Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on Päevakaja, et tuua teieni kolmapäev oma 15. oktoobri olulisemad uudised. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Haridusministeeriumi hinnangul pole mõistlik muuta keskharidust kohustuslikuks, nagu soovivad tööandjad. Tulemuslikum oleks hoopis väljalangenute arvu vähendamine. Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu valis oma uueks presidendiks merest füüsika juhtivteadurid. Tarmo Soomere. Venemaal mõistetakse vähemalt hukka eile Kiievis Harkovis Odessas toimunud ja kohati vägivaldseks muutunud meeleavaldused. Eestis on 4500 põllumajanduslikku majapidamist, mis toodangut ei annagi, vaid tegelevad PRIA poolt toetatava püsirohumaa niitmisega. Põllumajandusministeerium kavandab meetmeid nõndanimetatud euroheinateo piiramiseks. Kui Arvo Pärt võttis täna Tokios vastu premium imperiaale kultuuripreemia, mida võrreldakse Nobeli auhinnaga spordist. Odaviskaja Liina Laasma on pärast pikka vigastuspausi valmistumas järgmiseks hoo ajaks. 2011. aasta juunioride Euroopa meistrit vaevas alates kevadest biitseps kõõluse põletik. Ilm on aga nii öösel kui homme päeval pilves selgimistega. Öösel sajab kohati vihma, Lõuna-Eestis võib tulla ka lörtsi. Õhutemperatuur on öösel miinus kaks kuni pluss viis kraadi. Homme päeval kolm kuni kaheksa kraadi. Ja kõigest lähemalt. Tööandjad soovivad värske manifesti kohaselt muuta Eestis senise põhihariduse asemel kohustuslikuks keskhariduse. Mirko ojakivi jätkab Tartust. Kõige tõenäolisemalt on töötu inimene Eestis põhiharidusega. Mida haritum on inimene, seda tõenäolisemalt ta tööle ja paremale palgale saab. Seda kinnitab ka töötukassa statistika. Just sellest kaalutlustest lähtudes on Tööandjad teinud ettepaneku muuta Eestis keskharidus kohustuslikuks selgitab Tööandjate manifesti hariduse osa üks autoritest, Eesti Telekomi juht Valdo Kalm. Me tahame teha targemat tööd, mis annab suuremat lisandväärtust ja me lihtsalt näeme, et põhiharidusest jääb väheks. Ja, ja sellepärast me näemegi, et ükskõik kuidas seda nüüd formuleerida, aga kesk ja eriti kui ta on keskerihariduse, kes mingisugune spetsialiteet veel juures, see on see, mida tegelikult tööturg vajab. Praegu on inimestel kohustus õppida Eestis kas kuni seitsmeteistkümnenda eluaastani või põhihariduse kättesaamiseni. Haridus ja teadusministeeriumi asekantsler Mart Laidmets ütles, et tegelikult kohustusliku keskharidusnõude endaga Tööandjate poolt viidatud muret ei lahenda, sest üha rohkem noori jätab kooli pooleli seepärast, et nad ei saa lihtsalt hakkama. Lahendused on see ka mujal. Mart Laidmets. Küsimus ei ole võib-olla niivõrd selles, kas miski nüüd tuleks muuta kohustuslikuks või mitte, vaid selles, et meil on 15 protsenti tööealisest elanikkonnast või nendest, kellel võiks olla vähemalt keskharidus jäänud ainult põhihariduse tase ja see on kahtlemata suur probleem ja, ja see on ka see, millega elukestva õppe strateegia nüüd oma järgmisel rakendamisperioodil kindlasti kõige rohkem peab tegelema ehk vähendada nende arvu, kes langevad välja nii kutsehariduses kui ka inglitest. Väga vähe on neid, kes peale põhihariduse omandamist ei prooviks minna edasi õppima, see on alla kolme protsendi. Ja see kolm protsenti on reeglina hariduslike erivajadustega noored. Laidmetsa sõnul pea faktipõhise õppe erinevatel haridustasemetel asendama ka oskuspõhise õppega. Mart Laidmets. Ja me peame suutma oma haridussüsteemis edasi timmida, et see oleks tõepoolest kõigile õppijatele kohane. Et nad suudaks õppida täpselt seda, mida võimeid ulatavad ja mitte lüüa kõiki ühe lauaga. Mirko Ojakivi, Tartu. Teaduste Akadeemia