Täna kohtume eeloleva poole tunni jooksul mehega kes on juhtinud Eestimaast jõukamat majandit Estonia kolhoosi järjepanu 40 aastat. See mees on Heino Marrandi. Isiklikult tunnen teda üle 30 aasta, aga mis sealt edasi, see on ka minu jaoks tundmatu maa. Olen kuulnud nimelt sinu esimeheks saamisel määrasid väga otsustavat osa tol ajal rätla külanaised, eriti aga seal kohapealne lüpsja Leida Ruugla. Ja hiljem oli ta, kui ma just ei eksi, kolhoosi farmi juhataja või siis brigadir. Leida rubla ja tema olin nagu laudabrigadir. Teisel aprillil oli laupäev päev, minul ei olnudki mõtet üldse kolhoosi vemmegi. Aga kaks noort meest tegid selle asja selg, eks nad mingid komsomolitöötajad või olid või missugune aktiida olin särevere vallast ja kui üteldi niimoodi, et kui kolhoosi jaka siis asust ringi asustamine olemas juba oli toimud mõni päev tagasi loomi, siis ma vaatasin Minastas ka ringi ja see oli praktiliselt oli nagu sunduslik ikka. Meil alguses rätla kolhoos ja tänavu aastapäeval mul olid need kõik esimese roosiaastaaruande tulid siin ja palju rahvast Esskolhoosija. Ja eks menetluslikke kuigi palju mõistlikumalt alustasime, sest meil oli nii suhteliselt. Maaga võrreldes oli inimesi vähe kuid töö tulemused ja rahvapalk oli tunduvalt suurem kui ühelgi teisel kolhoosil. Mina olin tegelikult talu pidanud väga vähe aega midagi, kas 40. aastal, mis ma läksin sinna koos vanemate talupidajatega saime ühise keele ja vaatasime, kuidas ikka teha saab. Karjapidamine oli meil seal kõva sel ajal ja oli minul selge vanematel meestel ka selge, et kui juba lehma pidada, siis anda talle siia ta ikka mitte üle talve pidada, võid süüa ka anda, et ta lüpstaks ja ja et me saaksime piima ja, ja võid ja mitte tormikohustuse katteks, vaid üle läheb ja saame müüa rahvale palka, maksta siis normi eest. Osa kõlas, olid vanad talud. Ja eks nad olid ja omal ajal ikka üle kuue 70 hektari üldsuuruses kunagi olnud nooli need väiksemapidajad ka öelda nagu sauna küll, aga neid oli siiski vähe ja ja mu meelest need ei hakatud teatavasti tööle, kui, kui need vanad talupidajaid, sest ikkagi esimees pidi ka niisugune mees olema ja muidugi inimesed seal kõrvale ka üksi ei tee midagi. Kes pidi oskama tööd teha ja oskamist üks jäite pidi tegema ka vanemad talupidajad olid minust targemad ja, ja rääkisime läbi, mis seal demokraatiast rääkida oli, tegime nii, nagu vaja oli. Ja niivõrd just on olnud ka Marrandi juhtimisstiil. Nojah, kuidas vaja teha nii, et kui me räägime autoritaarsete juhtimisest, on, oli siis ja on praegu ka. Räägime, räägime mehega. Kui ta tõesti aru ei saa, kuidas vaja teha on ja kui see esimees siis ära tunneb, ütleb, et see on käsk, tuleb teha, kas demokraatia on või ei ole, aga ta tuleb ikka niimoodi teha, kuidas vaja on. Sest inimesed siin laseb liga loga, ükskõik kuidas see pole tema asi, eriti nooremate seas on käega, valis rassi. Mida Estonias esimees otsustab üksinda ja mida ta kollektiivselt otsustab? Igapäevaselt tööd, mis me seal siis igal pool seda kollektiivis on, kohe on mõni asi on vaja teha. Näiteks me siin teeme praegu siin nüüd need kurikuulsad sõnniku