Ma ise olen sündinud, kasvanud siin kohapeal tundsin oma külarahvast ka otsast lõpuni ja ma võin öelda, et tõesti ei läinud keegi väga vabatahtlikult. Kui me teame, see märtsi lõpp, mis oli, kus küllaltki palju viidi külmale maale ja vot see andis meie talupidajatele ebakindluse ja oli ilmselt juba näha, et teist väljapääsu meil ei ole, meil tuleb hakata kroosis koostööle hakkama, talumeestel oli mõtteid palju, aga mis me ütlesime, olime tõsise fakti ees, et terve vabariik ju läks ja, ja kes ei läinud taludest, siis sellele pandi ikka niisugune suur koormus peale olgu siis metsatöö või olgu siis mingisugune teised kohustused, mis olid olemas, need olid küllaltki rängad. Mul isa oli invaliid ja talude ja mure oli minu peal ja tuli see kõik ära teha, mis teha, seal oli vaja. Ja meil oli ka kes või talu. Ja kui kolhoosi läksime, siis viisime kaika neli lehma, kaks hobust ja kõik muud asjad peale selle veel. Esimene klubi nimi oli Nõukogude Eesti ja selle Nõukogude Eesti, kui meil seda kolhoosi lõime, nagu öeldakse või kogunesime Jerzy jaaniperesse ja kus sai siis suuremal Ehalal tuba, kus need koostöö küsimusi arutasime. Ja siis oli ka minule väga suureks üllatuseks see, et vaata Mannukloosi esineks töödeni. Mannu, sa oled Venemaal käinud, kuna ma olin kuus aastat seitse kuud sõjaväes ja et oled kolhoosi näinud kolhoosist teinud tööd? No küsimus ongi niimoodi, et esimene ei saa minna kellegi juurde ja ütelda käsu korras ära. Mina olen katsunud seda juba alguses peale, oli hea mees, katsume täna tunni rohkem teha. Olime isegi heina teed ka nii teinud, et hommikul hinnale minna ei saa. Ja, ja mulle meenub hästi ükslik, olime asu soossein, kus läksime sohu sinna heina tegema, päris hein oli peal. Ja tõesti me tegime, noh, me läksime küll hiljem kell oli 11 ja tegime öösse kella üheni sealt heina ja Niiulisel viimased korvadela tulid minagi lakkas vastu võtmas. Hakkaski vihm sadama ja teine päev mehed ütlesid, et vat oli üks õige liigutus. Jah, enne vihma tulekut kasseti maha ei tule. Ei tule, ei tule, ei tule, see on täitsa õige. Kui vihma tulemas, siis kastet ei ole olemas. Ma ütleks need, kes on nii kõva kolhoosunud 10 aastat. Need tunnevad perve tunnet ja teevad tööd südamega. Eriti veel need vanad talumehed, meil on 10 ringis, kes kulus, jalg aasast, veel töötavad omatöödel ja on isegi eestvedajaks teistele siin olnud, võtame kasvõi Aleksander Voosema. Talvel muidugi tööd vähem, ta ei käi väljas, aga raat temal peale on usaldatud heinaseemne külv ja ta praegu poolele kolhoosile heinaseemnekülla püksid ära. Võtab sündid loojevalt jälle hästi, tublid ole, mees, kuivatame, eeldad südamega või edge Ruljata jälle niuksed oma külamehed nagu öeldakse peaaegu ja väga-väga tublid, ma ütleks kohe alati müts maha. Ja kui läendaga jutame, siis patsutame õla peale. Olgu sul tervist ja jõudu, et jõuaks ikka, sellel ei ole vastu panna? Jah, kloose või üldse põllumajandust, on ikka reorganiseeritud väga palju. Minagi mõtlen, et et kui oli kolhoosil, ei ole üheksandal aastal või 50 aastal oli arenenud tallenz tähendab täitevkomitee juures põllumajandusosakond, siis ma võtaks niimoodi, sel ajal. See osakond töötas kõige edukamalt. Aga hiljem hakkas tulema niisuguse käsu korras, ma võiks öelda, et mul on vist osa Gibraat alles, hoian alles kust tuli päevas võib-olla