Jätkame möödunud nädalal pooleli jäänud vestlust isiksuseomaduste sõna varasemantikast eesti keeles ja stuudiokülaline on Tartu Ülikooli teadur Heili Orav, kes sel teemal kaitses oma doktoritöö. Sõnavara, semantika, uurimine ühelt poolt ta on selline emotsionaalselt hästi huvitav teema ja annab võimaluse rännata väärtushinnangute maailma ja maailmapilti, kärutada eestlase kohta, aga teisalt on sellel ka mingi praktiline väärtus teie jaoks, Heili Orav või kuidas te selle teemani üldse jõudsid? No kuna mina töötan arvutilingvistika teadurina, siis ma jõudsingi ühelt poolt sedapidi, et mind ennast huvitas väga, mida tähendab see inimeseks olemine, sellised psühholoogilised teemad. Aga teiselt poolt ka, kuna mu igapäevatöö on seotud arvutisõnastikuga ja eesti keele disaurusega, mida Tartu ülikool teeb. Ta on selline Wordnet tüüpi tesaurus, kus mõisted on omavahel seotud semantiliste suhete kaudu. Siis oli, oli see tööarvutisõnastikuga ühel hetkel sealmaal, et oli vaja hakata omadussõnadega tegelema. Ja noh, eeskuju kuskilt maailmast nagu omadussõnade käsitlemisel ei olnud võtta. Mina pidin siis valima mingi valdkonna omadussõnu, millega ma siis hakkan tööle. Ja kuna see psühholoogia mulle meeldis, valisin ma isiksuseomadused ja loomulikult need isiksuseomadused, kogu see sõnavara, mida ma kogusin, läheb siis ka selle üldkeele tesauruse hulka. Nii et, et seal on nagu vaja mõisted omavahel siduda teatud seostega, et nii nagu sa kuidagi inimese mentaalses leksikonis võiks olla, et sünonüüme, antonüüme on meil väga selge, aga näiteks isiksuse omaduste puhul on ka sellised ülem-alammõisted nagu lahke alammõiste on külalislahke ja ja ahne ala mõisted saavad olla seal raha võimuahne ja nii edasi ja nii edasi, et ütleme, selline leksikaalne semantika huvitas mind ka väga. Ja see töö avas seda teie jaoks ja väga palju, kui palju üldse omadussõna iseloomustab ühte rahvast ühte keelt, eestlased, mitte niisama ei ütle, et see on omaduse sõna, teised räägivad adjektiividega. Küllap ta ikka räägib nendest omadustest, mis meil on, kui võrrelda eestikeelsed omadussõnade hulka, noh, mõne teise keele ka on keeli, kus on omadussõnade hulk väga väike või puudub peaagu aga nemad väljendavad siis ennast nimisõnade ja tegusõnadega, ega neil sellepärast inimene ise loomustamata ei jää, see varieerub aga et eesti keeles on noh, nii nagu inglise keeles sky on, on väga palju omadussõnu, on ka mõni selline keel, kus üldse omadussõnu pole. Jah, on küll, Robert Dixon on seda uurinud, et ma ei oska praegu peast öelda, mis keel see oli, aga et, aga et noh, et ega see ei tähenda jah, et nad hätta kuidagi jääksid. Et nad lihtsalt väljendavad teistmoodi läbi teiste grammatiliste vormide, et inimene iseloomustatakse igal juhul ära. Rõõm kuulda, mina kasutasin seda meetodit, et küsi keele kõnelejalt endalt, nii et ma läksin eestlaste juurde küsima, mida nad siis arvavad, millised iseloomuomadused on? Et ma küsisin inimese kohta üldiselt palusin neil iseloomustada mõnda oma tuttavat meeldivat inimest ja ebameeldivat inimest, kedagi, keda nad tunnevad kas naabrit või, või sugulast või siis palusin neil iseloomustada eestlast. Seal alga eestlase negatiivseid omadusi, eestlase positiivseid omadusi ja siis ka iseennast. Et samamoodi, mis ta arvab, et mis on tema meeldivad, mis on tema ebameeldivad ja lisaks veel, et milline ta tahaks olla ja milline ta kindlasti ei soovi olla. Ma küsitlesin