platsis, mida siis, kui on vaja. Ja seal momendil tuleb otsustada, mida teha ja kuidas katsume võimalikult kaednud põllu sees ei ole, see on nagu ajast maha jäänud ja tuleb korda teha. Ega sa ei taha ütelda, et Estonias siiamaani sõnnikumajandus korras polnud, jai pärisse toores läga läks põllule. Läks küll Läks küll, kui aus olla ja sest seda ja see asi ei ole meil korras olnud ja praegu on ta ka ei ole, aga aga et see nüüd läga põllule läks, et sellepärast Phili Eik kasvaseeaa kroomide jutt, tark jutt ei ole ka õige ja põllu tallamine isegi võib-olla ei ole päris õige, sest nii tugevaid vilja Orasid nagu meil praegalt on suvel eurosed. Ma vaatan, ei ole meil mitmel aastal olnud, ei mäletagi kolhoosis olevat olgugi läga kant põldu Rammutatud ja, ja minema hirmsat tallati tänavu ka ja aga need asjad ei ole kõik paigas, iga asja tuleb sealjuures Ghana kuigi palju mõistlikult teha ikka. Missugused olid kõige raskemad ajad Estonias? Kui võtta üldist elu ja värki, siis võib-olla enne seda Russovi aegset septembripleenumi vaata siis oli niisugune olukord küll niisugune tunne olid. Et ei saa maal elada, peab ära minema. Aasta tulid ka 53. ja 50 ega need aastad ka nii vanajumala poolt kui tead, ei olnud antud ja oli küllalt rasked ja ja enne septembripleenumi nomee meil ei müüdud ühtegi traktorit. Küsisime, miks ei müüdavate, jõuad ratturid majandada. Aga peale septembripleenumi Me saime traktorid omale, need raha ikka oli, mille eestlast ja ta on meil siis seda rahapuudust pole olnud, võlga pole meil olnudki. Aga kui see kõige kehvem aeg ikkagi oli, Janet majandid terasid ainult seal. 400 grammi põhku, nor juba peale ja paar kartulit ka ja oligi kõik. Neid majandeid olin ka, kus üldse mitte midagi ei saanud. Ja meil. Ja nii palju, kui mina tean, see omaaegne Norri päev meil alla kuue rubla ei ole maksnud. See oli kõige kehvem aeg muidugi siis, kui kõige vähem maksime aeglane 60 kopikat. Aga normiga Päeval sai, noh ikka kaks päeva sai päevas rubla 20 kopikat ja siis nad toovad, sai ka. Teil oli. Aga mujal ei olnud maksta raha. Ega see saladus hakkab sellest peale, et anname ikke loomale nii palju süüa, et ta toodangut käänab. Aga selle toodangust ei saanud ju midagi tulla. Kuidas ei saa, et meil oli normi kohustus, oli odav, aga teda õnneks vähe. Meie esimesel sügisel juba panime siin autod omal põld, laenasime auto ja läksime Leningradi, turule võib müüa samuti sealiha, ka oskus tahe sinna minna. Võimalused on väga hinna, aga teistel polnud võimalust sinna minna. Kui tal ei olnud oskust seda toodangut. Kui minna sinna, ta sai ka ja ega siis see meil siin oli naaberkolhoos edasi, Estonia tas elama, siin ostsime sööta juurde omal võld, eks ole, talioda osta, ostsime, saada, oli ka, tuli siis Naabri kolhoos saastamist, vanem olekski targem, onu Klas ütles, et kust me selle raha võtame? Etnostame loovale jõusööta. Aga me räägime välja, vot, ostame jõuseta nii palju sellesse, nii palju piima tagasi. Ja, ja me me selle ära maksame, saame jõuset osta kolhoosnikele päeva peale raha ka. Mina võin ütelda seda, et mina olen oma terve elu elanud oma mõistuse järgi loosi