isegi kolm neli teleprogrammi ja kõik olid käskivad. Ja aga siis tuli istuda lihtsalt maha mõtelda. Mida nüüd sellest teha, kas minna Koine käskudega edasi mitte. Aga ma võin öelda seda, et me jätsime väga palju käskluse täitmata ja tegime seda, mida olime teiste endale vaja. Pahandusi ka sellepärast nooli ütlemis ikka oli, ütleme ikka, tead, et miks ei tehta, kas võtab see pühapäevane päev, üks hingepäev peab inimesel olema, kus ta puhkab ja korrastab siis ennast ise ja kogub jõudu jälle järgmine nädal, eks, aga meie ei ole püha pidi paljud tööd teinud, kui on seal niuke erisurvega olnud. Pühapäev. Mul oli siin volinikuks omalal korrus jalga, saadet ikkagi väljapoolt, volinikud siia. Ja siis Gustav Sarri, praegune sotsiaalminister, see oli meie, meie volinik siin ja system niimoodi, et ma annan, mina ei tule teid segama. Ma tean, et põllumees teab, mis ta teeb, mina ei ole põllumees ja mina ei sega, kui minul on käsk antud, et ma pean majandusse tulema. Ja siis ta oli siin, ta ei seganud midagi neid ja võiks öelda nii, et tore oli selliste inimestega tsehhid, eks või kuidas nad olid volinikud või ma ei teagi isegi enam mäleta, kõlavate nimede tragaa, solivad rajoon muidugi või parteikomiteed välja jagasid. Millal oli kõige raskem aeg? No ütleks nii, et kõige raskemad ajad on olnud kolhoosi muidugi ma ei ütleks, esimene aasta meie rahvas hakkas väga hästi tööle, sellepärast et ma võin öelda, et veaksime inimestel ikka sisendama kogu seda olukorda, et katsume tööd teha ikka riigikogus vanati, talumees teeb, et sealsest ikka tulu on, mitte nii, et me viskame selle vilja maha, võiks kõik midagi, teeme tööd ja ma võin öelda, et meie töötasu, kolhoosi algaastail hakkas ka küllaltki kena olema ja rahvast oli selle kaasa. Aga raskusi hakkas tekkima, siis ma ütleks nii, et kui vot nende kolhooside liitmisega. Esiti meil oli ka väike kolhoos muidugi sinuni 1000 hektari suur ja, ja hiljem see siis kokku siin neli väikest kolhoosi, siin kiirlooming, rahva võit ja Nõukogude Eesti. Ja ma võiks öelda, et vot sei suur majandustuhat viis hektari suur see majand oleks pidanud jääma edasi. Kuid hiljem liideti veidi juurde siin külvaja teras ja siin vot raini juhtorganite niukene surve oli selle peale, mina isiklikult olin kohe vastu selle asjale, et see ei ole õige. Ja ma võiks öelda, et see oli optimaalne suurus, on praegult, vaieldakse optimaalse suuruse juures, aga ma ütlesin. Ja 4005 hektari oli meie suuruseks siis põllumaa ei, kogu kogu kogu suurkogu suurus, selles käis esimehe amet ei või noh, üle said käia igas kohas, spetsialiste oli vähem Põlva ja nii palju kui praegu, need on olemas. Ja ma ütleks nii, et esimene pilt muidugi ulatub kaugele, meil on ta kaheksa ja pool 1000 hektari suur, ütleme kaadaleri küllaltki suur ta ei ole. Aga ikkagi neli ja pool 1000 hektari oleks, oled meile väga-väga sobiv? Siin võiks öelda seda, et ega meile maksti ikka häbematult odavad indeiga nendest saadustest, mida me müüsime, tookord ökonoomilist arvestust ei olnud ja ma võiks öelda, et võib-olla isegi maksev juurde mõningatele asjadele kas või liha liha hind oli häbematult madal, tookord ainult päästis välja. Pääsesid välja see, et meie oleme hästi Tallinna lähedal. Siis pandi iga hektari peale pandi mingi kohustus see tuli ära täita ja kui selle täitmine sai, sai ära