Siin kõlas Pjotr Tšaikovski Brontu ja mängis soome pianist jooni. Sumera kell on 13 ja kaheksa minutit ja delta jätkab oma tavalise kavaga. Kohe hakkame rääkima Peeter Volkonskiga jutt jutu peale seda aga Ivo Heinloo intervjuu Šveitsis elava lauljatari Ingrid Lukasega. Ning peale seda siis juba saatekava tutvustus ja veel natukene muusikat, siis tuleb juba ka kooskõla seal. Mängin Artur Lemba sünniaastapäeva nimel ja pühendan esimese klaverikontserdi. Artur Lemba Ale loomulikult. Külaline Tartu stuudios Peeter Volkonski tervist. Rivis. Mida me Peeter Volkonskiga klassikaraadios räägime loomulikult ei millestki muust kui inimesest, armastusest ja olemise mõttest. Kas selline plaan sobib teile, härra Volkonski? Ahsoo selline plaan oli veel. Jah, Peeter Volkonski, teile hiljuti täitus 60. aastaring eluteele, mida juubelid ja sellised ilusad numbrid teile tähendavad. On neil mingisugust olemas? Kui tähendust ei ole, ma justkui tunne, hea küll, midagi, et oleks muutunud, aga 60 50 ei ole, ei olnud sugugi niisugune imelik või naljakas, või noh, ma ei tea, see kuuskümmentatav naljakas nagu peaks midagi muutuma või? Ei ma ei tea. Noh, iseenesest on niisugune naljakas number 60 kuidagi kas 70 oleks parem? Kus ma tean? Seitse seitse on juba iseenesest ilus number. No teie käest võib, ilmselt te olete küsida. Millise kunstiprojektiga te parajasti praegu tegelete? Tegelikult ma jätkan ikka kogu aeg seda oma 10. sajandi armeenia munga poeemi tõlkimist, sellest on praegu muidu umbes kolmandik on tehtud, kuni ridade arvu järgi võtta. Aga siis lõpetasin just niimoodi kõrvalt Pavel varruunini uue lasteraamatu räbu valgel Peipsi veerel. Tõlke esimene osa lihtsalt puu on juba ilmunud. On ühest rääbisest, kes tuleb Peipsi järvest välja kaldale eakab jalgrattaga ringi sõitma mööda Peipsi veerde, mida huvitavat ta seal näeb. Ja valge Peipsiveer on siis räbu talvel. Ja siis on veel mul hea meel kaasa teha uues kontserdisarjas, mis hakkab toimuma Keila-Joa lossis ja kus esineb keelpillikvartett pretsiooso ja loen sinna lihtsalt veidikene vastavasisulist luulet vahele. Tähendab tervisetus, kell on pühendatud aastaaegadele ja esimene osa ongi sügisele pühendatud. No näiteks tuleb ettekandele Vivaldi aastaaegadest sügis. No ja muud niisugust huvitavat sügisega seonduvat. Milline on teie lemmik aastaaeg, kui siin juba aastaaegade peale jutt läks? Üüriline hingeliselt sügises leiab nii mitmekülgse hetki, lahutust. On küll jah, aga ma pean ütlema, et kõige kaunim sügis, mille keskel mul on olnud õnnestunud viibida tõesti õnn, sellepärast et see ei kesta eriti kaua. Aga ma sattusin sinna täpselt sellel ajal. Midagi vapustas, oli Jakuutias. Ja meie olime jõe ühel kaldal, aga kallas oli kõrge. Vastaskallas oli ka kõrge, aga seal oli lehtpuumets ja me hakkasime neid värv kokku lugema. Oi ei, ei, see on võimatu. See oli midagi nii vapustavat. Ma olen kuulnud, et seal Lapimaal on nädal aega, kestab see Ruska kust maapind läheb selliseks kohutavalt kauniks värvikirevamaks. Ma arvan, et seal on midagi samasugust mida mul õnnestus seal Jakuutias näha. Teie enda suguvõsa teatavasti