Täna on veel külaliseks kauaaegne Tartu rajooni avangardi kolhoosi esimees Edgar Beek. Ma tean, sa enam esimees ei ole, millal sa ära läksid, selle koha pealt? See oli 87. põhjus ei olnud midagi muud kui ainukese loomulik põhjus vanadus. No praegu pole väga vigagi, nii maad. Kui tööst eemal olla, ehk siis võib-olla elab aasta kauem. Aga ega üksteise väljanägemine ei aita. Vanadus teeb ikka oma tööd ja peab ise aru saama, et kuna. Kui ma nüüd tulingi siia sinu poole siia elamusse, kus sa praegu siin Saadjärve kaldal oma vanadusepäevi mööda saadad siis ma tulin kolhoosist läbi ka endistviisi, rahvas kontoris on vastutulelik. Teatakse, kus sa oled, millega tegeled. Kuidas praegusel sügisel aastal 1989 vaatad kogu seda kolhoosi värk. Ma ei ole kolhoosisti väga lahutatud. Ma olen juhatuse liige praegu ja Langlhoose asjadega kursis. Kui möödunud aastal see ilm ja põud tegema oli ka hästi palju kurja siis tänavu aasta loodus on. Nii helde olnud, et paistab, et annab, annab tagasi selle, mis möödunud aastal saamata jäi. Ja kui üldse rääkida avangardi kolhoosist, siis minul on hea meel, et rahvas on jäänud truuks kolhoosile. Peetakse plaane tuleviku jaoks. Kuid on ka neid, kes on hakanud enda talu taastama. Kolhoosi juhatus on igalt pooli nendele nõuks ja abiks. Ja ega see ei olegi mingisugune ime. Kui kui osa inimesi mõtleb, mõtleb ise hakata maad harima. See ei ole mingi ime, sest seda on pikemat aega tehtud, kui kloosion arendanud. Aga igale poole talu ei saa teha. See jääb faktiks, sest maale on jäänud nii vähe rahvast. Et kui talud igale poole teha, kõik need maad taludeks jagada siis seda raha lihtsalt ei jagu lahvatada, puudu. Ja täiesti teisest küljest seda tehnikat ka ei ole nii palju kui igale talumele anda traktor, heinaniidumasin, kõik, kõik muud muud riistad ega siis sellest kolhoosiva varandus ei jätku selle jaoks. Sest suur maapidamise juures siiski tehnikalt läheb üksjagu vähem, kui kui seda talude aeg läheks. Ja kas iga kolhoosnik ongi otse talupidaja. Aga päris kindlasti, sellepärast meil on terve hulk inimesi, kes on põlised linnainimesed, on praegusmaal. Autojuht. Kes, kes on linnaautojuht, ma ei mõtle niisugust autojuhte, kes maamees on ta autojuhi endale, selle talupidamise kõrvalt ma ütleks, oled õppinud. Aga neid, neid, niisuguseid inimesi on teisi veel terve, terve rida, kes teatud alatööd teeb, muidugi kolhoosis ja väga korralikult töötavad. Ma pean avaldatud rahva kohta üldse ütlema, et meil töötavad, töötavad, lähevad koledalt öelda, sest enne minu minuga koos ja, ja töötavad ka praegu korralikult. Aga et igavest omaste talupidaja saaks? Ma ei taha kedagi solvata, aga kahjuks igat ühte ei saa midagi tähele. Teiste sõnadega on suur töö kolhoosis kolhoosnikuks olemine ei valmista veel seda ette, et omaette oma peaga majanduse asju ajada. Ei, mitte mingil juhul mingil juhul. Aga kus need mehed nüüd siis tulevad, kes nad on, kes julgevad täiesti või on nad siis hea otsa peale väljas ehk õnnestub? Need minule. Kõiki ei tunne aga avangardi rahvast, ma tunnen kõiki, kellest on juttu ja need on kõik need, kelle vanemad pidasid talu. Ja nendest ma olen veendunud, nendest saavad siis need, need hakkavad tallu jällegi pidama. Mitte midagi hullu hullu seal ei juhtu. Ma täna käisin kolhoosi peal sõitmas lihtsalt huvi pärast vaatamas ja mõtlesin ka selle