistasin kümneaastast 10 aasta tagustele raadio kolleegidele ja küsisin, et kuulge, et kas mul 10 aastat tagasi, kui ma veel ei teadnudki Soomest suurt, et muudkui et olemas on, et kas mul siis ka aktsent oli? Ei, sul on kõik täpselt samamoodi olnud, et sul ongi ainult kaks väldet, kolmas lihtsalt puudub. Ja, ja siis, aga see on, see on, see on Eesti eripära, sest ma olen Kohtla-Järvel sündinud, Pärnus elanud ja, ja eks sealt kuskilt see kolmas välde on tee peal ära kadunud, lihtsalt et see ei ole soome keelega seotud. Nüüd sa oled otsapidi Pärnus tagasi, aga me oleme kuulajale nüüd selle küll võlgu ja ausalt öeldes kuulan isegi huviga, et mismoodi, mispärast ja millal sa tegelikult Soome sattusite, sinna elama jäid. Süda käskis, minna ei ole võimalik, on vaata, kui kui inimene armub, siis teeb ta kõik selleks, et saada, olla õnnelik. Ja siis ei ole tähtis, mis riigikorra ajal millise maa peal. Ja mis passiga seda tehakse. Armusin eestlasse ja lootsin pikka kuni oma laevale minekuni, et äkki ta tuleb tagasi. Aga see ei, see ei õnnestunud, tookord. Võin ma uhkusega tunnistada, et õnnestus ära tõin, tähendab, läksid oma armastusele soome järgi, elasid ma tahtsin, praegu ei kannata, siis aga elasid seal siis kui mitu aastat. 10 aastat, 97. aasta seitsmendal veebruaril ma lahkusin kahe kohvri ja suure lillekimbuga, mille, mille kolleegid mulle olid lahkumise puhul kinkinud ja suure maaliga või graafilise graafilise lehega, mis on jätkuvalt meie kodus seina peal ja nüüd tuleb Eestisse tagasi ja, ja läksin, ja kui ma kohale jõudsin, siis, siis olin ma tegelikult päris õnnelik, ehkki ma jätsin oma töö. Ja, ja muutusin hetkega, mitte kellekski. Ja, ja olin keskkonnas, mida ma ei tundnud, olin ümbruskonnas, mille keelt ma ei osanud, sest Soome televisiooni mina ei olnud näinud Pärnu tüdrukuna. Ja läksin eemale oma vanematest, et ise alustada, õmmelda nööbi ümber püksid ja ja nii see läks. Sul on hästi soe suhe oma vanematega, kas sa mäletad, kuidas need sinu lahkumise kõnelused kulgesid ja, ja mida nad sulle nagu kaasa ütlesid, et läksid sa siis lõpuks rahuliku südamega? Ja mitte, see oli niisugune tugev tugev minek, ühtäkki ma sain aru, et, et tuleb siit maalt tuleb minna. Noh, ei, ei ole sellist. Ma, et õnnelik, kui ma niimoodi kahe. Kahe tee vahel niimoodi jooksen natuke siin poole natuke sealpool ma olen alati tahtnud teha täiega midagi, et kui, kui mingi asi mind leiab või mina millegi leian, siis ma lähen alati 100 protsenti kaasa ja ja vähemaks vähemaks ei olnud võimalust. Raske oli minna. Aga, aga ma teadsin, et et selleks, et oma kodu saada oma pere luua endale jalad alla saada, pean ma selle mineku tegema. Ma olin 25 aastane. Noh, oli ka juba aeg, selles mõttes. Ja, ja vanematele olen ma väga tänulik, et, et nad hakkama said sellega. Ta ei olnud nende jaoks üldse kerge. Isaga just täna hommikul Tallinnasse sõites rääkisime sellest, et et kas Kas see mõte oli mul juba plaanitud või, või kuidas see täpselt tekkis? Ma mäletan ühte augustikuu kõnelust isaga veebruaris ma siis läksin. Aga augustikuus kõnelust, kui, kui sa ütled, noh, mis siin mõelda. Et mine avasta, võta vastu, vaata. Ja siis vaata edasi. Ja eks ma, eks ma sel hetkel võitlesin ikka kõvasti selle vastu, et mitte minna. Sest ma ei olnud kunagi mõelnud, et ma lähen ja, ja ja ma ei ole kunagi igatsenud välismaale muudkui kõndima, minna, korraks tagasi tulla. Aga näed, ära iial ütle iial. Sest nii ta läks. Sinu isa on ajakirjanik Madis Salum, ütle, kui palju on tema osa selles, et kasinus. Kas ta on saanud ajakirjanik? Isa, see on sinu töö. Aga. Vot see on elustiil. See on, see on elustiil ja, ja kui sa selle elustiili