Tere hommikust, on pühapäev, 27. mai ja minu kõrval raadio stuudios istub üks minu ammune sõber ja inimene, keda ma olen erinevatel eluetappidel kohanud erinevates situatsioonides. Tere hommikust, Eesti vist suurim tsirkusespetsialist, Vello Vaher. Tere hommikust. Kas on see liialdus, kui ma niimoodi ütlen? No ma olen jah 27 või 28 aastat tsirkust teinud kõlab hästi, muide teinud kuigi alguses ma tegin lihtsalt joogavõimlemist ja kassasse välja tavavaatlusest. Aga aastaid ma ei pidanud üldse ennast ise tsirkuse artistiks, et on ta nüüd nakutes romanss või tants või mida iganes. Aga aasta-aastalt on ta järjest rohkem tsirkus alla läinud. Ka Eestis on olnud samal ajal ka igasuguseid tsirkusekollektiive üksikesinejaid, ainult et kuna Eestis ei ole ju oma statsionaar, arvan, et tsirkust ja ka rändtsirkusega on nii, nagu ta on, et pigem võetakse kuskilt Ukrainast need artistid siis Eesti artistid on olnud sunnitud esinema kas siis laevadel või lihtsalt pereklubides koolipidudel, et neil nagu sellist kindlat kohta. Aga kuna minu puhul on nüüd selline lugu, et, et ma ikkagi olen absoluutselt pühendunud ütleme, keha müümisele. Et muld, teist tööd ei ole peale treeningute ja esinemiste, et siis ma ikkagi elukutseline olen ja paljud teised tsirkuseartistid lihtsalt on seda teinud töö kõrval. Ja ütleme nii, et hoolimata rasketest aegadest ja erinevatest suhtumistest tsirkusesse Eestis oled sina seda lippu ikka püüdnud kõrgel hoida. No igal juhul olen ma üles kasvatanud tsirkusedünastia, ehk siis niivõrd-kuivõrd on kõik minu viis last tsirkusega seotud, et ka oma näitlejast abikaasa aidaa olen nagu teatri poolt rohkem tsirkuse poole kaasa tõmmanud ja kuigi iga laps teeb ka oma ala on ikkagi nagu see tsirkus, selline ühine läbiv joon. Teie tsirkuseperekonnast ja sellest, kuidas elu tsirkust tehes käib, räägime tänase saate jooksul kindlasti pikemalt ja põhjalikumalt, aga kui alustada veidi filosoofilises plaanis, siis kuidas Dirkusel maailma mastaabis sinu arvates läheb? Kui võrdleme näiteks sellistele nii-öelda väljasurevate kunstiliikidega või vähemalt Öeldakse, et väljasurevate kunstiliikidega nagu ooper või sageli iga öeldakse balleti kohta nii, et pole ajad enam endised, siis mis situatsioonis on tsirkus? Tsirkus on alati olnud pigem palagan kui, kui väga kõrge kultuur. Et samas ütleme Itaalias, Hispaanias, Saksamaal on väga palju rändtsirkus eid, Itaaliasse, võib-olla 200 Saksamaal sama palju Hispaanias 50 tsirkust mis aastaringselt rändavad, Saksamaal on küll talvel paariks kuuks lume tõttu puhkus aga seal see asi toimib ja ja nagu põhjust, miks peaks selle nagu ära lõpetama, samamoodi nagu ka igasugused lõbustuspargid. Sest ütleme, tsirkus ja, ja lunapargid või lõbustuspargid on küllaltki tänased oma elustiili poolest, et ikkagi inimesed sõidavad oma haagissuvilate ka mööda maailma ringi ja ja lõbustavad rahvast. Aga muidugi igas asjas toimub nagu mingisugune muutus, ehk kui vanasti võib-olla 100 aastat tagasi näidati ega naisi ja, ja mingisuguse puudega inimesi või kas liiga pikki või liiga pakse või igasuguseid friike ja mingil ajal oli väga moes igasuguste loomade kasutamine siis paljudes riikides, näiteks Soomes ei tohi metsloomadega esineda võib ainult koduloomadega, ehk siis nii-öelda nii-öelda lehmad võivad tsirkuses esineda, aga, aga elementidega on juba teine asi, et tal juba metsloom, eks ole, rääkimata nüüd tiigritest ja ka näiteks seal Itaalias järjest karmistuvad loomade hoidmise nõuded, ehk siis igal tiigril peab seal olema seal ütleme neli ruutmeetrit või