ja kolhoosiaeg ka, ega kellegi teise tarkuse järgi elada saanud bossidest peale. Minu isal pole talu olnud ja tema pole mulle mitte midagi pärandanud ja pole kuskilt saanud ja elan ja olen ja oma isiklikus elus ja kloosi aeg ka nii, nii, kuidas ikka saab. Ma pean ütlema, et selle sama eest Estonia sinu põldude vahel on väga ilus liikuda. Kui juba sära pärast oled välja, sõidad siia sinu poole siis ilusad avarad põllud, heinamaad metsatukad. Ja seda laidavad kõik see maaparandus teha, mis siin nüüd juba ammu juba üks kümme-viisteist aastat tagasi esimene ring peale sai. Jah, peaaegu igal küla vahel on kraavia ja vaata siis on haritud need pinnad suuremaks need väljad ja metsatukad, kus vets oli ja jäi, kõlba tari alles ja siis tuleb välja niisugune maastik, aga siuksed, suured lagedaid põldusid nagu mõnes kohas vabariigis on, siiski meil õieti ei ole. Nojah, on nagu maksimaalselt haritud, seda nii praeguse arvamise järgi minu arvamise järgi maksimaalselt haritud ja siia saab ka midagi, no kasvab ikka ja kui seal teravili ei kasva ka arvestama sellega, et loom, ta on ju hästi palju saada seda rohusööta või koresööta ja ja miks ta siis, kui me tahame lehmast piima saada, mis ma siis selle põhu närimisega ennast vaevab, olgu talle siis korralik hein või karjamaa rohi või kui sinu, mis seal seal on, see, mis teda toidab ka mitte ainult täitetoit ei ole. Mäletame, et selle 40 aasta jooksul on igasugused kampaaniad käinud üle Eestimaa külamaise kampaania hakkas peale karteri ruut, pesitsi panek. Siis tuli käsk kõik rohumaad üles künda, kõik viia teravilja alla. Aga Estonias otsustasid ikka nii, nagu just sina seda heaks pead ja mitte teisiti, nagu kästakse. Nii-ütelda käsu korras me kuigi palju tegime Alt läksime ka sellist 62. aastal teatud kahju, sellest saime maisiga tegelema. Aga ruut, pesitsi, külvi, kartulipanekud või roomad üleskündmist, seda me üldse ei ole mitte karvavärki teinud. Kui räägime maaparandusest ja maaharimisest, siis on niisuguseid turbamaid, kus võib-olla 10 ja rohkem aastat seisab korraliku hooldamise juures päris hea rohukamara saab odavast ainult väetamise ja koristamise kulusame korraliku loomasöödapõhimõte. See, et lehmateese head järel peab olema süsteetima põld, tahab ikkagi saada laudasõnnikut. Ja siga pole lehma kunagi toitnud, aga seapõrsad lehmapiima ja lõssi küloni joon, nii et lehm on ikka tähtsam ja kui räägitakse seakasvatusel tasuvam, kui lehm, siis rehkenda kuidas tahes. Lõppkokkuvõttes lehvaja ees ja siga järel. Kui Estonia kolhoos loodi, siis oli juba siin ees talupidajatel hea karri. Oli kaks karioidi sees, punane ja mustakirju. Punast oli rohkem ja ja esitasid meile, aretasime nagu punast karja. Aga hiljem tuli välja siiski mustakirju, kari on tugevam, parem ja, ja praegu võib ütelda, et need, kes aretavad punast karja, on kuigi palju passiivsemad, mustakirju, karja aretajad, vabariigi ulatuses on aktiivsemalt paremat tõumaterjali poolt vabariiki tuua näiteks kunstseemenduse pullisi ja verevärskendust, ska spermat tuuakse Ameerikast Kanadast siis praegalt aktiivsemalt meedia sellepärast meiega oleme musta karju