Tere, hea kuulaja, algab saade, helikaja olen selle toimetaja. Liina Vainumetsasaates on täna juttu muusikaharidusest Tartus. Teeme tagasivaate Elleri muusikakooli uue maja avamispeole. Seda peeti koos 95. aastapäevaga. Teiseks räägime laste vokaalharidusest Tartu Karlova koorikooli näitel. Siis kab muusikakriitik Igor Karsnek muljeid Arvo Pärdi sünnipäeva kontserdist Tallinna Jaani kirikus. Saate lõpus kuuleme nelevasteinfelgi vahendusel muusikauudiseid laiast maailmast. Sülgaja. Päris alustama peame aga kahjuks kurva teatega. Üleeile suri 54 aastasena helilooja ja kultuurijuht Ville-Markus kell Ville-Markus, kell sündis Tallinnas, 1960. aastal. Õppis Tallinna muusikakeskkoolis ja konservatooriumis kompositsiooni Lepo Sumera käe all. Töötanud on ta Eesti raadios, helirežissöörina muusikakeskkooliõpetajana projektijuhina, koosluse orkester Academy Hamburg juures Eesti riikliku sümfooniaorkestridirektorina, tema muusikakooli direktorina, Otsa nimelise muusikakooli direktorina, kultuurijuhina Loksale, Väike-Maarjas, Narva-Jõesuus, Sillamäel ja Mustveel mille kella mälestuseks teeme meenutus aastast 1994. Tema pala roheline esitab Tallinna muusikakeskkooli lastekeelpilliorkester Toivo peaske juhatusel. Möödunud esmaspäeval paati ametlikult Tartus lossi tänav 15 sisehoovis Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli uus kolmekorruseline õppehoone. Maksma läks see 2,5 miljonit. Projekti rahastas Euroopa maaelu arengufond. Varem oli selles lossi 15 maja hoovis olnud väike puumaja, kus toimus kogu rütmimuusika osakonna õppetöö. Need on seal siis kaasaegne muusikaõppeks sobiv ehitis milles on avar fuajee liikumisstuudio 12 õppeklassi helisalvestusstuudio ja 200 kolmekümnekohaline rõduga saal, mis ehitatud akustika eksperdi Linda madaliku juhtnööride järgi. Hoone avamisel kooli sünnipäeval kõneles Elleri muusikakooli direktriss Kadri Leivategija. Muuhulgas niimoodi. Täna on meie kooli jaoks ainulaadne päev. See on väga mitmekihiline päev sest me oleme teiega koos sisse pühitsemas meie uut kaunist koolihoonet. Aga täna oleme oma Keeruka ajajärguga ka meie koolielus jõudnud 95. sünniaastapäeva künnisele. Sest just neil päevil 1919. aastal kirjutati alla meie kooli asutamisleping Tartu kõrgema muusikakooli kasutamisleping. Ja see on just täpselt nendel septembripäevadel, et alustada siit esimese eestikeelse kõrgkoolina oma haridusteed. Aga samas peame leppima sellega, et meie aeg liigub aina kiiremini ja kiiremini, son tormilises muutuses ja tänases päevas olevat noored on meist väga-väga palju teistsugused. Nad on vaba maalapsed. Nad on arvutilapsed. Nad on lapsed, kelle ümber on tohutu infoväli, nad on lapsed, kes suudavad selles kindlasti orienteeruda paremini kui Meie siin. Need on need noored inimesed, kelle ees on kogu maailm lahti, et on inimesed, kes saavad valida kõike seda, mida nad tahavad. Ja meie peame suutma anda nendele nendeks valikuteks võimalused ja tema andma nendele nendeks valikuteks need vajalikud vahendid. Ja see tähendab seda, et me peame tänases kiires maailmas veel kiiremini liikuma, et jõuda ikka natukene nendest veel ette vähemalt selles, mida meie siin õpetame, et olla nendel ikkagi teejuhtideks. Et olla kaastöölisteks ja olla headeks kolleegideks ühel hetkel. Ja see on pingutus, kõikide nende Ei õppekavade ja lõimumiste ja laikimiste ja lõikamiste ja integratsiooni ja kõige muuga. Ja kindlasti soovitakse ka täna, et väiksema, aga peab andma meie hariduses palju paremad ja suuremad võimalikud tulemused. Ja see paneb meid pingutama ja see paneb meid kogu aeg arenema. Sellepärast et siit minev oma teed leidev uus noor inimene saaks teadmised, kuidas ta muusikamaailmas parimal viisil hakkama saab. Muusika on just see kaunis valdkond, mis teeb inimese tundlikuks, mis teeb inimese uudishimulikuks, mis teeb inimese distsiplineeritud ks ja kasvatab meis head maitset. See on maailm, mis teeb inimese emotsionaalseks ja samas hästi haavatavaks. Aga me peame leppima ka sellega, et muusikat ei saa teha just nagu üle käe, sest muusika on ta Kaus, kunst. Muusika on kunst, kus ei saa valetada sest muusikat ei tee siiralt oma südamest, siis muusika ei kandu meie kuulajale kanda isegi meile endile väga hästi. Sest muusika on meie enda isiklik suhe. Ja me peame arvestama sellega, et Me oleme siin laval ja me seda kaunist kunsti teile esitleme. Siis me peame teadma, et see peab olema just see ainukordne hetk. Just see, mis on siin ja praegu, mis kustub koos selle muusika lõppemisega. Ja ma väga loodan, et ka see hetk, milles me täna oleme, on ainukordne, on just täna siin ja praegu te saate selle võtta endaga siit kaasa, et meie koolipere saab pakkuda kaunik