Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Tatari mees, Timorsi, Fullen. Tere teilegi. Äsja kuulsime muusikapala, miks see teile nii oluline on? Tähendab, see on oluline kõigile tahtel laste näol ja selle loo nimi oleks nagu eesti keeles emakeel sõnasõnalises tõlkes sünnikeel lugu on piisavalt vana ja omab meie rahva seas samasugust kaalu, kui ütleme eestlastele Mu isamaa on minu arm. Teie Timur, olete Eestis sündinud ja Teie sugulased elasid siin juba enne teist maailmasõda. Tatarlased on aegade jooksul kõige erinevamaid teid pidi Eestisse jõudnud ja seda juba Liivi sõja aegadest ehki te väitsite, et võib-olla veelgi varem isegi enne kuueteistkümnendat sajandit, kuidas teie esivanemad siia jõudsid? Teevad on puhtalt pagulased kodusõja päevilt, Venemaalt plehku saanud inimesed niukseid tatarlasi oli teisigi, kusjuures samuti ka Soomes Helsinkis. Lihtsalt aeg oli säärane. Ja, ja ütleme niimoodi, eks ole, et vanaisa oli siis Eesti mõistes vabadussõja päevil, eks ole. Tõenäoliselt Judenitši armee koosseisus, tähendab, ja vanaema tuli hiljem järgi koos isaga 26. aastal tulnud nemad järgi Venemaalt ja samati olid ka paljud, tähendab tsaariajal olid olemas ka Soomes tatarlased tähendab kaupmehed kohaga atoodi Pereze järgi ja, ja pandiga plehku. Mingeid imelisi teid pidi. No siin Tallinnas olid teadupärast kunagi terved rajoonid, kus just tatarlased elasid Gonsiori tänava kandis ja siis seal Liivalaia, Sakala, Tatari tänava kandis Tatari tänav, eks ole? Vaadake, see on suurel määral seotud sellega, et et tatarlasi värvati sõjaväkke, kes ei sattunud seal muudele metsatöödele või pagan teab kuhu, eks ole. Ja ära teeninud oma aja 25 30 aastat, kuidas juhtus, tähendab, kui see näkruti aeg kuidas ta määratud just oli, siis inimesed jäid tihti sinna, kus nende teenistusaeg lõppes. Koju ju enam polnud kuskile minna, ühesõnaga teised vennad olid juba pärinud, olid askendanud selle pika aja, nii et inimesed pidid lihtsalt kohanema kus iganes ja sellest siis tulebki see Tatarskaa Slobodan Tallinnas, loba ta algul, eks need tuli ennast sisse seada, kuidagi olla mingid kontaktid seal nagunii. Selles mõttes säilisid, et et vastavalt oma usule tähendab nende tarbimine teatavas osas materiaalses osadel teistsugune ja siis kaupmehed, kes sealt kandist tulid, arvestasid ka nende vajadustega kaasa tuues ka kõiki muid kaupasid. Vot niuke suhtlemine, seda oli nii Tallinna kui ka Helsingi vahetul. No teie vanemad elasid siinsamas, kui teie tädid, isa õed lahkusid Eestist 44. aastal. Sõja lõpupäevil ja ühesõnaga pagesid ära, Soome olid paadipõgenikud tegelikult. Ja neid nüüd tagasi ei nõutaks, siis nad pandi seal väga ruttu tatarlastele mehele, vanaisal olid ju kontaktid, nii et mu onu ja, ja ja isagi on Soomes käinud, suhelnud noh laias laastus on tegemist ühe külapoistega. Ja, ja siis nad pandi mehele. Soome tatari kogukond sel ajal nimetas ennast soome türgi kogukonnaks. Mitte keegi ei, mitte peljanud oma rahvust, vaid põhjus oli see, et ei antaks välja ka neid tatarlasi, kes olid, kas enne esimest ilmasõda kodusõja ajal sattunud, elasid ju veel Soomes Nanseni passiga tatarlased Eestis ka isal oli ka naine ei paista tegelikult, eks ole. Hall pass tähendab meie mõistes Nansen korraldus. Tunnistatud lihtsalt, et ta kõlbab selle riigi kodanikuks. Teie isa, ema elasid Eestimaal ja teie tulite ilmale Tallinnas. Ma ei ole lasteaias käinud seal mitmetel põhjustel, eks ole, siis noh, kõik see asi on natuke teistmoodi, mul