pärineb Venemaalt ja teil on vene kultuuriga vägagi olulised, tihedad ja viljakad. No see, et kui vaadata nüüd praegust olukorda, kus eesti kultuuris nii mitmedki inimesed ei osta enam piima puhtalt sellepärast, et asjad Venemaal on läinud natukene problemaatiliseks, siis kuidas teie seda olukorda praegu üldse hindate või vaata, milliste tunnustega seda situatsiooni piilete? No mis ma oskan öelda? Ega muud, kui et mul on kahju eelkõige inimestest kes räägivad ja arvavad tõsimeeli, et lõpuks ometi on Venemaa põlvilt tõusnud. See arvamus on täiesti ekslik, kuna see, mis on põlvilt tõusnud, sellel ei ole Venemaaga suurt mitte midagi pistmist. See on kunstlikult kokku klopsitud monstrum. Millesugusteks, kuulekateks, mutrikesteks ja osadeks on muudetud needsamad inimesed, kes seda juttu räägivad. Monstrum, keda kõik kardavad. Ja mitte keegi ei, ei armasta, rääkimata austamisest. Missaga oli ju tegelik salaeesmärk, et taastada austus, aga monstrumid, austad, mujal maailmas ei austada seda, keda kardetakse. Venemaal millegipärast on need asjad seotud. Ja, aga vot üle ülejäänud maailmas mitte. Venemaa vastu on kadunud igasugune austus, igasugune usaldus. Kui räägitakse mingisugusest Hiinast, et aga meil on suur turg Hiinas ja kõik Hiina ja nii edasi, siis andke andeks. Vladimir Vladimirov its Hiina mitte ei austa Venemaad, vaid Hiinal lihtsalt põlgab üleolevalt. Kursimuutust ei ole kahjuks ette näha ja see, mis seal saab, tohib, ma ei taha ennustada, igatahes on väga kurb mis on toimunud juba pikemat aega kestnud. Ja ma muuseas ei ole nõus ka sellega, mida ütles Merkel pool aastat tagasi. Putin elab mingis teises reaalsuses. Vaat ei ole nii, Putin elab ja tegutseb just nimelt reaalsuses. Käes oli kogu aeg mingisuguses teises reaalsuses. Ei pandud tähele kõige ilmselgemat märki mis toimus juba aastaid tagasi, kui Putin võttis Nõukogude Liidu hümni taaskasutusele. Venemaal õnnina. Hümn ja Nõukogude Liidu hümn veel eriti on niivõrd tugev märk. Jätkasid mingisugust partnerlust nagu omasugusega suhtlemist ei saa niimoodi. Juba sellest oleks pidanud aru saama. Kui toome sellise piltliku näite, siis kogu aeg on toimunud niisugune asi ja nüüd eriti drastiliselt, et lääs mängib snookrit snuukri reeglite järgi. Siis tuleb Venemaa ja vaatab, et piljardikuulid on laual. Laud on, kuulid on hakkab vene piljardireeglite järgi mängima. Võõraste kuulidega ja võõralaua peal. Seda juttu kuuldes Peeter Volkonski, mul tekib tunne, et kas ei peaks poliitikud ja selline reaalpoliitika ikkagi arvestama kultuuriinimeste sele sümbolitajuga. Et te mainisite siin Nõukogude Liidu hümni, minule samamoodi oli see võib olla üks kõige selgemaid märke omal ajal, et seda algset, et Venemaad, mis kunagi oli enne ühe kõige jubedam ideoloogia ehk kommunismi pealetungi, seda ei taheta taastada. Et kas need märgid Nende märkide lugemise oskus peaks jõudma otsustajateni, selline teatav kultuuri, tsivilisatsiooni tunnetuse tervik? Mulle tundub, et tänapäeval me oleme jõudnud just nimelt sellisesse teatavasse tehnoloogia vaid tehnitsismi ajastusse. No see muidugi banaalsus ei ole mingisugune minu