talu peale mitte omale kalu võtta, sest tal on minu aeg on läbi, selle jaoks. Aga mõtlesin niimoodi, et kui palju meil ikkagi jääb praegust heina nädalaid kasutamata. Ristikena põllud, kus karja ei ole lihtsalt. Noh tänu sellele, et, et üks osa kolhoosi liikmed peab looma nad aitavad, aitavad seda ära süüa. Aga ikkagi üks osa jääb, lihtsalt jääb vastutamata, midagi parata ei ole. Kuigi me püütakse niita ja niidetakse ja tehakse rohu ja tehakse silu ja aga niisugust, kus kari saaks loom saaks süüa, niisugust maad on terve hulk. Ja see jääb kasutamata, talude tingimustesse kasutatakse ära. Eilegi oli juhatus maa kaks, kaks talu piraatori juurde, enne oli vist neli. Et nüüd saab siis kuus olema. Ja see ei mõju mitte midagi ja nad on arusaajad, inimesed, ka need, kes nüüd on nagu talu, tahtnud nad anud, leidnud, leidnud niisugused eraldi lapid, kus ei tooda kolhoosi täis täisväärtuslikult ei saa tootalistadest looma lautu, seal ei ole. Sõnnikuvedu on sinna kauge. Nii et selles mõttes ma arvan, et isegi kolhoosid on kasulikum, kui neid talu Tüüraid tekib. Kehvad maakeeles, ei eieiei, avaldusel kloosisel maaparanduses läbi viidud. Võiks öelda, et tänavu aasta juba tehakse teist ringi osa. Ja meil see maade kvaliteedi vahe. Ta on olemas muidugi. Aga et ta nii suur oleks, et et öelda, et nüüd need talupidajad saavad need kõige viletsamad, sellest on asi kaugel. Kas talupidamine ja kolhoos, noh, see suhe, eks elu paneb ise kõik asjad paika ka üldse neid, kui hakkame vaatama seda meie põllumajanduse riiklikku juhtimist, sellest räägitakse kõvasti. ATK de saatusest. Mis Aadeegaadesse puudub, siis minu arvates on üldse tekkisid võõrkehad meie põllumajandusse, oleme ausad. Ma ei räägi konkreetsetest inimestest, inimesed püüdsid teha kõike, mis nad suutsid ja mis nad oskasid. Aga vajadus selle järgi, et nüüd kuskilt keegi kubjas tuleks vaadata, et kas sa ikka nüüd külvad selle hektari täis, kas sa ikka koristad tema ära? Kas sa selle kõigiga riigile annad või, või paned kuskile mujale, tead? No minu arust lapsik niisugust jama nagu öelda eesti keeles välja kohe, et ei ole vaja, põllumajanduses on tehtud nii palju eksperimente. Ja selle eksperimentide juures minule meeldis üksainus moment, kui oli. Ma ei mäletagi enam, kuidas teile nimetuse Larumis infektsioon vist oli või. Ja seal oli kuus inimest Tartu rajoonis põllu Johaniga eesotsas. Ja vot see oli üks kõige parem valitsus, mis üldse anud põllumajandusjuhtimise jaoks olnud. Ükskõik mida sina küsisid, ükskõik missuguse mehe käest kuue mehe käestad iga mehe käest said vastuse. Aga nüüd, kui on 60 70 inimest, siis ütleb, see pole minu rida, teine ütleb, see pole minu rida ja selle seda õigel reameest kätte leida annab otsida enne. Nad tahavad majandi mehe, kes palka saada. Kui, kui hakati seda ATK maksu nii-öelda võtma räägitakse mingisugusest tsentraliseeritud londiks, see ei ole mitte midagi muud, kui seal põllu, meile maks. Temale anna nimeks, mis sa tahad, aga kui raha tuleb ära anda sissemaks. Ja vot see vani, meie põllumajanduse, ma ütlen, et teatud määral põdema. Need on miljonid ja me keegi ei tea, kuhu need miljonid lähevad. Räägitakse küll, et sinna pannakse, sinna pannakse. No mul on meeles üks ATK nõukogu Tallinnas kui teadlase jaoks adra hõlma jaoks lint hõlma jaoks oli 45000. Võib-olla ma eksin, aga ma