tehtud, siis muidugi osale anti võimalus, ükskõik kus seda turustada ja meiega, seda tegime me piima küllaltki, meil oli kaks inimest, kes pidevalt Tallinna turu piima viis, millest me saame ka kaks korda rohkem raha, kui võib isegi rohkem veel võiks öelda. Kas tol ajal tohtis piimaturul müüa. Tohtis, meil oli kaks müügipunkti, kus viisime autoga piimas, on kaks inimest, istusid seal tähtsa Me pidime oma kohustuste täitmist riigilises miljonis. Meie majandile oli kohustu Sulev sisulise retseerimine antud õigus, meile oli 10 protsenti kõrgem, osadel 10 protsenti vähendati, aga meie karjakasvatus saaksime algul peale kohe juba hästi hoolt kandma, sest et ikka piim ja liha on alati olnud põllumehele niisugune asi, mis vanasti talumees pidas üleval ja peas siiski veid. Ja ma võin öelda, et selleks, et piimatoodang oli küllaltki ilus üle 4000 liitri, siis nendel aegadel, kui Anni Mikomägi siin töötas, jah, animegi Mikomägi töötas meil Me austame teda praegu siin ja, ja, ja meenutame. Ja me võtame iga aasta kokku oma kõik need asutajaliikmed. Ja siis noh, iga öö on ikka midagi veel ütelda ja tuletada meelde need inimestele, kes praegu virisevad nagu teatud mõttes. Ja Me peame vanadest, väga lugu. Me maksame kõige vanadele praegu, kes, et nende pensioni peaks olema 100 rubla ringis, siis veel täiendavalt 30 rubla neil iga kuu juurde. Peale selle muut Abimis vastutame nende nende asutajaliikmed jälle. Kuigi vaest ilmneb niisugune lugu välja, et just need inimesed, kes äsja tulnud kolhoosi on need nagu ei pea õigeks seda. Et, et miks me nendele rohkem maksame või tehingust abi osutame. Kuid mina arvan niimoodi, et need on ikka meie raudvara ja, ja alati ükskõik, kellega ma räägin, võtan alati mütsi maha, kuigi ma olen koos kaasvõitlejad, aga, aga mul on suur austus, taustad. Ja kui tuleme nüüd tagasi veel selle ajaloo juurde, siis tuletame meelde seda aega, kui norima päeva tasuta üleminek rahalisele töötasule ja see oli midagi 61. või teisel aastal. Võiks öelda, et see käik oli välisviide. Sellele vee andsime küllaltki palju naturaaltasuna kas või heina, vilja, kartuleid ja tihti oli niisugune lugu, et inimesed isegi hädas, et mida sellega teha. Esimene taastab muidugi raskusi, sest raha meil võib-olla ei olnud, kogud nii palju, aga seitse protsenti maksin välja, 30 protsenti jäi veel sisse. Rabas uskus, veid usaldas, ja aasta lõpul me hakkasime. Siis sai ka raha maksta, kui Tallinna turul käidud. Jah, võiks öelda, et turg, turg, väetis, meil väga palju, aga turule midagi viia tulid ka midagi tööd ka teha, ma ütleksin veel, et siin on palju asju olnud, kas jumalal mesimehega siin näiteks tõul veisidki sisse riigi plaani katteks ei läinud. Nüüd lugu, toitlustame oma inimestele söökla kaudu siin lõunat ja siis igatsust muutot, ooteid, pikad päevad teevad siin ka, see ei läinud selle kohustuse katteks. Millegipärast head pidurid ikka lõpmatult olnud, kus nad on tekkinud, meil on kirjasi tekkinud küllaltki palju ja, ja et sellest asjata ikkagi Peaks leidma õige lahenduse ka sovhoosi seda ei olnud, kui sovhoos kasutas seda aitama sisetarbeks, see läkski kõik, kõik selle katteks kolhoosid läinud, eks palju palju, kui piirangud on olemas, paljud piirangud olemas, aga ma veel kord ütlen, et et me peame natuke niivõrd kavalad olema, et ka nendest mööda sama hiilida mööda