karja peale läinud. Hoidsime korras seda enam tegime seda arengut küll. Aga päris nii aktiivne ja võib-olla teaduslikult põhjendatud areng hakkas siis sellest peale, kui Peeter kibe tuli meile peazootehnikuks. Ta ennem oli meil kunagi vetarst meil siin peale ütleme et ja siis ta oli epas vanemõpetaja, tuli sealt ära ja tuli kolhoosi ja hakkas nagu Ari haridusega tegema zootehniku tööga. Marianna, sinu hobi. Nojah, eks minu abi peab kõik olema tervega loos varanduse karipidi olema, varandi hobi pole. Ega kui maaparandusideega sisi karioobi ollagi ja maaparanduse kohta on niisugune asi, et mulle ei meeldi niisugune maa mis inimesele mitte midagi ei anna. Isegi turbarabajõhvika Stick inimesel, aga mis vähegi kõlbab loomasööta toota, seda peaksite nagu tegema ja ja kui korralik mets peal on, siis see võib ka olla niisuguseid maika küllalt. Tegelikult meil on metsad ka kõik ujudes, mitte üksipäini, ainult see kultuurmaal kasvatab metsa ka ja, ja see on ikka niisugune, võib ütelda küll, minu hobi. Kas sa praegu peas tead, tunned ära igalt oma põllutüki, kõlviku siilu, Metsanurka, oled sa oma valdustega niisutav kolendil? Olen küll. Kui me räägime maa parandusid, siis suur osa on ju, need maaparanduse projektid on kõik minuga kooskõlastatud. Vaatame juba kaardi pealt ja kuidas on teada need metsanurgad, mis mul on, ja kui siis maaparandusprojekti tehakse, siis tõmbame siitpoolt mets. Siitma, haritav maa. Siia tuleb kraav, avatamata jääks, teinekord teeme kraavi, kas või mõnes kohas sügama kunst vaja on, aga hätta oleks sirge põllu- ja metsaserv. Sihukest asja oleme ka teinud. Et see maastik jääks nagu välja haritakse, käid pidevalt vaatamas ja paremini, kui väiksest ikka paremini käib, isegi vaatab, mees motiveerib. Ja laseb nii Luzalussa, nii kergelt. Dalyya kerge sõit on ja tuleb ka talle rääkida, et mul tänavu kevadel juhus lasebki kergelt brigadirid seal rohk listes lahjad südamed, Laslased sügavalt brigadir ütleb mulle, et nad ei kuula, mõtlesin, et oh korratisi. Kuule, sul melon, Priveerimis, värv, määrustik, kui ta sind ei kuula, siis jätame ta ilmapreemiatele, küll hakkab siis kuuluma ka tänavu esimene kartuli muldaminegaal, niisugasid. Kartul maha pandud, amigo üles, mees õige madalalt. Ma küsin, mis nemad ütlesid, ei jõua vedada. Omal Belarus sees. Belarus sees ja seal taga on ainult seal. Ja kaks teistkümne kultivaatori piid, igas vao vahel on kaks tükki ja kuus vagude korra tema jõua vedada, mõtlesin, et asi siis vaiksemalt. Ja ega ei olnudki päris loll mees, tal on naine ja mitu last ka juba. Aga pani sügavline, jõudis vedada küll ja päris hoolega teeb tööd, ei ole midagi. Nii et on, on siiski vaja käia ja vaadata. Kas sul on niisugust maad ka, mida pole üles haritud, praegu? Ei Niukest maha jäänud maad ei ole nüüd maha jäänud maad, mis kõlbab harida ja talupidamine välja läks, meil praegu ei ole. Kas talu julgebki keegi Estoniast tahta? Teatakse, et Marrandi reguleerijalevad? Ega meil ei ole keegi tahtnud ka, üks käis küll tahtmas seas, üks võõras mees sõitis läbi noaga see, kui võtta riigi seisukohast ei ole õige meilt võtta maad, sest