eritunnetus niimoodi, aga just nimelt sellisest Partsiaalsest tehnitsismist lähtudes tehakse otsustused ja vaadata tsivilisatsioonilise tervikuna. Jah, ma olen siin natukene vaadanud seda asja ja mõelnud, vaata mulle tundub, et tegelikult on väga palju asju, mida Putin teeb on tegelikult ääretult isiklik. Ta on kohutavalt pika vihaga inimene. Ma ei andesta mitte iialgi. Ja ta maksab kätte see, mis ta ütles. Et tema jaoks on Nõukogude Liidu lagunemine, oli suurim geopoliitiline katastroof. See ongi muuseas, tõsi tema jaoks. Aga see on väga isiklik. Ta tundis ennast isiklikult reedetuna isiklikult petetuna, isiklikult solvatuna. Et see riik, millele ta oli vande andnud ja mille eest ta nii-öelda võitles ja millele ta oli pühendanud juba lapsest saati, kui ta poisikesena käis KGB ukse taga. Küsimus, kuidas saaks tööle tulla, teile isiklikult solvunud ja tundis ennast reedetuna ja nüüd maksab ta kätte. Kui me vaatame Hodorkovski juhtumit, siis alguses ei olnud häda midagi, aga ma olen isegi näinud seda lõikus, kas see oli Youtube'is või? No ühesõnaga, ma olen näinud seda, mispärast ametlikest uudistest välja lõigati, see oli üks vene ärimeeste kohtumine Putiniga. Ja ma ei mäleta nüüd sõna-sõnalt loomulikult. Ja ma ei mäleta, kas seal oli midagi hiina värkidega või midagi seal oli. Mis nüüd konkreetselt oli, see polegi oluline ja see sõnastus ei ole ka oluline, aga seal niimoodi, et Hodorkovski ütles mingi asja peale, ütles Putinile, et no kuulge, Vladimir Vladimir üsna majanduse koha pealt. Ärge teie nüüd sõna võtke, eks ole. Lasin need targemad inimesed räägivad, pidage mokk maas, praegu. Mõte oli umbes niimoodi. Ja ei läinud kaua aega mööda, kui toimuski Jukose protsess ja see oli puhtalt puhtalt isiklik kättemaks. Peeter Volkonski, mitte Venemaast, Putinist ei tahtnud täna teiega peamiselt rääkida, vaid natuke laiemalt ja eelkõige ka teist endast loomulikult iga inimese mõtted vabad, ka tema enda sisu kannavad edasi sealt neid olemus, ühtsusi, mis inimese südames paiknevad ja seal ennast peidavad. Kui vaadata Eesti olukorda teie pilgu läbi, siis mida kõige ilmsemad või sellist ka olulisemate võite siit praegu välja tuua. Eesti peaks olema meile kõikidele väga südamelähedane koht ja igasugune nii-öelda teelt kõrvalekaldumine või ükskõik milline probleem peaks väga valusalt ka meie enda südames kuidagi kajastunud olema. Ma arvan, et see oli väga tähtis kiri mis oli siin üks umbes nädal aega tagasi, Postimees Villems, Volli Kalm ja no ühesõnaga teaduse rahastamisest. Teaduse kultuuri rahastamine 20 aastat tagasi oli küll ilus jutt ja mõistetav, et kaasmajanduslik baas tuleb kõigepealt luua loomemajandusliku baasi, vot siis nüüd oleks ikka juba aeg ju minu meelest. Baas nagu oleks loodud või justkui oleks kuigi noh muidugi kõik ei ole valmis, aga aga. Häda ainult praegu tegeldakse põhiliselt ka rohkem selle vundamendi värvimise ja, ja kaunistamisega. Ja et oleks ka kohale eitada. Vundament värvitakse, siis kuivas Katus värvitud vundament värvitakse viimasena ja teinekord tekib tunne, et väga ilus pood on küll väljast vaadates ja külalised, kes käivad ja