kontserti ja samas saame hakata koos teiega ära proovima seda kaunist saani sest see kaunis saal on nagu üks väga hea instrument, mis ei anna endast tegelikult meil esimesel hetkel just kõike välja. Sa tahad, et me temaga harjume, ta tahab teda, arvestame, ta tahab hakata siin ise helisema ja ta tahab, et me teda ei survesta. Ta tahab lihtsalt ise olla üks osa muusikast. Kui algas sündmuse kontserdiosa, siis võeti lava taga asuva suure klaaspinna eest kardinad. Saalisistujate ees avanes vaade hämarduvale Toomemäele ja klaasilt peegeldusid saali tuled külas. Heino Elleri videvik mängis Elleri keelpilliorkester, kus koos musitseeris, et õpetajad ja õpilased juhatas hiljon Kaiv. Saate esimeses pooles rõõmustasime koos Elleri muusikakooliga uuema aja ja imelise saalile. Kindlasti saab see kohtumispaigaks Eesti muusikakoolidele ühistel sündmustel. Muusikaarmastajate teame, et suhe muusikaga saab alguse lapsepõlves. Muusikutee algus, esimene õpet. Ta on alati olulised. Rääkides Tartust. Siin on mitu muusikakooli, mis pakuvad instrumentide algõpet. Täna aga tahaksime keskenduda koolile, kus pakutakse hääleõpet ja seda maast madalast. Tartu Karlova koorikoolis õpitakse hääleseadet alates esimesest klassist ja lapsed noored osalevad tasemel kooride tegevuses. Samuti võetakse seal ka palju muud, millest räägime solisti koolitust, instrumendi õpet. Karlova koolist on sirgunud lauljaid, koorijuhte, ansamblijuhte aktiivseid kultuurikorraldajaid. Ja olen sellest koolist kutsunud rääkima stuudiosse kaks koolijuhti, kes on ka Tartu poistekoori dirigendid. Karlova koorikooli idee autorid. Tere tulemast Karlova kooli direktor, undel kokk, koorikooli juhataja Anneli Traks. Kärja liine on Karlova koorikooli lugu. Eellugu tänasele päevale. Tegelikult see eellugu üsna pikk. Aga mis puudutab just koorikooli tekkelugu otseselt, siis see on seotud Tartus läbi viidud koolivõrgu korrastamisega. Ja selle koolivõrgu korrastamise käigus siis tekkisid puhtad gümnaasiumid, tekkisid puhtad põhikoolid ja mõned üksikud on jäänud ka siis ütleme, nõndanimetatud torukoolideks, kus siis abstrali esimesse klassi lõpetab Kaheteistkümnenda klassi. Tartu Karlova kool oli nende hulgas kellest siis reorganiseerimise käigus gümnaasiumist sai põhikool. Aga Gümnaasiumi sees olid olemas koorimuusika Sõotatuse klassid. Ja sellega seoses oli vaja mõelda, mis saab muusikaõpetusest siis, kui gümnaasiumiklasse enam ei ole. Ja praegu ongi olukord siis selline, kus on loodud koorikool, mis siis üldhariduslikult annab ta siis põhikoolihariduse ja selles selle juures on siis koorikool, kus on võimalik siis jätkata muusikahariduse andmist. Ja praegu ongi nüüd nii, et möödunud kevadel lõpetasime gümnaasium, viimane lend, mis oli 54. lend mis näitab seda, et kool on tegutsenud ja väga pika aja suurte traditsioonidega. Ja siis eeloleval kevadel lõpetab siis põhikooli esimene lend. Milline on olnud see muusikaõpetuse traditsioon selles koolis? Ma lugesin, et muusikaklassid avati aastal 1961 ja samas on see ka Tartu poistekoori loomise aasta. Just nii see on, siis oli ta veel tookord Tartu seitsmes keskkool kooris aastal Clauderis poisteklassid kõigepealt ja hiljem võttis juurde tüdrukuid ja siis see lugu on siis kestnud kuni 1980. aastani kus ma siis realiseerisime need üldmuusikaklassid siis koorikooliklassideks, kus siis enam tähelepanu hakati pöörama siis vokaalmuusikale just. Ja põhimõte oli selles, et valmistada lauljad nii Tartu poistekoorile, neidudekoorile, kurekell, maailma praktika on näidanud seda, et tipptasemel koorid vajavad ka korralikku ettevalmistust ja see oli tookord ainus võimalik tee luua siis gümnaasiumi juurde muusika süvaõppeklassid. Ja nii on see siis kestnud, kuni siis selle praeguse rabenseerimiseni välja. Ma mäletan oma lapsepõlvest, et kui mina olin härma koolis, siis Kadri Leppoja näitas meile seitsmenda keskkooli lauljaid ja ütlesid nii, peab laulma, aga sellest jäi meile nagu väheks, et oli lihtsalt kahju, et me ei oska nii hästi oma häält kasutada. Aga olles Eestis ringi vaadanud ja näinud, mis siin toimub. Mul on mulje, et see on küllaltki ebatavaline kool. Kas Eestis on ka teisi selliseid hääleõpetusele pühendunud koole ja kuidas maailmas sellega? Maailmas on kindlasti, aga meil Eestiski on tegelikult Narva koorikool, kus on ka hääleseade ja alustavad ka väikestest kooridest peale. Aga see on koorikool on täiesti omaette õppeasutus ja üle Narva lapsed tulevad sinna koorikooli kokku ja lilt aineid neil seal leiab, võta, nemad õpivad siis oma koolides ja üks huvitav kool on ka Tallinnas vanalinna hariduskolleegium, kus on ka koorid, on pikali poistekoor ja vanalinna hariduskolleegiumi mudilaskoor ja