siis sadat eestlast ja Viitkenud naist 50 meest, kõige noorem oli mul 14 aastane ja kõige vanem oli siis 90 aastane. No ma püüdsingi ikkagi aru saada, mida tähendab inimeseks olemine eestlase käest uurida seda, et mis, mis on inimeseks olemine tema jaoks, et aktuaalsete iseloomuomaduste esiletulek siis ankeedid saite kätte, pidita, tööd jätkama, jah, selle sõnavaraga tänaval, aga et nagu ma ütlesin, oli need keelendid 1200 ja ma püüdsin siis mõiste rühmad teha ja siis neid mõiste rühmi analüüsida. Et semantiline lähenemisviis on selline, et võetakse osadeks lahti, et mida täpselt see sõna või see mõiste, mis selle taga on, mida see tähendab, ma analüüsisin 44 mõisterühma, sest osad rühmad on sellised, mille puhul ei ole võimalik osadeks lahti võtta, et näiteks naiselikkus, mehelikkus see on väga-väga subjektiivne noh, ajalooliselt väga muutunud see, mida nimetatakse naiselikuks naiseks, keda nimetatakse mehelikuks meheks. Nii et sellise rühma Ma jätsin analüüsist välja, samuti vahetasin välja emotsioonidega seotud kurvameelne, melanhoolne, vihane. Noh, emotsioonidest on Ene Vainik väga põhjaliku ülevaate Ta teinud ja kuna minu meelest emotsioonid on midagi sellist, mis ei allu nagu ratsionaalsele analüüsile erinevalt, siis isiksuseomadustest, siis ka see rühmi välja. Ja siis oli ka 11 sellist pisikest rühma, mis põhinesid väärtustel väärtused nagu loodusperekond, usk, sport, et mis eestlaste jaoks on olulised, kuna nad leidsid nimetamist, aga et ma selle analüüsiga ei tegelenud noh, nagu ma ütlesin, et ma püüdsin võtta lahti siis, et mida hinnatakse ja püüdsin siis kirjeldada seda situatsiooni, et mida keegi peab siis tegema selleks, et teda selle nimega nimetatakse. Et näiteks me teame täpselt, keda me saame nimetada truudusetuks. Agad, omadussõnaga truu, üldjuhul me ei too seda välja, sest ei ole põhjust, sest rool, inimesel tavaliselt ei tekigi mingisugust soovi või vajadust või tahtmist mingit moraalinormi murda. Omadussõnad ruume toome välja teatud kontekstis, ainult et see ei ole nii ilmselge. Samamoodi püüdsin siis näiteks domineerimisega, et, et on, on teatud rühm sõnu, kus domineerimine tuleb välja suhtluses, on teatud rühm sõnu, kus, kus on kindel tegevus taga, on võimuga seotud ja on lihtsalt sellise suure emotsiooniga seotud. Ma püüdsin nagu osadeks lahti võtta ja vaadata, et mis selle pealt siis nagu, kas tuleb teatud selline tüüpiline asi välja või ei tule. Tüüpiline tähendus, tüüpiline omaduse tähendus, noh näiteks, et vägivaldsuse selles mõiste rühmas hinnatakse, eks ole tegevust või siis suhtlus laati ja me saame öelda, et ta klient või noh, see inimene, keda hinnatakse, on agressiivne. Kui ta soovib saavutada teise inimese teatud käitumist. Ja ta väljendab seda ja sa teatud inimene ei taha ja ta tajub samas ka ohtu, eks ole, et mida toob talle kaasa see, kui see, kes agressiivne on, midagi teeb ja selle tõttu ta otsustab, et ta teeb nii nagu tahetakse samas jälle hinnata molee. Kui teine inimene soovib tema käitumist ja väljendab seda ja, ja see hinnatav nagu siis lubab, ta ei hakka vastu, eks ole, laseb toimuda nii, nagu asjad on sellised ma püüdsin siis nagu sellise tüüpsituatsiooni võta lahti, kas on võimalik siis teha mingeid järeldusi selle pealt, kuidas täpselt toimub see, et me hindame ühte või teistpidi, muidugi on väga palju tuleb sisse selliseid sotsiaalseid rolle, et näiteks sõbralikkuse puhul, kui on ülemus ja alluv, siis