sees kasvad pisut ka väga vastik hakata, muide jah, aga paljud on vähemalt näitlejate puhul tundub mulle, et ega väga vastik ei jah, ja nad ei õpi oma emasid. Ma olen korduvalt ka selles saates rääkinud sellest, kellel ei ole aega kodus olla ja õhtuti süüa teha, polegi õhtuti kodus ja koolitükke kontrollida ja siis läheb 10 aastat mööda või 15 ja kuhu need näitlejate lapsed oma jalad seavad, eks ikka Toompea sinna lavakunstikateedri vastuvõtukatsetele, et sageli on vist ajakirjanikega tõesti samamoodi? No minu erinevus isast on see, et mina ei, ei pidanud endast kunagi nii palju. Ma arvasin, et ma ei, minust ei tule suurt tegijat. Ma ei julenud näiteks iial minna ajakirjandusosakonda, isegi mitte katsetele. Ja, ja, ja nii valisin ma selle teise tee, aga ajakirjanikuks õppisin ma isa kõrval tõepoolest. Vaatasin kõiki tema lugusid, lugesin tema nupukesi, mis, mis toonastes olu oludes sageli tähendasid seda, et ainult nimi ja, ja teema omad, kõik muu oli muudetud. Aga elasin kaasa tema tipphetkedele nii teles kui kui kirjapildis, ennekõike siis ikkagi teles ja ja, ja olin uhke selle üle ja tundsin, et ma tahaks ka midagi taolist teha. Kuni siis keskkooli lõpus kirjutasin ma esimest korda ajalehe artikli 88. aastal ja see ilmus Pärnu kommunistist toona. See oli portreelugu klassivennast, kes selle asemel, et lõpueksamit teha, sõitis NSV Liidu koondise koosseisus piki sõudebaase ja, ja treenis. Sest ta oli, oli sõudja. Ning siis tuli tuli kannapööre, valisin muusika, läksin, läksin, astusin Heino Elleri nimelisse muusikakooli. Ja, ja sealt hakkas see muusika tee mul arenema. Aga kirjutama sattusin ma tagasi olles mitu-mitu aastat hiljem isaga koos sai kohalik raadio üles tehtud või, või ütleme niimoodi, et Jarno raadio ei, vaid Hiiu, Hiiu, raadio Hiiumaal ja Hiiu raadio tehtud ja, ja seda ka aasta jagu, olin mina füüsiliselt tegemas ja sealt hakkas sisse raadio raadiotöö ja ja ega õnneks olid tol ajal juba sellised kollased, väiksed paberilehed leiutatud, et isa kuulas raadiot iga päev ja siis järgmine hommik oli mul mikrofoni ette laotud igavene hunnik kollaseid paberilehekese, kus oli parasiitsõnu, mida ma kasutan väljendeid, mida ei tohiks olla ja suhtumised ja lause algused ja need olid kõik ees. Niimoodi käis meie õppimine. Vahva, aga kui me nüüd läheme uuesti aega 10 aastat tagasi, siis mismoodi sa seal Soomes oma elu alustasid? Jaanus Helsingi ei, see ei olnud üldse Helsingi ja ja sellest oli mul pisut kahjugi, tagantjärgi on, olen ma selle üle ainult uhke, sellepärast et noh, me oleme ju turris, kui soomlased tulevad ja ütlevad, et nad käisid Eestis, see tähendab Tallinnas ja siis teeme me ise sama läheme Soome, ehk see tähendab Helsingisse. Ja, ja mina kolisin jah, sinna, kus, kus minu abikaasa elas tol hetkel võib-olla on kohanimi ja, ja ta on mastaabilt umbes Viljandi suurune. Linnal on oma Ülikool, ta on raudtee. Tähendab ülikooliosakond, mitte oma ülikonda, Helsingi ülikonnaosakond oli seal ja see on raudtee sõlmpunkti ümber ehitatud linn kuskil 85 aastat tagasi. Nii et väga-väga noorkoht. Aga, aga mis mind paelus alguses kohe oli, oli see suur rohelus sinna oma, siis kolisin väiksesse kahetoalist 141 ruutu kööginurgaga. Aga saun oli meil nagu ikka soomlastele, olgu või tikutoos, aga saun on ikka saun olija ja see oli kõva sõna. Ja niimoodi siis läks ja ega ma ei osanud keelt, kui ma läksin. Tänusõna oli ainuke kiidus ja, ja siis ma olin keele kursusel õppinud ka ka ühe väljendi, mis pidi olema fiktsiooni jaoks suurepärane, ehk pööre ja Ruaga Beude ja Soome, see tähendab ümmargune, söögilaud ja, ja Soomes elades 10 aasta jooksul saan maru. Eks neil kõigil on