tütarlaste kool. Ja samamoodi siis kasvatatakse lauljat pisikestest peale ja ka nendel on hääleseade ja, ja hästi võimekad koolid. Aga nemad on nagu koondunud ühte majja, et kõik üldained ja muusikaained ja neil on ka kunstiõpetus. Et kes mida valib teatriõpetus, et neil on sellise kolme suunakovi, kuuled, kui meie oleme koorilaulusuunaga. Ma tooks siia lisaks veel selle, et meil see võimalus tekkis just tänu eelmise põhikooli gümnaasiumiseadusele mis need muudeti ja see võimalus tuleb hetkel ei olegi, et üldhariduskool ja huvikooli tüüpi koorikool, nagu meil on, saavad töötada ühtse õppeasutusena ja seda võimalust tegelikult kasutasin praegust ära, seadusandlus selle võimalusena meile lõi ja möödunud suvest siis saimegi koolitusloa meie koorikoolile. Et selles mõttes oli õnnelik jätk sellel asjal. Ja kunagi meil oli võimalus külastada Viini poistekoori ja ka nemad õpivad nõndanimetatud koolis, kus nad suisa elavad nädal aega või ütleme, viis päeva ühiselamutes ja siis nädalavahetustel saavad koju ja nende õppimine on ka päris huvitav, et pool aastat nemad õpivad pingsalt ja pool aastat käivad siis kontserditel ümber maailma. Et samas ega need lapsed õnnelikud ei ole väga, sest meil on meeletu koduigatsused ja, ja hoopis teised probleemid. Aga selline korraldus on hoopiski liini poistekoorile. Ka nendel on natukene teistmoodi selles mõttes, et nemad uuritavad soprani Talte kõrgeid poiste hääli ja mees hääletaputavat lavale, et juurde Viini riigiooperist, kui on, 100. siis salvestused või kontsertturneed. Aga muidu on nad põhimõtteliselt just lastekooritüüpi poistekoorid. Ja koore on seal ühes õppeasutuses palju, klassikoorid on praktiliselt ja nad rändavad mööda maailma ringi niimoodi, et just seal klassi kooriti. Ja vot siin Tartus on nad vist paar korda käinud ühe niukse klassikooriga, kus oli 23 24 lauljat ja see kontserdiprogramm, see on nagu mitmesse suunda arendatud, et võimalikult rohkem kontsert anda, sest nad on isemajandav kuul, nad teenivad sellega raha oma ülalpidamiseks reisideks. Ja ütleme, see põhitegevus selles vini poistekoori elamises on just see muusikaalane tegevusalad saavad samas seal üldhariduse õpetus käib sealjuures asja nüüd natukene noh, mitte nii väga oluline või mitte nii väga tähtis nagu teisejärgulisem põhiraskus on muusikaõpetuse. Ja nad on internaatkool. Meie majas on üldhariduskõige tähtsam. Siis tuleb muusika, mis on ka tähtis, aga üldhariduse peavad kõik lapsed saama korralikult kätte. Ja seda joont oleme püüdnud säilitada ka siis, kui oli gümnaasium veel. Sest et neid õpilasi, kes päris muusika valivad oma tulevaseks elukutseks ega neid nii massiliselt loomulikult ei ole, ei saagi olla. Aga Gümnaasiumi lõpetanud peavad olema konkurentsivõimelised ja kõikides teistes kõrgkoolides, et oma elukutse omandada, mis alati ei tarvitse olla ja muusikaga seotud. Aga samas kindlasti annab minut meie koolist kaasa muusikaarmastuse ja selle hariduse, mis meie õppeprogrammidele on kindlustanud. Vaatame siis korraks üle, millised koorid Karlova koorikooli juures tegutsevad. Alustame esimese klassikuuriga seal olevad poisid-tüdrukud koos ja siis alates teisest klassist poiste mudilaskoor eraldi tütarlastemudilaskoor. Ja alates neljandast klassist lähevad poisid Tartu poistekoori kuni siis lõpuni välja. Mõned on juba ülikoolis, mõned töötavad seal ja tüdrukut käivad vahepeal veel ära lastekooris viiendast seitsmenda klassini alates kaheksandast klassist on siis nad neidudekooris kure, kel vot sellised koorid ja siis on meil veel ka poistekoorilauljatest, on ka puhkpilliorkester milleta meie kooli tähtsamaid sündmusi ei kujuta üldse ette, kõik need kooli õppeaasta alustamised ja kõik tähtsamad sündmused alati orkester olemas ja see on nii tore vaadata, kuidas väikesed poisid oskavad pilli mängida ja musikaalselt, et see meie jaoks ka üks kuldaväärt asi. Ja üks võimalus muidugi, mis meil on, veel, oleme ka üritanud näiteks Tartu poistekoor ja kurekella kokku panna ja koos midagi teha. Möödunud aastal oli meil mitu laululaagrit, õppisime siis omni oma kava kui ka eeloleval laulupeo repertuaari ja paistis niimoodi, et ka poistekoori tenorid ja bassid ja kuradil sopran lauldi, tantsiti, ilus segakoori kokku. Ja samas me andsime nendega koos ühiskontserdiülikooli aulas, mis oli samuti. Tundus, et lapsed tundsid suurt rõõmu ja ja mulje jäi ka sellised. Kuulajatele meeldis. Ja samas ka Eesti lipu päeval Me esinesime Otepää kirikus. Jälle saime väga hea vastuvõtu ja, ja ka ise tundsime väga head tunnet koos lauldes. Siia juurde lisada, et meil oli ka hea võimalus laulda koos seal Ivo Linna, Ott Lepland ja Siiri Sisaski ka kes just sellel kontserdil kaitsta, et