on väga ebakohane öelda, et alluv on ülemusega armastusväärne või, või sõbralik. Tavaliselt see niimoodi ei ole, tavaliselt on ikkagi ülemus, saab olla alluvaga armastusväärne ja sõbralik. Nii et selliseid, selliseid väikseid järeldusi on ka võimalik tehase selle uurimuse põhjal. Selge see, et ma väga tihti jooksin omadega ummikusse ja ma ei osanud ise, eks ma siis püüdsin oma kolleegide käest küsida, kuidas nemad aru saavad, et nüüd on teatud teatud sõnad näiteks, millel on väga selge selge käitumine, näiteks pätt või joodik või sõltlane, et me saame täpselt aru, mida see tähendab. Aga ta on väga palju selliseid sõnu, kus, kus see nii elementaarne ei ole või et see kontekst, et on väga sõltub just nimelt temperamentne, võib kirglik, peab kellelegi jaoks väga positiivne olla ja teise jaoks võib see väga negatiivne olla. Et see on väga-väga individuaalne ja väga subjektiivne arvamus. Kujutan ette, et me võime ka siin praegu kirjeldada ühte ja sama inimest, teie võite seda. No näiteks kirjeldada oma selles ülesandes minule noh, nii-öelda ebameeldiva inimesena ja mina võin seda täpselt sedasama inimest kirjeldada enda jaoks nagu meeldiva inimesena, nii et see on selle ühe ja sama inimese ise. Isiksuseomadused tulevad ju siis täiesti nagu vastandlik. Jah, jah, ja et ega me kõik näemegi erinevalt me tajume suhkru maitset ka erinevalt, ütleme punast värvi. Et selles mõttes muidugi ma püüdsingi ikkagi, et noh, et kas, kas seal on tegevust taga või on see suhtumine taga või on see emotsioon, mida hinnatakse, et mida siis hinnatakse ikkagi, kui ma ütlen kellelegi kohta, et ta on umbusklik, me kõik saame erinevalt asjust aru. Aga millised on need mõiste rühmad, mis kõige sagedamini? Meile nagu mõttesse ja suhu tulevad, kui me räägime sellisest asjast nagu isiksuseomadused. Et võib-olla ei ole õige nagu öelda, et sagedus, vaid on õige öelda, et millistest teemadest või mõistetest. Me räägime kõige varieeruvamad nüansirikkamalt. Selle mõisterühmade jagamine minu töös oligi nagu mõeldud selle eesmärgiga. Et ühelt poolt on statistilised näitajad, kus domineeris, kus aga teiselt poolt. Et kui suured on need mõist rühmadel, näiteks kadeduse mõiste rühmas oli ainult kuus keelendit. Kusjuures domineerimise mõisterühma seal 100, peaaegu et 150 domineerimise all. Ma mõtlen siis kõike võimuga vägivaldsuse domineeriva suhtlusega seotud. Nii et Ma ise, nagu pidasin seda väitekirja peamiseks sisuliseks tulemuseks eta domineerimise kategoorias, eestlased räägivad, nimetavad niivõrd nüansirikkaid, keelendeid ja seal on ülekaalus mõistagi inimese jaoks taunitavaid ja ebameeldivad omadused. Nii et noh, tekibki küsimus, et miks siis eestlane arvab, et seda peab nii peensusteni nagu nimetama, et ühelt poolt on muidugi seletatav nagu sellega, et ohtliku või või ebameeldiva või kahjulikku käitumist viisi on nagu vaja inimesel mitmeti tähistada, sellise info andmine oli ellujäämiseks vajalik ja teiselt poolt kui vaadelda eestlase kõige sagedasemat emotsiooni, viha siis see nagu ei üllata tegelikult. Ja eestlased pidid oma viha väljendamisel psühholoogide sõnul olema otsekohesemaks avatumad kui teised rahvad. Võib-olla seal on see seletus, miks, miks me tähistame või oleme andnud keelelised tähistused, nii erinevad keelelised tähistused sellisele käitumisviisile. Kas annab mingit märki ka meie väärtushinnangutest? Ma arvan, et see, see domineerimise või selle vihaga seonduv ei