vist ei eksi. Üle lumme muuseumis on neid neid hõlma sealt võtta valinud niisugused nagu tahad, vanadele madalale seal aga 45000 oli vaja selle jaoks raha. ATK mõtlesin muidugi, et see on väga tillukene summa, aga maameel, kui need 45000 juba paneb, paneb mõtlema, see on suur raha siiski. Ja, ja niisugusi asju on terve, terve, terve rida teisi, kus mul ei ole teaduse vastu midagi pooldanud teadlaste poolt on praegugi. Aga kui teadust tehakse niisugusel tasemel, et 45001 adrahõlm maksab siis kuradile, sõitku kõik. Ja mäletad, kui need ajad oli, kui taheti lasteaiad, lastesõimed, kõik ühtekokku tuua seos kõigi nende ATK-tega, nii et see küla sotsiaalne elu läks ka segamini. Meie olime veel nõndanimetatud perfektiivmajand, sooda Kasoosile. Soodrozovhoosiga pidime kokku minema. Sest siis oli mõte niisugune, et ainult sovhoosid jäävad. Siis asi hakkas muutuma. No meid oleks võib-olla ära isegi pandud, aga nad kartsid, minum, ma tundsin seda. Sest me saime rahvaga hästi läbi ja rahvas ei oleks vastu võtnud sel ajal. Nojaa, aga kõik need perspektiiv majanduslikult suure saladuse katte all, ega seda kellelegi ei öeldud, et vaat nii või naa või kuskilt nurga tagant ja ja nii nagu need jutud ikka käivad, siis ühte teist sai teada. Ja lõppvaatus oli, see, tuli Jõgeva rajooni Rahu kolhoos meile külge, hiljem tulevik. Ja siis öeldi ka, et nüüd vast aitab, vastan, perspektiiv majandus käes. Aga kõige rumalam lugu oli muidugi see, et külasi tuli ehitada, mitte niimoodi, nagu ise tahtsid. Vait jällegi perspektiiv. Ja meil vedu keskus. Vana tulevikukolhoos. Ta. Küllalt küllalt omaaegne kuulus majand oli Omar, kobar oli esimees ja. Ja sinna ei lubatud enam järsku ehitada. Noaga siis suure pinnimise peale ikkagi siis ma sain ühe projektikese teha. Aga siis oli nisukesi mehi, kes sinna alla ei kirjutanud. Rajooni mehed õnnest kirjutasid. Aga Tallinnast ühe mehe allkiri on praegu puudu, aga see vedrukeskus on üles ehitatud. Praegu meil on Saadjärve kolhoosiga kahasse lasteaed ja lasteaed töötab korralikult, kõik on hea, ainult üks noor. Ja see Noon, see, et vanematel lapsi kauge viia kolhoosibuss viib sinna kolhoosibuss toob aga tund aega anud mineku peale tund aega tuleku peale. Ja see on kaks tundi tööaega. Ja midagi parata ei ole. Aga rahvas kasutab 70 30 lapse ümber vahetada peale, vahest natukene alla, aga rohkem mul peale 30 seal käib. Ja inimesed on rahul ainult ainult et see, see vedu laps peaks olema ikka nii, et võtad käekõrval oma covid äradat 10 15 minutit ja ja õhtu võib-olla jookseb isegi koju vaja. Siis siis oleks asi asi õige. Ja kas ikka nii suuri lasteaedu, üldsegi laia lasteaed kui niisugune peaks olema? Lastepäevane kokkuvõtmise koht? Hommikul tulevad lapsed nagu suured majad, on küla küllalt tihe, juba tead, tulevad ühe tädi juurde kokku. Lõunaaeg ema tuleb sööma, annab lastele ka süüa, kui on niisugused emad, kellel kaugemale on tädi, teeb, teeb neile piimasuppi ka natukene. Söövad, söövad kõhu täis, õhtul kodunevad kodus. See oleks, oleks minu arvates kõige õigem õigem lahendus lasteaedade suhtes ja kui emal tuleb, tuleb isu oma lahtmine vaatama, teadvidele viia midagi, ta läheb lõunatunnil tõesti viletsale lapsele, kas võidad? Aga niisuguseid suuri, suuri kapitaalseid ehitisi, selle jaoks see aeg? Peaks läbi olema, sest sa oled nagu nõunik kolhoosi