ma olen ise ja on teada, et on maid, mis kõlbavad harida ja e-harita võtad sealt. See on riigi seisukohast, meie seisukohast on nõndaviisi, et meie ei taha, et siin oleks piiris ühtegi omaette talu. Meil on olnud siin üsna lühikese aja jooksul kaks vargust ja need loomasöödavargused ja kõik läinud individuaalloomapidajatele varastatakse need varguse vastuvõtjad ja kui meil siin piirimail niisugune onu, kes kurat teda jõuab valvata, et tema nüüd ei varasta, sest kloosi loomatoitu, suveaeg eriti ja talvel ka ei ole võimalik valvata Neetri varastada ei saa. Üksiklehmapidajad, talupidaja korraliga mees teeb tööd ja toodab siis, et teema päris võtma, vähemalt. Mina ei tea, kas ta võtma läheb, eks need, mis meil avastatud on, on need, need inimesed, kes peavad loomi või talu, mis peavad, ja siis meie inimene seal oma varastab ja viib temale. Ja, ja mul on see siiski kahtlane, sest ma ikke, kui mul tee peal mõni Žiguli järelkäruga ja kena koon peale tuleb meelasi epiristleja kuskilt, keda. Tänase kirjutasid ühele lahkumisavaldusele alla, eks kolhoosnik tahtis ära minna. Mis temal põhjuseks oli? Noh, see on niisugune mees, ta on meil siin töötanud ehituse tööl ja siis Põhmast õieti käib. Ja siis sügisel, talvel me tema läks läksime Siligaati tööle, et saaks silikaat Kivaselt ja siis nad tegid seal igasugust pahandust seal kurat ja segamise värki ja praegu ei ole meil ehituse veedeeldabele oli ehitustöödejuhatajale tööle võtta, enam ei taha, mehhanisaatorit ka ei taha võtta. Ja oleks ta sul talle ainult põllutööle ja, ja siis Minna andis lahkumisavaldust. No äraminejaid on olnud need ka, kes väga lühikest aega on tuld ja me siiski oleme anapäevapealt kriips peal ja meil ei ole mõtet kinni pidada. Ja ega igavesti võtta ka ja, ja kui juhtusi juhtumisi võtamiseks inimesi, kes ei tööd, ei tee suurt midagi, siis on siis hakkame mõtlesimegi, tsiviilisiku võetud on. Aga kuidas te teate, uus inimene tuleb need, keda võtta, keda vete raamatut vaatama, täna hommik oli noormees. Tuli oli siin ja mõtlesin täita, tööraamatud, näitasid pööramatu, ma vaatasin läbi, ühest kohast on lahti lastud, niimoodi liigne alkoholi tarvitamine teeluusid ja ma ütlesin, et see punkt on siin sees ja rohkem ei jäägi midagi ja jättis head aeglaseks. Trelli jääks tegelikult, kui võtta niimoodi õige maailm ei ole, kes praegusel momendil kolib sügisest kevadeni võib ta kolida aga praegalt korralikul maainimesel oma maja maa on tehtud. Ja sügisel vara korjab, siis see periood aga praegalt kolib, see on teada. See peab. Kui ta linnast oleks, siis ühel, aga maal maal, ühest kohast teise kolib sel ajal siniinimene. Ei ole arvestust pidanud, ega nüüd väga metsikult käib ka need jah, aga väga metsikult, ega me ei saa võtta ka, meil ei ole korterid aeg sinna maale jõudma, et ikka mehed hakkavad laudas käima. Ja võib-olla mõne aasta pärast Estonias niisugune olukord tuleb ka, aga momendil me ei jõua. Me peame hoonet, hoonet korteris ehitama rohkem siiski veel, et noh, seda siis ema olla lastega kodu ja mees karedatusega toodab ära selle peale mis on praegu Estonia rahva jaoks, aga sinu heaks niisuguseks