üldkogu valis akadeemia uueks presidendiks Tarmo Soomere. Jürgen Klemm käis Akadeemikutega vestlemas. Presidendikandidaate oli kaks merefüüsik Tarmo Soomere ja biomeditsiiniprofessor Mart Ustav. Vahest saigi otsustavaks erialane vaheldus, naljatleb akadeemia endine president Richard Villems, kelle eriala on Mart ustaviga sarnaselt molekulaarbioloogia. Tähtis on see, et mõlemad platvormid olid väga lähedased, seega akadeemia valik oli kahe lähedase platvormi vahel ja akadeemia tervikuna ei olnud lõhenenud oma arvamustes enam. Me olime Vunn situatsioonis, son õige, Tarmo on kaheldamatult täis töötahet akadeemia nimel ja väga hea. Teaduste Akadeemia peab taas saama kõigi inimeste jaoks tuttavaks organisatsiooniks, mille sõna maksab, väidab akadeemia uus president Tarmo Soomere. Et akadeemikud on juhtpositsioonidel enamuses Eesti tippteadusest rikute mõju otsene füüsiline, kohalolekule Riigikogusse. Ene Ergma on olnud pikka aega, riigikogu esimees ulatub valitsusse, kus Jaak Aaviksoo on pikka aega olnud alguses kaitse pärast. Haridus ja teadusminister, mis on akadeemial praegu puudu, on see, et need inimesed, kes tegelikult on akadeemiasse valitud, kas akadeemiat esindavad, neid ei seostata akadeemiaga. Hääletus kahe kandidaadi vahel oli tasavägine ning hoolimata tulemusest on kindla peale tegemist uue hingamisega, arvab akadeemik Jaak Aaviksoo. Ma arvan, et, et akadeemia on olnud natuke liiga sissepoole vaatav ja tagasi ja eks see ole seotud ka paljuski niisuguse keskmise vanusega president Villemsi ajal võttis akadeemia ette olulise noorenduskuuri, meil on siin viimaste aastate jooksul lisandunud neljakümnendates ja isegi kolmekümnendates eluaastates noori, et ma loodan, et see siis väljendub ka siis suuremas ulatuses ühiskonna. Arvan, et võib-olla akadeemikud ise peaksid ka rohkem rusikaga vastu rinda taguma ja ütlema, et ma ei ole mitte ainult poliitikadirektor või, aga et ma olen ka Teaduste Akadeemia liige. Eesti teadlaste saavutused väärivad lisaks kodumaisele kiitusele ka välismaist tähelepanuakadeemia roll meie teadlaste saavutuste ja võimekuse nii-öelda reklaamimises peab kasvama, kinnitab akadeemik Ene Ergma. Ja siin on üks, üks väga tõsine viga, mis on üldse teadusel. Teadlased ei ole müügimehed, kui te võtate näiteks meelelahutus, siis mõnikord niukseid, mõeldakse, et no mida pidada, paganad lihtsalt müüakse mingi noore hirmus jura maha, aga teadlane ei oska. Ta arvab, et see müügitegevus on nagu natuke alandav. Eesti akadeemikuid leiab ookeanisügavustest kosmose lõpmatusest, loodetavasti on nad peagi ka interneti suhtlusvõrgustikes. On Euroopa programmeerimisnädal ja Brüsselis räägitakse tavatult palju digitaalse maailma pakutavatest võimalustest seda nii 12 aastaste programmeerijate seas kui ka kõrgete ametnike ja riigipeade tasemel. Johannes Tralla lugu. 12 aastane Jasper Rebane ja 16 aastane Kati Peterson näitavad Microsofti Brüsseli kontoris, kuidas nad programmeerisid arvutimängu, mis pääses programmeerimisvõistluse kodu Cap finaali. No siis praegu mingi mängu, kus üks tegelane saab hüpata siia ma panen mingi tegelase, siis võtan progrem menüüdest. Hüppamise peakski meelse tegeleme hüppama, kui vajutame seda nuppu. Hüppab päris kõrgele, praegu. 