neljakandilised toidulauad, seda nii paganama raske eraldada tõepoolest, et see noh jah. Aga, aga jah, et niimoodi siis läks ja ja ma olin kohutavalt kartlik, ma julenud väljagi minna nädalate kaupa, rain käis tööl. Ja, ja mina siis ootasin kodus, vaatasin televiisorit, teksti, televisioon oli õnneks selleks ajaks juba välja mõeldud ja, ja siis ma panin kõikidele originaalsaadetele või oma saadetele teksti alla. Ja siis vaatasin, et kuidas Abja, kuidas nad räägivad ja kokasaadete kaudoksima oma sõnavara siis tekitama. Ning väljas ei käinud ja ma sellepärast, et ma ei osanud tagasiteed küsida, mis siis, kui ma ära eksin? Ei oska küsidagi mitte midagi. Niimoodi, ma ostsin kodus ja otsingu Rain koju tuli, siis käisime koos, kuni ma siis lõpuks Saint tee poodi ise selgeks ja ja siis ma käisin ja avastasin maailma, seal oli nii palju erinevaid asju ja teatud raha nupukene oli mul ees, sellega ma siis tegin, õppisin süüa tegema, alguses oskasin makarone keeta, väga hästi. Vee keetmine oli enne selge vaatamine, tubli iseõppija sa oled, et hakkasid keeldaksid ise õppima ja süüa hakkasid ise tegema ja, ja kõrvalt kuulates ma ikkagi kuidagi nagu mulle tundub, et ega see väga õnnelik need esimesed aastad vist ei olnud, olin küll, kuidas see võimalik on, istuda väikeses 40-le rohelises toas, õppida Soome televisiooni kaudu soome keelt ja olla õnnelik, kas tõesti ainult see, et mees õhtul töölt tuleb nagu, toitis sind või hoidis püsti? Jah? Usun, olgu, kus on, ei hakka rohkem vaidlema, aga siis tulid lapsed. Siit olid lapsed ja, ja tegelikult Ta oli niimoodi, et et Soome kolides oli, oli mul kaasas ka viieaastane tütar. Ja ja temaga koos siis vaatasime võidu, tegime, et kumb, kumb, jõuab keele enne selgeks, kas tema õues liivakastist naabri kaksikutega mängides või mina siis raamatuid lugedes ja teksti teeveega järge ajades. Ja kuni siis ühel hetkel. Me jõudsime raini töökaaslase sünnipäevalauda ja tütrel olid siis seal omavanused sõbrad ja ja mina sain ka siis keelt hakata vaikselt praktiseerima. Mari sattus tütre nimi, marimari sattus kuulama seda kuidasmoodi ma räägin, et ema ei oska üldse Soome keelt rääkida, siis siis sain ma aru, et milles asi on, tema oli õppinud selle entu enge, vool, selle stiili ja mina olin siis puhtalt kirjakeele raamatu stiili õppinud, et need olidki gene, erinevad tänu sellele võõrad. Aga jah, ja nüüdseks on sul kokku kolm last ja kõik nad käivad Soomes siis vastavalt koolis ja lasteaias või kõige varem on, on täna kolme kohe pooleaastane, kolme pooleaastane ja tema oli soomes ainult kodune laps. Hetkel hetkel on Rasmus vanaemaga Pärnus kodus ja, ja proovis siin sotsiaalset võrgustikku luua enda ümber. Aga eks näis, mis, mis sellest saab. Aga jah, vanem poeg Jan Erik on kohe üheksa ja tema tema sündis seal, käis seal lasteaias ja nüüd lõpetab teist klassi, nii et temal on jah, tema on saanud kõige enam seda Soomet Millus tunda. Mida lapsed nii-öelda sinu jaoks siis koju tagasi tulemisest arvavad, on see nende jaoks? Koju tulemine, seda on hästi palju küsitud ja, ja ja sellele olen ma pidanud iga kord erinevalt vastama, sellepärast et laste vastused on viimase poole aasta jooksul ehk pärast seda, kui meie Rainiga selle otsuse tegime, et nüüd hakkame ikkagi kokkupoole tõmbama asja sealpool. Aja jooksul on laste laste plaanid ka muutunud ja nende arusaamad muutunud. Ka vastu ei, ei olegi vist neist keegi olnud või noh, räägime nüüd vanematest lastest. Et mina ei tule või, või see on paha või midagi taolist ei ole olnud, sest sest nende jaoks on, on vanavanemad on ju alati olnud ja, ja Eesti on, me oleme sealt pärit, see on, see on meie, meie elu, meie meie