vanaisa oli tatarlaste seas hinnatud inimene ja tema juures käidi väga palju koos päevast päeva ja see oli omaette niuke koosolemine ja käisid vanaisa juures, tähendab kus ta elas, tal oli niisugune väike hoovikese moodi asi selles, tema elupaigas ja seal nad suhtlesid ja rääkisid kõiki oma muresi ja meenutusi ja ei tea, mis jutte ja kuidas nad siis käisid need tapid, eks võtsid nii-öelda lapselapsed ka lapsed lükati ninapidi kokku, need ajasid oma asju ise omavahel seal mängisime. Ja sa oled pidevalt sellest tatarlaste niukses keskkonnas, kes hoidsid nagu väga selles mõttes, kui, eks ole. Et vot vot nemad olid nüüd kuskilt nagu ära milleski, nad olid kuidagi ilma vot siin nad olid kuidagi koos, eks ole. Larpisin seal lõpmatuseni teed, seda keedeti suveajal väljas samovariga, eks ole noh, vot vot seda, nende olemine niisugune pidevalt ja ja põnnidele siis, kui hakkas kellelgi midagi igaveses, Lükati saia vihlakas või midagi veel mingi küpsetis hambusse ja me saime ise hakkama. Meil oli nagu kihvt, ma nüüd ütlen, et ma ei ole lasteaias käinud, teinud, aga tegelikult suvekuudel võtvad säärane kooslus, tähendab noh, päris palju mõjutas kindlasti meie seda koosolemist. Aga nüüd vot need targad vanainimesejutud, eks ole, need meieni ei jõudnud, sest et tegelikult see oli see aeg, kus laste ees ei räägitud. Aeg oli teine ja seda kardeti, et sellest võib tulla pahandusi, klobisevad midagi mittevajalikku ja veel veel niimoodi ei olnud enam Stalini aeg Stalini juba surnud, aga aga see hirm oli kõigil veel nahas, nendele eakatele inimestele. Et nad omavahel rääkisid, seal ei tea, mis, aga laste ees üldiselt jäi ära. Tähendab, ma ütlen, see nagu mõjutas noh, kui ma nüüd labaselt ütlenud seda rahvustunnet, eks ole, et, et kogu aeg seal koos oldi. Koos, räägiti koos tarbiti seda teed, eks ole. Suheldi ja lastesse nad suhtusid ka ju ütlemata hästi, tegelikult Teie elasite nõmmel. Jah, Ma olen nõmmel elanud nõmmel oli üsna palju tatarlasi. Ja vanaisa juures, saite te siis niimoodi regulaarselt kokku. Aga milline see teie lapsepõlv veel oli, et koolis käisite, siis millises eesti koolis või? See kool on Nõmme muusikakool praegu, aga ennem ta oli niimoodi, et see on, on kliendivorstivabrik, millest oli saanud alla korrusele algkool. Ja üleval oli muusikakool teisel korrusel. Hiljem meid koliti üle sai valmis üksus selle kohta uhkem kool tähendab Valdeku tänavale ja vabanes üks, teine saksa kool nõmmel, hilisema nimega 34. algkool. Ühesõnaga vene lapsed viidi sealt suurde kooli üle ja vorstivabriku kasvandikud toodi siis sellesse kooli, mis oli kunagi olnud saksa kool. Alguses tagasihoidlik puuhoone oli ta olnud, aga hiljem oli ta ehitatud suuremaks, nii et me ikkagi mahtusime sinna juba lahedamalt ära. Nüüdseks on see kool ikka korduvalt ja ja uhkelt ümber ehitatud. Käin kooli kokkutulekutel, igavest ütlemine. Teravmeelne inimene, nagu te olete, te ütlesite mulle muuhulgas, et õppisite Eesti haridussüsteemis kaua, aga edutult. Mida te sellega mõtlesite? No ütleme niimoodi, et ma käisin Eesti haridussüsteemis, aga see oli nõukogude haridussüsteem, nagu, nagu kõik see minu elu on olnud noh, möödunud ikkagi selles ajas, eks ole, ja nüüd, kui rääkida koolis, siis on ikkagi, kuidas öelda, minu kohta on kindlasti õigem öelda, et, et mitte ema ei, õpin koolis või käis. Ehk on veel jah, minusuguseid olnud, aga kuidagi niimoodi ma olen oma haridustee läbi lohistanud. Teil olid siis mingid muud huvid õppimise kõrval. Tähendab, ma