vaatavad ja, ja eemalt paistab ka, et ei ole ilus, toodan. Aga kui seal sees kehva kaupa müüakse ja veel hästi kallilt ka siis on üsna ükskõik, kuidas pood välja näeb. Seda kindlasti. Kui te käisite seitsmekümnendatel aastatel Tallinna konservatooriumis siis kas te teadsite, mis neist saama hakkab või, või kuhu poole edaspidi? Pürgite no muidugi mingil määral loomulikult tahtsin näitlejaks ja lavastajaks saada ja saingi. Aga mul on muidugi väga hea meel, et lavakunstikateeder, et ta oli konservatooriumis eraldi kool just nimelt muusikutega koos, ainult minul oli sellest küll väga hea meel. Aga üldiselt vähesed meie seast, kes, kes muusikutega suhtlesid, aga mina küll väga suhtlesin. Ja sealt teine juba esimesest kursusest alates minu sõprus Kaljuste, Tõnu ja, ja Mustoneniga. Mis me tol ajal tegime ja ma olen nii muuseas Hortus muusikuse asutajaliige. Koos Mustoneniga ja Paul Mägi ja no minu isa oli ju Nõukogude liidu esimese vanamuusika ansambli Madrigal asutaja ja selle juht. Ja no meie astusime ju 72 konsi, aga me hakkasime juba seda Hortust tegema juba kohe esimesel kursusel, hilissügisel ja kui esimese kursuse kevadel, siis 73. aasta märtsis isa lahkus Nõukogude Liidust, sai sellise võimaluse siis enne seda. Me sõitsime Mustoneniga Moskvasse ja Mustonen ostis suure osa isa vanamuusika noote ära ja rasva peal. Mitu aastat elas Hartus, aga minul jäi see asi lihtsalt sellepärast katki, et meil oli lavakas oli niivõrd tihe töö, niivõrd palju oli tegemist, et lihtsalt ei jäänud jäänud. Tavaliselt inimesed tööd või elu alati ühendab mingisugune baasprintsiip või ühtne nägemus millestki. Te olete tegelenud ka erinevate asjadega, kaasa arvatud Hortus muusikusega ja punk muusikaga ja erinevate teatri projektidega ja, ja neid kunstiteatri muusikaprojekte siin üles lugeda ei tasugi neid väga paljud eestlased juba ka teavad. Aga kui tulla selle printsiibi juurde ilmselt mida ka selline Stanislavski teatri koolkond natukene õpetab siis esiteks, kas teil on olnud mingisugune selline ühtne joon printsiip. Ja teiseks on olnud siis, mis see on või millele te tuginete? Et elu mõte on tegelikult väga lihtne. Elu mõte on elamine. Oh, jälle uus väljakutse ja huvitav väljakutse. Keegi läheb iludusvõistlusele. Läksin sellepärast, et huvitav väljakutse oli. Kõik räägivad mingist õele, uuest ja huvitavast väljakutsest. Inimesel on ainult üks väljakutse ja see tehakse talle siis kuidas sünnib siia ilma? Jah, see on originaalne väljakutse. No nii otseses kui ülekantud tähenduses. Ja nii ongi inimese väljakutse on ja ühtlasi ka eesmärk ongi elu ise. Kas inimesed ei peaks olema mingisugune teatav ühendav jõud, et seda elu mitmekesisust kuidagigi süstematiseerida või see ei ole hea sõna, aga aga kuidagi hallata? Ja vaat siin paratamatult jah, kaldun siin kahjuks astroloogias. Ma olen ju neitsi, et tee, mis tahad, sa võid ükskõik kuidas sellesse astroloogias suhtuda. Vaat-vaat neitsid on ikkagi neitsid. Meil on kõik süsteemis, me paneme kõik katalogiseerime. Üritate muuseas maailma parandada mingil viisil alati. Nojah, et selles mõttes, et ise korda luua, sellepärast et