isamaalisi laule, aga meie tunneme, kõik, teame neid. Aga nägime ja kuulsime seda suurepärast ettekannet ja suurepärast esitust koos vahel tuult ka meie lauljatega, mis oli kindlasti hästi mõjub ja ja lauljatele meeldejääv. Kuidas on asjad seatud niimoodi, et päris profession, maalseid kollektiive, Tartu linn ise ei oma aga siin valitakse esinduskollektiive ja Tartu poistekoor on siin pistnud rinda kõige paremate tartu kooridega. Milleks siis valitakse viie hulgast, nagu ma olen aru saanud, on Tartu Ülikooli kammerkoor, Tartu Ülikooli naiskoor, Tartu akadeemiline meeskoor, Tartu noortekoor ja Tartu poistekoor ja päris mitu korda on ka Tartu poiste korrunud esinduskooriks. Tulles nüüd nende viimaste aastate muutuste juurde. Kas on mingi mõju nüüd sellele, et poisid on pidanud minema linna peale mujale koolidesse? Kas Tartu poistekoorimehed on tulnud tagasi oma koli juurde? No siin võiks öelda nüüd niimoodi, et selline kartus oli ikka algusest peale, et kas tullakse tagasi ja, ja kas lauldakse koos edasi. Aga need praktika on näidanud seda, et tullakse tagasi ja nii ka möödunud aastal ka sel aastal on koor komplekteeritud ja erilisi probleeme ei näe praegu hetkel. Kuigi, siis kui need suured poisid olid omas majas olid nad rohkem niimoodi läheb nädal ja kui ka mõnikord puudud, siis oli võimalik kiiresti nendega koos elaviis töötaja sat järele aidata. Praegu on natukene keerulisem, sest et kõik suured poisid, kes praegust meil kooris laulavad nad on ju kõigepealt ka oma koolide õpilased, kus nad õpivad. Ka sealne koolielu ju vajab korraldamist ja tegemist, et poisid on seal hinnatud, neid rakendataks seal palju. Ja seetõttu me nüüd nii tihedalt tenori passiga on tööd teha ei saa, kui oli see siis, kui nad bee majas olid. Aga see laulusoov ja see tahe ja see on praegust Ja loodame, et see ka niimoodi tulevikus jätkub. No mis nii-öelda veel, tenori passivad eraldi, siis nendel on ka kujunenud välja selline hea koostöö Tartu poistekoorile restart akadeemilise meeskooriga. Me laulame River kontserdilaval korraga, vaid seisab juba kolmas jalgpallimatš. Mis toimus siis sellel aastal, 27. septembril algusega kell 15 null null Tamme staadionil? Peab küll tunnistama seda, et kahel esimesel korral on poistekoori poisid võitnud aga ega meeskoori taha kalla andma, nii et nad kutsusid teid taas välja. Loodame, et läheb seekord õnnelikult poiste jaoks. On teil kokku ütles, et, et neil on säilinud muusik armastust, mina märkan, et seda on veel rohkem. Et kuna see on natuke nende jaoks nagu kaugem ja mis on kaugem, see on nagu kallim ja väärtuslikum, nii et selles mõttes see kuuri töö on see, mis ta lihtsalt kohal on, palju produktiivsem. Et ta on 100 protsenti kohal ja olemas, sest ekstra tulnud selle jaoks Ja muuseas, sama võib öelda ka kureküla suhtes. Tõstel hommikul rääkisin Imbi pootsmaniga, kes on seal koormeister. Ta ütles, et sel aastal on seal 25 tüdrukut väljaspoolt meie kooli aseonju peaaegu pool, koor juba. Ja just sellised ühised ettevõtmised, nii kure, kellel endal koos poistekooriga. Ma arvan, et kinnistavad ja teevad seal elu huvitavamaks laudetele seda tegelikult on tarvis. Ja tunduvalt laulurõõmu, et seda on ka praegust omajagu kõige tähtsam. See on tõesti väga rõõmustav. Mainisite, et Viini poistekoor sõidab pool aastat ringi ja see on ka poistele päris raske. Millised võimalused praeguses Eestis on kooridega ringi sõita? No siin on põhiline, probleem on ikkagi raha. Kontserdiga Ma vaatasin, et on võimalik kokku panna, neid on võimalik ära õppida, aga piirid seab raha ja bussisuurus. Kas sõita kaebussiga või sõita ühe suure bussiga. Hinda me kõik ju teame, mis nad maksavad, need sõidud, meid on toetanud nii Kultuurkapitali kui ka nainanud linnavalitsus. Eriti raske on siis, kui on välismaale sõidud, pikemalt sõidad ja konkurssidel minekud. Nii et see on jah, praegust selline noh, tõsine probleem just, et kuidas rahanduslikud asjad lahendada. Õnneks on lapsevanemad praegust hästi-hästi abiks ja, ja toeks. Ja näis, kurekell oli pidanud, ei, lastevanemate koosolek oleks meil poistega tuleb sama lugu ära pidada ja nendega rääkida natukene tulevikuperspektiividest ja nendest plaans võib-olla järgmise aasta ees seisab. Ja teatavasti ongi tuleval aastal José Kus tuleb väga palju külalisi kokku maailma. Meie õnn on see, et meie ei pea kuskile sõitma, siin koha peale saab osaleda. Muretseb kava ära õppida nii hästi kui võimalik on ja osaleda seal ei jõua. See on kindlasti ees ja tahaksime ette võtta ka tuleval poolaastal konkursi reisi läänega Viksaldus kulutustega. Teine asi on, et meil on post üle 70 ja bussis on teatavasti kohti tunduvalt vähem. Ja kõik need välisreisid