12 aastane Jasper teab programmeerimisest ilmselt rohkem kui suur osa poliitikuid. President Toomas Hendrik Ilves kohtub sel nädalal Brüsselis Euroopa Liidu kõrgete ametnikega. Ilves kannustab Brüsseli otsustajaid astuma julgemaid samme selleks, et kaotada kunstlikud piirid. Euroopa liidu digitaalsel turul. Mina ütlen ainult poolnaljatades, et on kergem müüa Lõuna-Portugali algarvi piirkonna valget veini lapimaale kui on üle Eesti-Läti piiri kinkida Aidunzi laulu. Te olete proovinud seda, no mitte üle Läti piiri, aga ma tean, et see ei saa üle piiride seda teha. Andrus Ansip tegi täna tunni ajaga samal teemal 127 säutsu. Digitaalse ühtse turu asepresidendikandidaat lubas Twitteri vahendusel peetud kuulamisel kaasajastada autorikaitse reegleid. Ansip säutsus, et tema eesmärgiks on paberivaba Euroopa Komisjon ja programmeerimise viimine Euroopa koolide õppekavadesse. Kati ja Jasper mõtlevad aga, kuidas oma arvutimängu abil koolides kõiki aineid põnevamalt õpetada. Kui inimesed on huvitatud sellest, et siis me kindlasti arendaks seda edasi ja kogu selle süsteemi nagu teekski, rohkem selle hariduse nagu saakski õppida selle mängu abil tundides, see on põnev väiksemate laste jaoks ning nad ei märkagi seda, et nad tegelikult lahendavad seal. Matemaatikaülesandeid kasutavad tegelikult väga palju õppimise pooltest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Venemaal mõistetakse teravalt hukka eile Kiievis Harkovis Odessas toimunud ja kohati vägivaldseks muutunud meeleavaldusi. Marurahvuslased protesteerisid selle vastu, et Ukraina Ta saadikud ei suutnud päevakorda lülitada seaduseelnõud, mis puudutas teise maailmasõja ajal riigi iseseisvuse eest võidelnud Ukraina rahvuslaste organisatsiooni ja Ukraina ülestõusnute armee liikmete tunnustamist. Neeme raud jätkab Moskvast. Moskvas tembeldati Ukrainas eile toimunud meeleavaldused fašistlikeks marssideks. Vene meediamasin hakkas teemat kajastades täna hommikul täistuuridel tööle riiklikus uudisteagentuuris. RIA Novosti. Rodney anud toimunud pressikonverentsil mõistis toimunu hukka Odessa venekeelse elanikkonna õiguste kaitse liikumise rahvuslik alternatiiv liider Anton Tavitšenko. Nüüd. Tekkis massiga kiv Kirmaniftritaadiga ta rääkisime pressikonverentsil sellest, et tegemist oli samalaadsete marssidega, nagu toimusid kolmekümnendatel aastatel Saksamaal sellest, et tegemist on fašistliku ideoloogiaga. Ukraina ülestõusnute armee oli Hitleri liitlane ja kui nüüd toimuvale keerita, hakkavad nad tapma, nagu Saksamaal hakkavad looma koonduslaagreid Kagu-Ukraina elanikele. Me juba näeme, mis toimub Donbassis, kus leitakse rahulikke elanikke, haudu, mis kinnitab, et juba on alanud venekeelsete kodanike vastane genotsiid, ütles ta. Vitšenko RIA Novosti, siis räägiti täna Ukrainas veelgi. Pärastlõunal toimus pressikonverents teemal Ukrainas on lõppenud ravimid, homme tutvustatakse seal uut raamatut. Krimm tagasituleku ajalugu, seega Venemaa meedia jätkab selgelt oma pildi loomist Ukrainas toimuvast. Vene meediamonitooringukeskuse äsjane uuring näitab samas, et meedia toon Ukrainast rääkides on ikkagi pehmemaks muutunud. Näiteks väljendit ukraina hunta kasutatakse Venemaal nüüd enam kui poole võrra vähem kui veel mõne kuu eest. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, Moskva. Meie Vene uudistetoimetaja Margarita Tšernajeva on aga Ida-Ukrainas ja peaks kava kohaselt täna Donetskis jõudma. Ajakirjanikke, kelle hulgast on, ei lubata telefoniga rääkida, eriti mitte eesti keeles. Vastasel juhul ähvardatakse telefon ära võtta. Ajakirjanikke saadavad relvastatud sõjale väelased ja ringi liigutakse väikese bussi loomuga. Keskpäeval õnnestus meil margarita siiski mõneks minutiks telefonile saada. Need ajakirjanikud, kes on minuga kaasas, need läksid filmima ja mul tekkis vaheaeg, et mulle lubati siis helistada ja eesti keeles rääkida. Vene keeles saab nüüd rääkida sellepärast, et kardetakse, et kõik kuulatakse pealt ja siis teavad, kuhu paugutada ja tulistada ei ühtki, kes meiega kaasas. Nendel on kalašnikovid