juhatusele. Noh, rahvas arvestab minuga nii palju, kui, kui see vajalik on muidugi ja niisuguste inimestega, kes, kes minu aeg oli, kolhoosis vastu, tuleb ikka tere ütleb. Juhtu niisugust asja, et keerab pea ära. Aga võtame seda aega, kui avangardi kolhoos loodi ja tulid käsi ja üpris alguses kohe etteotsa, palju neid veel alles. Asutajaliikmete pidu kevadel, ja kui ma nüüd ei eksi, siis 140 inimesega oli midagi tegemist. Hulk inimesi. Jah, igaühel on oma arvamus kolhoosi kohta. Aga sina, kui tulid siia kolhoosi heasse kolhoos, oli juba loodud. Ehk siiski, need jutud olid värskemad ja kuidas kolhoosiminek ikka siin Saadjärve ääres oli, kas ta oli käsu korras? Kästoli hirmu pärast minek oli täiesti niimoodi marjade ühte lauta masinat, kui hakkame peale. Nii nagu tol ajal käis, kõik mäletame, me oleme nii vanad. Ma võin selle kohta niimoodi öelda, et minu äia hobune läks vabatahtlikult kolhoosi. Jah, see on niisugune huvitav lugu äimuleerinkoloosi. Mina sain selle eest hirmsasti pragada. Ja äi siis lõpuks kaks aastat hiljem läks, kui kolhoos asutati. Jäi oli piimaühistu piimavedaja, piimapunktist vedas Meyersi viima. Ega siis autos ei olnud hobused. Ja äi tuli siis sealt piima, viimast tuli hobusega lõunat koju. Või õhtupoole need sööb enne kõhutäisi rib hobusetalli jäätis hobuse õue peal, hobune läks ise talli ära. Nii et, et hobune läks vabatahtlikult kolhoosi. Nii palju ma võin öelda, soosid all oli juba olemas, lauda läks kaks aastat hiljem. Jahihobusele meeldis, näed. Aga see, mis, mis nüüd inimeste kolhoosi astumisest puudub, ma ütleks, et mis vabatahtlikkusest saab juttu olla, kui põllumajandusmaks pandi niisugune, et see talu ei maksnud nii palju, kui saab olemasmaks maksis. Mul on 16, üks lugu, meeles, üks punt niisuguse mitte suuri talusi võt, keskmisi talusi punnisid vastu. Mitte mitte väga kaua ja millegipärast see rahvas minu usaldas. Ja tuli siis mitte ei, mainin täite muide esimesel ajal mitte, mitte täitevkomiteesse mitte kodupoe juures, saime kokku ja tuli siis kamp mehi ümber. Ja ma mõtlesin tükk aega, et mida ma neile ütlen. Ja siis ma tegin neile selgeks, et, Pääs on ainukene kolhoos praegu et kui kolhoosi ei lähe, laotad ennast niimoodi ära, teljele ei jää mitte midagi. Mehed said aru ja 27 peret läks ühe päevaga kolhoosi. See oli vabatahtlik minek, ma ütleks. Aga, aga vabatahtlikust suurte suurte jutumärkidega sellepärast et maks oli niisugune, pidi vabatahtlikult minema. Hiljem juba, kui suurem osa kolhoosis oli, siis oli küll neid inimesi, kes vabatahtlikult kloosi tulid, kuigi see asi kõik ei läinud nii hästi, nagu nagu oleks tahetud ja nagu nagu see pilt peli näitama. Ja ma ütleks, et meiega loosid ei ole rasket perioodi läbi põlanud. Kui ei oleks tehtud seda volinike süsteemi volinikule anti, anti käsk kätte. Ma mäletan neid inimesi ja väga-väga aus oli väga toredaid inimesi, kes tulid volinikuks. Aga noh, seal oli gamma tähe Nalijaid, kes kes oli oma huvides haljas, et peaasi, et riiginorm saab ruttu ära ja siis Mazances voliniku ametist lahti. Oli ka niisugusi. Aga see võttis igasuguse initsiatiivi inimeste käest ära. Ja mis jutust saab üldse olla talumehe vabadusest või tema mõistuses seal kui pool rukis peksti ära, riigi normsaid rukki täis tuli haljas nisu või, või haljast, kaera või, või teist niita, kui kiiresti aga nii normara