Ja siin siis jah, eks ole, väga palju see niisugune kompetents lähtus just arstidest, loodusteadlastesse oli siis ka see nišš, kus, kus tollel ajal arstid kõvasti kaasa lõid. Siin jälle on veel nagu öeldakse, eugeenika on niisugune väga lai ideoloogia ja, ja neid teadusharusid, mis teda toetasid, oli palju. Lisaks evolutsiooniõpetusele ja geneetika rega näiteks epidemioloogia mis näitas ära seal erinevate haiguste ja haiguslikke, lähete levikut populatsioonis, üritas aru saada põhjustest statistika teadvus, demograafia, mis näiteks demograafia on selles mõttes oluline, et demograafia ütles meile. Ühiskonna kõrgemates kihtides sünnib perre keskmiselt vähem lapsi kui ühiskonna madalamates kihtidesse. Selle, kui me oleme niimoodi inimese bioloogilise defineerimise lainel nagu tollel ajal sageli oldi, siis tundus, et see niisugune sotsiaalne püramiid, ka sotsiaalne hierarhia, see rajaneb mingil bioloogilisel loogikal. Teisisõnu ühiskondlikus hierarhias kõrgemale tõusnud inimesed on oma, on nii-öelda paremad, meil on parem materjal. Ja kuna nemad saavad suhteliselt vähem lapsi, kui seal ühiskonna püramiidi madalam olema seltskond, siis eks ole jällegi oh tulevikule keskmine, mis iganes, intelligentsus, näitajad, eks ole, kardeti, et see langeb. Tuleksid arstide juurde, siis arstide puhul on jah, natukene. Tollel ajal just leiab siis aset väga tugev protsess enamuses maailma riikides, kus, kus üha rohkem räägitakse sellest, et arst ei peaks olema mitte tagajärgedega tegeleja haiguste ravija vaid arst peaks olema eeskätt haiguste ennetaja riikliku poliitika väljakujundaja. Seda nihukest mõtteviisi. Ühelt poolt toetab siis riigi areng üha enam liigume tänapäevale lähemale sulanemise, sotsiaalse, riigi, terapeutilise, riigi, heaoluühiskonna, sellise ühiskonna, kus, kus, eks ole, väga palju kodaniku ja riigi suhetes toimub läbi tervisepoliitika, muuhulgas see tähendas seda, et riik vajas arstide kompetentsi, et, et ennast nii-öelda kodanikele arusaadavaks teha ja meeldivaks teha. Ja teiselt poolt arstide poolt ka arste järjest tekib juurde, ülikooli tehakse juurde kõrgharidus, levib, arstide arv, kasvab, arstid otsivad endale paanilisemalt nishi ja tööd ja tasapisi siin 100 aastat tagasi hakkab see niisugune aastasadu aastatuhandeid levinud trend murduma, kus, kus arst oli eeskätt ära praktiseerija sihukene, üksik autonoomne härrasmees. Et nüüd siis vahetasin nii-öelda arstide proletariseerumine, arstid üha enam lähevad näiteks riigiteenistusse ja see sõnum, mida nad riigile müüvad, see on siis jällegi lähtume nende kompetentsist. Ja see omakorda võimendab seda just nihukest, loodusteaduslikku mõtet ja lõppkokkuvõttes jogeenikat. Nii et jah, siin 100 aastat tagasi oleme olukorras, kus siis tõesti hakkavad tekkima näiteks jogeenikute seltsid? Eugeenikaliikumine paljudes riikides, Saksamaa on üks pioneere, anglosaksi maailm, Inglismaa, Ameerika Ühendriigid. Kus siis, kus siis juba sellise mõtteviisiga inimesed, kes, kes tõesti usuvad seda nihukest bioloogiliselt determineeritud inimsaatuse juures ja usuvad ka seda, et riik peaks sekkuma, keegi peaks sekkuma? Nende hääl muutub, muutub üha võimsamaks ja lähevad kaasa siis ka, jah, erinevad poliitikud ja kõikvõimalikud niuksed, muud ühiskonna ühiskonnaelu tegelased, aga, aga see jäme ots ikkagi, ma julgen öelda, et on, on, on suuresti arstide käes, et kui me vaatame kas või Eesti eugeenika-liikumise ajalugu, siis siis ka need juured, juured tekivad juba kusagil enne esimest maailmasõda ja enne Eesti iseseisvumist. Siin on just see niisugune eestluse, ka tolleaegne eesti rahvuslik mõte ikkagi küllaltki palju teda huvitas see niisugune bioloogiseeritud rahvuskäsitlused, ma ei julge öelda, et täiesti rahvuskäsitlus 100 protsenti bioloogiseerus, keel oli meie jaoks väga tähtis. Aga kas seda keelekasutust ikkagi kiputi tollele siduma veel mingi oksa rassiteemaga näiteks bioloogilise poolega inimese juures? Huvitav näide, kuidas eestlasi, lätlasi, kes rääkisid erinevat keelt, peeti siis ka mõnede õpetlaste poolt automaatselt erinevasse rassi kuuluvaks. Aga eestlaste puhul jah, et seal pigem