rohkem ruumi, need hoiutingimused ja, ja kõik ja siis sul peavad väga vinged paberid, et sa loomadega tohid, tööd teha. Ja paljud sirkused lähevadki sinnamaale, et kuna nii keeruline olla, siis nad hakkavad tegema loomade vaba tsirkust, nii nagu hiinlased ei kasuta loomi. Samuti ju üks väga kuulus tsirkus tsirka uduselei, kes nüüd tõesti pretendeerib tõelise kultuurižanri tiitlile, et nemad teevad ikka väga tõsist kunsti, mis ei ole plaagan ikka väga ilusad lavastused ja nemad ei kasuta ka üldse loomi. Sinu isiklik seisukoht on mulle tegelikult ei olegi midagi erilist huvi pakkunud. Kolm žanrit, tsirkusežanrit on loomad, mustkunst ja klounaad. Ehk siis mind huvitab rohkem see, mida inimene suudab teha iseenda kehaga akrobaatika žongleerimise, et noh, ka näiteks ekstreemsport on selline, mis ühtib minu nägemist mööda tsirkusega, mida inimene ikkagi oma kehaga suudab teha. No näiteks trikid hobustele, eks ole, et põhimõtteliselt kas see on loomade kasutamine või on see siiski oma keha kasutamine looma abil, kuidas sa seda interpreteerid? Nojah, need on, ütleme, sellised kasakamoodi trikid, et nad siis ratsutavad tagurpidi ja poevad hobuse kõhu alt läbi ja. See ei ole selle hobuse piinamine põhimõtteliselt või on. Seda võib teha, aga mulle ta ikkagi nagu väga-väga ei meeldi, et ütleme, pigem mulle meeldiks vaadata seda, mida inimene ise ise suudab teha. Nii aga see, mida teed sina ja mida teevad sinu lapsed ja vahel ka sinu naine, see ongi seotud kehaga. Et ma hakkasin oma alateadvuses sobrama ja mõtlesin, et kuidas see üldse nii juhtus, et sina siin täna istud. Ilmselt see kuidagi on ikkagi suunatud sellest möödunud nädalal aset leidnud Tivoli õnnetusest ka, et oma järgmise küsimusega ma tahtsin jõuda sinna, et kui ohtlik on tänapäeval 21. sajandil tsirkuse tegemine. No iga asi on ohtlik ja, aga mulle meeldis. Lauri Viikna ütles, et kui nüüd mõni auto teeb avarii või bussiavarii, et kas meil ütleme, kogu autoliikluse seisma panema ja samamoodi kukuvad majas kokku ja, ja mida iganes, et tegijal juhtub loomadega ja kui me rääkisime tsirkuses, siis ikka juhtub, mulle meenub, kuidas see kaelkirjak jäigi ellu, aga kui ta kolmekuune kaelkirjak kurba lugu ei, ta ei ole kurb, see on pigem naljakas. Kui kaelkirjak pani jooksu siis 20 inimest ja ma ei tea, mitu rekkaautot üritasid teda kätte saada kinniselt platsilt, see võttis kaheksa tundi aega, et see kaelkirjak kätte saada ja tsirkuses ikka juhtub, et näiteks. Ükskord said kaks tiigrite sellist küll ühe aasta vanuste tiigrite puurist välja ja kargasid kohe kaablitele kallale ja ja noh, nendega sai veel nagu hakkama, eks ole. Et loomadega juhtub üldiselt tsirkuses ikkagi kahjuks päris tihti õnnetusi, aga inimestena inimestega on ka jälle see asi, et et ütleme seal Euroopat sirkustesse on need inimesed, kes paigaldavad tsirkusetelki. Et kuna ikkagi tegu on metallkonstruktsioonidega kõrgusega võib juhtuda tugeva tuulega, hakatakse telki üles tõmbama ja ta tõmbab nagu purje õhutäis ja ta võib terve telgi ära viia. Ja ega seal on ikkagi küllaltki ohtlik. Ja eks iga inimene vaatab ka oma nii-öelda mätta otsast, et kui palju ta võib sellele turvalisusele raha kulutada. No sinu üks perekondlike trikkidest see puudutab sinu vanuselt neljandat last, Endlat, kes sellise nagu Vedikuga hõljub taeva all ja ma olen ise ükskord näinud, kuidas ta sealt pea ees alla tulles ma kahtlustan, et ta siiski sai väikse kopsu, et nagu mööda Köik tuli hirmsa judinaga alla ja ei saa nagu õigel ajal pidama, et et kas oma lapsi vaadates sa suudad säilitada