hiilida. Sellepärast, et näiteks võib-olla nüüd dekaad vähendati koosseisus ja revisjoni nagu nii palju oli, peame ise olema väga hoolsad oma oma oma vara ja, ja oma rahakoti juures ja peame nii, et ma ütleks, teatud määral on natuke silata läinud, aga see ei ole veel lahendust, ei ole lahendus. No siin on üks niisugune probleem, see on selge, et ühe asjaga saab paremini, tuleb kergemini raha, kui teisega, tuleb. Paljud majandid on arendanud omal abitootmist ka meil muidugi on olemas seda aga selleks, et anda nende inimestele tööd täites kriitik ja mõned on küllaltki tervise poolest viletsamad ja, ja mõnel on väiksed lapsepõlvekodu, isegi. Kas ainult sellepärast seal abiettevõtmine vaid sellepärast, et ise ei tunne, kus nii palju raha No võiks ka öelda, et ta on ikka lisa ka selle juures, ta on ise ka selle juure, sealt saab ikkagi natukene raha, vahepeal tehti siin jällegi niukene suur. Kust see välja mõtles? Meil tekkis, et abiettevõte ei tohi üle 25 protsendi rentaablust anda. Minu vares jagu piimad, mis on 40 protsenti rentaablust, lihas saab juba, saame ka 50 60 protsenti rida ja abiettevõte peab andma meile 25 protsenti. No ma ei ütle, et kõik abiettevõtted peaks andma natuke rohkem, aga kus on võimalik, võib rohkem saada. Ja me oleme seda seda konjunktuuriga ära kasutanud praegult. Ja lihtsalt leiame. Ja meil abiettevõte annab aastas keskeltläbi ikkagi läbikäiku miljoni ringis kasumit ka. Esimees peab olema selline, kes vajab oma taskus ainult seda raha, mis on tema raha, mis on tema palk. Aga mitte ei hakka kombineerima, sest paljud majandid lõika sellega nässu. Esimene tulevad suure hurraaga, ei hakanud sind, igatses kombinatsiooni tegema kombitsiooni tegemine, see seda olla ei tohi. Aga me teame, mõningal määral me peame rikkunud finantsdistsipliini kasvõi lihtsalt asjad. Eebeedeedes kuskil müügil ühtegi niisugust asja ei ole, mida meil vaja läheks. Olev sunnid ostult koopratiivist sularaha eest. Aga mida teha, iludab elada. Kas on tulnud ka niisugust asja, et paned koorma segu peale, lihtsalt müüd maha, raha saada? Ei, seda ei ole olnud. See oli üks aasta, mul on iga aasta, ma pean oma nihukest väikest märkmikku rahalise käibe kohta, kui kassapidaja käib pangas ja siis ta tuleb ja kirjutab alatavale sisse need seisud ära, mis on olnud siis ma tean öelda, et Meil oli tuberkuloos, tuli sisse kolhoosi ja siis meil toodang langes. Ja, ja meie vist olime peaaegu kahel kolmel korral ikka senise 100. kust jäime, punasest seda nimetada. Aga rohkem olnud ei ole. Sest mis puudutab rahalises küljes, siis rahaline ülevaade, on mul kohe vägede ja iga päev muidu isa ilmas elada kui mitte ega ilmas elada, vaid kolhoosis elada kui rahakotti tea, paljusid on spetsialistidest on üksikud küsikule pannud. Kas me võime teha seda ostovi, seda tehingut on meil nii palju näha, seda peos. Istume, peame nõu, kui leiame sealt taga tulevad, vaja on, kui vaja on ja eks ole, aga me ei tohi kulutusi teha, nagu öeldakse, rubla peab rubla tegema. Aga et me ehitame ja teeme mingisuguseid kulutusi osta, mängisid noh, kui sa neid, neid seadmeid, mis meil tagasi tooma, ka see muidugi muidugi sõduruda. Rahaline käive ka praegu ka, ainult, mis meid kummitab praeguse momendi juures see, et kõik läks kallimaks, väetistelt kallimaks, jõused kallimaks, masinat kallimaks. Eriti