on seotud tegelikult natuke emotsionaalselt haiget saamisega, et, et seda on nii raske alati üle elada. Et kõik on tublid poisid, aga sa pead nad nüüd bussi ära mahutama, et see ei ole alati kerge. Ja sellepärast, ega me ei olegi iga-aastane Rafael sõita nagu ettevõtlust seest koori tervise säilitamise huvides. Normaalseks peame kuskil kahe-kolme aasta tagant võteteks konkursi reis ja kas on siis siin kohapealne astil maine, konkurson rahvana konkurss on nii, on ka meie ajaloos. Kui vaadata tagasi pikkade aastate taha, siis, siis on enamasti ikka nii on, et see intervalli on kuskil niimoodi kaks-kolm aastat annaks suuremate konkursi reiside vahel. Mida te peate seni kõige suuremaks saavutuseks? See on nii poistekooriga kui kurje kellaga saavutatud. No kui ta üldiselt poliitilises plaanis on kindlasti see, et nii kurekella kui ka poistekooris kõige suuremaks saavutuseks see, et hoida nii suur hulk noori inimesi muusika juures ja koos avastada neid võimalusi, mida muusika pakub ja koos lahti arutada, seda koos läbi elada. See on võib-olla niisugune kõige tähtsam, aga kui see kõik on olemas ja siis on võimalik seada lati päris kõrgele ka taseme mõttes. Eks igasugune võit ja head tulemused konkursilt on praktiliselt pingsa töö tulemus ja, ja seetõttu nad pakuvad rõõmu kõik. Ega väga raske on öelda, missugune see kõige tippude tipp on olemas, koori elus kuposte krundi küllalt vana, üle 50 aasta vana, olemas halvemaid aegu ja paremaid aegu, nii on ikka olnud, alati saad maksimaalsed tipus olla, aga mis on hea see, et kuna meil on korralik baas, siis ei ole ka kunagist mõõnaperioodi ja ütleme, niisugune hea tase on hall, et läbi aastate on tegelikult täiesti oluline. Ma tahaks öelda seda, et, et vahel on täiesti tavalisel aasta kontserdil olemas hetk, kui sa tunned, et me kõik oleme üks et ega see nii tihti ei tule ja nii kergelt ei tule. Ja kui see tuleb, siis ununevad kõik võidud ja konkursid ära, et tegelikult siin ja praegu. See on nii võimas tunne. Et me oleme kõik üks ja teeme ühte asja. Ja tavaliselt on niimoodi, et igal konkursil toimub seesama mõte, mis on meil praegu, ütles suuremal või väiksemal määral ikono tipphetked kontsertidel ja see on see jälle, mis toidab ka lauljaid ja mis annab uut energiat ja ja sa näed kohe, kui asi läheb korda, kuidas silmad hakkavad särama, kuidas hingamine, postiolek ja kõik muutub. Ja kui publik võtab selle asjaga veel väga soojalt vastu, siis seda enam veel. Kui palju on Karlova koorides lapsi läbi käinud ja kas kunagi on olnud mõte näiteks kutsuda kokku? Ma ei tea, kas Tartu poistekoori vilistlased. No see on väga raske öelda, paljud läbi on käinud aastakümneid on koor tegutseda ja kui meil olid 50. juubel, siis me kutsume kokku meeskoori kontserdil, nad kandsid üsna mitu laulumeeskoori naa plussis, veel olid juurde veel ka sega koorina. Aga seda on väga raske tõesti öelda, palju seal läbi on käinud, aga praegusel hetkel näiteks sel aastal koorikoolis on üle 230 laulja 233 233 on praegu sellel aastal. See on esimesest üheksanda klassi ja 23 klass kure, kellest 20 viia ja meeldiv veel 30, nii et 300 kanti on praegustes lauldes koos. Ja veel rääkides sellest vilistlaskoori meeskorist, mis tegelikult paar aastat tagasi oli juubelikontsert et see oli väga huvitava kõlaga koor. Et kui sellist koori saaks ja mitte ainult projektina kasutada, vaid et olekski selline koor olemas, et aga kahjuks ju noortel meestel on nii palju tegemist ja, ja, ja, ja võib-olla sellepärast ongi nii võimas ja niisugune energiat täis, et ta ongi projektikoor. Ta on väga suure potentsiaaliga koor tegelikult, sest seal on ju lauljad, kes on praktiliselt 11 aastat õppinud kõik muusikat, gümnaasiumi lõpetanud on seal, noh niisugune loomulik, et see niimoodi on ikkagi üllatada. Et ta siiski nii hea, võib-olla, kui need noored mehed kokku tulevad ja ja kui seal taga on tahe ja soov koos musitseerida, siis tulemus võib olla väga hea. Nii nagu oli. Kontserdil ma vaatasin kooli kodulehelt, et esimesel oktoobril on teil uue klaveri esitlemine. Klaveri valisite oma koolile ja kas seda oli lihtne saada sinna poolile. Klaver ei ole odav. Valisime Estonia klaverivabriku klaveri, ilmselt klavereid, mis meil on kabinetklaverit, Estoniast on kõik sealtsamast firmast pärit. Ja praegusel hetkel tundub niimoodi, et maailmas on see üks nendest pillidest, kus kvaliteedi hinna suhe on kõige rohkem tasakaalus ja sellise hinnaga Eestis nähtavasti aredamat klaveritel saada võimalik ei ole arvestada sellega, et vana klaver, mis oli aulas, see oli kasutusel olnud 31 ja pool aastat. Kui mõelda selle peale, et kui suur on selle klaverikoormus olnud läbi nende aastate, kus on kooriproovid, kus