niisuguse kainuse ja külma vere, et tegelikult võib ju ikkagi juhtuda? Ja seesama tütar Endla, kui tema tegelikult seal õhus töötab, siis ma olen täielikult rahu ise sellepärast et ma tean, et ta teeb niivõrd kindlalt ja, ja lihtsalt tookord oli. See oli vist Salme kultuuripalees kus oli selline ühekordne etendus ja, ja oli natuke raskus seda kõrgust vaadata ja, ja kui ei ole kaheksat meetrit kõrgust, kust ülevalt ilusasti alla langeda ja kui nii-öelda viie meetri pealt alla lasta, siis võib juhtuda tõesti, et arvestab nagu seda kõrgust valesti. Ja, ja loomulikult võib maaga kontakti saavutada. Loomulikult õhunumbrid on tsirkuses kõige eluohtlikumad ja vahel veab ka metall alt, et võib mõni polt lahti tulla või mõni mootor ühes Hispaania tsirkuses, võib-olla seal nelja-viie sentimeetri läbimõõduga metallvarras lihtsalt läks puruks ja kolm inimest kukkusid alla. Natuke kõik jäid ellu, aga mõnel on jalaluud ja mida iganes läinud, et et selles mõttes õhus töötada on küllaltki ohtlik ikkagi. Need trikid selliste kõrgete kiikede peal, kus üks laseb käed lahti ja siis teeb kolm uperpalli ja üritab mingi venna kätest kinni saada, et seda vaatad isegi kodus haarad südamest, eks ole. Et kas sa oled oma elus pealt näinud midagi sellist nagu tõeliselt jubedat või tõeliselt hirmuäratavat. No selle konkreetse numbri puhul on ikkagi võrk all, kuigi nad ütlevad, et see võrk on ka selline, et kui sai maandu keskele vaidlustada äärde, siis ta võib ühest äärest visata üle võrgu teisele poole äärde maha. Ehk siis isegi kui on kõikide turvanõuetega nii-öelda kindlustatud, siis haiget võid ikka saada. Ja ma nüüd ise vist otseselt niimoodi seda näinud ei ole, et keegi väga tõsiselt haiget saaks, aga kui nad sedasama võrgu kohal kolmekordse salto teevad ja ikkagi ainult näpuotsi kergelt puudutavad, siis siis alla ta sajab. Jah, ja, ja siis, kui sai 100, mitte seljaga sinna võrgu peale, vaid parajast just näoga, siis tõmbab ikka näo kergelt õhetama. Kas hiinlased on praegu maailmatsirkusest akrobaatikaalal, niisugused valitsevad tegijad. No eks Vene ja Hiina tsirkus on alati küllaltki tugev olnud. Hiinlaste üks omapära on olnud siiamaale see, et neil nagu erilist lavastust ei ole, et nad nagu trikid lõpetavad käed laiali ja niuke, kõrvaline naeratus. Ja kui nad mingit õhunumbrid teevad, siis julgestustross, mis neil selja peal üles jookseb, et siis sellega nagu vahele aidatakse kergelt, et kui see abiline teda trossist ülespoole ei tiriksist, siis ta seda trikiga sooritada ei saaks. Ehk siis selles mõttes nagu väga palju aidata tehakse. Nüüd vene artistid on loomulikult, et maailm on hästi suur ja kogu see koolkond ja nemad kasutavad ka julgestustrosse. Aga nendel on tavaliselt ikkagi see niimoodi lõdvalt, et kui ta siis trikki ära ei tee, siis Ta jääb selle trossi külge rippuma, aga näiteks Itaalias tihtipeale tehakse ka laekõikumisi täiesti ilma igasuguse julgestuseta, et tihtipeale on minule oleks huvitavam vaadata ilma julgestuseta natuke kergemat trikki. Kõikide jaoks on, see on ju, see on ju pööraselt nagu ahvatlev, kui sa vaatad, et inimene ta julgeb seda teha nii, aga kas tohib, kas mingi kindlustusanamees ei jookse kohe kohale vudinal, kui sa seal niisama hõljud küll kerget trikki tehes, aga ilma julgestuseta rajal. Aga eks kõik ole sinu enda vastutusel ikkagi. Aga muidugi veel ütleme need eri rahvuste tsirkust vaadates, et kui näiteks Lõuna-Euroopas on reeglina sellised tsirkuse dünastiat juba kuuendat, seitsmendat põlvkonda ja kogu aeg nad oma lapsi nõbusid ja kõiki kasutavad. Ja