masinate osas. Kvaliteet ei ole paranenud, ma ei lõpeks nõus alati maksma korraliku masinas kaks korda rohkem raha, kui ta oleks nii et tulime, hakkame tööle. Meil on saanud küllaltki palju siin masinad ja seadmed, on nad siis teistest siin Lääne-Saksa ja Soomest on olemas. Paneb traktorist, selle järgi läheb tööle. Aga meie tehastest tuleb ikka Masingust, mees näeb roppu vaeva ja võib-olla isegi isegi veel rekonstrueerib või mõni räägib veel, et Debratsi sealjuures? Vot see minul teeb meele pahaks. Ratsi paljudki kolhoosimehed. Kurdavad, et kui saaks rohkem raha liha ja piima eest, et need kokkuostuhinnad on ikka äärmiselt madalad praegu. No praegu tõesti sellest õigustatud, kõik muu asi on kallimaks läinud, siis kusagilt peab põllumees ka seda raha juurde saama. Meie tootmise tase on küllaltki kõrge. Et toodangut suurendada, seda võimalust ei ole ja ma mõtlen ja seda ei ole ka mõeldav. See, et me peaksime rohkem jõusuda saama. See muidugi midagi ei anna, ikkagi omatoodetud sööt, see peab põhisöötmine ikkagi olema. Ja seesama rohimist tolerantse rohimis tuleb, kasvab, see peab olema siin üleöö midagi, ikka juhtub ja midagi meilegi öelda, märkame, et midagi on olemas. Ja rahakott on jälle selle võrra meile jälle kesisemaks jäänud. Paraadiga vaatame ükskõik mis seade või ükskõik, mis masina meie ostame siis igal juhul selles osas me peame tasid nõu ja eriti ma võiks öelda siinide hindade tõusu juures oleme kohe väga rangelt näiteks. Esimees peab alla kirjutama alati selle politsei sellega midagi välja läheb, aga politsei niora juba tsekk, millega võetakse vee arvelt maha võtma, siis igat volitust ma väga hoolega jälginud, mida osta ja mida vaja ja alati ka küsida, et ühesõnaga kas ennast vajalik või meil ei ole. On hakatud ütlevat, esimene kitsiks aga väga väga niukse lubamist, ega ei ole ka õige ennem harrasse vana juba. No vot niimoodi ongi niisugune lugu, et meie Venemaa siin kaheksa aastat tagasi tipus veel pea isale maha kandma, seal kombaini selleks niukene huvitav amoratsioonile, amorsioonile aeg, paljude aastast siis tööd teinud liigast terav koristus, kas siis 10 hektari või 100 hektari või 300 hektari kaheksa aastaga, temal siis amortiseerub. Ma võin öelda, et peale selle hinnatõus oleme ikka suutnud nii Prodin rahaga ta hindama, et võib-olla meil 12 aastased masinad ka liigud ja töötavad. Nonii Rudolf Mannuv, ma olen kindel, et sa oled lugenud läbi isemajandava Eesti agraarkontserti. Tsooni, mis sina sellest arvad? Ja see on üks tõsine probleem, minul on ka ja kui hiljem saadik olen ja on mulle koju ta saadetud, sellest isegi kaks on neid tulnudid. Teine muidugi täiendab esimest ja ütleks ära täiesti, et 18. kuupäeval, mail kui ülejäänud istungjärk toimub, mina lähen sõna küll külla küllaltki suure südamevaluga, sest eelmised istungjärkudel olevat proovi, olgu see keeleseadus või mida meil siin vastu võtsime, need on kõik olnud nii imelikud, et kõik seltsimehed, ei saa sellest asjast aru. Võtame seda imeküsimustki, see ime on ju meile väga vajalik, väga vajalik. See tooks meie majandusele küllaltki palju kasu. Ja jällegi tunne tooks peremehe tunde meile siia ära. Aga, aga paljud seltsimees ei saa aru, no see on selge, et ega, ega kunagi elus ei ole ju kõigele meeldinud, mis teistele meeldib, aga minu arvamuse järgi, et inimesed peaks