rikkus. Aga sõbrad Soomes, sõbrad on meil ka Eestis. Nii et vot nii see just ongi täpselt, et on, on seal ja on siin, tuleb leida kuldne kesktee, sellepärast et sõpru paraku ei saa hoida niimoodi, et ma pakin nad kaasa ja siis ma viin nad endale sinna klaaskapp ja kui vajan avama kapiukse ja võtan sealt välja sõbrad, kas peavad vastu selle muutuste jada või kui nad ei pea seda vastu ja siis ei saa neile seda kuidagi pahaks panna. Me kõik teeme valikuid. Olgu see sõprud, sõpradelgi, see õigus. Ma, ma loodan, et, et ka maril, kellel on väga palju sõpru, seal tekkinud Et jäävad sõbrad alles ja ja kui, kui ei jää, siis, siis on sellel mingi põhjus. Aga loodame ikkagi parimat. Ei oska rohkem ütelda selle. Kas sinu enda jaoks on Soomes praegu selliseid inimesi, kellel on sinu äratulemisest lahkumisest väga kurb? Jaa, on jah üks neist on eestlane, Lahtis elav Tiia ja, ja teine neist on meie oma kodulinnas elav Tuija, tema soomlanna. Ja, ja neile mõlemale oli mulle väga raske, oli mul väga raske öelda, et, et ma lähen ära. Sest ma teadsin, et, et see on neile samavõrd raske. Ja aga nemad lasid mu lasid mu vabaks selles mõttes, et nad lasid mul valiku teha. Ja, ja ma usun, et, et nad jäävad mu ellu alles, nii nagu nemad minu ellu jäävad. Mis puutub Eestis olevatesse sõpradesse, siis, Ma olen uhke selle üle, et et mul on, mul on siin sõpru, kellele toetuda ja kes on minu 10 mujal elatud aastat nii kenasti olles olnud on ära oodanud, on ära oodanud, aga nüüd meie tänase saate teine laul ja nagu ikka on need laulud või lood alati saatekülalise valitud, nii et räägi, Piret, mida me nüüd kuulame ja miks me kuulame karavani? Kuulame karavani või tegelikult age Agu Tammeorg, kelle laul see on? Ja kuulame kahel põhjusel. Esiteks selle sellepärast Cavani karavanilaulud olid mul absoluutselt kõik peas kunagi ma fänne siin neid ja ja mul oli kodus. Küllap on Pärnus ja, ja siis, kui ema-isa kodus ei olnud, vahel juhtus nii, sest isa töötas põhiliselt kodus, aga kui neid kodus ei olnud, siis ma panin. Panin punni põhja ja kuulasin kõva häälega, laulsin kõva häälega kaasa kõiki neid laule, mis plaadi pealt tulid. Ja, ja see laul, mis nüüd kõlama hakkab, on, on vaikselt. See on mind saatnud nii sõnumi poolest meloodia poolest, see on, see on Eestis kõige Eestis ilmunutest kõige kuinilikum lugu, kuulakeste olek. No ma ei, veidi. Veel liikvel. Kell on nüüd 10 läbi 38 minutit ja jutusaate stuudios täna hommikul Margit Kilumets ja Piret kooli. Mismoodi Piret kui nüüd natuke laiemalt rääkida Soomes ühte mujalt tulnud vastu võetakse või võeti, ütleme siis nii. Mu isa ütleb niimoodi, et ega meid ei oodata ju kusagil. Ja ma ei ütle nüüd, et see just täpselt nii kohe pauh näkku tuli, et mis sa siin, mis sa siia tulid või kuidagi sedasi. Aga, aga seesama, seitsmes veebruar 97. Kuskil kaheksa-üheksa paiku jõudis laev sinna länzi terminaali. Suur laev päev oli, ma ei mäleta sellest mitte midagi, hästi, palju rahvast oli ja mul oli tegu, et seda poolset põdrasarve, mis minul lillekimpu oli sisse pandud, ehk siis pähklipuuoksa tervena laevast välja saada. Rainali vastas läksime parkimisplatsi peale kus auto seisis, ja siis selgus, kurb tõsiasi, et Rain on autouksed nii lukku saanud, et võtmed on autos. Ja seal me siis seisime, mis meil oli kahe peale kahepeale vist 100 marka. Ja mitte ühtegi tuttavat Helsingis. Parkimisplats läks tühjaks ja abi ka, nagu kuskilt ei saanud. Vist oli ka see kõige tipuks, et mobiiltelefoni aku oli ka nagu juba lõppu või et noh, pole nagu kuhugi eriti helistadagi. Ja siis Rain siiski mõne kõne tegi kuhugi ja sai teada, et et on olemas abimehed, kes tulevad ja autoukse lahti teevad hästi