siis nad ei taha neid nagu selles mõttes vigastada ja selle tõttu eakad tihtipeale see tase nagu nõksa madalamaks. Aga vene artist ütleb, kukub alla, võtame uue, et järjekord ootab, eks ole, kõik tahavad hea elu peale ja ja neid väikseid, lühikesi akrobaat, keda visata õue. Et, et selles mõttes nad ei pea nagu oma veresugulastega riskima. Ja selle tõttu nad saavad ka vägevamaid trikke teha. Milline on sinu pere, tsirkuse viimane, niisugune kõige muljetavaldavam või sellisem, vägevam reis, et kus te olete käinud tsirkust tegemas? Kaks aastat tagasi suvel meil õnnestus käia Marokos mis jättis väga sügava mulje. Sellest võib rääkida ikka väga paljude. Külgede pealt aga kuulame kõigepealt ühe ühe loo, ühe maroko loo, mille sa sa sealt kaasa tõid, need on ju niisugused lõputa lood, eks ole, mida seal turgudel ka igal pool sa kuuled, mille saatel ussikesed tõuseb ülesse ja oma päid võnksutavad, et kas see maroko muusika jõudis sulle selle suve jooksul kuidagi armsaks saada? Ja me olime kolm kuud Marokos ja ja sattusime isegi ramadaani ajal seal olema, kus kolm päeva enne ramadaani algust lõpetati viina müük siis kuu aega üldse viina ei müüda ja nemad on nii kõvad mehed, et nad umbes hommikul kella kuuest õhtul kuueni päeva jooksul ei söö, aga ei, jooga isegi mitte vett. Ja niimoodi kuu aega järjest ja sa muidugi usuga seotud ja ütleme, rasedad naised ja lapsed kuni 14 aastani. Sellest osa ei võta aga kuu aega niimoodi ennast näljutada mis on seotud muidugi tugevalt islami usuga. Et algul nagu tundus nagu natukene naljakas, aga, aga nii-öelda nagu lähemalt süübides sa näed, kuidas kogu see ühiskond sellel ajal hoiab nagu esiteks kokku. Teiseks, nad saavad endale nagu vastu rinda taguda, aga mina suudan. Et ütleme siin, kas ristiusuga siin mingi 10 protsenti või 20 protsenti, kes jõulude aeg korra kirikus käib, et see usk on ikkagi täiesti teisejärguline? Ta liidab nii need mehed kõik kokku ja meie suudame. Et ühelt poolt on väga vahva nende kultuur, nende usk aga natuke käega hirmuäratav ja Casablancas, kus näiteks on selline mošee kuhu mahub 80000 inimest sinna sisse, mis on maailma suuruselt teine ja Aafrikas siis kõige suurem mošee. Kui seal ikka jutlused käivad ja kogu see massina siis vajub, et see aura on ikka selline võimas, kui kõik nad ühe ja sama eesmärgi nimel palvetavad. Aga nüüd see lubatud Maroko lugu ja kohe Me läheme Casablanca ka edasi. Me jõudsime Vello Vaheriga unistuste linna Casablancasse misse kultuurihuviliste inimeste jaoks seostub kindlasti selle legendaarse filmiga, kas on see Casablanca siis nii ilus, nagu ta sellest legendaarsest filmist meile meelde on jäänud? No meie olime Marokos tegelikult päris mitmes linnas ja igal linnal on võib-olla ikkagi nagu omapära ja ütleme, kui tavaline turist satub nüüd nendesse turismilinnadesse, siis ma ütleks, palju huvitavamad on võib-olla sellised väikelinnad, et me olime sadamalinnas tantšeris, seal lähedal on Detuaal ja selle kõrval üks pisikene Marttill mis oli näiteks selle poolest hästi huvitav, et kui me läksime turule sisse nagu oli eriti hästi see kontrast näha, et lüüakse praktiliselt kahe meetri kaugusel üksteisest elusaid kanu, mida siis ostja silme all lihaks teha. Kahe meetri kaugusel müüakse näiteks riideid sealt kaks meetrit edasi kingaparandus. Ja siis müüakse mingisuguseid mõjutu näiteks datleid või õunu või puuvilja, mida iganes. Ja see tõepoolest on niimoodi omavahel segamini. Ehk siis kui me siin imestame, et miks tulevad igasugused linnu gripid kuskil Indias või, või kus iganes siis