ei tea, miks mulle tundub, et võib-olla ma ei saanud kõigest päris õieti aru või olin lihtsalt taipamatu ja ei ole see horiseks töö kahjuks niisugune lustakas ja huvipakkuv olnud. Kuidas öelda, noh, kõik need nõmme, omaaegset nii-öelda oma tänava poisid ja kõik see tegevus, see on omaette niukene, teist karvaaeg nagu seal Ma või keegi vanematest, sa lähed tänavale poistega, nüüd lähed kuskile jalgrattaga sõitu, midagi hoiatati hoiatate härra rongi alla ja autoliiklus praktiliselt ei olnud. Pärast juttu, et ära auto alla jää, noh, see mõttetu praktiliselt ei liikunud seal buss kaks korda päevas ja nii ja naa väga rongid käisid ja lumesula ajal oli lumi hästi mustlaste laurul rongide ajasid seda tahma hirmsasti välja. Siis ta hakkas lume alt välja sulama. Vot niimoodi. Aga muidugi klassivennad olid tublid niuksed suusatajad, ega me kokku leppimata talve ajal ikka olime peale kooli kohe noh, nii-öelda dressid jalga ja suusad puukuurist ja metsa alla kohe külje all ja suvel olid seal teised huvid ja kui olid juba jalgrattad, siis Harku järvel ujuma karjas koos ja kuidagi niimoodi ikkagi suhtlesime. Ja muidugi oli veel veel üks niukene Rõõm, talvel oli soome kelk rajal pimedaks, talvel päevad lühikesed. Noh, mis sa siis teed, kuna autoliiklust nagu ei pidanud kartma, siis tänavatel Soome kelk. See oli kuidagi niisugune suhtlusrutiin meile. Aga kui keskkool sai läbi, mis edasi sai? Aeg, siis oli igavene jama, oli kõige selle keskkooli lõpetamisega, mis noh, kuidagi kuidagi ei tahtnud lõppeda, lõppeda ja siis tuli veel see sõjavägi kukile tähendab see sõjaväehirm ja siis, et ära lipsata sõjaväest siis noh, päästis ainult ülikool, tähendab, mingeid asju neelama ei tahtnud hakata. Ja noh, kui sa noh, kuidas öelda, eks ole noh, palgetki nagu ülikooli ära, eks ole. Valikuid ei ole. Ma käisite teiegi ja mida õppima? Mul õnnestus, see on õnnemäng, tähendab, mul õnnestus sisse saada kunstiülikooli nüüdseks siis olematus Kunstiakadeemiasse. Aga, aga siis oli küllaltki uus, oli disaini eriala. Ja ma sinna ma siis astusin, oli õnne, sain sisse. See huvitas teid ka ja kahtlemata ta oli põnev. Vaadake, õppeaeg on niimoodi, et kogu aeg, sa kõik see viis aastat kardad, eks ole. Sind visatakse välja asja viimane pool aastat hakkab hirm, et nüüd lõhestumine. Ja kui siis diplom lõpuks taskus on, noh siis on nagu üks asi tehtud ja tuli siis pärast sõjaväes käia, aga ma juhtusin sõjaväkke minema jälle niuksed. Ka sel ajal seal igasugused isastel uuendusi, noh ühesõnaga 75., aga aga nii, et ma pääsesin sõjaväelasi, et ma olin ainult ühe aasta, tähendab nii, et vot see oli see aeg, kus võeti üheks aastaks. Vedas, vedas hirmsasti ja segades, kui on öeldud, tähendab, et sõjavägi punaarmee kedagi meheks teeb. Ma ei tea, võib-olla teeb küll, aga minust nagu isa Ilmselt ennegi juba, aga saite siis oma erialal ka tööd? Ja pealesõjaväe siis ma sain nagu vabrikusse tööle, kui on ettevõte, oli ennem oli ta olnud kunstsarv ja, ja tegur, kui mina sinna läksin, siis test oli saanud juba 1000 ettevõtte polümeer ja seal ma siis selle toodanguga tegelesin. Võike, mis seal parasjagu vaja tuli, alustades kujundustöödest, aga, aga seal toodeti mitut starti, plastmasstooteid ja põhipanus oli just teguri pooleks teadnud. Need mänguasjad. Ja need legendaarsed mänguasjad. Jah, igasuguseid neid toodangut oli anda, vaat oli plaan, eks ole, toodangut tuli anda tükk kuus, see on 11 tükki aastaste puhkus, noh, niukene kodukord oli siis noh, ühesõnaga siis