viia. Ja see kestab tänapäevani. Võib-olla tänavu aasta on natukene teine ja möödunud aastal kaebas otsuse või siiski meie veame Elva teri? Ja tihtipeale on niimoodi olnud, et sellest samast salvest või hunnikust, kuhu me selle elva maha paneme. Talvel veame sealtsamast hobusele oma vilja tagasi, kas nende usaldada seda, maamees, seda kolhoosi esimees siis minu arvates siin on niisugune diktaatori vaim. Ja see on Stalini ajast peale kõik, mis on riigi käes, riigi oma. Mis on kolhoosniku käes veel kolhoosis, kurat teab, kastega on riigi oma ei ole, tead, aga tegelikult onhimuliste kolhoosile mitte midagi muud kui riiklik majand. Ainukene, et, et tal mõned, mõned vabadused on natukene suuremat palka natukene saab ise sättida, kui, kui raha jätkub. Aga ta on, kui, kui ütleme, et selle viljasöödad loomale, siis looma kassaalsele kõigile ju. Ja ma ütleksin isegi nii palju, et, et isegi see on napakas. Et seda liha ja piima on kõike vaja riigile vedada. Mispärast ta ei võiks kohe turgu minna? Linnainimene ka ükskord kollarku piima. Ega see pole piim, mis, mis linnas müüakse? Solk ära, solgitud solk. Aga kui palju me selle peale bensiini raiskame, kui palju me siin sinna masinate kulu paneme? Sina olid enne kolhoosi esimehe ametisse tulemist täitevkomitees tööd esimees, kui ekskuusk vallas olid, eks ole, hakkavad uuesti valla tulema ja maakonnad ja kuidas sina nende asjade peale vaatad? Ma mõtlen niimoodi, et kui need vallad tulevad nii, nagu nad peavad tulema mõistusega siis on sellest asjast kasu. Mis puutub elanikesse, olgu ta siis skulptuuris, olgu ta sotsiaalkindlustuse, seal see peas, kõik valla käes olema. Näiteks praegu on asjad läinud niimoodi, et igal majandusel on, on oma klubi igal majandile on oma spordisaal, kui ta on. Noh, meil on ma selle pärast. Aga vot need oleks, oleks asjad, mis, mis peaks olema valla käes. Ja seal võiks tõesti olla niimoodi, et iga vald valib oma saadikud ise, keda ta siis usaldab. Ja vot need saadikud istuvad maha ja arutavad Kooselu on spordisaal. Tal on ka klubi. Mis pärast ainult nüüd avangard seal klubis käib ja mispärast avakalle ainult seal spordisaalis käib käivad teised ka. Võtame selle spordisaali ja klubi vallafondi valla omaks, teeme temale vallaga remonti, kui vaja, siis laiendame. Ja, ja käivad kõik need vallarahvas siin sporti tegemas. Ja kui suur see vald peaks olema? Minu mõistus ütleb niimoodi, et mida tema väiksem on, seda parem, aga nii väikselt ta vast ka ei, ei saan mõelda nagu nagu ühe ühe majandi piires. Neli-viis 1000 inimest, võib-olla etet vallas. Aga ega seda suurus nüüd nagu ära määrata ei olegi ka päriselt päris löömaks n on ikka loodusliku tingimusi vaja vaadata neid omaaegseid töid, ise kond vaja vaadata, kus olid kokkukäimise kohad, kus on teedevõrk olemas, kuidasmoodi ta on olemas. Ei saa niimoodi öelda, et et teeme nüüd valla ja paneme sinna, teeme kuskile keskvalda. Suure spordisaali ja suure klubi ka, aga sellist. Võib-olla on süda metsas. Aga mis sa arvad, kui praegused külanõukogud teha valdadeks sisuline töö muutub? Ega seda esialgu. Võib-olla isegi ei saa teisiti teha. Aga see peab olema ülemineku aeg. Ja pärast seda juba tuleb hakata vaikselt-vaikselt vaatama, kus, kus ja kuidas ma ütleks näiteks. Meil on Tartu külanõukogu südamega Tartu linnas. Ühest küljest hea linna asja aga, aga teisest