vaadake, loodust korda ei tule luua, inimene tekitab tegelikult segadust. Aga tuleb sedakorda ja tunnetada seda tajuda sedakorda, mis, mis juba on loodud, mitte üritada seda lammutada. Ja vot seda sedasama korda minu meelest neitsid, üritavad meelde tuletada, mitte et nüüd kehtestada korda ise ei, kordan kehtestatud. Oliversawarju issakene, kõik oli korras ja tegelikult. Ja võib-olla ongi äkki lõpetuseks öelda üks niisugune ilus tähelepanek. Et vaat, mõelge, kui kui terve maailm elaks nõndaviisi nagu püügmeed Ituuri metsas kongos. Neil on niisugune mõtlemine, et looja Ta lõi ju maailma nõndaviisi, et kõik on korras. Kõik peaks hästi olema. Aeg-ajalt ikkagi juhtub mingisuguseid eksitusi ja mingid tülid juhtuvad inimeste vahel ja midagi läheb viltu ja et aga kuidas nii saab, et, et kõik on hästi Ododi algselt ja, ja korras ja miks siis läheb vahepeal viltu? Tülid tekivad ja? Väga lihtne. Et looja on lihtsalt tukastanud hetkeks. Ja vot siis läheb käest ära asi, kas tuleb kuidagi märku anda talle, et kuule, tead, et vaatan ülaasi jälle. Aga noh, ega ei ole, ei sobi. Canimata läheb äkki nimodi, raputad õlast ja käratab. Heida pilk peale ka, vaata mis siin sünnib, meil siin? Ei, kõige õigem on loojale looja üles äratada, on laulda. Ja nii ongi, kui neil külas isenesest mingisuguseid naabritevahelised lahkhelid või üldse mingisugused värgid on. Vaat siis nad tulevad kokku, laulavad lauluga, äratad looja üles ja äkki lahenebki kõik asi ära. Lähevad laiali sõpradena juskui jõuavadki kokkuleppele pärast. Ongi korras. Vaata, kui tore oleks, kui Putini võtaksid laulul. Ava ja. Ja siis tuleks. Shoi kuul laseks Tõva kõrilaulu juurde. No nali naljaks, aga see on ju tegelikult ma saan aru küll, et see on selline soovunelm, aga, aga las ta olla. See on ilus mõte, Peeter Volkonski selline teatav laulupeo ülekandmine geopoliitilisele tasandile, selliseks moodus operandiks, see ei oleks üldse halb. Peeter Volkonski, ma tänan teid, et aega tulla Tartu stuudiosse ja klassikaraadiole anda seda intervjuud. Ma loodan, et me selle intervjuu jooksul jõudsime ka mõnele olulisele tõdemusele. Igatahes minu jaoks see viimane idee oli väga huvitav. Ma tänan teid ja soovin jõudu edaspidiseks ja loomulikult veel tagantjärgi ka palju-palju õnne sünnipäevaks, aitäh. Meil on klassikaraadio stuudios täna külas Ingrid Lukas, tere. Tere. Esinesid nüüd üle hulga aja jälle Eestis sügisesi kontserdil. Kuidas oli üle hulga aja jälle kodumaal üles astuda? Oi imeline tunne, lausa juba igatsesin tagasi tulla, et üle kahe aasta ei olnud enam kontserti Eestis, nii et väga soe tunne oli. Millise kavaga täpsemalt üles astusid? Peaaegu kõik laulud olid uued. Et esitasin 12 laulu ja 10 nendest olid siis uued kompositsioonid. Kolmandalt plaadid, mis varsti ilmub. Tahaksingi küsida natukene selle selle uue plaadi kohta, mida sa salvestad, kas on põhimõtteliselt juba valmis või salvestatud protsess veel käib ja milline see plaat on, et võrreldes võib-olla su eelmiste plaatidega? Ta on peaaegu valmis, et see protsess oli väga pikk ja teistsugune, kui mu esimesed plaadid olid sellised, et me läksime