see on täiesti arusaadav, et, et kui ikkagi ei ole selliseid euronõudeid. Et kui su praktiliselt ikkagi kingaparandus ja liha müük kõrvuti, et siis ta ei ole nagu väga-väga korrektne. Ja näiteks ka, kui autoga sinna sõitsime, siis vaatasime, et nii-öelda hääletaja tee ääres kana niimoodi pea alaspidi riputades pea kinni, osta need kanad ära ja siis mõni aeg hiljem vaatasin, vaatasime, et mis see seal on, mingi rott ja ei, jänes oli. Nii et nad müüvad noh, niimoodi ka tee äärest, et kui sa tahad, saad ikkagi värske liha. Aga muidugi mingil määral on see ka nagu arusaadav, et kui ikkagi nii palaval, et siis see inimene on kindel, et ta saab selle värske liha. Et ta ei ole liha seisnud seal võib-olla nädal aega, et selles mõttes ta mingil määral isegi põhjendatud Jah, kuidas te reisite teid on ju nii palju, teid on kokku seitse. Meid on kokku seitse ja sealt Marokost küll suuremad lapsed tulid lennukiga varem ära. Aga muidu ikkagi jah, oma bussiga, mille taga on haagissuvila seal elame, sööme ja me alati seitsmega monaute magama või meil on niimoodi, et poeg on maganud meie bussis ja ülejäänud on siis seal haagissuvilas ja lapsed peavad ka õppima, et väikeste lastega oli nagu kergem, et õppisid järgi siis nüüd, kus lapsed õpivad, kas siis gümnaasiumis või ülikoolis, et nüüd enam nii palju koolist ära ei saa, et, et siis nad kas on tulnud hiljem järgi või kui varem ära. Et siis on ka meil seal kohapeal ruumi natukene rohkem. Aga väiksematega sa ei vea välja selles mõttes, et ainult väiksematega teha nendega, kes ei ole veel gümnaasiumi, polegi nii väiksed. Läheme nüüd ainult üks laps on kuueaastane, aga ülejäänud on juba jah, niimoodi, et poeg on minust kolm sentimeetrit pikem ja sama kaaluga ja kaks tütart on aidast abikaasast pikemad. Nii et tegelikult neli suuremat on kõik juba ikkagi pealtnäha täis inimesed. Aga see kolm kuud Marokos, kus see nagu perekondlikust mõttes teid proovile ei pane, sellesse suhteliselt väikeses ruumis, eks ole, hea küll, et te annate etendusi ja käite väljas, aga, aga seal nagu pead-jalad, koos elamine, et kas selline perekondlik kliima ei kannata selle kolme kuu jooksul? Kindlasti on mõlemad aspektid, et ühelt poolt ta liidab ja teiselt poolt ta hakkab nagu närvidele käima ja kui vele õues on 43 kraadi, näiteks sooja siis ega seal haagissuvilas palju parem ei ole, et ikkagi läheb parajalt higiseks ja, ja ega kui on etendused, siis palju midagi muud ei jaksagi teha. Aga kui on selliseid jahedamad ilmad, siis saab ju linna peal käia shoppamas või või lihtsalt õues olla, et selles mõttes, ega seal umbes nagu magalad, et sa sööd, magad, aga muul ajal oled ikkagi vabas looduses. Otsene ja aus küsimus, kas majanduslikus mõttes on perele kasulik? Meil on suur pere. Me oleme ikka hakkama saanud. Ei, ma mõtlen seda, et olla näiteks kolm kuud kusagil reisil, et kas, kas pärast näiteks võid selle arvelt kolm kuud natuke siin Eestis hinge tõmmata? See on nii ja naa, et seal ikka jälle, kust mätta otsast vaadata, et väga palju läheb transpordi peale ja toidu peale ja kui sa teed tööd, siis sööduga rohkem. Et, et kui trenni ei tee ja lihtsalt kodus istud, siis võid saia peal ka elada, aga muidu tahad ikkagi tugevat ja, ja täisväärtuslikku toitu ja. Kas teile jäiselt Marokost, mõni retsept ka külge või mõni asi, mis teile nagu kõikidele väga-väga meeldis söögipoolist pean silmas? No me oleme ise nagu alati toitu teinud, et ostad poest mitmel poolfabrikaadid või, või selliseid, et ikkagi ise toitu, nii et mingit läätsesupp teiega sellist värki ei jah, et