küll kaasas, räägitakse, et see on vene keeles, nagu, et ragadka sellega võrreldes, mis on praegu vene väes selles sõjaväes siin külas tundub, kui lihtsalt nii kõrvalt vaadata, elu läheb rahulikult edasi, aga mõned õhku lastud majad. Me nägime küll. Ja nüüd me ei ole jõudnud veel sinna pataljoni, kuhu meid viiakse, aga need noormehed, kes on meiega kaasas, meil on nüüd kolm kaassõitjat, nemad kardavad meie elude pärast ja nemad on meil kogu aeg kõrval ja käivad selja taga. Et nemad räägivad seda, et eila pauguta, et sealt vene poole pealt päeva jooksul, et olid kaks tundi taskud. Aga eile nagu haavatuid selles pataljonis ei olnud ja surnuid ka seal kõrval. Pataljonis olid ka haavatud ja surnud. Mis ma veel võin öelda, et 12 tundi sõitu oli selles väikeses mikrobussis, kus ei ole isegi tegelikult istekohti. Me viime praegu seda humanitaarabi inimestele, kes on seal rinnel ja asi on selles, et sõjaväelased või need on vabatahtlikud, neid ei saa nimetada sõjaväelaseks. Nemad räägivad, et riik absoluutselt ei aita ja see abi, mis on saaded igalt poolt, nendeni ei jõua. Me praegu Tõime selle väikese bussiga, toidupakid, medikamendid, ma ei tea, mis seal vesi tavalist vett isegi ei ole, nendel ja sooje riideid ei ole ja aga nemad räägivad seda, et riik ei aita ja Porošenko on samasugune nagu Janukovitš, nii et see rahule leping, mis on sõlmitud mõned nädalad tagasi, see ei kehti siin. See kõik on ainult paberite allakirjutamine ja mitte midagi rohkemat, et inimesi absoluutselt ei aidata, et räägitakse, et ju siis on mingi kokkulepe, Porošenko lihtsalt ootab neid valimisi ja siis võib-olla hakkab midagi toimuma ka praegu tulemusi, mitte midagi peale selle, et inimesed seisavad oma maa eest ja issand. Issand, ma olen nii õnnelik, et me elame Eestimaal mõisale. See on jube, on juba, sõit läheb edasi ja ma loodan, et me saame rääkida seal kohapeal ja siis siis ma toon väga palju materjal, lihtsalt mul on igasugust materjali ja siis saab juba rääkima asjadest selgemalt. Kõik mul näidatakse, et ma pean lõpetama. Tagasi Eestimaale meil on 4500 põllumajanduslikku majapidamist, mis toodangut ei annagi, vaid tegelevad PRIA poolt toetatava püsirohumaa niitmisega. Ainuüksi kolme viimase aastaga on hooldus niitjaid lisandunud 1000 võrra. Olev Kenk käsitleb teemat. Eestis on 19200 põllumajanduslikku majapidamist, millest ligi 1000 on suuremad tootjad ja nemad annavad enam kui kolmveerand põllumajandustoodangust. Samas on meil 4500 põllumajanduslikku majapidamist, mis toodangut üldse ei anna. Nemad tegelevad ainult hooldusniitmisega, selgub statistika Läti 2013. aasta põllumajanduse struktuuri uuringust. Ameti ettevõtlus ja põllumajandusstatistika osakonna juhtivanalüütik metoodik Eve Vald väitleb, et viimase kolme aasta jooksul pole põllumajanduslike majapidamiste arv oluliselt muutunud. Küll aga on lisandunud suuri majapidamisi. Kasutatav põllumajandusmaa on jätkuvalt suurenenud, samas loomakasvatajaid on võrreldes kolme aasta taguse ajaga jäänud veidi vähemaks. Aga et loomade arv ei ole samas oluliselt muutunud, siis see näitab, et ka loomakasvatuses kontsentratsioon suureneb. Kolme viimase aastaga on põllumajanduslike majapidamiste arv vähenenud kaks protsenti kuid vabaneva maa väljarentimise asemel eelistatakse püsirohumaahooldusniitmist, milleks saab PRIAlt toetust küsida. Eelmisel aastal toetas PRIA Eve Valdja teada hooldus niitjaid enam kui 100 euroga hektari eest. Kolme aastaga on lisandunud ligi 1000 hooldus. Niidjat. Küljest on see ju väga hea, kui maa korras hoitakse, aga samas, teisest küljest on see maa jälle tootmisest väljas, mis nii väga hea ei ole. Aga samas, kui toodangu järgi nii suurt vajadust ei ole või hinnad on madalad, siis maa korrashoidmine on kahtlemata palju parem kui võssa kasvamine. Põllumajandusminister Ivari Padar ütles, et PRIA poolt toetatava hooldusniitmisega tehti algust 13 aastat tagasi, kui tekkis oht, et suurt hulka meie põllumaad ähvardab võsaastumine. 