labasel kombel, ehk siis pika traadiga sealt aknatihendi vahend plõks ja lahti. Aga see maksab jah, kuskil 200 marka või midagi taolist, meil igal juhul vähe raha. Ja siis tuli helistada kuskil Helsingi äärelinnas elavale sõbrale kes siis tuli. Poolteist tundi hiljem jõudis bussiga kohale, sest noh, nii nii pikali teekond lihtsalt. Ta tuli meile raha, laenab. Siis kutsusime need abimehed ka kohale ja kaks sekundit läks, olimegi autos. Aga ootamine ja see jõuetus ja see, et oli siis nüüd vaja ja miks nii, miks siin ja mis nüüd edasi? See jõudis korraks mu seal kai peal vist kätte saada. Aga siis oli täiesti ükskõik, sellepärast et mõistsin selle mehe kõrval, kellega koos ma tahtsin ikkagi olla ja ja, ja teadmine sellest, et, et me läheme kohe oma oma koju, oma ühisesse elamisse ja midagi muud ei olnudki vaja mõelda. Et sealt edasi oli hästi ilus. Aga sa siin jõudsid mainida seda, seda rüssa efektit jah, et tõepoolest mulle mulle niimoodi ütles üks 70 aastane vanaproua. Ja, ja ta palus mul jah, oma tutvusringkonna juuresolekul mitte rääkida soome keelt, sellepärast et mul oli aktsent ja, ja kui see jäi ju kõrva ja siis hakati küsima, et kust ma pärit olen ja ja kuidas sa siis ütled, et, et Eestist, Eesti taas on see endine nõukogude liit, mis tähendab seda, et ma olingi automaatselt venelane ehkrüsse. Ja, ja siis, kui ma püüdsin öelda, et aga ma ju ei ole, aga sa oled Nõukogude Liidust. Ja ma püüdsin öelda ja, ja nagu ei ole enam siis see ka ei lugenud. Ja siis mõni aeg hiljem, kui ma, kui ma selle vanaproua juurde tagasi läksin, ütlesin, et miks nii et kas ma olen siis nii ebameeldiv? Täitsa okei. Aga tead, tüdruk, mina tulin ära, kui ma olin kümneaastane oma kodust karjalast. Ja ristad olid need, kes mu sealt ära ajasid. Mul oli aega paar tundi, et oma asjad kokku panna, ma ei teadnud, kuhu ma lähen, ma pidin jätma kõik, mis mul oli ja hea oli, et mul oli midagi üldse kaasa võtta võimalik. Ja, ja, ja kõik, see, see traagika. Ja siis ma sain aru, et tal on oma traagika ja talle ei saa seda pahaks panna, et ta nii arvab. Ja, ja eks see, et tullakse teise koju või, või tehakse midagi kardinaalselt erinevat, eks see kinnistub läbi mingi valu või, või läbi läbi läbi oma kogemuse. Aga mis karjalasse puutub, siis Kovalase linn, kus ma nüüd elanud olen 10 aastat, seal on paar maja, mis on raudteed pidi karjalast ära toodud. Ja kujutage ette, rongiga on majad kaasa toodud, on õnn, et see on võimalik olnud. Aga samas, kui mööda seda tänavat kõndida ja vaadata neid maju, saad aru ikka küll, et mida kõike on elus olnud. No me oleme natuke rääkinud sinust Sinust kui emast, natuke sinust kui naisest Soomes, aga me ei ole rääkinud sinust kui kui mingi ameti esindajast, et, et kas sa mingil hetkel tundsid, et sa tahad hakata tegema mingit tööd ja mismoodi sa siis käitusid ja mida sa tegema hakkad? Hakkasid selleks, et üldse midagi teha, selleks et ametkondadega asju ajada või, või ennast väljendada, on seda keelt vaja ja sellepärast sellepärast oli mul seda pidevalt praktiseerida, ma tegin seda muuseas, lill lillepoodides on niimoodi, et no ma käisin väga lillepoodidesse, mulle meeldisid nad hirmsasti ja, ja siis päevasel ajal, kui ma ikka lõpuks ringi julgesin hakata liikuma, siis oli lillepoodides üsna vähe rahvast, aga väga armsad müüjad. Ja, ja siis ma pärisin ja rääkisin ja jutustasin ja seletasin ja ja, ja siis nad Modkaga kiitsid, et oi, et ei ole hullu, et sul on väga hea soome keel, et et räägi-räägi ja siis ma palusin, et nad ikka parandaks mind ja ja niimoodi, ega nad väga parandanud, nad ütlesid, nad saavad aru, muidu ka noh, see oli minu kahju. Kuid see selleks sain selle