sai neid vastavalt siis meisterdatud, nagu nagu plaani ette nägid ja igasugused niukesed tegelikud olukorrad, kitsad venelased ja eestlased, aga tegelikult oli, oli see niukene, meeldiv tegevus. Ja muidugi äärmiselt meeldivaid inimesi. Ümberringi kõik need tsehhi poole, kõik need mehed-naised, kes seal askeldasid, kellega sa oma tohte piltisid kuidagi näidise tasemele viima ja äärmiselt meeldivad inimesed. Kui teid kuulata, siis räägiks justkui täiesti tavaline eesti mees, aga ärgem unustagem, et Meil on stuudios tatarlane Timur, kes on väga hästi siin Eestimaal elades oma eluga hakkama saanud. Lugupeetud inimene, öelge nüüd näiteks teie oma kooliajal ja üldse kogu selles vahemikus, millest me nüüd praegu kuulsime. Lapsepõlv, kool, kunstiinstituut, sõjavägi, seal käisite aeg-ajalt Tatarimaal ka. Küllalt vähe, küllalt harva kuigi võimalused olid kõik olemas ja soodsad, aga mul ei ole seal sugulasi ei olegi, põhimõtteliselt ei olegi, tähendab, need jäävad nagu vanaisa põlvkonda rohkem. Ja selles mõttes juba kõik see asi on hajunud. Ma olen rohkem käinud, tähendab praegu tatari kogukonna inimestega ja hiljem ja vaadake, see on nüüd nõnda, et nagu vanaisa, nüüd oli teda noh, suhtuti temasse hästi ja tatarlased käisid päevast päeva tema juures koos ja tatarlastel oli ka palju niukseid, ühisüritusi, peod, mitmesugused pidustused ka ja, ja siis võeti alati lapsed ja lapselapsed kaos. Ja nii me saime kõik seal grantsist peas tuttavaks omavahel suurel määral ja nüüd siis suhtleme jõudumööda edasi, tähendab omavahel see kuidagi oli kõigil vahepeal kiire ja muud tegemised, eks ole, aga nüüd on nagu asjad nagu paigas, eks ole, ükskõik, pereelud asjad paigas ja nüüd on nagu mahti ringi vaadata, natuke mõelda ja jutuseaduslikku jahutatakse kõiki neid papas ja mammasin, mis meil seal olid ja kus me koos käisime nendel üritustel ja see tuleb jutuks ja ja annab ja niukse toetuspunkti edasi suhelda. Nagu on, millest rääkida ja on, mida välja teha, koos sõita kuskile. Saame hakkama ja kui te siis aeg-ajalt jälle üheskoos oma esivanemate maale jõuate on jälle midagi hoopis erilist. On ikka tähendab, see käib kohe seest läbi, see on nõnda, eks ole, et lähed sinna, ükskõik, miuke ta sul seal nüüd ümberringi on, eks ole, harjumatu, eks ole. Aga sa tunned, et oled nagu pärit siit ja et su koht on tegelikult siin. Mitte et sa nüüd oled antud hetkel siin Eestis ja vales kohas, eks mitte seda, et sa lähed sinna ja siis käib jagu seest läbivad niisugune tunne, et ta tegelikult on ju nii. On teil aimu, kui paljud tollal teie noorusaegadel ja lapsepõlveaegadel ja kui palju siis võis Eestis tatarlasi elada? Kas siis tähendab, hakkas neid juurde tulema mitmetel moodustel, tähendab, hakkas see arv hakkas kasvama, tegelikult ta kasvas siia 90.-te, kas ma julgeks öelda 85.-ks aastaks midagi? Ta kasvas praktiliselt 5000 peale, aga jällegi noh, saadakse aru, et Balti riigid oma iseseisvuse eest siin nägi vaeva ja riskisid tähendab tegelikult, et oli neid rahvusrühm kogukondi neli, tähendab tatarlased olid ka selle täiesti oma iseseisvust taga ajavad inimesed ja nüüd käisid meil siin Eestis, kui see kogukond oli meil 88. nii-öelda registreeritud, eks ole, käisid meil Eestis sealt kultuuritegelased mitmed, kes kutsusid tatarlasi koju tagasi. Ühesõnaga, seal oli gaase, rahvastiku proportsioon muudetud, eks ole, londi ka ja mindi kõvast muidugi, vot siin on üks asi veel, mida ei saeta nimetamata. Mõist olid ka siin sõjaväelased, kes lihtsalt