13 aastaga on Eestis taaskasutusse võetud enam kui 300000 hektarit põllumaad ja otsest maa võsastumise ohtu enam pole, kuid tekkinud on uued mured. Ivari Padar. Ta on hakanud lekkima selle majandusharu, mille tulem ei olegi mitte midagi muud kui niidetud ja mahajäetud hein ja see on võtnud sellest päris suured mõõtmed, et kuni 100000 hektarit, mis võib-olla sellist maad, mis ainult lihtsalt niidetakse ja sellel kindlasti tuleb piirkonda, et maale tuleb anda märksa ratsionaalsemalt rakendust. Ja praegusel juhul me oleme sellises arvestuses olnud, et esimesel kahel aastal siis 2015 2016 aktsepteerime, et kuni 10 hektarini deklareerijad, Nendele makstakse toetusi edasi täismahus ka siis, kui nad ainult seda heina niidavad. Üle 10 hektarilise deklareerimise puhul aktsepteerime esialgsete plaanidega 10 protsenti rohumaast, et on ainult viidatud, et ma usun, et nende meetmetega me suudame ikkagi asja nii kaugele ajada, et selline lausniitmine ja ainult sellelt toetuse võtmine see oluliselt väheneb. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Jätkame hoopis teistel teemadel. Arvo Pärdi anti täna Jaapanis käte kõrge autasu jätkab Riina Eentalu. Helilooja Arvo Pärt võttis täna Tokios vastu maineka kultuuripreemia premium imperiaale. Praegu on Jaapanis ka telekolleeg ETV-st Rutt Alaküla, kellel oli võimalus tseremooniat jälgida. Seda peetakse üheks prestiišikaks kunstiinimestele antavaks, auhinnaks võrreldakse seda Nobeli preemiaga ja laureaate on igal aastal viis kõige erinevamates kultuurivaldkondades siis teatrist, filmist, kujutavast kunstist. Arhitekt Steven Mul oli tänavu ja siis muusikaauhinna pälvis meie armastatud Arvo Pärt. Ja tänavu kõik rõhutasid, et, et see on erakordne aasta. Sellepärast et esimest korda on Lõuna-Aafrikast laureaat, aatom, fugaar, dramaturg ja lavastaja ja siis esimest korda, siis saab ka eestlane selle tähelepanuväärse preemia. Pärdi kõrval pälvisid kõrge tunnustuse veel prantsuse maalikunstnik marssal reis Itaalia skulptor Giuseppe penone, USA tipparhitekt, Steven hool ja lavastaja Adolf fugaar Lõuna-Aafrika Vabariigist. On mitu päeva toimuv üritus, eile oli juba press kohal, toimus pressikonverents, on väga-väga-väga kõrgetasemelised komisjonid ja nõunikud, kes üle maailma, siis valivad neid kandidaate välja. Nad kohtusid eile pressiga suur-suur, saal oli rahvast täis. Täna siis oli printsi tantsija printsessid, Touchi olid kohal ja keiserlik mõju oli kõigel. Nemad siis andsid selle preemia üle. Tõesti, see kõik on väga pidulik, näiteks mikrofonide külge on orhideed pandud. Üks väike näide, kõik laureaadid on kohal jah, üle maailma kokku sõitnud selle tseremoonial Mikk võttis sõna aatom fugart Lõuna-Aafrikast sellepärast et tema on kõige vanem, ma 82 aastane siin jaapanis austatakse vanust. Aga Arvo Pärt väikesel pressikonverentsil rääkis väga südamlikult tõesti sellest, kuidas auhind on loomulikult väga-väga tähtis, aga inimene peab olema väga tagasihoidlik ja mitte laskma oma, peab pilvedesse. Arvo Pärdi puhul täna ka vähemalt viis korda, räägiti sellest, et ta on meie aja kõige enim mängitud kaasaegne helilooja. Nüüd aga ilmast, sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Täna ja osaliselt veel ka homme mõjutavad meie ilma kaks õhupöörist Valgevene kohalt Venemaale suundunud madalrõhkkond