on kontserdid, kus on aktused, kus on kõik kõik, kõik kõik, mis käib enamasti klaveri saatel siis on uskumatult see eelmine pill nii kaua vastu siiski pidas. Ja praeguse pillisaamise mõte just seda endist klaverit kuulates, kus hakkas juba natukene mõjumaid seal klaver on nii kaua nagu käibes olnud ja siis aitas meid Tartu linn selle koha pealt. Eelmine linnapea Urmas Kruuse, kelle juures ma siis murega nagu käisin, siis ta lubas leida sellele lahenduse. Aga teatavasti noh, see rahasumma ei olnud äike, klaver maksab nii ruttu seda asja päevapealt teha muidugi võimalik ei ole. Aga siis tal oli kogu aeg meeles, et ta lubanud oli. Telesaates, keda ütles selle maha, et Arnold oli, on lubatud see klaver ja enne seda, kui ta siis Tartu linnapea kohatav läks, nagu Tallinnasse ministriks sai siis ta muidugi likvideeris ära kõik need lubadused, vanad võlad. Ja siis meie mure ja soov läks siis linna esimesse lisaeelarvesse sisse ja sellega oli seal arvestatud ja pluss veel oma tulu sinna juurde. Nii et 27.-ks juuniks seisis klaver sisse aulas olles läbinud siis eelnevat riigihankekonkursi ja kõik muud asjaajamised ja transpordiasjadele. Nii et enne suvepuhkusele minekut oli sisse klaver olemas Saaris ja hurjutada nüüd vaadata ja võrrelda eelmisega, siis vahe on muidugi väga suur ja esimesel aktusel kui Annedraks aktust juhataja ja küsis, mingi vahe uue vana kaeralapsed laule suust ütles, et jah, on küll, lapsed kuulsid selle vahe juba ära. Aga kuna samas on meie jaoks väga oluline ja tähtsa luus, klaver on ja kuna on tegemist ka rahvusvahelise muusikapäevaga, siis otsustasime, et esimesel oktoobril kasutanud võimalused ära mõlemad. Et rahvast muusikapäeva, siis tähistame uue klaveriesitlusega, mis tähendab seda, et sellega koos kaasneb siis kontsert, kus osalevad siis meie koorid, kus on vaja saadet, kus on klaverit kuulda. Siis solistid, solistid tähendab pool Ale pool on saadud pool vokaali pluss siis veel eraldi klaverimängu solistid, klaverimängijad, nii et tahaksime selle läbi viia siis koos sellega. Ta tuleb kontserdiga Venno Laul, kelle kaudu ma selle klaveri nagu saime ja kes, nagu ajaloost on teada, väga suur poistekooriliikumise eestvedaja ja laulupeo juht olnud pikki aastaid ja ka muusikaakadeemia kauaaegne juht, nii et suur rõõm oli temaga koostöös seda teha. Aitäh edu Karlova koorikoolile ja loodame teie õpilaste ilusaid hääli veel mitmelt poolt kuulda. Väga suur tänu heade soovide eest ja me tahaksime ise katserütmi, läheks. Ja selline oli tänane pilguheitmuusikaharidusele Tartus. Nüüd aga vaatame tagasi veel ühele sündmusele. Nimelt Arvo Pärdi sünnipäeva kontserdile. 11. septembril Tallinna Jaani kirikus. Kohal käis muusikakriitik Igor Karsnek. Arvo Pärdi sünnipäeva kontsert lamentaate 11. septembril Jaani kirikus pani tervele festivalile ERSO, Tõnu Kaljuste ja kahe solisti Marit Gerretz-Traksmanni ja patriša Rosario esituses võimsa vaimse ja väga väljapeetud traagilistest ja samas ka dramaatilistes intonatsioonides punkti. Kahtlemata oli see üks festivali kõrghetki. Huvitav on see, et tänavustel Arvo Pärdi päevadel oli muusika põhjendatult grupeeritud vastavalt loomisaastatele näiteks eraldi kontsert oli Arvo Pärdi varasest väga askeetlikult tintinnabuli stiilist, mis on siis 70.-test pärit. Eraldi kontsert oli sellise juba laiendatud tintinnabuli stiili muusikaga 80.-test. Arvo Pärdi päevade lõppkontsert, et see oli siis selline areen, kus kõlasid helilooja sellel sajandi 21. sajandil lõpetatud teosed nagu nomentaate klaverile ja orkestrile ning koma servasse dienta soprani ja sümfooniaorkestrile. Mõlemad teosed, see on selles mõttes märgilise tähendusega Arvo Pärdi loomingus. Kui varem tänu tintinnabuli stiilile angloameerika maades nimetati Arvo Pärdi stiili huli Simply City ja mis noh, meie mõistes oleks nagu uuslihtsus siis kumbki nende suur hobustesse, ei Lomentaate ega oma servasedienta pole kaugeltki mitte lihtsad, ammugi siis veel uus, lihtsalt teosed, mõlemas on paras annus matismi. Siin mängib kaasa küllaltki erinev selline stiili. Ballett nagu näiteks mõningad sellised neuroromantilised intonatsioonide arvub, järgib muusikalises leksikas teoses oma servasselienta. Ja selline dramaatiline laeng, vot see on just see tugikaar, mis nii esituslikult kui kompositsiooniliselt mõlemat teost omavahel seotud. Lamentaate puhul on teatud kiusatus nimetada seda klaverikontserdiks, kuigi Marit Gerretz-Traksmanni mängituna tulid esile hoopis teised kvaliteedid muusikasse sisseelamine, see on näiteks ühehäälse faktuuri. Kõlama paneb mõni asi selline ansamblimäng orkestri, üksikute solistide mingites klaver ja flööt kuid teos tervikuna on küllalt komplitseeritud