juba sellega seoses kas lahkusid või läksid ära. Aga neid ei olnud ju nii massiliselt, aga, aga ikka läksid küll ja oma vabariiki looma. No nii, ta oli jah, et eestlaste ärkamisajaga üheaegselt sai konkreetsema vormika, tatarlaste kogukondlik tegevus, et selsamal 88. aastal registreeriti Tatari kultuuri selts ja tänasel päeval on Eestis väidetavalt kuus Tatari seltsi, neist kaks on Tallinnas Eestimaa tatarlaste kultuuriühing. Mis tähendab siis volga, sest Tatarimaa asub Volga keskjooksul ja teiseks Tatari kultuurikeskus Joldus, mis tähendab siis täht millega seal tegeldakse ja millest te ise kaasa lööte? Tähendab, mis me seal tegeleme, mis puudutab tõesti peaasjalikult omavaheliste suhtlustega ja kahtlemata on niuksed omaette olnud ettevõtmised nagu leppima kokku kutsume kalmistu koristusele. Siin tuleb nüüd aru saada, eks ole, et et mitte igaüks ei tule oma hauaplatsi koristama, võite, terve kalmistu koristatakse ära. Tatarlaste osa on Liiva kalmistul jah. Liiva kalmistul on üks osa eraldatud tatarlaste jaoks. Ja noh, nüüd on siis jutt selles, eks ole, et mitmetel haudadel ju ei ole enam pooldajad, eks ole, kas on juhtunud nii, et pole kedagi ja midagi, aga siis saab selle hauaplatsi hoida korras lihtsalt niisugust laadi ettevõtmisi. Aga ikka kasvõi istume kuskil koos. Askeldame viimati oli nõnda, et tublimad leidsid ruumi, kus sai teha suurema köögiga sai teha siis ühte rahvusrooga, et otsast lõpuni, eks ole põhimõtteliselt, et et see, mida meil ikka memmed, emmed ennem tegid, oskaks ise ka see söögitegemise asi nendel suurematel kokkutulemist ja see oli äärmiselt tähtis asi ja selle peale verenesid, teadsid, keda endale appi kutsuda. Sest et söödi ikkagi õige mitu rooga ja siis oli ütlemata oluline, et see toit oleks heaks kiidetud. Ja olid siis mitmesõjast, toidud, olid sa supid, mida küll nimega öeldakse Šorbaa, eks ole, aga tehti vot nuudlisuppi tehti külalistepuuks, käis nõnda nõudlik, tehti ise, eks ole, sest et ise pandi sinna rohkem mune, siis sealt nuudlid said niimoodi teise maitse natuke ja olid kahtlemata kollasemad. Siis see suppa oli väga hea, kui teda juhtus, nii et oli kanaliha peal tehtud puljong. Ühesõnaga, kuna rahvast oli palju, siis keedeti ära mitu kana ja pärast läksid need kanad omaette lauale. Pariisis kanna puljongi peale ehitatud ja siis sinna sisse pandi kartuli ja kõige muu juures, tähendab, pandi veel muna peale niimoodi, et nad jäid niuksed natukene nagu lumepalli moodi või niimoodi tüki tähendab niuksed. Et säärane supp oli selles osas maitseained nagu till, roheline sibul ja kõik see käis sinna juurde, eks ole, peale veel pärast topin, siis tuli see teine rida, mis oli, kas loomaliha keedetud keedukartul võis vana, eks ole, sinna juurde lisaks see, see oli nüüd noh, minu arust kõige tavalisema. Ometi. Aga tatari moodi, võib-olla maitsestatud. Jah, tähendab vot nii, aga siis siis hakkas tulema see, mis on nüüd, nagu käib tee juurde. Seal olid need mitmesugused küpsetised minule endale maitses, vot seal on üks asi, mis peale suppi võib veel käia, on nii-öelda pilaff ja see on magus pilaff, see meeldib tänase päevani, seal on nõnda, et keedetakse riivitud porgandist suisa niimoodi piketmine, aga noh, niuke nagu siirup, millega teda üle valatakse, seda riisi riisi baasil tehtud siis sinna käivad sisse rosinad, käivad mitmesugused siis need kõik, mis on nii-öelda Urjukja noh, ühesõnaga mitmesugused aprikoosid ja asjade killud käivad sinna sisse autatakse nagu ära ja tõstetakse