ole niivõrd väärtushinnang, vaid see on see lihtsalt, et kõige ebameeldiv, aga inimene tegeleb niikuinii oma peas rohkem, et ja tal on vaja nagu väga täpselt teada, kuidas käituda nii, et ta siis tähistabki väga erinevalt, see ei ole vast väärtus lihtsalt ellujäämiseks vajalik. Või on see siis seotud sellega, et põlisorjarahva häda, et sa pead kogu aeg kõigile meeldima või no just just jah, ja sa pead teadma, et mis olukord täpselt on, et kas keegi ütles halvasti või ta tegi midagi, kuidas ma sellest olukorrast siis välja pääsen? Ja selleks, et teistele ka teisi ka hoiatada, oli siis vaja anda mingi nimetus sellele, pigem on see seletatav. Sedapidi, kui neid sõnu vaadata, siis on seal mingisuguseid selliseid uue elumärke ka nendes sõnades või on need üsna sellised põlised, sinna kuuluvad ju sõnadeks nagu sadistlik, agressiivne, sigatseja, loomalik, ründav, vägivaldne, konfliktne, konfliktne, ilmselt on uue sõna provotseeriv äkiline, kontrolliv, domineeriv, autoritaarne, tegelikult siin on nüüd nii positiivset kui negatiivset sees, mina olen jaganud, et negatiivset, ütleme see ligi 150-st on umbes 120 ja ülejäänud siis noh, ligi 30 on siis positiivsed hinnangud positiivse märgiga on seal sellised sõnad nagu noh, leebe, malbe, pehme, et kõik see, mis on siis nagu vastandub sellisele agressiivsele käitumisele. Jah, Nonii Agris aktiivsus ja meil siis sellest mõiste rühmas õhku. Kui nüüd vaadata, milline on siis järgmine keelend domineerimise järel selles sageduses sageduses järgmine on intelligentsuse mõiste rühm kus siis on ülekaalus sellised positiivsed, ideaalsed ja soovitud omadused. Analüüsist tuli välja, et põhituuma moodustab nagu suhteliselt väike väike sõnade hulk, ütleme seal tark ja loll aga enamik jääb nagu selliste assotsi tiiv seoste kaudu sellisesse perifeeriasse. Ja noh, mina olen pakkunud välja põhjusena seletuse, sellised tarkus ja intelligentsus on nagu noh, oma olemuselt väga abstraktne, isegi laialivalguv mõiste. Et siis keele kõnelejad püüavad nagu maksimaalselt eristada neid nüansse, mille järgi on võimalik üht või teist inimest siis targaks või rumalaks pidada nomile järgi, siis mina panin sinna intelligentsuse mõiste rühmaga noh, arenenud vaimne, analüüsiv, lugenud suure lugemusega elu. Tar noh, võta sa kinni, kas, kas tarkuse all või intelligentsuse all mõeldakse ainult raamatutarkust või on seal elutarkus, eks ole. Selge on see, et elutark ei ole põhituumas etantsepterifererne mõista aga läbilöögivõime seal kindlasti on seal tarkus oluline komponent. Aga ütleme, kui ikkagi sünonüümia antonüümia põhjal mõiste rühmi moodustada, siis ilmselt ta läheb sellise edasipüüdlikkuse hulka ei ole veel salvestatud. Intelligentsuse seos on kindlasti olemas, teil on siin ka koos selle intelligentsuse ka on siiski ka hoolivus suhteliselt hästi esindatud jaht võrdses koguses on, neid iseloomustab tuttavaid väljendeid nende kohta, kellele läheb korda see kaaslaste käekäik, kui ka nende kohta, kes sedavõrd tähelepanekud ei ole et hinnatakse siis hoolimist ja taunitakse siis mitte hoolimist ja väga palju kodeeritiga detailsemalt siis neid hoolimise välja näitamisviise näiteks tähelepanelik ja hea kuulaja mõisted, ka need kuulusid siis minu käsitluses sinna mõist rühma, kui me midagi hindame. Peame nagu paremaks. Kas see on selles olukorras, kui me ise tunneme nagu sellest tundest defitsiiti või et seda ei ole meie ümber või vastupidi, kui see