kõige kitsamaks kohaks, millest tahaks kohe lahti saada. No võib-olla on see korteri puhud, sest ei ole saanud, noh, me oleme siin 40 aastat siiski kõik yhe ehitanud, Estonian kõik ise ehitanud. Nii palju, kui meil üldise ehitusjoon KEKi oli, ütlesime leidunud ainult liitunud edasi, kolhoosist ta tegigi. Aga see ei olnud siis sellel Estonia. Ja meie oleme kõik ise ehitanud ja tead, isegi praegalt on need asjad ehitusmaterjalid. Me lepiks isegi sellega võrdselt vajadusena rajoon elavdaks meile ehitusmaterjali, seda ka pole tehtud. Seda peame ka otsima, kus saab. Sest nii imelik kui see on, on rajoonis, on kepp. Põllumajandus on see niisugune kange mees, kui ta meile midagi annab, siis paneb 10 15 protsenti juure. Temal on õigus panna, sest ehitusmaterjalide Vonn põhiliselt tema käes. Aga meil ei anta mitte midagi. Aravete kette on ka olemas Paide rajoonis. Osanikud, meiega seal osanik ja ja mina olen seal juhatuse liige praegalt ja tõstsin küsimus üles. Hakkame siis ehitusmaterjali jagama selle järgi, kuidas kellelegi loha maksu sees on, see on minuvabrik, selles osas elas siis see osa toodangust, on ta minu võimalik, ma saan ta ära osta, KuMul vaja teda on. Ja terve juhatus oli nõus, sellel vasta oli edge töötaja, vaata töötaja kaks meest tallidestatult mõlematele vastan muidugi enamusega jäise, nii et hakkab saama selle järgi, kuidas kellegi osamaksud, aga mis nende ametnike asjana. Teie vahepeal rajoonis otsustajate ongi kõik loa nende asi, nende tähtsus, kaameramees on nüüd suur ülemus ja, ja kettide ülemus kajavad tavakõik on see kõik puha, kui sa tahad midagi teha või olla, siis. Ja nüüd, viimasel ajal ma ütlesin, et me enam ei tahagi, põhiliste ehitus on tehtud ja teeme ilma ja mis ta lubas meile teha kaks maja aastas. Ja 50000 tükk. Meie ei ole veel kloos, ei ole veel 40000-st individuaalei teinud ka 25 protsenti kallim ja nüüd tema tahab 50000 saada, siis ma ütlen, et olgu need kaks mäega tegemata, teeme need ka ise ära. Kui niimoodi on see KEK välja kujunenud, ta ei ole mingi kloosi abistaja, vaid ta kloosi kurna ja me rääkisime siin taludest, et Estonias praegu neid pole ja tahtjaid ka ei ole praegu, aga kuidas üldse vaadanud meie talumajandusarengusse tema kõige suurem probleem talude peale üleminekuks ei ole inimesi. Et inimesed hakkab asi kõik peale. Teine asi on, see ei ole õiget seadus selle kohta. Ma võiks ütelda näiteks niimoodi, et ma olen vana mees, aga ma võtaks ka talu, aga ma ei saa võtta, ise tööd teha ei jõua, sulaste pidades ei tohi kaks poega, kumbki ei viitsi talutööd teha. Kus ma seal talud. Suhe on, anname siin nagu varem heanaaberlik suhe, kumbki kumbki põllule, Kareladusi orgilia ja riigi poolt peaks olema ühesugused tingimused. Masinad talupidajale, väetised talupidajale, sama hinnaga, mis kolhoosile masinat vist ütlesin ka, et peaks olema linna peal ja maksusüsteem. Ja vot siis vaatame, kumb siis seda on, ka mul on ja mille peale jääb? Las käia jah, ja ikka tõsiselt ja riik peaks vastava seaduse võtta. Tartus tehke seda maaliitu, ma käisin ka seal ja siis siis üks vana eestiaegne mees rääkis õieti, rääkis seda