siis niimoodi, et alguses reis ja pärast need peale siis valatakse vot selle siirupiga nagu üle. See on jällegi üks niisugune asi, mida me nüüd ühesõnaga hakkame selle meeldima seltskonnaga jälle uuesti tegema, kui me kokku saame. Kui tihti te saate kokku, ma saan aru, et mingid tatari tähtpäevad või on muudel põhjustel Joa võika peavad mingid tähtpäevad, mingid sündmused, kellelgi sünnib või võib teha. Okei, aga teate, mis see natuke traagilisem, me saame kokku, regulaarselt matusteldanud. Meie häda on see, et vanem põlvkond tähendab see, kellega algselt sai see Tatari kultuuri selts, noh, nime siis ei saanud valida, eks ole, siis oli aeg oli teine aasta oli 88 alles, eks ole. Aga siis need inimesed on ju 20 siin kuue aastaga noh, valdavalt läinud kahjuks, ja nüüd me siis teeme eraldi, eks ole, kui on mingisugune kokkusattumus, mängi tähtpäevaga, siis me võime kokku saada või vähemalt katsuks niimoodi, et saaks aastale tulgu või kui on seal rahvuspüha praegu seda peetakse Maardus peavad ka tatarlased, Riias pidasid suurelt, tellime bussi. Nii, me seal siis Riia seal kah seal vaatamas ja omalt poolt õnnitlemas ja no vot niimoodi suhtleme siis nii nende Läti data lastega kui siis omavahel. Nüüd, kui te omavahel kohtute, see puudutab ikka teie elate Tallinnas üldse Tallinnas elab näidist 1000 ringis, eksole, on enam-vähem nii viimased andmed, et kas need on siis Tallinna tatarlased põhiliselt ja no kõige tihedamini näete te neid või siis aeg-ajalt noh, on ju ka Narva Tatari kultuurikeskus ja nõnda edasi või siis aeg-ajalt ütleme ka terve Eesti Tatarlastega toimub mingi ühiskohtumine või nõelaga. Ja et see on niimoodi, et kui Maardus peetakse sabatuid, siis sinna kõik kutsutud, et tulevad ka Lätist külalised, tatarlasi, ma mõtlen ja, ja niimoodi Maardus. Aga niimoodi, et me Narva tatarlaste seltsiga just vastupidi aastaid tagasi tihedalt suhtlesime, kõik on nagu väga lihtne, et juured on Narvas ja siis me panime seal ühe näituse püsti Tatalastest Narvas, eks ole. Kahe sõja vahelisel perioodil saime kokkuleppele kenasti Narva muuseumiga ja seal meid aidata. Ja saime siis niukse, võiks kokkuvõtliku asja üles panna, rõhusime seal õppematerjalide peale, mis sel ajal oli ja mis olid siiamaani säilinud, see on omaette ime, eks ole, Suur-Sõja kaoks, igaüks võtab kaasa, mida ta tähtsaks peab? Siin kõlas huvitav nimi Sabantui ja tegu on teie rahvale hästi olulise märksõnaga. See on tatarlaste püha, mida võiks nagu võrrelda, ütleme eestlaste jaanipäeva, kuid ta ei ole pööripäev, kevadtööde lõppu sellega tähistatakse, peetakse seda, pidu on kevadtööd põllul läbi ja seda peetakse igal pool eri aja. Ja siis, kuna seal kõik see pidu käib, traditsioon on väga vana, nii nagu pööripäeva tegi traditsioon, eks ole, on vanad ja seal käiakse ka külast külla, mehed sõidavad ühest kohast teise, võtavad mängudest osa näiteks vabadusest, eks vöömaadlus, vot vot seal kangemad väed sõidavad, kord käivad, kuidas külas siis on, järgmises külas pidu, sõidetakse sinna, vot sõidavad niimoodi tiirlevad, eks ole. Ta on sedalaadi tiivaga kahtlemata, seal on tantsud, laulud, samuti need toiduained ja olid aeg, kus olid need ratsutamise võistlused ja ja kõik see, mis sinna ühe niisuguse kokkutuleku juurde käis. Aga vot neid maadlejaid on nagu kõrgelt hinnatud millegipärast ja neil on oma auhinnad, on näiteks lammas, eks ole, tot võitjale lammas. Et siis sõnana traditsioone. Kuidas Timur eesti kultuurist osa saate siin elades? Elan siin ja