kuulub nagu meie põhiseisundi juurde? Konkreetselt? See mõiste rühm minu meelest näitab kahesugustelt ühelt poolt jah, et meil on see puudu soolimise järgi, aga teiselt poolt, kuna neid väljendeid oli samavõrd positiivseid, et siis me ka väärtustama seda, et seal on nagu kaks asja minu meelest, mis välja tuleb, et nii see väärtus kui taunitav puudus defitsiit, selles mõttes ta on nagu paremas tasakaalus näiteks kolise domineerimine seal konkreetselt on konkreetselt sellised käitumismustrid mis viisid, aga et intelligentsus ja hoolimine juba näitab väärtushinnanguid, et nad on väga seotud, aga kui ma nüüd sedasama loogikat pidi vaatan näiteks enesehinnangut, siis siin on jällegi nagu see enesehinnang antud rohkem negatiivse peal ja mida see siis nüüd tähendab, ma ei oska öelda, kas sa nüüd näitab eestlast madalate madala ja ennast madaldavat suhtumist või, või näitab see hoopis eestlaste sellist rahva psühholoogiliste teadmiste kasvu. Võib-olla eneseabi raamatuid on meil nüüd ju hästi palju, võib-olla eestlased loevad sellist kirjandust rohkem ja selle tõttu on nende sõnavara suurenenud selliste väljenditega hädahüüetega näiteks seal on negatiivse hinnanguga, et noh, et alaväärne ja see teema sünonüümid, et need, neid on rohkem, neid on rohkesti ja võrreldes siis positiivsed. Aga et noh, et kellel on hea enese enesekindel või enesekindel, selles kontekstis võib-olla positiivne, kuigi liigne enesekindlus on jälle omakorda negatiivne negatiivsed on domineerivad nagu selles enesehinnangu mõista rühmas, et see sõnavara on ikkagi meie alateadvuse peegel, kindlasti keel mõjutab ta meelt ja meel mõjutab keelt, et see oli üks selliseid lähtehüpotees tööl just välja uurida, millised on need piirid, mida me siis iseloomuga seonduvalt on võimalik välja tuua või kus, kus need piirid asuvad, on midagi sellist tehtud ka noh, ütleme Soomes või meile lähemates kaugemates maades. Inglise keele kohta ma küll leidsin, aga üldiselt tuleb öelda jah, et väga vähe sellist uurimust tegelikult ei ole olnud, et noh, põhiline on ikkagi psühholoogide uurimus, aga psühholoogide uuringu uurimus erineb sellest eelkõige selle poolest, et et nemad annavad oma küsitluses, et noh, teatud sõnad juba ja nemad hindavad käitumisviisi, nii et inimene, kes vastab küsimustikule, peab ütlema, et kas see inimene käitub niimoodi teistmoodi. Mina lasin nagu vabalt nimetada neid sõnu, mida üldse ise loomustamis protsessis, siis on võimalik kasutada. Et selles mõttes on erinev, et uurimisobjekt on, mina pöörasin tähelepanu sõnavarale, psühholoogid pööravad tähelepanu käitumismustritele. Meil on kõik need sõnad oma doktoritöös üles loetletud, kui nüüd iseloomustada seda meie eestlast ja kasutada seda sõnavara, et milline siis see tüüpiline eestlane võiks olla, kui ma nüüd võtsin lahti, siis justkui justkui võtsin lahti kõik kõik selle tähenduse isiksuseomaduste kohta, siis selline naiivne pilt või peegeldus eestlase kohta näitab, et tüüpiline eestlane on ratsionaalne pigem tegutseja, sest tegemata jätmine võib tuua halbu tagajärgi kaasa võrdselt suunatud nii kaasinimestele kui siis ka jätab endale iseolemise ruumi. Et eestlane on ühelt poolt keskendunud töökusele. Noh, see tähendab olelusvõitluses kvaliteetse oleluse tagamine ja teiselt poolt siis domineerimise saavutamisele olelusvõitluses aktiivne võitlus oma positsiooni eest, sest eestlasele on tugevalt omane kadedustunne, et teistel läheb paremini