mõned korrad käisime küll jah, niimoodi kuskil kohvikus, kus või kohalikku toitu söömas, aga eraldi neid retsepte tegema ei hakanud, aga mis Marokos, aga huvitav on, muidugi on maroko tee, mida nad siis melissiga vürtsitavadel ja kallavad seda kõrges kaares niimoodi kannust, sellisesse 20 aasta vanusest, klaasist topsi, klaasist topsi ja millest siis kallavad jälle sinna kannu tagasi ja siis käib see niimoodi nagu rituaal mitu korda edasi-tagasi ja, ja see on niivõrd tore duaal nagu ja siis nad ütlevad, et kui sa nendega nagu koos seda joodsamast klaasist ja samas seltskonnas, siis sa oled nende vend ja, ja midagi sellist, kes sinna läheks tagasi. Maroko oli väga huvitav, sinna tõesti läheks. Ja muidugi mina olen alati üritanud ka seal kohalikku keelt õppida. Ehk siis ma üks sadakond. Ma suutsin ka araabia keelt ära õppida. Ja pärast ma sain muidugi teada, et kui sa õpid ära Muhamed on sul alla ehk siis etama. Ma usun, et Allah on kõikvõimas jumal ja ma usun, et Muhamed on Allahi prohvet, et siis sa oledki juba nagu nende usu vastu võtnud. Ja muidugi ütled veel mingi Akva ehk Allah on kõikvõimas, siis sa oled nagu kohe tehtud mees. Ja kui sa suudad nagu ka turu peal mingisuguseid selliseid hüüdlauseid pillata ja kaubelda, siis näiteks sellised kenad sallid maksid rabatis 30 Dirhalit, siis kui pärast Marrakesh'i läksime siis samasuguste Salidest küsitakse 120 siis mõtlesime, et ma ei ole turist, vaid ma elan siin, eks ole. Ja siis hind langes kohe kuue 70 peale ja siis, kui ma ikka ütlesin, et ma olen nõus selle eest 30 maksma, siis lõpuks ütles jah, et vat selle rea sa saad. 30 Dirhami Need on ikkagi 40 aga, et kui sa tavaline turist oled, sa võid rahulikult saada kolm-neli korda kallima hinna. Ja muidugi huvitav on see, et et mina proovisin nende keelt õppida, siis nii nagu väike rahvate meie, eestlased, räägime praktiliselt kõik ju soome, vene, inglise ja mida iganes siis ka nemad räägivad seal. Põhikeele araabia keele kõrval on prantsuse keel, aga nad räägivad ka natukene hispaania keelt, inglise keelt, itaalia keelt ja näiteks ühe itaalia keelt kõneleva müüjaga sai niimoodi väga tõsiselt silma vaadatud ja siis ta nagu otsis silmist, et kui tingisimet ütles 70 Ja niimoodi vaatas, et kas ma nüüd olen nagu nõus seda hinda nüüd see, mida mina välja pakun, eks ole, et et kas ma nüüd mõtle seda tõsiselt ja palju ta suudab mult ikkagi välja pressida, eks ole, ja siis niisugune väga tõsine silmavaade, et kui veenvalt sa omahinnas nagu kindel oled. Ja kui me selliseid nahast lampe käisime otsimas, siis muidugi oli tore, et me kõigepealt tingisime iga lambi ükshaaval alla ja siis, kui kõik seitse lamp b kokku said, siis lõime summa kokku ja siis ütlesin nii, kui ma nüüd kõik seitse lampi osta, need et palju me nüüd siis alla saame ja ja lõpptulemus oli see, et kui me selle seitsmelambiga sealt poest lahkusime, siis kohalik Murakino jäi näppude peal lugema, et kas ta sai üldse mingit kasu või kahju. Aga igal juhul oli see selline suur austus temale, et sattus sellise kaupleja peale, et, et see on omaette nagu selline. Et neile ei meeldi, nii et sa tuled, palju see maksab, palju see maksab, ongi nii palju raha, eks ole, siis maksad ära ja, ja et nad ikkagi tahavad, et sa huvituks räägid temaga nii ja siis alles hakkad niimoodi vaikselt räägib maast ja ilmast ja siis hakkad alles kaupa tegema ja siis nad suhtuvad sinusse hoopis teistmoodi. Aga kuna ma rokkmuusikat kuuleb Eesti raadios siiski suhteliselt harva, siis ma luban teile, armsad kuulajad, ühe väikese hingetõmbepausi