tähendab, Eesti kultuur onju omal tasemel, eks ole olnud olnud läbi nõukogude aja vaieldamatult. Ja ikka kõik see, mis on, alustame kinost, eks ole, noh, kõige lihtsamalt kättesaadav olnud, eks ole ja kõik see, mis sinna juurde käib, laulu pidudeni välja, põhimõtteliselt tantsupeoni välja, eks ole, et lähed ja vaatad ja. Me ei ole siiamaani tegelikult märkinud ära midagi väga tähtsat ja nimelt seda, et te olete Eestimaa rahvuste ühenduse esimees, no eesti rahvuste ühendus oli teadupärast siis oma sünniaastaga ka 1988, eks ole. Ja kohe esimese hooga väga toetas meie Iseseisvuspüüdlust, aga no ütleme praegu nagu te ise olete enda kohta öelnud, et ah, ma olen pensionär ja kõigil jalus. Mida ma ei usu absoluutselt, aga kui koormav või põnev on see Eestimaa rahvuste ühenduse eesotsas olemine praegu? Soovite siis teile kui pensionärile ehkide pensionäri moodi välja ei näe, aga? See on nüüd küll niimoodi olnud, et ma olen täiesti ja selle organisatsiooni üks asutajaliikmeid tähendab ja olnud seal ühel või teisel moel selle tegevusega kogu aeg nagu seotud olnud, aga see organisatsioon on nagu igas ajas ise nägu. Vaadake seesama 87, kaheksa, need on niuksed, märgilised aastad oli interliikumine olemas ja see oli väga rõhutatult niux positsiooni Eviv. Et on mingisugune rindejoon olemas ja seal on ühel pool eestlased ja kõik muud seal on teised pooltõkkeid, eks ole, ja meeleheitlikult võitlevad oma ellujäämise nimel. Nüüd on nii mõistlik lahendus, oligi säärane, et oleks olemas üks niisugune mitmetest rahvustest koosnev organisatsioon kes oleks interliikumisele vastukaaluks. Nüüd mis Tatalasse puutub sellesse osasse, vot need ongi need kes siis olid sama vanad kui mina praegu ja, ja nii ja kes veel Eesti Vabariiki mäletasid ja ja kahtlemata siin ei olnud üldse selle koosluse registreerimisega probleeme. Kooslus oli, eks ole, aga selleks, et midagi välja öelda või, või oma arvamust mustvalgel kirjas avaldada, selleks peab olema registreeritud, ütleme, kehand, eks ole. Ja siis tuli ta kogukondade kaupa niimoodi registreerinud tellida ja siis tuli hakata askeldama ja sel ajal Eestis toimus ju väga mitmeid aktsioone. Tihti tuleb siin eraldi ära märkida et nende aktsioonidega ei käinud kaasa mitte mingit huligaansuste turustustegevust. See asi oli kõik korrektne. Et tõepoolest, see, et Eestimaa Rahvuste Ühendus üldse tekkis, selle eest seisid päris kõvasti siin elanud põlised tatarlased ja siin elavad põhiliselt tatarlased. Noh, teate, mis siin on nõnda et et tatarlased, sellepärast, et ma siin nagu nimetasin, et Tatarimaal toimus sama protsess jõudumööda, eks ole. Aga kahtlemata, see oli endastmõistetav siin, lätlastele, leedulastel ja noh, see, see ei ole üldse probleem, need teised Rapad tulid sellega endastmõistetavalt selles koosluses, mis me seal noh, ise seda asja algatasime, eks ole. Lõpetuseks Timur, teie perekonnas, te olete abielus eestlannaga. Võiks täpsemalt öelda, tähendab ma olen abielus šarlannaga ja abielu selle õige sõna, ma olen õnnelikult abielus. Seda on rõõm kuulda, sest et sellest ma järeldan, et te oletegi õnnelik inimene, siin Eestimaal elav tatarlane Timorsi Fullen pisikesed mured kõrvale jätta. Ühesõnaga, selle Eesti eest, kus me praegu elame, tasuks seista. Ja lühidalt saab öelda, et tegelikult nähtavasti pole ühelgi eelneval ajal elu Eestimaal konkreetselt nii olnud kui praegu. Selline oli tänane saade Timorsi Fullen. Iga stuudios olid Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.