eestiaegsest asundusametist ja umbes sama süsteemidel peakse talude tegemisega paraga käima. Aga see talupidamise juures on praeguse poliitilise süsteemi juures on siiski nõmme viisid, kui see talupidamine läheb joon kangesti jõukaks, läheb seal õige õige mees läbi, kas seal siis hakatakse vaatama, mis meestlikkond? Ja ma võin seda rääkida analüüsiga aega siis meie riigis peab olema ju nii, et ikka sa ei tohi palju saada. Ega meie kolhoosun maksunud, maksunud seda palk rohkem kui teised kolhoosid, seal on öeldud mulle ju ära päris kõrgel tasemel rajooni ulatuses muidugi. Et kuidas saaks nii teha, et Estonia saaks vähem raha milleks seda vaja on? Tõnts poja talu tegemine läheb nagu kampaaniaks mu meelest, sest tema räägib niimoodi maal nagu päris isiklikult rääkinud, et kui mees tuleb nüüd tahab siin, kellel ennem siin talu on olnud ja tahab, et siis me peame siit kolhoosikeskusest talle taluma välja mõõtma, temaga. Välja ei anna, ei anna, olgugi et Danske ütleb, tanke. Polegi vaja on, ei anna, ei anna, sest ma arvan, siin peremees Heino Marrandi või mitte, ma arvan, et ega meil on üldkoosolek ise ka Marrandi tagaja. Kuid ma arvan tiga moment lahti lasta, see ei ole ka mingi kunst. Aga meil olid siin rätla küla talusid seitsmest tükis, kurat, kus nüüd lapitalises otsingul sa saad täpselt saada, tema tahab kloosi süda põldu saada omale kätte seal teatud maa ja siis on siin kolhoosi keskel, hakkab siis elama ja olema neelasid. Kuule, aga ütle, kas on veel säärast sitane mees ka liikumas kusagil kes varem. Üks vana mees, ta oli, alles hiljaaegu oli meie kolhoosnik, müüs oma maja maha, siia, kolhoosnik ostis ära, läks Türi Türil maja elab Türil, praegu aga juba on rääkinud see jutt, et tema maja, seda, kus tema talu oli see, tema pojapoeg, hakkab seda, seda seal pidama üks kord ja aga pojapoeg ise naerab selle asja kohta, et vanavanainimene on natuke nii ja nii, et tegelikult ei ole. Ja meil on siin nüüd rehabiliteeritud, kolm inimest on ennast märku andnud. Ühesõnaga, me leppisime kokku tema oma varanduse eest, et 11000 maksan endale välja kloos, nii, otse ilma millegita. Täna andis avalduse sisse ja pidime talle homme üle kandma selle raha kohe hoiukassa number ja kõik ja puha. Oomika ülistusavalduses võtan tagasi. Ei no mina võtan seadus ära, mis ma siis kokku lepin, kui kui inimene himude alt ära hüppab ja ega mina ei tea ka, mis ta siis maksab, 11000 oleks ma oleks oma peadlasteledamaks juhatas, otsast tagantjärgi teinud. Noh, tal oli loomi ka siin ja hoone elumaja tal on praegu püsti veel armetud on, aga midagi on ka. Ja teene on nüüd nõnnamoodi, et temal isal oli kaks maja, õieti siin ja kuidas väikest veskid ja kuidas poodi ja maja püsti ja kolhoosnikud elavad sees ja ma ei teagi, kelle bilansis need on, ta käis siin ka, mõtlesin, vaata, kuidas on mul ükskõik, kuidas see asi on, need ikka on neid, kes sinu kaela tühja suut, kaladel käimisega, midagi, see on ikka vähe. Noh, 40 aastat on inimene. Praegu on väga aktuaalne Eestimaa põllumehe jaoks liha ja piima uued koostöös hinnad. Kui ma õieti mäletan, siis Eestis ei ole nii häid piima ja liha indusi