veel ja me jätkame, Vello Vaheri ka, aga tuleme nüüd oma juttudega koju tagasi. Marokost koju nagu lubatud. Mida sa Eestis teed, Vello? Eestis on päris mitmeid treeninguid mul läbi viia, ehk siis õpetaja olen õpetaja. Mul on hea meel, et jälle olen tagasi lavakunstikateedris annan nooremale kursusele akrobaatikat. Vahepeal viis aastat ei olnud, kuna see päris tihti reisudel käidud. Aga, ja lavakunstikateedri noorte tulevaste näitlejatega on alati väga vahva koostööd teha, et, et see annab hingele väga palju. Aga peale selle õpetan isasid, emasid taltsutama oma väikelapsi alates seal kolmest-neljast nädalast kuni viie aastani. Isad tulevad ja tõstavad, loobivad nii nagu mina olen omi lapsi lapsi treeninud ja siis Well Rocca al Mare koolis teen sellist esimesest kuni viienda klassini, tüdrukute ütlevad Tarzani trenni, kus nad siis ronivad köitel ja ütleme, stseenid olin jah. Et siis on ta nüüd tsirkus või akrobaatika või üldfüüsiline, et seda ma olen ka lasknud nagu jõgi poolata. Et see, mis tüdrukutele meeldib ja et mitte väga kindlatesse raamidesse neid suruda. Et kui neile ikkagi meeldib seal köite peal kiikuda, siis siis õpetame seal trikke ja, ja tüdrukud on ikka väga julged ja vahvad ja tugevad. Kas sul on endal ka neli tütart ja üks poeg ja praeguse õpetajat tüdrukuid, kes tüdrukud on kuidagi selle akrobaatika suhtes vastuvõtlikumad või huvitab see neid rohkem kui poisse vä? Ma ütleks, et poisid on, ütleme, selles vanuses kolmas kuni kaheksas klass nendega küllaltki raske alati tööd teha, et, et selleks peab olema rohkem pedagoog kui treener. Ehk siis on tihtipeale olnud selliseid poisse, kes kas siis oma seal müravad või peidavad jooksutosse ära kuhugi või tahavad nii-öelda nalja teha, eks. Aga tüdrukud on natukene nagu hoolsamad või püüdlikumad muidugi poisid, hiljem gümnaasiumi ajal tuleb neil mõistus pähe ja, ja siis nad Lähevad jälle tüdrukutest tagasi etega. Selles vanuses on nagu tüdrukutega hea tööd teha. No mulle on tundunud, et sellised tsirkusekoolid või tsirkuseringid on tegelikult Eesti laste hulgas üsna populaarsed ja ma tean, et sinu naine aita, tegelikult tunneb huvi niisuguse tsirkuseteemalise koolitamise vastu, et kas ta, kas ta teeb midagi selles vallas. Meil tuleb nüüd, üheksandast 11. juunini noodiaatris selline õpikoda, kus siis õpetame näitekunsti, tantsimist, tsirkust, akrobaatikat žongleerimist ja, ja kui kellelgi on sellise žanri vastu huvi, siis võib ka näiteks abikaasale meili saata. Aita punkt vaher ät mail. Ee ja sealt on suured inimesed, ei, väiksed inimesed, seal on ikkagi mõeldud, et noored. Ehk siis ütleme sellised kuuendast eluaastast 16. eluaastani või sinna vahele et neid arendada erinevas sellises tsirkuseakrobaatika stiilis. Aga päris niisugused oma tsirkusekooli või sellist tsirkuseringi, teil pole kunagi olnudki võib-olla mõtteski olnudki, teha. Eestis on praegu näiteks paar tsirkus, rihm on Foli ja oma tsirkus. Aga, ja meie mõtted on aastaid olnud, et me ükskord teeme selle tsirkusekooli aga ma alati lükkan seda mõtet natukene jälle kaugemasse tulevikku, et pole nagunii palju pealehakkamist olnud. Ehk siis aidaa tõigi sellisele MTÜ tsirkusekool et sellest siis välja kasvatada sellist tõelist tsirkusekooli. Aga millal me sinnamaale jõuame, et vat kas paneme mingi maja püsti või või siis rendime ruumid ja tõsiselt sellega hakkaks tegelema, et need on paraku siiamaale jäänud nagu ideede tasandil? Mis su lapsed teevad, kas keegi neist armastab tsirkust teistest enam, ehk siis, et kas sa mõnes nendest näeb niisugust oma