olema praegu sellise majanduse probleemi juures iga iga kohe kohe küüntega kinni meil on tarisema sisse viia. Ja kui see toimub vabariigi ulatuses, see annab meile väga palju julgust ja tuge. Aga kahjuks nagu kuulda on, ei ole ühesuguse ajalisi. Ja ma võtnud 18. päeval ei ole mitte kellegi istungjärk, vaid see on küllaltki küllaltki raske olema. Nii et on rida niisugusi, äärmuslikke arvamusi, mis võivad Pille pilli lõhki ajada. Vot ongi nii, et, et kui me, kui me kuulame raadiost kohe kuuleme televiisorist vaatame, kus ikka küllaltki teadlikud inimesed seda küsimust arutanud, ka nemad oma pallike kipuvad vaidlema. Ja no alla lihtsurelikkuse osas. Muidugi on see asi natuke võib-olla keerukam, isegi minul on tulnud ka oma rahvaga ja, ja inimestega väga palju selles probleemis rääkida ja aru pidada. Ja ma võin öelda nii tõesti. Ma loodan vähemalt et midagi head, eks sealt välja välja jõuame rääkida omavahel. Aga, ja teine lugu, see oli väga hea, et, et ülemnõukogu presiidium korraldas vähemalt saadikule õppepäeva kui spetsiaalselt arutlusele, et probleemid ja ma ütleksin siin seltsimees otsas on meie plaanikomitee esimees väga selgelt ja veenvalt selgitas meile saadikutele kõik seda neid probleemisi ja rahandusminister Mändmaa. Nii et ühesõnaga, meil peaks asi selge olema. Kui palju annab ikka meile Moskva võimalusi Wabariigile. Eks piirangud seisavad ka seal ja, ja kui need piirangud meilt pealt ära võetakse, antakse vabariiklik võimalus oma äranägemise järgi teha, võtame kasvõi bratseb talude probleem ka, mis on olemas päevakorras meie majandis külg veel taluikke ei ole soovinud Taluriks hakata selle pärast, ega talumees ikka tegi ropult tööd ja peab praegu tegema. Sellepärast ja, ja ma kohe ütlen, et kahel käel, kuna ma ise ka talumees olnud, aga oleks ma 30 aastat noorem olema, ma vist ei riskiks talle võtta velgi. Teades, mis selle taga on, eks ole. No vot ongi õige, tekivad niisugused küsimus on ja majandi ja talu vahel veel probleemid, vot vestelt siin Kehra sovhoosiga. Terror voodil on küllaltki palju ligi 100 hektarit põldu ära jagada ja, ja talunikele anda, aga nüüd on ainult üks küsimus, see soosid jääb ikka oma kindel plaan peale seda ei tähendata aga talunikele. Noh, nagu jääb vaba käsi. Mis sa arvad, oleks päris loomuliku, alates tulevast aastast, kui see agraarprogramm hakkab rakenduma siis peast majanditel lihtsalt olema see õigused, see, mida ma toodan, liha, piim, kõik, mis majandust tuleb. Et selle müümiseks riigile, kui riik minu meelest on tellinud, oleks korralik hind ja Mul oleks õigus seda müüa riigile ja kui ma tahan, ma võin ka mujale seda müüa. Niisugusele organisatsioonile vabariigis, kes mulle sellest parimat hinda maksab sellepärast ei saa ju olla isemajandamist, ei saa olla enesefinantseerimiskui, keegi ütleb mulle, vaat sina saad selle viima ja lihakilo eest nii palju, mitte rohkem. Ja see paneks igal juhul majandid mõtlema. Toosama probleem on meigi, meil on, on ka üks maa-ala, mis moodustab postil üle 250 hektari. Sebin tulema käiku nüüd käesoleval aastal eelmise või selle plaaniga, mis meil oli tehtud. Nüüd on kindel, et läheb juba ülejärgmise viis aastat, kus see ja, ja kes ei ütelda veel kauguali, läheks tähendi, panin keegi vahepeal, kes dikteerib sulle, vaata, ongi, ongi siin küsimus, siin on see, see, see asi ei