ning Põhja-Skandinaavia kohal võimust võtnud arktilise õhumassiga kõrgrõhuala. Nende kahe pöörise vahel oli meil ilm täna tuuline, kuid veel suhteliselt soe. Järgnevail päevil tuult Valtub, kuid siinne õhk on siis külmem. Ööl vastu homset on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest vihma, ent on võimalik ka jäisem sajufaas. Puhub kirde ja idatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kolme kraadini, rannikul on kohati viis kraadi sooja. Homme päeval on pilves selgimistega, kuid olulise sajuta ilm. Puhub kirde ja idatuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 12 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kolmest kuni viiest kraadist Ida-ja Kesk-Eestis kuue kuni kaheksa kraadini Lääne-Eestis. Tänased spordiuudised võtab lõpetuseks kokku Karl Mihkel Eller. Eesti Korvpalliliidu juhatus arutas tänasel erakorralisel koosolekul Läti kolleegide esitatud pakkumist, mille korral lõunanaabrid on valmis Eesti järgmisel aastal Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks endaga Riia alagruppi võtma. Esmakordselt korvpalli EM-ide ajaloos peetakse järgmise aasta suurvõistluse alagruppide kohtumised erinevates riikides Lätis, Horvaatias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Seetõttu andis rahvusvaheline korvpalliliit FIBA korraldajatele majanduslikel põhjustel võimaluse valida endale üks alagrupikaaslane. Eesti korvpalliliidu president Jüri Ratas ütles Delfile, et üheks oluliseks lätlaste poolt esitatud punktiks oli Eesti fännidele müüdav piletite hulk, nimelt soovinud lõunanaabreid eestlastele müüa vähemalt 8000 piletit. Ratase sõnul ei suuda eestlased sellist piletita aru garanteerida ja nii saadeti lätlastele uus pakkumine. Kuigi Dybala alagrupikaaslase valiku esitamise tähtaeg on korraldajatele seatud tänaseks, arvas ratas, et lätlased langetavad lõpliku otsuse siiski homme õhtuks. Eile õhtul toimunud 2016. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikmäng Serbia Albaania vahel katkestati esimese poolaja lõpus, kuna väljakul tekkis rüselus. Avapoolaja lõpus lennutasid Albaania poolehoidjad trooniga väljakule enda riigilippu, millele oli lisatud ka Kosovo kaart. Teatavasti pole Serbia tunnustanud Kosovot iseseisva riigina. Serblane Stefan Nitro vits tõmbas lipu maha ning sellele järgnes rüselus mängijate ja ametnike vahel, vahendab Reuters. Euroopa jalgpalliliidu IFA teatas, et algatas mängu katkestanud sündmuste uurimist ning sanktsioonid ootavad mõlemad koondise alaliitu Hiinas jaantaoliselt. Võimalik, ütleme see maailmakarikaetapil võistlev Karl-Martin Rammo on laser klassis nelja sõidu kokkuvõttes üheksandal kohal. Tänased sõidud lõpetas ta Laser Standard klassis 16 10.-na. Viiendana. Odaviskaja Liina Laasma edukalt ajanud hooajale vajutas tugeva pitseri käevigastus. 15. märtsil püstitas naasma Portugalis Euroopa talvistel karikavõistlustel uue Eesti rekordi 63 meetrit ja 17 sentimeetrit kuid paar nädalat hiljem tekkis biitseps kõõluse põletik. Magustreener Toomas Merilaga vastu otsuse, et tervise hoidmiseks loobutakse Zürichi Euroopa meistrivõistlustest. Tänaseks on biitseps põletik taandunud ning positiivsusest pakatav Laasma valmistatud järgmiseks hooajaks. Liina Laasma. Praegu on juba maksimaalselt valmis teha, et ja, ja on näha, et nagu varem, siis kui, kui eelmisel aastal, et selles mõttes on nagu hea, et mingi kahju oli, et see hooaeg niimoodi pidi vahele jääma, et ütleme nii, et selle diagnoosi leidmine nii kaua aega võttis, et päris täpselt diagnoosini ei olegi nagu siiamaani. Aitäh Karlile spordisõnumite eest selline oli tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.