järeltulijat, kes võiks selle samas tsirkusekoolis kunagi ka õpetada? Kindlasti kõik lapsed teevad midagi muud, aga ühiseks liiniks on nagu tsirkus olnud. Poeg lõpetas just koreograafiateaduskonna kolmanda kursuse. Vello kohe vanaisaks täna-homme-ülehomme. Just lähipäevadel hakkab toimuma kolmas generatsioon. Eks paistab, kuidas tsirkusega suhted saavad olema, eks. Aga ta on tubli olnud, siis vanem tar hüppab teivast ja tal on muidugi hästi hea käsi žongleerimise peale. Ainult et kõiki ka ei jõua, et kuna tema õpib antropoloogiad Tallinna Ülikoolis lõpetab esimest kursust, et siis kõiki ka ja ei jõua lihtsalt. Linda sai täisealiseks, 18 õpib Kopli kunstikoolis, aga tema käib siis Eesti tantsuagentuuri stuudios tantsimas ja nukuteatri stuudios õpib näitlemist. Vahepeal õppis stepptantsu mida iganes nagu emaliini natukene jah, just. Ja Endla, aga tema on meil veel 15 aastane. Tema on täielikult pühendunud rühm võimlemisele piruetis. Ja nemad teevad ka niimoodi, nii nagu tegelikult kõik. Kuus korda nädalas neil treeningud kaks pool kolm tundi korraga. Kodus neid õnneks seeläbi ei ole, väga tihti. Aga muidugi, müts maha kogu selle klubi ees, et tema on ka käinud, nüüd tänu sellele rühm võimlemisele alates Soomest, Tšehhist, Taanist lõpetades Kanadaga ja, ja Venemaal käisid ja et kui sa oled nagu sellises kindlas kohas paigas, siis saad ka tänu oma huvialale reisida hästi palju, aga mummu see pisikene, tema on kuueaastane, tema laulab meil sammari laulustuudios, siis käib samamoodi filoietis võimlemas ja siis käime veel Audenteses natukene batuudi peal hüppamas, nii et tegelikult, et päevad on ikkagi ära sisustatud, lisaks veel mesimummu lasteaed kuhu me iga päev ei jõua, kas tasane sisse või või, või välja või laps läheb lihtsalt hiljem või tule ära. Aga igal juhul kõik on nagu paigas ja kõik tegelevad ja arenevad. Seal on üks vahva veski kusagil Tallinna lähedal, kas see ka ikka funktsioneerib? Kogu oma vaba aeg ja raha on ikka jälle sinna läinud. Rahast ma ei tea ka vaba aega seal kindlasti ei ole seda rahmeldamist juures. Ja mulle meeldib ise väga ehitada ja paraku ega ise kõike ei jõua, eks ole. Ja eelmine suvi oli selline väga teguvõimas, ehitasin seal sees treppe ja selliseid vägevaid võimsaid jämedast puidust ja küll ta ükskord valmis saab, aga ja eks see pähkel on küllaltki suur ja mida kõik nagu vaja teha. Aga ideaalis sa näed ennast seal elamas või või, või mis seal võiks nagu toimuda, selles veskis. Ma olen ikka ehitanud teda selles lootuses, et kunagi me sinna elama läheme, meil on seal ligi kaks hektarit maad ja ja see on kenasti kaunistatud selliste suurte maakividega ja, ja olen seal seda pinda niimoodi nagu kaunistanud erinevate puudega ja lõkkeplatsiga ja, ja nii edasi, et et see on tõeliselt kaunis koht pikniku pidamiseks. Aga sees veel ikkagi elada ei kannata, aga ma loodan, et me sinna ikkagi lähme varsti või kunagi. Ja lõpetuseks, kas pime parafraseerida Heli Läätse Eestimaal kuulsaks lauldud laulu tsirkus alati jääb. Ma usun, et jääb ikka ehk siis alati võivad muutuda nimed ja need vormid, aga sisu ikka jääb selles mõttes, et võtame kasvõi ekstreemspordi, et seal ka ta on tegelikult tsirkus. Lihtsalt ühele meeldib üks nimi, teisele, teine. Aga selline inimeste soov teistest kuidagi erineda, näidata teistele huvitavaid trikke. See jääb. Ja tänast saadet jääb lõpetama, eks Vello lemmiklugudest kõpsutage siis jalga, nautige ilusat pühapäeva. Aitäh. Vello Vaher. Aitäh Kätlin maasikule, kes tänase saate kokku pani? Mina olen Margit Kilumets. Ilusat pühapäeva.