keele kätte. Ja siis juhtus nii, et kui Jan Erik oli saanud kolmeaastaseks, helises mul telefon ja, ja, ja üks meie peretuttav küsis, et kas ma tahaksin Steineri lasteaias muusikaline kasvataja olla või muusika eest vastutav kasvataja olla? Mina ütlesin, et jah, muidugi, et lähme, proovime, paneme proovile, et kui lapsed mu keelest aru saavad, siis ma olen peaaegu küps. Ja ma läksin ja me laulsime, arvake ära eesti keeles. Lapsed laulsid mul võluflööti Mozarti, seda kellamängu, kui kaunilt see kõlab, seda laula eesti keeles nagu ööbikud. Ja kui mul sõnadest puudu jäi, siis ma ütlesin, et ütlesin eesti keeles asju. Aga kogemus oli, oli võrratu ja soe ja pool aastat ma seal seal töötasin. Siis tuli järgmine pakkumine ja see oli muusikamängukooli õpetaja. Ja nii oli mul 24 lapse asemel ühel hetkel 81 last. Kõige nooremad neljakuused ja kõige vanemad kohe seitsmeaastased ja nendega täpselt samamoodi, ega ma beebide soome keelt ei osanud ninnu-nännu, teda ma ei osanud, rääkisin eesti keelt, mängisin Eesti muusikat ja ja kui oli midagi midagi asjalikku öelda, siis ütlesin. Jaa, jaa. Ja mulle tundus, et, et neile lastevanematele ja lastele väga meeldis, sest see suhe oli hästi soe ja ära ei läinud küll selle aasta jooksul mitte keegi. Aga siis juhtus niimoodi, et ma kaotasin oma hääle täielikult kaheks nädalaks. Kurk ei olnud valus, midagi ei olnud, aga häält lihtsalt ei olnud. Aga ma sain aru, et, et mul ei olegi elus ametit, mida ma kätega oskan teha, et noh, kirjutamine küll. Aga kirjutamine tol hetkel ei, ei olnud nagu see päris, mida ma kujutasin ette, et võib tööks teha. Ja, ja nii hakkasin ma õppima lilleseadmist ja, ja lillemüümist ja kuni Bloristi koolitasine välja. Ma õppisin endale uue ameti, väike selline mõtteline sild läks kohe nende meeldivate lillepoe müüja täianali koolitasid jah, täiesti ja ja, ja, ja oma oma lõputöös ma kirjutasin ka tänukirja kõigile neile lillepoemüüjatele, kes mind ära jaksasid kuulata. Ja mõtlesin, et kui kunagi mulle peaks ka tulema selline jutuseltsi otsiv inimene, siis ma saan aru või vähemalt oskan aimata, et äkki seal taga midagi taolist ja et ma suhtun temasse kenasti ja õppisin, õppisin need lilled seal selgeks ja ja see on Soome selles mõttes tänuväärne maa, et soomlane armastab kohutavalt lill ja ta mitte ainult ei armastavaid, ta ostab neid absoluutselt kõikvõimalikel puhkudel. Ilusaim ele või ilu, näed, need tuli soome keel, tore, me lubasime, et me tõlgime kõik sinu soomekeelsed väikesed parasiitsõnad, eesti keel, nii ilusaim. Sest eks ole eestikeelne vaste ja sa leiadki rahvusvahelise sõna ilusaim, sest on on see, kui ma ei teagi, kas see sõna siia konteksti sobib, aga leina väljendatakse või kaastunnet avaldatakse, lilledes võetakse ka ka neid nii-öelda suuri aadresse ja, ja, ja telegramme. Aga onu surun valitelu kimpu, ehk siis kaastundeavalduse lilled, need tullakse, tellitakse sel päeval, kui ollakse kurba sõnumit kuuldud ja see viiakse koju, kus on lein neile, kes on jäänud. Ja see peab olema ühtaegu austusavaldus lahkunule ja, ja nii-öelda Piristus või, või selline toetamine või, või noh, väike väike rõõmuhetk päikeselaik sellesse kurba päeva sinna koju ja, ja see on ääretult, ääretult ilus soomlane ostab kohutavalt Lill jõulude ajal eriti mingi probleeme ei ole, näiteks 100 paarsada eurot kulutada. Ostan palun need 10 jõulutähte jah, need 80 sentimeetri, et ka näiteks või, või siis see, et et kooli lõpetamine tähendab meetri pikkuseid roose niisuguseid mehe rusikasuuruste õitega, mis tuuakse Brasiiliast suisa kohale. Ja iga lõpetaja saab kohaletulnu käest ühe roosi, mis tähendab seda, et kodus ämbrite viisi koos, eks ole. Aga