ülesehitusega ja siin peab muidugi Tõnu Kaljuste kiitmata tunnetas dirigendina väga veenvalt selle muusikaga olevat sellist sisemist arhitektuuri mida näiteks demonstreeris selline Lissoneeriv põhi kulminatsioon ja see oli meisterlik ettevalmistamine. Ja siis kontrastina siis lamentaate päris lõpuosa muusika hangumine justkui mingisse Minoorsesse teispoolsusesse. Arvata võib komas serva seedienta, kus solistiks oli Suurbritannia Kuigi ta ei ole võib-olla sõna-sõnalt otseselt pühendatud sellele solistile, kui muidugi kirjutada seda solisti silmas pidades ja võib tekkida kahtlus, kas teos oleks seesama teos, kui kusele esitaks mõni teine sopran, sest patriša Rasarial on täiesti fenomenaalne hääle valdamine tema hääleulatus, kus on põhimõttelise aldi registrist tähiste koloratuurini välja. Ja muidugi peab märkima ka seda kuigi koma servasid Jenta ehk siis otsekui hirv son Traegude psalmi tekst, kui mitte teada, et tegemist on psalmi teksti, muusika, siis võiks arvata, et see on katkend mingis oratooriumist. Siin on mingid ooperliku dramatismi, ühesõnaga kõike seda sellist vokaalset artistliku väljendus, ballett mida ma ei ole päris kindel, kas mõne teise maailma solisti puhul see nii väljendusrikkad niivõrd ekspressiivsed välja tuleks. Tegelikult Kaljuste tuleb ka siin esile tõsta just nende vokaalsete, instrumentaalsete episoodide, sellise kõlalist, tempalise sidususe, see esituslik tervik oli, oli ääretult voolujooneline. Kõik need tempolised muutused kasvasid nagu üksteisest välja ja, ja üksteise sisse. Ja selle muusika esituse märksõnaks võiks olla son kulg. See oli kulg, umbes nii, nagu ma toon sellise piltliku näite nagu laotze raamatut Aade Ching kulgemise väe raamat tähendab selles muusikas selles esituses oli kulgemist ja selles esituses oli vale. Liiga ja Arvo Pärdi sünnipäeva kontserti külastas Igor Karsnek need muusikauudiseid laiast maailmast. Neid vahendab nelevasteinfelt. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Vähem kui kahe nädalaga on Viini riigiooper kaotanud kaks dirigenti. Viiendal septembril lahkus ooperimajast muusikajuht Franz Velzermest, kes pidas juhtkonnaga koostööd kunstiliste erimeelsuste tõttu võimatuks. Nüüd keeldub koostööst ka teine dirigent Bertrand TPI, kes ei ole samuti nõus töötama Viini riigi Peri direktori Dominik Mayeri alluvuses. Ta toob põhjuseks usalduse puudumise ja ebaaususe. Seitsmeteistkümnendal septembril toimus Londonis grammofonipreemiate pidulik üleandmine. Lisaks varem avalikustatud võitjatele anti üle veel mitu preemiat. Preemiad anti kätte, et juba varem avalikustatud võitjat selle ja lisaks tehti teatavaks veel õige mitu preemia saajate elutöö preemia pälvis flöödimängija Truls kool või kes on klassikalist muusikat laiale auditooriumile tuttavaks ja omaseks mänginud juba 50 aastat. Aasta parima plaadistuse preemia pälvis Ricardo Tšaiigus Leipzig vanud House orkestriga Johannes Brahmsi sümfooniat salvestamise eest. Aasta artistiks kuulutati aga viiuldaja Leonidas kavakas. Parimaks nooreks kollektiiviks tuli aga Taanist pärit naitingeilkvaatset. Suure eripreemia sai dirigent söönevil merener, kes tähistas tänavu oma üheksakümnendat sünnipäeva ja see preemia loodi sel aastal spetsiaalselt temale. Teatavaks on tehtud ka eco klassiks. Tänavused preemia saajad, kelle seas on näiteks Ann Tretko, Jonas Kaufmann ja Diana Tamra Anne-Sophie mutter ja Berliini Filharmoonikute, said preemia parima instrumentaalkontserdisalvestuse eest. Dirigent Janniknesese käen tunnistati aasta parimaks dirigendiks. Baden-Baden ja Freiburgi sümfooniaorkester oli aga aasta parim orkester. Pianist Igor Levik tiblaat tunnistati parimaks sooloplaadiks ja parimaks instrumentalistlikuks nimetati pianist Marc-André Eham lään. Samuti valis žürii välja preemia saajate eks Tšetsiilia partali Jan postridži, Emmanuel Bach öö ja ta pead Zimmermanni. Kokku oli 45 premeeritud 22. kategoorias ja pidulik tseremoonia toimub Münchenis 26. oktoobril. Ukraina sopran Katerina Kasper ja Lõuna-Korea tenor biom siin Kim olid tänavuse Miriam helini nimelise rahvusvahelise lauljate konkursi võitjad. Konkurss toimus augustis ja seal osales 46 lauljat 20-st riigist. Konkurssi korraldati juba seitsmendat korda ja see lõppes kontserdiga Helsingi musike talus, kus osales ka Soome Raadio Sümfooniaorkester. Ukrainas atran Katerina Kasper on hetkel frankfurdi ooperimaja laulja. Meeste seas saavutas võidupeo Mishin Kim, kes on viimasel ajal ka mitmeid teisi vokalistidele mõeldud konkursse võitnud. Mõlemad said preemiarahaks 30000 eurot. Miriam helini kurss on nime saanud Soome kuulsa vokaalpedagoogi järgi ja see on maailma üks maineka Maidvokalistide konkursse. Toimub see alates 1984.