Nende seaduste puhul on see nagu tuleb tähele panna ja niisugune pea peavool on see, et üldiselt eeskätt steriliseerimise objektidena käsitletakse vaimuhaigeid sama psühhiaatria ajaloost lähtuv lähtuv probleem, et ei suudetud neid seathilisi patsiente nagu ravida. Siis püütakse neid pigem, eks ole, tulevikust. Me meie tulevikust nagu ära kaotada, ära kustutada. Ja need seadusandlused, kui me neid loeme realiseerimisseadusi, on see siis Saksamaa ja Saksamaa oma natuke, võib-olla läheb kaugemale, mõnes suunas, aga näiteks Eesti oma Skandinaavia omad ikkagi eeskätt peaasjalikult räägivad, räägivad nihukeste, psühhiaatriliste diagnooside ka inimeste sterilist realiseerimisest. Mõnel pool nii, mõnel pool naad tuuakse sisse ka mingeid muid puudeid kihutatakse sinna ette, pärilik, pärilik pimedus, pärilik kurt hummus. Aga, aga see pea peavool on, on psühhiaatriline niimoodi paberi peal vaadates oleks kõik nagu OK olla, tõesti, usume pimedalt pärilikkus seadustesse usume sellesse, et et vaimuhaigused on pärit tavad, levivad nii-öelda Mendeli seaduste alusel. Ja, ja lähtuvalt siis tolleaegsest sellisest eetilisest kontekstist, kui veel Hitlerit polnud olnud. Et siis siis, siis võib-olla tõesti, eks ole, noh, niukene rakendusrakendusgeneetika oma aja kontekstis oli, oli nagu arusaadav. Aga noh, probleem algab sellest, et sellele sihukesele suhteliselt meditsiiniliselt steriliseerimist seadusele hiljem see praktika, mis sellel seadus on nagu toimima ja tekkima hakkab, et see, see nagu siis erinevates ühiskondades erineval moel kippus nagu väärastama. Teisisõnu, kui me tagantjärele vaatame stabiliseerimispraktikale, siis me saame aru, et, et ikkagi mitte nii väga ei tegeletud nende nii-öelda vaimuhaigustega või mis iganes pärilike haigustega, mis siis tol ajal tundus, et on pärilik. Vaid me saame aru, steriliseerimist, praktika ründas hoopis, eks ole mingeid nii-öelda sotsiaalseid rühmi ühiskonnas. Natsi-Saksamaal, sinna tuli sisse niuke rassistlik komponent sisuliselt ka ühel hetkel võime öelda, et holokaust, eks ole, oli niisugune, kasvas välja Jevgenil sellest mõttest Aga Põhjamaades näiteks näeme niuksed peamised steriliseerimise objektid, sundsteriliseerimise objektid olid näiteks vallasemad või siis nende lapsed sinna juurde siis tavaliselt jällegi lähtuvalt sellest nakkusest jaadilise diagnoosimise, jutumärkides paindlikkusest. Tollel ajal eriti ikkagi ei olnud tal väga selge koguse psühhiaatriliste haiguste ihtüoloogia ja nende nende olemas. Need diagnoosid olid küllaltki küllaltki niuksed, ujuvad. Ja noh, näiteks oli, oli võimalik saavutada konsensus tõepoolest suvaline üksikema kusagil maakohas. Et omistati talle siis mingi nii-öelda nõdrameelsuse diagnoos ja sellest lähtuvalt, eks ole, sa juba sa juba hakata toimetama siis siis siis kirurginoaga. Et üks asi, mis nagu reedab seda Tseeogeeniline praktika läks nagu käest ära on, ongi see, et väga paljud paljudes kohtades nende arv ja numbreid peast ei mäleta, aga näiteks Eesti mahub ka selle alla, et umbes 90 protsentist realiseeritutest olid naised. Kuigi noh, meest on lihtsam realiseerida punkt üks punkt kaks, tolleaegne kirvereegel meditsiinis psühhiaatrias pigem eeldased psühhiaatrilise hädasid on rohkem meestel. Mis iganes, see põhjus siis kas alkoholism näiteks. Aga steriliseeritakse naisi. Ja me saame aru, eks ole, tagantjärele, et see oli pigem just, eks ole, reaktsioon sotsiaalsetele arengutele, pigem ei olnud seal taga mitte meditsiiniline, mõtlevad majanduslik mõtte, samad vallasemad vallaslapsed. Et nad olid koorem, kogukonnale. Üritati teha neid, selliseid inimesi juurde ei tuleks maine tol ajal Reinold tänapäevast ikkagi sõltub, palju rohkem perekonnast naisel perekonda ei olnud. Siis siis eks ole ta juba eriti madalamates kihtides naised