lihtsalt bändiga stuudiosse. Esimene plaat oli vist viis päeva ja teine oli seitse päeva, siis nüüd me läksime seitse päeva stuudiosse ja salvestasime lihtsalt Peissiks, mis oli siis tiibklaver ja trummid. Ja siis me läksime hoopis oma stuudiotesse ja töötasin veel üheksa kuud selle plaadi kallal, et et need failid sealt lendasid trummar ja minu vahelt, mina laulsin hääle sisse oma stuudios kodustuudios ja trummar tegi palju elektroonikat sinna juurde ja, ja viiulimängija tšellomängija mängisid seal veel 100 viiulit sisse ja et ta oli selline väga teistmoodi protsess. Õpetlik, et ma alguses mõtlesin, et ma lähen stuudiosse kolme nädalaga kõik sisse, laudad aga. Lõbusa laulsin seda plaati seitse kuud. Jah, ma lihtsalt tahtsin nii kaua teha, kuni tunne on, et on õige. Kui palju seal plaadil muusikuid kaasa teeb ja kes nad on? No tegelikult see on minu bänd, kellega olen juba mitu mitu aastat koostööd teinud ja see on mulle väga tähtis, et ma ei tee kogu aeg erinevate inimestega, vaid minu kogemus on see, et bänd hakkab alles saama enda saundi, kui nad on kaks-kolm-neli aastat koos muusikat teinud, et seal on nii palju erinevaid sidemeid, mis on tähtsad. Et tulevad res aastatega. Ühesõnaga, seal on trummar Patrick Sosso, kes deka elektroonikat ja mängib ennast seinte ja siis on selline Julia Foster, kes on tšellomängija. Ja nüüd ta hakkas ka laulma, ta laulab päkke ja mängib süntesaatorid ja siis bassimängija, viiuldaja ja laulja, Michelg sell kellega ma olen ka kolm ja pool aastat koostööd teinud, kes neid mängis, selle plaadi sisse, aga tema kahjuks pool aastat tagasi ta otsustas, et ta tahab enda muusikale Ennast kontsentreeruda ja lõpetas siis koostöö ära. See tähendab, etanid pidin ma leidma uue bassimängija, kelleks on Manuel ringles Pacher kes mängib ainult passi. Mängisin klaverit ja Sinte eases. Ma kuulsin, et sul lõppes koostöös plaadifirmaga. Jah, plaadifirmaga Universal Austria just et meil oli leping koos üheks albumiks ja optsionaalselt teiseks albumiks. Ja siis ma tegin plaadi tegelikult muusika valmis ja siis me istusime kokku ja ja kuulasime seda muusikat ja ja vaatasime, et kas läheme koos edasi või ei lähe ja siis otsustasime, et võib-olla selline muusika rohkem suviba hoopis Independent leibeli alla plaadifirmale. Ja nii ma siis otsustasin, et ma orienteerusin tegelikult Euroopale, et ma vaatasin, mis on Inglismaal, mis on Saksamaal ja mis on Šveitsis, et aga ma otsustasin ühetseerisi väikse armsa koduse plaadifirma käsuks oma läheduses. Ja millised veel su viimase aja sellised projektid on olnud, ma tean, et suvel vist sasinesid, kus nik Perthi ja Maarja noodiga. Sa võid, siis, see oli väga tore. See oli väga imeline, Maarja nuut on väga särav ja väga kaunis talendikas sarmikas isiksus ja muusik, et tegelikult ma aasta alguses veel ei teadnud väga palju Maarjast, siis Maarja kirjutas mulle ja ütles, et on tulemas Austriasse ja ühesõnaga Tal olid läheduses kontserdid ja siis ta küsis, et kas ma ei tea mõnda head kontserdipaika. Ja siis sõitsime üheks, väga tore muusik nimega Hansu Eli diskused kes käib ka aeg-ajalt Eestis tantsumuusikat