ja kaasa inimeste heaolu tekitab eestlasel samal ajal ennast madaldavaid ja ennast. Aletsevaid mõtteid ja tarkust on eestlasel vaja efektiivseks olelusvõitluseks, tasakaalu saavutamiseks või siis kaasinimestega hooliva ning sõbraliku läbisaamise säilitamiseks. Eestlased on hale meel sellest, kui teisel hästi läheb, see kuulus, kelle laul see on, nagu kreissaega võtab hinge, selle naiivse pildima pani eestlasest panin ma kokku just sellest, et ühelt poolt arvestasin neid üksikuid sõnu, mida väga sagedaselt nimetati nagu töökus ja kadedus. Ja teiselt poolt siis need, millistest mõiste rühmadest eestlane väga palju räägib, et sealt tuleb see, et eestlasel on ennast madaldavad ja ennast oletsevad mõtted, sest neid sõnu oma alaväärsuse kohta oli palju. Ja tarkust on eestlasel vaja, sest ta tähistab keeleliselt, et väga erinevaid tarkuseviise. Minu spekulatsioon tuleb ikkagi selle sõnavara sageduse pealt. Et see kadedus oli lihtsalt niivõrd kõrgel kohal sagedusloendis, et ma ei pidanud õigeks seda välja. Ta ei pidanud õigeks seda maha. Mis te arvate, kus eestlane neid sõnu enda kohta nagu kogub, et kes seda meie maailmapilti kujundab, et kuidas, kuidas need mehhanismid käivad kui suur osa näiteks kirjanduse kui suur osa näiteks ajakirjandusel, no see on juba nii-öelda subjektiivne küsimust. Eile sind ei saa enam tugineda oma uurimusele niivõrd eks, kõigest kokku Eka et kuidagi on meil vaja vaja seda infot edasi anda ja, ja muidugi on inimesed väga palju loovad, et nad ise ütlevad kas või ümberütlevad metafoorselt või siis on just lugemised intervjuu käigus, näiteks ühel ühel inimesel oli värskelt loetud Kivirähu Rehepapp Ni, et see mõjutas teha tervivad minuga päris päris palju. Ja ja see Kivirähu Rehepapp tegelikult on ju ka teie küsimustikuga täiesti nagu con geniaalse seoses, sest ühelt poolt ta räägib sealt eestlase suurest töökusest seab selle väga rängalt kahtluse alla, nii et, et seesama pilt, mis tuli, et tüüpiline eestlane on töökas, aga mina olen laisk, et tegelikult, et on Andrus Kivirähki selle suurepäraselt ära tabanud ja nagu mudeli andnud kinkinud tõsteti, siis meile meeldib see enesekuvand eestlusest kui rahvusest. Et Me oleme töökad, aga et iseendast ma seda kindlasti Teie orv. Lõpetuseks võib öelda seda, et teie töö ei jäta küll erilist helgust hinge või võib-olla see just sunnib eestlast nagu suuremale töökusele ennast muutma võib ka nii olla, et see peegel on võib-olla meile heaks edasiseks arenguks. Teeme nii, aitäh, Heili Orav ja kuulad küünilise maris Johannes. Äge saate, lõpetame Juhan Viidingu luuletusega laad Lauri Lagle. Meil on kaubanduslik välimus. Meil on loomulikult väga tinglik sõna. Sina, lugupeetav, seda ju ei loe. Ja kui loed, saad liiga ruttu aru, aru saad, et sind ju see ei puutu. On kaubanduslik, meie välimus on vabameelne, meie sisemus. Ja kõige mõõt on kadedusemäär. See, mida tundku teine elav laip. Ja siin Euraasia kitsas esikus, kus miskipärast puudub tõmbetuul on maha pandud sümbol. Mitte vaip on vaasi pandud, sümbol, mitte. Lill on suhu pandud sümbol. Mitte piip. On häälestatud sümbol mittepill. Ja kostab viiul, mitte muusika. Võid sellest rääkida, mis madaldab su hinge võib välja öelda teised mõtted, need, mis purustavad harjumuste ringe, neid, mida iseenda ümber teed. Ja sinu jutust otsitakse kõike kuid ikka muud kui seda, mis seal sees. Oh, taevas hoia purunemast kõike, mis sulle püha. Seda, mis on sees.