poolautomaatselt muutus, muutus mingiks sotsiaalhoolekandeobjektiks tema lapsed ka tollel ajal ka nende heaoluriikides tulevastes jalu riikides Põhjamaad näiteks ei olnud see süsteem veel välja kujunenud kõiki toetada, kõiki aidata. Teisisõnu need ühiskonnad, mis, mis olid demokraatlikud erinevalt Natsi-Saksa maastega, pätsi-aegsest Eestist nad ikkagi läksid seda sundsteriliseerimise realiseerimise teed, aga, aga noh, lähenemisnurk oli natuke teistsugune. Pealegi üksikindiviidi kokkulepe riigiga. Tuleme tagasi selle Rootsi nii-öelda vabatahtliku steriliseerimise juurde, et seal lihtsalt inimestele anti mõista, et meie, riik toetame teid, eks ole, aga teie tulge meile ka samm vastu. Ja loovutage natukene oma sellisest, eks ole, bioloogilisest võimekusest andke, andke ära, minetage oma oma produktiivsus, et rohkem lapsi ei saaks, et me, riik, ühiskond kogukonda ei peaks. Ei peaks neid teie lapsi üleval pidama. Et Eesti Eestis jah, nagu öeldud, ees eriti vähe, aga siin ka, et enamus 90 protsenti naised. Ja tundub, et siin ka kahjuks ei ole nagu või noh, õnneks ei ole need haiguslood ja nende komisjonide paberit tundub säilinud, aga siin ka tundub, et et see niisugune initsiatiivide realiseerimiseks sageli lähtudes perekonnast või või siis kogukonnast. Et küsimus oli just nendest nii öelda kuidagi valesti käituvatest naisolenditest, kelle puhul kardeti, et nad, nad, nad nad võivad sünnitada, siis eks ole kes teab, kelle lapsi ja, ja kes neid lapsi üleval kasvatab, üleval hoiab üleval peab seal siis lähtuks initsiatiiv, eks ole, et siin ei ole, ei ole taga mingit nihukest meditsiinilist kompetentsi Nende naiste ja tüdrukute steriliseerimiseks, vaid pigem pigem kogukonna ja perekonna muret. Et eks ole, tekib, tekib juurde sellist majanduslikku majanduslikku koormat. Nii et jah, et sellest realiseerimisasi, et see põhiprobleem on see, et see läks nagu, ütleme niimoodi, et käest ära paberi peal need realiseerimisseadused nad on, noh, kui me silma kinni pigistame, küllaltki, teinekord niuksed püüavad arvestada oma aja pärilikkusõpetusega. Aga praktika oli siis jah, see, kus, kus siis pigem hakati lahendama mingeid mingeid nihukesi ühiskondlikke probleeme, eks Eestis ka, et väga tugev niisugune argumente väga tugev tugisteriliseerimise seaduse sisseviimisele lähtus just kohalikelt omavalitsustelt. Et kõigepealt see substraat seal muidugi see ainuke arstiteaduslik mõte, eugeenika selts, kes rääkisid oma pärilikkusõpetusest ja muust sellisest. Kas teema muutus aktuaalseks siis, kui Eesti riigis siis reformitakse hoolekande seadust ja, ja põhimõtteliselt selles suunas? Riik ütleb välja, et omavalitsused, kohalikud omavalitsused peaksid ise rohkem oma nende nii-öelda santidest hoolt kandma, riik, riik tõmbab ennast välja sotsiaalhoolekandest, puuetega inimeste, vaimuhaigete ja nii edasi toetamiselt ja lükatakse seda kohustust kohalikule omavalitsusele. Ja sellel pinnal siis korraga, eks ole, tekib ka mitte arstide nihukeste laiemate ühiskonnakihtide seas konsensus selles suhtes, et Me ei taha, eks ole, kõik need jutumärkides idioote üleval pidada minu raha, miks ma raiskan selle sinna-tänna ja hakkavad näiteks linnade liidud nii edasi päris palju rääkima ja propageerima seda niuke steriliseerimise ideed et neid üleval peetavaid oleks vähem, et see on ka üks eugeenika selline fenomen, miks ta on elujõuline, oli, et ta oli niuke küllaltki populistlik. Et meie, nemad, vastandumine ühiskonnast, ratifitseerimine headeks ja halbadeks korralikeks, mitte korralikeks. Et see oli väga oluline komponent. Et kindlasti oli ka siis teaduse populariseerimine, teadus olid tollel ajal küllaltki inimesed lugesid ja arutasid. Ja omaette teema on siis nagu sotsiaalne komponent ka, aga noh, see on siis positiivse eugeenika teema pigem.