mängimas Viljandis ja nii edasi. Organiseerisime Maarjale sellise väikse tuuri ja õppisime teda tundma ja Nick ja mina teeme juba väga palju aastaid koostööd ja siis me kutsusime Maarja tagasi juulis koos esinema Meie koduklubisse eksiil. Kas Nickil on juba üle 10 aasta? Iga esmaspäev, selline kontsertseeria ja siis me mängisime. Ühel esmaspäeval juulis Maarja nuudi nik Bachi ja Björn Mayeri ka. See oli väga suur elamus, sellepärast et igaüks nendest muusikutest on. No nad teevad oma asja niivõrd kõrgel tasemel ja meil oli kontsert esmaspäevases seerias, nik Pätsi klubiseksil. Kui palju sul esinemison hetkel üldse Šveitsis ja kus sa siin oled esinenud suve jooksul ja viimasel ajal veel. Ei ole palju olnud esinemisi ja sellepärast, et need protsessid on kuidagi nii pikad, et koomas plaat võttis palju aega, sest et ma tahtsin endale võtta palju aega teha täpselt seda, mis mu visioonis on olnud. Ja nüüd meil on järgmine nädal on meil kaks kontserti ja nüüd eelmine nädal oli ka kaks kolm. Et tasapisi hakkab jälle selle uue muusikaga ka neid kontserte tulema. Ja mul tšellomängija saab lapse detsembris. Et natukene arvestame ka sellega ja siis ta kuni veebruarini kindlasti ei saa tööd teha, siis lähevad arvatavasti kontserdid edasi. Kui plaat ja võib-olla ilmub seal kuskil veebruari lõpupoole, siis tahaks kindlasti vägeva plaadiesitluskontserdiga Tallinnas teha. Aitäh sulle ja palju edu. Nii ei. Käi nii peene ja emad geeni säraki geeni ärak teenooriks, niigeeneeri, hari. GNU raskeeveegelarid piine meelswakenemiini reerimis mäkke geeni Nokeineerimineke Uueke geeni Ooeke. Nii laulis Ingrid Lukas, kellega Ivo Heinloo vestles mõni minut varem. Kell on 13 ja 49 minutit. Siin kõlas pela partoki rapsoodiast number kaks esimene osa, mille nimeks ongi priimaparte, ehk siis esimene osa. Ja mängis xis ja Ostotovitš ning klaveril oli suusan Toomes. Kell on nüüd 13 ja 54 minutit. Praegu kõlab Vladimir raskem Roosi esituses Saradound Johann Sebastian Bachi partitas number üks. Ja see jääbki tänase delta viimaseks looks. Natukene klassikaraadio tänasest saatepäevast, mis peale delta tulemas on. Peale tütart on kooskõla ja kooskõlas, mängib Mihkel Poll, Artur Lemba esimest klaverikontserti sellepärast et täna on Artur Lemba sünniaastapäev. Peale seda aga Amadeus pluss ja teatriluup, mida teeb Keiu Virro kell 16 15 kella kuue džäss ja ta KaPoika omal kohal, nii et kui te vaikselt koju sõidate kas siis rongis, bussis või enda autos, saate selle peale panna ja mõtiskleda elu üle järele. Kell 19 aga kontserdisaalis luksemburgi orkester ja dirigendipuldis Emmanuel grivain, Felix mendel, soni, Frederic Chopini ja Dmitri Šostakovitši loomingust Kuulete alates seitsmest õhtul kell 21 aga Karl Rõõm legend. 120 aastat Karl Böömi sünnist ja selle saate autor on Maiali lee tänane fanto sõõron Joosep Sang kell 22 alates kuni keskööni välja. Selline näeb siis klassika, aga te saatekava peale Deltad, praegu on veel neli minutit aega vaikselt keskenduda Bachi muusikale, siis aga juba uudised kell kaks stuudios oli Markus Järvi, tänan teid kuulamast ja soovin teile kaunist päeva.