see on põhimõte, et koos üks suur lill lõpetajale niisugune traditsioon, vaatan õudusega. Kelle sest noh, loomulikult me oleme jõudnud sellest sinu 10-st aastast läbida, noh niisuguse väikese osa täiesti kahju hakkab, aga me oleme nüüd aastast 2007 ja sina oled koos oma perega tagasi Eestis. Et miks te selle otsuse just nüüd vastu võtsite? Ma tean, et sa pead natuke nüüd kiirustama, et seda ära rääkida, aga ikkagi oleks huvitav kuulda Vikerraadio on selles väheks süüdi et tegelikult ka see, et, et kui sa küsisid, et mis tööd ma hakkasin ühel hetkel üha rohkem Eestis tööd tegema, siis kui teised suvepuhkusele läksin, läksid siis kirjutasin kirjutasin mina endale plaane sellest kuidasmoodi, kas kuku raadio hommikuprogramme teha või, või mingeid jutusaateid teha. Kuni siis eelmisel suvel juhtus nii, et oli vikerraadio, see, kuhu ma suveprogrammi tulin tegema. Ja kui ma augusti esimesel nädalal huvitajatega ühele poole enda jaoks olin jõudnud, sain ma aru, et tagasi minema just ja, ja tegin nägu. Ja, ja siis ma siis ma tundsin, et, et see kuidagi ei noh, jah, aga noh, mis sa ikka, eks ole. Ja, ja siis me Rainiga rääkisime. Ma mõtlesin, et ma olen tegelikult rahul küll sellega ka, et, et saab suvel käia, aga aga mis siis, kui me prooviks, et äkki on niimoodi, et, et kui me praegu ei tule, et siis siis ei tule me enam kunagi. Kusjuures ongi nii, Ma võin täiesti kinnitada, et see on absoluutselt nii, et mingi hetk väikeste lastega saab seda muutust veel teha aga mida suuremaks nad kasvavad, seda raskemaks see neile selgitamine, et tegelikult me tahame ikkagi Eestis elada ja kasvada, noh, ma olen väga paljudest sõpradest niimoodi ilma jäänud, et nad on venitanud ja mitte tulnud. Jah ja, ja siis siis Rain viskas ka oma konksud välja ja vaatas, et mis otsa jääb ja tema oli kõigepealt see, kes kes tööpakkumise saia ja kes ütles, et noh ja mis nüüd. Ja, ja siis siis nii läkski, et mina panin oma asjad kokku ja tulin, tulin füüsiliselt Eestisse vaatama, et mis siis nüüd? Jaa, jaa. Ja siin siin ma nüüd siis olen nädal aega töölepingu omanik tagasi kirjutava ajakirjanikuna. Ja mis seal salata, jube uhke tunne. Räägi natuke, mis koht see on ja mida sa tegema hakkad? See on uhiuus ajakiri, selle nimi on naised ja see on juba saanud igasugust kriitikat, kriitikat ikka ennekõike. Sest kes see ikka uue asja kohta ütleb, et väga vahva, seda me juba ootasime. Aga mina usun sellesse projekti, usun sellesse meeskonda. Usun et kuidas ma mõtlen, naised ju me kõik oleme üks mees ka, aga ma usun sellesse meeskonda, sest seda mees jõuda on seal ikka nii palju, et ta ikka meeskond on ja pole midagi vahvamad, kui, kui midagi käima lükata, Ta midagi koos teha ja vaadata, kuhu jõuad. Ja, ja see, et et kui sind kutsutakse veel kuhugi siis noh, see on veel eriti vahva. On sul mingi niisugune oma ampluaa, mingi oma unistus, millest või kellest sa tahad kirjutama hakata, ma tean küll, et sellised naistele mõeldud nädala kirjad või nädala ajakirjad on suhteliselt, sa pead olema selline kõigesööja, et sa pead ikkagi olema võimeline vist tegema päris päris kõike. Jah, ma iluuudiste toimetajaks, mind praeguses seisus formuleeritud ja ja, ja see tähendab seda, vaat üks päev, kui, kui ma Messinzeri vahendusel oma oma abikaasaga rääkisin, siis mõtlesin, et mul on jube kiired. Jah, et ma saan aru jah, et vist sul on, et mõtlesin, tahate teada, et mis ma teen, no räägi. Mul on kolm huulepulka, ma pean selgitama, et mis maitsega Nathaniel. Et noh, see on, see on väga huvitav väljakutsed, käsi südamele see tõesti on, see on, see on huvitav ja vahva ja leida ja avastada Eestis koos lugejaga ja lugejale kasulikult. Mida