-st aastast, viieaastase intervalliga ja paljudest võitjatest on saanud kuulsad lauljad näiteks Alafeer, Elina garanža, René pappe ja Julia Leesneva. Mõned uudised džässivaldkonnast kaheksandal septembril suri 90 kuueaastaselt džässmuusik, arranžeerija ja bändijuht Serald Wilson, kelle lavatee kestis 75 aastat ja kelle lavakaaslasteks olid läbi aegade näiteks Kellington, Billy Holiday, Ella Fitzgerald ja teised. Laval ja salvestusstuudiotes oli Wilson aktiivne veel üheksakümnendates eluaastates ja tema seitsmeosaline džässisõit oli veel hiljutigi Emmy nominent. Wilsoni kõige tegusamad ajad jäid siiski 1950.-tesse ja 60.-tesse aastatesse, mil ta tegutses Los Angelese filmi ja teletööstuses. Helilooja ja arranžeerija. Ta töötas lauljatega, õpetas piirkondlikest koolides ja tegutses seitse aastat ka raadios saatejuhina. Väljaspool sassi lava olite näiteks sageli ka näiteks rei Charles seal Subin Meeta. Hiljem tegutses Wilson erinevate džässorkestrite külalisdirigendina. Tema poeg Anthony Wilson asus samuti muusikuteele Chaski, Kristina. 75 aastaselt suri ka džässpianist ja helilooja Joe sämpl, kes oli 1900 kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel üks suurimaid Džhjuseni revolutsionääre. Tema lavade vältas ligemale pool sajandit. Joe sample alustas oma karjääriansamblis Jazz Cross säilos, kuhu kuulusid veel saksofonist Vueltal Felder, löökpillimängija, õnnesbert Bar ja trumbanistuvain Henderson, kes suri samuti tänavu aastal. Ansambel liikus džässisuunast üha enam eemale ja lõpuks kaotati inimest. Džäss ja bändist sai lihtsalt v Kruse ilus. Ansambli üks edukaim saavutus oli album Street Lif ja samuti lood nimega soul, Salos ja pudid. Vandid. Ansambel lagunes aastal 1987 ja siis jätkas Josämpl valdavalt soolokarjääriga. Muide, tema on ka laulu vandei ail flaiuvai üks autoritest, mida näitlejanna Nicole Kidman ehitas 2001. aastal filmis Mullen Ruus. Mõned lühiuudised CD Mair kvartett, mida juhib viiuldaja Toomas tset. Maire pälvis hindamiti preemia, mille rahaliseks väärtuseks on 10000 eurot. Preemiat antakse välja iga kahe aasta tagant helilooja sünnilinnas Hanaus ja seda alates aastast 2000. Möödunud kork pälvis hindamiti preemia. Paavo Järvi. Amsterdamist tuleb teade, et 20. märts on see kuupäev, mil dirigent maris Jansons astub viimast korda üles. Kontsertorkestri ees. Tan orkestri peadirigent aga lahkub tervislikel põhjustel sellest ametist sest ta ei jaksa olla kahe orkestri eesotsas. Teiseks orkestris on Baieri raadio sümfooniaorkester Münchenis. Moskvas korraldatud keelpillimeistrit. Konkursil selgus, et maailma parimaks viiulimeistriks son koreast pärit Sungee Hong kes töötab kremoonas asuvas Stradivari kolledžis. Moskvast pärit Maria Strelnikova ja Tokios tegutsev Andreas broice pälvisid võidu Violade meisterdamise kategoorias ja parimaks tšellomeistriks tunnistati Hamburgis töötav Eduard Schween. Parima poogna meistritiitli sai aga tšehh lubaš Ootlas. Dirigent Fabio Louisi, kes on järgmisel aastal maineka paga niini viiuldajate konkursi juht, otsustas, et koostab selle konkursi žürii põhimõttel, et prominentseid, viiulimängijaid ja viiuliõpetajaid sinna ei kuulu. Louisi plaanib žüriisse kaasata piss mänedžeride orkestri direktorid, agendid ja ajakirjanikud, et konkursi võitjad saaksid tõesti oma karjääri nende abil edendada ja et andekaid mängijaid märkaksid inimesed, kel on neile võimalusi pakkuda. Lisaks on žüriiliikmed näiteks ka viimase paganiini konkursi võitja ja orkestri kontsertmeister uue žürii koostamise põhimõttega sooviv Louisi vältida olukordi, kus näiteks kuuest finalistist neli on žüriisse palgatud õpetajate õpilased. Nii juhtus viimati näiteks India Naapolisse. Com kursil. Ja lõpetuseks eesti muusikat ja muusikut puudutav uudis. 20. septembril avab kontserdihooaja Massachusettsi osariigist tegutsev Lexingtoni sümfooniaorkester ja seda programmiga Estonian laid. Põhiosa kavast koosneb Arvo Pärdi teostest, solistiks on kutsutud pianist Diana Liiv. Esitlusele tuleb Arvo Pärdi lamentaat klaverile ja orkestrile, samuti teosed Aliinale, füranna, Maria variatsiooni tariinus ka terveks saamise puhul ja tabula rasa viiulile, veolale, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele. Lisaks Pärdi teostele on kavas ka Eduard Tubina süit eesti tantsudest, Jean Sibeliuse Karjala süüt. Kontsert toimub Lexingtoni keskkooli saalis. Tund enne kontserti tutvustab kava dirigent Jonathan Mc-Fi. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Muusikauudiseid maailmast vahendas neile vaste infelt. Heligaja. Kuulsite saadet heligaja Ille teostes, tehniliselt selle baas toimetas Liina Vainumetsa aitäh kuulamast ja jälle kuulmiseni.