küljest soodaga avangard, nii, Narva on see külanõukogu. Üks on ühel pool linna, teine on teisel pool linna. Minu mõistus jagavad siin, kui külanõu oleks soodaga ja avangard, vot see oleks normaalne vald, siis äksi vald siis või noh, kas ta näksi vald või, või midagi muud ei ole küsimust, et nimi ei riku meest, nimeks võib ükskõik kuidas. Kuidas rahvas otsustab, jätame selle rahval otsustada, aga aga see mõte oleks küll niisugune. Taas rahvale käepärane. Ega need vanad vanad vallamajad, ega nad olid ka ikka mõistusega paika pandud, ega neid ka juhuslikult ei kantud, päris. Aga sööd äksi vald, jah, kui kui seda tuletan meelde, siis tantsin avalikule territooriumile. Ja suure tee ääres ja väga ilusa koha peal, aga ta, sakslased põletasid maha. Jah, ta peab ikka säärane koht olema, kus on postkontor ja kus on kauplus ja kus on kirik ja ja kõik muu sinna juurde kuuluv, mis vaja on inimesele noh, mida need asutused kõik üksteisele ligemale on sulle parem? Selles mõttes me oleme väga heas seisukorras praegu siin Eestimaal, et niisugune struktuur on ikka mõningal määral säilinud veel. No see on tänu minu arvates küll nendele talumeestele, kes ikka omal ajal läksid sinna sinna kolhoosi, mis temale käepärasem oli mitte, kes rikkam oli, kellel asjad paremini läksid, aga just just sinna, kus tal käepärasem oli ja sellepärast seal asendi olemine Paika lõpetuseks ma tahaks sinu käest küsida seda, mis arvanud, et vot nüüd selle neljakümneaastase kolhoosis olek vahe järel meie põllumees on väga palju näinud, läbi elanud, kannatanud noh rõõm on ka olnud, palju on ehitatud juurde teist laadi hooneid, suuri hooneid. Aga põllumehe enesementaliteet tema arusaamad tööst, elust, need on ikka säilinud. Noh, ma ei ütle 100 protsenti on säilinud, sest palju on põllumeheks hakanud niisugusi inimesi, kes ei olnud ennem põllumehed. Ja ega põllumees ikka jalaga vilja peale palju ei astu. Aga kahjuks on juba neid, kes, kes ajab, ajab üleval viljapõllu endale veedad ja ühekordse teed, kui tal on vaja minna, siis siis võtab, kust, kust kõige õigem on, teinekord läheb seal selle, kus tal jälle õigemann nihukesi juba on tekkinud. Aga õige põllumees seda muidugi ei tee ja õnneks neid põllumehi on ikkagi rohkem praegu järgi jäänud, kui, kui kedagi muud. Nonii, kuidas sulle see suvi möödus siin ilusa Saadjärve ääres? Tänavuaastane suvi on üldse väga meeldivalt niisugusi ilmasoniga harva esineb. Ja kui me kogu aja nagu oleme vandunud ilma siis täna õhtul magama selle tõesti kiita. Ja eks eks see näitab, näitab muidugi nendest tulemustest ka majandid on saavutanud. Aga. Elu kui niisugune on igavavõitu. Aga ega sinna midagi parata ei ole. Kui võimun, ma ei mõtle, mõtle muudkui füüsilist võimu, kui see hakkab ära kaduma, siis siis tuleb elada niipalju, kui teda võim on välja. Linnarahvas on hakanud käima suplemas, aga kui kui nii-öelda linnarahvale ollakse üks suur pretensioon Vesi on, on riigi oma ja kala meie oma, aga aga niimoodi see vesi ei tohi linnarahva oma alla. Ehitab endale üks korralik väljakäik Fedzeenlajaidele järve äärde. Kui ega järv järv muutub WC, ehk siis enam ei ole norm. Ja tahame endid veel kultuurseks rahvaks kultuurselt rahvaks ja ja see linnale ehitada, no ma arvan, et see ei oleks vist küsimust, et ja kui nad ei jõua, nad olgu kolhoosi esimehe juurde. Ma arvan, et aitab.