olnud riigi poolt, kuna praegult on ana vanal heal heal vabariigi ajal küll ei olnud head hinnad aga nende hindadega on olla viisi, et kuigi midagi müüa saab, raha ka tagasi müüa ei ole, ükskõik kui kallis ikka midagi ei saa. No põhimõtteline küsimus on jah, et miks meie tavatingimuste juures saame vähem. Aga kui me räägime ATK, seega ma räägin seda ka praegalt, vaatega tehti siis üks mees sai sammast tingimustes ja teine maksis ja praegult on analüüsi see asi veel. Sel ajal juba küsisin, kellel lollust või laiskust? Me hakkame kinni maksma ka see praedata. Naabrimehel on võib-olla viie miljoni ringis võlga praegalt ühesugust tingimused maadel on parem veel. Ja meie maksame ATK, leiavad, tema saab. Ja see on nüüd juba saab 10 aastat. See on sama asi. Vabariigis seda asja ära lahendada, mis me siis vabariikide vahel saame teha? Palju Estonia kolhoosis on põhivahendeid? No ega ma peast küll ära neist puudus siiski ei ole, ma ei oskagi kohe. Aga kui palju kolhoosil praegu raha kassas arvel ja täna hommikul üle viie miljoni rubla, kuigi palju, võib-olla miljon 100000 või nii möödunud aastane puhastulu oli, asub? Nojah, näetegi sedagi tuli järsku meelde peaks küll olema veeris, nelja miljonit vist oli. Kuidas sinu tööpäev välja näeb? Ma ikka pool kaheksa, oleme siin juba töökoja hoovi peal ja vaatan masinate, kus nad lähevad, mehed teevad just töökojast, hakkab peale. No seal on need mehaanikud ja auto, teatud traktorid, on seal nendega maandur ja agronoomid ka tihti seal on ja siis saab nagu üheskoos kokku leppida, mida keegi tegema läheb. Noh, vaatan piimatoodanguga ära ja vaatan raamatupidamises, mis on ja siis lähen ikka mõnda töölõiku hakkan vaatama, mis, kus ja kui ta moodi. Kas või kruusaaugus, täna olen korra käinud tal veel minna korraks. Ja mis huvitab, seda teeme tööpäevadel. Kas sa käid kodus söömas, käin, ma jään seal mu kodu siinsamas, kohe rahulik, mis ma seal sihukeses avas ikka ja, ja mis on su lemmikroog? Oh kuule, lemmikut polegi enam. Ega sealiha palju ja teinekord on päris soolasilk ja võileib parem kui, kui seapekki süüa. Palju on veel nendest asutajaliikmetest alles, kes kunagi rajasid selle ühismajandi ja käisite koos seal olite kosinki. Esimeheks pandi kui kõigi üheksa kolhoosi asetatud liikmed, need olid vist midagi üle 80 veel alles siin aastapäeval, pärast seda on mõni ära kasutada. Kaua ise veel kavatsed rivis olla? Kõige kauem, mis võib üldse olla küll, on võib-olla jah, veel tuleval aastal ka. Siis tuleb valimised päris ametlikult. Sihi oli enne enne valimisi ära läinud. Aga seal on nelja aasta, veab, eks vaatab, oleneb, kuidas tervis on. Ja peamine on see, et ikkagi, et elu edeneks. Sest ega seda kolhoosi värk ikkagi päris maha matta ei saa. Mulle tundub sinu jutus vähemalt see meie propagandatalus, kõik nüüd õieti tehakse, ollakse ja see läheb liiale, sest kipub kangesti talumajapidamise tegemise kampaaniaks kujunema. See siiski ei ole õige digisest, ega me ei saa päevapealt suurtootmist mittegi likvideerida ja jätta ja ei saa kriipsu peale tõmmata. Suurtootmist ei ole ja talud hakkavad andma, see ei tule kõne allagi.