toredamat saab olla, kui sinna vahele mahub ka paar persoonilugu paar pikemat intervjuud, siis siis on see veel eriti täiuslik, aga aga kõigel on oma aeg, kõigil on oma koht, eks ma vaatan, see loksub kõik pikapeale paik. Aga hääl? Noh, loodame, mul on hääl olemas veel. Kui sa nüüd mõtled ennast korraks Soome mulle tundub, et nii oleks ilustada tänast jutuajamist sinuga lõpetada ja mõtled pühapäeva hommikusse, et kell on 10 pool 11. Mismoodi niisugune kõige armsam tavalisem pühapäeva hommik teie peres välja nägi, surnuaedadel seelt kaks minutit seda kirjeldada, siis tuleb veel. Ja siis ongi kõik, kirjeldan sulle seda läbi ühe meie pikaajalisem kodu, me oleme neli-viis korda kauale linnas ka kolinud, aga me elasime veidi üle kuue aasta, täpselt ühes samas korteris. Meil oli seal hästi-hästi suur köök ja seal köögis oli diivan. Suuri ümmargusi kune, söögi lahvate oli meil ka roaga püüd täiesti ilusti, jah. Ja, ja siis vaheldumisi kas, kas abikaasa või mina tegime pannkooke, tema tegi oma vanaema pärandi järgi selliseid pakse kohevaid kooke ja mina tegin siis Soome kokk ja kokasaadetest õpitult selliseid ülepannikooke. Ja, ja, ja lapsed istusid siis meil seal diivani peal ja kes luges lehte, kes mida lugeda. Ja me suhtlesime, nii et me olime kõik aktiivselt olemas, meil ei olnud kuhugi kiiret, meil oli hästi palju aega, hästi palju jututeemasid ja, ja kohvi termoseid, meil oli selline kohvitermos, kuhu tuleb kohvi sisse ja siis kaan peale, muidu ei oleks võimalik olnud lihtsalt. Ja ja neid sai ikka paar tükki tehtud selle hommikuajal. Nii et kui me kell üheksa keegi kogunesime, siis võib-olla poole ühe paiku ma vaatasin, et oi, et nüüd peaks hakkama riidesse panema päeva elama kuidagi niimoodi, et me tegime nagu tasa kogu selle kogu selle kiire sebimise ja, ja jagamised. See, see oli aeg, kui kellelgi ei olnud kiiret ja me olimegi nii mõelnud, et kellelgi ei ole kiired. Ja peale selle pühapäev Soomes see tähendas sageli seda, et ei muuda. Me läheme sellepärast, et sellepärast, et oli vormelipäev vormel vormelisõit on, siis see tähendas soomlase kalendrist seda, et kui täna on vormel, siis me ei saa tulla. Või siis ei ole kodus või, või noh, midagi sellist, see oli nii püha lehm, et sellest üle ei astutud. Millest sa oled nüüd pääsenud? Ei ole absoluutselt, sest meie kodus vormelit ei vaadata. Kui, siis vahel aga, aga see üliharva isa isa vaatab küll. Tore, Piret. Ma ei teagi, mida öelda, ma loodan. Need ilusad pikad pühapäeva hommikud, et need jätkuvad ka Eestis ja, ja me lõpetame oma tänase jutusaate, mõeldes sellele, et üsna varsti algab see Eurovisiooni trall täie hooga, seekord Soomes ja, ja ütle kaks sõna sellele laulule kaasa, mis siis meie kuulajaid täna hommikul rõõmustama jääb. Selle laulu nimi on kartmatu ja laulab seda Hanna Pagarinen, kes sel aastal Soomet eurovisioonil esindab ja teda on tituleeritud nüüd siis Loordi mantlipärijaks ka lavalises mõttes. Ta on teistmoodi kui senised tahtjat. Ta on Soome Aidolsi esimene Aedols ehk siis superstaar, Eesti ka väga aktuaalne teema, aktuaalne teema just ja, ja tema, tema laulis selle laulu nii palju ütlen veel juurde, et kui ma, see oli väga kaua aega lista ikenen, ehk siis number üks lugu ja, ja iga kord, kui ta laulma hakkas, ma arvasin, et see on Britney Spears. Jube piinlik. Aga ma kõike kujutasin ette, et et Britney Spears on tulnud lauale või välja millegi uuega ja millegi väga heaga. Aga see on Hanna Pagarinen, jätke lugu meelde ja, ja ma loodan, et see leiab teiega eesti tabelitesse võitu sel aastal Eurovisioonilt Soome ei oota. Sest no kuulge, kes korraldab Soome? Piret kooli ja ilusat pühapäeva teile kõigile.