sihuke väike rahvalik enesetunnetus, mis meid siiamaani kummitab ja mis juba Eesti rahulikum algusest peale olemas on olnud. Jakob Hurt ja teised, et me ei saa kunagi arvult suureks saagendis vaimult väike rahvalik enesetunnetus tollel ajal ikkagi tõi kaasa sellise bioloogilise komponendiga rahvuskäsitlused kas või kas või vaimult suureks saamine tollel ajal seda seostati ka ikkagi päriselt kusega usuti seda, et andekus näiteks täpselt nagu need negatiivsed iseloomuomadused ka positiivsed on on kuidagi bioloogiliselt determineeritud, teisisõnu, eestlane tahab saada vaimult suureks, siis ta peaks ka arvult suur olema, sest arvati, et seal Keenias ja suurisikuid sõnnik, võib-olla üks miljonist. Teisisõnu, kui Eesti tahab oma suurmehi, keda kogu maailm tunneks, peaks, peaks meie rahvas suurem olema üldises emantsipatsiooni teema, eestluse tekketeema, noh neid teooriaid oli jälle palju ja muresid ja hirme. Kas on ikka piisavalt kiire ja kui see on piisavalt kiire, kuidas see meie näiteks psüühikasse mõjub. Kas vaimuhaigete hulk Eestis kasvab tänu sellele stressile ja maalt linna kolimisele ja komplitseeritumale mõttemaailmale, millest, millest eestlane peab aru saama. Või siis pigem, eks ole eestlane üldse emantsipeerunud evolutsioneeruvaid hoopis degenereerub alkoholi teema, millest siin kevadel juttu oli, eks ole, alkoholi liikumise tähtsus eesti rahvuslikus liikumises hirm, hirm selle ees, et sellest oli tolleks ajaks aru saadud 100 aastat tagasi, et alkohol on pigem ikka mürk. Siis arvati ka, et mitte, mitte mürk, eks ole, konkreetsele indiviidile ainult, vaid ka järglaskonda mõjutama kuidagi. Teisisõnu kui me tahame väikerahvana ellu jääda, siis me peame näiteks väga tõsiselt mõtlema sellele, et me vähem vähem alkoholi tarbiks seal alkoholiliikumises oli siis juba jah, peale arstidega, eks ole, lõid kaasa paljud, paljud muud tegelased, kirikuõpetaja ja nii edasi poliitikud, ajakirjanikud, aga kõigi nende peale ikkagi see niisugune bioloogiline, inimesekäsitluse rahvuskäsitlused, see oli, see oli nagu tähtis, et see oli, see on põhimõtteliselt selle eugeenika eugeenika joo. Et kiputakse seda inimeste inimpopulatsiooni vaatama kui, kui niisugust noh, pigem objekti, eks ole, loodusteaduslikus diskussioonis aruteludes sealt lähtuvalt siis siis jah, kiputakse pole seda niisugust autonoomiat ja vaba tahet ja, ja inimese enda võimet oma saatust kujundama alahindama. Ja noh, see on ka siis see koht jällegi, tulles tagasi selle nihukese kriitika juurde tänapäeval eugeenika aadressil, et kus on niisugune kaasaja läänemaise inimese jaoks nõrk koht selle eugeenika juures on, et siis tõepoolest selline tõuaretusinimese juures inimene on kariloom, kariobjekt ja kusagil siis kusagil siis on need, need, kes otsustavad, mis on õige, mis on vale. Võib-olla tänapäeval noh, seogeenikule ka sisuliselt kuhugile kadunud, kui me räägime ka negatiivsest jogeenikust katsetest ära hoida mingite puuetega, eks ole laste sündi siis sünnieelne diagnostika näiteks siin ilmselgelt selline noh, võib paralleele tõmmata omaaegse negatiivse eugeenika, aga no üks kontekst, kus ta Tänapäev üritab nagu distantsi hoida selle oma ajaga on just see, et tänapäeval eeldatakse, et inimene ise, kui ta saab teada, et on oht, eks ole, mingi näiteks puudega lapse sündimise oht, siis kaasaegne ametlik retoorika väidab, et inimene inimesele endale vaba voli otsustada, kas ta tahab, kas ta tahab seda last sünnitada ja nii edasi. Et suur erinevus siis tolleaegse maailmaga oli see tollel ajal inimeste käest palju vähem nagu ja neid pühendati nendesse nendesse teemadesse, et see oli just rahvuslik liit, partei füürer, või siis arstkond lähtuvalt oma oma eetikast, arstieetika tollel ajal kindlasti ei olnud ka päris see, mis praegu siis tegi seda valikut, et inimene, inimene oli palju vähem subjekt kui ta, kui ta on praegu nendes nendes negatiivse eugeenika küsimustes. Aitäh selleks korraks ken kalling, Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor ja järgmisel korral räägime edasi veel eugeenika, seda Eestis ja ja rohkem sellest negatiivsest küljest, mis, mis avaldus?