ole korras. Noh, me teame, et meie epeteesiv kasutatakse igasugused muudeti üheks ala, see on selgelt see tehnika läheb kõik selle ära. Ja üldse ütleks ikka selle asja juurde, et. Et ikkagi endi maja, meil on olemas kõik, meil on oma klubi, olgu, ta on pisikene ja, ja kuidas leida, aga ma arvan, ta, meid rahuldab kooli vaid meil on olemas sõna, selle vajaks natuke juhud ja täiendavat ehitus teha. Et oleks meil olema ka siin juba juba mitte meie laps lõpetakse juba ikkagi nii sellise mõttega ära, et mis tast saab kaaslase kooli, aga ta ei tea veel, kus ta läheb. Ja siis ta läheb kuskile kaugemale ja ega ta majandi tagasi tule. Aga nii meil siiski on õnneks, et 60 protsenti jääb majalt selle teda sepila stepi teatidena. Vot siin on tarvis juurdeehitus teha või võtame, niisuguse näitamine on omal kauplus olevas sööklon olemas, kõik, kõik peaaegu on olemas, ainult, mida veel ei ole, mida me üritame hakata tervise tervisemaja ise tervisemaja kujutab, kujutab endast seda, seal on ujula, korralik saun met, punk, wet pumpil On olemas. Heakene küll, aga milline inimesi, kes seal töötavad seal seal kabinetis ja kõik need on väga tunnustatud Inišveile. Aga mis on tarvis, on tarvis veel ikkagi arendada, selleks et inimAlexiga selle tugeva tühjoska terve ja vaat seda nime varemgi, et on tervisemaja, aga seal siis oleks kõikvõimalikud ja võimalik teha ja me ei peaks nägema selle maja ketega 10-ks 15-ks aastaks, mitte ei eita nii kui praegu, et mõnda asja Iideevee hästi odavalt, aga võib-olla viie aasta pärast on juba probleem, on tari midagi juurde ehitada. Me olemegi 89. aasta aprillikuu lõpupäevadel siin teie kolhoosi keskuses. Kiili asundus on niimoodi jah, omal ajal see rajati, tehti ühesõnaga oli see tol ajal õnnestunud. See tekkis meil kuskil 60 Ei olnud vist jah, 60 aasta algul meil on kaks osakonda, on kiini osakondi, anna valosakond. Tahtsin ehitada 12 korteriga elamu, sinna tegime selle suure farmi, 464 lüpsilehma ja 400-ni noorkarjalaut on sealjuures ja tahtsime selle juurde 12 korteriga elamu. Kuid tookord need ülemus, kes jätab nimed nimetamata, kuigi nad prot elavad küll, aga eks nad ise ka mõtlete ja vaata tagasi oma tööd ja tegevustele. Siis öeldi, et ei Meie tuba meile ei anna, vaid tuleb heita kõik keskasula valmis ja siit siis hakkab buss hommikul tööle viima ja toob siis jälle teatud ajal tagasi siit ja niisugune. No lihtsalt ma ütleks kohe solid, väär mõtteväärne mõte, see 12 korteriga elamu oleks pidanud seal juba olema, kuigi malev jah, laval osakonda ikkagi küllaltki palju seal teinud, me oleme seal, heidan Bieberi elamuid 15 tükki poole hinnaga. Tähendab, pool maksab olnud kolhoosikulu kiride peale, pool jääb endale ja me näeme veel edasi seda ehitada teid elamuid, seda, et ta oleks olema võrdne väärne nende elamistega, mis, mis veel kiini siin olemas. Et sinu mõte oli tol ajal juba ehitada igasse osakonda, igasse osakonda, kindlasti ehitada. Et võrdväärselt kohe paralleelselt sellest me teame, et inimesed on meil ikkagi ühed ja nemad võivad ljööd aga mitte nii, et käia kuskil kaugemal ja mõningatest hüvedest ilma jääda. Kas rahva võidu kolhoos on praegu juhitav või tuleks väiksemaks teha? Seda teevad olen mina, mitte ülestõstetud, aga väga raske on, kuna, kuna väljaehitusele olnud seda aga meie majandavaks pool pooleks tehtud olema, need viietootmine oleks ökonoomsem olema. Meie asja ajame, šokonoom saab olema võib-olla meili läks tiibur kaader tarvis, kui praegu on minu isiklik arvamus, selline, aga, aga teda praegu poolitada on väga raske. Sedasama Kiili asunduse Brasiilia asutuse pärast. Sest meil on ikka Siimrat, elab ligi 700 inimest. See on suur Arviva. Vaat mis tähendab väljaspoolt pealesurumine ja soovitamine jutumärkides? Jah, kolhoosi algaastatel hakkas asi peale sihukese liit, liit meil ikka jälle nõrgem, tugevam, nõrgem, jälle tugevamaga. Aga sina pead riik juba kohe panema oma vahendid juba juba juba nagu käibele ja hakkame neid majandusi tugevalt ikkagi ehitama. Ma tean isegi meil siin kõrval kolhoosile, kus oli iga aasta vahetada krossi esimees. No mida sa isal olles ikkagi see valikus või tuleb ikka natuke teistmoodi. Aga siis oli niisugune lugu, leiti kuskilt nii, kui see 30000, mis tuli maalisuunad tööle, oli ta jurist või advokaat või kes tahes. Ja need tulivad. Need anti terve rida soodustusi, mina, ma ei ole mingit otsustanud. Kes, kes kohapeal sündinud-kasvanud on esisku päevast olnud kolhoosi esimees kohe, sest temale need soodustused ei kehtinud. Ainult kes tulid, metsaivad. 40. aastapäev oli rahva Võidul siis, seitsmendal aprillil, jah, jah, meie muidu neljas aprill on meie, meie niukene aastapäev, poku liitunud, need kaheksa kloosi, mis tuleb meil siin koos on ja siis tuletan neljanda aprilli, aga seitsmendal me võtsime teisti kokku oma rahva ja rääkisime nendega kõik need asjad üle. Ja tahtsime täiesti inimestele anda niukse veel, me tegime omale korraliku brošüüri, mis kajastab meie 40 aasta tööd ja tegevust. Nii et sul läheb praegu siis 41. aasta kolhoosi esimehele. Praegu on jah, aga ikkagi aeg on juba käes ja tahaks näha seda, et mu asemel tuleks uus noorem vane kitsamaks, juba valmis andmiseks. Aga praegult käib nagu öelda, kandidaadi leidmine, minul olid 67 aastat juba täis ja täiesti 41. aasta kevadkülvi läheb. Aga ma arvan, et ehk paari kuu pärast leiame uue mehe ja kes hakkab jälle uuega, sest Brattaluutmise aeg siis esimene peata uuenema esinesid, peab teadma riik, oma kolhoosnike lapsed, nende nimed, isegi külakoerad ja kuivati, nimed ka. Ja Mattias täiesti olemas ei ole õige, et esimees elab kuskil väljaspool. Sest ma ütlen isegi, et mul on telefon, õhtuti tuleb 23, põneb ikka ühel, kui teisel on midagi kurta, sest ega esimese otseselt ei istu ja kontoris, et teda kätte saadakse ja ma mitte kunagi maandan selle peale, et kui inimene saab oma südamelt midagi ära rääkida, mida vajan olnud ja kus on võimalus, olen, on katsutud aidata, sest ikkagi elu on ikka selline, et elame ju ikka üheskoos ja tõesti on palju neid probleemisi kas või individuaalehitus paratamatult ligi 40 Mayon pooleli ideaali ja me katsume kõiki teid aidata, tuleb leida, tuleb leida ja ma ütleks ka niimoodi, et muidugi selle leidmine on üks tore asi sellest, et 40 aastat ikka olnud juba majandid siin ja ja ma võiks öelda, et mõni mees kiidab nii, et ühest uksest sisse, teisest peab välja tulema, aga ma ikka leidnud mingi kompromissi. Mis rahva võidab, kolhoosist saab tulevikus? No minu härrasjärgelt Rahva võidu kolhoosi jääb, edasi jääb edasi meie heidutus, kus meie maaparandused, mis meil kõik sind ikka ei oleks, need, need tagasiminekut ei tohi olla ikka edasi ikka edasi.